Kiri

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Riigikogu kultuurikomisjon

[email protected] 18.11.2024 nr 1-12/1306-1

Muudatusettepanekud spordiseaduse

muutmise seaduse eelnõu (518 SE) kohta

Kultuuriministeerium esitab spordiseaduse muutmise eelnõu (518 SE) kohta kaks ettepanekut.

1. Palume täiendada spordiseaduse § 91 lõiget 5 punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) toetust taotlevas spordialaliidus, spordiklubis või spordikoolis treeniva lapse või noore puude

andmed.“.

Spordiseaduse § 91 lõige 5 sätestab isikuandmete loetelu, mida treeneri tööjõukulu toetuse andmise

menetlemiseks võib töödelda (toetust taotlevas spordialaliidus, spordiklubis või spordikoolis

treeniva lapse või noore nimi ja toetust taotlevas spordialaliidus, spordiklubis või spordikoolis

treeniva lapse või noore isikukood).

Täiendava isikuandmete koosseisu lisamise vajadus tõusetus käesoleva aasta oktoobris

kultuuriministri määruse „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded

spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja

treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmise

raames.

Käesoleval aastal viis Kultuuriministeerium spordivaldkonna katusorganisatsioonide seas läbi

küsitluse, et saada tagasisidet treeneri tööjõukulu toetusmeetme toimimise kohta. Teiste hulgas

esitas Kultuuriministeeriumile määruse muutmiseks mitmeid ettepanekuid Eesti

Paralümpiakomitee, kelle üks ettepanek oli edaspidi arvestada keskmise, raske või sügava puudega

lapsed ja noored treeningrühmadesse kahekordse koefitsiendiga (määruse lisa 1 sätestab

treeningrühma suurusele nõuded). Koefitsiendi rakendamine tähendab seda, et kui treeningrühmas

treenib puudega laps või noor, peab treeningrühma suurus olema toetuse saamiseks väiksem.

Seega, kui treeningrühmas treenivad ainult puudega lapsed või noored, võib treeningrühm olla

määruses sätestatust poole väiksem. Treeningrühma kuuluv puudega noor või laps võib olenevalt

puude astmest ja spordialast vajada suuremat treeneri tähelepanu ning koefitsiendi rakendamine

aitaks parandada puudega laste ja noorte treenimisvõimalusi ja suurendada nende

liikumisaktiivsust. Muudatus aitaks lapsi paremini ühiskonda lõimida ja treeningrühmadesse

arvata. Seega soovib Kultuuriministeerium seda muudatust treeneri tööjõukulu toetuse eraldamisel

rakendada.

Koefitsiendi rakendamine eeldab aga, et toetuse andja (Spordikoolituse ja -Teabe SA

halduslepingu alusel) töötleb treeningrühma kuuluvate laste ja noorte puuete andmeid, sest vaid

selle järgi on võimalik treeningrühma suuruse vastavust ja selle vähendamise vajadust kontrollida.

Süsteem toimiks nii, et toetust taotlev spordiklubi või -kool esitab toetuse taotlemise keskkonda

treenitavate laste või noorte nimed ja isikukoodid (nii nagu teeb seda juba praegu) ning kui

konkreetse treeningrühma puhul on soov koefitsienti rakendada, siis märgib spordiklubi või -kool

selle keskkonnas eraldi ära. Spordikoolituse ja -Teabe SA teeb nendes treeningrühmades treenivate

laste või noorte osas päringu Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi, kust väljastatakse laste või

noorte isikukoodide põhiselt andmed selle kohta, kas neil on tuvastatud keskmine, raske või sügav

puue (saabub jah/ei vastus).

Laste ja noorte puuete andmed on terviseandmed, mis on eriliiki isikuandmed isikuandmete

üldmääruse artikli 9 mõttes. Arutasime Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja

Andmekaitse Inspektsiooniga, mis on oleks antud juhul eriliiki isikuandmete töötlemise aluseks

ning leidsime, et selliseks andmetöötluseks on vaja õiguslikku alust seaduse tasandil. Küsimust ei

saa lahendada andmesubjekti nõusolekuga (alaealise puhul lapsevanema nõusolek), sest

isikuandmete üldmääruses sätestatud nõuded nõusolekule ei ole käesoleval juhul täidetud.

Arvestades, et spordiseaduse § 91 lõige 5 sätestab loetelu isikuandmetest, mida võib treeneri

tööjõukulu toetusmeetme raames töödelda, tuleb ka vastav õiguslik alus eriliiki isikuandmete

töötlemiseks lisada just sellesse sättesse. Pärast seadusmuudatuse jõustumist lisame koefitsiendi

rakendamiseks vajalikud normid kultuuriministri määrusesse.

2. Kultuuriministeerium palub teha eelnõus paranduse. Kahetsusväärselt on eelnõu § 1 punktiga

15 muudetavas olümpiavõitja riikliku toetuse regulatsiooni muutmise sättes (§ 18 lg 3) mõiste

olümpiavõitja riiklik pension. Tegemist on mõistega, mida kaaluti 2004. a spordiseaduse

muudatuse väljatöötamisel ning mida kasutatakse aeg-ajalt argikeeles, mistõttu jäi see kahjuks

eelnõus parandamata. Vabandame selle eksimuse pärast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

Minister

Margus Klaan 628 2328 [email protected]

Siiri Pelisaar 628 2225 [email protected]