Ettepanekud

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Indrek Sirp

Kaitseministeerium

[email protected]

Teie 02.10.2024 nr 12-1/24/384

Meie 15.11.2024 nr 6-5/24/1059-8

Ettepanekud kaitsetööstuspargi riigi

eriplaneeringu asukoha eelvaliku

lähteseisukohtade ja mõjude hindamise

programmi kohta

Austatud Indrek Sirp

Teavitasite Keskkonnaametit kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu (REP) asukoha eelvaliku

lähteseisukohtade ja mõjude hindamise (sh keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH))

programmi (LS ja programm) avaliku väljapaneku ja avalike arutelude toimumisest

võimalusega esitada kirjalikke arvamusi ning ettepanekuid LS ja programmi kohta.

Keskkonnaamet esitab järgmised ettepanekud avalikustatud LS ja programmi kohta:

1. LS ja programmis (sissejuhatus, ptk-d 1, 4, 6) on kirjutatud, et Kaitseministeeriumi kui

planeeringu koostamise korraldaja kavatsus on REP kehtestada asukoha eelvaliku alusel

vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 271 lg-le 1 ja seepärast lahendatakse REP-i

asukoha eelvaliku etapis kõik asjakohased PlanS § 126 lg 1 kohased ülesanded. Kavas

on loobuda REP-i teisest etapist ehk detailsest lahendusest, millest tulenevalt REP-i

asukoha eelvaliku KSH aruanne koostatakse detailsusastmes, mis võimaldaks valitud

alal planeeringu elluviimist projekteerimistingimuste alusel. Siiski on ka kirjas, et kui

planeerimismenetluses ei ole võimalik detailse lahenduse koostamisest loobuda,

koostatakse pärast asukoha eelvaliku otsuse ja mõjude hindamist, sh KSH esimese etapi

aruande vastuvõtmist, REP-i detailne lahendus asukoha eelvaliku etapis valituks

osutunud tööstuspargi asukohale.

Märgime, et PlanS § 271 annab võimaluse REP-i kehtestamiseks asukoha eelvaliku

otsuse alusel ning annab eeldused, mis selle menetluse rakendamiseks peavad olema

täidetud. Sellest tulenevalt palume lisada LS ja programmi täpsustus, et REP-i võib mh

kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning REP-i

kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000

võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki (keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 45 lg 2). See kehtib olenemata sellest,

kas REP-i koostamisel läbitakse ka detailse lahenduse etapp või mitte. Ehk, kui

otsustatakse loobuda detailse lahenduse etapist, siis peab REP-i asukoha eelvaliku etapis

läbiviidav KSH koos Natura hindamisega vastama kõikidele nõuetele ehk andma ka

vastuse, kas ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele on

2 (9)

välistatud või mitte. Samuti peavad REP-i kehtestamiseks olema ka muud

keskkonnamõjud (lisaks Natura 2000 võrgustiku aladele) hinnatud täpsusastmes, mis

võimaldab planeeringu kehtestamisel teha järeldusi olulise negatiivse keskkonnamõju

osas1.

2. LS ja programmi ptk-i 4 kohaselt: „REPi kehtestamisel peab olema võimalik

projekteerimistingimused anda nii tööstuspargi baastaristule kui tööstuspargis

tegutsevate ettevõtete tootmisehitistele. Kui tööstuspargis tegutseva ettevõtte

tootmisprotsessi ja -ehitiste kohta ei ole REPi koostamise käigus piisavalt infot, siis

antakse selle ettevõtte ehitistele projekteerimistingimused eraldi. Kui mõne ettevõtte

puhul (näiteks A-kategooria ettevõte, mille puhul keskkonnamõju hindamine (edaspidi

KMH) on KeHJS § 3 lg 1 p 1 järgi kohustuslik) ei ole võimalik ilma keskkonnamõju

hindamata projekteerimistingimusi anda, siis pannakse projekteerimistingimustesse

nõue, et ehitusprojektile tuleb teha KMH.“

Juhime tähelepanu, et KeHJS-i §-de 3 ja 11 kohaselt KMH algatatakse ning tehakse

mõne tegevusloa taotluse menetlemise käigus. KeHJS § 261 võimaldab KMH-d teha ka

enne tegevuslubade taotluste esitamist (nt projekteerimise käigus), mis võib olla

vajadusel mõistlik, kuid KeHJS-i kohaselt saab see toimuda üksnes arendaja vaba tahte

alusel. Seega, projekteerimistingimustega ei ole võimalik seada LS ja programmis

nimetatud nõuet. Palume LS ja programm üle vaadata ja korrigeerida lähtuvalt KeHJS-

i regulatsioonist ning sellega arvestada REP-i koostamisel.

3. LS ja programmi ptk-s 4 on öeldud, et potentsiaalselt mõjutatav keskkond (st

mõjutatavad keskkonnaelemendid, võimaliku mõju vastuvõtjad) on kirjeldatud

eelvalikualade kaupa ptk-s 5.2. Alade juures on kirjeldatud lähimaid kaitstavaid alasid,

Natura 2000 võrgustiku alasid jms. Samas ei tule LS ja programmist ning selle lisadest

välja, kui kaugele kavandatava tegevuse eeldatavad mõjud (nt mürahäiring, kuivenduse

mõju jne) võivad ulatuda ja seetõttu ei ole selge, millises raadiuses tuleb mõju üldse

hinnata ning kas LS ja programmis on nimetatud nt kõik kaitstavad alad, millele on

vajalik REP-i ja selle mõju hindamise (sh KSH) raames mõju analüüsida. Ei ole ka

selge, kas mõjusid hinnatakse kõikidele eelvalikualade juures nimetatud kaitstavatele

aladele ja liikidele või mitte.

LS ja programmi lk 16 on kirjas: „Tulenevalt käesolevas REPis ja KSHs kasutatud

metoodikast on strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev

oluline keskkonnamõju valdavas osas välistatud juba käesoleva (programmi) etapiga –

nagu eespool selgitatud on käesolevas etapis läbi viidud esialgne analüüs lähtuvalt

loodus- ja inimkeskkonna piirangutest. See analüüs sisaldab juba oluliste kaitstavate

keskkonnaväärtuste (kaitsealad, liigid jne) välistamist ning ka piisavaid puhveralasid,

seda nii loodusväärtustest kui ka inimasustusest, vältimaks häiringute olulist mõju

inimese tervisele (vt täpsemalt sobivate eelvalikualade täpsustamine – ptk 5.1).“

Nõustume, et eelvalikualasid kitsendati oluliste kaitstavate loodusväärtustega

(kaitsealad, hoiualad, I ja II kaitsekategooria liikide elupaigad) kattuvate alade

väljajätmisega eelvalikualadest, kuid kuna pole selge tegelike mõjude ulatus, siis ei ole

korrektne programmi etapis öelda, et oluline keskkonnamõju on juba välistatud.

Tõenäoliselt on juba praeguses etapis teada (eeldatavalt) kaasnevate häiringute (nt

1 Vt elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (696 SE) II lugemisel esitatud

muudatusettepanekute loetelu, muudatusettepaneku 20.3 selgitused: Eelnõu - Riigikogu Kuigi planeerimisseaduse

§ 271 muudeti ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusega (taastuvenergia kasutuselevõtu

kiirendamine), jõust 21.06.2024, siis sellega eelnimetatud põhimõtet ei muudetud.

3 (9)

müra) võimalik ulatus ning saab välja tuua raadiuse, mille ulatuses on vajalik mõjusid

hinnata.

Toome ka välja, et LS ja programmi lisades olevate linnustiku ja loomastiku uuringu

lähteülesannete kohaselt on uuringud kavas teha eelvalikualade piires ning vajadusel

tundlike liikide osas mõjualas. Taimestiku uuring on kavas teha eelvalikuala piires.

Kuna tegemist on andmete koondamisega ning tegevusel on eeldatavalt mõju

eelvalikualast väljaspool (müra, võimalikud ligipääsuteed ja elektriliitumised, osadel

aladel kuivendus), on vaja koondada andmed ja hinnata mõju ka eelvalikualast

väljaspool, s.o olulise mõjuala piires.

Lähtudes eelnevast palume LS ja programmis ning selle lisades välja tuua iga hinnatava

alateema või mõju kaupa, milline on mõjuala ulatus ning kui suurel alal uuringuid

tehakse ja mõju hinnatakse.

4. LS ja programmi ptk-s 4 on kirjutatud, et kõik REP-i asukoha eelvaliku etapis tehtavad

uuringud (loomastik, linnustik, taimestik, Pärnu linna eelvalikualade arheoloogiline

eeluuring) koostatakse olemasoleva andmestiku baasil. Samuti on LS ja programmi

lisades olevates uuringute lähteülesannetes/kavades märgitud, et uuringud koostatakse

olemasoleva andmestiku baasil n-ö eksperthinnangu vormis ja see annab sisendi REP-i

asukohavaliku protsessi, mõjude hindamisse, vajadusel kavandatakse leevendavaid

meetmeid ning kaardistatakse riskid. Lisaks on lähteülesannetes öeldud, et uuringud

viiakse läbi kameraalselt kaardimaterjalide ja andmebaaside põhjal, milles

kaardistatakse leiukohad ja väärtused, mida kaitsetööstuspargi rajamine võib eeldatavalt

mõjutada ja analüüsitakse neid.

Antud juhul on tegu suuresti andmete koondamisega (eeldatavalt koos analüüsiga).

Märgime, et REP-i mõjude hindamisel tuleb analüüsida, kas olemasolev teave on piisav

REP-i mõjude hindamiseks ja vajadusel tuleb teha lisauuringud koos välitöödega, mis

võimaldab REP-i koostamisel ning kehtestamisel teha asjakohase teabe alusel järeldusi

REP-i elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju osas. Samuti saab REP-ga

vajadusel näha ette tingimused järgnevateks faasideks, nt tegevusloa etapiks. Seega, LS

ja programmis viidatud riskide hindamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata andmete

piisavuse hindamisele ja potentsiaalsete (seni leidmata) looduskaitseliste väärtuste jm

prognoosimisele, mille alusel saab hinnata väliuuringute läbiviimise vajadust. Palume

sellega arvestada REP-i koostamisel ja mõjude hindamisel ning LS ja programmi

koostamisel.

5. LS ja programmi lk 12 toodud võrdluskriteeriumite loetelu tuleb täpsustada, lisades

sinna nt mõju linnustikule.

6. LS ja programmi alaptk-st 5.2.2 ei selgu, kas Pärnu 2 ala puhul planeeritakse hinnata

mõju Lindi looduskaitsealale, Pottsepa must-toonekure püsielupaigale ja planeeritavale

Pottsepa kassikaku püsielupaigale. Palume see välja tuua.

7. LS ja programmi alaptk-s 5.2.3 on kirjutatud, et: „Natura 2000 rahvusvahelise

kaitsealade võrgustikust on lähimaks Mustjärve raba loodusala (kattub eelpool välja

toodud Mustjärve raba hoiualaga)“. Märgime, et lisaks nimetatud hoiualale jääb

Mustjärve raba loodusalale ja piirneb Piirsalu eelvalikualaga Annamõisa metsise

püsielupaik, mis tuleb samas alapeatükis nimetada ja mõju hindamisel arvestada.

8. LS ja programmi ptk-s 2 on antud REP-ga kavandatava tegevuse kirjeldus, millest

järeldub, et lisandub ka mürahäiring. Oleme seisukohal, et müra ja teiste häiringute

4 (9)

mõju tuleb Piirsalu eelvalikuala lähistel kindlasti hinnata ka Mustjärve raba tetredele

(vajalik müra modelleerimine). Palume LS ja programmi alaptk-s 5.2.3 täiendada.

9. LS ja programmi alaptk 5.2.3. Piirsalu eelvalikualast on praeguseks metsise mänguala

välja lõigatud, kuid tegevus on planeeritud kohe vahetult mänguala kõrvale liigi

elupaigaga kattuvale alale. Lisaks on läheduses lasketiir ja metsise elupaigast kirdes

liivakarjäär, kus soovitakse kaevandamisala laiendada kuni metsise püsielupaiga piirini.

Piirsalu eelvalikuala kõrval olev metsise mäng on piirkonnas kõige esinduslikum.

Lk 17 allmärkuses nr 11 on kirjas: „Kaitstavate liikide EELISes registreeritud

leiukohtadest olid välistavaks kriteeriumiteks I ja II kaitsekategooria liikide leiukohad,

v.a metsise leiukoht Piirsalu planeeringualal (KLO9102172), vt selgitust ptk 5.2.3. III

kaitsekategooria liikide leiukohti välistava kriteeriumina ei arvestatud.“ Alaptk-s (lk 23)

on kirjas, et Piirsalu eelvalikualale „ulatub erandina siiski II kaitsekategooria linnuliigi,

metsise, leiukoht, mida asukoha eelvaliku käigus konkreetses asukohas ei käsitletud

välistava kriteeriumina“ ja selle kohta on allmärkus „Keskkonnaameti metsise eksperdi,

Agu Leivitsaga, koosoleku (30.08.2024) tulem“.

Keskkonnaamet on seisukohal, et piirkonna kõige esinduslikum metsisemängu

häiritakse oluliselt, sest liigile sobiv ala on seal väga piiratud ja hüvitusala leidmine ei

ole tõenäoline. Kui Piirsalus kaitsetööstuspargi planeerimisega soovitakse edasi liikuda,

tuleb koostada hüvituskava ja leida hüvitamiseks sobivad alad. Hüvitada tuleb metsise

asurkonna suurus (15 aasta jooksul mängus loendatud maksimaalne kukkede arv). Selle

võimalikkust saab hinnata ja planeerida üksnes metsakanaliste ekspert, kel on liigiga

praktiline kogemus ja on ka ise liigi teadusartiklite autor ja/või teadusuuringutes

osalenud.

10. Teeme ettepaneku LS ja programmi lisas olevat linnustiku uuringu lähteülesannet/kava

täiendada selliselt, et hinnatakse ka tööstuspargi kasutusaegset müra ja vibratsiooni

mõju Pärnu ja Piirsalu alade puhul (eriti I ja II kaitsekategooria liikide puhul). Nt

Pärnu 1 ala korral peab linnustiku uuringus olema käsitletud müra ja vibratsiooni mõju

must-toonekurele ja kanakullile; Pärnu 2 ala korral kassikakule, must-toonekurele ja

kanakullile.

11. LS ja programmi lisas olevast loomastiku uuringu lähteülesandest/kavast jääb

ebaselgeks, milliseid liigirühmi käsitletakse. Kas arvestatud on ka kaitse all mitte

olevate liikidega, sh ulukitega või mitte. Palume täpsustada. Dokumendis nimetatud

andmebaasidest ei saa infot ulukite kohta, selleks tuleb suhelda kohalike jahiseltsidega.

12. LS ja programmi lisas olevas taimestiku uuringu lähteülesandes/kavas ei ole nimetatud

rohevõrgustikku. Palume täpsustada, et kas seda on kavas analüüsida eraldi.

13. REP-i Pärnu alad asuvad maaparandussüsteemide maa-alal. Seega on sinna ehitamisel

ilmselt vajalik nii maaparandussüsteemide rekonstrueerimine kui ka osaline

ümberehitamine. Taimestiku uuringu käigus tuleb sellisel juhul anda hinnang ka

kuivenduse mõjule REP-i alasid ümbritsevatele loodusväärtustele. Palume LS ja

programmi selles osas täiendada.

14. LS ja programmi lisas olevates uuringute lähteülesannetes ei ole käsitletud seeni,

samblaid, samblikke. Palume täiendada.

15. Märgime, et LS ja programmi lisas olevas linnustiku uuringu lähteülesande lõpus

nimetatud eksperdid ei ole ornitoloogid. Eksperthinnang tuleb kindlasti koostada

5 (9)

pädeva liigieksperdi poolt.

Eksperdi puhul eeldame vastava liigirühma bioloogia tundmist ja vaatluste kogemust.

Eriti selleks, et hinnata mõjusid, vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid ning

kaardistada riskid. Liigieksperti saab nt lugeda pädevaks juhul, ekspert on varasemalt

osalenud vähemalt ühes röövlindude teemalises uuringus viimasel kümnel aastal

(kriteeriumiks aruande autorlus või kaasautorlus) või on ekspert autor (kaasautor)

vähemalt ühes metsalindude teemalises eelretsenseeritud ajakirjas ilmunud

teadusartiklis viimasel kümnel aastal. Eksperdi pädevusnõudeks võib samuti lugeda

seda, kui on osaletud kolmes seires ja osalemist vastava liigi töörühmades. Metsise osas

on vajalik vähemalt metsakanaliste eksperdi tase, et oleks võimekus hinnata mõjusid,

vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid ning kaardistada riskid, aga ka hinnata,

kas on võimalik üldse kompenseerida tekkivat kahju Piirsalu metsise asurkonnale. Sama

põhimõte kehtib ka teiste liigirühmade puhul.

Palume üle vaadata. Nt linnustiku uuringus peab olema kaasatud pädev(-ad)

ornitoloog(-id), kes annab(-vad) hinnangu kassikaku, must-toonekure, kanakulli,

metsakanaliste jt kohta. Eksperdid oleks otstarbekas kooskõlastada Keskkonnaametiga.

Sama märkus kehtib ka teiste liigirühmade korral.

16. Planeeringuala jääb mitmete veekogude kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndisse. Kuigi

looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 51 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud REP-i

alusel ehitatavale ehitistele, tuleb siiski hinnata kavandatava tegevuse mõju ka LKS § 34

sätestatud ranna ja kalda kaitse eesmärgile. Juhul, kui tegevusi kavandatakse ka

veekogude veekaitsevööndis, siis tuleb mõju hinnata ka veeseaduse (VeeS) § 118 lg 1

sätestatud veekaitsevööndi eesmärgile. Oluline ebasoodne mõju veekogudele tuleb

välistada. Vajadusel tuleb kavandada ebasoodsat keskkonnamõju leevendavaid

meetmeid. Palume sellega arvestada LS ja programmis.

17. LS ja programmi ptk-i 1 kohaselt: „Algatamise otsuse järgi peab kaitsetööstuspark

võimaldama vähemalt ühe A- või B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte

tootmisrajatist, mida tulenevalt sellest, et ettevõtetes käideldakse plahvatusohtlikke

aineid, käsitletakse olulise ruumilise mõjuga ehitisena.“ Ptk-s 4 järgi: „Lõhkeainetehase puhul tuleb arvestada võimalike täiendavate

alamkriteeriumitega nt tehnilise teostatavuse puhul piisava hulga vee ja energia

kättesaadavus ja looduskeskkonna puhul jäätmete puhastamine ja puhastatud vee

loodusesse tagasi laskmine.“ ja „Lõhkeaine tootmiseks sobivaima asukoha eelvaliku

käigus arvestatakse, et lõhkeaine tootmiseks kulub tõenäoliselt rohkem vett ja energiat

kui laskemoona tootmiseks. Seega on lõhkeaine tootmise keskkonnamõju eeldatavalt

suurem kui laskemoona tootmise oma, mis omakorda võib tähendada seda, et

lõhkeainetehasele tuleb leida laskemoona tootmisest eraldiseisev asukoht.“

Lähtudes eelnevast lõhkeainetehase puhul on võrdluskriteeriumide juures (võimalike

täiendavate alamkriteeriumite vajadusena) märgitud piisava hulga vee olemasolu ja

jäätmete puhastamist ja puhastatud vee loodusesse tagasi laskmist. Palume täpsustada,

kas sellega mõeldakse reovee puhastust ja heitvee, sh ohtlike ainete – keemiatööstus –

suublasse juhtimist? Arvestama peab, et niipalju, kui võetakse vett, tekib ka reovett,

mida on vaja puhastada ja suublasse juhtida. Tuleb arvestada ka suubla

vastuvõtuvõimega. Kui suur hulk vett on piisav? Kas kasutatakse põhjavett või võetakse

(osa) vett pinnaveekogust (nt karjääriveekogud)? Arvestada teiste piirkonna

veetarbijatega.

6 (9)

Põhjaveevõtt eeldab põhjaveevarude uuringut. Piirsalu, Pärnu 1 ja Pärnu 2

eelvalikualadel ei ole kehtestatud põhjaveevarusid, Põhja-Kiviõli ja Aidu

eelisarendusalade korral kinnitatud põhjaveevarud kehtisid kuni 2020. aastani. VeeS

§ 204 lg 1 kohaselt tuleb põhjaveevaru hinnata juhul, kui põhjaveehaarde või

kehtestatud põhjaveevaruga ala veevõtt ühest põhjaveekihist on suurem kui 500

kuupmeetrit ööpäevas. VeeS § 204 lg 2 sätestab, et põhjaveevaru võib hinnata ka juhul,

kui põhjaveehaarde veevõtt ühest põhjaveekihist on väiksem kui 500 kuupmeetrit

ööpäevas ja selline veevõtt põhjustab või võib põhjustada põhjaveekihis vee

liigvähenemist.

Heitvee puhastamisega, sh ohtlike ainete-, keemiatööstuse- suublasse juhtimisel tuleb

arvestada mõju ka olemasolevale Aidu karjääri veespordikeskusele ning Põhja-Kiviõli

ja Aidu piirkonnas sellega, et tegemist on kaitsmata põhjavee alaga. Piirsalus on

esimene aluspõhjaline Ordoviitsiumi lubjakivimite põhjaveekiht nõrgalt kaitstud. Pärnu

eelvalikualadel on Maa-ameti 1:400 000 geoloogilise baaskaardi alusel põhjavesi

suhteliselt kaitstud. Lisaks on seotud karjääri tehisjärv Ojamaa jõega (VEE1068700),

mille keemiline ja ökoloogiline seisund 2019. aasta seisuga on halb. Põhja-Kiviõli

planeeritud piirkond asub Erra jõe (VEE1070200) valgalal (pinnaveekogumi kood

1070200_1), mille nii keemiline kui ökoloogiline seisund on hinnatud 2019. aastal

halvaks.

Planeeritavate tegevuste (sealhulgas arvestades ka teede ja uute kraavide rajamist,

olemasolevate kraavide ümberehitamist) mõju hindamisel pinnaveele tuleb välja tuua

mõju ala veerežiimi muutusele ning seeläbi mõju lähedal asuvatele veekogudele. Samuti

tuleb hinnata planeeritavate tegevuste mõju veekogude kvaliteedile. Vajalik on

analüüsida keemiatööstusega seotud riske vooluveekogudele kui ka põhjaveele

(üldisemalt veekeskkonnale). Vajadusel tuleb kavandada olulist keskkonnamõju

leevendavaid meetmeid.

Samuti peab arvestama veemajanduskavas 2022–2027 määratud põhjaveekogumite ja

pinnaveekogumite seisundiga, mis ei tohi planeeritavate tegevuste käigus halveneda:

1) Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eestis (hea koondseisundiga);

2) Kambriumi-Vendi põhjaveekogum (hea, kuid ohustatud koondseisundiga);

3) Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas

(hea koondseisundiga);

4) Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (hea

koondseisundiga);

5) Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (halb koondseisund);

6) Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (halb koondseisund);

7) Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (hea

koondseisund);

8) Erra jõe pinnaveekogum (pinnaveekogumi kood 1070200_1, koondseisund halb);

9) Ojamaa jõe pinnaveekogum (pinnaveekogumi kood 1068700_1, koondseisund

halb);

10) Piirsalu-Kõrtsioja pinnaveekogum kood 1102100_1, koondseisund hea);

11) Männiku jõe pinnaveekogum Männiku (pinnaveekogumi kood 1121400_1,

koondseisund hea);

12) Piirsalu jõgi ja Männiku jõgi on kogu ulatuses kantud lõheliste kudemis- ja

elupaikade nimistusse.

Palume eeltooduga arvestada LS ja programmis ning REP-i koostamisel.

7 (9)

18. Kuna praegu ei ole teada, milline on planeeritavate tegevuste reoveekäitlus, siis

märgime, et veekogusse või pinnasesse juhitava vee saastenäitajad peavad vastama

keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (määrus nr 61)

lisas 1 esitatud piirväärtustele või reovee puhastusastmetele sõltuvalt reoveekogumisala

koormusest. Kui reoveekogumisala puudub, lähtutakse saastenäitajate piirväärtuste või

puhastusastmete määramisel reoveekogumisala koormuse asemel reoveepuhasti

koormusest ning reoveepuhasti koormuse puudumise korral saasteallika koormusest

(määruse nr 61 § 5 lg 2 ja 3). Palume sellega arvestada.

19. Kuna praegu ei ole teavet, milline on planeeritaval alal (tööstused, laoplatsid, erihooned,

suurõnnetuste ohuga ettevõtted) sademeveekäitlus, siis juhime tähelepanu, et

sademevee ärajuhtimisel tuleb arvestada planeeritava tegevuse iseloomuga ja näha ette

abinõud sademeveega uhutavate tahkete osakeste, naftasaaduste ning ohtlike ainete

suublasse kandumise tõkestamiseks. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama

määruses nr 61 sätestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele (VeeS § 129

lg 4 ja 5). Heitvee ja sademevee juhtimiseks maaparandussüsteemi on vajalik

Põllumajandus ja Toiduameti kooskõlastus maaparandusseaduse kohaselt (määruse

nr 61 § 7 lg 4 ja § 8 lg 4). Palume sellega arvestada.

20. Palume REP-i koostamisel üle vaadata ja käsitleda ka keskkonnakaitselubade (nt

keskkonnakompleksluba) taotlemise vajadust (A- või B-kategooria suurõnnetuse ohuga

ettevõtte), et sellega arvestada.

21. REP-iga kavandatakse mh tööstust, kuid LS ja programmis ei ole käsitletud mõju

välisõhule (saasteainete levik, müra). Ka ei sisalda LS ja programmis (lk 12) toodud

võrdluskriteeriumid välisõhu valdkonna keskkonnariske. Samas on LS ja programmi

lk 3–4 kohaselt kavas REP-i koostamisse ja mõju hindamisse kaasata müra ning

välisõhu ekspert. Samuti ei ole esitatud põhjendus, miks ei ole puudutatud

keskkonnamõju välisõhule. Küll võib LS ja programmi ptk-s 2 kavandatava tegevuse

kirjeldusest järeldada, et lisandub mürahäiring. Sellest tulenevalt peame vajalikuks LS

ja programmi lisada ka REP-iga planeeritava tegevuse võimalik mõju välisõhule

(saasteainete levik, müra) või tuua põhjendus, miks seda ei ole vaja.

22. Pärnu linnas asuvale planeeringualale jääb Kivimäe maardla (taotletav Kivimäe III

kruusakarjäär), kuid see jääb eelvalikualast välja. Eelvalikualaga piirneb otseselt

Kivimäe ja Kivimäe II kruusakarjäärid. Maapõueseaduse (MaaPS) § 15 lg 1 p 1 kohaselt

on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks vajalik Kliimaministeeriumi

või Vabariigi Valitsuse volitatud asutuse luba. Luba tuleb taotleda muu hulgas, kui

maardlal soovitakse teha maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust, milleks

on vajalik esitada ehitusteatis või saada ehitusluba, muu luba või muu haldusakt. MaaPS

§ 14 lg 2 kohaselt võib Kliimaministeerium või Vabariigi Valitsuse volitatud asutus

lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui

kavandatav tegevus: 1) ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või

maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda; 2) halvendab maavarale juurdepääsu

olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või 3) halvendab maavara

kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid

tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitisega, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või

ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole

mõistlikku alternatiivset asukohta, või tegemist on elektrituruseaduse tähenduses

taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu

ehitamisega.

8 (9)

Samuti piirneb Pärnu planeeringuala Potsepa liivamaardlaga, milles on OÜ-le Eesti

Killustik kuuluvad kehtivad kaevandamisload Potsepa liivakarjäär, Potsepa II

kruusakarjäär ja Potsepa III liivakarjäär.

Lähtudes eelnevast palume REP-i koostamisel kirjeldada, kas ja kuidas mõjutab

planeeritav tegevus taotletavat ala (Kivimäe III kruusakarjäär) ja juba kehtiva

kaevandamisloaga (Kivimäe ja Kivimäe II kruusakarjäär, Potsepa liivakarjäär, Potsepa

II kruusakarjäär ja Potsepa III liivakarjäär) alasid. REP-i koostamisse kaasata

kaevandamislubade omanik ja uue loa taotleja (Dozerland OÜ ja OÜ Eesti Killustik).

Pärnu planeeringualal on kajastamata taotletav Kivimäe V uuringuruum. Palume REP-

i koostamisel kirjeldada, kas ja kuidas mõjutab planeeritav tegevus taotletavas

uuringuruumis geoloogiliste uuringute läbiviimist ning edaspidi kaevandamis-

võimalusi. Samuti palume REP-i koostamisse kaasata Kivimäe V uuringuruumi

geoloogilise uuringu loa taotleja KMG OÜ.

23. Ida-Viru maakonnas Põhja-Kiviõli eelvalikualal jääb planeeringualale Põhja-Kiviõli

põlevkivikarjäär (keskkonnaluba nr KMIN-045 kehtivusajaga kuni 18.07.2028).

Ühtlasi märgime, et on tõenäoline, et loa omaja KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OÜ

võib avaldada soovi loa pikendamiseks (ametlikku taotlust ei ole veel tulnud). Loa

pikendamisel võib tööstuspargi rajamine lükkuda määramata kaugusesse, kuna enne

tööstuspargi rajamist tuleb antud ala korrastada, korrastatuks tunnistada ning riigile

tagastada. Korrastamisprojekti kohaselt on karjäär kavandatud korrastada metsamaaks

ja tehisveekoguks. Selgitame, et kui planeeritava tegevusega on soov ala korrastada

mõneks muuks otstarbeks (nt tööstuspargi rajamiseks ettevalmistuste tegemiseks), on

vaja kaevandamise luba korrastamissuuna osas muuta ja samuti korrigeerida karjäärile

väljastatud korrastamistingimusi ning kaevandatud ala korrastamise projekti. Ei ole

garanteeritud, et see kõik toimub loa kehtivusaja raamides ning ei ole teada, kui pikaks

ajaks soovitakse loa kehtivust pikendada.

Põhja-Kiviõli karjäär külgneb Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääriga (luba nr KMIN-105,

loa omaja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, luba kehtiv kuni 27.01.2036). REP-i ja mõju

hindamise käigus tuleb hinnata planeeritava tööstuspargi ja Põhja-Kiviõli II karjääri

kumulatiivset mõju.

Põhja-Kiviõli II karjäärist väljapumbatud vesi juhitakse alalt minema läbi Põhja-Kiviõli

karjääri kraavide, mis jääb tõenäoliselt toimuma ka peale Põhja-Kiviõli ala korrastatuks

tunnistamist. Seega, Põhja-Kiviõli II karjäär jääb peale Põhja-Kiviõli karjääri

korrastamist jätkuvalt sõltuma antud alast ning sinna rajatud kraavidest. Peale

kaevandamistegevuse lõppu Põhja-Kiviõli II karjääris lõpetatakse vee ära juhtimine.

See toob kaasa veetaseme tõusu nii Põhja-Kiviõli II alal kui ka Põhja-Kiviõli alal. Antud

asjaolu võib oluliselt mõjutada tööstuspargi toimimist ning neil võib tulevikus tekkida

täiendav vajadus vee ärajuhtimiseks, kui karjäärid on oma tegevuse lõpetanud.

Palume eelnimetatuga arvestada LS ja programmis ning REP-i koostamise protsessi

kaasata KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OÜ.

24. LS ja programmi ptk-st 5 puudub kumulatiivsete mõjude ehk kuhjuvate mõjude

hindamise osa. Teeme ettepaneku see LS ja programmi ptk-i 5 lisada. Mõju

kumulatiivsust tuleb kindlasti hinnata nt arvestades mõjualale jäävaid karjääre (nt

Kivimäe, Põhja-Kiviõli, Potsepa maardlate karjäärid) ning Keskkonnaametis

9 (9)

menetluses olevat Kivimäe III kruusakarjääri ja Kaitseliidu lasketiire jne.

25. Teeme selguse huvides ettepaneku ühtlustada LS ja programmi tekstis terminite „ala“,

„planeeringuala“ ja „eelvalikuala“ kasutust, kuna praegu ei ole see järjepidev ja võib

tekitada segadust (nt lk 19, 20, 22 jne).

26. LS ja programmi tabeli 2 kohaselt on REP-i asukoha eelvaliku etapis ekspertarvamuste

(uuringute) läbiviimine, eelvalikualade võrdlemine, asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja

KSH aruande koostamise ajakavaks jaanuar–märts 2025. Juhime tähelepanu, et lisaks

olemasoleva andmestiku analüüsimisele võib tekkida vajadus väliuuringuteks. Näiteks

lindude puhul peab see katma pesitsusperioodi ehk ajavahemiku märts–august (suurim

rõhk mai–juuni). Palume sellega arvestada REP-i koostamisel ja mõjude hindamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Irma Pakkonen 5683 1311 (keskkonnakorraldus), [email protected]

Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus), [email protected]

Pauli Saag 5353 8356 (looduskasutus), [email protected]

Marko Mägi 5787 8730 (looduskasutus), [email protected]

Lauri Saapar 527 3872 (looduskasutus), [email protected]

Katrin Jürgens 523 8548 (loodushoid), [email protected]

Reelika Lumi 5646 3909 (loodushoid), [email protected]

Rita Miller 5301 1496 (loodushoid), [email protected]

Liisu Aulik 5692 4060 (loodushoid), [email protected]

Kirsi Loide 5682 2032 (looduskaitse planeerimine), [email protected]

Elle Puurmann 517 4811 (looduskaitse planeerimine), [email protected]

Christina Vohla 5690 8272 (vesi), [email protected]

Anna-Maria Vassiljev 5305 2863 (vesi), [email protected]

Heleene Voika 5699 7325 (vesi), [email protected]

Merike Rosin 5447 0092 (maapõu), [email protected]

Valdo Tohver 5323 8814 (maapõu), [email protected]

Dagmar Undrits 5377 9460 (välisõhk), [email protected]