Teenistuse korraldamine

EELNÕU

xx.xx.2024

VABARIIGI VALITSUS

M Ä Ä R U S

Tallinn

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

(1) Vabariigi Valitsuse 27. jaanuari 2006. a määruses nr 24 „Nigula looduskaitseala kaitse-

eeskiri” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Inimestel on lubatud:

1) viibida kaitseala valitseja poolt ettevalmistatud ja tähistatud õppe- ja matkarajal

ning korraldada seal kuni 50 osalejaga rahvaüritusi;

2) viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi väljaspool

ettevalmistatud ja tähistatud õppe- ja matkaradu 1. septembrist kuni 14. märtsini.”

2) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi väljaspool

ettevalmistatud ja tähistatud õppe- ja matkaradu 15. märtsist kuni 31. augustini;”.

(2) Vabariigi Valitsuse 27. mai 2010. a määruses nr 64 „Aegna maastikukaitseala kaitse-

eeskiri” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kaitsealal on lubatud:

1) sõidukiga sõitmine Kurikneeme, Eerikneeme, Kalavälja, Karnapi, Külaniidu ja

Tagamaa teel;

2) jalgrattaga sõitmine teedel ja radadel;

3) punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine

järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud

tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-

eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas ehitiste hooldamisel ning piiranguvööndis

metsa- ja põllumajandustöödel.”;

2) määruse lisas esitatud kaart „Aegna maastikukaitseala” asendatakse käesoleva

määruse lisas 3 esitatud kaardiga.

(3) Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2005. a määruses nr 238 „Kääpa maastikukaitseala

kaitse-eeskiri” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Sõidukiga või

maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel

ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud tööde ja kaitseala valitsemisega seotud

tööde tegemisel. Muudel juhtudel on sõidukiga või maastikusõidukiga sõitmine

väljaspool teid lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.”;

2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kaitseala vetel on lubatud sõita mootorita ujuvvahendiga.

Sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga võimsusega kuni 10 hobujõudu on lubatud

sõita Kaiu järvel. Elektrimootoriga ujuvvahendiga võimsusega kuni 10 hobujõudu

on lubatud sõita Kaiu järvel, Jõemõisa ja Papijärvel. Kaitseala vetel on lubatud

mootoriga ujuvvahendiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala

valitsemisega seotud tegevustel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel ja

kaitseala valitseja nõusolekul tehtaval teadustegevusel.”.

(4) Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2006. a määruses nr 58 „Keeri-Karijärve

looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Kaitseala vetel on lubatud sõita mootorita ujuvvahendiga. Mootoriga

ujuvvahendiga võimsusega kuni 10 hobujõudu on lubatud sõita Keeri järvel ja Elva

jõel Keeri järvest Ulila sillani 26. maist 31. detsembrini. Kaitseala vetel on lubatud

mootoriga ujuvvahendiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala

valitsemisega seotud tegevustel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel ja

kaitseala valitseja nõusolekul tehtaval teadustegevusel.”.

2) paragrahvi 10 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 10 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) inimeste viibimine Kõia sihtkaitsevööndis väljaspool kallasradu ja olemasolevaid

teid 15. märtsist 31. augustini, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tehtavatel

teadustöödel.“.

4) paragrahvi 11 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Meeri ja Võsivere sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste aladel nende ilme

ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik heina niitmine, loomade karjatamine ning puu-

ja põõsarinde harvendamine.”.

(5) Vabariigi Valitsuse 30. novembri 2006. a määruses nr 245 „Vooremaa maastikukaitseala

kaitse-eeskiri” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kaitseala vetel on lubatud kalapüük, välja arvatud harrastuslik kalapüük nakke-

ja raamvõrguga 1. juunist 30. septembrini Saadjärvel 1,5 kilomeetri kauguseni

Tabivere–Uhmardu maantee poolsest järve otsast, Elistvere järvel ja Soitsjärvel.”;

2) paragrahvi 4 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kaitseala vetel on lubatud sõita mootorita ujuvvahendiga.”;

3) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:

„(8) Saadjärvel on lubatud sõita mootoriga ujuvvahendiga võimsusega kuni 10

hobujõudu. Saadjärvel on lubatud sõita mootoriga ujuvvahendiga võimsusega üle

10 hobujõu kaitseala valitsejaga kooskõlastatud spordivõistlusel, koolitusel ja

õppusel.

(9) Kaitsealal on lubatud mootoriga ujuvvahendiga sõitmine kutselisel kalapüügil,

järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud

tegevusel ning kaitseala valitsejaga kooskõlastatud teadustööl.”.

(6) Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määruses nr 153 „Alam-Pedja looduskaitseala

kaitse-eeskiri” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

„(10) Mootoriga ujuvvahendiga on lubatud sõita Emajõel Emajõe-Pedja-Põltsamaa

piiranguvööndi ulatuses, kiirusega kuni 10 km/h Elva (Ulila) ja Ilmatsalu jõel ja

kiirusega kuni 10 km/h 1. maist 31. detsembrini Pedja jõe suudmest ülesvoolu kuni

Põltsamaa jõe suubumiskohani.

(11) Elektrimootoriga ujuvvahendiga kiirusega kuni 10 km/h on lubatud sõita

Põltsamaa jõel 1. maist 31. detsembrini.”;

2) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ujuvvahendiga väljaspool põhikaardile kantud veekogu veepiiri on liiklemine

keelatud. Keelatud on sõitmine statsionaarmootoriga jugakäituriga ja õhkkäituriga

veesõidukiga. Kaitsealal on lubatud mootoriga ujuvvahendiga sõitmine järelevalve-

ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning

kaitseala valitsejaga kooskõlastatud teadustööl.”.

(7) Vabariigi Valitsuse 30. märtsi 2007. a määruses nr 94 „Metsaääre looduskaitseala kaitse

alla võtmine ja kaitse-eeskiri” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud loodusliku veerežiimi taastamine.”;

2) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) maaparandussüsteemide hoiutööd, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul

kaitseala läbivate või kaitsealaga piirnevate teede hooldamiseks vajalikud

maaparandussüsteemide hoiutööd.”.

§ 2. Muudatuste põhjendused

Määruse seletuskirjas1 on esitatud põhjendused kaitsekorra muutmise kohta.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 4. Menetluse läbiviimine

Määruse menetlus viidi läbi kliimaministri 13. mai 2024. a käskkirjaga nr 1-2/24/214

algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud

käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 5. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale

õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

1 Seletuskirjaga saab tutvuda Kliimaministeeriumi kodulehel www.envir.ee.

Kristen Michal

Peaminister

Yoko Alender

Kliimaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Lisa. Aegna maastikukaitseala

Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla,

kehtestada ala kaitsekord ning vajaduse korral kaitsekorda muuta. Eelnõukohase määrusega

muudetakse Nigula looduskaitseala, Aegna maastikukaitseala, Kääpa maastikukaitseala, Keeri-

Karijärve looduskaitseala, Vooremaa maastikukaitseala, Alam-Pedja looduskaitseala ja

Metsaääre looduskaitseala kaitsekorda.

Nigula looduskaitseala paikneb Pärnu maakonnas Saarde vallas Pihke, Reinu ja Tuuliku külas

ning Häädemeeste vallas Nepste, Urissaare ja Uuemaa külas.

Aegna maastikukaitseala paikneb Harju maakonnas Tallinna linnas Kesklinna linnaosas Aegna

saarel.

Kääpa maastikukaitseala paikneb Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Pedassaare ja Vanassaare

külas, Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Mustametsa, Vea ja Välgi külas ning Tartu vallas

Kaitsemõisa, Pataste ja Uhmardu külas.

Keeri-Karijärve looduskaitseala paikneb Tartu maakonnas Elva vallas Härjanurme, Karijärve,

Külaaseme, Ridakülas ja Võsivere külas, Nõo vallas Keeri, Meeri ja Vissi külas ning Tartu

linnas Rõhu külas.

Vooremaa maastikukaitseala paikneb Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Ehavere, Kaiavere,

Kivimäe, Luua, Mullavere, Nava, Pikkjärve, Praaklima ja Sudiste külas, Tartu maakonnas Tartu

vallas Elistvere, Igavere, Juula, Kaiavere, Kukulinna, Kärksi, Lilu, Otslava, Puhtaleiva,

Raigastvere, Reinu, Saadjärve, Salu, Soitsjärve, Tormi, Vahi, Valgma, Voldi ja Õvanurme külas

ning Tabivere ja Äksi alevikus.

Alam-Pedja looduskaitseala paikneb Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Altnurga, Jüriküla,

Lebavere, Nõmavere, Pikknurme, Umbusi, Väike-Kamari ja Võisiku külas, Tartu maakonnas

Elva vallas Nasja, Palupõhja, Jüriküla, Rämsi, Saare, Teilma, Verevi, Vihavu ja Väike-Rakke

külas, Tartu vallas Kärevere, Siniküla ja Valmaotsa külas, Tartu linnas Ilmatsalu külas ning

Viljandi maakonnas Viljandi vallas Järtsaare, Lalsi, Meleski, Odiste, Taganurga ja Vaibla külas.

Metsaääre looduskaitseala paikneb Pärnu maakonnas Saarde vallas Jaamakülas ja Metsaääre

külas.

Senise kaitse-eeskirja muutmine toimub kooskõlas looduskaitseseaduse § 13 lõikega 1.

Nigula looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmine on tingitud Keskkonnaameti ettepanekust

muuta Nigula looduskaitseala kaitse-eeskirja selliselt, et kaitseala valitseja nõusolekuta oleks

inimestel võimalik viibida väljaspool ettevalmistatud ja tähistatud õppe- ja matkarada. Piirangu

leevendamise eesmärk on liikumislubade menetlemisega kaasneva halduskoormuse

vähendamine. Pärast muudatust on lubatud kaitseala valitseja nõusolekuta viibida väljaspool

ettevalmistatud ja tähistatud õppe- ja matkarada 1. septembrist kuni 14. märtsini.

Aegna maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise eesmärk on muuta kaitse-eeskiri üheselt

mõistetavaks ja viia vastavusse tegeliku olukorraga saarel, vähendada halduskoormust ja

põhjendamatuid kooskõlastusvajadusi.

Kääpa maastikukaitseala, Keeri-Karijärve looduskaitseala, Vooremaa maastikukaitseala ja

Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmised on algatatud nii loa taotleja kui ka

Keskkonnaameti halduskoormuse vähendamiseks. Mitmed piirangud (nt kalapüük ja selle

ajalised piirangud, veesõidukite liiklemine teatud suurusega siseveekogudel, laevatatavatel

siseveekogudel liiklemise kord) on reguleeritud juba teiste kehtivate õigusaktidega, seega on

osa kaitse-eeskirjaga kehtestatud piiranguid dubleerivad ja tekitavad ebavajalikku menetlust.

Metsaääre looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise eesmärk on võimaldada looduskaitsealal

loodusliku veerežiimi taastamist.

Kõikide kaitsealade kaitse-eesmärke, tsoneeringut ja välispiiri ei muudeta.

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise

spetsialist Kaidi Erik (tel 5666 4780, e-post [email protected]), eelnõuga

kavandatud kitsenduste vajalikkust, looduskaitseseadusele vastavust ja seletuskirja

nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise juhtivspetsialist

Sander Laherand (tel 5692 7990, e-post [email protected]). Eelnõu

õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna jurist Maria Muljarova (tel 5384

6615, e-post [email protected]) ning Kliimaministeeriumi kontaktisik

eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626

2880, e-post [email protected]), keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-

post [email protected]).

2. Eelnõu sisu, muudatuste põhjendused

Nigula looduskaitseala

Nigula looduskaitsealal asuv rabamaastik on heaks kasvukohaks jõhvikale ja rabamurakale,

samuti kasvab rabaservadel ning metsatukkades vähemal määral ka pohla. Kohalikud elanikud

on huvitatud ala kasutusest marjade ja seente varumiseks, enim ollakse huvitatud just jõhvikate

korjamisest. Nigula looduskaitseala praegu kehtiva kaitse-eeskirja järgi on lubatud inimeste

viibimine väljaspool ettevalmistatud ja tähistatud õppe- ja matkarada ning alal marjade, seente

ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamine kaitseala valitseja nõusolekul. Sellest tulenevalt on

väljaspool matkarada liikumiseks (nt marjade korjamiseks) vajalik taotleda liikumisluba.

Põhiline osa liikumislubade taotlustest on jõhvikate korjamise eesmärgil ja laekub alates 1.

septembrist, kui lindude pesitsusperiood on läbi.

Käesoleva määrusega muudetakse ja täiendatakse kehtiva Nigula looduskaitseala kaitse-

eeskirja § 12 lõikeid 1 ja 2 eesmärgiga säilitada jätkuvalt liikumispiirang lindude pesitsusajal,

kuid kaotada liikumispiirang ajal, kui pesitusaeg on läbi.

Määruse § 1 lõike 1 punktiga 1 lubatakse inimestel ilma kaitseala valitseja nõusolekuta viibida

ja korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi väljaspool ettevalmistatud ja tähistatud

õppe- ja matkarada alates 1. septembrist kuni 14. märtsini.

Määruse § 1 lõike 1 punktiga 2 lubatakse inimestel kaitseala valitseja nõusolekul viibida ja

korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi väljaspool ettevalmistatud ja tähistatud õppe-

ja matkarada 15. märtsist kuni 31. augustini. Sellega säilitatakse lindudele tundlikul

pesitsusperioodil liikumispiirang, kuid siiski jääb erandkorras võimalus taotleda luba ka

pesitsusajal liikumiseks, kui see ei kahjusta kaitse-eesmärke.

Nimetatud kuupäevad tulenevad sihtkaitsevööndites pesitsevate I kaitsekategooria liikide must-

toonekure (Ciconia nigra) ja väike-konnakotka (Clanga pomarina) pesitsusaegadest. Muudatus

ei mõjuta kaitseala rabades ja metsades pesitsevaid häirimistundlikke liike, kuna

liikumispiirang eemaldatakse ajaks, kui pesitsemist ei toimu. Muudatuse tulemusel väheneb

liikumislubade menetlemisega kaasnev ebavajalik halduskoormus.

Aegna maastikukaitseala

Määruse § 1 lõike 2 punktiga 1 muudetakse kaitse-eeskirja sõnastust üheselt mõistetavamaks.

Uus sõnastus on selgem, vähendab kaitseala valitseja halduskoormust ja põhjendamatut

kooskõlastusvajadust. Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine Kurikneeme, Eerikneeme,

Kalavälja, Karnapi, Külaniidu ja Tagamaa teel ning jalgrattaga sõitmine teedel ja radadel.

Määruse § 1 lõike 2 punktiga 2 asendatakse määruse lisas olev kaart uue kaardiga. Seni kehtinud

kaitse-eeskirjas olid teed, millel oli mootorsõidukitega sõitmine lubatud või millel

mootorsõidukiga sõitmiseks sai kaitseala valitseja anda nõusoleku, märgitud kaitse-eeskirja

lisas olevale kaardile. Määruse muudatuse tulemusena eemaldatakse kaitse-eeskirja lisas

olevalt kaardilt sõitmise piirangud. Kaart oli vigane ja teed olid märgitud vales asukohas. Seega

ei saanud tegelikkuses kõikidel olemasolevatel teedel mootorsõidukiga sõitmist lubada. Kuna

Aegna saarel on kõikidel sellistel teedel, mis on mootorsõidukiga sõitmiseks kasutatavad, nimi,

siis kasutatakse kaitse-eeskirjas teede nimesid. Nimetatud teedel sõidukitega sõitmisega ning

teedel ja radadel jalgrattaga sõitmisega ei kaasne loodusväärtuste soodsat seisundit kahjustavaid

tegevusi, seetõttu ei ole otstarbekas seda keelata. Muudatusega tagatakse maaomanikule

juurdepääs oma elamule, kuhu viib olemasolev tee, millel puudus mootorsõidukiga liiklemiseks

õiguslik alus, kuna senine kaitse-eeskiri seda ei võimaldanud. Teedel sõitmine on vajalik ka

külastusobjektide hooldamiseks ja jäätmete äraveoks. Kaitseala teedel sõidukiga ja

maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses sätestatud nõuded ja piirangud.

Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada liiklusseaduse

§-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega

kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane

liikluskorraldusvahend.

Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja

päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevustel, kaitseala

valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel,

sealhulgas ehitiste hooldamisel ning piiranguvööndis metsa- ja põllumajandustöödel. Kui

kaitse-eeskirjaga lubatud tööks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek, saab kaitseala valitseja

seada tingimusi ka väljaspool teid sõitmiseks, et see kaitseala väärtusi ei kahjustaks. Muudel

juhtudel pole väljaspool teid sõitmine lubatud, sest see võib kahjustada pinnast ja taimkatet ning

seeläbi ka kaitsealuste liikide kasvukohti. Senise kaitse-eeskirja § 4 lõike 4 kohaselt oli

väljaspool teid sõitmine ja maastikusõidukiga sõitmine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul

tehtaval adru äraveol Kalavälja ja Eerikneeme piiranguvööndi rannaosalt. Sätte muudatuse

tulemusena on seda endiselt võimalik teha. Tegevus on kaitse-eeskirjaga lubatud töö, mistõttu

pole selle eraldi mainimine asjakohane.

Kääpa maastikukaitseala

Määruse § 1 lõike 3 punktiga 1 muudetakse kaitse-eeskirja sõnastust sõidukiga kaitsealal

liikumisel ja punktiga 2 lisatakse kaitse-eeskirja eraldi lõige, mis reguleerib ujuvvahenditega

liiklemist kaitseala veekogudel. Kaitseala vetel on jätkuvalt lubatud sõita mootorita

ujuvvahendiga. Edaspidi on kaitsealal lubatud sõita lisaks mootorita ujuvvahendile

sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga võimsusega kuni 10 hobujõudu Kaiu järvel ning

elektrimootoriga ujuvvahendiga võimsusega kuni 10 hobujõudu Kaiu, Jõemõisa ja Papijärvel.

Kaitseala vetel on lubatud mootoriga ujuvvahendiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel,

kaitseala valitsemisega seotud tegevustel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel ja

kaitseala valitseja nõusolekul tehtaval teadustegevusel.

Senise kaitse-eeskirja1 kohaselt oli mootoriga ujuvvahendiga sõitmiseks vajalik kaitseala

valitseja nõusolek. Piirang on tekitanud ebamõistlikku bürokraatiat, sest kaitseala valitseja

kooskõlastab load, lisades täpsustavad tingimused. Nüüd lisatakse vastavad tingimused kaitse-

eeskirja (mootorivõimsused ja -tüübid), millega väheneb bürokraatia. Kaiu järve suuruse tõttu

(134 hektarit) on võimalik järvel lubada ujuvvahenditel sisepõlemismootori kasutamist, kuid

oluliselt väiksematel ja madalamatel Jõemõisa järvel (72 hektarit) ja Papijärvel (42 hektarit) on

lubatud vaid elektrimootor, kuna elektrimootoriga ujuvvahendid on vaiksemad ja tekitavad

vähem lainetust kui sisepõlemismootoriga veesõidukid ning nendega liiklemine ei tekita

niivõrd suurt häiringut.

Kääpa maastikukaitseala ja Kääpa loodusala kaitse-eesmärgiks olevate kalaliikide (harilik hink

(Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis)) seisundit kaitsealal on hinnatud heaks2,

1 Kääpa maastikukaitseala kaitse-eeskiri, RT I 2005, 51, 405, § 4 lg 5. 2 Järvekülg, R. et al, 2018. Hingu, võldase ja vingerja leviku täpsustamine 2017–2018. Eesti Maaülikool, Eesti

Loodushoiu Keskus MTÜ. Tartu.

harilikule võldasele (Cottus gobio) sama uuringu järgi elupaigad kaitseala järvedes puuduvad.

Saarma (Lutra lutra) seisund on üle-eestiliselt hinnatud soodsaks3 ning elupaigatüübile 3140

(vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved) mõjuvad negatiivsed tegurid ei tulene

puhkemajandusest ega veel liiklemisest4, mistõttu antud muudatus ei mõjuta alade kaitse

eesmärkide saavutamist.

Keeri-Karijärve looduskaitseala

Määruse § 1 lõike 4 punktiga 1 muudetakse kaitse-eeskirja sõnastust, mis reguleerib

ujuvvahenditega liiklemist kaitseala veekogudel. Kaitseala vetel on jätkuvalt lubatud sõita

mootorita ujuvvahendiga. Edaspidi on kaitsealal lubatud sõita mootoriga ujuvvahendiga

võimsusega kuni 10 hobujõudu Keeri järvel ja Elva jõel Keeri järvest Ulila sillani 26. maist

31. detsembrini. Kaitseala vetel on lubatud mootoriga ujuvvahendiga sõitmine järelevalve- ja

päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevustel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud

töödel ja kaitseala valitseja nõusolekul tehtaval teadustegevusel.

Senise kaitse-eeskirja5 kohaselt oli Keeri järvel mootoriga ujuvvahendiga sõitmiseks vajalik

kaitseala valitseja nõusolek ning kaitse-eeskirja järgi ei ole võimalik anda mootoriga

ujuvvahenditele luba Elva jõel sõitmiseks, kuigi jõe laius Keeri järve ja Ulila silla vahelises

lõigus võimaldab sisepõlemismootoriga liigelda. Kehtiva kaitse-eeskirja piirang tekitab

ebamõistlikku bürokraatiat, sest kaitseala valitseja kooskõlastab load, lisades täpsustavad

tingimused. Nüüd lisatakse vastavad tingimused kaitse-eeskirja (mootorivõimsused ja ajaline

piirang). Keeri-Karijärve looduskaitseala ujuvvahendite lubade kaalutlusotsustes on arvestatud

ka kalapüügieeskirja6, millega on Keeri järvel kalapüük keelatud 1. maist 25. maini. Seega on

ujuvvahenditele lube välja antud alates 26. maist. Eri uuringud7 kajastavad, et pidev müra võib

mõjutada kalade kasvukiirust, paljunemisvõimet ja vastupanuvõimet haigustele. 1. jaanuarist

25. maini ei ole mootoriga ujuvvahenditega sõitmine kaitsealal lubatud, et vähendada

võimalikku kalade stressi talvisel puhkeperioodil, mille mõju võib avalduda alles pikema aja

jooksul.

Keeri-Karijärve looduskaitseala ja loodusala kaitse-eesmärgiks olevate kalaliikide ((harilik

hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis)) olukorda kaitsealal on hinnatud

heaks8, hariliku tõugja (Aspius aspius) kaitse tegevuskavas9 kirjeldatud ohutegurid ei ole seotud

ujuvvahendite kasutamisega. Saarma (Lutra lutra) seisundit on üle-eestiliselt hinnatud

soodsaks ning elupaigatüüpidele 3140 (vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved) ja 3150

3 Siin ja edaspidi seisundite hindamisel: Eesti ohustatud liikide punane nimestik 2019. a. hindamise seisuga.

EELIS. 4 2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi. https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/ 5 Keeri-Karijärve looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri, RT I 2006, 12, 85, § 4 lg 8. 6 Kalapüügieeskiri § 52 lg 1 p 10. 7 Bolgan, Marta; Chorazyczewska, Emilia; Winfield, Ian J.; Codarin, Antonio; O'Brien, Joanne; Gammell,

Martin. 2016 First observations of anthropogenic underwater noise in a large multi-use lake. Journal of

Limnology, 75 (3). 644–651.

Hans Slabbekoorn, Niels Bouton, Ilse van Opzeeland, Aukje Coers, Carel ten Cate, Arthur N. Popper. A noisy

spring: the impact of globally rising underwater sound levels on Fish. Trends in Ecology ja Evolution, Volume

25, Issue 7, 2010, Pages 419–427.

Fleissner, E.R., Putland, R.L. & Mensinger, A.F. The effect of boat sound on freshwater fish behavior in public

(motorized) and wilderness (nonmotorized) lakes. Environ Biol Fish 105, 1065–1079 (2022). 8 Järvekülg, R. et al, 2018. Hingu, võldase ja vingerja leviku täpsustamine 2017–2018. Eesti Maaülikool, Eesti

Loodushoiu Keskus MTÜ. Tartu. 9 Tõugja (Aspius aspius) kaitse tegevuskava.

(looduslikult rohketoitelised järved) mõjuvad negatiivsed tegurid ei tulene puhkemajandusest

ega veel liiklemisest10, mistõttu ei mõjuta see muudatus alade kaitse-eesmärkide saavutamist.

Keeri-Karijärve looduskaitseala kaitse-eesmärkideks on lisaks eelnevatele kooslustele ja

liikidele ka hüüp (Botaurus stellaris), roo-loorkull (Circus aeruginosus), mustviires

(Chlidonias niger), täpikhuik (Porzana porzana) ja jõgitiir (Sterna hirundo). Hüübi, roo-

loorkulli ja jõgitiiru asurkonna seisundit on hinnatud soodsaks ning kavandatav muudatus neid

liike oluliselt ei kahjusta. Täpikhuigu ohuteguriteks Eestis peetakse soostunud ja lamminiitude,

madalsoode ning roostikuservade kinnikasvamist. Roostikulindude kaitse tegevuskava eelnõu

järgi on pesitsusaegne häirimine väikese tähtsusega ohutegur. Mustviirese peamisteks

ohuteguriteks peetakse veetaseme muutmist, veetaimestiku kõrvaldamist, reostust ja

puhkemajandust11. Täpikhuigu ja mustviirese kohta puuduvad kaitsealal andmed Eesti looduse

infosüsteemis, samuti pole liikide olemasolu kohta infot ala kaitsekorralduskavas ega kaitse-

eeskirja seletuskirjas, mille põhjal kaalutletud otsuseid teha. Keskkonnaameti hinnangul ei ole

kuni 10 hobujõu võimsusega mootorite kasutamisel olnud olulist negatiivset mõju. Kuna

kaitsealal tohib edaspidi liigelda mootoriga ujuvvahendiga vaid teatud ajal aastast, siis Keeri

järvel ja Elva jõel Keeri järve ja Ulila silla vahelises lõigus mootoriga liikumine lindudele

olulist mõju ei avalda.

Määruse § 1 lõike 4 punktiga 2 kustutatakse kaitse-eeskirjast punkt, mis piirab inimeste

liikumist Võsivere sihtkaitsevööndis. Senise12 kaitse-eeskirja kohaselt pole olnud võimalik

inimestel liikuda väljaspool kallasradu, olemasolevaid teid ja radu Võsivere sihtkaitsevööndis

15. veebruarist 31. juulini, välja arvatud teadustööl. 2023. aastal arhiveeriti merikotka elupaik

Võsivere sihtkaitsevööndis Renno Nellise eksperdihinnangu alusel (pesa varisenud, sama paari

põhipesad on teada ja taasasustamise tõenäosus on väike) ning kuna Võsivere sihtkaitsevööndi

liikumispiirangud olid seatud merikotka tõttu, siis puudub põhjendus liikumispiirangu

jätkamiseks.

Määruse § 1 lõike 4 punktiga 3 muudetakse kaitse-eeskirja sõnastust, mis piirab inimeste

liikumist Meeri sihtkaitsevööndis. Senise13 kaitse-eeskirja kohaselt pole olnud võimalik

inimestel liikuda väljaspool kallasradu ja olemasolevaid teid Meeri sihtkaitsevööndis 1. märtsist

14. septembrini, välja arvatud teadustööl ja poollooduslike koosluste hooldamisega seotud

töödel. Meeri sihtkaitsevööndis on väike-konnakotka elupaik, kus EELIS-e andmetel toimus

pesitsus viimati 2004. aastal. Pesa on olnud väike-konnakotka poolt asustamata, kuid pesapuu

on säilinud ja elupaik on heas seisus. Arvestades, et kotka pesitsust pole registreeritud 20 aasta

jooksul, juhuslike inimeste sattumine Meeri sihtkaitsevööndisse väike-konnakotka elupaika on

vähetõenäoline, siis on eeldatav häiringu mõju väike ning puudub vajadus liikumise piirangut

hoida ja seda kontrollida.

Määruse § 1 lõike 4 punktiga 4 muudetakse kaitse-eeskirja sõnastust, mis reguleerib vajalikke

tegevusi. Kuna Võsivere sihtkaitsevööndis paikneb osa suurest luhaniidu kompleksist, siis on

Meeri ja Võsivere sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste aladel nende ilme ja

liigikoosseisu tagamiseks vajalik heina niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde

harvendamine.

Vooremaa maastikukaitseala

10 2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi. https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/ 11 2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi. https://nature-art12.eionet.europa.eu/article12/ 12 Keeri-Karijärve looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri, RT I 2006, 12, 85, § 10 p 4. 13 Keeri-Karijärve looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri, RT I 2006, 12, 85, § 10 p 4.

Määruse § 1 lõike 5 punktiga 1 täiendatakse kalapüügi sätet, mis keelab harrastusliku kalapüügi

nakke- ja raamvõrguga 1. juunist 30. septembrini Saadjärvel 1,5 kilomeetri kauguseni Tabivere–

Uhmardu maantee poolsest järve otsast, samuti Elistvere järvel ja Soitsjärvel.

EELIS-e järgi on kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide peamised elupaigad seotud linnuala

järvedega: Elistvere järv, Soitsjärv ja Saadjärv. Saadjärv on tervikuna oluline ka rändlindude,

sh raba- ja suur-laukhanede peatuspaigana. Elistvere ja Soitsjärv on hinnatud Mandri-Eesti

üheks olulisemaks veelindude pesitsusalaks14, kuna need on madalad ja taimestikurikkad.

Linnustikult on oluline ka Saadjärv, eriti selle madalam ja roostikurikkam osa Tabivere-poolses

otsas. 2012. aastal19 ja 2022. aastal15 tehti Natura 2000 linnuala inventuur ning mitme linnuliigi

puhul pole linnualal seatud mõõdetavad eesmärgid täidetud. Euroopa Liidu tähtsusega

linnualade valikul nimetati Vooremaa linnuala puhul ohuteguriks muu hulgas kalapüüki16. Ka

2012. aasta Natura linnuala inventuuris juhiti tähelepanu just Elistvere järvele ja Soitsjärvele

kui suure kalastussurvega järvedele ning peeti oluliseks piirata võrkude kasutamist.

Peamiselt on Eestis ja maailmas uuritud lindude kaaspüüki merel17,18 ning väidetakse, et enim

linde hukkub kaaspüügil parasvöötmelises või lähisarktilises kliimas. Eri allikad viitavad, et

hallpõsk-püti, sarvikpüti ja väikekajaka täiendav ohutegur on kaaspüük, eriti hukkub neid palju

Läänemeres19. Lisaks on Euroopa Komisjon tellinud töö merelindude kaaspüügi leevendamise

võimalustest20. Palju vähem on uuritud mageveekogudes toimuvat kaaspüüki21, mille tõttu

alahinnatakse tihti lindude ja imetajate võrkudesse takerdumise osakaalu.

Arvestades kaaspüügi kajastust kirjanduses, tõenäosust, et kaladest toituvad liigid võivad kalu

jahtides takerduda kalavõrku, ning seda, et need kaladest toituvad liigid on Eestis ohustatud, on

piirangu seadmine vajalik. Harrastuslikus korras on võimalik planeerida võrkudega püüki

oktoobris, kui linnud on alalt valdavas osas lahkunud.

Kalapüügipiirangute seadmisel on arvestatud ka kalapüügieeskirja22, mille järgi on nakke- ja

raamvõrguga kalapüük siseveekogudes keelatud 15. märtsist 31. maini. Kalapüügieeskirja ja

Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eeskirjas kavandatud muudatustega on kevad-suvine

14 Vooremaa Natura linnuala (EE0080171) haudelinnustiku ja rändel peatuvate partide inventuur ning linnuala

haudelinnustiku arvukushinnangud, EOÜ 2013. 15 Vooremaa linnuala (EE0080171) haudelinnustiku ja rändel peatuvate veelindude inventuur 2022, EOÜ 2023. 16 Kuus, A., Kalamees, A. 2003. Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis. Lk 125. Allikas:

https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?id=-1846400340 17 Eesti kalandussektori riikliku töökava täitmine 2020-2021. aastal (riigihange viitenumbriga 215079). Osa:

lindude ja hüljeste juhuslik kaaspüük passiivsetes kalapüügivahendites. Eesti Mereinstituut. Tartu 2022. 18 Ramūnas Žydelis, Cleo Small, Gemma French, The incidental catch of seabirds in gillnet fisheries: A global

review, Biological Conservation, Volume 162, 2013, Pages 76-88, https://doi.org/10.1016/j.biocon.2013.04.002 19 Skov, Henrik & Heinänen, Stefan & Žydelis, Ramūnas & Bellebaum, Jochen & Bzoma, Szymon & Dagys,

Mindaugas & Durinck, Jan & Garthe, Stefan & Grishanov, Gennady & Hario, Martti & Kieckbusch, Jan &

Kube, Jan & Kuresoo, Andres & Larsson, Kjell & Luigujõe, Leho & Meissner, Włodzimierz & Nehls, Hans &

Nilsson, Leif & Petersen, Ib & Wahl, Johannes. (2011). Waterbird Populations and Pressures in the Baltic Sea.

10.6027/tn2011-550. 20 Euroopa Komisjon, Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet, Linkowski, T., Krogulec, J.,

Campos, B., et al., Study on mitigation measures to minimise seabird bycatch in gillnet fisheries, Publications

Office, 2018, https://data.europa.eu/doi/10.2826/799958. 21 Graham D. Raby, Alison H. Colotelo, Gabriel Blouin-Demers, Steven J. Cooke, Freshwater Commercial

Bycatch: An Understated Conservation Problem, BioScience, Volume 61, Issue 4, April 2011, Pages 271–280,

https://doi.org/10.1525/bio.2011.61.4.7 22 Kalapüügieeskiri § 52 lg 1 p 15.

veelindude rände- ja pesitsusperiood keeluajaga kaetud ning väheneb tõenäosus veelindude

hukkumiseks võrkudes.

Määruse § 1 lõike 5 punktidega 2 ja 3 muudetakse kaitse-eeskirja sõnastust, mis reguleerib

ujuvvahenditega liiklemist kaitseala veekogudel. Kaitseala vetel on jätkuvalt lubatud sõita

mootorita ujuvvahendiga. Edaspidi on Saadjärvel lubatud sõita mootoriga ujuvvahendiga

võimsusega kuni 10 hobujõudu. Saadjärvel on lubatud sõita mootoriga ujuvvahendiga

võimsusega üle 10 hobujõu kaitseala valitsejaga kooskõlastatud spordivõistlustel, koolitustel ja

õppustel.

Senise kaitse-eeskirja23 kohaselt oli Saadjärvel mootoriga ujuvvahendiga sõitmiseks vajalik

kaitseala valitseja nõusolek. Piirang on tekitanud ebamõistlikku bürokraatiat, sest kaitseala

valitseja kooskõlastab load, lisades täpsustavad tingimused. Nüüd lisatakse vastavad

tingimused kaitse-eeskirja (mootorivõimsused). Lubade kaalutlusotsuses on välja kujunenud

tingimused, mille alusel on hinnatud, et kaitseala kaitse-eesmärke teatud võimsusega

mootoritega (nii sisepõlemis- kui ka elektrimootorid) ujuvvahendite kasutamine oluliselt ei

mõjuta. Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja ujuvvahenditega Saadjärvel liiklemise

sätteid muutes on võimalik vähendada oluliselt halduskoormust, samal ajal kaitse-eesmärke

kahjustamata.

Vooremaa maastikukaitseala ja Vooremaa järvede loodusala kaitse-eesmärgiks olevate

kalaliikide ((harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis)) olukorda

kaitsealal on hinnatud rahuldavaks, liikidel on piisavalt elupaiku24. Saarma (Lutra lutra)

seisundit on üle-eestiliselt hinnatud soodsaks. Laiujuri (Dytiscus latissimus) ja lai-tõmmuujuri

(Graphoderus bilineatus) seisundit on üle-eestiliselt hinnatud soodsaks ning nende liikide

ohutegurid ei ole seotud veeliikluse ja puhkemajandusega25. Elupaigatüüpidele 3130 (vähe-

kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved), 3140 (vähe- kuni kesktoitelised

kalgiveelised järved) ja 3150 (looduslikult rohketoitelised järved) mõjuvad negatiivsed tegurid

ei tulene puhkemajandusest ega veel liiklemisest26, mistõttu kuni 10 hobujõuliste mootoritega

ujuvvahendite kasutamise muudatus Saadjärvel ei mõjuta alade kaitse-eesmärkide saavutamist.

Osa Vooremaa maastikukaitsealast kuulub Natura 2000 Vooremaa linnualasse. Linnuala ja

maastikukaitseala kaitse-eesmärkideks on lisaks eelnevatele ka veekogudega seotud linnuliigid,

nagu hüüp (Botaurus stellaris), roo-loorkull (Circus aeruginosus), mustviires (Chlidonias

niger), täpikhuik (Porzana porzana), väikehuik (Porzana parva), jõgitiir (Sterna hirundo),

hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus),

väikekajakas (Hydrocoloeus minutus), naerukajakas (Chroicocephalus ridibundus), rästas-

roolind (Acrocephalus arundinaceus), sinikael-part (Anas platyrhynchos), punapea-vart

(Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula) ja lauk (Fulica atra). Peamiselt on liikidele

ohuteguriks elupaikade kvaliteedi halvenemine ning avatud alade ja veekogude

kinnikasvamine, samuti hukkumine kalavõrkudes, kisklus ja pesitsusaegne häirimine. Suurem

osa liike pesitseb Elistvere järvel, Soitsjärvel, samuti Saadjärvel ja Kaiavere järvel. Mootoriga

ujuvvahendiga liikumine jätkub Saadjärvel ning teistele Vooremaa maastikukaitseala järvedele

seda ei laiendata. Keskkonnaameti hinnangul ei ole olnud kuni 10 hobujõu võimsusega

mootorite kasutamisel Saadjärvel olulist negatiivset mõju kaitse-eesmärkidele. Üle 10

23 Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri, RT I 2006, 56, 420, § 4 lg 7. 24 Järvekülg, R. et al, 2018. Hingu, võldase ja vingerja leviku täpsustamine 2017-2018. Eesti Maaülikool, Eesti

Loodushoiu Keskus MTÜ. Tartu. 25 Lai-tõmmuujuri (Graphoderus bilineatus) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet. 26 2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi. https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/

hobujõuliste mootorite kasutamine spordivõistlustel, koolitustel ja õppustel on kaitseala

valitseja igakordne kaalutlusotsus.

Kaitsealal on lubatud mootoriga ujuvvahendiga sõitmine kutselisel kalapüügil, järelevalve- ja

päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala

valitsejaga kooskõlastatud teadustööl. Ka Saadjärvel on lubatud mootoriga ujuvvahendiga

kutseline kalapüük. Seega võib kutseline kalur sõita mootoriga ujuvvahendiga ega pea taotlema

luba Saadjärvel liikumiseks.

Alam-Pedja looduskaitseala

Määruse § 1 lõike 6 punktiga 1 täiendatakse kaitse-eeskirja § 4 lõigetega 10 ja 11, mis

täpsustavad ujuvvahenditega liiklemist kaitseala veekogudel. Kaitseala veekogudel on jätkuvalt

lubatud sõita mootorita ujuvvahendiga. Edaspidi on mootoriga ujuvvahendiga lubatud sõita

Emajõel Emajõe-Pedja-Põltsamaa piiranguvööndi ulatuses, kiirusega kuni 10 km/h Elva (Ulila)

ja Ilmatsalu jõel, sama kiirusepiiranguga 1. maist 31. detsembrini Pedja jõe suudmest ülesvoolu

kuni Põltsamaa jõe suubumiskohani. Elektrimootoriga ujuvvahendiga kiirusega kuni 10 km/h

on lubatud sõita Põltsamaa jõel 1. maist 31. detsembrini.

Senise kaitse-eeskirja27 kohaselt oli Pede ja Põltsamaa jõel mootoriga ujuvvahendiga

sõitmiseks vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Piirang on tekitanud ebamõistlikku bürokraatiat,

sest kaitseala valitseja kooskõlastab load, lisades täpsustavad tingimused. Nüüd lisatakse

vastavad tingimused kaitse-eeskirja (kiiruse piirang, ajaline piirang, mootori tüübi täpsustus).

Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskirja ujuvvahenditega liiklemise sätteid muutes on

võimalik vähendada oluliselt halduskoormust, samal ajal kaitse-eesmärke kahjustamata.

Alam-Pedja looduskaitseala kuulub Natura 2000 Alam-Pedja loodusalasse. Looduskaitseala ja

loodusala kaitse-eesmärgiks olevate kalaliikide ((harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas

(Misgurnus fossilis), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik võldas (Cottus gobio))

kaitsekorralduskavas ja EELIS-es kirjeldatud ohutegurid ei ole seotud ujuvvahendite

kasutamisega. Neil liikidel on alal piisavas ulatuses sobivaid elupaiku (palju jõgesid ja ojasid).

Saarma (Lutra lutra) seisundit on üle-eestiliselt hinnatud soodsaks. Laiujuri (Dytiscus

latissimus) ja lai-tõmmuujuri (Graphoderus bilineatus) seisundit on üle-eestiliselt hinnatud

soodsaks ning nende liikide ohutegurid ei ole seotud veeliikluse ja puhkemajandusega28.

Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) seisundit on hinnatud soodsaks ning liigi kaitse

tegevuskavas29 kirjeldatud ohutegurid ei ole seotud puhkemajanduse ega kavandatavate

muudatustega. Elupaigatüübile 3260 (jõed ja ojad) mõjuvad negatiivsed tegurid ei tulene

puhkemajandusest ega veel liiklemisest30, mistõttu mootoritega ujuvvahendite kasutamine ei

mõjuta alade kaitse-eesmärkide saavutamist.

Alam-Pedja looduskaitseala kattub Natura 2000 Alam-Pedja linnualaga. Linnuala ja

looduskaitseala kaitse-eesmärkideks on lisaks eelnevatele ka otseselt veekogudega seotud

linnuliigid, nagu roo-loorkull (Circus aeruginosus), mustviires (Chlidonias niger), täpikhuik

(Porzana porzana), väikekajakas (Hydrocoloeus minutus), rästas-roolind (Acrocephalus

arundinaceus), sinikael-part (Anas platyrhynchos), luitsnokk-part (Anas clypeata), viupart

27 Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri, RT I 2007, 39, 273, § 5 lg 1. 28 Lai-tõmmuujuri (Graphoderus bilineatus) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet. 29 Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse tegevuskava. 30 2019. aastal esitatud Natura aruandluse järgi. https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/

(Anas penelope), rägapart (Anas querquedula) ja sõtkas (Bucephala clangula). Nende liikide

pesitsevate paaride mõõdetavad kaitse-eesmärgid on täidetud.

Keskkonnaameti hinnangul ei ole mootoritega ujuvvahendite kasutamisel Alam-Pedja linnualal

olnud olulist negatiivset mõju kaitse-eesmärkidele. Arvestades pikaajalist lubade väljaandmise

praktikat ja kaitse-eesmärkide head seisu, kaotatakse Pedja jõe suudmest Põltsamaa jõe

suubumiskohani ja Põltsamaa jõel igakordne kaitseala valitseja nõusoleku küsimine ning

piirangud fikseeritakse kaitse-eeskirjas.

Kavandatavas muudatuses on arvestatud ka kalapüügieeskirja31, millega on sätestatud

siseveekogudes haugi püügi keeluaeg 15. märtsist 30. aprillini. Kuna Alam-Pedja

looduskaitsealal asuvad veekogud on olulised kalapüügikohad, siis on seatud Põltsamaa jõele

ja Pedja jõe alamjooksule mootoriga liiklemisele ajaline piirang, mis arvestab haugi kui olulise

saakobjekti keeluaja lõppu. Eri uuringud32 kajastavad, et pidev müra võib mõjutada kalade

kasvukiirust, paljunemisvõimet ja vastupanuvõimet haigustele. 1. jaanuarist 30. aprillini ei ole

mootoriga ujuvvahenditega sõitmine Põltsamaa jõel ja Pedja jõe alamjooksul lubatud, et

vähendada kalade võimalikku stressi talvisel puhkeperioodil, mille mõju võib avalduda alles

pikema aja jooksul.

Määruse § 1 lõike 6 punktiga 2 täpsustatakse kaitse-eeskirja § 5 lõiget 1 ning sellega on

ujuvvahendiga väljaspool põhikaardile kantud veekogu veepiiri liiklemine keelatud ehk

suurveega on keelatud jõesängist väljuda. Ujuvvahendiga väljaspool põhikaardile kantud

veekogu veepiiri on liiklemine keelatud, v.a järelevalve- ja päästetöödel ning kaitseala

valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ja teadustöödel. See tähendab, et suurvee

ajal on jätkuvalt keelatud jõesängist ujuvvahendiga väljuda ehk liikuda üleujutatud luhaaladel.

Määruse § 1 lõike 6 punktiga 2 täpsustatakse kaitse-eeskirja § 5 lõiget 1, selle järgi on keelatud

statsionaarmootoriga jugakäituriga ja õhkkäituriga veesõidukiga sõitmine. Siia alla kuuluvad

näiteks jetid, hõljukid ja hüdrokopterid. Kaitsealal on jätkuvalt keelatud jetiga sõitmine, et

vältida selle mootorist paiskuva tugeva veejoa kahjulikku mõju kaitseala jõgede kallastele,

põhjasetetele ja sealsele elustikule. Jeti kiirus, suurus ja manööverdamisvõime lubab sellega

sõitjal liikuda kitsamasse ja tundlikumasse keskkonda ning teha ettearvamatuid suunamuutusi.

Seetõttu võivad jetiga sõitjad häirida elustikku rohkem kui teiste ujuvvahenditega liikujad33.

Jeti suurel kiirusel mootorist paiskuval veejoal on kahjulik mõju kaitsealal voolava Emajõe

kallastele ja see seab ohtu kaitseala elustiku (eriti kalade noorjärgud). Lisaks on veelinnud jeti

tekitatud müra ja kiiruse suhtes tundlikud, kuna nad on sunnitud vees olevatelt peatuskohtadelt

ja toitumisaladelt rohkem lendu tõusma34, millega suureneb nende energiakulu ning sellega

31 Kalapüügieeskiri § 53 lg 1 p 7. 32 Bolgan, Marta; Chorazyczewska, Emilia; Winfield, Ian J.; Codarin, Antonio; O'Brien, Joanne; Gammell,

Martin. 2016 First observations of anthropogenic underwater noise in a large multi-use lake. Journal of

Limnology, 75 (3). 644–651.

Hans Slabbekoorn, Niels Bouton, Ilse van Opzeeland, Aukje Coers, Carel ten Cate, Arthur N. Popper. A noisy

spring: the impact of globally rising underwater sound levels on Fish. Trends in Ecology ja Evolution, Volume

25, Issue 7, 2010, Pages 419–427.

Fleissner, E.R., Putland, R.L. & Mensinger, A.F. The effect of boat sound on freshwater fish behavior in public

(motorized) and wilderness (nonmotorized) lakes. Environ Biol Fish 105, 1065–1079 (2022). 33 Joanna Burger (2003) Personal Watercraft and Boats: Coastal Conflicts With Common Terns, Lake and

Reservoir Management, 19:1, 26–34. 34 Sterl, P., Wagner, S., & Arnberger, A. (2002). Water Sports Activities and their Effects on the Avifauna of the

Danube Floodplains National Park, Austria. First Results. In conference proceedings of the Monitoring and

Management of Visitor Flows in Recreational and Protected Areas, Bodenkultur University, Vienna, Austria,

460–466.

seoses võib halveneda nende pesitsusedukus. Samuti on kaitsealal keelatud hõljuki ja

hüdrokopteriga sõitmine. Tegemist on samuti mürarikaste liikumisvahenditega, mis häirivad

ümbritsevat elustikku laial alal. Kui mootorpaatide müra jääb alla 60 detsibelli, siis hõljukite ja

hüdrokopterite mootorid tekitavad müra 80–110 detsibelli35.

Määruse § 1 lõike 6 punktiga 2 täpsustatakse kaitse-eeskirja § 5 lõiget 1, selle järgi on kaitsealal

lubatud mootoriga ujuvvahendiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja

kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitsejaga kooskõlastatud teadustööl.

Kaitse korraldamisega seotud ülesannetes (nt järelevalve, poollooduslike koosluste hooldamine

ja selle korraldamisega seotud tegevused sõlmitud lepingute alusel) on lubatud mootoriga

ujuvvahendiga liikuda ka väljaspool määrusega kehtestatud aega ning üleujutatud aladel.

Metsaääre looduskaitseala

Metsaääre looduskaitseala kaitse-eeskiri ei võimalda veerežiimi taastamist, kuid veerežiimi

taastamine on oluline ala loodusväärtuste säilitamiseks ja taastamiseks. Metsaääre

looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi elupaigatüübid rabad (7110*), vanad

loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad

(91D0*). Liikidest on ala eesmärgiks metsise (Tetrao urogallus) elupaikade kaitse. Kõik need

väärtused on mõjutatud veerežiimist ja nende soodsa seisundi saavutamise eelduseks on

loodusliku veerežiimi taastamine. Rail Balticu raudtee Pärnu maakonnaplaneeringus

kavandatud trassilõikude (3A, 4A, 4H)36 ehitamisega kaasneva negatiivse keskkonnamõju

kompenseerimiseks on koostatud hüvitismeetmete kava37. Kava näeb ette raudtee loomisega

metsise asurkonnale tekitatud negatiivse mõju hüvitamiseks nii uute metsise püsielupaikade

loomise kui ka metsise elupaikades veerežiimi taastamise. Metsise populatsiooni soodsa

seisundi saavutamise ja arvukuse kasvu aluseks on elupaikade taastamisega seotud tegevused

nii uute püsielupaikade kui ka olemasolevate kaitstavate alade piires. Hüvitusmeetmete paketi

toetava tegevusena on kavas ette nähtud, et veerežiimi taastamistöid on vaja teha ka Metsaääre

looduskaitsealal.

Määrusega muudetakse ja täiendatakse kehtiva Metsaääre looduskaitseala kaitse-eeskirja § 4 ja

sinna lisatakse lõige 5, millega lubatakse kaitseala valitseja nõusolekul loodusliku veerežiimi

taastamine. Muudetakse ka § 5 lõike 1 punkti 6, mis sõnastatakse järgmiselt:

“maaparandussüsteemide hoiutööd, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul kaitseala

läbivate või kaitsealaga piirnevate teede hooldamiseks vajalikud maaparandussüsteemide

hoiutööd”. Selle muudatusega eemaldatakse keelatud tegevuste loetelust veerežiimi taastamine.

Kogu kaitseala kuulub sihtkaitsevööndisse ja kaitsealale ei jää majandatavat metsa, mida

veerežiimi taastamine võiks mõjutada. Siiski on tegevus kavandatud lubada kaitseala valitseja

nõusolekul, et taastamistöödele oleks võimalik seada tingimusi.

35 Natural Resource Program Center, 2011. Everglades and Dry Tortugas National Parks Noise Source

Measurement Summary Report. 36 Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” uuendamine trassilõikude

(3A, 4A, 4H) osas, eelnõu. 37 Rail Baltica Pärnu maakonnaplaneeringu, Lõuna-Pärnumaa planeeringu, Natura hindamise hüvitusmeetmete

kava, 2023.

3. Menetluse kirjeldus

Eelnõukohase määruse menetlus viidi läbi kliimaministri 13. mai 2024. a käskkirjaga nr 1-

2/24/214 algatatud haldusmenetluses. Kaitsealade kaitse-eeskirja eelnõu oli avalikul

väljapanekul 15.07.–11.08.2024. Vastav teade ilmus üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht

(12.07.2024) ja väljaandes Ametlikud Teadaanded (09.07.2024, nr. 2284434). Teade ilmus ka

Keskkonnaameti veebilehel. Keskkonnaamet palus esitada kaitse-eeskirja eelnõule

parandusettepanekud või vastuväited hiljemalt 11.08.2024. Aegna maastikukaitseala kaitse-

eeskirja muutmise avalik arutelu toimus MS Teamsi vahendusel 5. septembril 2024. Osales 3

inimest. Käesoleva menetluse kohta ettepanekuid ei esitatud. Nigula looduskaitseala ja

Metsaääre looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise kohta avaliku arutelu ettepanekut ei tehtud

ja arutelu ei korraldatud. Kääpa maastikukaitseala, Keeri-Karijärve looduskaitseala, Vooremaa

looduskaitseala ja Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskirjade muutmise avalik arutelu

toimus Keskkonnaameti Tartu kontoris 5. septembril 2024, osalejaid ei olnud.

LKS § 9 kohase kaitse alt välja arvamise menetluse käigus saadeti 25-le kinnisasja omanikule

nende rahvastikuregistris või äriregistris olevale e-aadressile avaliku väljapaneku kohta e-

kirjaga teade, millele oli lisatud määruse eelnõu, seletuskiri ja kaart.

Määruse eelnõu, seletuskiri ja kaart saadeti e-kirjaga Elva, Nõo, Peipsiääre, Tartu, Saarde,

Häädemeeste, Mustvee, Jõgeva, Põltsamaa, Viljandi Vallavalitsustele, Tartu Linnavalitsusele,

Tallinna Linnavalitsusele ja Tallinna Kesklinna Valitsusele, Transpordiametile, Riigimetsa

Majandamise Keskusele, Eesti Erametsaliidule, MTÜ-le Eesti Metsa Abiks, Eesti

Ornitoloogiaühingule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalametile ja Tallinna Botaanikaaiale ning lisaks huvigruppidele (MTÜ Roheline

Rügement, Aegna saarevaht, Äksi motoklubi, Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi, MTÜ Saadjärve

Jahtklubi, MTÜ Tartu Kalevi Jahtklubi, Kaiu puhkemajad).

Määruse eelnõu kohta laekus avalikustamise perioodil üks tähtaja pikendamise taotlus Eesti

Keskkonnaühenduste Koja poolt. Koda soovis avalikustamise tähtaja pikendamist seoses

välitööde ja puhkuste hooajaga. Keskkonnaamet otsustas avalikustamise tähtaega mitte

pikendada, kuid andis lisaaja seisukohtade esitamiseks kuni 15. septembrini 2024. Antud

kuupäevaks ettepanekuid ei esitatud. Teisi ettepanekuid määruse eelnõule ei esitatud.

Menetluse avalikustamise kestel analüüsiti täiendavalt Keeri-Karijärve looduskaitseala Meeri

sihtkaitsevööndi liikumispiirangu vajalikkust. Asja arutati ekspertidega MTÜ Kotkaklubist, kes

ei olnud piirangu kaotamise vastu. Seega otsustati kaotada liikumispiirang Meeri

sihtkaitsevööndis ja kuna tegemist on piirangu leevenemisega, siis maaomanikke eraldi ei

teavitatud ja uuele avalikustamisele seda otsust ei suunatud.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmisi Euroopa Liidu õigusakte: nõukogu direktiiv

nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta

(EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50, edaspidi loodusdirektiiv) ning Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv nr 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010,

lk 7–25).

EÜ Nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on

nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide

territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt loodi Euroopa ökoloogiline

võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega,

millisel määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke

elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Nigula looduskaitsealale jääb ala, mis on Vabariigi Valitsuse

5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunkti 44 ja punkti 2 alapunkti 253 kohaselt määratud Natura

2000 võrgustiku alaks. Kääpa maastikukaitsealale jääb ala, mis on Vabariigi Valitsuse

5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunkti 163 kohaselt määratud Natura 2000 võrgustiku alaks.

Keeri-Karijärve looduskaitsealale jääb ala, mis on Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a

korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa

1 punkti 2 alapunkti 101 kohaselt määratud Natura 2000 võrgustiku alaks. Vooremaa

maastikukaitsealale jääb ala, mis on Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615

„Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunkti

64 ja punkti 2 alapunkti 504 kohaselt määratud Natura 2000 võrgustiku alaks. Alam-Pedja

looduskaitsealale jääb ala, mis on Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615

„Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunkti

2 ja punkti 2 alapunkti 14 kohaselt määratud Natura 2000 võrgustiku alaks. Metsaääre

looduskaitsealale jääb ala, mis on Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615

„Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunkti

222 kohaselt määratud Natura 2000 võrgustiku alaks. Seetõttu tuleb kõigil kaitsealadel tegevuse

kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade

kohta kehtivaid erisusi.

Nigula loodusala, Kääpa loodusala, Keeri-Karijärve loodusala, Vooremaa järvede loodusala,

Alam-Pedja loodusala ja Metsaääre loodusala on Natura 2000 võrgustiku alaks kinnitatud

Euroopa Komisjoni 12. novembri 2007. a otsuseganr 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt EÜ

nõukogu direktiivile nr 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate

ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007)

5402 all, ELT L 012, 15.01.2008, lk 118–382). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise

piirkonna loodusalade nimekirja Euroopa Komisjoni 26. jaanuari 2023. a rakendusotsusega

(EU) 2023/245, millega võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse

tähtsusega alade loetelu kuueteistkümnes uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2023)

610 all, ELT L 36, 07.02.2023, lk 723–981).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ ehk linnudirektiivi artikli 1 kohaselt

käsitleb nimetatud direktiiv kõikide looduslikult leiduvate linnuliikide, kaasa arvatud nende

munade, pesade ja elupaikade kaitset EL liikmesriikides. See hõlmab nende liikide kaitset,

hoidmist ja kontrolli ning kasutamist. Linnudirektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt rakendavad

liikmesriigid vajalikke meetmeid, sealhulgas kaitsealade loomine, eelnimetatud linnuliikide

arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele

nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. Nigula

looduskaitsealal, Vooremaa maastikukaitsealal ja Alam-Pedja looduskaitsealal on oluliseks

eesmärgiks mitme linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliigi kaitse.

5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Kaitse-eeskirja muutmisel puudub oluline negatiivne mõju kaitseala kaitse-eesmärgiks seatud

loodusväärtustele, pigem on mõju looduskeskkonnale neutraalne või positiivne. Lisaks puudub

määruse jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele,

regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, sest alad on juba

kaitse all.

Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse

kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega

ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub.

Kuna määrusega ei muudeta kaitseala välispiire ega tsoneeringut, ei too see kaasa muudatusi

kohalike omavalitsuste maamaksutulus, samuti ei kaasne muudatusi kinnisasja riigile

omandamise osas ning ei muutu riigi kulud toetuste ja kompensatsioonide osas.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Vaidlustamine

Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,

esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.

Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi

muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid.

Üldkorralduse tunnustele vastavad määruses need sätted, millest tulenevad kinnisasja

omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud

ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46

lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks

tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse

kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Ministeeriumid

[Registreerimise kuupäev] nr

[Registreerimisnumber]

"Seitsme kaitseala kaitse-eeskirjade muutmine"

kooskõlastamiseks esitamine

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks „Seitsme kaitseala kaitse-eeskirjade muutmine“

dokumendid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu

2. Määruse seletuskiri

3. Aegna maastikukaitseala kaart

Kaidi Erik, 5666 4780

[email protected]