Konjunktuuriinstituudi raport

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikogu juhatus

[email protected]

Teie 04.11.2024 nr 2-3/15-169

Meie 18.11.2024 nr 1-9/2782-2

Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele

(KK 169)

Lugupeetud Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin

Vastan Teie küsimustele.

1. Mis on teie ministeeriumi vastumeelsuse põhjus seda aruannet avaldada?

Me ei ole vastu aruande avaldamisele. Oleme konjunktuuri tulemusi regulaarselt avalikustanud

rohkem kui viis aastat. Sama plaan oli ka käesoleva aasta kolmanda kvartali ülevaatega.

Avalikustamise vormi valikul lähtume ministeeriumis sellest, mil määral tulemused erinevad

eelmistest ülevaadetest, lisaks arvestame ministeeriumi töölaual olevate teiste majanduse ja

ettevõtlusega seotud teemade ning ministeeriumi ressurssidega. Ka varasem praktika on näinud

ette pressiteate avaldamist ning eelmainitud kaalutlustel vajadusel ka pressikonverentsi

korraldamist, kuid mitte alati.

Oktoobris tutvusime Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnanguga kolmanda kvartali

majandusnäitajatele ning tegime tulemusi tutvustava ja ministeeriumi tegevusi selgitava

pressiteate 30. oktoobril.

Ka varasemate kvartalite konjunktuurid on ministeeriumi kodulehelt leitavad ning tutvustavad

pressiteated on keskmiselt ilmunud kvartali lõpule järgneva kuu teises pooles, näiteks 2024. aasta

II kvartali ülevaade 30.07, I kvartali ülevaade 18.04, 2023. aasta IV kvartali ülevaade 31.01 jne.

Nagu eelnevalt mainitud, sõltub avaldamise vorm ja aeg ministeeriumi töölaual olevatest

teemadest ning ministeeriumi ressurssidest.

2. Kas nõustute rahandusminister Jürgen Ligi väitega, et meie majandusprobleemide

peapõhjus on see, et inimesed virisevad palju?

Ei, virisemine ei ole majandusprobleemide peapõhjus ning viidates rahandusministrile, oli tema

põhiline sõnum, et erinevate uuringute hindamisel ja analüüsimisel kahjuks ei kasutata võimalust

selgitada üldist majandusloogikat ning samamoodi positiivseid trende, mis antud uuringutes on

samamoodi olemas. Majandust mõjutavad oluliselt enam nõudluse kukkumine, sisendhindade

2 (2)

kallinemine jmt kui inimeste hinnangud olukorrale. Majandusteooria küll ütleb, et inimeste

ootused ja sellest tulenev käitumine mõjutab majanduse käekäiku. Samuti mõjutab inimeste

suhtumine seda, kas otsitakse pigem lahendusi või hoopis süüdlasi ja sellest tuleneb, kas minnakse

edasi või jäädakse kinni tänasesse. Kuigi inimeste ootused ja käitumine mõjutavad majandust, on

nende roll väliste tegurite kõrval väike.

3. Kuidas hindate seda, et 87% instituudi küsitletud ekspertidest peab meie majanduse

peamiseks probleemiks usaldamatust valitsuse majanduspoliitika vastu?

Konjunktuuriinstituut küsib ekspertidelt, kas majanduses on märgata erinevaid probleeme.

Septembris märkisid kõik eksperdid, et majanduse probleemiks on ebapiisav nõudlus, mis ühelt

poolt tuleneb julgeolekuolukorrast Euroopas, mis mõjutab meie sisetarbimist läbi tarbijakindluse

kukkumise, ning teiselt poolt meie peamiste ekspordipartnerite turgudel olevast ebakindlusest. 13

eksperti 15st tõid välja, et probleemiks on rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus ja vähene

usaldus valituse majanduspoliitika suhtes. Uus valitsus on langetanud mitmeid otsuseid, mis

mõjutavad elanikke ja ettevõtjaid ehk senine olukord muutub.

Valitsuse tehtud otsused lähtuvad kahest peamisest valdkonnast – esiteks tagada Eesti ühiskonna

kindlus- ja turvatunne ehk otsus tugevdada meie riigikaitset ja suunata sinna täiendavaid vahendeid

on olnud teadlik valik. Teine teadlik valik on valitsusel tegeleda sellega, et muuta meie majandus-

ja ettevõtluskeskkond konkurentsivõimelisemaks, vähendada bürokraatiat ja olla ettevõtjatele

stabiilne partner. Nende valikute tehtud tulemusi saame mõõta tulevikus, mis nende samade

küsitletud ekspertide hinnangul on tänasest positiivsema trendiga.

Eraldi tuleb aru saada taustsüsteemist, kust me ühiskonnana oleme läbi tulnud. Meil on olnud

COVID kriis, energiakriis ja käimas on täiemahuline sõda Euroopa pinnal, mis on tekitanud

pikemat aega kestnud majandusprobleemid ning tekkinud ebakindlus tuleviku suhtes on muutnud

hinnangud pessimistlikumaks. Ka on mitmete muudatuste tegemiseks jäänud vähe aega, mis

suurendab survet ja tekitab lisapingeid. Inimestel ei ole tekkinud ühist arusaamist muudatuste

vajalikkusest, mis muudab mõistmise ja selgitamise keerulisemaks.

Neis tingimustes on arusaadav, et valitsuse tegevus ei too kaasa kohese populaarsuse kasvu. Ka

varasemalt on tehtud ebameeldivaid, kuid vajalikke otsuseid, kuid oluline on hinnata, kas nende

tagajärjel on olukord paranenud. Valitsuse praeguse tegevuse osas saame tervikpildi mõjudest

hiljem; praegu on olemas peamiselt ootused, arvamused ja hinnangud, mida valitsuse tegevusega

soovitakse saavutada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Mario Lambing

+372 625 6387 [email protected]