Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 01.02.2024.a, Tartu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kersti Kohal

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur II osakond

Kriminaalasja number: 23278051849

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXXX XXXXXXXX

Kuriteo toimepanemise aeg: 19.11.2023.a.

Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 23278051849, milles menetlust

alustati 19.11.2023.a Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p 2 tunnustel.

14.12.2023.a esitati XXXXX XXXXXXXX´ale kahtlustus selles, et tema 19.11.2023.a kella

22.10 paiku Tartus linnas XXXX tn asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda enda

elukaaslase XXX XXXX´a suhtes. Nimetatud vägivald seisnes selles, et XXXXX

XXXXXXXX haaras tekkinud konflikti käigus noa, mille asetas XXX XXXX´a kõrile ning

millega kriimustas kannatanu kõri. Oma sellise tegevusega põhjustas XXXXX XXXXXXXX

XXX XXXX´ale füüsilist valu ning 2 cm pindmise haava kaela ülaosale.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega: politsei teenistuslehe ja juhtumi väljatrükiga, SA Tartu

Kiirabi kiirabikaardiga, Häirekeskuse lühinumbrile tehtud kõne salvestusega, sündmusele

reageerinud politseiametnike vormikaamerate videosalvestustega, lähisuhtevägivalla infolehe

ja lähisuhtevägivallas riskide hindamise ja maandamise lehega ning tunnistaja XXXXX

XXXXXX´i ja kahtlustatava XXXXX XXXXXXXX´a ütlustega, on tõendamist leidnud

XXXXX XXXXXXXX´a poolt vägivallakuriteo toimepanemine XXX XXXX´a suhtes.

Tunnistaja XXXXX XXXXXX´i ülekuulamise protokollist nähtub, et 19.11.2023.a reageeris

ta koos paarimehega väljakutsele aadressil XXXX tn Tartu linn, mille sisuks oli, et

naisterahvas läks meesterahvale noaga kallale. Sündmuskohale jõudes selgitas lapseootel

XXXXX XXXXXXXX politseiametnikele, et tema ja XXX XXXX´a vahel oli tekkinud

sõnelus koristamata köögi pärast ning XXX XXXX oli hakanud kätega vehkima, mispeale

XXXXX XXXXXXXX ehmus ja haaras noa ning asetas selle XXX XXXX´a kaelale. Kuna

XXX XXXX liigutas enda pead eemale, siis tekkis talle kaela peale kriimustus. XXX XXXX

kinnitas politseiametnikele, et sõnelus algas poolte vahel tõepoolest koristamata köögi pärast

ning et sõneluse käigus lõi ta rusikaga vastu kappi. Selle peale haaras XXXXX XXXXXXXX

noa, millega üritas XXX XXXX´a lüüa. XXX XXXX sai noaga pihta, lükkas naisterahva

vastu seina ja haaras tema käest kinni ning üritas noa kätte saada. Sündmuse juures oli ka

XXXXX XXXXXXXX´a alaealine poeg, kes selgitas tunnistajale, et tema ema ja XXX

XXXX´a vahel tekkis sõnelus ning XXX XXXX oli löönud jalaga vastu kappi. Seejärel oli

XXXXX XXXXXXXX haaranud noa ja üritanud XXX XXXX´a sellega lüüa, mille tagajärjel

lükkas viimane XXXXX XXXXXXXX´a vastu seina ja proovis noa tema käest ära väänata.

XXX XXXX´al oli kaelal väike 2 cm pindmine haav, mille näol ei olnud tegemist tõsise

vigastusega. Samuti oli XXX XXXX alkoholijoobes. Tunnistajale avaldati, et poolte vahel on

2

ka varasemalt olnud juhtum, mille käigus ähvardas XXX XXXX alkoholijoobes olles

XXXXX XXXXXXXX´a rõdult alla visata ning see juhtum jõudis kohtusse.

Kahtlustatav XXXXX XXXXXXXX on andnud ütlusi, et viibis 19.11.2023.a koos enda poja

ja XXX XXXX´aga viimase üürikorteris. XXX XXXX hakkas kahtlustatava kallal tänitama

ning talle ette heitma pritsmeid köögi seinal. Kahtlustatav oli selleks hetkeks juba ärritunud

ning endast väljas, sest tema lapseootus oli kulgenud raskelt ja pidevate iivelduste saatel ning

antud kuupäeval oli tekkinud ka lapsel koolis probleeme. Seetõttu kahtlustatav vihastas,

viskas köögis oleva lõikelaua kraanikaussi ja hakkas koristama ning andis XXX XXXX´ale

mõista, et plaanib ära kolida. Selle peale lõi XXX XXXX kahtlustatava sõnul mitu korda

vihaselt jalaga vastu valamukappi. Kahtlustatav võttis kraanikausi juurest noa ning pani selle

XXX XXXX´ale kaelale, et teda hoiatada, et viimane ta rahule jätaks ning rohkem teda ei

ärritaks. Seejärel hakkas XXX XXXX rabelema ja kannatanu käsi väänama ning selle

rabelemise käigus kriimustas ta noaga enda kaela. Kahtlustatava sõnul tema ise tahtlikult

XXX XXXX´ale haiget teha ei soovinud. Kahtlustatav lisas, et on praeguseks XXX XXXX´a

juurest ära kolinud. Samuti selgitas kahtlustatav, et tal on diagnoositud mõõdukas depressioon

ja isikusehäire ning ta võtab ravimeid, mille on talle välja kirjutanud psühhiaater. Kahtlustatav

tõi ka välja, et 2023.a kevadel oli ta koos pojaga kannatanuks kriminaalasjas, milles oli XXX

XXXX´al nende vastu ka lähenemiskeeld.

Kannatanu XXX XXXX on keeldunud kohtueelse menetluse käigus ütluste andmisest

XXXXX XXXXXXXX´a suhtes. 25.01.2024.a suhtles prokurör telefoni teel kannatanu XXX

XXXX´aga, kes kinnitas, et tal puuduvad mistahes pretensioonid XXXXX XXXXXXXX´a

suhtes, nad on ära leppinud ning eludega eraldiseisvalt edasi liikunud. Samuti tõdes

kannatanu, et tegemist oli kahepoolse konfliktiga ning ta ei pea vajalikuks XXXXX

XXXXXXXX´a kriminaalkorras karistamist. 24.01.2024.a suhtles prokurör telefoni teel ka

kahtlustatava XXXXX XXXXXXXX´aga, kes kinnitas XXX XXXX´a poolt juba avaldatud,

sh seda, et tänasel päeval ei ela nad enam XXX XXXX´aga koos ning ei plaani seda teha ka

tulevikus. Kahtlustataval on kavas veebruarikuu jooksul Eestist lahkuda ning välismaal elama

asuda. Kahtlustatav möönis, et tegemist oli kahetsusväärse juhtumiga, milleni olid viinud nii

tema emotsionaalselt keeruline olukord (probleemid lapsega, halb enesetunne ning pinged

seoses rasedusega) kui ka XXX XXXX´a enda käitumine ning tema poolt varasemalt toime

pandud kehaline väärkohtlemine XXXXX XXXXXXXX´a suhtes. Kannatanu lisas, et

käesoleval hetkel võtab ta igapäevaselt ravimeid, mille on talle välja kirjutanud psühhiaater.

Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus XXXXX

XXXXXXXX´a suhtes tuleb lõpetada ning kohaldada KrMS § 202 sätteid. KrMS § 202 lg-d 1

ja 7 näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur

lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata

kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi.

Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav

prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka

proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni

kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK

3-1-1-85-04). Käesolevas kriminaalasjas on XXXXX XXXXXXXX´ale esitatud kahtlustus

KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme

kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni

viieaastase vangistuse. KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas

3

seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär, millega ei nähta karistusena ette vangistuse

alammäära, viitab väiksemale süüle. Süü hindamisel võetakse arvesse ka asjaolusid, mis viisid

kuriteo toimepanemiseni. Nii kannatanu kui ka kahtlustatava ütlustest nähtub, et füüsiline

konflikt poolte vahel kasvas välja vastastikusest tülist, mis tekkis koristamata köögi pärast.

XXXXX XXXXXXXX´a sõnade kohaselt hakkas alkoholijoobes XXX XXXX kätega

vehkima, lõi mitu korda vihaselt jalaga vastu valamukappi, mistõttu kahtlustatav ehmatas,

võttis kraanikausi juurest noa ning pani selle XXX XXXX´ale kaelale, et teda hoiatada, et

viimane ta rahule jätaks. Seda, et XXX XXXX sõnalise konflikti käigus rusikaga või jalaga

vastu kappi lõi, on kinnitanud ka kannatanu ise ning sündmust pealt näinud kahtlustatava

alaealine poeg. Kannatanul vägivalla tarvitamise tagajärjel tõsiseid vigastusi ei tekkinud.

Seega tegemist ei olnud teoga, millega oleksid kaasnenud rasked tagajärjed. Oluline on seegi,

et XXXXX XXXXXXXX oli teo toimepanemise ajal lapseootel, mis on KarS § 57 lg 1 p 7

mõttes süüd kergendav asjaolu. Samuti vajab märkimist, et varasemalt, s.o 16.02.2023.a, on

pannud XXX XXXX ise toime XXXXX XXXXXXXX´a ja tema alaealise poja kehalise

väärkohtlemise, millises osas menetlus tema suhtes lõpetati 11.04.2023.a KrMS § 202 alusel.

XXXXX XXXXXXXX´al on diagnoositud ka depressioon ja isiksushäire, mille

sümptomiteks võib olla emotsionaalne ebastabiilsus ja vähene impulsikontroll. Käesolevalt on

XXXXX XXXXXXXX tegelenud enda vaimse tervise probleemidega, ta on pöördunud

psühhiaatri vastuvõtule, teeb psühhiaatriga igakülgset koostööd ning on saanud uued ravimid,

mida ta võib tarvitada ka lapseootel olles. Tema käitumine on ravimitega kontrolli all. Samuti

on osapooled vahetult pärast sündmust leppinud, asjad selgeks rääkinud ega oma üksteise

suhtes pretensioone. Eespoolnimetatud asjaolud koostoimes viitavad XXXXX

XXXXXXXX´a tegevuses väiksemale süüle. Kahtlustatava süüd vähendab siinjuures ka

asjaolu, et ta on prokuröri juures avaldanud mõistmist oma teo keelatuse osas ning

väljendanud kahetsust.

Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik

menetlushuvi on olemas jätkuva perevägivalla puhul või kui kriminaalmenetluse

mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt näinud alaealise pereliikme huvid.

KrMS § 202 on eelkõige mõeldud kohaldamiseks esmakurjategijatele. XXXXX

XXXXXXXX on kriminaalkorras karistamata isik ning tema suhtes ei ole varem

kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, mistõttu võib asuda seisukohale, et

kahtlustava puhul ei ole tegemist ohtliku ühiskonnaliikmega. Kahtlustatav on oma tegude

keelatusest aru saanud ning teinud nendest järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema

õigusvastane käitumine ei kordu. Kuigi XXXXX XXXXXXXX´ale on esitatud kahtlustus

vägivallaepisoodis, mis on toime pandud tema alaealise poja juuresolekul, ei ole XXXXX

XXXXXXXX´ale etteheidetud teo puhul tema süü olnud suur ning seejuures on tema poolt

tarvitatav vägivald olnud lühiajaline ning väheintensiivne ega ole põhjustanud rasket

tagajärge. Prokuröri hinnangul ei ole XXXXX XXXXXXXX´a edaspidise õiguskuulekuse

tagamiseks vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid (nt kriminaalhooldust), mida ei

saaks kasutada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Kriminaalasjas, kus

tegemist on esmakordse kriminaalkorras karistatava õigusrikkumisega, teise astme kuriteoga,

kus kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub ka avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik isiku

kriminaalkorras karistamine. XXXXX XXXXXXXX´a edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks

ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada

edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle ka kohustusi määrates.

Kahtlustatav XXXXX XXXXXXXX on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel võtma endale

KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustuse maksta kindel summa, s.o 410 eurot, riigituludesse.

Nimetatud kohustust on tal võimalik täita ka välismaal elades.

4

Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle

pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma määrusega.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23278051849 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

a) KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustub XXXXX XXXXXXXX tasuma 6 kuu

jooksul, s.o ajavahemikul 01.02-01.08.2024.a, riigituludesse 410 eurot (nelisada

kümme eurot). Makse tuleb teha määruse lisas – maksedokumendis märgitud

arveldusarvele.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: puudub.

4. Asitõendid: 1 CD-R plaat 19.11.2023.a Häirekeskuse kõne salvestusega ja 1 DVD-R plaat

19.11.2023.a patrullpolitseinike rinnakaamerate videosalvestustega, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1

alusel kriminaaltoimiku juurde.

5. Andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist sisalduvate andmete

kustutamine: kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on XXXXX XXXXXXXX´alt

võetud DNA-proov ja sõrmejäljed. Jätta nimetatud andmed kustutamata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7.Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamata anda

kahtlustatavale XXXXX XXXXXXXX´ale ning koopia määrusest saata kannatanule XXX

XXXX´ale.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lg-le 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna

Ringkonnaprokuratuuris (Kalevi 1, Tartu linn).

9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.

Kersti Kohal

abiprokurör

Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse

lõpetamisega ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja

toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et

kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS §

202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse.

(nimi, allkiri, kuupäev)