Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / info@mkm.ee / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Priit Kama
priit.kama@ut.ee
Teie 24.10.2024
Meie 18.11.2024 nr 11-5/2777-2
Vastus pöördumisele SVVVS eelnõu teemal
Austatud Priit Kama
Küsisite selgitust soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõu § 14 lõike 8 tähenduse
kohta ning näidet, mis iseloomustaks eelnõu väljatöötajate algset mõtet selle kohta, millises
olukorras võiks SVVVS § 14 lõikest 8 lähtudes hea usu põhimõtte tõttu teenuse osutamisest
keelduda või see lõpetada.
Soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse (SVVVS) eelnõu väljatöötamisel nähti § 14 lõike
8 eesmärgina eelkõige juhtida tähelepanu asjaolule, et SVVVS regulatsioonist olenemata jääks
sättes viidatud ühendustele ja organisatsioonidele võimalus nõuda nende poolt avalikkusele
pakutava teenuse kasutajalt lähtumist hea usu põhimõttest (TsÜS § 138, VÕS § 6). Selle sättega ei
soovitud luua iseseisvat uut õigust.
Seejuures tuleks SVVVS eelnõukohast eesmärki silmas pidades arvestada, et heas usus
tegutsemise nõudega vastuolu ei saaks tuleneda ainuüksi eelnõu § 1 lõikes 2 nimetatud tunnustest,
kui seeläbi rikutaks diskrimineerimiskeeldu. Nii oleks SVVVS kohaselt diskrimineeriv ja seetõttu
§ 14 lõikes 8 viidatud organisatsioonile keelatud keelduda näiteks tema poolt avalikult
väljaüüritavaid ruume andmast muu usutunnistusega isikute kasutusse ükskõik millise sündmuse
korraldamiseks ainuüksi/eelkõige seoses üürihuvilise usulise veendumusega. Arvestada tuleb ka
TsÜS §-ga 139, mille kohaselt, kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle
olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti.
Heas usus tegutsemise nõude valguses võiks üürileandja samas tõenäoliselt eeldada, et üüritud
ruumi ei kasutata ürituse korraldamiseks, mille eesmärk, kontekst või laad on üürileandjat/tema
eetost teadlikult naeruvääristav. Siiski tuleks ka selle näite puhul silmas pidada, et ainuüksi asjaolu,
et üürilesoovija usulised või muud veendumused erinevad usutunnistusest või veendumustest,
millel põhineb üürileandva organisatsiooni eetos, või on teatud küsimustes isegi sellele
vastanduvad, ei tohiks automaatselt lugeda heas usus tegutsemise nõudega vastuolus olevaks.
Samuti on kaheldav, et heas usus tegutsemise nõudega oleks vastuolus näiteks üüritud ruumides
üürileandja eetosega seotud küsimustes kriitilisele mõtlemisele üleskutsuvate arutelude pidamine.
Hea usu põhimõtet on Eestis sisustatud eelkõige kohtupraktika abil, seetõttu jääks ka SVVVS §
14 lõikele 8 täpsema sisu andmine kohtutele. Seejuures juhime tähelepanu, et Riigikohtu senisel
hinnangul ei peaks hea usu põhimõtte rikkumine mõjutama lepingu kehtivust1, sellest ei tulene
isikule iseseisvaid õiguskaitsevahendeid2. Riigikohtu hinnangul võib hea usu põhimõtte rikkumine
1 Vt nt RKTKo 29.03,2004, 3-2-1-41-04 (p 24) ja RKTKo 29.05.2012, 3-2-1-64-12 (p 42)
2 RKTKo 13.04.2007, 3-2-1-5-07 (p 13)