Elering AS-i EstLink 3 hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla 10a, 10122 Tallinn
[22.03.2024]
Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks merevõrgukaabliga
1. Üldinfo
1.1. Taotlus
Käesolevaga esitab Elering AS Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) hoonestusloa taotluse mereala koormamiseks elektrienergia kõrgepinge alalisvoolu (edaspidi HVDC) ülekandeliiniga meres. Taotlus on koostatud vastavalt ehitusseadustikule ja veeseadusele, kasutades infot ja andmeid, mis on saadud eelevalt läbi viidud uuringute, analüüside ning muude asjakohaste tegevuste tulemusena. Olulisemad neist on Eesti mereala planeering ja selle keskkonnamõjude hindamise aruanne1.
1.2. Taust
Eesti ja Soome põhivõrguoperaatorid Elering AS ja Fingrid Oyj leppisid 28.06.2022 allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumis ühises huvis arendada ning rajada kolmas täiendav elektrienergia ülekandeliin kahe riigi vahel (edaspidi EstLink 3) lisaks juba olemasolevatele EstLink 1 (võimsusega 350 MW) ja EstLink 2 (võimsusega 650 MW). Eesti-Soome kolmanda ülekandeliini tarbeks tuleb rajada Soomesuunaline trassikoridor nii maismaal kui merel (ehk nii maa-kui merekaabel). Samuti on vajalik rajada EstLink 3 tarbeks maismaal konverterjaam, et täiendav elektrienergia siduda olemasoleva 330kV pingeastmel oleva põhivõrguga. Planeeritud EstLink 3 merekaabel Eestist Soome oleks koguvõimsusega kuni 700 MW. Merekaabliühenduse soovitav alguskoht on Aulepa. (vt Lisa 1, joonis 3).
Praegused ühendused seovad Eesti (sh Baltikumi) ja Põhja-Euroopa elektrienergiaturu läbi EstLink 1 ja EstLink 2 ülekandeliinide. Praegune energia transpordivõimsus kahe riigi vahel on ca 1000 MW. Võttes arvesse piirkonna ühist energiaturgu, Nord Pooli ja kasvavat nõudlust kahe riigi vahel energia ülekande järele (tänud suures mahus lisanduvale taastuvenergiale Põhjamaades) ning jätkuvaid hinnaerinevusi kahe turutsooni vahel (Eestis ja Soomes) (vt Lisa 2, tabel 1), on vajadus täiendava elektrienergia ülekandevõimsuse – EstLink3 järele.
1.3. Projektist saadav kasu
EstLink 3 on vajalik, et luua kahe riigi vahel täiendav elektrienergia ülekandevõimsus. EstLink 3 aitab panustada nii riigi elektrienergia varustuskindlusesse kui ka panustab energiasüsteemi dekarboniseerimisse (tuues täiendavat põhja-Soome toodetud taastuvenergiat Balti regiooni). Samuti annab EstLink 3 võimaluse kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks ning turgude senise suurema integreerituse, et tagada nii riikide kui ka regiooni kui terviku varustuskindlus.
2021. aastal toimus üldine sisendenergiaallikate kallinemine, mis tõi kaasa elektrienergia hinna olulise tõusu. Ühisel energiaturul on tekkinud nn pudelikaelad ehk piisavate ülekandevõimsuste puudus hinnapiirkondade vahel, mis takistavad sujuvat elektrienergia liikumist. Eesti ja Soome hinnapiirkondade vahel laekunud ülekoormustasu on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, mis annab selge signaali ülekandevõimsuste puudusele kahe hinnapiirkonna vahel.
EstLink 3 võimaldab energia transportimist seda vajavatele turgudele. Rohkem ühendusi võimaldab turvalisemat võrku, mis on vähem haavatav kolmandate osapoolte sekkumisel. Ühendus tugevdab varustuskindlust ja võimaldab täiendavat taastuvenergia tootmist regioonis, mis mõjutab ka elektrihinda positiivsel moel lähendades selle põhjamaade elektrihinnale.
1.4. Projekti rahastamine
EstLink 3 on plaanis rahastada peamiselt kahest allikast: EL-i kaasrahastus CEF-E 2 fondist ning ülekoormustasust. Ülekoormustasu on tasu, mida kogutakse erinevate elektrienergia hinnapiirkondade vahelise hinnaerinevuse stabiliseerimiseks, mis seab kogu Euroopas elektri ülekandevõrguoperaatorile kohustuse rajada täiendavaid elektri välisühendusi.
2. Taotluse tehniline info
2.1. Taotleja kontaktandmed

Taotleja: Elering AS
Aadress: Kadaka tee 42, Tallinn, 12915
Registrikood: 11022625
E-post: [email protected]
Kontaktisik: Viktoria Muske-Vidjajev
Kontaktisiku e-mail: [email protected]
Kontakttelefon: +372 5308 2147

2.2. Objekti asukoht ja kavandatav tegevus
2.2.1. Objekti asukoht
Eleringil on seadusest tulenev kohustust arendada riikidevahelisi ülekandevõimsusi. See on oluline ka varustuskindluse ja energiajulgeoleku tagamise kohustuse täitmiseks tänases avatud energiaturu tingimustes.

Joonis 1. Üldine EstLink 3 projekti joonis
Hoonestusõiguse taotluse objektiks olev merekaabel on planeeritud paiknema Eesti territoriaalmeres (vt Lisa 1 ja 3). Hetkel on valitud kaabli ühenduse võimalikku lähtekohaks Aulepa, kus asuks ka HVDC konverterjaam ja edasi leiaks ühendus aset Ristis kavandatavas 330 kV alajaamas , mis ühendab EstLink 3 ühenduse olemasoleva 330 kV elektri ülekandevõrguga. Eelistatud trassialternatiiv on Aulepa randmispunktiga järgnevatel põhjustel:
• Eestis eri trasside maksumuste olulist maksumuste vahet ei ole ühegi trassivaliku korral.
• Varustuskindluse seisukohalt, kaablite koospurunemise riski vähendamiseks, on kõige mõistlikum valida Aulepa trass.
• Aulepa trass võimaldab arvestada võimalike tulevikutootmistega Hiiumaal ja kaugemalgi, tegu on tulevikukindla investeeringuga.
Randumiskohaks Soome lõunarannikul on Inkoo alajaam. Trassikoridori valikul on arvestatud olemasolevate looduskaitsealadega, oluliste laevateede ja lennukoridoridega ning optimaalse kaugusega rannikust. EstLink 3 kaudu elektrienergia üle kandmiseks on vajalik sõltuvalt tehnoloogiast kuni nelja kaablit (mis võib koosneda mitmest osa-kaablist): 3 elektrikaablit ja fiiberoptiline sidekaabelliin.
Randumiskohaks Eesti rannikul on valitud koht, mis on märgitud joonisel 3 Hara lahes Aulepa lähedal. Täpne asukoht selgub eelhinnangu või KMH protsessi käigus ja võiks muuta pärast käesoleva seadustiku EhS § 1136 kohaselt teate avaldamist ja EhS § 1139 kohast menetlust, ning nihutatud kuni 33 protsendi vastavalt EhS § 1138 lg-le 2.
Avaliku veekogu koormatava ala suurus on umbes 226 429 m², koormatava ala joonis asub Lisa 1, joonis 3, koormatava ala koordinaadid asuvad tabelis Lisa 4. Suuremad joonised koordinaatidega lisatud ka taotluse dokumentide hulka.
Menetluse käigus koormatava ala suurus täpsustatakse ja võib olla muudetud vastavalt kaablite tegelikule asukohale, laiusele ja arvule.
2.2.2. Estlink 3 mereühenduse tehnilised näitajad

EstLink 3 planeeritava mereühenduse olulisemad tehnilised näitajad on alljärgnevad:
• Alalispinge (kuni 525 kV)
• Pikkus ca 130 kilomeetrit, Eesti osa ca 60 kilomeetrit.
• Süvistatud merepõhja setetesse (ca 1-1,5m)

Muutujad mis mõjutavad merepõhjas tehatavte tööde mahtu, mis selguvad projekti käigus:
Kaablite arv (sõltuvalt tehnoloogiast võib olla kaableid vähem, ka ühe kaabliga on võimalik luua ühendus)
Merepõhja pinnase koostis (Kaeviku ristlõike pindala väheneb vastavalt pinnasetüübile)
Valitav tehnoloogia (kündmist või jugasüvenduse korral pinnast ei teisaldataks; maabumiskohal tehnoloogiline lahendus pole teada ja sõltub geoloogiast ja keskkonnatingimustest)
Ristumiste arv ja ristumiste tehnilised lahendused tuleb kooskõlastada ristutava osapoolega (Balticconnectori kogemus on, et ristumisele kuluv tagasitäite hulk on ca 250m3 kivi kaabliristumise ning ca 2000m3 kivi toruristumise kohta)
Nende muutujate täpsustumisel usub Elering, et maht väheneb olulisel määral ning võib jääda alla 10 000m3, kuid ei pruugi. Seega võttes arvesse mainitud muutujaid ning tundmatust näeme, et Hoonestusloa mõttes on maht üle 10 000m3
EstLink 3 koosneb kuni kolmest elektrikaablist ning ühest fiiberoptilisest sidekaabelliinist. Joonisel 1 on näidatud võimalik tehniline paiknemine merepõhjas erinevate elektrikaablite arvu korral. Kaablite arv sõltub võimalikust tehnoloogiast ning maksumusest. Kaablite omavahelised kaugused sõltuvad merepõhja omadustest ning need selguvad projekteerimise käigus.
Merekaablite trassi rajamise tehniline kirjeldus lisatud taotluse dokumentide hulka.


Joonis 2. Võimalikud ristlõiked EstLink 3 merekaablil 3
Merekaabli kavandatud võimsus kokku on 700 MW maksimaalselt.
Merekaabli pinge on kuni 525 kV.
2.2.3. Hoonestusloa taotletav kestus
Elering AS taotleb hoonestusluba 50 aastaks.
3. Kinnitus äriregistrile esitatud andmete õigsuse kohta
Elering AS kinnitab, et äriregistrile esitatud teave Eleringi AS osanike ja tegelike kasusaajate kohta on täielik ja täpne. Elering AS kehtivate äriregistri andmete väljatrükk on lisatud käesolevale taotlusele.
4. Keskkonnaseisund ja teostatavad uuringud
4.1. Keskkonnaseisund

Järgnevalt on kirjeldatud taotluse objektiks oleva Eleringi ülekandeliini keskkonnaseisundit iseloomustavaid näitajaid olemasoleva ja avalikult kättesaadava andmestiku alusel. Detailsem keskkonnaseisundi analüüs ja vajalikud uuringud lisainformatsiooni saamiseks, viiakse läbi ülekandeliini keskkonnamõjude hindamise raames.

Vee sügavus
Võimalikus EstLink3 trassikoridoris jääb merepõhi 0-110 meetri sügavusele, väike osa alast asub, kus veesügavus ei ületa 25 meetrit. Suur osa alast on mere sügavus 70-110 meetrit. 4 (vt Lisa 4)
Lainetus ja hoovused
Nõrk hoovus kulgeb piki lõunarannikut läänest itta ja põhjarannikul idast läände. Püsiv läänetuul võib Soome lahe idaosas põhjustada suure veetaseme kõikumise. Soome lahe maksimum lainekõrgus on 5,2 meetrit.
Merepõhja geoloogia
Eesti mereala avamere osa põhjasetete pindmise kihi toksiliste raskmetallide sisaldus on madal ja põhjasetete keskkonnaseisund seega hea. Lähitulevikus pole vajadust mereseire raames toksiliste raskmetallide seireks avamere põhjasetetes. Merepõhja geoloogiline olukord on alal väga varieeruv, seda tuleb silmas pidada merepõhja inimtegevusest põhjustatavate füüsiliste merepõhja häiringute (nt süvendustööd, kaablid, torujuhtmed jm tehisrajatised) planeerimisel ja seetõttu on vajalik mõjude hindamise raames põhjaliku geoloogilise uuringu läbiviimine.
Jääolud
Võimalikus EstLink3 trassikoridoris meri jäätub vaid püsivate külmakraadidega talvekuudel. Trassikoridoris esineb jääkate keskmiselt 30-60 päeva talve jooksul. Pehmetel talvedel on see piirkond jäävaba, kuid karmidel talvedel on seal jääkate kuni 100 päeva. Piirkonda iseloomustavad dünaamilised ja muutlikud jääolud (nii aastate vahel kui ka sesooni jooksul), mis väljendub ka kõrges keskmises jää triivkiiruses – 0,04m/s.
Mereelustik
Läänemere kalastik on suhteliselt liigivaene, sest riimvesi ei sobi paljudele avamere kaladele ega ka magevee liikidele. Teisest küljest on Läänemere kalapopulatsioonid üsna arvukad ja mitmed liigid on olulised kutselise kalapüügi seisukohast. Soome lahes on mitmeid võõrliike.
Põhjataimestiku ja -loomastiku kohta alal hea ülevaade puudub ja alale tüüpilise merepõhja elustiku liigilise koosseisu, selle väärtuse ja ruumiline paiknemine väljaselgitamiseks on vaja teostada täiendav uuring.
Linnustik
Ala jääb veelindude kevad- ja sügisrände suunale, kuid jääb välja poole Merealaplaneeringus tähistatud linnustiku sensitiivseid alasid, ehk eemale olulistest linnustiku rände-, toitumis- ja sulgimisaladest.
Looduskaitsealad ja Natura 2000 alad
Trassikoridor jääb Nõva-Osmussaare looduskaitse- ja hoiualale. Nõva-Osmussaare hoiuala (regiastrikood KLO2000166) veeosa suurus on 22081,6 hektarit.5
Nõva-Osmussaare hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud erinavad elupaigatüüpid, täpsemalt info kirjutatud Nõva looduskaitseala kaitse-eeskirjas.6
4.2. Keskkonnamõjude raames tehtavad uuringud
Hoonestusloa menetlemise protsessi osana viiakse läbi vajadusel keskkonnamõju hindamine (KMH). KMH osaks on muu hulgas keskkonna-alased uuringud täpsustamaks olemasolevat olukorda. KMH viiakse läbi Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt, milles on fikseeritud nii menetlusprotsess kui sisulise hindamise temaatika.
Tegemist on riikidevahelise projektiga, kus tuleb hinnata riigipiiriülese negatiivse keskkonnamõju ilmnemise tõenäosust ja seetõttu järgitakse KMH protsessis Espoo konventsiooni ja keskkonnamõjude hindamise direktiivi soovitusi.

EhS § 1134 lg 3 p 2 kohaselt otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisel keskkonnamõju hindamise või algatamata jätmise. Hoonestusluba on KeHJS § 11 p 2 tähenduses tegevusluba. KeHJS § 3 lg 1 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Samuti juhul, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole
selleks otseselt vajalik.

4.3. Täiendavad uuringud hoonestusloa alal
KMH raames teostatavate uuringute täpne vajadus fikseeritakse KMH programmi koostamise faasis, kuid tänaste teadmiste kohaselt on tõenäoliselt mahukamatest ja aeganõudvatest uuringutest vajalik teostada nii merepõhja geotehnilised ja geoloogilised uuringud ja mereelustiku (põhjaelustik, kalastik, mereimetajad) uuringud.

Võimalikud vajalikud uuringud*:
• Lõhkemata lõhkekehade ja muude ohtlike objektide uuring (nn UXO study). Magneto- ja gradiomeetria uuringud, mille eesmärgiks on avastada merevõrgu alal merepõhjas (ka setete all) paiknevad lõhkemata lõhkekehad;
• Allvee-arheoloogilised uuringud. Eesmärk tuvastada merepõhjas paiknevad võimalikud kultuuriväärtused (sh vee- ja õhusõidukite vrakid);
• Uuring selgitamaks välja arenduse mõju mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele ning laevaliiklusele, laevade automaatse tuvastamise süsteemi AIS seadmetele ja laevaradaritele;
• Geoloogilised ja geotehnilised merepõhja uuringud. Merepõhja geoloogilise olukorra (so setete mineraalse koostise, settekihtide lasuvuse jm) uuringud ja setete omaduste (struktuuri ja tekstuuri) uuringud setete kandvuse määramiseks, ja geotehnilise olukorra uuringud (MBES study ehk mitmekiireline kajaloodi, SSS study ehk lähimerevedu, MAG study);
• Detailne merepõhja kaardistus / merepõhja morfoloogia uuring. Eesmärk kaardistada võimalikult täpselt merekaabli alal merepõhja profiil (sh rändrahnude paiknemine);
• Detailne tuule, lainetuse ja jääolude uuring. Eesmärk saada võimalikult hea ülevaade oludest merevõrgu alal.
• Merepõhja elustiku uuring. Põhjaloomastiku ja -taimestiku uuring. Eesmärk saada teada alale tüüpilise merepõhja elustiku liigiline koosseis, selle väärtus ja ruumiline paiknemine;
• Kalastiku uuringud (elupaikade ja kudealade uuringud). Eesmärk kirjeldada merevõrgu ala kalastiku ja võimalike kudealade olukord ja välja pakkuda leevendavad meetmed;
• Veealuse müra uuring. Uuringu eesmärgiks on välja selgitada loodusliku ja tehisliku veealuse ümbrusmüra tase merevõrgu merealal ja selle mõju vee-elustikule;
• Natura hindamine. Natura hindamine viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Natura ekspert kaasatakse KMH ekspertrühma liikmena;
• Kalanduse uuring. Eesmärk uurida arenduse mõju kalavarude seisundile ja kutselisele kalapüügile piirkonnas.
*Tegemist on uuringute esialgse nimekirjaga. Täpne uuringute vajadus, kombineeritavus ja detailsus selgitatakse välja KMH programmi koostamise protsessis.

5. LISAD
Lisa 1. Aulepa– Inkoo merekaabel ja maismaa ühendus.
Joonis lisatud taotlusele kaasa paremas kvaliteedis.

Joonis 3. Koormatav ala ning ehitistealune pindala. Detailne joonis.

Joonis 4. Hoonestusloa koormised merepõhjale
Lisa 2. Eesti ja Soome elektrienergia keskmised aastased turuhinnad aastatel 2020-2023 (EUR/MWh).

Finland
Estonia
2023
56,47
90,79
2022
154,04
192,82
2021
72,34
86,73
2020
28,02
33,69

Tabel 1. Hinnaerinevused Eesti ja Soome elektrienergia turuhindades. Allikas NordPool
Lisa 3. Koormatav ala ning ehitistealune pindala.
Koordinaatpunktid.
Nurgapunkti nr
Geodeetilised koordinaadid
(WGS84 UTM35N)
Geograafilised ristkoordinaadid
(L-Est97)
punkti_nr
X (L-Est97)
Y (L-Est97)
B (WGS84 UTM35N)
L (WGS84 UTM35N)
1
6551426,74
473393,55
59,100717
23,535702
2
6551425,75
473393,17
59,100708
23,535695
3
6551663,95
464828,56
59,102229
23,386207
4
6569695,01
463500,47
59,263976
23,360029
5
6599109,36
452157,55
59,526867
23,154666
6
6599109,83
452158,44
59,526871
23,154681
7
6569695,23
463501,45
59,263978
23,360047
8
6551664,80
464829,37
59,102237
23,386221
9
6551324,73
473464,49
59,099806
23,536952
10
6551323,72
473464,86
59,099797
23,536959
11
6551566,50
464735,47
59,101346
23,384598
12
6569672,87
463401,83
59,263769
23,358304
13
6599062,53
452068,43
59,526437
23,153102
14
6599063,00
452069,32
59,526441
23,153117
15
6569673,09
463402,81
59,263771
23,358321
16
6551567,35
464736,28
59,101354
23,384612
17
6551223,18
473519,05
59,098898
23,537916
18
6551222,16
473519,43
59,098889
23,537923
19
6551469,05
464642,37
59,100464
23,382989
20
6569650,73
463303,19
59,263561
23,356578
21
6599015,70
451979,31
59,526006
23,151538
22
6599016,17
451980,20
59,526011
23,151553
23
6569650,95
463304,17
59,263564
23,356595
24
6551469,90
464643,18
59,100472
23,383003
25
6551120,45
473615,65
59,097982
23,539614
26
6551119,45
473615,77
59,097973
23,539616
27
6551371,60
464549,28
59,099581
23,381381
28
6569628,59
463204,55
59,263354
23,354852
29
6598968,72
451889,87
59,525574
23,149968
30
6598969,35
451891,08
59,525580
23,149989
31
6569628,81
463205,53
59,263356
23,354870
32
6551372,45
464550,09
59,099589
23,381395

Tabel 2. Taotletava EstLink3 ala nurgapunktide koordinaadid.








Lisa 4. Aulepa– Inkoo meresügavus.

Joonis 5: Aulepa– Inkoo meresügavus kaart. Allikas Baltic Sea Bathymetry Database.

Kinnitus äriregistrile esitatud andmete õigsuse kohta.
Dokument lisatud taotlusele kaasa.

Tehniline sisend EstLink 3 hoonestusloale

1. Tehniline kirjeldus 1
1.1. Eelprojekt 2
1.2. Merepõhja ehitusuuringud 2
1.3. Tööprojekt ja paigaldusprojekt 3
1.4. Ettevalmistavad tööd 3
1.5. Kaeviku kaevamine kaldal 4
1.6. Kaabli paigaldamine. 6
1.7. Paigaldusjärgsed tööd 8
2. Merepõhja tööde maht 9

1. Tehniline kirjeldus

EstLink 3 on Eesti ja Soomevahele planeeritud elektri kolmas alalisvoolu (HVDC) elektriühendus. Ühenduse loomiseks on vaja paigaldada merepõhja üks kuni mitu kaablit. Kaablite eesmärk on järgmine:
• 1 või 2 kaablit millele antakse maa suhtes positiivne laeng. Kaablite hulk sõltub maismaal mõlemal pool kaabli otsas asuvate konverterjaamade tehnoloogiast. Kaabli pinge valitakse projekteerimise käigus ning võib olla kuni +525kV.
• 1 kaabel millele antakse maa suhtes negatiivne laeng. Kaablite hulk sõltub maismaal mõlemal pool kaabli otsas asuvate konverterjaamade tehnoloogiast. Kaabli pinge valitakse projekteerimise käigus ning võib olla kuni -525kV.
• 1 kiduoptiline sidekaabel, mis võimaldab süsteemi töö.
Kaablite arvu võib vähendada ka kontsentrilise kaabli kasutamisel, kus sama kaabli erinevates kihtides on lahendatud nii positiivse kui negatiivse laengu pool ning ka kiudoptiline sidekaabel. Täpne kaabliühenduse konfiguratsioon selgub projekteerimise ja hangete tulemusena.

Joonis 1. Võimalikud HVDC kaabliühenduste konfiguratsioonid (ilma sidekaablita)
EstLink 3 rajamiseks tehakse merepõhjas mitmeid tegevusi mille lõpptulemusena saab paigaldatud kas üks või mitu kaablit merepõhja pinna alla. Kui peale paigaldust pole võimalik näha kaablit meres, kuna ta asub põhja pinna all, siis selleks, et kaablit sinna paigaldada tehakse mitmeid uuringutegevusi.
Projekt tehnilise poole pealt koosneb järgmistest osadest
• Eelprojekti koostamine
• Merepõhja ehitusuuringud
• Tööprojekt ja paigaldusprojekt
• Merepõhja ettevalmistused
• Rannas kaeviku kaevamine
• Kaabli paigaldus
• Paigaldusjärgsed tööd

1.1. Eelprojekt
Uue kaabelühenduse rajamisel alustatakse eelprojektiga koostamisega. Eelprojektide koostamisel kasutatakse olemasolevaid andmekogusid merepõhja ning randumiskohtade kohta. Eelprojekti eesmärk on:
• Teha kindlaks olemasoleva info põhjal võimalik kaablitrass merepõhjas ja selle alternatiivid võttes arvesse teadaolevaid loodus, muinsuskaitse ja geoloogia jne piiranguid.
• Esmane tehniline projekt kaablivalikuga ja teha esialgne riskihinnang
• Kaardistada missugused andmed merepõhja kohta on olemas, ning missugust infot on vaja järgmiste projekteerimisetappide läbiviimiseks.
Vastavalt eelprojektile saab viia läbi merepõhja ehitusuuringud. Sõltuvalt olemasoleva info kvaliteedist võib osutuda vajalikuks rohkem kui üks merepõhja uuring.
1.2. Merepõhja ehitusuuringud
Enne kaablipaigaldust tehakse ehitusuuringud, mille käigus võidakse viia läbi järgmised merepõhja mittesekkuvad uuringud.
Merepõhja katvate setete pindmiseks uurimiseks kasutatakse külgvaatesonareid (Side scan sonar – SSS) , mis paigaldatakse laevade poolt merepõhja lähedal järelveetavaile allveesõidukitele. Külgvaatesonar edastab heliimpulsse suunatult väikestesse ruuminurkadesse, kuni horisontaalsuuna lähedaste nurkadeni. Heliimpulsside peegelduste aja määramise abil koostatakse pilt merepõhja reljeefist, ebakorrapäradest, temal olevatest objektidest ja struktuuri muutustest. Merepõhja reljeefi mõõdistamiseks ja substraadi tüübi määramiseks võidakse kasutada ka lehviksonarit. Erinevate sonarite kasutamise tüübi määrab veesügavus ning sonari sobilikus. Põhjasetete tüüpide ja nende leviku piiride kaardistamiseks võidakse kasutada kahesageduslikku (400 ja 900 kHz) külgvaate sonarit.
Lisaks merepõhja relieefi kindlakstegemisele tehakse kindlaks merepõhja setete koostis kindlaks impulsi lainesagedusel (24 kHz) töötav kõrgesageduslik setteprofilaator Pinger, keskmisesagedusliku (3–9 kHz) setteprofilaatoriga (Chirp) ja et saada informatsiooni ka setete alla jäävast moreenikihist ja aluspõhja reljeefist, kasutatakse Boomer-tüüpi seismoakustilist setteprofilaatorit sagedusel 0,5–2 kHz.
Lisaks viidaks läbi magnetomeetria uuring mille käigus mõõdetakse magnetvälja suunda, tugevust ja muutu merepõhjas mille abi saab leida metallesemeid, isegi kui need on mattunud mudasse või liiva. Eelkõige on see oluline tegemaks kindlaks võimalike lõhkekehade (Unexploded ordnance – UXO) olemasolu kaablitrassil.
Juhul kui eelnevalt mainitud uuringu käigus ei ole võimalik üheselt selgeks teha millega merepõhjas tegu on, siis kasutatakse ROV-e(käitavad allveesõidukid), mis võimaldavad objektide üksikasjalikku kontrolli ja veealust manipuleerimist, et täpselt kindlaks teha millega tegu. Madalas vees võidakse kasutada sukeldujaid.
Peale mittesekkuvate uuringute viiakse ka sekkuvaid ehitusuuringuid. Sekkuvate ehitusuuringute eesmärgiks on valideerida mittesekkuvate uuringute tulemused. Eelkõige võetakse setteprofiile ning viiakse läbi staatilise penetratsiooni katseid (Cone penetration test – CPT) tegemaks kindlaks pinnase mehaanilisi omadusi. Antud katsete tulemusel teisaldatakse pinnast nii palju kui on setteprofiili võtmiseks.
1.3. Tööprojekt ja paigaldusprojekt
Eskiisprojekti ja merepõhja uuringute info abil on võimalik koostada tööprojekt. Tööprojekti eesmärk on projekteerida lahendus mille alusel oleks võimalik ehitis terviklikult valmis ehitada. Tööprojekti alusel on võimalik hankida ehitustöid ning taotleda ehitusluba.
Tuleb aga arvestada, et meres ehitamisel on maailmas piiratud arv ressurssi ning laevu ning muid aluseid kes selliseid kaableid rajavad on ca 100, ning neil kõigil on teatud tehnilised piirangud. Seega peale tööprojekti ning ehitustööde hankimist teeb ehitusel kaablit paigaldav ettevõte vastavalt paigaldusalustele ka paigaldusprojekti, mille käigus tehakse täpselt kindlaks kuidas saab paigalduslaev kaabli paigaldada. Selle käigus võib osutuda vajalikuks täiendavate merepõhjauuringute läbiviimine teatud asukohtades.

1.4. Ettevalmistavad tööd
Enne ehitustöödega alustamist puhastatakse kaablikoridor sellistest leitud objektidest mille olemasolu võib osutuda ohuks kaablile. Nendeks ohtudeks on ennekõike leitud UXO-de eemaldamine, mille eemaldab Eesti territoriaalvetes ja majandusvööndis merevägi. Võib osutuda vajalikuks ka rahnude tõstmine, kuid kuna kaabli asukohta on lihtne muuta, siis suure tõenäosusega projekteeritaks kaabel rahnudest lihtsalt mööda.
Täiendavalt valmistatakse ette ristumised teiste taristutega. Tööprojekti käigus lahendatakse koostöös teiste taristuomanikega ristumised, mis üldjuhul lahendatakse kattes eelnevalt merepõhjas asuv taristu kividega, tekitades sild üle olemasoleva kaabli või toru. Võimalus on lahendada ristumised ka betoonmattidega ning teiste tehniliste lahendustega, kuid see sõltub konkreetsetest olemasoleva taristu omaniku nõuetest. Näiteks Balticconnectori meretoru paigaldusel oli ristumistel paigaldatava kivi maht mõnest sajast mõne tuhande kuupmeetrini, sõltuvalt asukohast, ristumise tüübist ning geoloogiast.
Võib osutuda vajalikuks ka merepõhja tagasitäitmine kohtades kus merepõhja pinnaprofiil on liiga ebatasane kaabli paigaldamiseks. Selle vajadus selgub projekteerimise käigus.

1.5. Kaeviku kaevamine kaldal
Süvenduspraamid, mis ei ole iseliikumisvõimelised mobiliseeritakse puksiiride abil objektile. Kaevikute rajamine toimub erinevates sügavustes erinevalt.
madalas vees, kuni ca 10 meetri veesügavuseni lõikude jaoks võidakse kasutada kas lahtist või kinnist meetodit. Täpne madal vee piir tehakse kindlaks projekteerimise ja paigaldusprojekti koostamise käigus. Madal veelõigud (kuni 10 m, täpsustub projekteerimise käigus) kraavi sügavusega min 1,5m kaabli peale . Kohtades, kus mere põhi kaablit ette antud sügavuseni süvistada ei võimalda võidakse kaabli kaitseks kasutada killustikust puiste valli ja/või betoon madratseid.
Kinnise meetodi korral rajatakse kaabli suundpuurimise abil kuni teatud sügavuseni ja kauguseni rannast. Kinnise meetodi kasutamine sõltub ehitustehnoloogiast ning geoloogiast ning muudest keskkonnatingimustest, sest kinnise meetodi korral kasutatakse kogu puurimise ajal bentoniidilahust (3-5 korda rohkem puuritava pinnase mahust). Bentoniit transpordib üleliigse pinnase puurimistunnelist välja vahekaevikusse. Lisaks takistab bentoniit puurimistunneli kokku vajumist enne kaabli või kaitsetoru puurimistunnelisse sisse tõmbamist. Pinnasest küllastunud lahus imetakse vahekaevikutest välja ja utiliseeritakse. Bentoniidi kasutamisele võivad olla keskkonnapiirangud.
Lahtisel meetodi korral rajatakse kaablikraav meres kas tõstetud ekskavaatorite abil või pargasel olevate koppade abil. Kaevatud pinnas asetatakse kaeviku kõrvale ning peale kaabli paigaldust asetatakse pinnas tagasi kaevikusse. Projekteerimise käigus tehakse kindlaks kas lahtine meetod on võimalik ja tehniliselt teostatav. Sõltuvalt pinnasest ja ehituse asukohast võivad rakenduda keskkonnapiirangud. Lahtise meetodi puhul võib osutuda oluliseks liivapadja tekitamine kaabli alla ja peale, see sõltub geoloogiast ning pinna omadustest.

Sügavamas vees üldjuhul kaevikut ei kaevata vaid kaabel paigaladatakse spetsiaalseadmetega merepõhjapinnase alla ilma kaevamiseta. Mõlema meetodi puhul ei ole planeeritud täiendava pinnase tagasitäide, kuna merekaablid on mõeldud paigaldamiseks olemasolevasse pinnasesse täiendava kaitseta. Süvistamisel sügavamas vees surveveejugadega ja sellisel juhul vajub tavaliselt umbes 2/3 pinnasest koheselt kaevikusse kaabli peale tagasi. Seda aga täpsustab tööprojekt.





1.6. Kaabli paigaldamine


Kaabel paigaldatakse spetsiaalsete kaablipaigalduslaevade abil. Laevadele keritakse spetsiaalsele trumlile kaabli sektsioon, mille pikkus võib olla kümneid kilomeetreid pikk, ning laevalt vette lastakse kaabel laeva ahtrist ning jälgitakse kaablile lubatavaid tehnilisi parameetreid, eelkõige tõmbejõudu. Kaabli paigalduskiirus sõltub trassi keerukusest ja ilmastikuoludest, kuid üldjuhul on 2-5km päevas. Juhul kui merekaabel koosneb rohkem kui ühest sektsioonist, siis kaablipaigalduslaev käib kahe sektsiooni paigalduse vahel uut sekstiooni laeva trumlile laadimas. See võib leida aset kuskil lähedalasuvas sadamas või kaablitehases.



Sõltuvalt tehnoloogiast võidakse merekaabel alguses paigaldada merepõhja ja hiljem merepõhja pinna alla või teha seda ka kohe paigaldusaegselt. Täpne paigaldusaeg sõltub laevade ja tehnika kättesaadavusest, kuid eelistatud on kohene merepõhjapinna alla paigaldus.

Merekaabel paigaldatakse merepõhja pinna alla adrakünni või joatöötlusega sõltuvalt pinnasest. Pehmemate pinnasekihtide, nagu liiv ja savi korral kasutatakse kas adrakünni või joatöötlus meetodit, kus kaabel paigaldatakse merepõhjapinna alla surudes adra abil, millel võib olla ka täiendav pinnast poolitav veejuga. Sellisel juhul ei teisaldata pinnast vaid surutakse kõrvale tekitades teatud määral kohalikku heljumit.




Teoreetiliselt võib osutuda vajalikuks ka lõhkamine aluspõhja kivimi eemaldamiseks. Juhul kui selgub, et merepõhjas kaitset vajavas lõigus on kaablit vaja kaitsta süvistades teda merepõhja pinna sisse või kui on merepõhjas selline ebatasasus mille muutmine on möödapääsmatu, siis võib osutuda vajalikuks lõhkamine. Lõhkamist proovitakse vältida trassikoridori muutmisega või muude tehniliste lahendustega, näiteks betoonmattide kasutamine, täielikult vältida.

1.7. Paigaldusjärgsed tööd

Madalmere alas ja randumiskohtades teostatakse kaablitrassi tagasitäide välja kaevatud pinnasega. Vajadusel täiendatakse kaabli kaitset killustiku puistega ja/või betoon madratsitega. Ristumistel teiste kommunikatsioonidega paigaldatakse kaabli ümber üksteise külge ühenduvad kaablikaitsekoorikud. Kui tööd on lõpetatud, viiakse läbi paigaldusjärgne merepõhja uuring, mille põhjal koostatakse teostusjoonised. Teostusjooniste alusel taotletakse TTJA-lt kasutusluba.
Kaabli projekteeritud eluea vältel (40 kuni 60 aastat) ei ole planeeritud kaablil merepõhja sekkumisega töid. Võib osutuda vajalikuks külgvaatesonari ja/või setteprofilaatoriga kaablitrassi ülekäik tegemaks kindlaks kaabli paikenmine ning kas on mingeid muutusi merepõhjas mis võiks kahjustada kaablis.



2. Merepõhja tööde maht

Praegusel etapil puudub Eleringil info, milline näeb välja ja millistest täpsetest setetest koosneb merepõhi Aulepa piirkonnas ja kuni riigi merepiirini Inkoo suunas.
Maameti geoloogiabaaskaartidel osaliselt selles trassiosas puudub aluskaardi info, kuid lähendamisega saame olla võrdlemisi kindlad, et aluspõhja kivimiteks on: kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, mere/järvemuda, ning muud pehmed setted.


Vastavalt Eleringipoolt esitatud tehnilisele kirjeldusele kasutatakse sellistes pinnases kündmist või jugasüvendust, mille korral pinnast ei teisaldata, ei süvendata ega tooda juurde.
Kuna täpne merepõhja geoloogia on teadmata viiakse projekti etappide jooksul läbi mitmeid ehitusuuringuid, mis näitavad, kui palju merekaabli trassist saame merepõhja pinna alla saame paigutada ja kas merekaabel vajab täiendavat kaitset ja kui palju tagasitäidet peaks merre kaadama või tuleb kaitsta betoonmattidega.
Varasemate samalaadsete tööde (EstLink 1 ja 2, Suure ja Väikse väina kaablid) kogemuse põhjal on hinnatud, et merepõhja süvendamine on vähem kui 10 000 m3. Seda eelkõige madalas veeosas juhul kui avatud meetodil kaablikaevik rajataks kuni sügavuseni kus saab alustada kündmist või jugasüvendust. Selle täpne sügavus sõltub kasutatavast tehnikast, mis selgub ehitushangete käigus. Avatud meetodi puhul saab kasutada juga või kündmist kaabli paigaldusel ka kohe rannast alates (info sellisest seadmest asub siin: https://www.smd.co.uk/our-products/tractors/shallow-water-trencher/, minimaalne veesügavus 0 meetrit). Halvima võimaliku stsenaariumi korral võiks olla lahtiste kaevikute kogupikkus kuni 1,5 km.

Sellisel juhul on kaevandatav maht järgmine:
Kaeviku sügavus 1,5m kaabli peale – kogusügavus 1,8m.
Kaeviku nurgakalle 1/2, kaeviku laius 4 korda sügavust, eeldusel lahtine liivapinnas – 7,2m
Kaeviku ristlõikepindala – 6,48m2
Kaevikute pikkus 1500m
Kaeviku pinnase maht – 9720 m2

Ehitusaluseks pinnaks oleme näidanud ala kus ehitus toimub ehituse ajal
Ehitisaluseks pinnaks on kaabli laius, mis sõltub hankekäigus leitavast kaablist, kokkuleppeliselt 1m lai. Täpne kuupmeetrite hulk selguks merepõhja uuringutega ja eelprojekti koostamise käigus.

Täiendava analüüsi käigus on Elering mõistnud, et kuna tundmatuid muutujaid on liiga palju, ning seega lõplikult ei ole võimalik öelda, et süvendatava maht jääb alla 10 000m3.

Teoreetiline maksimum, juhul kui paigaldataks neli kaablit ja kogu trassipikkuses oleks kasutatud avatud meetodit mitte kündmist või jugasüvendust oleks sellisel juhul alljärgnev:

Kaeviku ristlõikepindala – 6,48m2
Kaablite arv – 4
Kaeviku pikkus ca 60000m
Kaevikute kogupinnase maht - 1 555 200m3 (see pinnas tõstetaks kaeviku kõrvale, ning kaabli paigaldusjärgselt tagasi, ning merepõhja profiilis muutust ei oleks)

Muutujad mis mõjutavad mahtu, mis selguvad projekti käigus:
◦ Kaablite arv (sõltuvalt tehnoloogiast võib olla kaableid vähem, ka ühe kaabliga on võimalik luua ühendus)
◦ Merepõhja pinnase koostis (Kaeviku ristlõike pindala väheneb vastavalt pinnasetüübile)
◦ Valitav tehnoloogia (kündmist või jugasüvenduse korral pinnast ei teisaldataks; maabumiskohal tehnoloogiline lahendus pole teada ja sõltub geoloogiast ja keskkonnatingimustest)
◦ Ristumiste arv ja ristumiste tehnilised lahendused tuleb kooskõlastada ristutava osapoolega (Balticconnectori kogemus on, et ristumisele kuluv tagasitäite hulk on ca 250m3 kivi kaabliristumise ning ca 2000m3 kivi toruristumise kohta)

Nende muutujate täpsustumisel usub Elering, et maht väheneb olulisel määral ning võib jääda alla 10 000m3, kuid ei pruugi. Seega võttes arvesse mainitud muutujaid ning tundmatust oleme nõus, et Hoonestusloa mõttes on maht üle 10 000m3.







Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla 10A
10122 Tallinn Meie 22.03.2024 nr 1.1-20/2024/80-5



Elering AS täpsustatud Estlink 3 merekaabli hoonestusloa taotlus


1. Ehitise kasutamise otstarve

Merekaabli rajamine Eesti ja Soome riikide vahel on vajalik, et luua kahe riigi vahel täiendav elektrienergia ülekandevõimsus. Estlink 3 aitab panustada nii riigi elektrienergia varustuskindlusesse kui ka panustab energiasüsteemi dekarboniseerimisse (tuues täiendavat põhja-Soome toodetud taastuvenergiat Balti regiooni). Samuti annab Estlink 3 võimaluse kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks ning turgude senise suurema integreerituse, et tagada nii riikide kui ka regiooni kui terviku varustuskindlus.

2. Ehitise sügavus ning muud olulised tehnilised andmed

Estlink 3 planeeritava mereühenduse olulisemad tehnilised näitajad on alljärgnevad:
• alalispinge (kuni 525 kV)
• merekaabli kogupikkus ca 130 kilomeetrit, millest Eesti territoriaalvetes on ca 60 kilomeetrit
• süvistatud merepõhja setetesse (ca 1-1,5 m)

Muutujad mis mõjutavad merepõhjatööde mahtu, mis selguvad projekti arendamise käigus:
◦ Kaablite arv (sõltuvalt tehnoloogiast võib olla kaableid vähem, ka ühe kaabliga on võimalik luua ühendus)
◦ Merepõhja pinnase koostis (Kaeviku ristlõike pindala väheneb vastavalt pinnasetüübile)
◦ Valitav tehnoloogia (kündmist või jugasüvenduse korral pinnast ei teisaldataks; maabumiskohal tehnoloogiline lahendus pole teada ja sõltub geoloogiast ja keskkonnatingimustest)
◦ Ristumiste arv ja ristumiste tehnilised lahendused tuleb kooskõlastada ristutava osapoolega (Balticconnectori kogemus on, et ristumisele kuluv tagasitäite hulk on ca 250m3 kivi kaabliristumise ning ca 2000m3 kivi toruristumise kohta)

Nende muutujate täpsustumisel usub Elering, et ehitustööde maht võib jääda alla 10 000m3, kuid ei pruugi. Seega võttes arvesse mainitud muutujaid ning tundmatust on Hoonestusloa mõttes ehitustööde maht üle 10 000m3.

Estlink 3 koosneb kuni kolmest elektrikaablist ning ühest fiiberoptilisest sidekaabelliinist. Kaablite omavahelised kaugused sõltuvad merepõhja omadustest, ning need selguvad projekteerimise käigus. Merekaabli kavandatud võimsus kokku on 700 MW maksimaalselt.


4. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites

Hoonestusloaga koormatava ala pindala on ca 226 429 .
Menetluse käigus koormatava ala suurus täpsustatakse ja võib olla muudetud vastavalt kaablite tegelikule asukohale, laiusele ja arvule.

5. Uuringu kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha

Täpsemad uuringud ja analüüsid selguvad keskkonnamõjude hindamise programmi koostamise ja kinnitamisega.

6. Hoonestusloa taotletav kestus.

Viiskümmend (50) aastat.




Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Reigo Kebja
Juhatuse liige


Lisad:
1. 2024_03_22_Hoonestusloa taotlus_EstLink3_ver3
2. Kinnitus äriregistrile esitatud andmete õigsuse kohta 
3. Merekaabli trassi rajamise tehniline kirjeldus_22_03_2024
4. EstLink3 hoonestusala eskiis
5. EstLink3 hoonestusala punktid
6. EstLink3 hoonestusala failid