Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 13-3/11-1 |
Registreeritud | 07.03.2024 |
Sünkroonitud | 25.03.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 13 Planeeringute korraldamine ja järelevalve |
Sari | 13-3 Linnade ja valdade planeeringute dokumendid |
Toimik | 13-3/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
Saabumis/saatmisviis | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
Vastutaja | Allan Pilviste (kantsleri juhtimisala, varade asekantsleri valdkond, strateegia- ja arendusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU
1
Lisa 1
Keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Hiiumere Farm OÜ (registrikood 14717196, edaspidi ka arendaja) esitas 11.08.2022
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) ehitusseadustiku (EhS) § 1133
alusel hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks vetikate ja merekarpide
kasvatamiseks vajalike rajatistega. Vetikate ja merekarpide kasvatus planeeritakse Hiiumaa
lähistele, Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu vesiviljelusalale PV2.
Hoonestusluba tuleb taotleda, kui kavandatava tegevusega koormatakse avalikku veekogu
ehitisega, mis on kaldaga püsivalt ühendamata. TTJA on vastavalt EhS § 1131-11310 pädev
asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise
ja hoonestusloa andmise üle. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (KeHJS) § 61 lõike 3 alusel annab otsustaja eelhinnangu arendaja esitatud ja muu
asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning
eeldatavast keskkonnamõjust. KeHJS § 7 punkti 2 ja § 9 lõike 1 alusel on otsustaja
tegevusloa, sh hoonestusloa andja ehk TTJA.
Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkti 8 alusel
tuleb keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajalikkuse eelhinnang anda sellise
tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt
vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000
võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.
Taotletava ala suhtelisse lähedusse jäävad Hiiu madala hoiuala, Kõrgessaare-Mudaste hoiuala
ja Paope looduskaitseala ning Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Kõrgessaare-Mudaste
linnuala, Kõrgessaare-Mudaste loodusala ja Hiiu madala loodusala. Eeltoodust tulenevalt on
vaja koostada KMH eelhinnang, et välja selgitada kas Hiiumere Farm OÜ kavandatav agariku
ja söödava rannakarbi kasvatus vesiviljelusalal PV2 võib mõjutada Natura 2000 võrgustikku
kuuluvaid alasid või teisi kaitstavaid loodusobjekte (vt ka p 3).
Eelhindamine koostatakse olemasolevate andmete põhjal ilma lisauuringuteta vastavalt
keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.
Natura eelhindamisel on kasutatud MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu 2019. aastal
EELNÕU
2
koostatud dokumenti „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike
3 rakendamisel Eestis“1.
KMH eelhinnangu koostamiseks on kasutatud järgmisi allikaid:
1. arendaja poolt esitatud andmed (21.02.2024 taotlus)2
2. Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu (edaspidi mereala
maakonnaplaneering) ja selle lisad3
3. Eesti mereala planeeringu ja selle lisad4
4. Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS)5
5. Keskkonnaportaal6
6. Maa-ameti geoportaali kaardirakendused (edaspidi geoportaal)7
7. Kliimaministeeriumi 27.09.2023 kiri nr 16-3/23/3906-28
8. Keskkonnaameti 26.09.2023 kiri nr 6-2/23/18156-39
1. Kavandatav tegevus
1.1. tegevuse iseloom ja maht
Hiiumere Farm OÜ on Eesti kapitalil põhinev vesiviljelusettevõte, mis tegeleb peamiselt
erinevate vesiviljelusprojektide arendamisega. Tegemist on alustava ettevõttega, mis on
suunatud uute töökohtade loomisele ning uue ettevõtlusvaldkonna arendamisele, milleks on
avamere vesiviljelus. Lisaks avameres kalakasvatamise projektide juhtimisele, on ettevõte
suunatud ökosüsteemi keskkonnamõju vähendamisele kalakasvatuse valdkonnas ning
alustatakse uue projektiga, mis hõlmab vetikate ning merekarpide kasvatamist Hiiumaa
lähistel avameres. Vetikate (agariku) ja söödava rannakarbi kasvatus on üks lahendustest, mis
aitab meres sumpades kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada kuna mõlemad organismid
seovad veest fosforit ja lämmastikku.
Hiiumere Farm OÜ planeerib rajada Hiiumaa rannikuvee alale, Tahkuna poolsaarest
läänesuunal asuva vesiviljelusala PV2 alale vetikate (punavetikas, Eestis on enam levinud
nimetus agarik Furcellaria Lumbricalis) ja merekarpide (söödav rannakarp Mytilus Edulis)
kasvatamise kompleksi (edaspidi kasvatuskompleks), milles on kokku 16 vetikakasvatuse
1 Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. MTÜ Eesti
Keskkonnamõju Hindajate Ühing 2019. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-
looduskaitse/tegevused-kaitstavatel-aladel/natura-hindamine (08.11.2023) 2 Registreeritud TTJA infosüsteemis 22.02.2024 numbriga 16-7/22-11290-035 3 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. Kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016
korraldusega nr 1-1/2016/114. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/maakonnaplaneeringud/hiiumaa/hiiu-
mereala-maakonnaplaneering/ 4 Eesti mereala planeering. Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146. Kättesaadav:
https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering 5 Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Keskkonnaagentuur. Kättesaadav: https://eelis.ee/ 6 Keskkonnaportaal. Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/ 7 Kaardirakendused on kättesaadavad: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused-p2.html 8 Registreeritud TTJA infosüsteemis 27.09.2023 numbriga 16-7/22-11290-024 9 Registreeritud TTJA infosüsteemis 27.09.2023 numbriga 16-7/22-11290-025
EELNÕU
3
sumpa ning 200 karbiliini. Hiiu maakonnaga piirneva merealaplaneeringu kohaselt on
tegevuse asukoht määratud potentsiaalseks vesiviljelusalaks. Seega on kavandatav tegevus
kooskõlas Hiiumaa maakonnaga piirneva merealaplaneeringuga.
Vetikakasvatuses on planeeritud kasutusele võtta sukeltehnoloogial põhinevad uputatavad ja
kindlal sügavusel hõljuvad sumbad, mille sügavust on võimalik vastavalt vajadusele
reguleerida (valgustingimused, tormid, rüsijää). Mereala maakonnaplaneeringu kohaselt on
vesiviljelusala PV 2 sügavus 17…30 m. Seepärast peab kasutama sellist tehnilist lahendust,
mis lubab vetikal kasvada sobilikes valgustingimustes 4-8 meetri sügavusel.
Sumpatega hõivatud ala on ca 25 ha. Sumpade läbimõõduks on ca 100 meetrit. Sumba
kotikõrgus on 2-4 meetrit ja täiskõrgus koos piirde ja uputamispontooniga 7 meetrit. Sump on
pealt suletud vältimaks vetika minema uhtumist. Sumba kattevõrku on võimalik erinevatele
sügavustele seadistada ja selliselt vetikate kasvusügavust lisaks kontrollida ajal, mil sumbad
on pindmises asendis. Sumbad on ankurdatud merepõhja betoonplokkidega, kokku 44 tükki,
kaaluga 74,8 tonni ja kogumahuga 31,68 m3, plokid katavad merepõhja ala suuruses 52,8 m2.
Ühe betoonploki kaal on 1,7 tonni, mõõtudega 600x500x2400. Sumpade langetamine
veepinna alla toimub kompensatsioonikambrist (uputamispontoonist) õhu väljalaskmisega ja
asendamisega mereveega. Uputamistoru on täidetud kettraskustega, mis paneb sumba
ülemistes torudes õhuasendamisel veega, laskuma kontrollitud sügavusele merepinna alla.
Sumpade tõstmine merepinnale toimub vastupidises
järjekorras, kus kompressoriga pumbatakse õhku täiteventiili kaudu torudesse, merevesi
surutakse välja ja sump tõuseb pinnale.10
Joonis 1. Illustratiivne joonis vetikakasvatuseks kasutatavast tehnoloogiast. Hiiumere Farm OÜ 21.02.2024
vastuskiri.
10 Badinotti Group S.P.A. Submersible cages. https://www.badinotti.com/marine/submergible-cages.
EELNÕU
4
Arvestades vetikakihi paksuseks sumbas ligikaudu 0,2 meetrit ja vetika tiheduseks ligikaudu 5
kg/m2, kasvab kompleksi alal, kõikides sumpades (kokku 16), sõltuvalt juurdekasvust kuni
5000 tonni vetikat.
Vetikate kasvatamisel ei kasutata lisatoitaineid. Agariku mittekinnituv vorm püütakse
kehtestatud kvoodi alusel merest ning asetatakse sumpadesse kasvama. Vetikamassi
juurdekasv toimub loomulikult ning on looduses sõltuvalt tingimustest 50-200% aastas.
Söödava rannakarbi püüdmiseks on planeeritud kasutusele võtta tehnoloogia, mis on kasutusel
mitmes Läänemere-äärses riigis nagu Soome, Rootsi ja Taani. Arendaja on taotlusmaterjalid
kirjeldanud kahte söödava rannakarbi püügilahenduse varianti.
Planeeritavaks lahenduseks on nn. pikk liin (long line) püügivahend, millega on võimalik
tänaseks kogutud info põhjal Läänemere oludes püüda kuni 3000 kg karpe ühe 200 meetri
pikkuse liini kohta, millel on 3 meetri pikkused püügiliinid. Üks püügivahend koosneb
ligikaudu 200 meetri pikkusest põhiliinist, millelt riputatakse põhja suunas veesambasse
püügiliinid. Püügiliinid on sõltuvalt asukohast 3-5 meetri pikkused ja paiknevad põhiliinil
ligikaudu 0,5-meetriste vahedega. Liin on tähistatud ankrupoidega otstes, väiksemate
liinipoidega liinil ja kogu ala tähistatakse kollaste navigatsioonipoidega kõigis hõivatud ala 4
nurgas. Poid on varustatud radar-reflektori ja päiksepatareil ning akutoitel oleva LED
valgustusega. Poid ankurdatakse betoonplokkide ja kettidega kokku 4 tk. Betoonplokkide kaal
kokku on 6,8 tonni. Maht on 2,88 m3. Kaetud merepõhja ala pindala on 4,8 m2. Püügivahend
on ankurdatud merepõhja 400 betoonplokiga, kaaluga 680 tonni ja kogumahuga 489,6 m3.
Ühe betoonploki kaal on 1,7 tonni, mõõtudega 600x500x2400. Betoonplokkidega kaetud
merepõhja kogupindala on 480 m2.
Kasvatuskompleksis ei anta karpidele nende kasvu soodustamiseks täiendavaid toitaineid.
Rannakarpide püüdmise liinikomplekside maksimaalne pindala on ca 25 hektarit. Rannakarbi
kogumine toimub talvel samamoodi nagu muudel aastaaegadel ja püügiliine uuendatakse
vastavalt vajadusele.
Kasvatuskompleksis toimub saagikoristus kasvutsükli järgselt, milleks on kuni 2 aastat.
Saagikoristus toimub laevalt, kraana abil noodaga mehaaniliselt kasvatussumpasid tühjaks
tõstes, seejärel tõstetakse nooda tühjendusvõruga saak laeva pardal olevate konteinerite
kohale ja tühjendatakse. Nooda tühjendusvõrgu allalaskmisel kasutatakse sumba sees
liikumiseks väiksemat paati. Karbiliinide koristus toimub laevaga: karbiliin tõstetakse
kraanaga laevaparda kohale ja püügivahend puhastatakse kas survepesu meetodil või
vajadusel käsitsi köitelt korjates. Karbid kogutakse konteineritesse.
Saagikoristusel püütud materjal käideldakse laeval, misjärel toimetatakse maismaale.
Paigaldatud rajatiste ja püügisüsteemide teenindamine toimub vastava spetsiaalse
võimekusega laevalt. Lähtesadamana kasutatakse kasvatuskompleksi lähipiirkonnas asuvaid
sadamaid.
EELNÕU
5
1.2. tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning
lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega
Planeeritav tegevus on seotud Eesti üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ ja säästva arengu
strateegiaga „Säästev Eesti 21“ läbi asjaolu, et aitab suurendada ettevõtlusaktiivsust kohalikul
tasemel. Planeeritav tegevus aitab arendada kohalikele tingimustele vastavat, paindlikku
ettevõtlust ja jätkusuutlikku loodusvarade kasutamist; arendab piirkonna majandustegevust
ning loob juurde uusi töökohti, tagades sellega kohalike ettevõtete konkurentsivõime ja
tegevuse stabiilsuse. Tuginedes eelnenule saab öelda, et kavandatav tegevus on kooskõlas ka
Hiiumaa arengustrateegiaga 2020+, mille keskmes on Hiiumaa elanik. Selle strateegia
valdkondlikud visioonid lähtuvad üldisest visioonist ja toetuvad olulistele alusväärtustele,
millest üks on aktiivne ettevõtlus sh: kohanev ja mitmekesine ettevõtlus; traditsioonilise
ettevõtluse väärtustamine (kalandus ja väikelaevandus); uue ettevõtluse toetamine (IT,
kaugtöö, teadmuspõhine ettevõtlus); energeetiline sõltumatus (puit, biomass, tuul, päike);
rohemajandus. Seega on planeeritav tegevus kooskõlas Hiiumaa arengustrateegiaga 2020+.
Eesti mereala planeeringu kohaselt on Eesti merealal suur potentsiaal söödava rannakarbi
kasvatamiseks. Karbi- ja vetikakasvatusteks on soovitav eelistada veeliikluskoridoridest
väljaspool olevaid alasid. Vesiviljeluses soositakse n-ö klasterlahendusi: meres toimuva
toiteaineid lisava kalakasvatuse kombineerimine toiteaineid eemaldava vetika ja/või
karbikasvatusega. Lisaks on soositud karbi- ja/või vetikakasvatus tuuleenergeetika aladel, et
saavutada positiivne koosmõju läbi mereala ruumilise kooskasutuse (paiknemise samas
mereruumis), võimalusel ühise taristu vms kasutamise.
Euroopa Liidu sinimajanduse strateegia näeb vesiviljelust ühe võimalusena, kuidas vähendada
maismaa ökosüsteemidele toidu ja erinevate bioloogilist päritolu toorainete tootmisest (nt
biomass biokütuste tootmiseks) avaldatavat survet, mis tekib maa hõivamisest ja looduslike
alade kasutuselevõtust inimeste mitmekülgsete vajaduste rahuldamiseks. Vesiviljeluse
edendamine aitab kaasa ka põllumajandusest (looma- ja taimekasvatus) lähtuva
saastekoormuse piiramisele ja vähendamisele.
Planeeritava tegevuse aluseks oleva mereala maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk oli
määrata avaliku planeerimisprotsessi käigus Hiiu maakonnaga piirneval merealal mereruumi
üldised kasutustingimused. Säästva arengu strateegia, taastuvenergiale ülemineku vajaduse
jms valguses on tõusnud huvi mereala kasutamiseks uuel otstarbel nagu tuuleenergeetika,
laineenergeetika või vesiviljeluse arendamiseks. Mereala maakonnaplaneeringus on
kirjeldatud, et mereala planeerimise eesmärk on uute ja traditsiooniliste kasutusviiside
merealale paigutamine nii, et erinevad tegevused ei satuks omavahel konflikti ning ühtlasi
oleks tagatud ka looduskeskkonna hea seisundi säilimine.
EELNÕU
6
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava11 on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude
planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtuti
Euroopa Parlamendi ja nõukogu veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ) ning veeseaduses
sätestatud eesmärkidest ja nõuetest, Euroopa Komisjoni veepoliitika raamdirektiivi
rakendamiseks välja töötatud juhistest ning Euroopa Komisjoni teise perioodi
veemajanduskavadele antud tagasisidest. Planeeritav vetikate ja merekarpide kasvatamise ala
kuulub Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt Hiiu madala rannikuveekogumi
koosseisu. Veetüübilt on tegemist tüübiga IV - Läänesaarte avamere rannikuvesi -
mesohaliinne (soolsuse vahemik 6-7 psu) 12 , madal, lainetusele avatud rannikuvesi. Hiiu
madala rannikuveekogumi koondseisund 2019 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava
2022-2027 järgi on halb. Veekogumi halva kvaliteediklassi põhjuseks on toitainete suur
kontsentratsioon vees. 2020. aasta vahehinnangu alusel on Hiiu madala rannikuveekogumi
koondseisund hinnatud „halb“, elavhõbeda sisalduse tõttu kalades. Ökoloogiline seisund
(ÖSE) on hinnatud kesiseks eutrofeerumise ja toitainete suure sisalduse tõttu. Eesmärgiks
Hiiu veekogumil on saavutada seisundiks „hea“. Karpide ja vetikate kasvatamine on üks
lahendustest, mis aitab meres sumpades kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada, sidudes
veest fosforit ja lämmastikku, aidates sellega kaasa eutrofeerumise vähendamisele
Läänemeres.
Eesti vesiviljeluse mitmeaastase tegevuskava 2030+ kohaselt on Läänemere põhjaosas
praeguste teadmiste kohaselt kasvatamise vaatest kõige paljulubavamad tulemused järgmiste
vetikaliikide kasvatamisel: põisadru (Fucus vesiculosus), rohevetikas (Ulva intestinalis) ja
agarik (Furcellaria lumbricalis). Tegevuskavas on märgitud, et agariku kasvatamiseks meres
on tehtud mitu katset ja nende tulemusel saab järeldada, et kunstlik kultiveerimine
Väinameres on võimalik, aga vajab edasist tööstuslike meetodite arendamist ja katsetamist.
Hoonestusloa taotluse kohaselt planeeritakse alal kasvatama hakata muuhulgas agarikku.
Vesiviljelusalale PV2 agariku kasvatuse rajamine annaks uut teavet ja praktikat vetikate
kasvatusmetoodika kohta.
Eesti merestrateegia meetmekava 2022 – 2027 kohaselt on otstarbekas Läänemere
eutrofeerumise pidurdamisele kaasa aitamiseks merevesiviljelust arendada eeskätt kas
kombineeritud vesiviljelusena (kala ja karp või vetikas) või ainult karbi ja vetika
kasvatustena, kui see osutub majanduslikult otstarbekaks. Sobilikud on väiksemaid
mõnehektarised hajusalt ruumis paiknevad vetika- ja karbifarmid ning vältida tuleb
karbifarmide rajamisel väikese veevahetusega merealasid (nt kinniseid ja madalaid
merelahtesid). Toitainete merest väljaviimist saab suurendada ka nt rannaheidiste kogumise ja
võõrliikide (nt hõbekoger, ümarmudil) väljapüügiga. 13 Hoonestusloa taotluse alusel on
kavandatud rajada hajusalt paiknevaid vetika- ja karbifarme.
11 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Kinnitatud
Keskkonnaministeeriumi 07.10.2022 käskkirjaga nr 357. Kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-
2027#veemajanduskavade-do 12 practical salinity scale (PSS) unit ehk sooli kg/m3 vee kohta 13 Eesti merestrateegia meetmekava 2022 – 2027, Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne
(20.02.2023)
EELNÕU
7
Põhja-Hiiumaa looduskaitseala moodustamise ettepanek
Keskkonnaamet esitas arvamuse 26.09.2023 kirjaga nr 6-2/23/18156-3, milles juhtis
tähelepanu Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 06.06.2023 Keskkonnaametile tehtud ettepanekule
(edaspidi ka EOÜ ettepanek) Põhja-Hiiumaa looduskaitseala moodustamiseks. Hiiumere
Farm OÜ taotletav hoonestusala jääb ettepaneku Eesti Ornitoloogiaühingu kohaselt Põhja-
Hiiumaa sihtkaitsevööndi koosseisu. Lisaks on Eesti Ornitoloogiaühing esitanud ala Birdlife
Internationalile, kes on selle tunnistanud rahvusvaheliselt tähtsaks linnualaks.
EOÜ ettepanekus on muuhulgas toodud ala kaitseks kavandatavate piirangute kirjeldus, mis
käsitleb ka vesiviljelust. Kaitse alla võtmise ettepanekus on kirjas: „Vesiviljelus võib
mõjutada nii merepõhja, merevee hüdroloogilisi ja keemilisi omadusi kui ka organismide
liigilist koosseisu ja elutingimusi. Kala- ja karbikasvatuse puhul tekib vajadus kaitsta neid
lindude eest, mis võib omakorda põhjustada lindude täiendavat hukkumist. Seni ei ole mere
akvakultuurid Eestis levinud, kuid nende rajamine on üks tulevikusuundadest. Vesiviljelus
peaks looduskaitsealal olema keelatud“.
Käesoleva eelhinnangu koostamise ajaks ei ole kaitseala moodustamise või moodustamata
jätmise üle otsustatud ning seega ei ole asjakohane seada taotletavale tegevusele EOÜ
ettepanekus nimetatud piiranguid. Juhul kui ettepaneku alusel otsustatakse luua kaitseala enne
loa andmist tuleb taotlejal arvestada võimalike täiendavate piirangutega.
Tuginedes eelnenule ja TTJA-le teada olevale teabe ei ole kavandatav tegevus vastuolus
asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ega lähi piirkonna praeguste ja
planeeritavate tegevustega.
1.3. ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja
looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik kasutamine
Planeeritav tegevus on vesiviljelus ehk kasulike organismide kasvatus veekeskkonnas. Sellest
tulenevalt ei kaasne planeeritava tegevusega mõju maismaakasutusele ega selle
keskkonnakomponentidele (maismaa, muld, maavarad); ei kaasne ka mõju põhjaveele
(veeseaduse - VeeS, § 7 tähenduses), maismaaveele (VeeS § 6 tähenduses) ega siirdeveele
(VeeS § 8 tähenduses); samuti maismaad hõlmavale looduslikule mitmekesisusele (metsadele
ega maismaa loomadele ja taimedele). Eelpool nimetatud loodusvaradel ei ole puutumust
planeeritava tegevusega.
Kirjeldatud tegevuse elluviimiseks püütakse agariku mittekinnituv vorm kehtestatud kvoodi
alusel ning asetatakse rajatud sumpadesse kasvama. Seega kompenseeritakse püük hiljem
kasvatuse näol. Söödavaid rannakarpe eraldi ette ei kasvatata ning liinide külge ei kinnitata.
Toimub karpide loodusest püüdmine, pakkudes neile veesambas kinnitamise võimalust.
EELNÕU
8
Tegevuse käigus ei kasutata looduslikku kalavaru, ega teisi looduslikult vees elavaid
loomaliike.
Tulenevalt planeeritava tegevuse eripärast on sellel paratamatu kokkupuude Eesti
territoriaalmerega ning Hiiu madala rannikuveekogumiga. Nimetatud (omavahel kattuvad)
veealad on planeeritava rajatise asukohaks. Rajatavas kasvatuskompleksis on planeeritud
kasutusele võtta sukeltehnoloogial põhinev tehnoloogia, mis arvestab õigusaktidega
kehtestatud keskkonnakaitse põhimõtete ja nõuannetega. Sumbad ja püügiliinid kinnituvad
merepõhja ankurdamissüsteemide abil, seega avaldub tegevuse otsene mõju taimekooslustele,
elupaigatüüpidele ja loomastikule merepõhja hõivamise tagajärjel. Merepõhjast on
betoonplokkidega hõivatud ca 537,6 m2. Tegemist on võrdlemisi väikese alaga, mistõttu on
mõju ebaoluline.
Hoonestusloa taotluses määratletud hoonestusloa piirkond on pindalalt ulatuslikum
kui aktiivses kasutuses olev rajatistega hõivatud mereala. Kasvatuskompleksiga hõlmatakse
maksimaalselt kuni 50 hektarit. Sõltuvalt edasise projekti arendamise käigus täpsustuvast
detailsest kompleksi asukohast, selgub ka täpne hoonestusloaga avalikus veekogus
koormatava ala pindala ja asukoht.
Planeeritud tegevuse elluviimine ei mõjuta negatiivselt rajatise asukoha loodusvarade
kättesaadavust ja sellel puudub oluline negatiivne mõju looduslikule mitmekesisusele.
Kavandatavat tegevust planeeritakse mereala maakonnaplaneeringus ainult vesiviljeluseks ette
nähtud alale.
1.4. tegevuse energiakasutus
Vesiviljelusalale PV2 paigaldatavad rajatiste ja püügiliinide teenindamine toimub vastava
spetsiaalse võimekusega laevaga. Planeeritava tegevuse energiakasutus avaldub seda
teenindava laeva kasutamises. Lähtesadamana kasutatakse kasvatuskompleksi lähipiirkonnas
asuvaid sadamaid. Arendaja antud info kohaselt leitakse tõenäoliselt teenindava laeva
ühiskasutusvõimalused samasse piirkonda kavandatava kalakasvatusega. Kasvatuskompleks
tööks energiaallikaid ei vaja.
1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Tegevusega kaasnev heide vette, pinnasesse ja õhku
Agariku kasvatamiseks vajalikud sumbad ning söödava rannakarbi liinikompleksid
ankurdatakse mere põhja. Nende paigaldamisel satub vette hõljuvainet. Põhja häiringutega
seotud töödest põhjustatud heljumi leviku ulatus sõltub peamiselt veesambasse paisatud
materjali omadustest (lõimiselisest koostisest, mis määrab settimise kiiruse) ja tööde perioodil
valitsevatest tuuletingimustest. Pinnasetööde maht kasvatuskompleksi rajamisel on suhteliselt
EELNÕU
9
piiratud ja see on ajutine ning lühiajaline. Siiski tasub silmas pidada, et pinnasetöid ei
teostataks tugevate tuulte tingimustes, milleks loetakse merel tuulekiirust pikaajaliselt üle 10
m/s.
Võttes arvesse planeeritava tegevuse iseloomu ja mahu ning vaadeldava piirkonna
(vesiviljelusala PV2) kaugust rannikust (ca 4,8 km), võib järeldada, et heljumi levik on tööde
piirkonna lähistel suhteliselt lokaalse tähtsusega ning Hiiumaa rannikuni heljumi mõju
eeldatavasti ei ulatu.
Taotleja selgituse põhjal ei teki saagi koristusel olulisel määral hõljumit, kuna saagi
koristamisel ei purustata saaki (karpe ja vetikaid). Taotleja on märkinud, et
kultiveerimisköitele võib mõningal määral sadestuda väikseid osakesi, kuid arvestades, et
tegevus toimub avamerel on lainetuse tõttu ladestumise tõenäosus väike.14
Taotluses oleva teabe kohaselt määrab Läänemere põhjakihtides hapnikusisalduse tugev
vertikaalne kihistumine. Sellise kihistumise põhjustab Põhjamerest Läänemerre tungiv
soolane vesi. Igapäevaselt Läänemerre sissevoolav vesi pole piisava tihedusega, et mõjutada
hapniku kontsentratsiooni sügavamates kihtides. Sügavamate kihtide vett uuendab ja rikastab
hapnikuga suur sissevool ehk major inflow. Vees sisalduvat hapnikku tarbivad seal elavad
organismid. Taotletav tegevus ei suurenda merevees sisalduva hapniku tarbimist. Vetikates
toimub sarnaselt maismaataimedega fotosünteesiprotsess, mille käigus vabaneb vette
hapnikku suurendades sellega vaba hapniku hulka vees.
Uuringud 15 on näidanud, et filtreerivate karpide liinidele püüdmisel on vee kvaliteedile
positiivsed mõjud. Karpide kolooniad on võimelised puhastama suurtes kogustes vett seal
sisalduvast orgaanilisest ainest, parandades vee kvaliteedi ja vähendades merekeskkonna
eutrofeerumist16. Arendaja on hoonestusloa taotluses välja toonud, et karpide positiivne mõju
keskkonnale on oluliselt suurem, kui toitainete filtreerimine ning karbiliine tuleks käsitleda
kui biogeenseid filtreid, mis parandavad keskkonda ka siis, kui karpe liinidelt ei eemaldata.
Ekspert Jonne Kotta poolt tehtud arvutuste põhjal eemaldatakse karbikasvatuse (200 x 100 m
liin) poolt püsivalt merekeskkonnast esimesel aastal 239 800 kg lämmastikku ja 19 800 kg
fosforit ja teisel aastal 329 600 kg lämmastikku ja 27 200 kg fosforit aastas. See tähendab,
taotletava karbikasvatuse (200 x 200 m liin) puhul eemaldatakse püsivalt merekeskkonnast
esimesel aastal 479 600 kg lämmastikku ja 39 600 kg fosforit ja teisel aastal 659 200 kg
lämmastikku ja 54 400 kg fosforit.
14 Taotleja 22.12.2023 vastuskiri (registreeritud TTJA dokumendiregistris 08.01.2024 nr 16-7/22-11290-033) 15Jonne Kotta et. al „Cleaning up seas using blue growth initiatives: Mussels farming for eutrophication control
in the Baltic Sea“ (Science of The Total Environment; Volume 709, 20 March 2020). Kättesaadav:
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0048969719361406 (31.07.2023) 16 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ Meresüsteemide
Instituut, OÜ Artes Terrae. Tartu-Tallinn, 2012-2015. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-
planeeringud/hiiumaa/hiiu-mereala-maakonnaplaneering/ (31.07.2023)
EELNÕU
10
Arendaja on märkinud, et kaasaegses teaduskirjanduses (nt. J.Kotta et.al; 2020) on valdavaks
saanud seisukoht, et suurvetikate (nt agarik, rohevetikas) kultiveerimisel on eelkõige
positiivne mõju veekeskkonnale, kuna sellega eemaldatakse veest inimtegevuse tagajärjel
sinna kogunenud anorgaanilisi ja orgaanilisi ühendeid, vähendades sellega veekogude
eutrofeerumist. Seetõttu nähakse vetikate kultiveerimist, kui ühte parimat lahendust võitluses
lokaalse eutrofeerumisega.
Ekspert Jonne Kotta on märkinud, et varasemalt ei ole avamere tingimustes nii suures
koguses vetikaid kasvatatud ning seetõttu on toitainete eemaldamisel veest palju määramatust.
Skaleerimisarvutuste põhjal eemaldavad antud taotluse puhul vetikad merekeskkonnast
12 100 kg lämmastikku ja 2150 kg fosforit aastas. Eeldusel, et vetikate asutustihedus on 1,5
m2 ja aastane saagikus 468 tonni.
Üldiselt ongi vetikate potentsiaal toitainete merekeskkonnast eemaldamisel ca 10-100 korda
väiksem kui karpidel ja see sõltub kultiveeritud liikidest ja keskkonnatingimustest.
Vesiviljelusalale PV2 agariku kasvatuse rajamine annaks uut teavet ja praktikat vetikate
kasvatusmetoodika kohta. Samuti võimaluse välja selgitada karbikasvatuse nii positiivsed- kui
negatiivsed mõjud Eesti mereala iseloomulikule keskkonnale, mille kohta tänaseks teadmised
veel puuduvad või on liialt väikesemahulised.
Kavandatava vesiviljelusega ei kaasne heidet õhku. Mõningat heidet võib oodata rajatisi
paigaldavatelt ning kasvatusrajatisi ning püügiliine teenindatavatelt laevadelt. Nimetatud
töödeks tuleb kasutada tehniliselt korras laevu, mille heitmekogus vastab õigusaktidega
kehtestatud normidele.
Eelneva põhjal saab järeldada, et kavandatava kasvatamisprotsessiga ei kaasne eeldatavalt
olulisel määral heidet vette, pinnasesse ega õhku.
Tegevusega kaasnevad müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Kavandatava tegevuse realiseerimisega ei kaasne müra ega eraldu soojust või valgust. Agariku
kasvatamise rajatised ja söödava rannakarbi püügiseadmed ei tekita vibratsiooni ega ole
ioniseeriva kiirguse allikaks. Planeeritava tegevusega pole oodata sellise lõhna eraldumist,
millel oleks oluline mõju või mis ulatuks lähima rannikuni (sh inimasustuseni).
Mõningat müra, lõhna ja vibratsiooni võib oodata rajatisi paigaldavatelt ning kasvatusrajatisi
ja püügiliine teenindatavatelt laevadelt, kuid see on lühiajaline ning peab vastama
õigusaktidega kehtestatud normidele. Nimetatud laevad võivad olla valgusallikaks juhul, kui
töö toimub hämaral ajal või pimedas. Sellisel juhul on valgusallika kasutamine lokaalne ja
lühiajaline (vaid tööde teostamise ajaks). Töö pimedas pole siiski, arvestades selle spetsiifikat,
tõenäoline ega praktiline, kuna raskendaks oluliselt tööde läbiviimist.
EELNÕU
11
Eelneva põhjal saab järeldada, et kavandatava kasvatamisprotsessiga ei kaasne eeldatavalt
olulisel määral müra, vibratsioon, valgust, soojust, kiirgust ja lõhna.
1.6. tekkivad jäätmed ja nende käitlemine
Vetika- ja karbikasvanduse rajamise ja käitamisega ei kaasne jäätmeseaduse mõttes
märkimisväärset jäätmeteket. Vetikaid ja merekarpe kasutatakse toorainena ning neid on
võimalik tarbida ligikaudu 100% ulatuses.
Karpide elutegevusest ei teki looduskeskkonda reostust. Karpide väljaheiteid ja selles
sisalduvaid toitaineid, siis neid satub neid karbikasvatuse (200 x 100 m liin) puhul aasta
jooksul veesambasse 85000 kg lämmastikku ja 9800 kg fosforit, taotletava karbikasvatuse
(200 x 200 m liin) puhul 170 000 kg lämmastikku ja 19 600 kg fosforit. Arvestades, et
toitainete erikaal on väike ning tegemist on väga kergelt lahustuvate või kiirelt loomse
hõljumi poolt ära tarbitavate osakestega, siis juhul, kui vee sügavus on suurem kui 10 meetrit,
jääb see kogus toitainetena veesambasse ning merepõhja ei ladestu. 17
Kasvatuskompleksi rajamisel ja käitamisel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt
jäätmeseaduse nõuetele. Ehituse käigus võimalike jäätmete sattumisel veekogusse, tuleb need
koheselt eemaldada.
1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite
suurus
Taotluses toodud andmete põhjal ei ole ette näha, et kavandatavad objektid või tegevused
võiksid endaga kaasa tuua selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline
keskkonnakahju või kahju inimeste tervisele. Avariioht esineb rajatisi teenindava laeva ja
mereliiklusega seonduvalt. Kasvatuskompleksi teenindava transpordi puhul esineb
mereliiklusega seonduv tavapärane õnnetuste risk, mida tuleb minimeerida jälgides
meresõiduohutuse tingimusi ja kasutades tehniliselt korras sõiduvahendeid. Arendaja on
selgitanud, et vesiviljeluse põhjakasvatuse puhul on mõju veeliiklusele ja muud ohud
minimaalsed, sest kogu kavandatava tegevuse ala on poidega markeeritud ja meresõidu
ohutust tagavate tähistega tähistatud.
1.8. tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas
kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete
alusel
Hiiumere Farm OÜ näol ei ole tegemist suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega ning neid
ei asu ka lähipiirkonnas. Vetikate ja merekarpide kasvatamise ei kaasne suurõnnetuste või
katastroofide ohtu. Samuti puudub kavandatud tegevust silmas pidades kliimamuutustest
põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht.
17 Taotleja 22.11.2023 vastuskiri (registreeritud TTJA infosüsteemis 23.11.2023 nr 16-7/22-11290-031)
EELNÕU
12
2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
Hiiumere Farm OÜ kavandab kasvatuskompleksi rajamist Hiiumaa lähistel, Tahkuna
poolsaarest ca 10 km läänes asuva mereala maakonnaplaneeringu vesiviljelusala PV2
koosseisu. Vesiviljelusala PV2 asub kolmel lahustükil. Planeeritav ala on kolmest lahustükist
kõige lõunapoolsem.
Planeeritav agariku ja söödava merekarbi kasvatamise ala kuulub Lääne-Eesti vesikonna
veemajanduskava kohaselt Hiiu madala rannikuveekogumi koosseisu.
Vesiviljelusala PV2 kompleksi piiripunktide koordinaadid on järgmised:
Hiiumere Farm OÜ poolt esitatud taotluses on selgitatud, et täpne hoonestusloaga avalikus
veekogus koormatava ala pindala selgub projekti edasise arendamise käigus, kui on teada
rajatiste konkreetne arv ja insener-tehniline lahendus projekti elluviimiseks.
2.1. olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad
tegevused
Hiiumaa lähiümbruses on mitmeid miiniohtlikke alasid. Mereala maakonnaplaneeringus on
märgitud, et vesiviljelusalade PV 2 sellisel kasutusele võtmisel, kus on kokkupuude mere
põhjaga tuleb konsulteerida Kaitseministeeriumiga võimaliku meremiiniohu teemal ja
vajadusel viia läbi täiendavad uuringud ala ohutuse osas. Kaitseministeerium on kaasatud
kõnealuse hoonestusloa taotluse menetlusse.
TTJA teeb ettepaneku määrata hoonestusloa menetluse algatamise otsusesse tingimus viia
taotletaval alal läbi allveearheoloogiline uuring.
Kavandatava tegevuse ala kattub väikeste kalapüügiruuduga 29018. Kavandatav kasvatusala
on Hiiu maakonna rannakalurite lestapüügipiirkond19. TTJA-le teadaolevalt ei ole kavandatav
18 Vabariigi Valitsuse 23.12.2013 määrus nr 155 Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/122112017013?leiaKehtiv (01.08.2023) 19 Maaeluministeeriumi (alates 01.07.2023 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) 13.10.2022 kiri nr 6.2-
15/1743-1
EELNÕU
13
tegevus vastuolus kalapüügiga, kuid põhjalikemate järelduste tegemiseks puudub piisav Eesti
tingimustest (kalavaru, püügitingimused, õigusaktid jms) põhinev teave.
Tuginedes eelnevale teeb TTJA ettepaneku määrata hoonestusloa menetluse algatamise
otsusesse tingimus kalastiku uuringu läbiviimiseks. Uuringu tulemusel peab olema hinnatav
kavandatava tegevuse mõju kalade kudealadele ja taotletava ala ümbruses toimuvale
kalapüügile.
Vesiviljelusala PV2 koosseisus on kolm lahustükki. Taotletavast alast ca 1,4 km kaugusel
põhjasuunas ja ca 1,7 km kirdesuunas asuvatele vesiviljelusala PV2 lahustükkidele on esitatud
taotlus hoonestusloa saamiseks merealal kalakasvatuse rajamiseks. Taotletav tegevus ei ole
vastuolus kavandatavate kalakasvatustega. EMKFi projekti andmetel kompenseerib vetikate
kasvatamine kalakasvatuse toitainete jalajälge, kuna agarikufarmi abil on võimalik
merekeskkonnast eemaldada lämmastikku ja fosforit. Seega leevendab vetikakasvatus
kalakasvatuse keskkonnamõju. Fosfori eraldumist kalakasvatusest merevette on keeruline
piirata kuid vetika- või karbikasvatus maandab sellist keskkonnariski hästi.
2.2 alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik
mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime
Kavandatav tegevus on vesiviljelus ehk kasulike organismide kasvatus veekeskkonnas. Sellest
tulenevalt ei leidu planeeritaval alal maismaaga seotud loodusvarasid ega ressursse nagu maa,
muld, pinnas, põhjavesi (VeeS, § 7 tähenduses), maismaavesi (VeeS § 6 tähenduses) ega
siirdevesi (VeeS § 8 tähenduses) ja maismaad hõlmav looduslik mitmekesisus. Kavandatav
tegevus ei ole seotud nimetatud loodusvarade kättesaadavuse, kvaliteedi või
taastumisvõimega.
Kuigi maavarade olemasolu võib vesiviljelusalal PV2 eeldada, ei kattu maavarade registri
andmetel asukoht kaevandamisväärse maavara leiukohaga. Samuti ei kavandata mereala
maakonnaplaneeringu andmetel planeeringuperioodi jooksul uusi maardlaid. Mereala
planeeringu ettepaneku kohaselt tuleks esmajärjekorras kasutada Hiiumadala maardlas
leiduvat ressurssi. Selle kättesaadavuse, kvaliteedi ja taastumisvõimega puudub taotletaval
tegevusel puutumus.
Rajatavas kasvatuskompleksis on planeeritud kasutusele võtta sukeltehnoloogial põhinev
tehnoloogia. See tähendab, et organismide kasvatamiseks vajalikud rajatised ankurdatakse
mere põhja. Ankurdussüsteemiga hõlmatud alal olevat pinnast ei saa kasutada
kasvatuskompleksi kasutamise ajal muuks otstarbeks. Kuid selle taastumisvõimet planeeritav
tegevus ei mõjuta, kuna pinnast tegevuse elluviimiseks ei kasutata.
Tulenevalt planeeritava tegevuse eripärast, asub kavandatav kasvatusala täielikult
veekeskkonnas. Arvestades, et tegemist on avatud merealaga (selle suurus võrreldes
kavandatavata tegevuse suurusega), ei mõjuta planeeritav tegevus oluliselt vee kättesaadavust
ja kasutamist (meretransport).
EELNÕU
14
Eeldatavalt ei mõjuta planeeritav tegevus pinnase ega vee kvaliteeti negatiivselt. Senised
uuringud on näidanud, et suurvetikate (nt agarik) kultiveerimisel on eelkõige positiivne mõju
veekeskkonnale, kuna sellega eemaldatakse veest inimtegevuse tagajärjel sinna kogunenud
anorgaanilisi ja orgaanilisi ühendeid, vähendades sellega veekogude eutrofeerumist.
Planeeritud tegevuse elluviimine ei mõjuta negatiivselt rajatise asukoha loodusvarade (sh
loodusliku mitmekesisuse) kättesaadavust, kvaliteeti ega selle taastumisvõimet.
Uuringus „Kinnitumata punavetikakoosluste kunstliku kultiveerimise võimalikkus ning selle
mõju Väinamere keskkonnaseisundile“ on välja toodud, et kirjanduse andmetel on tänapäeval
suurim kahju suurvetikate monokultuuride kunstliku kasvatamisega tekitatud madalatele
väikestele lahtedele, kus kultiveerivate vetikate all kasvav looduslik põhjakooslus (vetikad ja
meriheinad) on praktiliselt hävinud. Põhjaelustik on tundlik ja reageerib reeglina ka väikestele
keskkonnatingimuste muutustele, eriti valgustingimuste halvenemisele. Selleks, et vältida või
leevendada vetikate töönduslikust kultiveerimisest tingitud negatiivset mõju looduslikule
põhjaelustikule, on soovitatud mitte kasvatada suurvetikaid pidevalt (üle kahe aasta) ühes ja
samas kohas. Uuringust lähtuvalt tegi Kliimaministeerium ettepaneku hoonestusloa menetluse
käigus viia taotletaval alal läbi põhjaelustiku uuring. Tulemuste põhjal tuleb hinnata, kas
mainitud meede (vetikate kasvukoha vaheldumine) negatiivse mõju vähendamise kohta on
asjakohane ka PV2 ala kontekstis.20
TTJA teeb ettepaneku viia taotletaval alal läbi põhjaelustiku uuring ning hinnata, kas vetikate
kasvukoha vahetamine on negatiivse mõju vähendamiseks asjakohane.
Keskkonnaamet tegi ettepaneku ettevaatusprintsiibist lähtuvalt mõõta erinevaid
merekeskkonna veekvaliteeti defineerivaid keskkonnanäitajaid, et dokumenteerida ja
vajadusel ka välistada vetika- ja karbikasvatuste võimalikku negatiivset keskkonnamõju.21
TTJA teeb ettepaneku loa andmisel lisada tingimus merevee kvaliteedi fikseerimiseks ja
edaspidiseks seireks.
Agariku ja söödava rannakarbi kasvatus saab toimuda aastaringselt, seega võib öelda, et
rajatiste kasutamisest tekkiv mõju on pidev. Samas on kõik rajatised veest eemaldatavad ning
mõju seega pöörduv.
2.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete
alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,
metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus
20 Kliimaministeeriumi 27.09.2023 kiri nr 16-3/23/3906-2 (registreeritud TTJA dokumendiregistris 27.09.2023
nr 16-7/22-11290-024) 21 Keskkonnaameti 26.09.2023 kiri nr 6-2/23/18156-3 (registreeritud TTJA dokumendiregistris 27.09.2023 nr
16-7/22-11290-025)
EELNÕU
15
õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade
ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest
Planeeritaval alal ja seal kavandataval tegevusel ei ole puutumust märgalade, jõeäärsete alade,
jõesuudmete, randade ja kallaste ning metsa ega maastikega. Vesiviljelusala PV2, kuhu
kasvatuskompleks planeeritakse rajada, ei asu tiheasustusega alal. TTJA-le teadaolevalt ei
kattu planeeritav ala kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladega.
Teadaolevalt ei kattu taotletava tegevusega alasid, kus on õigusaktidega kehtestatud nõudeid
ületatud või võidakse ületada.
Taotletava tegevuse asukoht vesiviljelusalal PV2 asub täies ulatuses meres. Arvestades
kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu võib öelda, et tegevus ei mõjuta merekeskkonna
vastupanuvõimet. Pidades silmas asjaolu, et nii vetikad kui rannakarbid seovad veest fosforit
ja lämmastikku, aidates sellega kaasa eutrofeerumise vähendamisele, saab öelda, et
planeeritava kasvatuskompleksi mõjualas merekeskkonna vastupanuvõime teatud
protsessidele (eutrofeerumine) paraneb.
Keskkonnaamet on märkis, et konkreetse ala kohta ei ole andmeid veevahetustingimuste ja
lahustunud hapniku kohta, mistõttu on mõistlik enne kasvatuskompleksi rajamist läbi viia
merepõhja lahustunud hapniku ja merepõhja setete uuring.22
TTJA teeb ettepaneku viia läbi merepõhja lahustunud hapniku ja setete uuring.
Planeeritav kasvatuskompleks on ankurdussüsteemi abil põhjaga püsivalt ühendatud.
Nimetatud tegevus ei mõjuta merepõhja pinnavormide vastupanuvõimet. Vajaliku ehitiste
rajamiseks pinnavorme ei muudeta.
Vesiviljelusala PV2 ei kattu Natura 2000 võrgustikku (edaspidi Natura ala) kuuluva alaga ega
muu kaitstava loodusobjektiga.
Keskkonnaamet on TTJA-le planeeritava tegevuse kohta esitatud taotluse kohta antud
arvamuses23 märkinud, et planeeritava ala piirkonnas on tõenäosus elupaigatüüpide veealused
liivamadalad (1110) ja karid (1170) esinemiseks. Karbiliinide ja vetikakasvatuse rajamisel ei
tohi kahjustada või varjutada olemasolevaid väärtuslikke elupaiku, mistõttu on vajalik eelnev
teave väärtuslike koosluste kohta, et nendega arvestada hiljem kasvanduse paigutamisel.
Sellest tulenevalt tuleb Keskkonnaameti hinnangul piirkonnas eelnevalt läbi viia elupaikade
inventuur.
22 Keskkonnaameti 26.09.2023 kiri nr 6-2/23/18156-3 (registreeritud TTJA dokumendiregistris 27.09.2023 nr
16-7/22-11290-025) 23 Keskkonnaameti 11.10.2022 kiri nr 6 2/22/17975-2 (registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis
12.10.2022 nr 16-7/22-11290-009)
EELNÕU
16
TTJA teeb ettepaneku määrata hoonestusloa menetluse algatamise otsusesse tingimus viia
taotletaval alal läbi Natura elupaikade inventuur.
Vesiviljelusala PV2 läheduses ja võimalikus mõjupiirkonnas asuvad järgmised Natura alad:
Hiiu madala loodusala (EELIS kood: RAH0000134), Kõrgessaare-Mudaste loodusala (EELIS
kood: RAH0000008), Kõrgessaare-Mudaste linnuala (EELIS kood: RAH0000109) ja Paope
loodusala (EELIS kood: RAH0000484) ning järgmised siseriiklikud kaitstavad
loodusobjektid: Hiiu madala hoiuala (registrikood: KLO2000066), Paope looduskaitseala
(registrikood: KLO1000281) ja Kõrgessaare-Mudaste hoiuala (registrikood: KLO2000163).
Kaitstavate alade keskkonna vastupanuvõimet taotletavale tegevusele on põhjalikumalt
analüüsitud peatükis 3.
2.4. inimeste tervis ja heaolu
Kavandatav kasvatuskompleks asub avamerel. Tegevuse vahetus läheduses ei asu elamuid.
Lähim maismaapunkt (Suursäär), katastriüksusega Kärdla metskond 220 (katastritunnus:
39201:004:1019) asub taotletavast alast ca 4,8 km kaugusel kirdes ning seal ei asu hooneid.
Lähimad hooned asuvad Pikasääre (katastritunnus: 39201:004:0879) katastriüksusel, mis asub
taotletavast alast ca 6,2 km kaugusel. Taotletava tegevuse rajamise ja kasutamisega ei teki
häiringuid (nt lõhna, müra, valgust), mis kanduksid lähima katastriüksuseni.
Kasvatuskompleksi rajamisel ja kasutamisel ei kasutata ohtlikke aineid ega teki ohtlikke
jäätmeid. Juhul, kui järgitakse kõiki ohutusnõudeid, on võimalike õnnetusjuhtumite esinemise
tõenäosus vähe oluline.
Sotsiaalmajanduslikust seisukohast on kavandataval tegevusel eeldatavalt positiivne mõju,
kuna sellega luuakse kohalikele uusi töökohti.
Arvestades planeeritava rajatise asukohta ja kaugust lähimast maismaapunktist ning
planeeritava tegevuse mahtu ja iseloomu, ei ole näha, et sellega kaasneks negatiivset mõju
inimeste tervisele ja heaolule.
3. Natura eelhindamine
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tegevuste korral, mis ei ole
otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või
koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat
loodusobjekti.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 p 2 tuleb
keskkonnamõju hinnata, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe
EELNÕU
17
põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt
oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt
seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise (edaspidi KSH) aruande koostamisel viidi läbi Natura eelhindamine, mille
järeldused ja soovitused on koondatud KSH aruande lk 169-190. Käesoleva Natura
eelhinnangu koostamiseks on kasutatud kasutatakse KSH aruandes toodud tulemusi.
Eesti Ornitoloogiaühing koostas SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse tellimusel 2022 aastal
aruande „Mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnualade uuendamine“24 (projekt nr 17041).
Projektis tehti muuhulgas ettepanek Põhja-Hiiumaa rahvusvahelise tähtsusega merelise
linnuala (IBA) moodustamiseks ja selle lisamiseks Natura 2000 võrgustiku linnualade hulka.
Moodustatav Põhja-Hiiumaa linnuala täidab esitatud andmete põhjal IBA kriteeriume auli,
kirjuhaha, haha, tõmmuvaera ja väikekoskla osas. Nimetatud Põhja-Hiiumaa linnuala
kandidaatala hõlmab ka vesiviljelusala PV2.
Kavandatava tegevuse asukohta on kirjeldatud eespool punktis 2 ja planeeritavat tegevust on
kirjeldatud eespool punktis 1.1.
3.1 Tegevuse eeldatavas mõjuväljas asuvad kaitstavad loodusobjektid
Vesiviljelusala PV2 läheduses ja võimalikus mõjupiirkonnas asuvad järgmised Natura alad:
Hiiu madala loodusala (EELIS kood: RAH0000134), Kõrgessaare-Mudaste loodusala (EELIS
kood: RAH0000008), Kõrgessaare-Mudaste linnuala (EELIS kood: RAH0000109), Paope
loodusala (EELIS kood: RAH0000484) ning järgmised siseriiklikult kaitstavad
loodusobjektid, mis kattuvad Natura aladega: Hiiu madala hoiuala (registrikood:
KLO2000066), Paope looduskaitseala (registrikood: KLO1000281), Paope sihtkaitsevöönd ja
Kõrgessaare-Mudaste hoiuala (registrikood: KLO2000163).
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile
esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” (edaspidi korraldus nr 615) lisa 1 punkti 1
alapunktist 19 kuulub Paope looduskaitseala Kõrgessaare-Mudaste linnuala ja tulenevalt
punkti 2 alapunktist 295 Paope loodusala koosseisu, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata
selle mõju linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade
kohta kehtivaid erisusi. Sama põhimõtet kasutatakse käesoleva Natura eelhindamise käigus ka
Hiiu madala hoiuala ja Kõrgessaare-Mudaste hoiuala puhul. Hiiu madala hoiuala kuulub
tulenevalt korralduse nr 615 lisa 1 punkti 2 alapunktist 45 Hiiu madala loodusala koosseisu
ning Kõrgessaare-Mudaste hoiuala kuulub tulenevalt korralduse nr 615 lisa 1 punkti 2
alapunktist 156 Kõrgessaare-Mudaste loodusala ja korralduse nr 615 lisa 1 punkti 1
alapunktist 19 Kõrgessaare-Mudaste linnuala koosseisu.
24 Projekt on kättesaadav: https://eoy.ee/ET/17/240/mereliste-rahvusvahelise-tahtsusega-linnualade-uuendamine/
(03.08.2023)
EELNÕU
18
Eesti Ornitoloogiaühing esitas 20.06.2022 Keskkonnaametile Sihtasutuse
Keskkonnainvesteeringute Keskus projekti „Mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnualade
uuendamine“ tulemused 25 , milles on muuhulgas tehtud ettepanek Põhja-Hiiumaa
rahvusvahelise tähtsusega merelise linnuala (IBA) moodustamiseks ja Natura 2000 linnualade
hulka lisamiseks. Moodustatav Põhja-Hiiumaa linnuala kandidaatala hõlmab ka kavandatavat
kasvatuskompleksi.
Käesoleva eelhinnangu koostamise ajaks ei ole kaitseala moodustamise või moodustamata
jätmise üle otsustatud ning seega ei ole asjakohane seada taotletavale tegevusele EOÜ
ettepanekus nimetatud piiranguid. Juhul kui ettepaneku alusel otsustatakse luua kaitseala enne
loa andmist tuleb taotlejal arvestada võimalike täiendavate piirangutega.
3.1.1. Natura alad ja seal kaitstavad loodusväärtused
Hiiu madala loodusala välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 1,5 km kaugusele läänesuunda.
Ala on kaitse alla võetud korraldusega nr 615.
Korralduse nr 615 lisa 1 punkti 2 alapunkti 45 kohaselt kaitstakse loodusalal järgnevat
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (edaspidi loodusdirektiiv) I lisas
(edaspidi loodusdirektiivi I lisa) nimetatud looduslikku elupaigatüüpi (sulgudes on siin ja
edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale) karid (1170).
Kõrgessaare-Mudaste loodusala välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 4,5 km kaugusele
kagusuunda. Ala on kaitse alla võetud korraldusega nr 615.
Korralduse nr 615 lisa 1 punkti 2 alapunkti 156 kohaselt kaitstakse loodusalal järgnevaid
loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavaid elupaigatüüpe (siin ja edaspidi on esmatähtsad
elupaigatüübid ja liigid märgitud tärniga): rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed
(1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), lood (alvarid
– *6280), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), liigirikkad madalsood (7230) ja
puiskarjamaad (9070) ning loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku
kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja saarmas (Lutra lutra).
Kõrgessaare-Mudaste linnuala välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 4,5 km kaugusele
kagusuunda. Linnuala koosseisu kuuluvad Kõrgessaare-Mudaste hoiuala ja Paope
looduskaitseala. Linnuala kattub Paope loodusalaga ja Kõrgessaare-Mudaste loodusalaga. Ala
on kaitse alla võetud korraldusega nr 615.
Korralduse nr 615 lisa 1 punkti 1 alapunktis 19 kohaselt kaitstakse linnualal järgnevaid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (edaspidi linnudirektiiv) I lisas
(edaspidi linnudirektiivi I lisa) nimetatud linnuliike: soopart e pahlsaba-part (Anas acuta),
25 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendiregistris 20.06.2022 nr 7-18/22/12278 all
EELNÕU
19
viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), valgepõsk-lagle (Branta
leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll (Charadrius hiaticula), lauk (Fulica atra),
kalakajakas (Larus canus), sarvikpütt (Podiceps auritus), hahk (Somateria mollissima),
jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Paope loodusala välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 5 km kaugusele lõunasuunda. Ala on
kaitse alla võetud korraldusega nr 615.
Korralduse nr 615 lisa 1 punkti 2 alapunkti 295 kohaselt kaitstakse loodusalal järgnevaid
loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased
pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning
laiud (1620), rannaniidud (*1630), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud
lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280),
niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510),
nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230) ja vanad loodusmetsad (*9010) ning
loodusdirektiivi II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on euroopa naarits
(Mustela lutreola*).
3.1.2. Siseriiklikult kaitstavad loodusobjektid ja sealsed kaitse-eesmärgid
Hiiu madala hoiuala välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 1,5 km kaugusele läänesuunda. Ala
on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määrusega nr 233 „Hoiualade kaitse alla
võtmine Hiiu maakonnas“ (edaspidi määrus nr 233).
Määruse nr 233 § 1 lg 1 p 1 kohaselt on hoiuala kaitse-eesmärk loodusdirektiivi I lisas
nimetatud elupaigatüübi – karide (1170) kaitse.
Paope looduskaitseala, Paope sihtkaitsevöönd välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 5 km
kaugusele lõunasuunda. Ala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 12.12.2019 määrusega
nr 106 „Paope looduskaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi määrus nr 106).
Määruse nr 106 § 1 lg 1 p 2 kohaselt on Paope looduskaitseala eesmärk kaitsta elupaigatüüpe,
mida loodusdirektiiv nimetab I lisas: liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad
(1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620),
rannaniidud (1630*), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal
(6210), lood (alvarid) (6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud
(6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (7220*),
liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), puiskarjamaad (9070), soostuvad
ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*); kaitsealuseid linnuliike, mida
linnudirektiiv nimetab I lisas: valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina
schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), jõgitiir (Sterna hirundo) ja punajalg-tilder (Tringa
totanus) ning kaitsealuseid liike, mida loodusdirektiiv nimetab II lisas: roheline hiidkupar
(Buxbaumia viridis) ja euroopa naarits (Mustela lutreola).
EELNÕU
20
Määruse nr 106 § 10 lg 2 kohaselt on Paope sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
rannikukoosluste, rannikumere ja linnustiku ning kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade
kaitse.
Kõrgessaare-Mudaste hoiuala välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 4,5 km kaugusele
kagusuunda. Ala on kaitse alla võetud määrusega nr 233.
Määruse nr 233 § 1 lg 1 p 5 kohaselt on hoiuala kaitse-eesmärk loodusdirektiivi I lisas
nimetatud elupaigatüüpide – rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160),
väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), alvarite (6280*),
niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), nõrglubja-allikate (7220*) ja liigirikaste madalsoode
(7230) kaitse ning linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide soopart ehk pahlsaba-part
(Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchus), valgepõsk-lagle
(Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll (Charadrius hiaticula), lauk (Fulica
atra), kalakajakas (Larus canus), sarvikpütt (Podiceps auritus), hahk (Somateria molissima),
jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus), hüüp
(Botaurus stellaris), rääkspart (Anas strepera) ja tõmmuvaeras (Melanitta fusca) kaitse.
3.2 Kavandatava tegevuse mõju selle mõjuväljas asuvatele kaitstavatele
loodusobjektidele
3.2.1. Mõju Natura aladele
Natura ala kaitse eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest linnudirektiivi I lisas
nimetatud linnuliikide või selles nimetamata rändlinnuliikide või loodusdirektiivi I lisas
nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või loodusdirektiivi II lisas
nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamise või taastamise jaoks, samuti lähtudes Natura
alade võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala degradeerumis-
ja hävimisohtu (looduskaitseseadus § 70).
Arvestades taotletava ala asukohta (meri), kaugust punktis 3.1. ja selle alapunktides nimetatud
kaitsealustest loodusobjektidest ning taotletaval alal kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu
saab öelda, et tegevusel puudub kokkupuude maismaa elupaigatüüpide või liikidega (v.a
linnud). Sellest tulenevalt käsitletakse järgnevates alapunktides kavandatava tegevuse mõju
loodusobjektide nendele kaitse-eesmärkidele, mis asuvad meres või millel on seos merega.
3.2.1.1. Hiiu madala loodusala ja Hiiu madala hoiuala
Hiiu madala hoiuala kuulub Hiiu madala loodusala koosseisu ning mõlema loodusobjekti
kaitse-eesmärgid kattuvad täielikult.
Kavandatav tegevus võib mõju avaldada Hiiu madala loodusala (sh Hiiu madala hoiuala)
kaitse-eesmärgiks olevale väärtusele: mereelupaik karid (1170).
EELNÕU
21
Eestis mahuvad karide elupaigatüübi alla rahnuderikkad või aluspõhjakivimeist
merepõhjakõrgendikud, mis paguvee ajal võivad ulatuda üle veepinna. Selliseid kõrgendikke
leidub moreensete merepõhjaseljandike piirkonnas: karid moodustuvad seal graniitrahnude ja
kivide kuhjatistest. Karide hulka arvatakse ka astmeliselt sügavamale laskuvad aluspõhja
kivimeist paerannakud mõnede saarte ümbruses. Hiiu madala loodusalal selliseid saari ei
leidu.
Karide elupaiga kvaliteeti mõjutab nii otsene kui kaudne inimtegevus. KSH hinnangul võib
elupaigale potentsiaalset negatiivset mõju avaldada (mida on asjakohane hinnata kõnealuse
planeeritava tegevusega) suurenenud toitainete kontsentratsioonide ja intensiivistunud
eutrofeerumise tõttu. Eutrofeerumisega kaasnev niitjate vetikate vohamine ning
valgustingimuste halvenemine võib sügavates piirkondades karide elustikule pikemas
perspektiivis negatiivselt mõjuda. Vetikate (agariku) ja söödava rannakarbi kasvatus on üks
lahendustest, mis aitab eutrofeerumist vähendada, kuna mõlemad organismid seovad veest
fosforit ja lämmastikku. Seega on kavandataval tegevusel, elupaikadele eutrofeerumise
vähenemise näol, potentsiaalne positiivne mõju.
Karide elupaigale avaldab mõju ehitustegevus, kuna selle tegevusega kaasneb täiendav
peensette hulga suurenemine veesambas. Veesambas leiduva ning merepõhja sadeneva
peensette tõttu võivad ajutiselt halveneda valgustingimused ning häiritud on põhjakoosluste
produktsioon. Pinnasetööde maht taotluse kohaste liinikomplekside rajamisel on suhteliselt
piiratud ja lühiajaline ning selle mõju võrreldav looduslike protsesside käigus (nt torm)
kaasneva mõjuga. (vt ka punkt 1.5.)
Karide elupaika ohustab merereostus. Vähene õlireostus teadaolevalt karide elustikule
jäädavaid kahjustusi ei põhjusta, samas suuremate koguste puhul on mõjud karide elustikule
letaalsed ning taastumine aeglane. Laevaliiklusega kaasnevate ohtude ärahoidmiseks ning
tegutsemiseks õnnetuse korral (õlireostus jms) piisab seadusandluses toodud meetmete
rakendamisest.
3.2.1.2. Kõrgessaare-Mudaste loodusala
Kavandatav tegevus võib mõju avaldada Kõrgessaare-Mudaste loodusala kaitse-eesmärgiks
olevatele väärtustele: rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning
laiud (1620).
Rannikulõugaste elupaigatüübi alla kuuluvad madalad, merega veel ajuti ühenduses olevad
rannikujärved, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest.
Rannikulõukaid hinnatakse eelkõige ravimudavarude ja rikkaliku linnustiku tõttu.
Laiad madalad lahed - sellesse elupaigatüüpi kuuluvad lainetuse eest üsna hästi kaitstud
madalaveelised lahed ja abajad. Lahtede põhi on tavaliselt pehme – kaetud liiva või saviga, ja
EELNÕU
22
enamasti rikkalikult taimestunud. Mitmekesise põhjaelustiku tõttu leiab sellistest lahtedest
toitu palju eri liiki linde.
Elupaigatüüp väikesaared ning laiud on oluline eeskätt lindude pesitsus- ja puhkepaigana ning
hüljeste lesilana. Väikesaarte ja laidude taimkatet mõjustavad riimvesi ja jätkuv maakerge, ent
olulised on ka tuul, kestev päikesepaiste ning üldine kuivus, osal saartest ka lämmastikurikas
linnusõnnik: mõõdukal hulgal soodustab see taimekasvu, väga suurtes kogustes aga vastupidi
– hävitab kogu taimkatte.
KSH hinnangul (tabel 5.2) võib kavandatava tegevuse potentsiaalne negatiivne mõju
elupaigatüübi seisundile avalduda võõrliikide põgenemise korral. Hinnang on antud, pidades
ilmas kõiki vesiviljelusvorme (sh kalakasvatust). Arvestades taotletavat tegevust ja
organisme, mille tarbeks soovitakse kasvatuskompleksi rajada – ei ole nimetatud negatiivset
mõju planeeritaval alal ette näha.
Arvestades kõike eelnenut, taotletava tegevuse mahtu ja kaugust Kõrgessaare-Mudaste
loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüpidest ning elupaigatüüpide suhteliselt head
kaitstust avameres toimuvate protsesside eest saab öelda, et kavandatava tegevusega ei kaasne
negatiivset mõju rannikulõugasetele, laiadele madalatele lahtedele ega väikesaartele ja
laidudele.
3.2.1.3. Kõrgessaare-Mudaste linnuala
Kavandatav tegevus võib mõju avaldada Kõrgessaare-Mudaste linnuala kaitse-eesmärgiks
olevale väärtusele, otseselt merega seotud linnuliikidele (KSH tabel 5.2. kohaselt): soopart
ehk pahlsaba-part (Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos),
valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), lauk (Fulica atra),
kalakajakas (Larus canus), sarvikpütt (Podiceps auritus), hahk (Somateria mollissima),
jõgitiir (Sterna hirundo).
Avamerele on iseloomulikud kolme liigirühma esindajad: põhjatoidulised, pelaagilistes
kihtides toitujad ja pinnatoidulised. Kaudselt on avamerega seotud mere kohalt läbirändajad.
Kõrgessaare-Mudaste linnuala mereosa on Hiiumaa põhjaosas koos Väinamerega tervikuna
oluliseks rändepeatuspaigaks paljudele veelindudele, paiknedes vahetult Ida-Atlandi
rändeteel. Olulisimad ohutegurid linnualale koonduvatele veelindudele on õlireostus,
eutrofeerumisest tulenevad toidubaasi muutused ja inimtegevusest põhjustatud häirimine (nt
ehitustegevus, laevaliiklus).
KSH tabelis 5.2. järgi, kus on välja toodud linnualale kaitse-eesmärgiks olevad linnud ning
kavandatava tegevuse potentsiaalne liigispetsiifiline mõju, põhjustab inimtegevusest tulenev
häirimine enim kalakajakat ja jõgitiiru (mõlemaid mõõdukalt). Mõlemad liigid on tundlikud
pesitsusaegse häirimise suhtes (hülgavad häirimise korral pesa). Pidades silmas, et taotletava
tegevuse asukoht (avameri) pole sobilik pesitsuskoht kummalegi linnuliigile ning kaugust
EELNÕU
23
lähimast Kõrgessaare-Mudaste linnualal asuvatest potentsiaalselt sobilikest pesitsuskohtadest
(rannik, rand, rannaniit, laiud) võib öelda, et taotletava tegevusega ei kaasne häiringut
kalakajakale ega jõgitiirule.
Taotletava tegevuse elluviimiseks ning hiljem käimas hoidmiseks on vaja merel liikuda
laevaga. Sellega on võimalik oh merereostuse tekkeks. Laevaliiklusega kaasnevate ohtude
ärahoidmiseks ning tegutsemiseks õnnetuse korral (õlireostus jms) piisab seadusandluses
toodud meetmete rakendamisest (vt ka punkt 3.2.1.1.).
Rajatiste merre paigaldamise käigus muudetakse vähesel määral merepõhja koosluseid – seda
nii otseselt füüsiliselt kui ka setete merre paiskamise teel, mis võib väikest negatiivset mõju
avaldada bentosetoidulistele liikidele (nt kirjuhahk), kuid mõju ulatus on planeeritaval
tegevusel tõenäoliselt suhteliselt väike ja mõju iseloom on ajutine. Mitmed põhjatoidulised
linnuliigid (nt aul, tõmmuvaeras, hahk) toituvad merepõhjas elavatest selgrootutest, eriti
karpidest. Seega on eeldus, et kavandatav kasvatuskompleks rikastab teatud linnuliikide
toidubaasi.
Sumbad asuvad sõltuvalt mereveetasemest merepõhjast 6-24 m kõrgusel. Sumba alla jäävad
vaid merepõhjaga ühendatud köie liinid ja merepõhja läheduses ei asu võrgukotti, millesse
saaks takerduda.
Kavandataval vesiviljelusalal on potentsiaalne positiivne mõju elupaikadele eutrofeerumise
vähenemisele. Nii agarik kui rannakarp filtreerivad mereveest välja suures koguses taimset
pisihõljumit ja selles sisalduvat fosforit ja lämmastikku. Seega ei muuda planeeritav tegevus
negatiivselt lindude toidubaasi.
Keskkonnaamet on 26.09.2023 kirjas välja toonud, et bentosetoidulistel veelindudel on
energeetiliselt optimaalne sukelduda toidu järele teatud sügavusega vees (liigist sõltuvalt 15
kuni 20 m sügavuseni, eelistatud madalamas), mistõttu peaks karbi- ja vetikakasvatuse rajama
pigem sügavamas vees, et ei hõivataks looduslikke toitumisalasid.
Sellest lähtuvalt teeb TTJA ettepaneku eelistada vetika- ja karbikasvatuse rajamist taotletava
ala piires sügavamale merealale.
Arvestades kõike eelnenut saab öelda, et taotletaval tegevusel puudub oluline negatiivne mõju
eespool loetletud linnuliikidele.
3.2.1.4. Paope loodusala
Kavandatav tegevus võib mõju avaldada Paope loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele
väärtustele: liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad
lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620). Elupaigatüüpide rannikulõukad, laiad madalad
lahed ja väikesaared ning laiud iseloomustust vt punktis 3.2.1.2.
EELNÕU
24
Liivased ja mudased pagurannad elupaigatüübi all käsitletakse ookeani rannikul mõõnaga
paljanduvaid ulatuslikke liiva- ja mudarandu. Läänemeres, kus tõusu ja mõõna peaaegu pole,
põhjustavad aju- ja paguvett tugevad tuuled. Paguvesi jätab sarnaselt mõõnaga kuivale suuri
laugeid ranna-alasid, kus leiavad hea toidulaua paljud veelinnud. Veetaseme kõikumisel
kuivale jäävate muda-, savi- ja liivamadalate taimestik on enamasti üsna rikkalik,
põhjaloomastiku liigiline koosseis ja arvukus sõltuvad hapnikutingimustest ja taimede
olemasolust.
KSH hinnangul (tabel 5.2) võib kavandatava tegevuse potentsiaalne negatiivne mõju
elupaigatüübi seisundile avalduda võõrliikide põgenemise korral. Hinnang on antud, pidades
ilmas kõiki vesiviljelusvorme (sh kalakasvatust). Arvestades taotletavat tegevust ja
organisme, mille tarbeks soovitakse kasvatuskompleksi rajada – ei ole nimetatud negatiivset
mõju planeeritaval alal ette näha.
Arvestades kõike eelnenut, taotletava tegevuse mahtu ja kaugust Paope loodusala kaitse-
eesmärgiks seatud elupaigatüüpidest ning elupaigatüüpide suhteliselt head kaitstust avameres
toimuvate protsesside eest saab öelda, et kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju
rannikulõugasetele, laiadele madalatele lahtedele ega väikesaartele ja laidudele.
3.2.1.5. Moodustatav Põhja-Hiiumaa linnuala kandidaatala
SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekt „Mereliste rahvusvahelise linnualade
uuendamine" koostati Eesti merealaplaneeringu raames Rahandusministeeriumi poolt tellitud
ja 2019. aastal valminud uuringu „Lindude peatusalade analüüs“ jätkuprojekt. Rahvusvahelise
tähtsusega linnualade (IBA) täiendav kandidaatalade väljavalimine on esimeseks sammuks
täiendavate mereliste kaitsealade moodustamisel. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani
203026 kujutab endast olulist võimalust peatada ja pöörata tagasi bioloogilise mitmekesisuse
vähenemine merel, suurendades ELi kaitstavat mereala vähemalt 30%-ni.
Mereliste linnualade kandidaatalade valikul lähtuti rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA)
kriteeriumitest ning kasutatud metoodikad ning andmeallikad on töös põhjalikult kirjeldatud.
Moodustatav Põhja-Hiiumaa linnuala täidab esitatud andmete põhjal IBA kriteeriume auli
(Clangula hyemalis), kirjuhaha (Polysticta stelleri), haha (Somateria mollissima),
tõmmuvaera (Melanitta fusca ) ja väikekoskla (Mergellus albellus) osas.
Olulisimad ohutegurid linnualale koonduvatele veelindudele on õlireostus, eutrofeerumisest
tulenevad toidubaasi muutused ja inimtegevusest põhjustatud häirimine (nt ehitustegevus,
laevaliiklus).
Veeliiklusest põhjustatud häiringud mõjutavad potentsiaalselt enim, kandidaatalal nimetatud
linnuliikidest, merel toituvaid sukelparte nagu kirjuhahk, aul, vaerad.
26 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf (08.08.2023)
EELNÕU
25
Veeliiklus on ka linde häiriv faktor, mille olulisus sõltub väikelaevade liikluse tihedusest.
Taotletava tegevusega ei suurene planeeritaval alal oluliselt laevaliiklus. Laevaga liigeldakse
vaid vajalike tööde teostamiseks, milleks on rajatiste hooldus ja saagikoristus.
Muude tegurite poolest (väljatõrjumine, toitumispaikade kadu) on kõige ohustatumad
tõmmuvaeras ja hahk. Taotletav tegevus ei too kaasa häiringuid mahus ega ulatuses, mis
tõrjuks linde planeeritavalt alalt püsivalt eemale. Samuti ei kaasne kavandatava tegevusega
toidupaikade olulist kadu. Nii agarik kui rannakarp filtreerivad mereveest välja suures
koguses taimset pisihõljumit ja selles sisalduvat fosforit ja lämmastikku.
Arvestades kõike eelnenut saab öelda, et taotletaval tegevusel puudub negatiivne mõju
eespool loetletud linnuliikidele.
3.2.2. Mõju muudele looduskaitselistele aladele
3.2.2.1. Paope looduskaitseala
Paope looduskaitseala kuulub Paope loodusala ja Kõrgessaare-Mudaste linnuala koosseisu.
Kavandatav tegevus võib mõju avaldada Paope looduskaitseala, Paope sihtkaitsevööndi
kaitse-eesmärgiks olevatele väärtustele (nimetatud vaid need väärtused, mis ei kattu
Kõrgessaare-Mudaste linnuala kaitse-eesmärgiks olevate väärtustega): veealused liivamadalad
(1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed
(1160), väikesaared ning laiud (1620). Lisaks on Paope sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
rannikukoosluste, rannikumere ja linnustiku ning kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade
kaitse.
Elupaigatüüpide rannikulõukad, laiad madalad lahed ja väikesaared ning laiud iseloomustust
vt punktis 3.2.1.2 ja elupaigatüübi liivased ja mudased pagurannad iseloomustust punktis
3.2.1.4.
Elupaigatüüp veealused liivamadalad hõlmab veealuseid leetseljakuid – lainete kuhjatud
madalaid pikliku kuju ning ebasümmeetrilise läbilõikega liivavalle. Eestis käsitletakse selles
tähenduses eeskätt liivase põhjaga madalmerd kuni taimestiku alumise levikupiirini, mis jääb
rannikumeres tavaliselt 5–15 meetri sügavusele. Et liiv lainetuse toimel tugevasti liigub, on
leetseljakud sageli taimedeta või asustatud väga hõredalt, peamiselt soontaimede ja
mändvetikatega.
Elupaigalist väärtust mõjutavad peamiselt looduslikud tegurid – tuule tugevus ja suund ning
sellest põhjustatud lainetus. Inimtegevusest tingitud ohud elupaigale on peamiselt maavarade
võimalik kaevandamine merepõhjast, sadamate, laevateede ja tuuleparkide rajamine ning
nendega kaasnevad häiringud. Ühtegi loetletud tegevust käsitletaval taotletaval alal ei
planeerita.
EELNÕU
26
Samuti on võimalikuks ohuks agariku ülepüük. Keskkonna eutrofeerumine ja merereostus.
Kavandatava tegevuse käigus planeeritakse muuhulgas agariku kasvatust. Agariku
mittekinnituv vorm püütakse kehtestatud kvoodi alusel ning asetatakse sumpadesse kasvama.
Seega kompenseeritakse püük hiljem kasvatuse näol. Taotletaval tegevusel on potentsiaalne
positiivne mõju elupaikadele eutrofeerumise vähenemisele. Nii agarik kui rannakarp
filtreerivad mereveest välja suures koguses taimset pisihõljumit ja selles sisalduvat fosforit ja
lämmastikku.
Taotletava tegevuse elluviimiseks ning hiljem käimas hoidmiseks on vaja merel liikuda
laevaga. Sellega on võimalik oht merereostuse tekkeks. Laevaliiklusega kaasnevate ohtude
ärahoidmiseks ning tegutsemiseks õnnetuse korral (õlireostus jms) piisab seadusandluses
toodud meetmete rakendamisest.
Arvestades kõike eelnenut, taotletava tegevuse mahtu ja kaugust Paope looduskaitseala kaitse-
eesmärgiks seatud elupaigatüüpidest ning elupaigatüüpide suhteliselt head kaitstust avameres
toimuvate protsesside eest saab öelda, et kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju
rannikulõugasetele, laiadele madalatele lahtedele ega väikesaartele ja laidudele.
3.2.2.2. Kõrgessaare-Mudaste hoiuala
Kõrgessaare-Mudaste hoiuala kuulub Kõrgessaare-Mudaste linnuala ja Kõrgessaare-Mudaste
loodusala koosseisu. Hoiuala kaitse-eesmärgid kattuvad linnudirektiivi lisas I nimetatud
liikide osas Kõrgessaare-Mudaste linnuala kaitse-eesmärkidega ning neid on käsitletud
punktis 3.2.1.3. Hoiuala kaitse-eesmärgid kattuvad loodusdirektiivi lisas I nimetatud
elupaigatüüpide osas Kõrgessaare-Mudaste loodusala kaitse-eesmärkidega ning neid on
käsitletud punktis 3.2.1.2.
3.3. võimalik koosmõju teiste projektidega
Vesiviljelusala PV2 koosseisus on kolm lahustükki. Taotletavast alast ca 1,4 km kaugusel
põhjasuunas ja ca 1,7 km kirdesuunas asuvatele vesiviljelusala PV2 lahustükkidele on
esitatud taotlus hoonestusloa saamiseks merealal kalakasvatuse rajamiseks.
Taotletav tegevus ei ole vastuolus kavandatavate kalakasvatustega. Karpide ja vetikate
kasvatamine on üks lahendustest, mis aitab meres sumpades kalakasvatuse keskkonnamõju
vähendada, sidudes fosforit ja lämmastikku. Nagu Eesti vesiviljeluse mitmeaastane
tegevuskava 203027 ütleb, on vesiviljelemise abiga võimalik panustada ka kliimamuutuste
mõjude leevendamisele, kuna karpide ja vetikate kasvatamine on üks lahendustest, mis aitab
meres sumpades kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada, sidudes veest fosforit ja
lämmastikku.
27 Kättesaadav: https://agri.ee/kalamajandus-teadus-nouanne/kalamajandus-ja-kalapuuk (03.08.2023)
EELNÕU
27
Tartu Ülikooli poolt tellitud uuringu „Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud
toiduainete voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe
kalakasvatuse näitel“ 28 (2022) aruandes jõuti järeldusele, et kalakasvatusest merepõhja
settinud ülejäänud lämmastiku- ja fosforiühendite vormid kasutatakse normaalsete
hapnikutingimuste esinemisel ära pikaealiste põhjaorganismide (nt merekarpide) poolt.
Näiteks levib söödav rannakarp Läänemere avaosas umbes 75 000 km2 merealal ning selline
kooslus seob endas stabiilselt 525 000 tonni lämmastikku ja 49 500 tonni fosforit.
Merekarpide püügiliinide rajamise kaudu on võimalik merevett puhastada liigsetest
toitainetest. Kasvanduse karbid filtreerivad mereveest välja suures koguses taimset
pisihõljumit ja selles sisalduvat fosforit ja lämmastikku. Lisaks näitas Tagalahe
kalakasvatuses tehtud modelleerimis- ja mõõtmistulemused uurimisrühmale seda, et 0,5
hektariline karbifarm suudab filtreerimise kaudu veesambast aasta jooksul eemaldada 2587,2
kg lämmastikku ja 295,7 kg fosforit. Sama farm vabastab veesambasse 1388,6 kg
lämmastikku ja 196,8 kg fosforit. Lisaks suunatakse sellisest karbifarmist põhjasetetesse
424,5 kg lämmastikku ja 48,5 kg fosforit, mis seotakse kiirelt pikaealiste
põhjaorganismidesse: peamiselt merekarpide biomassi. Ühel saagikorjel eemaldatakse
sellisest karbifarmist 70 tonni karbimassi kuivkaalus (arvutuslik aastane saagikus 35 tonni).
Need tulemused näitavad väga veenvalt, et karpide positiivne keskkondlik mõju on oluliselt
suurem, kui pelgalt karpidesse ladestatud toitainete hulk. Seega tuleb karbiliine käsitleda kui
biogeenseid filtreid, mis parandavad keskkonda ka siis, kui karpe liinidest ei eemaldata.
Eelpoolkirjeldatud omaduste tõttu on karbiliinidel väga suur perspektiiv kompenseerimaks
kalakasvatustest veesambasse sattunud toitainete keskkonnamõju.
Eelnevast nähtub, et taotletaval tegevusel on teistele vesiviljelusala PV2 lahustükkidel
planeeritavatele tegevustele, sealhulgas merekeskkonnale laiemalt, eeldatavalt positiivne
mõju.
3.4. Natura eelhindamise tulemus ja järeldus
Kavandatav tegevus ei näe, punktis 3.1. ja 3.2. käsitletud Natura aladel ega nende vahetus
läheduses, ette tegevusi, mis võiksid aladele tervikuna ja nende kaitse-eesmärkidele
ebasoodsat mõju avaldada. Taotletava tegevusega (agariku ja söödava rannakarbi
kasvatamine) keskkonnale kaasneda võiv mõju ei ole oluline. Arvestades lisaks kavandatava
tegevuse ulatust ja suurust saab öelda, et sellel puudub Natura aladele negatiivne mõju.
Natura eelhindamise järeldus on, et kavandatav tegevus eraldi või koos muude tegevustega ei
mõju ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala, sh muude looduskaitseliste objektide, kaitse-
eesmärkidele.
28 Kättesaadav:
https://kalateave.ee/images/pdf/Kalapyygi_ja_kalakasvatuse_toitainevoogude_modelleerimine_ja_valideerimine
_ver_21032022.pdf (07.08.2023)
EELNÕU
28
4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
Taotletava tegevusega kaasnev tegevus avaldab mõju eelkõige vahetule merekeskkonnale. Kui
tegevuse elluviimisel ja hilisemal kasutamisel järgitakse asjakohaste õigusaktide kehtestatud
norme jm kohustusi, ei kaasne taotletava tegevusega vahetult ümbritsevale keskkonnale
olulist mõju.
4.1. mõju suurus; mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava
elanikkonna suurus; mõju ilmnemise tõenäosus; mõju tugevus, kestus, sagedus ja
pöörduvus
Kavandatava tegevusega võivad kaasneda järgnevad keskkonnamõjud.
1. Agariku kasvatamiseks vajalikud aiad ja rannakarpide püügiliinid paigaldatakse ning
ankurdatult mere põhja. Sellest tulenevalt mõjutab tegevus, rajamise hetkel, asukoha
põhjataimestiku kooslust. Paigaldamisel satub vette hõljuvainet. Kuid pinnasetööde
maht aedade ja liinikomplekside rajamisel on suhteliselt piiratud, ajutine ja lühiajaline
ning selle mõju võrreldav looduslike protsesside käigus (nt torm) kaasneva mõjuga.
(vt ka punkt 1.5.)
Pinnasetööd tuleb planeerida ajale, mil merel tuulekiirus ei ületaks pikaajaliselt 10
m/s.
2. Mõningat heidet välisõhku, müra, lõhna ja vibratsiooni võib oodata rajatisi
paigaldavatelt ning kasvatusrajatisi ja püügiliine teenindatavatelt laevadelt.
Vajalikeks töödeks ja transpordiks tuleb kasutada tehniliselt korras laevu, mille
heitmekogus jm näitajad vastavad õigusaktidega kehtestatud normidele.
Mereliiklusega seonduvat õnnetuste tekkimise riski saab minimeerida jälgides
meresõiduohutuse tingimusi ja kasutades tehniliselt korras sõiduvahendeid.
3. Karide elupaika ohustab merereostus. Vähene õlireostus teadaolevalt karide elustikule
jäädavaid kahjustusi ei põhjusta, samas suuremate koguste puhul on mõjud karide
elustikule letaalsed ning taastumine aeglane.
Laevaliiklusega kaasnevate ohtude ärahoidmiseks ning tegutsemiseks õnnetuse korral
(õlireostus jms) piisab seadusandluses toodud meetmete rakendamisest
4.2. mõju piiriülesus
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, võimalikku mõju ulatust ja riigipiiri (merepiiri)
kaugust taotletavast alast (ca 19 km) ei ole ette näha, et tegevusega võiks kaasneda piiriülest
mõju.
EELNÕU
29
4.3. mõju Natura alale
Käesoleva KMH eelhinnangu punktis kolm läbi viidud Natura eelhindamise tulemus ja
järeldus (p 3.4.) on - objektiivse teabe põhjal läbi viidud hindamise tulemusel saab öelda, et
kavandatav tegevus eraldi või koos muude tegevustega ei mõju ebasoodsalt Natura 2000
võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele.
4.4. mõju muudele kaitsealustele loodusobjektidele
Käesoleva KMH eelhinnangu punktis kolm läbi viidud Natura eelhindamise käigus hinnati
kavandatava tegevuse võimalikku mõju ka muudele tegevuse mõjualas olevatele
loodusobjektidele. Hindamise järeldusel leiti, et kavandatav tegevus eraldi või koos muude
tegevustega ei mõju ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala, sh muude looduskaitseliste
objektide, kaitse-eesmärkidele.
4.5. kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas
planeeritavate tegevustega
Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhendi29 järgi tuleb koosmõju all mõista
sünergilist (mõju võimendumine), antagonistlikku (mõju vähenemine) ning kumulatiivset
mõju (liituv mõju). Kumulatiivset mõju on oluline hinnata, kui kavandatavast tegevusest
lähtuv mõju kombineerituna teiste tegevuste mõjudega ajas ja ruumis võib muutuda
märkimisväärselt oluliseks. Teisisõnu tuleb kahe (või mitme) tegevuse kumulatiivset mõju
hinnata, kui planeeritava tegevuse mõju keskkonnale on väheoluline, kuid kumulatiivne mõju
teise tegevusega võib olla paljutähendav.
Mere maakonnaplaneeringu vesiviljelusala PV2 koosneb kolmest lahustükist. Lisaks
taotletavale agariku ja söödava rannakarbi kasvatusalale planeeritakse vesiviljelusala PV2
teistele lahustükkidele kalakasvatuse rajamist.
Taotletav tegevus ja teised vesiviljelusala PV2 lahustükkidel planeeritavad tegevused ei mõju
teineteise suhtes sünergiliselt ega kumulatiivselt. Kuid võib eeldada, et taotletav tegevus
vähendab teiste vesiviljelusalal PV2 planeeritavate tegevuste keskkonnamõju. (vt ka punkt
3.3)
4.6. ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise
võimalused
29 Keskkonnaministeerium (alates 01.07.2023 Kliimaministeerium) "Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu
andmise juhend" (2017). Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-
keskkonnatasu/keskkonnakorraldus/keskkonnamoju-hindamine#kmh-eelhindamine-ja- (01.08.2023)
EELNÕU
30
Eelneva eelhinnangu põhjal ja teadaoleva info kohaselt ei ole ettepanekuid
leevendusmeetmete seadmiseks. Kuid tuginedes eelnevale ja KSH-le teeb TTJA ettepaneku
määrata hoonestusloa menetluse algatamise otsusesse alljärgnevad tingimused.
Taotletava alal tuleb läbi viia:
1. uuring põhjasetetes saasteainete sisalduse kindlakstegemiseks. Proovipunktide
valimisel tuleb arvestada asjaoluga, et peeneteralisemad setted akumuleeruvad rohkem
mürke kui jämeteralised;
2. allveearheoloogiline uuring;
3. kalastiku uuringu. Uuringu tulemusel peab olema hinnatav kavandatava tegevuse mõju
kalade kudealadele ja taotletava ala ümbruses toimuvale kalapüügile;
4. Natura elupaikade inventuur;
5. põhjaelustiku uuring, mis aitaks hinnata, kas meede, vetikate kasvukoha vaheldumine,
asjakohane ka PV2 ala kontekstis;
6. merepõhja setete ja lahustunud hapniku uuring.
Lisaks on järgmised soovitused:
1. eelistada veeliikluskoridoridest väljaspool olevaid alasid.
2. planeerida ajale pinnasetööd, mil merel tuulekiirus ei ületaks pikaajaliselt 10 m/s.
3. tootmistegevuse käigus tuleb seirata veekvaliteeti (üldlämmastiku, üldfosfori, vee
läbipaistvuse ja klorofüll-a sisalduse mõõtmine).
4. eelistada vetika- ja karbikasvatuse rajamist taotletava ala piires sügavamale merealale.
5. Eelhinnangu järeldus
TTJA hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, kuna:
5.1. Kavandatav tegevuskoht ja selle mõjuala ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku
alal ning kavandatava agariku kasvatus koos söödava rannakarbi püügiliigiga ei mõjutata
negatiivselt kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid.
5.2. Taotletava tegevusega ei ületata eeldatavalt õigusaktides sätestatud piirnorme.
5.3. Taotletav tegevus on kooskõlas Hiiu maakonnaga piirneva mereala
maakonnaplaneeringuga ning projekti ellu viimisel tuleb maakonnaplaneeringus toodut
arvesse võtta.
5.4. Taotletaval tegevusel on teistele vesiviljelusala PV2 lahustükkidel planeeritavatele
tegevustele, sealhulgas merekeskkonnale laiemalt, eeldatavalt positiivne mõju.
5.5. Vetikate ning merekarpide kasvatamisega ei teki olulisel määral jäätmeid.
5.6. Tegemist ei ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega ning neid ei asu ka
lähipiirkonnas.
EELNÕU
31
5.7. Sotsiaalmajanduslikust seisukohast on kavandataval tegevusel eeldatavalt positiivne
mõju, kuna sellega luuakse kohalikele uusi töökohti.
5.8. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju.
Tuginedes käesolevas eelhinnangus (sh Natura eelhindamises) esitatud kaalutlustele leiab
TTJA, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju; kavandatav tegevus eraldi
või koos muude tegevustega ei mõju ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-
eesmärkidele, mistõttu on põhjendatud jätta keskkonnamõju hindamine algatamata avaliku
veekogu koormamiseks (vetikate ja merekarpide kasvatamiseks vajalike rajatistega) esitatud
hoonestusloa taotluse menetluse raames.
Liis Jääger
ehituse tegevusõiguse talitus
peaspetsialist
Carmen Tau
ehituse tegevusõiguse talitus
peaspetsialist
1
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet 21.02.2024
Endla 10A, Tallinn, 10122
Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks vetikate kasvatamiseks ja
merekarpide kasvatamiseks vajalike rajatistega
Käesolevaga esitab Hiiumere Farm OÜ (edaspidi nimetatud taotleja) hoonestusloa taotluse
Hiiumaa ranniku vette, Tahkuna poolsaarest lääne suunal asuva vesiviljelusala (PV 2) alale
vetikate kasvatamiseks ja merekarpide püüdmise ja kasvatamise kompleksi rajamiseks, milles
on kokku 16 vetikakasvatuse sumpa ning 200 karbiliini (kaart ja koordinaadid on lisatud
taotlusele).
Taotlus on koostatud vastavalt Ehitusseadustik §113’3 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele.
Hiiumaa mereplaneeringus on ettenähtud kohad vesiviljelusaladele, mis on oluliselt suurema
pindalaga, kui antud taotluses küsitud ala, kuid praegusel menetluse etapis veel ei ole võimalik
täpsemalt määrata taotluses küsitud tegevuste konkreetseid asukohti – need täpsustatakse
edasise hoonestusloa menetluse käigus.
Samale alale on Eesti Sinitaristu OÜ esitanud hoonestusloa taotluse Eesti avamerre
kalakasvatuse rajamiseks. Hiiumere Farm OÜ ja Eesti Sinitaristu OÜ taotlused ei konkureeri
üksteisega, vaid mõlemad valdkonnad on üksteist toetavad. Hea koostöö mõlema ettevõtte
vahel tähendab seda, et vajadusel on võimalik mõningaid vajaminevaid uuringuid ühildada.
1. Üldinfo
1.1.Arendaja taust
Hiiumere Farm OÜ (registrikood 14717196) on Eesti kapitalil põhinev vesiviljelusettevõte,
mis peamiselt tegeleb erinevate vesiviljelusprojektide arendamisega. Tegemist on alustava
ettevõttega, mis on suunatud uute töökohtade loomisele ning uue ettevõtlusvaldkonna
arendamisele, milleks on avamere vesiviljelus. Lisaks avameres kalakasvatamisprojektide
2
juhtimisele, oleme suunatud ökosüsteemi keskkonnamõju vähendamisele kalakasvatuse
valdkonnas. Selleks oleme alustamas uue projektiga, mis hõlmab vetikate kasvatamist ning
merekarpide püüdmist Hiiumaa lähistel avameres.
Hiiumere Farm OÜ on pere-ettevõte, mille omanikud on hiidlased: Georg Linkov ja Kristi
Linkov. Mõlemad omavad 4-aastast töökogemust vesiviljelussektoris, töötades Eesti Avamere
Vesiviljeluse Ühistus ning arendades koos teiste kalakasvatajatega Eestis vesiviljelust. Georg
Linkov omab kalakasvataja IV kutsetaset Järvamaa Kutsehariduskeskusest ning on Eesti
Avamere Vesiviljelusühistu kaasasutaja ja juhatuse liige. Samuti omavad mõlemad omanikud
rannakaluri 4. kutsetaset ning ettevõte omab kalapüügilube Hiiumaa rannikuvetes kala
püüdmiseks 12 nakkevõrgu ning 6 rivimõrraga. Mõlemad omavad magistrikraadi Tallinna
Ülikoolist sotsiaalteadustes. Lisaks õpib juhatuse liige, Kristi Linkov, Eesti Maaülikoolis
magistratuuris vesiviljeluse suunal.
Hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist planeeritakse rahastada
projektidest ja osanike omavahenditest (EhS § 113³ lg 2 p 9).
Kinnitame, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu osanike ning tegelike kasusaajate kohta
on täielikud ja tõesed (EhS § 113³ lg 2 p 8).
1.2.Sotsiaalmajanduslik mõju
Arendaja eesmärk on oma tegevusega säästvalt kasutada bioloogilisi ressursse, toiduga
kindlustatus vesiviljelustoodete pakkumise kaudu, mis vajab oma kõrvale ökoloogilise jalajälje
kompenseerimismeetmeid; säästev sinimajanduse arendamine ning ohutud ja puhtad mered.
Sotsiaalmajanduslike huvide arendamine: säästev sinimajandus aitab kasutada olemasolevat
ressurssi kauem ja efektiivsemalt, samamoodi suurendab see investeeringuid Eesti majandusse,
seeläbi tõuseb majanduskasv ja tööhõive, see omakorda edendab teadus- ja arendustegevust.
Vesiviljelusega tegelemine toetab Eesti riigi toiduga kindlustatust ja elanike varustamist
toiduainetega. Karpide ja vetikate kasvatamine on üks lahendustest, mis aitab meres sumpades
kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada, sidudes fosforit ja lämmastikku. Nagu Eesti
vesiviljeluse mitmeaastane tegevuskava 2030 ütleb, on vesiviljelemise abiga võimalik
3
panustada ka kliimamuutuste mõjude leevendamisele, kuna karpide ja vetikate kasvatamine on
üks lahendustest, mis aitab meres sumpades kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada, sidudes
veest fosforit ja lämmastikku.
1.3.Vajalikud load
1.3.1. Hoonestusluba
Vastavalt Ehitusseadustiku §113’1 (1) on hoonestusluba tähtajaline õigus koormata
avaliku veekogu piiritletud ala selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei
ole püsivalt ühendatud kaldaga. Hoonestusluba on vajalik, kuna soovitakse meres
karbi- ja vetikakasvatamiseks mõeldud liine ankurdada merepõhja ehk siinkohal on
tegemist põhjaga ühendatud rajatisega. Loa väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelvalve Amet.
1.4. Üldinformatsioon projekti kohta
Kasvatatavaks vetikaks: Furcellaria Lumbricalis
Vetikakasvatamise põhjused
Vetikakasvatamise uuringud on läbi viinud Kalanduse teabekeskus 2011-2020 ning selle
tulemustena võib välja tuua erinevad põhjused, miks peaks vetikaid Läänemeres kasvatama
(https://kalateave.ee/images/pdf/Vetika_ja_karbiuuringud_2011_2020_veeb.pdf).
Põhjuseid vetikate kasvatamiseks Läänemeres on mitmeid: kuna need on kõrge toiteväärtusega
taimed, sobivad nad suurepäraselt inimtoiduks, lisaks on neil suurepärased omadused
bioväetistena, söödalisandina, lemmiklooma toiduks, kosmeetika-, biokeemia ja terapeutilistes
rakendustes, energia tootmiseks ning ka tuleviku meditsiinis.
Vastvalminud Tartu Ülikooli uuring 2022: „Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud
toitainete voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe
kalakasvatuse näitel“ on välja toonud, et kalatootmist on võimalik muuta säästvamaks, kui
suurendada söödas primaarprodutsentide (maismaataimed ja vetikad) osakaalu. Oluline osa on
4
ka kohalikul toorainel, so väljapüütud kaladel, merekarpidel ja suurvetikatel põhineva
kalasööda kasutamisel. Selliste mereorganismide väljapüügil eemaldatakse merekeskkonnast
toitaineid ning kasutatakse neid samu toitaineid merekeskkonnas kalade tootmiseks.
Vetikate kasvatamine aitab kaasa kliimamuutuste mõjude leevendamisele, kuna
kasvatusprotsessi tagajärjel seotakse süsinikku. Lisaks absorbeerivad merevetikad veesambast
toitaineid, pakuvad väiksematele kaladele ja selgrootutele kaitsevarju ja toitu, suurendades läbi
selle bioloogilist mitmekesisust. Vaatamata vetikakasvatuse positiivsetele keskkonnamõjudele
puuduvad sisuliselt Läänemere piirkonnas suurvetikate kasvatamise ja kasutamise
traditsioonid.
Samas on vetikatoodete järele tekkimas meie regioonis kasvav nõudlus. Eestlased on maailmas
ainukesed punavetikast toodetud unikaalse tekstuuriandva lisaaine – furcellarani tootjad.
Lisaks saab kasutada vetikate tootmist kalakasvanduste toitainete jalajälje kompenseerimiseks,
mida toob välja ka EMKFi projekti „Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku
keskkonnasurve ohjamiseks“ tulemus:
Vetika (agariku) püügiga eemaldatakse praegu kogu Väinamere piirkonnast keskmiselt tonn
lämmastikku ja pool tonni fosforit aastas. Ühe ruutkilomeetri suuruse agarikufarmi abil on aga
võimalik merekeskkonnast eemaldada 4,3 tonni lämmastikku ja 2,2 tonni fosforit. Ühe
kalakasvanduse keskkonnamõju leevendamiseks tuleb merevetikaid kasvatada palju suuremal
alal ja suurema tihedusega kui näiteks merekarpe.
Värske Tartu Ülikooli poolt tellitud uuring: „Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud
toiduainete voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe
kalakasvatuse näitel,“ lisab: Kalakasvatusest merepõhja settinud ülejäänud lämmastiku- ja
fosforiühendite vormid kasutatakse normaalsete hapnikutingimuste esinemisel ära pikaealiste
põhjaorganismide (nt merekarpide) poolt. Pikaealised põhjaloomad on toitainete tohutult
suureks looduslikuks reservuaariks, kust toitainete vabastamine toimub vaid elupaiga (nt
karide) täielikul hävinemisel (mida pole viimase 50a jooksul ava-Läänemere regioonis
täheldatud). Näiteks levib söödav rannakarp Läänemere avaosas umbes 75 000 km2 merealal
ning selline kooslus seob endas stabiilselt 525 000 tonni lämmastikku ja 49 500 tonni fosforit.
Vetikakasvatuse asukoht
5
Rajatiste piirkondade valikul on arvestatud, et need asuksid kehtestatud Hiiumaa
mereplaneeringus vesiviljelusalaks planeeritud alal. Kuna järgitakse kehtestatud Hiiumaa
mereala planeeringut, välditakse võimalikke konflikte merekasutusest huvitatud teiste
valdkondadega. Üldine ülevaade kavandatavatest kasutusele võetud piirkondadest on esitatud
joonistel 2, taotlus on esitatud Hiiumaa merealade planeeringu vesiviljeluse piirkonnale PV2.
Vetikakasvatuse tehnoloogia
Vetikakasvatuses on planeeritud kasutusele võtta sukeltehnoloogial põhinevad uputatavad ja
kindlal sügavusel hõljuvad sumbad, mida saab vastavalt vajadusele (valgustingimused, tormid,
rüsijää) merepinna suhtes tõsta ja langetada. Antud piirkonnas on merepõhi sügav 17-30
meetrit ja sellel sügavusel ei ole tagatud piisavad valgustingimused kasvamiseks. Seepärast
peab kasutama sellist tehnilist lahendust, mis lubab vetikal kasvada sobilikes valgustingimustes
4-8m sügavusel. Sumpatega hõivatud ala on ca 500x500 meetrit (kogu arendusala 1km2, sellest
hõivatud ca 0,5km2), mille sees asuvad sumbad läbimõõduga ca 100 meetrit. Sumba koti
kõrgus on 2-4meetrit ja täiskõrgus koos piirde ja uputamispontooniga 7 meetrit. Sump on pealt
suletud vältimaks vetika minema uhtumist. Sumba kattevõrku on võimalik erinevatele
sügavustele seadistada ja selliselt vetikate kasvusügavust lisaks kontrollida ajal, mil sumbad
on pindmises asendis. Sumbad on ankurdatud merepõhja betoonplokkitega, kokku 44tk,
kaaluga 74,8t (1tk kaal 1,7t mõõdud 600x500x2400) ja kogumahuga 31,68 m3, plokid katavad
merepõhja ala suuruses 52,8m2. Sumpade langetamine veepinna alla toimub
kompensatsioonikambrist (uputamispontoonist) õhu väljalaskmisega ja asendamisega
mereveega. Uputamistoru on täidetud kettraskustega, mis paneb sumba ülemistes torudes õhu
asendamisel veega, laskuma kontrollitud sügavusele merepinna alla. Sumpade tõstmine
merepinnale toimub vastupidises järjekorras, kus kompressoriga pumbatakse õhku täiteventiili
kaudu torudesse, merevesi surutakse välja ja sump tõuseb pinnale.
Näiteks Badinotti uputatav lahendus Oceanis-1 või analoog. Täpsem ülevaade tehnoloogiast ja
detailne kirjeldus on ära toodud aadressil: https://www.badinotti.com/marine/submergible-
cages/
Arvestades vetikakihi paksuseks sumbas ligikaudu 0,2 meetrit ja vetika tiheduseks ligikaudu 5
kg/m2, kasvab kompleksi alal, kõikides sumpades (16tk) kokku , sõltuvalt juurdekasvust kuni
5000 tonni vetikat. Vetikate kasvatamisel piiratud alal, sumpades ei kasutata mingeid
6
lisatoitaineid. Furcellaria Lumbricalise mittekinnituv vorm püütakse kvoodi alusel merest ning
asetatakse rajatud aedadesse kasvama. Vetika massi juurdekasv toimub loomulikult ning on
looduses sõltuvalt tingimustest 50-200% aastas.
Püütavaks karbiks: söödav rannakarp Mytilus Edulis.
Rannakarbi püüdmise põhjused
Rannakarpide püüdmise uuringud on läbi viinud Kalanduse teabekeskus 2011-2020 ning selle
tulemustena võib välja tuua erinevad põhjused, miks peaks rannakarpe Läänemeres püüdma.
(https://kalateave.ee/images/pdf/Vetika_ja_karbiuuringud_2011_2020_veeb.pdf).
Rannakarpide püüdmine on uus, perspektiivikas ning arenev vesiviljeluse haru Läänemeres.
Söödavad rannakarbid on olnud inimkonna toidulaual juba aastatuhandeid ning neid võib
looduslikult kohata nii Euroopa kui ka Põhja-Ameerika rannikuvetes, peamiselt Atlandi
ookeani põhjaosas. Suurimad tootjad Euroopa Liidus on: Hispaania, Prantsusmaa ja Itaalia.
Kui maailmas on karbikasvatus väga arenenud, siis Läänemeres on seda tehtud pigem
pilootprojektide tasemel. Väärtusahela positiivne keskkonnamõju avaldub just karpide
kasvatamise faasis, kuid kogu väärtusahela majanduslik tasuvus sõltub enam karpide
järeltöötlusest ja edasistest kasutusvõimalustest.
Karbid on tooraineks toiduainetetööstusele ja looma- ning linnusööda tootmisele. Lisaks on
nendest võimalik toota lemmiklooma- ja kalasööta ning väetist. Rannakarbid on positiivse
mõjuga Läänemere toitainetest puhastamisele, eriti suures osas mõjutab seda just karpide
püüdmine. Sellekohase uuring on läbi viidud EMKFi projekti „Vesiviljeluse piirkondlike
kavade koostamine võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks“ ning tulemustena võib välja tuua
järgmist:
Fosfori eraldumist kalakasvatusest merevette on keeruline piirata kuid karbikasvatus maandab
sellist keskkonnariski hästi. Lisaks toitainete eemaldamisele suurendab karbifarm märgatavalt
vee läbipaistvust ja vähendab kalakasvatusest tingitud lokaalsete vetikaõitsengute ohtu.
Seepärast on mõistlik paigutada rannikumeres paiknevate kalakasvatuste lähiümbrusesse
karbikasvatusi, kuna sellisel kooskasutusel on võimalik kompenseerida kalakasvatustest merre
vabaneva toitainete voogu.
7
Tartu Ülikooli läbiviidud uuring: „Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud toitainete
voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe
kalakasvatuse näitel“ lk 28 kinnitab: Merekarpide kasvatuste rajamise kaudu on võimalik
merevett puhastada liigsetest toitainetest. Kasvanduse karbid filtreerivad mereveest välja
suures koguses taimset pisihõljumit ja selles sisalduvat fosforit ja lämmastikku. Lisaks näitas
Tagalahe karbikasvatuses tehtud modelleerimis- ja mõõtmistulemused uurimisrühmale seda,
et 0,5 hektariline karbifarm suudab filtreerimise kaudu veesambast aasta jooksul eemaldada
2587,2kg lämmastikku ja 295,7kg fosforit. Sama farm vabastab veesambasse 1388,6kg
lämmastikku ja 196,8kg fosforit. Lisaks suunatakse sellisest karbifarmist põhjasetetesse
424,5kg lämmastikku ja 48,5kg fosforit, mis seotakse kiirelt pikaealiste põhjaorganismidesse:
peamiselt merekarpide biomassi. Ühel saagikorjel eemaldatakse sellisest karbifarmist 70 tonni
karbimassi kuivkaalus (arvutuslik aastane saagikus 35 tonni).
Need tulemused näitavad väga veenvalt, et karpide positiivne keskkondlik mõju on oluliselt
suurem, kui pelgalt karpidesse ladestatud toitainete hulk. Seega tuleb karbikasvatusi käsitleda
kui biogeenseid filtreid, mis parandavad keskkonda ka siis, kui karpe kasvatustest ei eemaldata.
Eelpoolkirjeldatud omaduste tõttu on karbikasvatusetel väga suur perspektiiv
kompenseerimaks kalakasvatustest veesambasse sattunud toitainete keskkonnamõju.
Rannakarbi püüdmise tehnoloogia
Söödava rannakarbi püüdmiseks on plaanis kasutada laialdaselt kasutusesolevat tehnoloogiat,
mida kasutavad ka teised Läänemere-äärsed riigid nagu seda on Soome, Rootsi ja Taani.
Planeeritavaks püügilahenduseks on nn long line püügivahend, millega on võimalik tänaseks
kogutud info põhjal Läänemere oludes püüda kuni 3000 kg karpe ühe 200m pikkuse liini kohta,
millel on 3 meetri pikkused püügiliinid. Üks püügivahend koosneb ligikaudu 200m pikkusest
põhiliinist, millelt riputatakse veesambasse püügiliinid. Püügiliinid on sõltuvalt asukohast 3-5
meetri pikkused ja paiknevad põhiliinil ligikaudu 0,5-meetriste vahedega. Püügivahend on
ankurdatud merepõhja betoonplokkitega, kokku 400tk, kaaluga 680t (1tk kaal 1,7t mõõdud
600x500x2400) ja kogumahuga 489,6m3, ankrutega kaetud merepõhja ala kokku on 480m2.
Liin on tähistatud ankrupoidega otstes, väiksemate liinipoidega liinil ja kogu ala tähistatakse
kollaste navigatsioonipoidega kõigis hõivatud ala 4 nurgas. Poid on varustatud radar-reflektori
ja päiksepatareil ning akutoitel oleva LED valgustusega. Poid ankurdatakse betoonplokkide ja
kettidega kokku 4 tk. Plokkide kaal kokku on 6,8t. Maht on 2,88m3. Kaetud merepõhja ala
kokku on 4,8m2.
8
Paigaldatud rajatiste ja püügisüsteemide teenindamine toimub vastava spetsiaalse
võimekusega laevaga, mis saab lähtesadamana kasutatada piirkonnas asuvaid sadamaid.
Hiiu maakonnaga piirneval merealal selle jaoks eraldi välja toodud potentsiaalsetele
vesiviljeluse aladele PV2 on arendaja planeerinud paigaldada vetikate ja merekarpide
kasvatamiseks vajalikud rajatised.
Joonis 1: Hiiumaa merealade planeeringu joonis
9
Joonis 2: Planeeritav vesiviljeluskompleksi ala PV2-s
Hiiu maakonnaga piirneval merealal on vesiviljeluseks planeeritud ala PV2 tähistatud kollaka
ovaaliga, mille sees olev punane ruut tähistab käesolevas taotluses planeeritava vesiviljelusala
kompleksi.
Aluskaardina on kasutatud Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringu põhijoonist.
Arvestades lubade menetlusaega on planeeritav lubade kasutuselevõtmise aeg orienteeruvalt
2025/26. aasta.
1.4.1. Rajatise kasutamise otstarve
Vetikate kasvatamise rajatiste eesmärgiks on kasvatada toorainet tehastele,
mis toodab lisandeid toiduainete-, kosmeetika ja meditsiinitööstustele.
Kasvatamine tagab tootmismahtude kasvamisel stabiilsema ressursi ning
annab võimaluse parandada sisendtooraine kvaliteeti ja puhtust.
10
Karbiliine kasutatakse söödava rannakarbi püüdmiseks, mis on sisendiks
lemmikloomade, kalade ning lindude toidutootmisele, aga samuti
planeeritakse kasutatakse toorainet ka inimtoidu tootmises.
Mõlema tegevuse mitte vähemtähtsaks eesmärgiks on Läänemeres
kalakasvatuste keskkonnakoormuse mõjude leevendamine.
1.4.2. Rajatise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised
andmed
Vetikakasvatuses on planeeritud kasutusele võtta sukeltehnoloogial põhinevad uputatavad ja
kindlal sügavusel hõljuvad sumbad, mida saab vastavalt vajadusele (valgustingimused, tormid,
rüsijää) merepinna suhtes tõsta ja langetada. Antud piirkonnas on merepõhi sügav 17 kuni 30
meetrit ja sellel sügavusel ei ole tagatud piisavad valgustingimused kasvamiseks. Seepärast
peab kasutama sellist tehnilist lahendust, mis lubab vetikal kasvada sobilikes valgustingimustes
4-8m sügavusel. Sumpadega hõivatud ala on ca 500x500 meetrit, mille sees asuvad sumbad
läbimõõduga ca 100 meetrit. Sumba koti kõrgus on 2-4meetrit ja täiskõrgus koos piirde ja
uputamispontooniga 7 meetrit. Sump on pealt suletud vältimaks vetika minema uhtumist.
Sumba kattevõrku on võimalik erinevatele sügavustele seadistada ja selliselt vetikate
kasvusügavust lisaks kontrollida ajal, mil sumbad on nn tõstetud asendis. Sumbad on
ankurdatud merepõhja betoonblokkidega.
Arvestades vetikakihi paksuseks sumbas ligikaudu 0,2 meetrit ja vetika tiheduseks ligikaudu 5
kg/m3, kasvab sumpade alal, kõikides sumpades (16 tk) kokku orienteeruvalt kuni 10 000 tonni
vetikat. Vetikate kasvatamisel piiratud alal, sumpades ei kasutata mingeid lisatoitaineid.
Furcellaria Lumbricalise mittekinnituv vorm püütakse kvoodi alusel merest ning asetatakse
rajatud aedadesse kasvama. Vetika massi juurdekasv toimub loomulikult ning on looduses
sõltuvalt tingimustest 50-200% aastas.
Söödava rannakarbi püüdmiseks on plaanis kasutada laialdaselt levinud tehnoloogiat, mida
kasutatakse ka teistes Läänemereäärsetes riikides, nagu seda on Taani, Rootsi, Soome jne.
Planeeritava püügilahendus on nn long line püügivahend, millega on võimalik tänaseks
teostatud testide põhjal Läänemere oludes püüda kuni 3000kg karpe ühe 200m pikkuse liini
kohta, millel on 3-5m pikkused püügiliinid. Üks püügivahend koosneb ligikaudu 200m
11
pikkusest põhiliinist, millelt riputatakse veesambasse püügiliinid. Püügiliinid on 3-5 meetri
pikkused (5m püügiliini korral on 200m põhiliinil kuni 200m püügiliini) ja paiknevad põhiliinil
ligikaudu 0,5 meetriste vahedega. Liinid paigaldatakse ligikaudu 3-5 meetriste vahedega
kompleksi, milles iga liin on tähistatud ankrupoidega otstes, väiksemate liinipoidega liinil ja
kogu ala tähistatakse kollaste toodritega nurkades. Liinidega kaetud ala on ca 25ha.
1.4.3. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala
suurus ruutmeetrites ning ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste
ehitusalane pindala
Hoonestusluba taotletakse Hiiumaa lähistel meres, Hiiumaa mereplaneeringuga planeeritud
vesiviljelusalale PV2, vetikate kasvatamise ning rannakarpide püüdmise komplekside
rajamiseks, milles on kokku kuni 16 vetikate kasvatuse sumpa (rajatist) ja kuni 200 karpide
püüdmise liini.
Kuni 16 vetikakasvatuse rajatise maksimaalne summaarne pindala (st ehitusalane pindala) on
25ha ehk 250 000m2 (ca 500x500 meetrit) mille sees asuvad sumbad läbimõõduga ca 100
meetrit.
Rannakarpide püüdmise liinikomplekside maksimaalne summaarne pindala on samuti ca 25
hektarit ehk 250 000m2.
Käesolevas hoonestusloa taotluses määratletud hoonestusloa piirkond on pindalalt ulatuslikum
kui aktiivses kasutuses olev rajatistega hõivatud mereala.
Hoonestusloa piirkondade keskpunkti koordinaadid ja pindalad on esitatud alljärgnevalt:
Vesiviljelusala PV2 kompleksi piiripunktide koordinaadid ja asukoht tabelis:
PV2 ala nurgapunktide koordinaadid
punkt Y X
1 407908.9 6547473.2
2 407908.9 6546473.2
12
3 406908.9 6546473.2
4 406908.9 6547473.2
Sõltuvalt edasise projekti arendamise käigus täpsustuvast detailsest kompleksi asukohast,
selgub ka täpne hoonestusloaga avalikus veekogus koormatava ala pindala ja asukoht.
1.4.4. Uuringute kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha
Hoonestusloa menetlemise protsessis on meie hinnangul vajalik teostada
täiendavaid uuringuid vastavalt ametkondade võimalikele juhistele.
1.4.5. Hoonestusloa taotletav kestvus
Hiiumere Farm OÜ taotleb hoonestusluba 50. aastaks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Georg Linkov
Juhatuse liige
56483426
Hiiumere Farm OÜ
Nimekirja alusel 07.03.2024 nr 16-7/22-11290-036
Arvamuse küsimine hoonestusloa taotluse ja täiendatud KMH eelhinnangu (sh Natura eelhinnangu) kohta
Hiiumere Farm OÜ (registrikood 14717196, edaspidi ka taotleja) esitas 11.08.2022 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) ehitusseadustiku (EhS) § 1133
alusel hoonestusloa taotluse ja 21.02.2024 täiendatud hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks vetikate ja merekarpide kasvatamiseks vajalike rajatistega. Vetikate ja merekarpide kasvatus planeeritakse Hiiumaa lähistele, Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu vesiviljelusalale PV2.
Kõik hoonestusloa taotluse ja sellega seotud dokumendid on registreeritud TTJA avalikus dokumendiregistris https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ (registreerimise nr: 16-7/22-11290).
TTJA edastas 25.08.2023 korrigeeritud hoonestusloa taotluse ning KMH eelhinnangu (sh Natura eelhinnangu) asjaomastele asutustele arvamuse avaldamiseks.
Omapoolse seisukoha esitasid Keskkonnaamet (26.09.2023 kiri nr 6-2/23/18156-3), Kliimaministeerium (27.09.2023 kiri nr 16-3/23/3906-2), Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (12.09.2023 nr 6.2-15/2071-1), Transpordiamet (25.09.2023 nr 7.2-4/23/18488-2), Hiiumaa Vallavalitsus (25.09.2023 nr 8-3/214-1) ja Muinsuskaitseamet (28.09.2023 nr 1.1-7/1437-5). TTJA edastas 04.10.2023 taotlejale asjaomaste asutuste seisukohad ja palus esitada taotluse osas täiendavat informatsiooni.
Taotleja esitas taotleja 21.02.2024 täiendatud taotluse, kus muuhulgas on muudetud vetikakasvatuseks kasutatavat tehnoloogiat.
Käesolevaga esitame teile EhS § 1135 lõikele 1 tuginedes arvamuse avaldamiseks Hiiumere Farm OÜ 21.02.2024 täiendatud taotluse ja KMH eelhinnangu (sh Natura eelhinnangu). Palume teil anda EhS § 1135 lõike 2 kohane arvamus käsitledes EhS § 1135 lõikes 4 toodud tingimusi vastavalt asjaomase asutuse pädevusvaldkonnale.
Oma põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Kui te tähtaja jooksul ettepanekuid ei esita ega vastamistähtaega ei pikenda, siis loeme, et te ei soovi antud materjalide kohta ettepanekuid esitada.
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja
Lisad: 1) Hoonestusloa taotlus (21.02.2024) 2) Keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Carmen Tau +372 620 1730 [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Hoonestusloa menetluse algatamine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine | 21.07.2023 | 249 | 13-3/55-2 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
Teavitus hoonestusloa menetluse algatamise ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta | 21.07.2023 | 249 | 13-3/55-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
Hiiumere Farm OÜ hoonestusloa taotlusele seisukoha küsimine | 27.09.2022 | 546 | 13-3/47-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
Hiiumere Farm OÜ hoonestusloa taotlusele seisukoha küsimine | 15.09.2022 | 558 | 13-3/45-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |