Otsus

Asukoht (L-Est’97) X 6429612

Y 676919

Objekti aadress: PÕLVAMAA, PÕLVA VALD, TILSI

KÜLA, ÄGLIMÄE

(KÜ 38501:003:0788) JA

ÄGLIMÄE (KÜ 38501:003:0789)

KATASTRIÜKSUS

Tellija: PÕLVA VALLAVALITSUS

Töö täitja: Kobras OÜ

Juhataja: URMAS URI

Planeerija, projektijuht: TEELE NIGOLA Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7

Planeerija assistent: PIIA KIRSIMÄE

Kontrollija: REET LEHTLA

September 2024 TARTU

Registrikood 10171636

Riia 35, Tartu 50410

Tel 7300 310

kobras@kobras.ee

TÖÖ NR 2015-034

ÄGLIMÄE KATASTRIÜKSUSTE

DETAILPLANEERING

Seletuskiri ja joonised

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

2

Üldinfo

TÖÖ NIMETUS:

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

OBJEKTI ASUKOHT:

Põlvamaa, Põlva vald, Tilsi küla, Äglimäe kinnistu (kü 38501:003:0788) ja Äglimäe kinnistu (kü 38201:003:0789)

TÖÖ EESMÄRK:

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeringualal 4 üksikelamumaa, 1 segafunktsiooniga maa (75 % üksikelamumaa, 25 % kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa), 1 transpordimaa ja 1 maatulundusmaa katastriüksuse moodustamine, Ranniku (38501:003:0867), Savi (38501:003:0042), Kõrbjärvepõllu (38501:003:0102), Kraavi (38501:003:0779), Alasilla (38501:003:0064), Liiva (38501:003:0040) ja Järve (38501:003:0101) katastriüksuste ning uute moodustatavate katastriüksuste juurdepääsuteede planeerimine, moodustatavate katastriüksuste sihtotstarbe määramine, planeeringualal ehitusõiguse, kujade, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine, ehitusala piiritlemine, ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine, juurdepääsuteede asukoha ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimisel.

Planeeringuala pindala on ca 20,6 hektarit.

TÖÖ LIIK: Detailplaneering

TÖÖ TELLIJA: Põlva Vallavalitsus

HUVITATUD ISIK

Hr Rainer Kägo

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee

Projektijuht:

Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 teele@kobras.ee

Planeeringu koostajad: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Piia Kirsimäe - planeerija assistent Kadri Kattai - maastikuarhitekt-planeerija

Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046), planeeringu keskkonnatingimuste küsimustega tegelev spetsialist Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija

Kontrollija:

Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

3

Kobras AS litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:

Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

• Ehitusuuringud EG10171636-0001;

• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

• Projekteerimine EP10171636-0001;

• Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas,

muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud

ja uuringu tegevuskavade koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest,

heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.

9. Kutsetunnistused:

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R.

Piirsalu;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;

• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;

• Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;

• Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;

• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;

• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;

• Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;

• Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;

• Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne.

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

4

SISUKORD

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS .................................................................................................................. 5

1.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PLANEERINGUD JA DOKUMENDID ............................................ 5

1.2. OLEMASOLEVAD ALUSPLAANID JA MUUD INFOALLIKAD ................................................................................... 5

1.3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAJAD............................................................................................................... 5

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ............................................................................................... 6

2.1. PLANEERITAVA ALA ASUKOHT ..................................................................................................................... 6

2.2. PLANEERINGUALA ISELOOMUSTUS .............................................................................................................. 7

2.3. KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED .............................................................................................. 8

2.4. ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD NÕUDED JA PIIRANGUD ..................................................................................... 9

3. PLANEERIMISETTEPANEK ................................................................................................................................. 10

3.1. PLANEERINGU KONTSEPTSIOON ............................................................................................................... 10

3.2. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE JA KRUNDI EHITUSÕIGUS .......................................................... 10

3.3. KRUNDI HOONESTUSALA PIIRITLEMINE....................................................................................................... 11

3.4. ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE........................................................................................................... 11

3.5. TEE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS....................................................................................... 12

3.6. HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED .................................................................................................. 12

3.7. TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE ASUKOHAD ............................................................................................... 13

3.7.1. SADEMEVEE- JA REOVEEKANALISATSIOON .......................................................................................... 14

3.7.2. VEEVARUSTUS, SH TULETÕRJE VEEVARUSTUS .................................................................................... 15

3.7.3. ELEKTRIVARUSTUS, SH VÄLISVALGUSTUS ........................................................................................... 16

3.7.4. SIDEVARUSTUS ............................................................................................................................... 17

3.7.5. SOOJAVARUSTUS ............................................................................................................................ 17

3.8. SERVITUUDI ETTEPANEKUD NING NENDE ULATUS ........................................................................................ 17

3.9. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS ......................................................... 18

3.10. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED .................................................................... 19

3.11. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ............................................. 19

3.12. PLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED ................................................................................................. 19

4. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE......................................................................................... 21

5. JOONISED ................................................................................................................................................................. 22

5.1. ASENDISKEEM M 1:15 000...................................................................................................................... 23

5.2. FUNKTSIONAALSETE SEOSTE SKEEM M 1:4 000......................................................................................... 24

5.3. OLEMASOLEV OLUKORD M 1:1 500 .......................................................................................................... 25

5.4. PÕHIJOONIS M 1:1 500 .......................................................................................................................... 26

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

5

1. Planeeringu koostamise alus

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Laheda Vallavolikogu 13.06.2016 otsus nr 17

„Detailplaneeringu koostamise algatamine“ ning otsuse lisa 1 (planeeringuala kaart 1) ja lisa 2

(planeeringuala kaart 2).

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks vastavalt algatusotsusele on uute katastriüksuste

moodustamine, moodustatavate üksuste sihtotstarbe määramine, planeeringualal ehitusõiguse, kujade,

tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine, ehitusala piiritlemine, ehitiste olulisemate

arhitektuurinõuete seadmine, juurdepääsuteede asukoha ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete

määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimisel.

Planeeringuga tehakse ettepanek jagada Äglimäe kinnistute maa-ala nelja elamumaa, ühe

segafunktsiooniga maa (75 % üksikelamumaa, 25 % kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa),

ühe transpordimaa ja ühe maatulundusmaa katastriüksuseks ning kavandada Ranniku

(38501:003:0867), Savi (38501:003:0042), Kõrbjärvepõllu (38501:003:0102), Kraavi (38501:003:0779),

Alasilla (38501:003:0064), Liiva (38501:003:0040) ja Järve (38501:003:0101) katastriüksuste ning uute

moodustatavate katastriüksuste juurdepääsuteed.

1.1. Arvestamisele kuuluvad varem koostatud planeeringud ja dokumendid

• Laheda Vallavolikogu 13.06.2016 otsus nr 17 „Detailplaneeringu koostamise algatamine“

ning otsuse lisa 1 (planeeringuala kaart 1) ja lisa 2 (planeeringuala kaart 2);

• Põlva Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr 1-3/16 kehtestatud „Põlva valla üldplaneering“;

• Põlva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035;

• Põlva maakonnaplaneering „Põlva maakonnaplaneering 2030+“, kehtestatud Põlva

maavanema 18.08.2017. a korraldusega nr 1-1/17/676;

• Põlva valla jäätmekava aastateks 2020-2025.

1.2. Olemasolevad alusplaanid ja muud infoallikad

Detailplaneeringu alusplaanina on kasutatud Kobras AS poolt koostatud Äglimäe katastriüksuse

geodeetilist alusplaani mõõtkavas 1:500, töö nr 2015-020 (Põlvamaa, Laheda vald, Tilsi küla Äglimäe

katastriüksuse osaline geodeetiline mõõdistus), koostatud 02.2015. Täiendav info tugineb Maa-ameti

Maa-ameti Geoportaali kaardirakendustele (http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis) ning EELIS (Eesti

Looduse Infosüsteem– Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur informatsioonile seisuga 01.06.2017.

1.3. Detailplaneeringu koostajad

Käesoleva detailplaneeringu koostamises osalesid Kobras OÜ-i poolt planeerijad Teele Nigola, Kadri

Kattai ning assistent Piia Kirsimäe, konsultandina Urmas Uri ja Reet Lehtla ja kontrollijana Kadri Kattai

ja Reet Lehtla.

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

6

2. Olemasoleva olukorra iseloomustus

2.1. Planeeritava ala asukoht

Planeeringuala asub Põlva maakonnas Põlva vallas (endine Laheda vald)1 Tilsi külas Kõrbjärve

lõunakaldal. Detailplaneeringu alal paiknevad Äglimäe katastriüksused (katastritunnustega

38501:003:0788 ja 38501:003:0789), mille pindalad on vastavalt 19,5 ha ja 1,1 ha. Katastriüksuste

sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Planeeringuala asukoht on toodud skeemil 1 ja täpsemalt

joonisel 1.

Skeem 1. Planeeringuala asukoht (Aluskaart: Maa-ameti geoportaal)

Planeeringuala piirinaabriteks on järgmised maaüksused:

• põhjas:

Tilsi Kõrbjärv (katastriüksuse tunnus 38501:003:0155, veekogude maa 100%).

• idas:

Rehemäe (katastriüksuse tunnus 38501:003:0812, maatulundusmaa 100%).

• lõunas:

18114 Tilsi-Mustajõe tee (katastriüksuse tunnus 38501:003:0855, transpordimaa 100%).

• läänes:

Alasilla (katastriüksuse tunnus 38501:003:0064, maatulundusmaa 100%);

1 Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määrusest nr 21 " Ahja valla, Laheda valla, Mooste valla, Põlva valla ja Vastse-

Kuuste valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 03.04.1995 määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine" § 1 moodustati Ahja valla, Laheda valla, Mooste valla, Põlva valla ja Vastse- Kuuste valla ühinemise teel uus haldusüksus mille nimeks määrati Põlva vald.

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

7

Kraavi (katastriüksuse tunnus 38501:003:0779, maatulundusmaa 100%);

Kõrbjärvepõllu (katastriüksuse tunnus 38501:003:0102, maatulundusmaa 100%);

Savi (katastriüksuse tunnus 38501:003:0042, elamumaa 100%).

2.2. Planeeringuala iseloomustus

Tilsi küla keskuse moodustab tiheasustusala Pikkjärve läänekaldast kuni Kõrbjärve idakaldani.

Planeeringuala asub Pikkjärvest (KKR kood VEE212480) ca 1 km kaugusel läänes, põhja suunast

piirneb planeeringuala Tilsi Kõrbjärvega (KKR kood VEE2124700).

Suurema Äglimäe katastriüksuse 19,52 ha suurusest pindalast moodustab haritav maa 17,66 ha,

metsamaa 0,53 ha, õuemaa 0,53 ha, looduslik rohumaa 0,38 ha ja muu maa 0,43 ha. Väiksema Äglimäe

katastriüksuse 1,12 ha suurusest pindalast moodustab haritav maa 0,78 ha, metsamaa 0,25 ha,

looduslik rohumaa 0,06 ha ja muu maa 0,03 ha. Äglimäe kinnistute sihtotstarve on maatulundusmaa.

Hoonetest asub suuremal Äglimäe kinnistul (kü 38501:003:0788) elamukompleks elumaja ja kahe

kõrvalhoonega. Juurdepääs hoonetele toimub Tilsi-Mustajõe teelt (kõrvalmaantee nr 18114). Väiksema

Äglimäe kinnistu (kü 38501:003:0789) juurdepääs on täna võimalik kohalike teede (Lauluväljaku tee

nr 3850049 ja Hoole-Kõrbjärve tee nr 3850046) kaudu, mis viivad Kõrbjärve lõunakallast ääristava teeni,

kuskohast pääseb planeeringualale läbi Rehemäe (kü 38501:003:0812) ja Järvenõlva (kü

38501:001:0101) kinnistu. Järveäärset pinnasteed kasutatakse juurdepääsuks ka Ranniku elamumaale

(kü 38501:003:0867) ja Järve maatulundusmaale (kü 38501:003:0101). Pinnastee on rajatud järve

järsule nõlvale ning selle konstruktsioon on ebapüsiv. Sademevee valgumisel järve toimub järjepidev

tee ärakanne. Tee on osaliselt halvas seisukorras, raskeveokitele (sh päästeauto) võib olla läbimatu.

Järveäärset pinnasteed ääristavad mõlemalt poolt võsa ja puud, mis on liigendatud ka avatud aladega.

Kõrghaljastust on teataval määral ka suuremal Äglimäe kinnistul (kü 38501:003:0788) paikneva

hoonetekompleksi ümbruses.

Lähimad elamud asuvad planeeringualast läänes, naabruses paikneval Kraavi kinnistul (kü

38501:003:0779, 100% maatulundusmaa), planeeringualast loodesse jääval Ranniku kinnistul (kü

38501:003:0867, 100% elamumaa) ja Järve kinnistul (kü 38501:003:0101, 100% maatulundusmaa).

Planeeringuala vahetus läheduses, mõnesaja meetri kaugusel idas on kehtestatud biopuhasti

katastriüksuse detailplaneering (töö nr:DP-18.89, kehtestatud Põlva Vallavalituse 25.07.2018

korraldusega nr 2-3/472), millega planeeritakse alale reoveepuhasti ja puurkaev.

Planeeringuala piirneb Laheda Vallavolikogu 12.06.2009 otsusega nr 22 kehtestatud Tilsi küla

Kõrbjärve puhkeala detailplaneeringuga. Viimane hõlmab Kõrbjärve ja järveäärset maa-ala

(planeeritava jäätmekäitlusmaa ja järve vahele jäävat ala) (joonis 2).

Planeeringualast lõuna suunas paikneb kõrvalmaantee nr 18114 Tilsi-Mustajõe, planeeringuala

läheduses on tee pinnatud. Maantee ühendab kõrvalmaanteed nr 18240 Puskaru-Väimela ja nr 18154

Tilsi-Naruski ning ühtlasi Mustajõe ja Tilsi küla.

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

8

Maastikuliselt asub ala Ugandi lavamaa lõunaosas. Maapinna kõrgus planeeringualal varieerub, jäädes

vahemikku 83,3 m kuni 100 m - seega on kõrguste vahe planeeringualal üle 16 meetri. Maapind langeb

lõuna suunas, suuremad kõrguste erinevused on ala põhjapoolses osas. Äglimäe kinnistute põhjaosa

läbiva pinnastee ja Kõrbjärve vahel on maapinna kõrguste erinevus kohati peaaegu 6 meetrit.

Planeeringuala katab suuremas osas kahkjas leetunud muld (LP), mille lähtekivimiks on valdavalt

punakaspruun või pruun liivsavimoreen. Ala põhjaosas leidub vähemal määral ka keskmiselt

erodeeritud kahkjat leetunud ja leetunud mulda (E2I) ja nõrgalt erodeeritud kahkjat leetunud mulda (LP).

Kõrbjärve kalda ääres on tegemist gleistunud lammimullaga (AG).

Detailplaneeringu ala piirkonna maapinnalt esimese poorsete kivimitega seotud aluspõhjalise

põhjaveekihi looduslikku kaitstust on hinnatud suhteliselt kaitstuks ja reostusohtlikkus madalaks (Eesti

põhjavee kaitstuse kaart; Eesti Geoloogiakeskus, 2001).

Planeeringuala iseloomustus on graafiliselt kujutatud olemasoleva olukorra joonisel (joonis 3).

2.3. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala paikneb hajaasustuses Põlva valla üldplaneeringuga määratud väärtuslikul

põllumajandusmaal. Alast ida suunas ca 200 m kaugusel paikneb Tilsi küla keskuse tiheasustusala.

Suuremad piirkonna tõmbekeskused on Põlva linn ja Võru linn, vähemal määral Tartu linn ja Kanepi

alevik. Tilsi küla keskus on Põlva maakonnaplaneeringus fikseeritud kohaliku keskusena.

Detailplaneeringu alast lõuna suunas asub pinnatud kattega Tilsi-Mustajõe kõrvalmaantee nr 18114,

mis on ühendatud suurema Äglimäe kinnistuni viiva juurdepääsuteega.

Planeeringuala piiritleb põhjast Kõrbjärv, ida suunda jääb Pikkjärv, mille ümber on koondunud Tilsi küla

kompaktne hoonestus. Pikkjärve ääres asub ühtlasi Tilsi mõis, mis asub planeeringualast

ca 700 m kaugusel. Tilsi mõisa ja mõisapargi kaitseks on moodustatud Tilsi mõisa pargi looduskaitseala

(KKR kood KLO1200142). Pargis kasvab haruldane looduskaitsealuse üksikobjekt Amuuri korgipuu

(KKR kood KLO4000829). Tilsi mõisa park on ühtlasi ehitismälestis (reg nr 23738), milles asuvad

hooned on samuti muinsuskaitsealused objektid. Lähialal muid looduskaitsealuseid objekte või –alasid

ega kultuurimälestisi ei leidu.

Planeeringualast ida suunas paikneb laululava ja Kõrbjärve ääres puhkeala (supluskoht) (joonis 2).

Tilsi asulat läbib Tilsi-Naruski kõrvalmaantee nr 18154, mille ääres, kaupluse ees, asub Tilsi

bussipeatus.

Maakonna- ja vallakeskus Põlva linn jääb planeeringualast linnulennult ca 10 km kaugusele kirdesse,

maanteed pidi sõites ca 13 km kaugusele.

Maa-ameti geoportaali Transpordiamet kaardirakenduses esitatud detailplaneeringu alale lähimad

bussipeatuste asukohad on näidatud funktsionaalsete seoste joonisel (joonis 2). Liiklussagedus

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

9

detailplaneeringu ala läheduses paikneval 2 412 meetri pikkusel riigiteel nr 18114 Tilsi-Mustajõe

121 a/ööp (Maa-ameti kaardiserveri Transpordiamet kaardirakendus, 2024.05 seisuga). Põlva vald on

linna otsene tagamaa ja enamik teenuseid tarbitakse Põlva linnas.

Planeeringualast läänes asuvat põllumaad katab 22,8 ha ulatuses 1958. aastal rajatud

maaparandussüsteem (koodiga 2104880020050). Teisel pool Tilsi-Mustajõe riigiteed nr 18114 asuv

maaparandussüsteem (koodiga 2021248000010) hõlmab 29,6 ha suurust maa-ala.

2.4. Õigusaktidest tulenevad nõuded ja piirangud

Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 71 lg 1 alusel on avalikult kasutataval teel kaitsevööndiks teed

ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt

lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Sama paragrahvi lg 2 põhjal on maantee

kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit.

Äglimäe katastriüksuste põhjaküljele jääv Tilsi Kõrbjärv (KKR kood VEE2124700) kuulub Ida-Eesti

vesikonna Peipsi alamvesikonda. Kõrbjärv on looduslik eutroofne järv pindalaga 11,9 ha. Kõrbjärv on

avalikult kasutatav veekogu vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2012 korraldusele nr 426 „Avalikult

kasutatavate veekogude nimekirja kehtestamine“. Tegemist on lähtejärvega, mis toitub põhjaallikatest

ja sademete veest ning mille väljavool toimub Mustojasse. (http://www.kalapeedia.ee/korbjarv-tilsi-

korbjarv.html)

Vastavalt Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 37 järgi on veekogu avalik kasutusamine suplemine,

veesport, veel ja jääl liikumine, kalapüük, veevõtt ning muul viisil veekogu kasutus, mis vastavalt

veeseadusele ei ole vee erikasutus. Seaduse § 38 lg 1 järgi on järvel avaliku kasutamise tagamiseks

kallasrada 4 meetrit ning üleujutuse korral ajutine kallasrada, mis on 2 meetri laiune kaldariba veeseisu

piirjoonest. Lisaks § 38 sätestab, et kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada ja kallasraja

sulgemise korral tuleb tagada tõketest läbipääs või läbipääs mujalt oma kinnisasjal.

Vastavalt veeseaduse § 118 on Kõrbjärve veekaitsevööndi ulatus 10 m tavalisest veepiirist ning

looduskaitseseaduse § 38 lähtuvalt ehituskeeluvööndi ulatus tavalisest veepiirist 50 meetrit ning järve

või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lg 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd kalda

piiranguvööndi piirini. LKS § 37 kohaselt on Kõrbjärve kalda piiranguvöönd 100 m.

LKS § 37 põhjal on kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk vee ja pinnase kaitsmine ja

puhketingimuste säilitamine. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui

2 ha, keelatud on reoveesette laotamine. Looduskaitseseaduse § 38 lg 3 alusel on kalda

ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Lubatud on rajada detailplaneeringuga

kavandatud tehnovõrke ja -rajatisi.

Detailplaneeringuala läbib ida-lääne suunaliselt 0,4 kV elektriõhuliin, mis tagab suuremal Äglimäe

kinnistul olevate hoonete elektrivarustuse. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 § 10

sätestab elektripaigaldise kaitsevööndi ulatused, milleks kuni 1 kV nimipingega liinide korral on

2 meetrit mõlemal pool liini telge. Planeeringuala kagunurka läbib kirde-edela suunaliselt 10 kV

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

10

keskpingeliin, mille kaitsevöönd on 10 m mõlemal pool liini telge. Suuremal Äglimäe katastriüksusel

(kü 38501:003:0788) kulgeb piki juurdepääsuteed ka sidetrass, mis on viidud olemasolevate hooneteni

ja mille kaitsevööndi laius on 1 m sidekaablist.

Detailplaneeringuala paikneb osaliselt üldplaneeringuga määratud väärtuslikul põllumajandusmaal ja

rohevõrgustiku alal. Rohevõrgustiku alal ei tohi looduslike alade osatähtsus langeda alla 90% ning

tagada tuleb rohevõrgustiku terviklikkus. Rohevõrgustiku piir kattub planeeringuga ettenähtud

säilitatava kõrghalhastuse piiriga ning sellega on rohevõrgustiku säilime ja looduslike rohealade osakaal

tugialas tagatud. Ühtlasi ei ole rohevõrgustikus piirdeaedade rajamine lubatud, mis toetab

rohevõrgustiku terviklikkuse säilimist.

Väärtuslikku põllumajandusmaad ei tohi metsastada ega lasta vastavalt õigusaktides sätestatule

võsastuda. Põllumajandusmaad tuleb kasutada sihtotstarbekohaselt ning põllumajandusmaa massiivi

pindala ei tohi langeda alla 5 ha. Planeeringuga on tagatud ca 15,6 ha suuruse tervikliku põllumassiivi

säilimine, mida ei tohi lasta metsastada või võsaga katta.

3. Planeerimisettepanek

3.1. Planeeringu kontseptsioon

Äglimäe kinnistute planeeringulahenduse puhul lähtutakse eelkõige piirkonna olemasolevast olukorrast,

Põlva valla üldplaneeringust ning maakasutuse kitsendusi põhjustavatest tingimustest. Planeeringuga

luuakse Kõrbjärve äärde nelja elamukompleksiga asustus (positsioonid 2-5). Lisaks tehakse

planeeringuga ettepanek suurema Äglimäe kinnistu keskosas paiknevast elamukompleksi haaravast

11 581 m2 suurusest alast eraldiseisev elamu- ja ärimaa sihtotstarbega katastriüksus moodustada

(positsioon 1).

Planeeringuala juurdepääs lähtub Tilsi-Mustajõe kõrvalmaanteelt nr 18114. Olemasolev mööda

Kõrbjärve lõunakallast kulgev pinnastee, mida praegusel ajal kasutatakse Järve, Kraavi ja Ranniku

kinnistute juurdepääsuks, on planeeritud likvideerida. Juurdepääs eelnimetatud kinnistutele

kavandatakse Tilsi-Mustajõe teelt lähtuva olemasoleva mahasõidu baasil. Mahasõidu asukoht

nihutatakse Äglimäe kinnistule ning rajatakse uus tee (positsioon 6). Ehitusõigusega alad planeeritakse

kitsendusest vabale alale selliselt, et oleks võimalik rajada lokaalsed veevarustuse- ja

kanalisatsioonilahendused.

Ülejäänud Äglimäe katastriüksustest, mis jääb välja moodustatavatest kruntidest positsioonidega 1-6,

moodustatakse maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus (positsioon 7). Planeeringulahendus on

graafiliselt kujutatud põhijoonisel (joonis 4).

3.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ja krundi ehitusõigus

Käesoleva planeeringuga on ette nähtud Äglimäe katastriüksustel (senine maakasutuse sihtotstarve

100% maatulundusmaa) seitsme uue krundi moodustamine. Suurema Äglimäe katastriüksuse

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

11

(kü 38501:003:0788) põhjapoolsest osast ning väiksema Äglimäe katastriüksuse (kü 38501:003:0789)

läänepoolsest osast moodustatakse neli krunti (positsioonid 2-5), mille planeeringujärgseks krundi

kasutamise otstarbeks on planeeritud 100% üksikelamumaa. Äglimäe katastriüksusel

(kü 38501:003:0788) moodustatakse olemasolevale hoonetekompleksile eraldiseisev katastriüksus

(positsioon 1), mille sihtotstarve on 75% üksikelamumaa ja 25% kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa. Ranniku, Järve, Kraavi, Savi, Kõrbjärvepõllu, Liiva ja Alasilla katastriüksusteni ja

uute elamukruntide (positsioon 2-5) juurdepääsuks kavandatavale teele moodustatakse 100% teemaa

otstarbega katastriüksus (krunt positsioon 6). Krunt positsioon 7, mis moodustub enamuse senistest

Äglimäe kinnistutest, jääb jätkuvalt põllumajandusmaa kasutusotstarbega.

Ehitusõiguse hulka arvestatakse ka kuni 20 m2 suurused hooned. Krundi ehitusõigus on välja toodud

põhijoonisel (joonis 4) krundi andmete ja ehitusõiguse tabelis.

3.3. Krundi hoonestusala piiritlemine

Käesoleva detailplaneeringuga on igale üksikelamumaa krundile kavandatud hoonestusala (planeeritud

hoonestusala ja kruntidel positsioon 2-5 ka tingimuslik hoonestusala). Hoonestusalad paiknevad

Kõrbjärve kalda ehituskeeluvööndi ja piiranguvööndi piiri vahelisel alal. Planeeritud hoonestusalad

kruntidel positsioon 2-5 on kavandatud põhimõttel, et hajaasustuses ei oleks naaberkinnistute

hoonetevaheline minimaalne kaugus väiksem kui 40 meetrit (EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste

tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus). Tuletõrje veevõtukoha (nt tiik koos veevõtukaevuga) rajamise

korral on hoonete ehitamine kruntidele positsioon 2-5 lubatud ka tingimusliku hoonestusala ulatuses.

Kohustuslikku ehitusjoont planeeringuga ei määrata. Positsioon 1 krundile on kavandatud hoonestusala

olemasolevate hoonete asukohale nii, et oleks võimalik säilitada võimalikult palju olemasolevat

kõrghaljastust.

Vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ tuleb

hoonestusalade paigutusega tagada hoonete vahel minimaalselt 8 m ulatusega tuleohutuskuja. Juhul,

kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude

abinõudega.

3.4. Arhitektuurinõuded ehitistele

Hoonestuse arhitektuur peab jälgima piirkonna hoonestuslaadi, sobima ümbritsevasse keskkonda,

olema kõrge arhitektuurse tasemega ning välisruumi rikastav.

Kruntidel positsioon 2-5 ei tohi hoonestamisega tekkida nn tühja vahekrundi efekti, mis saavutatakse

kui ehitatakse väike hoone suure krundi serva ja tundub nagu oleks üks maja vahele jäänud.

Hoonete lubatud minimaalne kõrgus ja ehitusalune pind määratakse edasise projekteerimise käigus.

Täiendavaid arhitektuurinõudeid kruntidele positsioon 2-5 planeeringuga ei määrata, sest tegemist on

suhteliselt eraldiseisvate ja vaatekoridoridest (Tilsi-Mustajõe maanteelt ja Tilsi küla keskusest) välja

jäävate hoonestusaladega, seetõttu on nende kruntide hoonete puhul täpsustatud

arhitektuuritingimused ette nähtud määrata arhitektuurse projekteerimise käigus.

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

12

Ehituskeeluvööndi ulatuses ei ole piirete rajamine lubatud, et säiliks loomade vaba liikumise koridor.

Planeeritud krundil positsioon 1 säilib olemasolev ehitusõigus, uute hoonete ja rajatiste ehitamine on

lubatud vastavalt ehitusseadustikule, planeeringuga täiendavaid piiranguid ehitamisele ei seata.

3.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Kruntide positsioon 2-5 juurdepääs on planeeritud alast lõuna suunas asuva kõrvalmaantee kaudu.

Selleks on planeeritud tee krundile positsioon 6. Krundile positsioon 1 on juurdepääs kavandatud samalt

kõrvalmaanteelt olemasoleva mahasõidu kaudu läbi krundi positsioon 7.

Alasilla kinnistule, Kõrbjärvepõllu ja Kraavi kinnistu hoonete kompleksile ning Ranniku, Savi, Liiva ja

Järve kinnistutele tagatakse juurdepääs planeeritud tee kaudu ning sellele tehakse ettepanek seada

juurdepääsu servituut. Samalt teelt saavad juurdepääsu ka krundid positsioon 2-5. Praegune Äglimäe

katastriüksuseid läbiv ida-läänesuunaline Ranniku ja Järve kinnistuid teenindav pinnastee

likvideeritakse sõiduautode kasutamise otstarvet silmas pidades ja see säilitatakse matkarajana ning

hädaolukorras päästetehnika juurdepääsuks. Kuni planeeritud tee krundil positsioon 6 valmimiseni

säilib juurdepääs praeguse pinnastee kaudu.

Riigitee ristumiskohtadel tuleb tagada vastavalt kliimaministri 17.11.2023 vastu võetud määrusele nr 71

„Tee projekteerimise normid“. Nähtavuskolmnurgad on toodud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).

Planeeritud tee peab olema 4 m laiune ning peab vastama Transpordiameti juhendis ’’Tüüpkatendid

väikese liiklussagedusega teedele’’ olevale tüüpjoonisele ’’Tüüp VII kruusateed’’.

Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Parkimisalasid ei ole lubatud rajada veekogu

ehituskeeluvööndi ulatuses. Parkimisalasid ja/või -kohti planeeringu põhijoonisel ei kajastata, sest need

lahendatakse hoone või juurdepääsutee ehitusprojektiga.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada

vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse

korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires

väljastab tee ehitusloa Transpordiamet.

3.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Planeeringuala põhjaserva ulatub Põlva valla üldplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tugiala.

Üldplaneering sätestab, et uute ehitusalade planeerimisel tuleb silmas pidada, et ei häiritaks rohelise

võrgustiku toimimist ning asustuse kavandamisel tuleb tagada rohelise võrgustiku koridoride ja tugiala

terviklikkus. Võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tugialas ei

langeks alla 90%. Rohevõrgustikus ei ole üldjuhul lubatud ehitada metsamaa kõlvikule. Metsamaa

kõlvikule on lubatud ehitada juhul, kui katastriüksuse esmakordsel registreerimisel maakatastris ei olnud

tegemist metsamaa kõlvikuga või kui rajatakse juurdepääsuteed.

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

13

Planeeringuala paikneb juhtotstarbeta alal, kus piirkonda tuleb käsitleda maastikul tajutava tervikliku

alana ning võtta arvesse ümbritseva maastiku iseloomu. Kruntide positsioon 2-5 piirid ulatuvad kuni

Kõrbjärve lõunakaldani, mis praeguse pinnastee ümbruses on kaetud kõrghaljastusega ning on suures

osas metsamaa kõlvik. Olemasolev kõrghaljastus tuleb säilitada. Kõrghaljastuse säilimine soodustab

rohevõrgustiku toimimist piirkonnas. Otseselt ehitiste alla jäävate puude eemaldamine on lubatud.

Kruntide positsioon 2-5 ning Ranniku ja Järve kinnistutele uute juurdepääsuteede ehitamisel, sh krundi

positsioon 1 olemasoleva juurdepääsutee ristmiku rekonstrueerimisel ei ole olemasoleva loodusliku

haljastuse eemaldamine (võsa ja metsa raie) vajalik, sest tegemist on lageda alaga. Planeeringu

realiseerimisel tuleb samuti järgida üldplaneeringu nõuet, mille kohaselt elamu maa-ala juhtotstarbega

alal lähtutakse ehitiste kavandamisel üldpõhimõttest, et kõvakattega ala katastriüksusel ei tohi olla

kokku suurem, kui haljastatav ala. Hoonealust pinda ei loeta kõvakattega ala hulka.

Kõrbjärve kaldaalal peab inimestele (nt kalastajad, turistid, puhkajad) olema tagatud läbipääs 4 meetri

laiuse kallasraja kaudu. Lähim pääs kallasrajale asub planeeringualast mõnesaja meetri kaugusel

Kõrbjärve kagukaldal supluskoha juures. Kergliiklejatele juurdepääs kallasrajale planeeritakse krundil

positsioon 6 asuva tee kaudu.

Rohevõrgustiku terviklikkuse säilitamiseks ja ulukite vaba liikumise tagamiseks on rohevõrgustiku

koridoris piirdeaia jm ulukite liikumist takistava rajatise rajamine lubatud ainult vahetult ümber õuemaa.

Väljaspool õuemaad võib erandina rajada karjaaia, kui on tagatud minimaalselt 200 m laiuselt ulukite

vaba läbipääs.

Pos 7 paikneb suures osas väärtuslikul põllumajandusmaal, kus kasutustingimused tulenevad

väärtuslikust põllumajandusmaast ja selle säilitamise vajadusest. Väärtuslikku põllumajandusmaad ei

tohi metsastada ega tohi lasta vastavalt õigusaktides sätestatule võsastuda. Mulla kaitseks ja

kliimakahjustuse leevendamiseks võib positsioonile 7 lasta looduslikult tekkida või rajada puuderivi,

hekk, kiviaed või kuni 0,5 ha suurune puudesalu, kuid sellisel juhul tohivad need paikneda üksnes

väärtusliku põllumajandusmaa äärealale.

Soovitav on puuderidade rajamine krundile positsioon 6 kavandatava tee äärde lumetõkkeks. Haljastus

ei tohi maanteega ristumisel nähtavust takistada.

Kruntidel positsioon 2-5 määratakse jäätmekonteineri asukoht ehitusprojektiga, konteinerid peavad

paiknema krundil, sissepääsutee läheduses. Krundi positsioon 1 jäätmekorraldus jätkub olemasolevatel

tingimustel.

3.7. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad

Käesoleva detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude põhimõttelised lahendused, mida tuleb

täpsustada vastavate projektidega. Projekteerimisel tuleb arvestada elektrivõrkude kaitse-eeskirjadega

ja servituudialadega, projekteerides ehitised vastavalt kehtivatele normdokumentidele ja Elektrilevi OÜ

tingimustele.

LKS § 38 lg 5 sätestab, et ehituskeeluvöönd ei laiene detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

14

-rajatisele. Planeeringuaga on reovee omapuhasti ehk kohtpuhasti, elektrikaabel, tuletõrje veetarne toru

ja tuletõrje veehoidla kavandatud osaliselt Kõrbjärve ehituskeeluvööndisse.

Tehnovõrkude rajamise vajaduse ligikaudsed pikkused ja kogused planeeringualal on antud tabelis 1,

tehnovõrkude ligikaudsed asukohad põhijoonisel (joonis 4) ja madalpinge elektrikaabli asukoht

funktsionaalsete seoste skeemil (joonis 2).

Tabel 1. Tehnovõrkude rajamise vajaduse koondtabel

Tehnovõrk Ligikaudne pikkus meetrites / ühikute arv

Salv-/puurkaev 4 tk

Omapuhasti ehk kohtpuhasti 4 tk

Elektri liitumiskilp 2 tk

Madalpingekaabel planeeringuala ulatuses /väljaspool planeeringuala

300 m (*400 m)

* Planeeringualast välja jääv rajatise osa

3.7.1. Sademevee- ja reoveekanalisatsioon

Planeeringuala põhjapoolne osa, kuhu on kavandatud elamumaa krundid positsioon 2-5, paikneb

hajaasustusalal ning sademevee- ja reovee ärajuhtimine on planeeritud nendel kruntidel iga krundi

siseselt eraldi. Reovee kogumiseks ja puhastamiseks on planeeritud igale üksikelamumaa krundile

positsioon 2-5 omapuhasti ehk kohtpuhasti, mis peab tagama ka reovees esineva heljumi setitamise

(septiku funktsioon). Omapuhastist tulnud heitvesi juhitakse toruga Kõrbjärve.

Vastavalt veeseaduse § 188 lõige 1 punkt 6 kohaselt pole veeluba vaja kuni ühe kuupmeetri heitvee

veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni viie kuupmeetri heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas,

kui see tegevus vastab käesoleva seaduse § 128 lõike 7 alusel kehtestatud heitvee suublasse juhtimise

nõuetele.

Veeseaduse § 134 on välja toodud kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded. Kanalisatsiooniehitise kuja

on kanalisatsiooniehitise, välja arvatud torustik, kõige väiksem lubatud kaugus elamust ning majutus-,

ravi-, spordi-, haridus-, kaubandus- ja teenindushoonest, samuti transpordihoonest, mis teenindab

regulaarselt inimesi, ning salv- ja puurkaevust. Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja joogiveesalvkaevu

vaheline kaugus sõltub lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule ka pinnasest ja selle

omadustest ning maapinna kaldest.

Keskkonnaministri 31.07.2019 määruses nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja

kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ § 5 sätestab omapuhasti

rajamise nõuded:

• kuja on vähemalt 10 m, v.a septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti korral;

• septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 m;

• see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes

allavoolu.

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

15

Heit- ja sademevee suublasse juhtimisel tuleb järgida keskkonnaministri määrust 08.11.2019 nr 61

„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“

Lisaks veeseaduse § 127 lg 1 põhjal ei ole heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine lubatud

veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala

välispiirist ja lähemal kui 50 meetrit veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või

joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust.

Reovee mehaanilise/bioloogilise puhastamise järel tuleb kasutada heitvee suublasse juhtimiseks

vastavalt hüdraulilisele ja reostuskoormusele dimensioneeritud imbsüsteeme (imbtorud, imbplokid,

immutustunnel).

Krundisisestel teedel, platsidel ja hoonete katustel kogunenud sademevesi juhitakse

vertikaalplaneerimise teel ümbritsevatele haljasaladele, kus see pinnasesse immutatakse. Sademevee

juhtimine vertikaalplaneerimise teel naaberkinnistule ja juurdepääsuteedele pole lubatud.

3.7.2. Veevarustus, sh tuletõrje veevarustus

Planeeringuala veevarustus kruntidel positsioon 2-5 tagatakse salvkaevude ja/või puurkaevude baasil.

Võimalusel ja vajadusel (või soovi korral) võivad maaomanikud omavahelise kokkuleppe alusel rajada

kruntide positsioon 2-5 veevarustuse tagamiseks ühe ühise puurkaevu. Positsioon 1 krundil on toimiv

veevarustus salvkaevu baasil, vajadusel võib rajada puurkaevu või võimaluse korral liituda

ühisveevärgiga.

Sellise põhjaveehaarde ümber, kust võetakse vett alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett

moodustatakse veeseaduse § 154 kohane hooldusala (10 meetrit).

Veeseaduse § 154 lõikes 5 punktides 1-10 on välja toodud keelatud tegevused hooldusalal, mis võib

ohustada põhjaveekihi vee omadusi. Veevõtukoha ehitusprojekt peab vastama siseministri 16.02.2021

määrusele nr 8.

Põlva valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035 kohaselt on tuletõrje

veevõtukohad kavandatud nii looduslike veekogusid kasutades kui ka mahutite baasil. Kava kohaselt

on planeeringualale lähim tuletõrje veevõtukoht Kõrbjärve lõunakaldal asuv looduslik ujumiskoht, mille

kaugus planeeringualast on ca 260 m.

Ehitiste tuleohutusnõudeid arvestades ei ole vajalik eraldiseisva tuletõrje veevõtukoha rajamine, kui

naaberkinnistute hoonetevaheline minimaalne kaugus ei ole väiksem kui 40 meetrit (EVS 812-

6:2012+A1:2013). See ala on tähistatud planeeringu põhijoonisel planeeritud hoonestusalana. Tuletõrje

veevõtukoha (nt tiik koos veevõtukaevuga) rajamise korral on hoonete ehitamine kruntidele positsioon

2-5 lubatud ka tingimusliku hoonestusala ulatuses.

Lisaks planeeritavale teele on ohu olukorras Päästesõidukile juurdepääs planeeringualale tagatud

Lauluväljaku teelt (kü 38501:003:0151) lähtuvalt pinnasteelt/matkarajalt (skeem 3).

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

16

Skeem 3. Lisa juurdepääs planeeringualale, mis on märgitud oranži noolega. Rohelisega on märgitud

planeeringuga kavandatud krundipiirid.

Planeeringuga on lubatud Kõrbjärvest tuletõrje veetarne toru rajamine ja/või tuletõrje veehoidla ja

veevõtukoha rajamine Kõrbjärve ehituskeeluvööndisse, vajalike tehnorajatiste paiknemine

täpsustatakse ehitusprojekti käigus.

3.7.3. Elektrivarustus, sh välisvalgustus

Detailplaneeringuala keskosas, suuremal Äglimäe kinnistul, on olemasolev krundi positsioon 1

hooneteni ulatuv elektriõhuliin 0,4 kV, mille kaitsevööndi ulatus on 2 meetrit mõlemal pool liini telge.

Planeeringuala kagunurka läbib kirde-edela suunaliselt keskpingeliin 10 kV, mille kaitsevöönd on 10 m

mõlemal poolt liini telge.

Planeeringuala elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 12.06.2024 väljastatud

tehnilistele tingimustele detailplaneeringuks nr 474626. Esitatud tingimuste kohaselt on kruntide

positsioon 2-5 elektrivarustuse kindlustamine võimalik planeeringualast idas Kõrbjärve alajaama

kinnistul (kü 38501:003:0010) asuva Kõrbjärve:(Põlva) 10/0,4 kV alajaama baasil (joonis 2). Tehniliste

tingimuste kohaselt tuleb alajaamast kruntide positsioon 2-5 jaoks rajada eraldi fiidrina 0,4 kV kaabelliin

kruntide sissesõidutee äärde. Jõukaablite planeerimine/paigaldamine sõidutee alla ei ole lubatud,

samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone jõukaablite kaitsetsoonidesse. Kaablite

kaitsetsooniks on 1 meeter kaablist mõlemale poole.

Objektide elektrivarustuseks planeeritakse sissesõidutee äärde kruntide piiridele 0,4 kV liitumiskilbid.

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

17

Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini.

Planeeringualal tuleb krundisiseses välisvalgustuses kasutada minimaalse võimsusega valgusteid, mis

tagavad alal piisava valgustatuse. Välisvalgustus täpsustatakse ehitusprojekti käigus.

3.7.4. Sidevarustus

Suuremal Äglimäe katastriüksusel (kü 38501:003:0788) kulgeb piki juurdepääsuteed sidetrass, mis

ühendub olemasoleva hoonega.

Sidevarustus kruntidele positsioon 2-5 on planeeritud lahendada mobiilside baasil. Perspektiivselt ka

alternatiivsed võimalused.

3.7.5. Soojavarustus

Planeeringuala ei paikne kaugkütte piirkonnas. Planeeringuala uute elamukruntide soojavarustus on

ette nähtud lokaalküttena, kasutades soovituslikult elektri- või puukütet. Keelatud on kasutada rohkelt

tahmavaid kütteliike (näiteks kivisüsi), vältida tuleb õlikütet. Soovitatav on kütteliike kombineerida ning

elamute rajamisel ja rekonstrueerimisel eelistada soojusvahetuspumpade (näiteks õhksoojuspumbad)

kasutamist, et võimalikult väikses koguses elektritarbimise läbi vähendada keskkonda lisanduvat

saastekoormust.

Detailplaneeringuga on lubatud Kõrbjärve kalda ehituskeeluvööndisse väljaspool planeeringu

põhijoonisel kõrghaljastuse leppemärgiga tähistatud ala rajada maaküttesüsteeme. Tehnovõrkude

täpsemad lahendused ja paiknemine lahendatakse ehitusprojekti käigus.

3.8. Servituudi ettepanekud ning nende ulatus

Tehnilistest tingimustest lähtuvalt tehakse tehnovõrgu servituudi seadmise ettepanek planeeritavatele

(vajalik kooskõlastada servituudi ala Kõrbjärve alajaamast kuni uute kinnistute liitumiskilbini)

Elektrilevi OÜ elektriliinidele.

Servituudi ettepanek tehakse juurdepääsuteedele kruntidel positsioonid 6 ja 7 eesmärgiga tagada

kruntide positsioon 2-5 ning Kraavi (kü 38501:003:0779), Ranniku (kü 38501:003:0867), Järve

(kü 385001:003:0101), Alasilla (kü 38501:003:0064), Kõrbjärvepõllu (kü 38501:003:0102) Savi

(kü 38501:003:0042), Liiva (kü 38501:003:0040) ning krundi positsioon 1 juurdepääs.

Servituudiettepanekute ulatused on ära toodud põhijoonisel (joonis 4) ja tabelis 2.

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

18

Tabel 2. Servituutide ettepanekute tabel.

Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi Servituudi tüüp

POS 7 POS 1

Läbipääsu servituut POS 6

Alasilla (38501:003:0064)

Kraavi (38501:003:0779)

Kõrbjärvepõllu (38501:003:0102)

Savi (38501:003:0042)

Ranniku (38501:003:0867)

Järve (385001:003:0101)

Liiva (38501:003:0040)

POS 2

POS 3

POS 4

POS 5

POS 1

Elektrivõrgu valdaja Tehnovõrgu servituut POS 6

POS 7

3.9. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte ning ei ole

kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ja tegevusi. Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele

normatiividele ja seadusandlusele. Olmejäätmete äravedu tuleb korraldada jäätmekäitlusluba omavate

firmade kaudu. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele.

Detailplaneeringuga ei kavandata vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduses (KeHJS) § 6 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Ehitustegevus tuleb hoida

kavandatud hoonestusalade piires (v.a tehnorajatiste rajamisel Kõrbjärve ehituskeeluvööndisse

väljaspool kõrghaljastatud ala), säästes puid ning tagades rohevõrgustiku toimimise. Ehitised peavad

olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava järgi ning hoonete projekteerimise käigus tuleb tagada

nende vastavus tuletõrje nõuetele. Planeeringuala jääb osaliselt riigimaantee kaitsevööndi alale, kus on

normatiive ületavate keskkonnaparameetrite (tolm, müra ja vibratsioon) esinemise võimalus.

Arvestades, et krundi positsioon 1 planeeritud elamumaa praegune hoonestatud ala ja krundid

positsioon 2-5 ei paikne maantee vahetus läheduses ning Tilsi-Mustajõe maantee liiklussagedus ei ole

suur, ei ületa maanteeliiklusest tingitud õhusaaste- ja müratasemed tõenäoliselt elamualadele

kehtestatud piiranguid. Tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi rakendada

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

19

leevendusmeetmeid maanteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga

käsitletaval alal. Olukorra hindamise ning vajadusel leevendavate meetmete rakendamise kohustus ja

vastutus seisab arendajal, samuti tuleb kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kanda arendajal.

Planeeringualast ca 200 m kaugusel ida suunas lauluväljaku (38501:003:0149) katastriüksusel asub

lauluväljak ja avalike ürituste korraldamise koht, seetõttu võib esineda rahvaürituste korraldamisel müra

häiringut.

3.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Planeeringualal moodustatavate kruntide õuealadele võib rajada krundisisest välisvalgustust, mis tagab

hea nähtavuse ja vähendab sellega kuritegevuse riske. Soovituslik on olemasolevad ja planeeritud

hooned varustada signalisatsiooni ja videovalvesüsteemidega.

Kuritegevuse riskide vähendamiseks on soovitatav piirete rajamine hoonestusega õuealade ümber.

Tehispiirete rajamine Kõrbjärve ehituskeeluvööndi ulatuses ei ole lubatud.

3.11. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama

seda tekitanud krundi igakordne omanik.

3.12. Planeeringu elluviimise võimalused

Kruntide ehitusõigused realiseeritakse kruntide valdajate poolt.

Vastavalt Laheda valla ja Rainer Kägo vahel sõlmitud halduslepingule nr 12-2/24 on arendaja

kohustatud peale detailplaneeringu kehtestamise otsuse jõustumist tagama vajalike

detailplaneeringukohaste juurdesõiduteede ja tehnovõrkude väljaehitamise kuni ehituskrundini ning

krundi piires olevate teede väljaehitamise, samuti eelmainitud teede hilisema korrashoiu oma vahendite

arvelt. Põlva vald ei võta kohustust planeeringukohase taristu väljaehitamiseks.

Positsioon 2-5 ehitusloa andmise tingimuseks on juurdepääsutee olemasolu positsioonil 6. Olemasolev

tee järve juures jääb kasutusse matkarajana ning hädaolukorras päästetehnika juurdepääsuks. Seda ei

tohi likvideerida enne, kui uus tee on valmis. Olemasolevale teele ei ole vajalik seada servituuti, kuna

hädaolukorras päästeauto juurdepääsuks tee kasutamine seda ei nõua. Tee kasutamiseks seatakse

servituudid vastavalt tabelile 2. Kokkuleppel kohaliku omavalitsusega on võimalik tee pärast valmimist

omavalitsusele üle anda, sõlmida asjaõigusleping eratee avalikuks kasutamiseks või seada sundvaldus

eratee avalikuks kasutamiseks.

Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks ja/või

rekonstrueerimiseks.

Äglimäe kinnisasja (katastritunnus 38501:003:0788) omaniku taotluse alusel annab Põlva Vallavalitsus

korralduse detailplaneeringuga kavandatud katastriüksuse jagamiseks ja lähiaadressi ja maa

kasutamise sihtotstarbe määramiseks. Moodustatud katastriüksused kinnistatakse jagatava Äglimäe

kinnisasja omaniku avalduse alusel. Kinnistute moodustamisel tehakse kinnistusraamatusse kanded

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

20

planeeritud servituutide ja tehnovõrkude talumise kohustuse kohta.

Planeeringujärgse Pos 6 moodustamisel seatakse läbipääsuservituut tabelis 2 toodud kinnisasjade

kasuks.

Põlva Vallavalitsus teostab järelevalvet detailplaneeringu realiseerimise üle ehituslubade ja

kasutuslubade menetluse käigus.

Detailplaneering on kehtiv, kuni seda ei ole kehtetuks tunnistanud kohaliku omavalitsuse volikogu või

kui samale alale ei ole kehtestatud uut detailplaneeringut vastavalt planeerimisseaduse §-le 140.

Detailplaneeringu võib tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud

vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima või planeeringu koostamise korraldaja

või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

21

4. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte

Kokkuvõte kooskõlastustest ja koostööst planeeringu ajal on antud tabelis 3.

Tabel 3. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte.

Kuupäev Kooskõlastaja /

koostöö tegija

Kooskõlastuse

andnud isik Märkused

13.06.2024 Elektrilevi OÜ Marge Kasenurm

Kooskõlastus nr 7309806849.

Tööjoonised kooskõlastada

täiendavalt.

2021.02.19/

13.06.2024 Telia Eesti AS Helmut Hirsik

2021.02.19. Tööde teostamisel tuleb

lähtuda sideehitise kaitsevööndis

tegutsemise eeskirjast. Töid võib

teostada ainult Telia volitatud

esindaja kirjaliku tööloa alusel.

13.06.2024 Telia Eesti AS-lt kirjalik

kinnitus (kirjavahetus lisade kaustas),

et kooskõlastust ei ole vaja uuendada,

kui kaableid väljaspool planeeringuala

ei muudeta.

Päästeameti Lõuna

päästekeskus

29.11.2018 Maanteeamet

(Transpordiamet)

Kiri nr 15-2/18/51090-2.

Enne detailplaneeringu vastuvõtmist

ning avalikule väljapanekule

suunamist korrigeerida planeeringu

materjale vastavalt Maanteeameti

25.07.17 kirja punktile nr 5 ning

kanda põhijoonisele

nähtavuskolmnurgad mõõtmetega

320 x 7 m (Normid tabel 5.1 ja 5.2)

Keskkonnaamet

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

22

5. Joonised

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

23

5.1. Asendiskeem M 1:15 000

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

24

5.2. Funktsionaalsete seoste skeem M 1:4 000

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

25

5.3. Olemasolev olukord M 1:1 500

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

26

5.4. Põhijoonis M 1:1 500

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / info@transpordiamet.ee / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

/*ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud:

Kehtib kuni:

Alus:

Teabevaldaja: Transpordiamet*/

Põlva Vallavalitsus

info@polva.ee

Kesk tn 15

63308, Põlva maakond, Põlva vald,

Põlva linn

/*Teie 17.10.2024*/ /*nr 7-1.2/24-62-

4*/

Meie 15.11.2024 nr 7.2-2/24/4503-4

Äglimäe katastriüksuse detailplaneeringu

korduv kooskõlastamine

Olete esitanud meile korduvaks kooskõlastamiseks Põlva valla Tilsi küla Äglimäe katastriüksuse

detailplaneeringu (katastritunnus 38501:003:0788, edaspidi planeering).

Planeeringu koostamise eesmärgiks on planeeringualal 4 üksikelamumaa, 1 segafunktsiooniga

maa (75% üksikelamumaa, 25% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa), 1 transpordimaa

ja 1 maatulundusmaa katastriüksuse moodustamine; Ranniku (38501:003:0867), Savi

(38501:003:0042), Kõrbjärvepõllu (38501:003:0102), Kraavi (38501:003:0779), Alasilla

(38501:003:0064), Liiva (38501:003:0040) ja Järve (38501:003:0101) katastriüksuste ning uute

moodustatavate katastriüksuste juurdepääsuteede planeerimine, moodustatavate katastriüksuste

sihtotstarbe määramine, planeeringualal ehitusõiguse, kujade, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha

määramine, ehitusala piiritlemine, ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine,

juurdepääsuteede asukoha ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine ning

keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimisel.

Oleme kooskõlastanud planeeringu 18.03.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/4503-2.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse kooskõlastame planeeringu. Palume

planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

meile nõusoleku saamiseks. Riigitee ristumiskoha rajamiseks tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel meie käest (maantee@transpordiamet.ee) nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume meid kaasata menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering meile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisad:

1. 2024.09.19_Äglimäe DP_seletuskiri

2. 2024.09.19_Äglimäe DP_põhi

Tuuli Tsahkna

58073001, Tuuli.Tsahkna@transpordiamet.ee