Välisministri määruse „Välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise kord ning välisesinduses töötava teenistuja eluruumi tingimused“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõu on seotud välisteenistuse seaduse (edaspidi VäTS) muutmise seadusega, mille teine lugemine lõpetati Riigikogus 3. juunil 2020 ning mis peaks jõustuma 1. augustil 2020. Määrus kehtestatakse VäTSi § 64 alusel. VäTSi § 64 sätestab, et välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise korra ning välisesinduses töötava teenistuja eluruumi tingimused kehtestab välisminister määrusega.
Välisministri 27. novembri 2006. aasta määrus nr 7 „Välisesinduses töötava teenistuja kasutusse antav eluruum ja selle taotluse vorm“, mille terviktekst on avaldatud märkega (RTL 2006, 86, 1566), ja välisministri 27. novembri 2006. aasta määrus nr 6 „Välisesinduse juurde kuuluva esinduse juhi residentsi kasutamise, sisustamise ja kulude hüvitamise alused ning kord“, mille terviktekst on avaldatud märkega (RTL 2006, 86, 1565), tunnistatakse kehtetuks. Eelnõuga viiakse välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise kord ning välisesinduses töötava teenistuja eluruumi tingimused vastavusse nii VäTSiga kehtestatud uute põhimõtetega kui ka praktikaga.
Eelnõu kohaselt kehtestab välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise korra ning välisesinduses töötava teenistuja eluruumi tingimused välisminister määrusega. 1. augustil 2020 jõustuva VäTSiga toodi välisesinduse juhi residentsi käsitlev volitusnorm välissuhtlemisseadusest üle VäTSi ning ühendati ülejäänud välisesinduste teenistujate eluruume puudutava volitusnormiga.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi haldusosakonna peadirektor Marje Luup (637 7034;
[email protected]), juriidilise osakonna peadirektor Kerli Veski (637 7402;
[email protected]), sama osakonna 1. büroo (rahvusvahelise õiguse büroo) jurist Liina Martinson (teenistussuhe peatunud) ning ministeeriumi jurist Marge Maspanov (637 7404;
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud juriidilise osakonna keeleekspert Riina Martinson (637 7404;
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 19 paragrahvist ning on jaotatud nelja peatükki. Esimene peatükk koosneb üldsätetest, teine peatükk reguleerib välisesinduses töötava teenistuja eluruumi ning kolmandasse peatükki on koondatud välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamisega seotud paragrahvid. Viimases peatükis on esitatud lõppsätted.
Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise kord ning välisesinduses töötava teenistuja eluruumi tingimused. Välisesinduses töötava teenistujana käsitatakse ka välisesinduse juhti, kui välisesinduse juurde ei kuulu välisesinduse juhi residentsi. Välisesinduse juhi residents kuulub järgmiste välisesinduste juurde: suursaatkond Berliinis, Helsingis, Kiievis, Londonis, Moskvas, New Delhis, Pariisis, Pekingis, Stockholmis ja Washingtonis ning alaline esindus Euroopa Liidu ja NATO juures.
Arvestades eelarvelisi piiranguid ning lähtudes välisesinduste juhtide esindusülesannete täitmise vajadusest oma asukohas, kuuluvad residentsid vaid olulisemate välisesinduste juurde. Samuti on residentsid asukohariikides, kus kohalikud kultuurilised eripärad eeldavad kodust võõrustamist. Väiksemate välisesinduste juhid saavad esindusülesannete täitmiseks kasutada välisesinduse ruume või muid sobivaid ruume.
Eelnõu § 2 defineerib määruses kasutatava mõiste residents.
Olenevalt kohalikest oludest ja linna eripärast on eri riikides suursaadikute residentsideks kas omaette elamud suurema krundi ning aiaga, elamute osad või suured korterid. Enamasti iseloomustab suursaadiku residentsi esinduslikkus. Kuna suursaadik on oma riiki täievoliliselt esindav ametiisik, kannavad samamoodi riiki esindavat tähendust ka teda ümbritsevad elemendid. Ajalooliselt on seega välja kujunenud teatavad standardid ning Euroopa riigina tuleb meil võimaluse korral järgida samu norme kui meiega samalaadseid väärtusi jagavad riigid.
Residents võib olla nii Eesti Vabariigi omanduses kui üüripind. Residents oma traditsioonilises tähenduses koosneb kahest alast: privaatalast ehk välisesinduse juhi eluruumidest ja avalikust alast ehk esindusruumidest. Eluruumides toimub diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse juhi ja tema perekonnaliikmete igapäevaelu, esindusruumid on eeskätt esindusülesannete täitmiseks (vastuvõttude jt esindusürituste korraldamine). Esindusruumid ja eluruumid võiksid residentsis olla eraldatud, eluruumide poolel võiks olla perele eraldi elutuba ja ka täiendav köök või kööginurk.
Eelnõu § 3 sätestab, et üürilepingusse lisatakse võimaluse korral diplomaatiline klausel, mis näeb ette õiguse lõpetada pikaajaline, vähemalt üks aasta kestev üürileping enne tähtaega, ilma et sellega kaasneks trahv või üüritagatise tagastamata jätmine. Sellise klausli lisamine ei ole igas riigis ega igas üürilepingus võimalik, aga kui selle lisamine õnnestub, annab see tagatise, et erakorraliselt riigist lahkumise tõttu üürilepingut üles öeldes ei kaasne sellega lisakulusid.
Eelnõu § 4 kehtestab tingimused teenistuja üüritavale eluruumile. Teenistuja eluruumi valikul tuleb arvestada paiknemist välisesinduse, ühistranspordi ja sotsiaalse infrastruktuuri (kaupluste, kooli, lasteaia jne) suhtes, samuti piirkonna ja hoone turvalisust ning tuleohutust. Riigid, kus Eesti välisesindused asuvad, on väga erinevad, samuti on erinevad ühe linna linnaosad. Eluruumi valikul tuleb lähtuda asukohalinna võimalustest, tagades samas eluruumi asukoha välisesindusele võimalikult ligipääsetavas ja esinduslikus linnaosas, arvestades samuti perekondlikke vajadusi (nt lapse kooli asukoht). Välisesinduse teenistuja ei või teadlikult valida elukohaks piirkonda või asumit, mis on asukohalinna tingimusi arvestades ebaturvaline (nt tulenevalt rahalistest kaalutlustest) või kust välisesindusse jõudmine on liialt ajamahukas. Eluruumi asukoha kooskõlastab välisesinduse juht kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Üldjuhul üüritakse remonti mittevajav ja möbleeritud eluruum, et välislähetusse asudes saaks esimesel võimalusel sisse kolida, ilma et tuleks eluruumi renoveerida või sisustada. Teenistujale jääb õigus üürida möbleerimata korter, kuid selle sisustuse eest kannab ta edaspidi ise hoolt, üürides asukohariigis mööbli või kolides mööbli kodust kaasa. Arvestades, et möbleerimata korter on reeglina odavam kui möbleeritud korter, saab teenistuja ise otsustada, kuidas ta kolimiseks ja majutuskulude katteks mõeldud välislähetustasu kasutab. Välisministeerium ega lähetajaministeerium möbleerimiskulusid enam ei kata. Välislähetustasu koefitsiendi arvutamise aluseks olevas majutuskulude piirmääras on arvestatud asukohalinna esindusliku piirkonna möbleeritud ja heas seisukorras korteri üürikuludega.
Eelnõu § 5 sätestab uue üürilepingu sõlmimise korra. Eluruumi üürileping sõlmitakse edaspidi üldjuhul teenistuja nimel. Välisesinduse nimel võib üürilepingu sõlmida põhjendatud juhul. Põhjendatud juht on olukord, kus sobiva eluruumi omanik ei ole nõus üürilepingu sõlmimisega teenistuja nimel ja põhjendab oma soovimatust üürilepingut sõlmida teenistujale kirjalikult.
Välisesinduse nimel sõlmitavale üürilepingule kirjutab alla välisesinduse juht, kes kontrollib ka eluruumi omaniku kirjaliku seisukoha olemasolu. Välisesinduse nimel sõlmitavas üürilepingus märgitakse eluruumi kasutaja. Samuti kirjutab eluruumi kasutaja alla üürilepinguga kaasnevatele dokumentidele, sealhulgas eluruumi üleandmise-vastuvõtmise aktidele. Välisesindus sõlmib omakorda teenistujaga eluruumi kasutamise ja sellega seotud kulude tasumise kokkuleppe, milles sätestatakse eelkõige teenistuja kohustus tasuda oma välislähetustasust korrektselt üüri ja kommunaalkulusid ning kasutada eluruumi heaperemehelikult. Selliseid lepinguid sõlmitakse hetkel näiteks Alalises Esinduses Euroopa Liidu juures.
Teenistuja saab tulevikus korteri üürimisega seotud kulude, üüri- ja kommunaalkulude katteks välislähetustasu. Kaovad seni palju probleeme tekitanud ruutmeetrite piirmäärad ja teenistuja valib enda perele sobiliku eluruumi. Peamaja nõusoleku taotlemise, asjaolude selgitamise ja kinnituse ootamise asemel saab teenistuja ise koheselt otsustada, kas konkreetne korter üürida või mitte.
Maakleriteenuse kasutamine on ka edaspidi võimalik. Selle kuluga on arvestatud lähetusse mineku välislähetustasus. Arvestatud on ka lepingutasu ja kindlustuskuludega. Välisesindused toetavad teenistujat vajadusel eluruumi otsingutes ja nõustavad nii kohalike eripärade kui lepingutingimuste osas. Samuti väljastavad välisesindused jätkuvalt teenistujale eluruumi üürimiseks vajalikke tõendeid asukohariiki tööle saabumise, pangakonto avamise, palga maksmise jt võimalike asjaolude kohta.
Oluline erisus võrreldes kehtiva korraga puudutab üüritagatise tasumist. Kui seni tasus üüritagatise välisesindus, siis uue korra kohaselt tasub tagatise ja vastutab ka selle tagasisaamise eest teenistuja. Kuna osades riikides võib üüritagatise summa olla mitme kuu üüri ulatuses, annab ministeerium üüritagatise teenistujale eraldi maksena ning selle kasutamiseks sõlmitakse teenistujaga kirjalik kokkulepe, mille alusel on teenistuja pikaajalisest välislähetusest naastes kohustatud ministeeriumile üüritagatise summa kogumahus või põhjendatud juhtudel osaliselt tagastama. Samuti sätestatakse kokkuleppes põhjendatud vajadusel ministeeriumi poolt juriidilise nõustamise kulude katmine, kui üüritagatise tagastamiseks üürileandja poolt on vaja teenistujal kaitsta oma õiguse, sh pöörduda õiguste kaitseks asukohariigi kohtusse. Kui tagatise summa on väiksem, võib teenistuja selle ka ise tasuda. Täpsemalt käsitleb lähetusse mineku ja lähetuses oleku välislähetustasust hüvitatavaid kulusid ja nende arvutamise aluseid Vabariigi Valitsuse määrus „Välisteenistuse seaduse kohaselt makstava välislähetustasu ja abikaasatasu lähtesummad, välislähetustasu ja abikaasatasu arvutamise, maksmise ning kulude katmise alused ja kord“ ja selle seletuskiri.
Eelnõu § 6 näeb ette Eesti riigile kuuluva eluruumi kasutusse andmise. Välisministeeriumile kuuluva eluruumi teenistuja kasutusse andmiseks ei pea teenistuja taotlust esitama ning kasutusse andmise otsustab välisesinduse juht, arvestades teenistuja perekondlikke vajadusi. Riigile kuuluva eluruumi teenistuja kasutusse andmisel sõlmitakse teenistujaga eluruumi kasutamisleping, mis registreeritakse ja säilitatakse välisesinduses. Välisesinduse juhiga sõlmib eluruumi kasutamislepingu Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsler.
Eelnõu § 7 sätestab teenistuja vastutuse. Lähtutud on üldpõhimõttest, et kui teenistuja kasutusse antakse eluruum ja selle sisustus, siis tuleb seda heaperemehelikult hoida ning tagastada samas seisundis, võttes arvesse normaalset kulumist. Teenistuja, tema perekonnaliikmete ja külaliste süülise tegevuse, tegevusetuse või hooletuse tagajärjel, kaasa arvatud lemmikloomade poolt eluruumile või selle sisustusele tekitatud kahju eest vastutab teenistuja, mis tähendab ka kahju korvamist. Kui üürileping on sõlmitud välisesinduse nimel või on tegemist Eesti Vabariigile kuuluva eluruumiga ja hüvitamise suuruse ning põhjendatuse üle tekib vaidlus, teeb otsuse Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsler, küsides välisesinduse juhi kirjalikku arvamust.
Eelnõu § 8 määrab, et residentsi valikul tuleb arvestada elamu, elamu osa või korteri ja selle asukoha sobivust ja esinduslikkust, turvalisust, tuleohutust, funktsionaalset ruumilahendust, eluruumide eraldatust esindusruumidest, võimalust paigaldada valvesüsteeme või olemasolevate valvesüsteemide korral võimalust neid ise hallata ning üldjuhul lähtuda põhimõttest, et sama residentsi kasutamist saaks jätkata järgmine esinduse juht.
Välisministeeriumi haldusosakond korraldab haldusküsimuste asekantsleri ülesandel sobiva residentsi leidmise, kasutades vajaduse korral asukohariigi kinnisvaraettevõtte teenuseid. Otsuse residentsi valiku kohta teeb kantsler haldusküsimuste asekantsleri ettepanekul. Residentsi ostu-müügilepingu sõlmib kantsler või tema volitatud teenistuja Eesti Vabariigi nimel. Nii residentsi üürimisel, ostmisel kui ka juhul, kui olemasolevas residentsis vahetub välisesinduse juht, hindab Välisministeeriumi haldusosakond residentsi seisukorda ning korraldab residentsi renoveerimise, arvestades eelarve võimalusi.
Eelnõu § 9 kohaselt sõlmitakse residentsi üürileping üldjuhul välisesinduse nimel. Üürilepingule ja sellega kaasnevatele dokumentidele kirjutab alla välisesinduse juht peale seda, kui kantsler on haldusküsimuste asekantsleri ettepanekul teinud otsuse residentsi üürimise kohta. Kui üürileandja ei ole nõus üürilepingu sõlmimisega välisesinduse nimel, sõlmitakse see välisesinduse juhi nimel.
Eelnõu § 10 määrab, et Eesti Vabariigile kuuluva residentsi ja üüritava residentsi esinduse juhi kasutusse andmise korral sõlmivad esinduse juht ja haldusküsimuste asekantsler residentsi kasutamislepingu.
Eelnõu § 11 reguleerib residentsi ja selle sisustuse vastuvõtmist ja üleandmist. Residentsi üüri- või kasutamislepingu sõlmimisel ja selle lõpetamisel koostatakse olemasoleva sisustuse nimekiri. Välisesinduse juht või vastutav välisesinduse teenistuja kontrollib residentsi sisustuse vastuvõtmisel ja üleandmisel nimekirjas loetletud esemete olemasolu ja nende seisundit ning fikseerib ilmsed puudused näiteks fotodena, videona, kirjaliku kirjeldusena ning kinnitab nimekirja allkirjaga.
Eelnõu § 12 sätestab residentsi kasutamise põhimõtted. Esinduse juht peab residentsi ja selle sisustust kasutama otstarbekohaselt. Lisaks elukoha funktsioonile on esinduse juhi residentsil poliitiline ja protokolliline tähendus, sest diplomaatilise praktika üheks oluliseks valdkonnaks on kontaktide loomine, süvendamine ja hoidmine asukohariigis, suhtlemine ja tegevus ka väljaspool ametiruume. Paragrahv 12 sätestabki põhimõtte, et esindusruumide olemasolul tuleb neid kasutada esindusülesannete täitmiseks: korraldada seal eineid, vastuvõtte ning kultuuri- ja muid esindusüritusi. Näiteks asukohariiki külastaval riigipeal on sobilik võtta külalisi vastu esinduse juhi residentsis, kui see on piisavalt funktsionaalne, mitte välisesinduse ametiruumides. Esinduse juht peab residentsi ja selle sisustust kasutama heaperemehelikult ja vastavalt selle kasutamise otstarbele ning hoidma seda nii, et selle väärtus ei väheneks, välja arvatud normaalne kulumine.
Residentsi või selle sisustuse kahjustumisest peab esinduse juht teatama esimesel võimalusel Välisministeeriumi haldusosakonna peadirektorile. Teatamise nõue on vajalik välisesinduse juhi enda huvides, kuna temal lasub otsene vastutus residentsi ja selle sisustuse heaperemeheliku hoidmise eest. Olenevalt tekkinud kahjust otsustab haldusosakond, kas teavitatakse üürileandjat või kuidas ennistatakse endine olukord. Teatada ei ole vaja vaid juhul, kui residentsi või selle sisustuse endine seisund on võimalik taastada ilma välisesindusevälise sekkumiseta.
Eelnõu § 13 sätestab residentsi sümboolikaga seotud põhimõtted. Kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja tavaga ning Eesti õigusaktidega kasutab esinduse juht residentsil Eesti Vabariigi lippu ja suure riigivapi kujutisega nimesilti. Residentsil sümboolika kasutamise põhimõte on eelkõige sätestatud Viini diplomaatiliste suhete konventsiooni artiklis 20: “esindusel ja selle juhil on õigus kasutada esinduse hoonetel, sealhulgas ka esinduse juhi residentsil ja tema sõiduvahendeil, lähetajariigi lippu ja vappi”.
Eesti lipu kasutamisel juhindub esinduse juht Eesti lipu seadusest ja ajalooliselt väljakujunenud heast tavast. Kortermajas asuva Eesti Vabariigi omandis oleva või üüritava residentsi korral on lipu ja suure riigivapiga nimesildi kasutamiseks vajalik kas ühistu või üürileandja nõusolek, et vältida hilisemaid pretensioone residentsi kahjustamise kohta.
Eelnõu § 14 reguleerib residentsi sisustamise põhimõtteid. Residentsi sisustab täies mahus Välisministeeriumi haldusosakond. Esindusruumid peavad tutvustama Eestit parimal võimalikul moel, sh esitlema Eesti disaini ja kunsti, seetõttu kaasatakse professionaalsed Eesti sisearhitektid. Esindusruumides kasutatakse võimalusel ka Eesti kunstimuuseumitest deponeeritud kunstiteoseid.
Välisministeerium tagab esindusruumide sisustamise järgmiste esemetega: optimaalse suurusega söögilaud koos toolidedega ja nõudekapid, esindusülesannete täitmiseks vajalik köögi- ja serveerimisvarustus, sealhulgas nõudepesumasin ja kohvimasin, esindusserviis vähemalt 14 inimesele koos klaaside komplekti ja serveerimisvahenditega, optimaalse suurusega pehme mööbli komplekt salongi, pesumasin, tolmuimeja, muu sisustus, näiteks kardinad, vaibad ja valgustid. Kui residentsi juurde kuulub terrass, rõdu või aed, mis võimaldab esindusülesandeid täita vabas õhus, tagatakse ka aiamööbli ja aiatarvikute, sealhulgas vajaduse korral grillahju ja telkkatuse olemasolu.
Eluruumides tagatakse voodite, riidekapi, öökappide, raamaturiiuli, kirjutuslaua, tooli, köögilaua ja toolide, valgustite ning vajadusel ka pehme mööbli (diivan, tugitoolid) ja diivanilaua olemasolu. Tulenevalt residentsi sisekujundusprojektist võib sisustuse nimekiri varieeruda.
Välisesinduse juht võib osaliselt asendada residentsi eluruumides Välisministeeriumile kuuluvat sisustust isiklike esemetega, kui Välisministeeriumile kuuluvat sisustust on võimalik heaperemehelikult ladustada. Selleks, et Välisministeeriumi sisustus ei saaks kahjustada, on nii sisustuse vahetamiseks kui ka Välisministeeriumile kuuluva sisustuse ladustamiseks vajalik haldusosakonna kooskõlastus.
Eelnõu § 15 reguleerib residentsi kasutamiskulude katmist. Välisministeerium kannab esinduse juhi residentsi üürilepingu sõlmimise, pikendamise ja lõpetamisega kaasnevad kulud – üüri, maakleritasu, pangagarantii, ettemaksu, üüritagatise, kindlustuse jm. Samamoodi on Välisministeeriumi kanda pliidi, külmiku, pesumasina, nõudepesumasina ja kliimaseadme paigaldamise ja seadmestamise kulud; kommunaalkulud (küte, vesi, kanalisatsioon, prügivedu, hoone halduskulud); valveteenused ning valvesüsteemide soetamis-, paigaldus- ja hoolduskulud; esindusruumide ja köögi koristuse kulud esindusürituse eel ja järel ning suurpuhastuse kulud kaks korda aastas; esindusülesannete täitmisega seotud teenuste ja abitööjõu kulud, näiteks peokorraldusteenus; aia olemasolul aia hoolduskulud; esindusauto residentsi juures hoidmise kulud; gaasikulud 100% ulatuses, kui gaasi kasutatakse ainult residentsi kütmiseks või vee soojendamiseks; kui gaasi kasutatakse ka mujal olmes, hüvitatakse gaasikulu kuni 90% ulatuses; elektrikulu hüvitatakse 10% ulatuses esindusruumide olemasolu korral või 20% ulatuses, kui residentsis on täiendavaid elektriseadmeid, nagu kliimaseade, soojuspump või soojaveeboiler (edaspidi täiendavad elektriseadmed), või 80% ulatuses, kui elektrit kasutatakse põhikütteallikana, või 90% ulatuses, kui elektrit kasutatakse põhikütteallikana ning residentsis on täiendavaid elektriseadmeid.
Igapäevased, isiklikest vajadustest põhjustatud elektri- ja gaasikulud, v.a lõike 1 punktides 6 ja 7 sätestatud erandid, ja sidekulud (lauatelefon, internet, kaabeltelevisioon jt) on esinduse juhi kanda. Koduse telefoni abonementtasu ei hüvitata, sest praktikas on kõikidel esinduse juhtidel töökõnedeks töömobiilid. Mobiilidega seotud abonementtasud ja kõned (limiidi piires) hüvitatakse. Samamoodi ei hüvitata koduse interneti abonementtasu. Välisministeerium ei kata ka lemmikloomade põhjustatud kulusid.
Eelnõu § 16 sätestab esinduse juhi vastutuse. Lähtutud on üldpõhimõttest, et esinduse juhi residentsi ja selle sisustust tuleb heaperemehelikult hoida ning tagastada samas seisundis, võttes arvesse normaalset kulumist. Esinduse juhi, tema perekonnaliikmete ja isiklike külaliste süülise tegevuse, tegevusetuse või hooletuse tagajärjel, kaasa arvatud lemmikloomade poolt eluruumile või selle sisustusele tekitatud kahju eest vastutab teenistuja, mis tähendab ka kahju korvamist. Kui hüvitamise suuruse ja põhjendatuse üle tekib vaidlus, teeb lõpliku otsuse Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsler. Kahju, mis on tekitatud esindusruumides esindusülesandeid täites, näiteks vastuvõtu ajal külaliste poolt, kannab Välisministeerium.
Eelnõu § 17 sätestab, et enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud üüri- ja eluruumi kasutamise lepingute suhtes kohaldatakse kuni eluruumi või residentsi vahetamiseni või hiljemalt teenistuja lähetuse lõpuni välisministri 27. novembri 2006. a määruses nr 7 „Välisesinduses töötava teenistuja kasutusse antav eluruum ja selle taotluse vorm“ ja välisministri 27. novembri 2006 määruses nr 6 „Välisesinduse juurde kuuluva esinduse juhi residentsi kasutamise, sisustamise ja kulude hüvitamise alused ning kord“ sätestatut. Kui käesoleva määruse jõustumise eel sõlmitud eluruumi üüri- või kasutusleping või üüritud eluruumi või residentsi tingimused ei vasta käesolevas määruses sätestatule, jäävad need kehtima kuni lepingu lõppemiseni või eluruumi, residentsi vahetamiseni või hiljemalt kuni teenistuja lähetuse lõpuni. Määruse jõustumise tõttu ei ole kohustust lepinguid muuta ega elukohta vahetada.
Eelnõu § 18 kohaselt tunnistatakse kehtetuks välisministri 27. novembri 2006. aasta määrus nr 7 „Välisesinduses töötava teenistuja kasutusse antav eluruum ja selle taotluse vorm“ ja välisministri 27. novembri 2006. aasta määrus nr 6 „Välisesinduse juurde kuuluva esinduse juhi residentsi kasutamise, sisustamise ja kulude hüvitamise alused ning kord“.
Eelnõu § 19 kohaselt jõustub määrus 1. augustil 2020.
3. Eelnõu terminoloogia
Uusi termineid kasutusele ei võeta.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidu õigusaktides ei ole ette nähtud valitsusasutuste ülesehituse ega töökorralduse nõudeid.
5. Määruse mõjud
Eelnõul puudub oluline otsene sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub oluline otsene mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Eelnõu muudatuste tulemusena sõlmib teenistuja tulevikus üldjuhul ise korteri üürilepingu ning võtab sellega kaasneva vastutuse. Samas saab teenistuja tulevikus korteri üürimisega seotud kulude ja üürikulude katteks välislähetustasu. Kuna muudatuste eesmärk on vähendada teenistuja halduskoormust ning suurendada valiku- ja otsustusvabadust, on eelduseks, et muudatuste mõju teenistujale ja tema perekonnale on positiivne.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Eelnõu jõustumisega ei kaasne riigieelarvele rahalist lisatulu ega -kulu.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. augustil 2020.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele, Riigikantseleile ja Riigikogu Kantseleile.
Urmas Reinsalu
Minister