Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.1-2/24/19066-2 |
Registreeritud | 14.11.2024 |
Sünkroonitud | 18.11.2024 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
Sari | 7.1-2 Planeeringud ja lepingukohustuseta ehitiste kooskõlastamise dokumendid |
Toimik | 7.1-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Lääneranna Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Lääneranna Vallavalitsus |
Vastutaja | Andres Aasna (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
KAUPLUS JA TANKLA Arhitekt Tarbe OÜ töö nr 788_v02 Vanalinna tn 2, Virtsu alevik, Lääneranna vald, Pärnu maakond Eelprojekt. Seletuskiri.
Asendiplaaniline osa
10.10.2024_v02 1 (12) A. Vahtel
ASENDIPLAAN
1.1 UURINGUD, MÕÕTMISED JA PROGNOOSID
EHITUSGEODEETILISTE UURIMISTÖÖDE ANDMED Maa-ala plaan tehnovõrkudega, Pärnu maakond, Lääneranna vald, Virtsu alevik, Vabalinna tn 2 ja lähiala. EXACT Geomark AS töö nr 9928-2, nov. 2022. M. Vinkel, tel 667 17 51, e-post [email protected] EHITUSGEOLOOGILISTE UURIMISTÖÖDE ANDMED Geoloogia arhiiv, vt Üldosa. 1.2 LÄHTEMATERJALID
Vaata Üldosa.
1.3 NORMDOKUMENDID
Projekteerimisel on arvestatud järgmiste nõuetega • Ehitusseadustik ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded. • Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile. • EVS 843:2016 Linnatänavad; • EVS-EN 1340:2003 AC:2006 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid; • Killustikust katendikihtide ehitamise juhis (Maanteeameti peadirektori 22.11.2016.a käskkiri nr 0215) • Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele" (Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314) • Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MTM 13.07.2015.a. määrus nr. 90); • EVS 613:2001/AI:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine; • EVS 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine
2 OLEMASOLEV OLUKORD 2.1 PAIKNEMINE Rekonstrueeritav „kauplus ja tankla“ asub Lääneranna vallas, Virtsu alevikus. Aadress: Vanalinna tänav 2, Virtsu alevikus, Lääneranna vallas, katastriüksuse tunnus 430001:001:0006, 100% ärimaa (1718 m²); Kinnistule juurdepääsud on olemasolevad Vanalinna tänavalt.
2.2 OLEMASOLEVAD HOONED JA RAJATISED Kinnistul paikneb operaatorihoone (ehitisregistri kood 105003864, ehitisealune pind 48 m2) ja kütusemahutid (ehitisregistri kood 220503694). Operaatorihoone ja kütusemahutid lammutatakse. Olemasolev varikatus säilub. 2.3 OLEMASOLEV RELJEEF Olemasolev reljeef on tasane, langusega mere – lääne, loode suunas. Kõrgused on vahemikus 4,00 kuni 0,70. Viimane ala on sagedasti üle ujutatav. 2.4 OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS Kinnistul on kõrghaljastust, mis paikneb hajutatult. 2.5 OLEMASOLEVAD TÄNAVAD, JUURDESÕIDUTEED JA KÕNNITEED Kinnistule on olemasolevad juurdepääsud Vanalinna tänavalt, mis ühendab 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare teega. 2.6 KAITSEALUSED OBJEKTID JA KINNISMÄLESTISED
Kaitsealused objektid teadaolevalt puuduvad. 3 ASENDIPLAANI LAHENDUS 3.1 HOONETE JA RAJATISTE PAIGUTUS Olemasolev operaatorihoone ja kütusemahutite park lammutatakse kogu mahus. Olemasolev varikatus säilub. Kinnistule on projekteeritud uus kaupluse hoone, uus varikatus (väikesõidukite tankurite kohale), maa-alused kütusemahutid (vedelkütused, KPV ja LPG) ja tehniline kilbi/õhk-vesi ruum.
KAUPLUS JA TANKLA Arhitekt Tarbe OÜ töö nr 788_v02 Vanalinna tn 2, Virtsu alevik, Lääneranna vald, Pärnu maakond Eelprojekt. Seletuskiri.
Asendiplaaniline osa
10.10.2024_v02 2 (12) A. Vahtel
Kauplus ja varikatus on Alexela tüüp-lahendused. Olemasolev varikatus rekonstrueeritakse ja hakatakse kasutama veokite tankimiseks. Lahendatud on kinnistusisene parkimine, haljastus, välisvalgustus, veevarustus, reo- ja sademeveekanalisatsioon, sidekanalisatsioon. Elektrivarustus on lahendatud kuni olemasoleva liitumispunktini. 3.2 EHITUSETAPID Käesolev projektlahendus realiseeritakse ühes etapis. 4 VERTIKAALPLANEERING 4.1 VERTIKAALPLANEERIMISE LAHENDUSE LÄHTEANDMED Kõrguslikul planeerimisel on aluseks võetud olemasolevad sissesõidud Vanalinna tänavalt, kommunikatsioonide ja naaberkinnistute kõrgused ja ühendus nendega. Samuti arvestatakse sademevete pumpamisega omale kinnistule ja osalise immutusega, sest puuduvad sademevee trassid piirkonnas. Vertikaalplaneerimisel on arvestatud, et platside põhiosa kalded ei oleks väiksemad kui 0,5% ja suuremad kui 5%. Haljasalade ühendusel võivad tekkivad suuremad kalded või moodustatakse nõlvad max. kaldega 2:1. Kattekonstruktsioonid ja äärekivide täpsed kõrgused vt joonised AS-4-03. Katendite aluspinnad tihendatakse kihtide kaupa koefitsiendini vähemalt 0,98. Kandekonstruktsioonid rajatakse vastavalt lõigetel (joonis AS-7-01) näidatule, kasutades kirjeldatud materjale. 4.2 HOONE PAIKNEMISKÕRGUS Ehitise kauplusehoone ±0.00 =abs.2,85 4.3 SADEMEVEE KÄITLEMINE Sademeveed juhitakse katete piki- ja põikkalletega katendite servadesse – 0 kõrgusega äärekivi äärde ning juhitakse üle serva haljasalale immutuseks. Nendes alades, kuhu juhitakse immutatav vesi, rajatakse parandatud vastuvõtu võimekusega haljasala mahud. Immutavad haljasalad rajatakse vastavalt lõigetele. Tankimisalades, kus on võimalik õlireostuse oht, kogutakse sademeveed sisemiste kallete ja restkaevudega. Kogutud sademeveed juhitakse puhastusseadmetesse ja seejärel pumplasse ning pumbatakse oma kinnistu haljasalale immutuseks. Sademevesi puhastatakse I klassi õlipüüdjas ja süsteem varustatakse Proovivõtukaevuga. Rajatava hoone sademeveed kogutakse sisemise äravooluga ja juhitakse „sülititega“ katendile ning immutatakse haljasaladel hoone taga. Varikatuse sademeveed kogutakse sisemise äravooluga ja juhitakse isevoolse torustikuga haljasala alasse ning immutatakse tinglikult puhta sademeveena haljasalas omal kinnistul. 5 KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE 5.1 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE KRUNDIL Kuna tegemist on olemasoleva tankaga, siis liikluslahenduse põhimõte säilub. Sisse- väljapääsud Vanalinna tänavalt säiluvad, aga korrastatakse projekti mahus. Täiendavalt luuakse üks uus sissepääs enne rajatavat varikatust, kui lähenetakse 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare teelt. Liikluskorraldus kinnistul on vaba. Sisse-väljasõidud varustatakse liikluskorraldusvahenditega. Lahendus vaata plaanid. Rajatava kaupluse ette rajatakse parkimiskohad väikesõidukitele. Lisaks rajatakse kinnistu lääne küljele 4 kohta elektriautode laadimiseks ja olemasoleva varikatuse alas parkimiskohad suurtele veokitele. Parkimiskohad rajatakse katendi servaga risti, paralleelselt või väikese nurga all. Lahendust vaata joonised. Tööga tekib kinnistule 13 kohta väikeautodele, millest 1 on INVA ja 4 kohta elektriautodele (koos laadimisvõimalusega), 3 kohta suurtele veokitele ja 4 kohta rendihaagistele, mis on varustatud haagiselukkudega. Hoone läänenurka rajatakse 6 jalgratta parkimiskohta. 5.2 LIIKUMISPUUDEGA INIMESTE LIIKUMISVÕIMALUSED Kauplusehoonesse sissepääs ja tankimine toimuvad üle madaldatud äärkivi 0...2cm või otse sõiduosalt. Kinnistule on projekteeritud invaparkimisekoht, mis tähistatakse piktogrammiga katendil. 5.3 LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID Sisse-väljasõidud Vanalinna tänavale on olemasolev ja korrastatakse. Tööga paigaldatakse 3 LM 221(1 grupp) väljasõitudele ja rajatava ohutussaare otstesse paigaldatakse LM421(422)+687 (0 grupp). Lisaks tähistatakse pääs hoone taha 331(0 grupp)+lisatahvel „Lubatud laadimiseks“, et vältida võõraste parkimist hoone kõrval ja taga. INVA koht varustatakse LM 575d liikluskorraldusvahendiga Liikluskorraldusvahendite paigaldamine ja teekattemärgistus teha vastavalt joonistele ja standarditele 613:2001, EVS 613:2001/A1:2008 ja EVS 613:2001/A2:2016. Liiklusmärkide postid ja tarvikud peavad olema terasprofiilist ja
KAUPLUS JA TANKLA Arhitekt Tarbe OÜ töö nr 788_v02 Vanalinna tn 2, Virtsu alevik, Lääneranna vald, Pärnu maakond Eelprojekt. Seletuskiri.
Asendiplaaniline osa
10.10.2024_v02 3 (12) A. Vahtel
kuumtsingitud. Torude minimaalne läbimõõt 60 mm ja seinapaksus min 2 mm. Kasutada 0 ja I grupi märke (vastavalt joonisele), valmistatud vähemalt 2 mm paksusest alumiiniumplekist, kaetud vastava II klassi valguspeegeldava kilega. Teekattemärgistus on projekteeritud ja tuleb paigaldada vastavalt standardile EVS 614:2008 ja EVS 614:2008/A1:2016. Projekteeritud invaparkimiskoht varustatakse piktogrammidega teekattel. Teekattemärgistus rajada termoplastikust. 5.4 PARKIMINE Projekteeritava kaupluse ja tankla tarbeks on projekteeritud 13 parkimiskohta, millest 1 INVA, 4 Elektriautodele, 3 suurtele veokitele ja 4 rendihaagistele. Parkimine on kavandatud 75º ja 90º nurga all või paralleelselt katendiservaga vastavalt joonistele. Parkimiskohtade parameetrid on valitud vastavalt normidele, 75º, 90º parkimiskoha laius 2,7m tavakoht ja 2,9m servakoht äärekivi ääres. Parkimiskoha pikkuseks 5,0m. Parkimisridade vahele jääb min 7,0m laiune manööverdamise ruum, kus liiklus on kahesuunaline. INVA parkimiskoht, 75º nurga all sõidualaga, on mõõtmetega 3,6x5m. Suurte veokite tarbeks on projekteeritud parkimiskoht mõõtmetega 3x17m, paralleelselt teeservaga.
Parkimiskohtade kontrollarvutus vastavalt „EVS 843-2016“ ja DP kajastatule. EHITISE OTSTARVE VÄIKEELAMUTE ALA HOONESTUSE BRUTOPIND NORMATIIVNE
PARKIMISKOHTADE ARV PROJEKTIS ETTENÄHTUD
PARKIMISKOHTADE ARV Teenindusjaam, tankla 1/20 127,1 6,35=7 20 omal kinnistul Jalgrattaparklad on projekteeritud kaupluse otsa. Rataste parkimiseks on projekteeritud rattahoidjad. Projekteeritud on 10 jalgratta kohta, mis varustatakse raamidega U2-300 (näit. Dambis tooted). 6 TEED JA PLATSID 6.1 JUURDESÕIDUTEE Kinnistul on olemasolev sisse-väljasõit. Olemasolevad sisse-väljasõidud rekonstrueeritakse. Tööga lisandu uus sisse- väljasõit enne rajatavat varikatust Vanalinna tänavalt. 6.2 KRUNDISISESED TEED JA PLATSID Kinnistul on olemasolevad sõidu- ja parkimisalad, mis käesoleva tööga likvideeritakse ja rajatakse kogu mahus uued. Säiluvad olemasolevad sisse-väljasõidud Vanalinna tänavalt, mis samuti rekonstrueeritakse. Uued sõidu ja käigualad rajatakse kõvakattelistena vastavalt plaanidele. Lahendust vastavalt AS osa plaanidele ja sõlmedele. 6.3 KATENDID Kinnistule olemasolevad katendid likvideeritakse. Katendite alused kandekihid võimalusel kasutatakse uute katendite täidetena, kui materjal on sobilik. Tööga rajatakse uued käigu-, sõidu- ja parkimisalad, mis tehakse kõvakattelistena ning platsidest ja ehitistest vabaks jäävad alad haljastatakse. Uus asfaltkatend rajatakse 2 kihilisena. Kivikattega platsid rajatakse betoonkivist, mis vastab liiklustingimustele (kergliiklusteede hooldus masinatega). Asfaldist katendikihid rajada vastavalt "Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele" (TA 2021). Asfaltsegude täitematerjali kvaliteedinõuded vaata joonis AS-7-01 Teede killustikalused rajada vastavalt " Killustikust katendikihtide ehitamise juhis" (kinnitatud Maanteeameti peadirektori MA 2016-012). Killustiku kvaliteedinõuded vaata joonis AS-7-01. Vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele 03.08.2015 nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“, tuleb katendikihid tihendada ning tagada ehitatud kihi pinnal elastsusmoodul mõõdetuna INSPECTOR- või LOADMAN-tüüpi seadmega järgmiselt: Sõiduala killustikalus - ≥170 MPa Kergliikluse killustikalus - ≥140 MPa Dreenkiht - ≥80 MPa Dreenkihi materjaliks tuleb kasutada keskliiva filtratsioonimooduliga vähemalt 1 m/ööp ja täitepinnaseid dreenivusega k≥0,5m/ööp vastavalt (EVS 901-20). Täitena võib kasutada olemasolevalt aladelt väljakaevatavat pinnasekihte kui see on sobilik täitematerjaliks (liiva-killustiku segud). Kasutatava kasvumulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 6,5...7,0), ei tohi sisaldada taimede kahjulikke jäätmeid ning on tihendatav nii, et ei tekiks vajumisi ja vee lohkusid. Ei tohi
KAUPLUS JA TANKLA Arhitekt Tarbe OÜ töö nr 788_v02 Vanalinna tn 2, Virtsu alevik, Lääneranna vald, Pärnu maakond Eelprojekt. Seletuskiri.
Asendiplaaniline osa
10.10.2024_v02 4 (12) A. Vahtel
kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja taastatava haljasala piire ühtlustada, tasandada niidukõlblikuks. Kasvumuld ei tohi sisaldada kive, killustiku jms. Muruseemne külvamistihedus 20 g/m². Rajatavate katendite konstruktsioonid:
Uus SÕIDUOSA asf.katend - Asfaltbetoon AC 16 SURF 70/100 H=4 cm - Asfaltbetoon AC 32 BASE H=7 cm - Killustikalus, 2-kihiline, (E>170MPa) H=25 cm - Dreenkiht (Kf≥1,0 m/ööp; tihendustegur min 0,98) H≥25 cm - Täitepinnas (Kf≥0,5 m/ööp; tihendustegur min 0,96) (vajadusel) - ol. olev pinnas (kiht 2)
Rajatav ÜLEKATTEGA asf.katend - Asfaltbetoon AC 16 SURF 70/100 H=4 cm - Freesitav ol.olev katend H=4 cm - Ol.oleva katendi aluskihid Betoonkivi katend rajatav (Tankimisala varikatuse all) - Betoonkivi (KARTANO kivi, toon MUST) H=8 cm - Paigaldusliiv H<3 cm - Geotekstiil III klass - cm - Killustikalus, (E>170MPa) H=20 cm - Geovõrk Secugrid 40/40 Q6 - Killustikalus, (E>100MPa) H=10 cm - Liivalus TEHNOTORUSTIKEGA H≥30 cm - HDPE kile H>1,5 mm - Dreenkiht (Kf≥1,0 m/ööp; tihendustegur min 0,98) H≥5 cm - Täitepinnas (Kf≥0,5 m/ööp; tihendustegur min 0,96) (vajadusel) - ol. olev pinnas Betoonkivi katend rajatav (kergliiklus) - Betoonkivi (näit. KLOOSTRI kivi) H=6 cm - paigaldusliiv H<3 cm - Geotekstiil III klass - cm - Killustikalus, Segu nr. 4 (E>140MPa) H=20 cm - Dreenkiht keskliivast (Kf≥1,0 m/ööp; tihendustegur min 0,98) H≥20 cm - Täitepinnas (Kf≥0,5 m/ööp; tihendustegur min 0,96) (vajadusel) - ol. olev pinnas
Murukivi katend KÄRUDEALA (immutusalaga L-2a) - MURUkivi+graniitkillustik H=10 cm
Paigalduskiht (paeliiv) H<3 cm - Geotekstiil III klass - cm - Killustiktäitega fr. 32…64 (immutusmaht)) H>=35 cm - Täitepinnas (Kf≥0,5 m/ööp) (vajadusel) - ol. olev pinnas
Rajatav haljasala - Murukülv - kasvupinnas H=>15 cm - täitepinnas (mullane) (vajadusel) - olemasolev pinnas
KAUPLUS JA TANKLA Arhitekt Tarbe OÜ töö nr 788_v02 Vanalinna tn 2, Virtsu alevik, Lääneranna vald, Pärnu maakond Eelprojekt. Seletuskiri.
Asendiplaaniline osa
10.10.2024_v02 5 (12) A. Vahtel
Rajatav immitusalusega haljasala - Murukülv - kasvupinnas H=>10 cm - Filterkangas III klass - Killustikalus fr.32…64 H>=30cm - olemasolev pinnas Rajatav iatutusala hekiga - Hekk (Siberi kontpuu) - Multš H=5..7 cm - Kasvupinnas H=>40 cm - Täitepinnas (vajadusel) - olemasolev pinnas
6.4 ÄÄREKIVID Sõidutee äärekivi (150x290 mm) kõrgus on üldjuhul 0-10 cm. Ülekäiguradade otstes ja sissepääsu ees on äärekivi kõrgus <0,5...2 cm. Katendi servades, kus vesi lastakse üle ääre haljasalale, on kõrgus 0cm. Haljasala ja betoonkivi kõnnitee vahele paigutatakse nullkõrgusega kõnnitee äärekivi (80x200 mm). Betoonist sõidutee äärekivid peavad vastama EVS-EN 1340:2003 "Betoonist äärekivid". Kasutada tardkivikillustiku baasil sõiduteede ääres kasutamiseks toodetud äärekive, mis on vastupidavad teede talihooldes kasutatavatele kemikaalidele. Äärekivide valu- ja paigaldusbetooni külmakindluse keskkonnaklass XF3. Külmakindluse klass vähemalt F150. Äärekivi betoonaluse mark C16/20. Äärekivid tuleb paigaldada lubjakivikillustiku fr 4-63 10 cm paksusele alusele, mille Emin > 140 MPa. 7 HALJASTUS JA HEAKORRASTUS 7.1 OLEMASOLEV JA SÄILITATAV KÕRGHALJASTUS Kinnistul on üksikud hajutatud puud, millest osad likvideeritakse, jäädes hoonete ja rajatiste alla. Hoone taha, tuulikute poolsele küljele rajatakse igihaljas kõrghaljastus võimaliku jääpritsete vastu. 7.2 PROJEKTEERITUD KÕRGHALJASTUS Projekteeritud haljastuse lahendus on koostatud koostöös maastikuarhitektuuri täiendkoolituse tunnistust (vt. lisa) omava arhitektiga J.A. Tarbe. Haljastuse projekteerimisel on lähtutud Eesti Standardist „Linnatänavad“ EVS 843:2016 ja „Puittaimed haljastuses“ EVS 939. Uus kõrghaljastus rajatakse järgmiselt: Kinnistu põhja ja kirde küljele rajatakse uus kõrghaljastus vastavalt detailplaneeringule ja tegelikule vajadusele-kaitseks tuulikutelt lendava jääpuru vastu. Tööga istutatakse kuuskede rida. Puudeks on valitud Serbia KUUSK „Picea omorika“. Valitud on väikest kasvuruumi vajavad liigid, mis mahuksid kitsale alale (kommunikatsioonidest vabad alad). PROJEKTEERITUD TAIMMATERJAL JA KOGUSED:
• Serbia KUUSK („Picea omorika“) – 7 puud. Kitsavõraline kuusk. Noorena koonusjas, vanas eas sammasjas. Haljastuses ongi tema eeliseks kitsas sihvakas võra, mistõttu ta mahub väikesele pinnale, kus suudab oma teravatipulise siluetiga silma jääda. Okkad on kahevärvilised- pealt tumerohelised, alt valged. Käbikandvus algab noores eas. Pinnase suhtes vähenõudlik, eelistab lubjarikkamaid muldi. Ei talu seisvat vett.
NÕUDED ISTIKUTELE
Üldised kvaliteedi- ja miinimumnõuded istikutele on: • peavad olema liigi-, sordi- või vormiehtsad; • istikute kõrgus, laius ja võrsekasv peavad olema liigi-, sordi- või vormitüüpilised; • istikud peavad olema nii terved ja tugevad, et nende edasine normaalne kasvamine oleks tagatud; • istikutele peab olema puukoolis vähemalt kolm korda tehtud juurehoolduslõikust või peab selle juurestik olema
kujundatud sobivaks muul viisil; • juured peavad juurekaelalt kasvama ühtlaselt ja eri suundadesse.
KAUPLUS JA TANKLA Arhitekt Tarbe OÜ töö nr 788_v02 Vanalinna tn 2, Virtsu alevik, Lääneranna vald, Pärnu maakond Eelprojekt. Seletuskiri.
Asendiplaaniline osa
10.10.2024_v02 6 (12) A. Vahtel
Istikutel ei tohi olla: oksalõikehaavasid, mille läbimõõt on suurem kui 1/3 tüve läbimõõdust; kahvelharusid; tüvest liiga lähestikku väljuvaid oksi; väikese väljumisnurgaga oksi; tüve ja sellest väljuvate põhiokste vahel sisse kasvanud koort; tüve- ja koorevigastusi, kuivanud oksi, külmakahjustusi ega kemikaalidega töötlemisest tekkinud kahjustusi; taimekasvu pärssivaid kahjureid ja haigusi; keerdjuuri.
Nõuded kasutatavatele istikutele: Tingimus Serbia KUUSK
istiku kõrgus (m) >1,8m
tüve ümbermõõt (cm) 12/14
mullapalli läbimõõt Min. (cm) 60
Mullapalli kõrgus Min. (cm) 40
Kasutada mullapalliga istikuid, sest nende juured on kaitstud ning kompaktselt välja arenenud. Mullapalliga istikuid tõsta vaid juurepallist. Transportimisel ja istutuskoha juures ladustamisel tuleb istikuid kaitsta kuivamise eest. Taimede juured peavad alati olema niisked (vajadusel tuleb taimi kasta ja katta nt. niiskust hoidva turbasega). NÕUDED ISTUTUS- NING HOOLDUSTÖÖDELE Kavandatavad puud tuleb istutada pinnasesse, mille maht ja omadused vastavad istiku kasvunõuetele. Soovitus on istutustöid teha septembris-oktoobris, et tagada istikute juurdumine ja istikute kasvu tagamine piisavalt niiskel aastaajal.
KASVUALUS Kasvualus peab nii koostiselt kui struktuurilt vastama kasutusotstarbele ja kasvutingimustele. Kasvualus ei tohi sisaldada pehastuvaid ehitusjäätmeid, segavaid kive (maks. 2 kaaluprotsenti) ega muid taimestikule võõraid kahjulikke objekte või aineid. Kasvualus tuleb tihendada kandvaks ja mahumassilt selliseks, et taimed kinnituvad maasse (900-1200 kg/m³). Kasvualuse poorsus peab olema vähemalt 40%. Vajalik kasvupinnase maht peab vastama istutavale istiku tüübile:
Tingimus Serbia KUUSK
Kasvupinnase min. maht 5m3
Kasvupinnase optimaalne maht 6m3
Vähim kasvupinnase sügavus 0,8cm
Kasvualused mõõdetakse, koostis valitakse ja valmistatakse igale taimele aluspinnasest, kasvukohast ja kasutusotstarbest sõltuval viisil. Kasvualuse toitainesisaldus, happelisus, läbilaske- ja takistusvõime ning püsivus selgitatakse välja mullaanalüüside abil: a) teostaja peab esitama tellijale juurde toodava mulla keemilise koostise kohta dokumentatsiooni, b) kui see puudub või kasutatakse olemasolevat kasvupinnast, tuleb teostada mulla keemiline analüüs. Analüüsi tulemusena tuleb vajadusel mulda parandada, et tagada vajalike toitainete olemasolu mullas. Tagama peab minimaalse kasvupinnase mahu kas kogu ruumala välja kaevamise ja tagasitäitmisega või piisavate pinnase surfide tegemisega istutusala ümber.
ISTUTUSAUGU MÕÕTMED Istutusaugu läbimõõt peab olema vähemalt 50cm juurepallist või juurestiku läbimõõdust suurem. Istutusauk tehakse sama sügav kui on istiku juurepalli kõrgus, arvestades, et istiku juurekael jääks pärast istutuskoha maapinnast 1…2 cm kõrgemale. Juurte või juurepalli ümbrus istutusaugus tuleb täita kasvumullaga selliselt, et moodustuks laugjas küngas, mis on ümbritsevast maapinnast kõrgem. ISTUTAMINE Enne istutamist tuleb juurepalli ja istutusauku kasta. Istik tuleb asetada püstiasendisse istutusaugu keskele tihendatud kasvumullale, et juurekael jääks (pärast hilisemat pinnase vajumist) maapinnaga ühele tasandile või sellest 1-2 cm kõrgemale. Juurepalli ümbritsev kangas eemaldada täielikult. Vigastada saanud juured tuleb tagasi lõigata ning jälgida, et juured ei jääks istutusauku keerdus ega otsad ülespidi. Istutamisel tuleb kasvumuld kiht-kihilt suruda vastu taime juurestikku. Istikut hoitakse augu kohal paigal, kuni auk on täidetud. Muld tihendatakse kastmise teel ja surutakse kinni nii, et istik kinnitub mulda ja juured saavad hea kontakti mullaga. Istutustööd teha soovitavalt septembris-oktoobris. Istutamisel lõigata ära kuivanud ja vigastatud oksad ning vigastatud juured ning lisaks sellele kärpida lehtpuude võrasid vajadusel kuni 1/4 -1/3 ulatuses.
KAUPLUS JA TANKLA Arhitekt Tarbe OÜ töö nr 788_v02 Vanalinna tn 2, Virtsu alevik, Lääneranna vald, Pärnu maakond Eelprojekt. Seletuskiri.
Asendiplaaniline osa
10.10.2024_v02 7 (12) A. Vahtel
KASTMINE Peale istutamist tuleb puid kasta 50-100 l vett ühe taime kohta iganädalaselt, ka vihmaperioodil, kuni 2 aastat. Pargipuudele paigaldada kastmiskotid. NB! Kastmiskotte ei tohi kinnitada puutüvede külge (paigaldada ümber tugipostide). Istutustöid võib teostada isik, kes on omandanud kutse- või kõrghariduse erialal, mille õppeprogramm sisaldab haljasalade rajamise praktilist õpet. Istutustööd võib kohapeal juhendada ja selle eest vastutada:
• aednik III, arborist III või maastikuehitaja III taseme kutseeksami sooritanud isik; • kolmeaastase haljastustöö kogemusega isik, kes on omandanud kutse- või kõrghariduse erialal, mille
õppeprogramm sisaldab haljasalade rajamise õpet, või kes on läbinud haljastaja, maastikukujundaja või arboristi täiendõppe
MULTŠIMINE Puude tüveümbrus 0,5 meetri raadiuses multšida männikoore multšiga (frakts. 15-48mm). Multši koostises olevad koored ja raielaastud peavad olema ühetaolised, purustatud ja kõdunemata, ei tohi sisaldada umbrohuseemneid, -juuri või -risoome. Multš laotatakse pärast istutustööde lõppu niiskele ja umbrohust puhastatud mullapinnale või tekstiilmultšile 7-10cm paksuse kihina ning tüvest vähemalt 10cm eemale.
PROJEKTEERITUD PÕÕSAD JA PÜSIKUD Projektiga rajatakse kaupluse serva – välilaudade kaitseks meretuulte eest ning kaupluse laadimisala varjamiseks Siberi kontpuudest hekk. Täpsem lahendus vaata joonis AS-4-02. Nõuded istikutele vaata Lisa 2
Kavandatud taimmaterjal: Siberi kontpuu ´Kesselringii´ (Cornus alba 'Kesselringii'). Kõrgus 1,5...2m. Noorelt püstine, hiljem laiuva kasvukujuga. Lehestik on punakasroheline, võrsed mustjaspunased, läikivad. Valged õied on kobaras. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, sobib päikseline kasvukoht, kasvab ka varjus, kuid siis on põõsas hõredam. Kiirekasvuline ja külmakindel. Istutustihedus 2-3 taime /jm. Kõvakatetest vabaks jäävad pinnad haljastatakse. Alasse lisatakse kasvumulda >15cm paksuselt ning külvatakse muru.
Haljastustöid (istutused) võib teostada isik, kes on omandanud kutse- või kõrghariduse erialal, mille õppeprogramm sisaldab haljasalade rajamise praktilist õpet. Istutustööd võib kohapeal juhendada ja selle eest vastutada:
• aednik III, arborist III või maastikuehitaja III taseme kutseeksami sooritanud isik; • kolmeaastase haljastustöö kogemusega isik, kes on omandanud kutse- või kõrghariduse erialal, mille
õppeprogramm sisaldab haljasalade rajamise õpet, või kes on läbinud haljastaja, maastikukujundaja või arboristi täiendõppe.
KASVUALUS Kasvualus peab nii koostiselt kui struktuurilt vastama kasutusotstarbele ja kasvutingimustele. Kasvualus ei tohi sisaldada pehastuvaid ehitusjäätmeid, segavaid kive ega muid taimestikule võõraid kahjulikke aineid. Põõsaste kasvualus peab olema umbrohuvaba. Istutuste kasvualuses ei tohi olla kive enam kui 2 kaaluprotsenti. Kasvualus on kandev ja mahumassilt selline, et taimed kinnituvad maasse (900-1200 kg/m³). Kasvualuse poorsus peab olema vähemalt 40%. Kavandatavad põõsad tuleb istutada 100% kasvumulla lisamisega. Istutusaugud teha vastavalt juurepalli suurusele nii, et istutusauk on vähemalt 1/3 suurem juurdepallist. ISTUTAMINE Enne istutamist tuleb istutusauku kasta. Istik tuleb asetada püstiasendisse istutusaugu keskele tihendatud kasvumullale, et juurekael jääks (pärast hilisemat pinnase vajumist) maapinnaga ühele tasandile või sellest 1-2 cm kõrgemale. Vigastada saanud juured tuleb tagasi lõigata ning jälgida, et juured ei jääks istutusauku keerdus ega otsad ülespidi. Istutamisel tuleb kasvumuld kiht-kihilt suruda vastu taime juurestikku. Istikut hoitakse augu kohal paigal, kuni auk on täidetud. Muld tihendatakse kastmise teel ja surutakse kinni nii, et istik kinnitub mulda ja juured saavad hea kontakti mullaga. MULTŠIMINE Püsikute alus kaetakse männikoore multšiga (frakts.15-46mm). Multši koostises olevad koored ja raielaastud peavad olema ühetaolised, purustatud ja kõdunemata, ei tohi sisaldada umbrohuseemneid, -juuri või -risoome. Multš laotatakse
KAUPLUS JA TANKLA Arhitekt Tarbe OÜ töö nr 788_v02 Vanalinna tn 2, Virtsu alevik, Lääneranna vald, Pärnu maakond Eelprojekt. Seletuskiri.
Asendiplaaniline osa
10.10.2024_v02 8 (12) A. Vahtel
pärast istutustööde lõppu niiskele ja umbrohust puhastatud mullapinnale 5-7cm paksuse kihina ning tüvest vähemalt 10cm eemale. MURU RAJAMINE Muru rajamiseks tuleb olemasolevad rajatised ja aluskonstruktsioon min 20cm alas likvideerida. Tekkinud maht tuleb täita ja lisada värske kasvumulla kiht mahuga min 15 cm ning külvata muruseeme. Kasvumulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 6.5-7.0), mis ei tohi sisaldada kive, killustikku, umbrohujuuri ega taimedele kahjulikke aineid ning tuleb tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ega veelohke. Kasvumullana ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning tasandada niidukõlbulikuks. Muruseeme peab olema varustatud sertifikaadiga, eestimaise päritoluga ja kvaliteetne. Seemne kulu on 2-2,5 kg/100 m² kohta. Muru tuleb külvata kogu ulatuses ühtlaselt. Peale külvi maa-ala rullida.
Haljastustööde järelevalvet peab teostama eriala spetsialist. EDASPIDINE HOOLDUS Edaspidi vajavad taimed ülevaatust igal kevadel. Ära lõigatakse kõik sammaldunud, kuivanud ja vigastatud oksad, vigastatud koor puhastatakse ja vigastused suletakse vahaga. Alla 2 cm suuruse läbimõõduga oksad võib lõigata tagasi igal ajal, suuremad oksad vaid kevadel (aprillikuu esimesel poolel) enne mahlade liikuma hakkamist. Heki pügamine tellida esimestel aastatel arboristilt! Kastmisperiood kestab tavaliselt maist septembri lõpuni. Erilist tähelepanu tuleb pöörata taimede kastmisele just kolmel esimesel vegetatsiooniperioodil peale istutamist. Hilisemalt tuleb puid ja põõsaid kasta kestva põua korral ning järgida põhimõtet, et kasta tuleb harvemalt, kuid rohkema veekogusega. Täiendavat kasvumulda tuleb juurde tuua vastavalt koha järgi. Täiendusistutused tuleb teostada vastavalt koha järgi. Taimehaiguste ja kahjurite tõrje tuleb teostada vastavalt koha järgi. Muru peamiseks hooldusvõtteks on niitmine. Niita tuleks nii sageli, et märgatavat niitmisjääki ei teki. Muru on soovitatav väetada ja õhustada vastavalt koha järgi (soovituslikult kord aastas). Puulehed murult riisuda vastavalt koha järgi. GARANTIIHOOLDUS Töövõtjal tuleb tagada teostatud haljastusele garantiihooldus kaheks vegetatsiooniperioodiks peale tööde üleandmist. Garantiihoolduse alla kuulub puittaimede kastmine, koha järgi väetamine, puude toestamine, toestus rihmade olemasolu ja nende tugevuse kontrollimine, puittaimede ümbruse hoidmine umbrohuvaba. Garantiikorras puittaime asendamine, kui see juhtus töövõtja tegemata tööde tõttu, va vandalismi korral. Spetsialisti poolt tehakse vajalikud hoolduslõikused. Täiendatakse ka multši istikute all vähemalt kolme esimese aasta jooksul peale istutamist. Hekki tuleb kasta esimese kahe-kolme aasta jooksul pärast istutamist. Kastmisel on vaja ümber juurepalli teha sügavamaid auke, et vesi jõuaks poole meetri sügavusse. Kevadel ja suvel peaks hekki kastma iga nädalaselt ja anda korraga rohkem vett . 7.3 VÄIKEEHITISED JA VORMID Hoone otsa, mere poole, paigaldatakse betoonist välilauad ja -pingid. Laudade alasse paigaldatakse välitingimustele vastavad betoonist prügikastid (Kiilibetoon tooted). Välilaudade kõrvale rajatakse kohad jalgrataste parkimiseks. Selleks paigaldatakse alasse Dambis OÜ „U2“ 300mm rattahoideraamid – 3 raami. Jäätmete sorteeritult kogumiseks paigaldatakse kinnistule, rajatava moodulkaupluse taha, prügiaedik konteinerite hoidmiseks. Tööga rajatakse tanklasse „tehn.kilp/Õhk-vesi“ teeninduskapp ning 2xgaasiballoonide vahetuskapid. Asukoht vaata AS- osa joonised. Rajatavale hoonele tänava poolsetele külgedele paigaldatakse tüüpsed normidele ja standarditele vastavad tänavanime ja hoone numbriga aadressi sildid, millede asukohad kooskõlastatakse enne paigaldamist tellija esindajaga. Kinnistul paigaldatakse lipumastid 3x9,5m ja bänner. Olemasolev hinnaposti ei muudeta.
KAUPLUS JA TANKLA Arhitekt Tarbe OÜ töö nr 788_v02 Vanalinna tn 2, Virtsu alevik, Lääneranna vald, Pärnu maakond Eelprojekt. Seletuskiri.
Asendiplaaniline osa
10.10.2024_v02 9 (12) A. Vahtel
7.4 PIIRDED JA VÄRAVAD Kaupluse sisehoovis, hoone taha paigaldatavate prügikonteinerite varjamiseks, rajatakse h=1,4m kõrgune, poolkinnine piirdeaed. 7.5 JÄÄTMEKÄITLUS Jäätmete käitlemine tuleb lahendada vastavalt „Lääneranna valla jäätmehoolduseeskiri“ Lääneranna Vallavolikogu määrus nr 63 18.12.2019 nõuetele. Projekteeritud tanklahoone jäätmete kogumiseks rajatakse jäätmete aedik, kuhu paigaldatakse jäätmekonteinerid sorteeritud jäätmete kogumiseks. Minimaalne vajalik nimistu, mida vaja eraldi koguda: biojäätmeid<240l, paber-papp 2x600l, pakendeid 600l ja olmejäätmed. Jäätmemaja paikneb hoone taga. Hoones lahendatakse jäätmete käitlus mööblisse integreeritud sorteeritud prügi kogumisena. Välialades paigaldatakse prügikastid, mis tühjendatakse konteineritesse. Tankurisaartele paigaldatakse firma tüüpsed teeninduspostid „Servistower“, milles paikneb prügikast. Asukohad täpsustatakse peale ehitustööde valmimist Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele vastavalt. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed tuleb kohapeal maksimaalselt sorteerida ja utiliseerida sordituna vastavalt keskkonnaorganite ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine tuleb kooskõlastada valla jäätmehoolde osakonnaga. Ehitustööde lõppemise järel vormistada jäätmeõiend, kinnitada see kohaliku keskkonnateenistusega ning lisada rajatise ülevaatuse dokumentidele.
Käesolevas projektis käsitlemata juhtudel tuleb juhinduda Jäätmeseadusest. Kaevetöödel kaevandatavad pinnased tuleb vedada seadusega ja Tellija poolt lubatud kohtadesse. 8 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Vt eraldi projekti osa, Merindorf OÜ töö nr. 734 9 VÄLISVALGUSTUS
Vt eraldi projekti osa, Stik-Elekter AS töö nr. 734
KAUPLUS JA TANKLA Arhitekt Tarbe OÜ töö nr 788_v02 Vanalinna tn 2, Virtsu alevik, Lääneranna vald, Pärnu maakond Eelprojekt. Seletuskiri.
Asendiplaaniline osa
10.10.2024_v02 10 (12) A. Vahtel
10 MAA-ALA TEHNILISED ANDMED NÄITAJA ÜHIK PROJEKTEERITUD
KATASTRIÜKSUSE TUNNUS 430001:001:0006
KINNISTU PINDALA M2 10702
SIHTOTSTARVE ÄRIMAA100%
HOONETE ARV KRUNDIL TK 4
PROJ. EHITISEALUNE PIND
KAUPLUSE (HOONE)
VARIKATUS (RAJATIS)
ÕHK-VESI KAPP (RAJATIS)
M2
127,1M2
133,5M2
4,5M2
PROJ. EHITISTE KÕRGUS / ABS. KÕRGUS
KAUPLUSE (HOONE)
VARIKATUS (RAJATIS)
ÕHK-VESI KAPP (RAJATIS)
M
3,9M / 6,8ABS
5,6M / 8,4ABS
3,0M / 5,6ABS
PROJ. RAJATISTE MÕÕTMED PIKKUS / LAIUS
KAUPLUSE (HOONE)
VARIKATUS (RAJATIS)
ÕHK-VESI KAPP (RAJATIS)
M
17,6M / 7,1M
16,9M / 7,9M
3,2M / 1,4M
PROJ. PARKIMISKOHTADE ARV KOHTA 20 (S.H. 1 INVA, 3XVA, 4XKÄRU)
PROJ. JALGRATASTE PARKIMISKOHTADE ARV KOHTA 10
Koostas: A. Vahtel
KAUPLUS JA TANKLA Arhitekt Tarbe OÜ töö nr 788_v02 Vanalinna tn 2, Virtsu alevik, Lääneranna vald, Pärnu maakond Eelprojekt. Seletuskiri.
Asendiplaaniline osa
10.10.2024_v02 11 (12) A. Vahtel
11 LISAD
LISA 1 I. JÄÄTMEKÄITLUS – jäätmete hinnanguline kogus ja koostis
Jäätmekood Jäätmeliik Hinnanguline
kogus Ühik Tegevuse lühikirjeldus
17 01 01 Betoon – äärekivid 39,8
t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale
17 01 02 Tellised 6,5
t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale
17 02 01 Puit 0,9
t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale
17 02 02 Klaas 1,1
t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale
17 02 03 Plast 0,7
t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale
17 03 02 Asfaldijäätmed 13
t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale
17 04 07 Metallisegud 17,5
t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale
15 01 Pakendid (nt. puitalused, kile, paberkartongpakend, jms) 5
t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale
17 08 02 Kipsipõhised ehitusmaterjalid 0 - Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil 17 06 05* Eterniit või muu asbesti sisaldavad
ehitusmaterjalid 0 -
Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil
17 04 11 Kaablid mida ei ole nimetatud 17 04 10* 0,25
t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale
08 01 11*, 15 01 10*
Lahustite ja/või muu ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed 0
- Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil
17 09 03* Ohtlikke aineid sisaldav muu ehitus- ja lammutuspraht (sh segapraht) -
t Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil
20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed) 19
t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale
*- ohtlikud jäätmed
II. PINNAS – pinnasetööde mahtude bilanss (hinnanguline, täpsustub peale EK osa mahu valmimist)
Pinnase liik Hinnanguline
kogus Ühik Tegevuse lühikirjeldus
Kasvupinnas (17 05 04) 356 t
Kooritakse eraldi ja kasutatakse samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale
Kivid ja pinnas (17 05 04) katendite alused kihid
450 t
Kooritakse eraldi ja kasutatakse samal ehitusel aluskihtide ja tagasitäidete tegemiseks. Ülejääv pinnas antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale
Kivid ja pinnas (17 05 04) Rajatiste süvendid
930 t
Väljakaeve kogutakse ja sorditakse ning kasutatakse samal ehitusel tagasitäidete tegemiseks. Ülejääv pinnas antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale
Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas (17 05 03*)
-
t Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil.
KAUPLUS JA TANKLA Arhitekt Tarbe OÜ töö nr 788_v02 Vanalinna tn 2, Virtsu alevik, Lääneranna vald, Pärnu maakond Eelprojekt. Seletuskiri.
Asendiplaaniline osa
10.10.2024_v02 12 (12) A. Vahtel
RAJATAV HALJASTUS LISA 2 Kasutatav ISTIK Kogus
Nõuded istikule Märkused
Serbia KUUSK („Picea omorika“)
7 puud.
Siberi kontpuu ´Kesselringii´
Ca 110* istikut (2..3*taime/jm)
Istiku minimaalne kõrgus juurekaelast 40..50cm, vähim okste arv 4 ning vähim juurestiku pikkus 25cm.
Ca 115* istikut/~45jm
(2..3*taime/jm)
Kõik istikud peavad olema liigi-, sordi- või vormiehtsad. Istikute kõrgus, laius ja võrsekasv peavad olema liigi-, sordi- või vormitüüpilised. Istikutel ei tohi olla haigusi ega kahjureid, kuivanud oksatüükaid ega oksi, rebendeid, murdumisi ega muid vigastusi ning kuivamistunnuseid
* - Istikute mahud täpsustab töövõtja, vastavalt rajamisala tegelikele mõõtudele.
10m3(98)
15m3(95)
42m3(D)
A
1
2
ES IK
ÜL G
ES IK
ÜL G
Tehn.KILP
SID E B
SID E A
2
3
1240
120
120
Blue1 MIDBOX3000L-S -Twin disp
E D
A B
1 C
2 3
E D
G
Return
Pressure
±0,00=2.85
2.60
687
421(0)
687
422(0)
331(0)Lubatud laadimiseks
Mahuti 3m3 KPV
Mahuti 70m3 (95+98+D)
Õhutustorud
LPG mahuti 9,15m3
Täitekast 5 toru
Front
G a a sika
pp
660L
660L
660L
3.0
3.2
370L 370L
370 L
7. 4
9. 0
7. 1
3. 1
47.0
17.6
67.2
9.3
18 .3
22 .0
575d
12.0
W
S
N
E
Taastatav asfaldkatendi ülekate
Projekteeritud kõnnitee betoonkivi, toon must/pruun Projekteeritud või taastatav muru / projekteeritud nõlv
Projekteeritud kõnnitee betoonäärekivi, h=0cm Projekteeritud prügikonteinerid aedikus
Kinnistu piir
Projekteeritud markeering (termoplast) Projekteeritud markeering (INVA piktogramm parkimiskoht)
8,90
TINGMÄRGID. AS osa
Projekteeritud liikluskorraldusvahend post / märk
Projekteeritud varikatuse projektsioon Projekteeritud sõidutee a/b kate 2-kihiline
2.8
5. 0
3.6
911
Projekteeritud lipumast h=9,5m
Projekteeritud sõidutee betoonäärekivi, h=0,5-1,5cm
Likvideeritavad objektid
Projekteeritud hoone maht
Projekteeritud restkaev kõrgusarvuga
Projekteeritud sõidutee betoonäärekivi, h=8cm
Projekteeritud sõidutee betoonäärekivi, h=0cm
Projekteeritud välisvalgusti teraspostil vt. EL osa
Projekteeritud pääs hoonesse / peasissepääs
Projekteeritud jalgrataset hoidla U1 300mm
Projekteeritud/olemasolev pääs kinnistule
Projekteeritud sõidutee r/b kate suured veokid Projekteeritud tankimisala betoonkivi, toon must
Projekteeritud hüdrant
Projekteeritud või taastatav muru / Immutusega
Projekteeritud banner Projekteeritud gaasivahetuse kappFront
Gaasikapp
Projekteeritud igihaljas puu "Serbia kuusk"
660L
660L
660L
3.0 3.2
370L370L
370 L
Projekteeritud hekk Siberi kontpuu ´Kesselringii´
Projekteeritud Hinnapost r/b jalandil
DP järgne hoonestusala piie
TEHNILISED NÄITAJAD
KATASTRIÜKSUSE TUNNUS 43001:001:0006 SIHTOTSTARVE Ärimaa 100% KRUNDI PIND 10702 m2
Projekteeritud EHITISEALUNE PIND KAUPLUS 127,1 m2
VARIKATUS 133,5m2
ÕHK-VESI KAPP 4,5m2
KORRUSELISUS -0/+1 HOONE KÕRGUS +3,9m/abs.6,8m VARIKATUSE KÕRGUS +5,6m/abs.8,4m ÕHK-VESI KAPI KÕRGUS +3,0m/abs.5,6m HOONE PIKKUS / LAIUS 17,6m / 7,1m VARIKATUSE PIKKUS / LAIUS 16,9m / 7,9m ÕHK-VESI KAPI PIKKUS / LAIUS 3,2m / 1,4m PARKIMISKOHTADE ARV KRUNDIL 13xSA(s.h. 1 INVA), 3xVA ja 4xKäru JALGRATTA PARKIMISKOHTADE ARV 10 (5xU2 raami)
PROJEKTEERITUD KAUPLUSE NURKADE KOORDINAADID
X = 472558.54 Y = 6494297.13 X = 472561.62 Y = 6494295.95 X = 472561.09 Y = 6494294.55 X = 472558.01 Y = 6494295.73
X = 6494289.86 Y = 472574.02 X = 6494285.85 Y = 472581.30 X = 6494270.69 Y = 472572.94 X = 6494274.70 Y =472565.66
PROJEKTEERITUD VARIKATUSE NURKADE KOORDINAADID
PROJEKTEERITUD KILP/VEERUUM NURKADE KOORDINAADID
X = 6494295.63 Y = 472531.18
X = 6494314.69 Y =472580.73 X = 6494306.20 Y = 472596.10 X = 6494299.96 Y = 472592.66 X = 6494308.43 Y = 472577.28
Kannikese 5, Tallinn, 10613, tel.5520335, fax 6796770 MTR EEP003801, reg.kood 10790187
MELLSON GRUPP OÜ
AADRESS
VASTUTAV ISIK
Muudatus
OBJEKTI NIMI
Kuupäev
JOONISE SISU
TÖÖ NR. PROJ. STAAD. JOON. NR.KUUPÄEVMÕÕTKAVA
Tegija / allkiri Muudatuse sisu
TEGIJA
Kauplus ja tankla Vanalinna tn 2, Virtsu alevik, Lääneranna vald, Pärnu maakond ASENDIPLAAN
29.10.241:500 AS-4-02788 EP
ins. A. Vahtel Vahtel
v02
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Lääneranna Vallavalitsus
Jaama tn 1
90302, Pärnu maakond, Lääneranna
vald, Lihula linn
Teie 05.11.2024 menetlus nr 456782
Meie 14.11.2024 nr 7.1-2/24/19066-2
Virtsu alevik Vanalinna tn 2 kinnistu
ehitusloa eelnõu kooskõlastamine
märkustega
Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Pärnu maakonna Lääneranna valla Virtsu
aleviku Vanalinna tn 2 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 456782). Kinnistu (katastritunnus
43001:001:0006) asub riigitee nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare kaitsevööndis.
Ehitusluba antakse kaupluse (EHR kood nr 121431072), varikatuse (EHR kood 221471168),
lipumastide (EHR kood 221471171), hinnaposti (EHR kood 221471172) ja tuletõrje veevõtukoha
(EHR kood 221471173) ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Mellson Grupp OÜ koostatud projekt
(vastutav projekteerija A. Vahtel, töö nr 788).
Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku
teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks.
Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.
1. Olemasolev hinnapost tõstetakse riigitee katte servast vähemalt 12 meetri kaugusele
muutmata selle kujundust ja paiknemissuunda. Palume võtta arvesse, et kui soovitakse
asendada olemasolevat teabevahendit või muuta selle kujundust, siis tuleb
Transpordiametile esitada eraldi kooskõlastustaotlus koos täpse kujunduse, kauguse ja
paiknemissuunaga, et oleks võimalik hinnata liiklusseaduse § 53 nõuetele vastavust.
2. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu.
3. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid
leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.
4. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks
välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.
2 (2)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa: 1. 788_EP_AS-3-01_v02_Seletuskiri 2. 788_EP_AS-4-02_v02_Asend
Andres Aasna
53231631, [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|