Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Priit Kama

[email protected]

Teie 24.10.2024

Meie 18.11.2024 nr 11-5/2777-2

Vastus pöördumisele SVVVS eelnõu teemal

Austatud Priit Kama

Küsisite selgitust soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõu § 14 lõike 8 tähenduse kohta ning näidet, mis iseloomustaks eelnõu väljatöötajate algset mõtet selle kohta, millises olukorras võiks SVVVS § 14 lõikest 8 lähtudes hea usu põhimõtte tõttu teenuse osutamisest keelduda või see lõpetada. Soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse (SVVVS) eelnõu väljatöötamisel nähti § 14 lõike 8 eesmärgina eelkõige juhtida tähelepanu asjaolule, et SVVVS regulatsioonist olenemata jääks sättes viidatud ühendustele ja organisatsioonidele võimalus nõuda nende poolt avalikkusele pakutava teenuse kasutajalt lähtumist hea usu põhimõttest (TsÜS § 138, VÕS § 6). Selle sättega ei soovitud luua iseseisvat uut õigust. Seejuures tuleks SVVVS eelnõukohast eesmärki silmas pidades arvestada, et heas usus tegutsemise nõudega vastuolu ei saaks tuleneda ainuüksi eelnõu § 1 lõikes 2 nimetatud tunnustest, kui seeläbi rikutaks diskrimineerimiskeeldu. Nii oleks SVVVS kohaselt diskrimineeriv ja seetõttu § 14 lõikes 8 viidatud organisatsioonile keelatud keelduda näiteks tema poolt avalikult väljaüüritavaid ruume andmast muu usutunnistusega isikute kasutusse ükskõik millise sündmuse korraldamiseks ainuüksi/eelkõige seoses üürihuvilise usulise veendumusega. Arvestada tuleb ka TsÜS §-ga 139, mille kohaselt, kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. Heas usus tegutsemise nõude valguses võiks üürileandja samas tõenäoliselt eeldada, et üüritud ruumi ei kasutata ürituse korraldamiseks, mille eesmärk, kontekst või laad on üürileandjat/tema eetost teadlikult naeruvääristav. Siiski tuleks ka selle näite puhul silmas pidada, et ainuüksi asjaolu, et üürilesoovija usulised või muud veendumused erinevad usutunnistusest või veendumustest, millel põhineb üürileandva organisatsiooni eetos, või on teatud küsimustes isegi sellele vastanduvad, ei tohiks automaatselt lugeda heas usus tegutsemise nõudega vastuolus olevaks. Samuti on kaheldav, et heas usus tegutsemise nõudega oleks vastuolus näiteks üüritud ruumides üürileandja eetosega seotud küsimustes kriitilisele mõtlemisele üleskutsuvate arutelude pidamine. Hea usu põhimõtet on Eestis sisustatud eelkõige kohtupraktika abil, seetõttu jääks ka SVVVS § 14 lõikele 8 täpsema sisu andmine kohtutele. Seejuures juhime tähelepanu, et Riigikohtu senisel hinnangul ei peaks hea usu põhimõtte rikkumine mõjutama lepingu kehtivust1, sellest ei tulene isikule iseseisvaid õiguskaitsevahendeid2. Riigikohtu hinnangul võib hea usu põhimõtte rikkumine

1 Vt nt RKTKo 29.03,2004, 3-2-1-41-04 (p 24) ja RKTKo 29.05.2012, 3-2-1-64-12 (p 42) 2 RKTKo 13.04.2007, 3-2-1-5-07 (p 13)

2 (2)

tuua kaasa näiteks kas lepingust tuleneva nõude rahuldamata jätmise kohtumenetluses või võib selle alusel olla tõkestatud erinevate õiguste kasutamine3.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulla Saar

tööala asekantsler

Käthlin Sander

5196 1886 [email protected]

3 RKTKo 29.03,2004, 3-2-1-41-04 (p 24) ja RKTKo 29.05.2012, 3-2-1-64-12 (p 42)