Otsus

<

OTSUS Vaidlustusasja number

200-24/273855

Otsuse kuupäev 18.11.2024 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus Trinidad Wiseman OÜ vaidlustus Riigi Infosüsteemi

Ameti riigihankes „Sündmusteenuste analüüsi-, arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 273855) hankija otsusele tunnistada edukaks Industry62 OÜ pakkumus

Menetlusosalised Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Trinidad Wiseman OÜ, esindaja vandeadvokaat Jaana Nõgisto Hankija, Riigi Infosüsteemi Amet, esindaja Katrina Kõivsaar Kolmas isik, Industry62 OÜ, esindaja vandeadvokaat Mart Parind Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg-de 3 ja 8 alusel 1. Jätta rahuldamata Trinidad Wiseman OÜ vaidlustus Riigi Infosüsteemi Ameti riigihankes „Sündmusteenuste analüüsi-, arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 273855). 2. Mõista Trinidad Wiseman OÜ-lt Industry62 OÜ kasuks välja Industry62 OÜ lepingulise esindaja kulud 870,83 eurot (käibemaksuta). 3. Jätta Trinidad Wiseman OÜ poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 24.04.2024. a avaldas Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi ka Hankija) avatud hankemenetlusega riigihanke „Sündmusteenuste analüüsi-, arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 273855) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad (edaspidi Hindamiskriteeriumid), Hindamismetoodika ja Proovitöö (edaspidi Proovitöö ülesanne). Riigihanke tulemusena sõlmib Hankija raamlepingu 4 pakkujaga. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 19.06.2024. a, esitasid pakkumuse 18 pakkujat, sh Trinidad Wiseman OÜ ja Industry62 OÜ. 2. 14.10.2024. a otsusega tunnistas Hankija edukaks AS-i HELMES, Industry62 OÜ, Nortal AS-i ja OÜ Aktors pakkumused. 17.10.2024. a laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

2 (16)

Trinidad Wiseman OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele tunnistada edukaks Industry62 OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus. 3. Kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg-ga 2 ja § 196 lg-dega 1 ja 3 teatas vaidlustuskomisjon 25.10.2024 kirjaga nr 12.2-10/200 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 30.10.2024 ja neile vastamiseks 04.11.2024. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitasid täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja Vaidlustaja ja Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Hankija. 4. Käesoleva juhul on tegemist olukorraga, kus menetlusosalised on esitatud menetlusdokumentides ulatuslikult ning üksikasjalikult kajastanud Vaidlustaja pakutud lahendust, mis sisaldab Vaidlustaja ärisaladust. RHS ei näe ette, et kogu vaidlustusmenetluse saaks kinniseks kuulutada, vaidlustuskomisjoni otsus tuleb üles laadida riigihangete registrisse. Vaidlustaja ärisaladuse kaitseks on vaidlustuskomisjon koostanud käesolevast otsusest kaks varianti. Riigihangete registrisse laaditakse üles otsus, milles ei ole andmeid Vaidlustaja pakutud lahenduse kohta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, Trinidad Wiseman OÜ, vaidlustuses ja 30.10.2024. a esitatud täiendavates seisukohtades, põhjendatakse taotlust alljärgnevalt. 5.1. Hindamisprotokolli (edaspidi Protokoll) kohaselt said kõik edukaks tunnistatud pakkumused proovitöö hindamisel 120 väärtuspunkti, Vaidlustaja pakkumus sai aga 110 väärtuspunkti. Pakkumuse maksumuse hindamisel sai Vaidlustaja pakkumus maksimaalsed 30 väärtuspunkti. Kuna vastavalt hindamiskriteeriumidele andis pakkumuse maksumus maksimaalselt 30 väärtuspunkti ja proovitöö kvaliteet maksimaalselt 70 väärtuspunkti, oli Vaidlustaja pakkumusele omistatud väärtuspunktide arv madalaim ning Vaidlustaja pakkumus kokku 94,17 punktiga edukaks ei osutunud. 5.2. Vaidlustaja pakkumuse kvaliteedi hindamisel on sellele omistatud igas alakriteeriumis maksimaalsed väärtuspunktid, kuid proovitöö alamkriteeriumis „Äriline lahendus“ on Vaidlustaja pakkumus saanud maksimaalse 40 väärtuspunkti asemel (ühe astme võrra madalamad) 30 punkti. Protokolli põhjendused pole seotud proovitööle kehtestatud nõuetega. Vaidlustaja pakkumus oleks selles alamkriteeriumis pidanud saama maksimaalsed 40 punkti, st Vaidlustaja pakkumusele omistatavate punktide koguarv oleks pidanud olema 100 (70 + 30), st Vaidlustaja pakkumus oleks pidanud saama kõrgeima arvu punkte, pakkumus oleks pidanud saama pakkujate pingereas esimese koha ning osutuma edukaks. Edukate pakkujate ringist oleks pidanud aga välja langema Industry62 OÜ, kelle hindepunktid (97,15) on edukaks tunnistatud pakkumuste seast madalaimad. 5.3. Hindamiskriteeriumide kohaselt hinnatakse pakkumusi järgmiste osakaaludega: 1) ühe töötunni maksumus (maksumus, vähim on parim) – 30 punkti; 2) proovitöö (kvaliteet, vastavalt hindamismetoodikale) – 70 punkti. Vastavalt Hindamismetoodikale hinnatakse Proovitööd maksimaalselt 70 väärtuspunktiga kolme alamkriteeriumi alusel: 1) alamkriteerium 1 „Proovitöös kirjeldatud äriline lahendus on loogiline ja selgelt lahti mõtestatud ning põhjendatud. Lahenduse riskid ja võimalikud riskide maandamise meetmed on välja toodud“ (Edaspidi Ärilise lahenduse kriteerium) – osakaal maksimaalselt 40 punkti; 2) alamkriteerium 2 „Proovitöös on kirjeldatud tehnilise lahenduse visioon“ – osakaal maksimaalselt 40 punkti. Proovitöö ärilise lahenduse kriteeriumi arusel sai: 1) 40 punkti pakkumus, kui Proovitöös kirjeldatud äriline lahendus on loogiline ja selgelt lahti mõtestatud ning põhjendatud. Lahenduse riskid ja võimalikud riskide maandamise meetmed on välja toodud. 2) 30 punkti pakkumus, kui Proovitöös kirjeldatud äriline lahendus on loogiline, kuid põhjendused ei ole piisavad ning välja pakutud lahendus tekitab üksikuid (1-2) küsimusi. Proovitöö vormistuse kriteeriumi alusel võis saada 40, 20 või 10 punkti.

3 (16)

5.4. Hankija põhjendas otsust anda Vaidlustaja proovitööle Ärilise lahenduse kriteeriumi eest 30, mitte 40 punkti, sellega, et Hankijal tekkis 2 küsimust. [ärisaladus] 5.5. Mõlemad Hankija küsimused on RHAD-i ja Proovitöö ülesannet arvestades asjassepuutumatud ja meelevaldsed, sest väljuvad Hankija püstitatud proovitöö skoobist. Hankija küsimused ei põhjenda asjakohaselt ja kooskõlas RHAD-iga Vaidlustaja proovitööle 30 punkti omistamist. Kuna Hankija on hinnanud Vaidlustaja pakkumust proovitöö osas vääralt, on Hankija rikkunud RHS § 117 lg-d 1. 5.6. RHS § 29 lg 1 kohaselt kohaldatakse raamlepingu sõlmimisele hankelepingu sätteid. Vaidlusalusel juhul on tegemist rahvusvahelist piirmäära ületava avaliku hankemenetlusega, kus raamleping sõlmitakse majandusliku soodsuse alusel maksimaalselt 4 vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga. RHS § 117 lg 1 kohaselt hindab hankija vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule. Hankija tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse. 5.7. Vaidlustaja pakkumusele väärtuspunktide omistamine on hindamisotsus, Hankija kaalutlusruum on tema enda poolt kehtestatud hindamismudeliga piiratud. Hankija peab hindama iga proovitööd ilma kaalutluse piire ületamata kindla hindamismaatriksis toodud punktisummaga. Hindamismaatriksis õige punktisumma leidmiseks peab aga Hankija olema kohaselt ja tõendatult sisustanud kõik maatriksis toodud määratlemata õigusmõisted ja hinnanud proovitööd sellel alusel sisuliselt. Hindamistulemus, eelkõige hinde vähendamine võrreldes maksimumiga ja selle faktiline tõendatus allub iga alakriteeriumi puhul vaidlustuskomisjoni ja kohtu kontrollile. 5.8. Seoses IT-hankes proovitöö hindamisega on vaidlustuskomisjon sarnases asjas 07.11.2023 otsuses nr 158-23/263446 selgitanud, et hankija ei saa pakkumuste hindamisel põhjendada pakkumusele punktide omistamist üksnes tekkinud küsimuste või märkuste arvu põhjal ning oluline on see, mis küsimuste ja märkustega on tegemist ning kas need on põhjendatud ja seonduvad alakriteeriumiga (p 9). Seega pelgalt asjaolu, et Hankija märkis Protokollis Vaidlustaja pakkumuse kohta kaks küsimust, ei saa põhjendada Vaidlustaja pakkumusele omistatud madalamaid punkte. Hankijal oleks tulnud Vaidlustaja pakkumusele omistada asjakohase alakriteeriumi vaates maksimaalsed 40 punkti ning tunnistada Vaidlustaja pakkumus edukaks. Küsimus 1 5.9. [ärisaladus] 5.10. Hankija poolt proovitööle kehtestatud ülesandepüstitus sisaldub Proovitöö ülesandes, milles on sätestatud proovitöö eesmärk, milleks on pakkuda välja riigiülene äriprotsesside (BPM) haldamise lahendus BPM notatsioonis, võttes arvesse, et iga asutus juhib ja haldab protsesse enda haldusalas ise. Seega on proovitöö eesmärk Hankijale tarkvaralahenduse pakkumine. Proovitöö ülesandes kasutatakse pakutava lahenduse kirjelduse kontekstis ka väljendit „visioon“, mis viitab sellele, et proovitöös tuleb pakkujal esitada oma visioon ehk nägemus vastava lahenduse kohta, eristades ärilise lahenduse ja tehnilise lahenduse kirjeldust (vt Proovitöö ülesande alapealkiri „Nõuded proovitöö sisule“). Proovitöö ülesandes ei ole nõutud, et pakkuja kirjeldaks lisaks pakutava lahenduse kirjeldamisele ka selle lahenduse [ärisaladus] 5.11. Hankija seadis Proovitöö ülesandes proovitöö mahule piirangu (maksimaalselt 10 lk), mis oli äärmiselt piiratud maht, et hõlmata pakutava tarkvaralahenduse äri- ja tehnilise poole kirjeldust koos nõutud joonistega. [ärisaladus] 5.12. Küsimus 1 on Vaidlustaja proovitöö kohta esitatud meelevaldselt ning see ei saa olla põhjendatud ja õiguspäraseks aluseks vähendada Vaidlustaja pakkumusele omistatavaid punkte. [ärisaladus] 5.13. Hankija on põhjendanud Vaidlustaja pakkumuse kvaliteedipunktide vähendamist ka Küsimusega 2: [ärisaladus] Hankija on Küsimuse 2 sõnastanud grammatiliselt ja

4 (16)

semantiliselt niivõrd ebaselgelt, et sellest ei ole võimalik üheselt mõista, mida Hankija Vaidlustaja proovitööle ette heidab. [ärisaladus] 5.14. Hankija Küsimusele 2 on Vaidlustaja proovitöös vastatud (määral, mida proovitöö mahupiirang võimaldas, arvestades ka nõude puudumist Proovitöö ülesandes) ja küsimus on ka seetõttu ainetu ja põhjendamatu. 5.15. Eeltoodust tulenevalt, on nii Küsimus 1 kui Küsimus 2 Vaidlustaja proovitööle esitatud etteheidetena asjakohatud ja põhjendamatud. 5.16. 30.10.2024. a esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad. 5.16.1. Vastuses vaidlustusele on Hankija esitanud loetelu erinevatest „tingimustest“, millele pakkumuses esitatav proovitöö vastama peab. Hankija viidatud „tingimustest“ on RHAD-is kehtestatud vaid väljavõtted Proovitöö ülesandest ning sedagi mitte täiesti õiges sõnastuses. 5.16.2. Proovitöö ülesandes avaldub Hankija juhis lahenduse sisule, st mida proovitöös kirjeldatav IT-lahendus peab suutma teha. Millele Hankija vastuses ei viita, on aga Proovitöö ülesande esimene lause Teenuste riigiülene orkestreerimise lahendus. Juba pealkiri ilmestab, et proovitöö eesmärgiks on lahenduse pakkumine, mitte nende tegevuste kirjeldamine, kuidas lahendust asutakse ellu rakendama või milliseid eeltöid tuleb teha. 5.16.3. Ka Hankija toodud Proovitöö ülesande viitest ei tulene ülesannet [ärisaladus]. Hankija on rõhutanud tingimust, et Proovitööst peab selguma, kuidas neid protsesse nii tehniliselt, kui äriliselt omavahel riigiüleselt kokku siduda. Sellises sõnastuses Proovitöö ülesanne tingimust ei käsitle. Proovitöö ülesandes on tingimus esitatud sõnastuses: Proovitöö eesmärk Pakkuda välja riigiülene äriprotsesside (BPM) haldamise lahendus BPM notatsioonis, võttes arvesse, et iga asutus juhib ja haldab protsesse enda haldusalas ise. Kuidas neid protsesse nii tehniliselt, kui äriliselt omavahel riigiüleselt keskselt kokku siduda. Seega viidatud Proovitöö ülesande tingimus on seatud [ärisaladus]. 5.16.4. Hankija selgitab, et protsesside kokkusidumine [ärisaladus] Selline RHAD-i tähenduse muutmine Hankija otsuse põhjendamiseks on lubamatu. Kui Hankija soovis [ärisaladus] oleks see Proovitöö ülesandes pidanud ka selgelt nähtuma. Mõistlikule isikule ei ole arusaadav, et protsesside kokkusidumise all pole Hankija silmas pidanud [ärisaladus], vaid mõeldud on [ärisaladus]. Hankija vastuses esitatud Proovitöö ülesande väljavõtetest [ärisaladus] kirjeldamise kohustust välja lugeda ei saa, vaid nende Proovitöö ülesande lausetega on Hankija selgitanud, milliste omadustega tarkvaralahendust ta proovitöös näha soovib. Hankija tõlgendus Proovitöö ülesandele on esitatud vaidlustusmenetluses Hankija positsiooni toetamiseks ega ole kontekstipõhiselt tuletatav Proovitöö ülesandest, nagu see RHAD-is avaldatud on. 5.16.5. Hankija vastuses toodud Proovitöö ülesande tekst, millest nähtub, et lahenduse visiooni kirjeldus peab andma Hankijale veendumuse, et proovitöö esitajal on laiad teadmised riigiüleste äriprotsesside juhtimise ja haldamise väljatöötamiseks kinnitab Vaidlustaja seisukohta, et proovitöö peab andma Hankijale veendumuse pakkuja laialdaste teadmiste kohta hangitava lahenduse väljatöötamiseks. Seda Vaidlustaja väidabki – proovitöö ülesandes on nõutud tarkvaralahendust BPM notatsioonis, Hankija peab hindama vastava lahenduse väljatöötamiseks vajalike teadmise olemasolu. [ärisaladus] 5.16.6. Vastuses vaidlustusele tsiteeritud Proovitöö ülesande osadest tuletab Hankija juurutusplaani ja ettevalmistavate tegevuste esitamise kohustuse. Valdavalt viitab Hankija aga teabevahetuses antud selgitustele, mida Hankija on suurel määral meelevaldselt tõlgendanud. Hankija ei saa teabevahetuses esitada RHAD-is avaldatule lisaks uusi tingimusi ega muuta Proovitöö ülesande sisu. Hankija viidatud Proovitöö ülesande lausetest ei tulene [ärisaladus] kohustust. 5.16.7. Vastavalt vaidlustus- ja kohtupraktikale ei ole hankijal lubatud teabevahetuses seada uusi hanketingimusi, Hankija viitab [ärisaladus] aga üksnes teabevahetuses antud selgitustele. Vaidlustaja leiab, et selgitustest [ärisaladus] kohustuse tuletamine on vaidlustus- ja kohtupraktikaga vastuolus, samuti on Hankija teinud meelevaldseid järeldusi ka vastuses

5 (16)

viidatud küsimustest-vastustest. 5.16.8. Vastuses vaidlustusele viitab Hankija teabevahetuses [ärisaladus]. Sellest ei tulene [ärisaladus] nõuet. Proovitöö ülesandest on selle grammatilist keelekasutust ja ülesehitust arvestades kontekstipõhiselt aru saada, et Hankija hindab [ärisaladus] mitte ei soovi näha [ärisaladus]. Vaidlustaja proovitöö äriline lahendus ei ole Hankija [ärisaladus] vastuolus, sest Vaidlustaja on seletust mõistnud nii, nagu mõistlik pakkuja pidi seda Proovitöö ülesande kontekstis mõistma, ehk et [ärisaladus] Kui Hankija seletust peaks mõistma selliselt, et seletusega on Hankija nõudnud [ärisaladus], siis sellise seletusega oleks Hankija asunud RHAD-i muutma ja see pole lubatav. 5.16.9. Hankija 02.05.2024. a vastuses küsimusele toodud rõhuasetusega tekstiosa [---] ja teha ettepanekud ressursside ning teenuste paremaks kasutamiseks. Konkreetsest tööriistast on olulisem „miks“ ja „kuidas“, hinnatud riskid ja võimalused [---] [ärisaladus], Edasine tekst („miks“ ja „kuidas“ prioretiseerimise kohta) on laialivalguv ja ebaselge. Selgituse tekstiosaga Eesmärgiks on äriprotsesside tehniline haldamine, tehnilise lahenduse ettepanek võiks olla sellisel kujul, kus BPMN lahendus on välja pakutud soovibki Hankija [ärisaladus] 5.16.10. Hankija vastuses vaidlustusele viidatud 06.05.2024. a ja 07.05.2024. a vastused teabevahetuses kirjeldavad Hankija taotletavat ärilist kasu pakutud lahendust, ehk ärilist väärtust, mis muutub võimalikuks pakutud lahenduses ühtsete kirjelduste kasutuselevõtmisel (vt: Tulemuseks on terviklik ülevaade, milliseid teenuseid, kus ja kuidas osutatakse ning selle teadmise pealt saab vajadusel tõesti uusi sündmusteenuseid luua.; seeläbi muutub lõppkasutaja jaoks avalike teenuste tarbimine lihtsamaks ja mugavamaks). Need seletused ei õigusta kuidagi [ärisaladus]. Hankija seletused ei ole ka seotud Vaidlustaja pakkumusele Protokollis esitatud etteheidega. 5.16.11. Vastuses viitab Hankija [ärisaladus]. Sellega Vaidlustaja pakutud lahendus tegelebki – pakkumuse kohaselt kirjeldatakse äriprotsessid ja siis saab neid kokku siduda. Protokollist ei nähtu, et Vaidlustaja proovitööle heidetaks ette vastava selgitusega arvestamata jätmist. [ärisaladus]. Etteheide on aga asjakohatu – [ärisaladus] on Vaidlustaja proovitöös Proovitöö ülesande nõuete raames piisavalt esitatud ja kirjeldatud, Hankija ei nõudnud [ärisaladus]. 5.16.12. Hankija viidatud 07.05.2024. a seletuse - Hankija soov on proovitöös näha riigi poolt pakutavate kodaniku ja/või ettevõtja avalike teenuste orkestreerimise lahenduse kirjeldus; Üldine eesmärk on avalikud teenused ära kaardistada ja seeläbi muutub lõppkasutaja jaoks avalike teenuste tarbimine lihtsamaks ja mugavamaks - alusel ei ole võimalik Vaidlustaja proovitööle etteheidet teha – proovitöö vastab täielikult seletuses toodud Hankija soovidele ja eesmärkidele – avalike teenuste orkestreerimise lahenduse kirjeldus on esitatud, lahendus näeb ette avalike teenuste kaardistamise ning seeläbi Hankija taotletava ärilise kasu. 5.16.13. Vastuses vaidlustusele viidatud Hankija 10.05.2024. a seletuse järgi proovitöö eesmärk on pakkuda välja visioon, kuidas lahendada olukord, et riigil oleks teenuste protsessidest ülevaade ning lisaks, kuidas siduda vajadusel erinevaid protsesse omavahel kokku. Eesmärk on Vaidlustaja proovitööga täielikult täidetud. Vaidlustaja on proovitöös [ärisaladus]. 5.16.14. [ärisaladus] 5.16.15. Vastuses vaidlustusele viidatud Hankija 22.05.2024. a seletus oli: Pakutav lahendus peab võimaldama ka teenuste orkestreerimist. Protsesside kirjeldamine on aga eelduseks, et neid üldse orkestreerida. Vaidlustaja proovitöö lahendus vastab täielikult viidatud seletusele: [ärisaladus]. Protokollis ei esine väidet, et Hankija oleks tuvastanud vastupidist. 5.16.16. Kuna Hankija põhistab Küsimuse 1 ja Küsimuse 2 hankemenetluses teabevahetuses käigus avaldatud seletustele, samas nendes seletustest ega Hankija viidatud Proovitöö ülesande tekstilõikudest ei tulene kohustust [ärisaladus], siis on Vaidlustaja proovitööle esitatud etteheited otsitud ning ainetud. 5.16.17. Vastuses vaidlustusele kasutab Hankija ulatuslikult konstruktsiooni, et [ärisaladus]. Vaidlustajale jääb selgusetuks, mille alusel Hankija sellise võrdusmärgi tõmbab ning kus RHAD-is on Hankija [ärisaladus] samatähenduslikult/sünonüümidena. Kui Vaidlustaja ei

6 (16)

oleks proovitöös ette näinud [ärisaladus] siis jääb täiesti arusaamatuks, kuidas Protokolli kohaselt ei olnud Hankijal etteheiteid pakutud lahenduse sisule. Hankija etteheide on alusetu – [ärisaladus] see ongi kogu pakutud ärilise lahenduse mõte. Kirjeldatud on [ärisaladus]. 5.16.18. [ärisaladus] kohustust ei saa tuletada Proovitöö ülesande lausest: Kuidas neid protsesse nii tehniliselt, kui äriliselt omavahel riigiüleselt keskselt kokku siduda. Tegemist on proovitöö ülesande üldist koosseisu ja ülesehitust arvestades nõudega pakutavale tarkvaralahendusele. Vaidlust ei ole, et Hankija küsis pakkujatelt tarkvaralahenduse visiooni. Hankija ise on viidanud, et hangitakse riigiüleste protsesside juhtimise ja haldamise lahendust – lahendus ongi töövahend, mille kaudu on võimalik riigi protsesse nii tehniliselt kui äriliselt siduda ja neid hallata. [ärisaladus] 5.16.19. Hankija viidatud teabevahetuses 02.05.2024. a antud vastusest - Ärilise lahenduse all peab hankija silmas tehnilise visiooni ellu viimiseks vajalike tegevuste kirjeldust - ei tulene [ärisaladus] kohustust. 5.16.20. Teabevahetuses esitati Hankijale 15.05.2024. a küsimus Proovitöö väljundiks peab olema riigiülene (BPM) halduse lahendus. Millised on loodava halduslahenduse kasutajagrupid? Hankija vastas 21.05.2024. a Hankija jaoks ei ole see osa antud proovitöö skoobis. Eriti võttes arvesse, et proovitöö maht on maksimaalselt 10 lk. samas pakkujad võivad selle peale mõelda ja proovitöös esitada. [ärisaladus] 5.16.21. Vastuses vaidlustusele rõhutab Hankija protsesside riigiülese kokku sidumise nõuet. Siit ei tulene [ärisaladus]. Protsesside keskse kokku sidumise nõue on Vaidlustaja proovitöös täidetud. 5.16.22. Hankija leiab meelevaldselt, et pakkuja oleks pidanud proovitöös esitama [ärisaladus]. Hankija ei viita mistahes asjakohasele RHAD-i sättele. Hankija ajab ka mõisteid ja käsitlusi segi. [ärisaladus] 5.16.23. Vastuses vaidlustusele möönab Hankija ühtepidi, et [ärisaladus] teisipidi viitab aga, et Vaidlustaja on Küsimusest 1 valesti aru saanud. [ärisaladus] Vaidlustajale jääb arusaamatuks, millistel alustel Hankija sellised seosed loob. 5.16.24. [ärisaladus] 5.16.25. Hankija pisendab proovitöös esitatud [ärisaladus] on täiesti suvaline ja meelevaldne ning seda ei toeta ükski RHAD dokument ega hankemenetluses toimunud teabevahetus. 5.16.26. Hankija on teabevahetuses selgitanud, et kuna proovitöö maht on 10 lk, siis Hankija ei eelda kastajagruppide kirjeldamist. [ärisaladus] 5.16.27. Eeltoodust tulenevalt on küsimus 1 on alusetu ja põhjendamatu ning tugineb RHAD-i meelevaldsel tõlgendamisel. 5.16.28. Vastuses vaidlustusele viitab Hankija [ärisaladus]. Kõike seda on Vaidlustaja proovitöös arvestatud [ärisaladus]. Proovitöö ülesandes pole esitatud nõuet, et kirjeldada tuleks [ärisaladus]. 5.16.29. Vastuses vaidlustusele esitab Hankija süüdistuse, et [ärisaladus] Esiteks, selline väide ei sisalda endast RHAD-is esitatud alust Küsimusele 2. Teiseks, Hankija etteheide on põhjendamatu [ärisaladus]. Küsimuses 2 sisalduv etteheide on RHAD-i kontekstis ainetu. 5.16.30. [ärisaladus] 5.16.31. [ärisaladus] 6. Hankija, Riigi Infosüsteemi Amet, vaidleb vaidlustusele vastu (Hankija vastus esitati 23.10.2024 ja 04.11.2024 kirjadega) ning palub jätta selle rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 6.1. 11.10.2024. a tegi Hankija Riigihankes vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuse,

7 (16)

tunnistades edukaks järgmised pakkujad: Nortal AS (kokku 99,10 punkti), AS Helmes (kokku 98,98 punkti), osaühing Aktors (kokku 98,30 punkti), Industry62 OÜ (kokku 97,15 punkti). Vaidlustaja pakkumus sai kokku 94,17 punkti. 6.2. Proovitöö ülesandes on kirjas, et Teenuste riigiülene orkestreerimine on avalike teenuste kooskõlastatud juhtimine nii asutuste sees kui ka üleselt, kasutades riigi IT-lahendusi. Selle eelduseks on, et teenuse osutamise protsessid on kaardistatud ja masinloetavalt kirjeldatud ühtse standardi järgi. Orkestreerimine võimaldab: • saada tervikliku ülevaate, milliseid teenuseid, kus ja kuidas osutatakse, • visualiseerida tegevuste seoseid ja sõltuvusi üle asutuste, • illustreerida teenuste kitsaskohti, tuvastada ebaefektiivsust ja dubleerimisi, • teha andmepõhiseid otsuseid teenuste paremaks toimimiseks ning ressursside paremaks suunamiseks. • võimaldab igal asutusel oma äriprotsesse ise kirjeldada ja hallata • teenustevahelist andmevahetust üle X-tee 6.3. Võttes arvesse, et Hankija seisab probleemi ees, kus teenused on killustunud asutustesse, siis riigiülese äriprotsesside (BPM) haldamise lahenduse kasutamine BPM notatsioonis on üks variant, kuidas nii masin- kui inimloetavalt protsesse ära kirjeldada. Seega pidi pakkuja proovitöös välja pakkuma riigiülese äriprotsesside haldamise lahenduse BPM notatsioonis, võttes arvesse, et iga asutus juhib ja haldab protsesse enda haldusalas ise. Proovitööst peab selguma, kuidas neid protsesse nii tehniliselt, kui äriliselt omavahel riigiüleselt kokku siduda (vt Proovitöö ülesanne). Hankija peab riigiülese kokkusidumise all silmas lahenduse tarvitusele võtmist ehk juurutamist ehk nende protsesside praktikas rakendamist. Pikemas perspektiivis on uue kompleksse tarkvara lahenduse loomise lahutamatuks osaks ka selle lahenduse juurutamine. 6.4. Proovitöös kirjeldatud visioon ehk riigiülese äriprotsesside haldamise lahenduse visiooni kirjeldus annab Hankijale veendumuse, et proovitöö esitajal oleksid laialdased teadmised riigiüleste äriprotsesside juhtimise ja haldamise lahenduse väljatöötamiseks. 6.5. Hankija on enne pakkumuste esitamist selgitanud Riigihangete registris proovitöö eesmärki ja selle esitamise vajadust järgmiselt. 6.5.1. 02.05.2024. a vastus: Ärilise lahenduse all peab hankija silmas, tehnilise visiooni ellu viimiseks vajalike tegevuste kirjeldust. 6.5.2. 02.05.2024. a vastus: Kirjeldamine võimaldab kaardistada teenuseid, kaardistamine võimaldab visualiseerida tegevuste seoseid ja sõltuvusi, seeläbi tuvastades protsesside ebaefektiivsust ja teha ettepanekud ressursside ning teenuste paremaks kasutamiseks. Konkreetsest tööriistast on olulisem „miks“ ja „kuidas“, hinnatud riskid ja võimalused. Eesmärgiks on äriprotsesside tehniline haldamine, tehnilise lahenduse ettepanek võiks olla sellisel kujul, kus BPMN lahendus on välja pakutud. 6.5.3. 06.05.2024. a vastus: Eesmärgiks on lahendada ära visioon kuidas iga asutus saaks oma olemasolevad (või BPMN-i kasutades loodud uued) protsessid siduda üleriigiliselt keskselt kokku. Selle eelduseks on, et teenuse osutamise protsessid on kaardistatud ja masinloetavalt kirjeldatud ühtse standardi järgi. Tulemuseks on terviklik ülevaade, milliseid teenuseid, kus ja kuidas osutatakse ning selle teadmise pealt saab vajadusel tõesti uusi sündmusteenuseid luua. Sündmusteenus on komplektteenus, mis kutsub erinevate asutuste BPMN-e või muid teenuseid välja, mida on vaja selle komplektteenuse pakkumiseks. Lisaks on eesmärk kõik riiklikud protsessid automaatselt dokumenteerida ja visualiseerida, vältides käsitsi hoiustamist ja uuendamist. 6.5.4. 07.05.2024. a vastus: Hankija soov on proovitöös näha riigi poolt pakutavate kodaniku ja/või ettevõtja avalike teenuste orkestreerimise lahenduse kirjeldust. Üldine eesmärk on avalikud teenused ära kaardistada ja seeläbi muutub lõppkasutaja jaoks avalike teenuste tarbimine lihtsamaks ja mugavamaks. 6.5.5. 10.05.2024. a vastus: Proovitöö eesmärk on pakkuda välja visioon, kuidas lahendada olukord, et riigil oleks teenuste protsessidest ülevaade ning lisaks, kuidas siduda vajadusel erinevaid protsesse omavahel kokku, et pakkuda kodanikele neid teenuseid mugavamalt ja

8 (16)

automatiseeritult. Näide: Abiellumine, sellega seoses on tarvis teha avaldus, võib toimuda ka nime vahetus ja tulenevalt sellest uute dokumentide tellimine (ID kaart, pass, juhiload). Neid teenuseid pakuvad erinevad riigiasutused, kes omavahel ei suhtle ja kodanikud peavad hetkel ise neid protsesse algatama, kuid protsesside kokku sidumine võimaldaks neid teenuseid kasutajatele pakkuda mugavamalt. 6.5.6. 15.05.2024. a on esitatud küsimus: Kas hankedokumentides kasutatud mõisted „orkestreerimine“ ja „äriprotsesside haldus“ on sama sisuga? Hankija vastas 21.05.2024. a: Ei, haldamine on äriline ning laiema sisuga ja katab juhtimisega seotud aspekte nagu näiteks protsesside modelleerimine, juurutamine, jälgimine, optimeerimine. Orkestreerimine on tehniline osa - kuidas ja mis tehnoloogiate abil protsessid omavahel suhtlevad ja andmeid vahetavad. 6.5.7. 22.05.2024. a vastus: Pakutav lahendus peab võimaldama ka teenuste orkestreerimist. Protsesside kirjeldamine on aga eelduseks, et neid üldse orkestreerida. 6.6. Ärilise lahenduse kriteeriumi alusel oli pakkumusele võimalik anda 40, 30, 20 või 10 punkti. Igale alamkriteeriumile antud hinded liideti ning saadud tulemusele rakendati väärtuspunktide süsteemi (Merit Point System). Vastavalt Hindamismetoodika kirjeldusele hindasid proovitööd Hankija hindamiskomisjoni (edaspidi Komisjon) liikmed kollektiivselt, sellest tulenevalt oli pakkumuste hindamine valdavas ulatuses Hankija kaalutlusotsus, mis oma hinnangulise iseloomu tõttu on vaidlustuskomisjoni või kohtu poolt kontrollitav üksnes piiratud ulatuses. 6.7. Vaidlustaja pakkumusele omistati Ärilise lahenduse kriteeriumi alusel 30 punkti. Vastavalt Hindamismetoodikale omistatakse Ärilise lahenduse kriteeriumi alusel 30 punkti kui Proovitöös kirjeldatud äriline lahendus on loogiline, kuid põhjendused ei ole piisavad ning välja pakutud lahendus tekitab üksikuid (1-2) küsimusi. 11.12.2020 otsuses nr 3-20-1198 on Riigikohus on sedastanud, et hankijatel ei ole kvalitatiivse hindamise kriteeriumidesse võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda. Seetõttu on Ärilise lahenduse kriteeriumi punktide omistamine kirjutatud lahti lähtuvalt sellest, kui põhjalik ja põhjendatud lahendus oli ning Komisjonil võib tekkida küsimusi lähtudes pakkujate esitatud proovitöödest. Kuid tekkivaid küsimusi ei saa RHAD-is ette näha, veelgi enam kõiki detaile, mis omavad punktide andmisel tähtsust, ei saa kirja panna. Hankija peab samas aga jälgima seda, et hindamine oleks kontrollitav ja lähtuma pakkujale teadaolevatest alamkriteeriumidest. Seda on Hankija ka teinud on. 6.8. Hankija põhjendas 30 punkti andmist järgmiselt: Proovitöös kirjeldatud äriline lahendus on loogiline, kuid põhjendused ei ole piisavad ja tekivad järgmised küsimused: [ärisaladus] 6.9. Vaidlustaja väidab vaidlustuses, et Komisjon oleks pidanud Ärilise lahenduse kriteeriumi alusel tema pakkumusele omistama 40 punkti, see tähendab Vaidlustaja pakkumus oleks pidanud hindamise tulemusel koguma kõrgeima arvu punkte, saama pakkumuste pingereas esimese koha ning osutuma Riigihankes edukaks. Lisaks väidab Vaidlustaja, et mõlemad Hankijal tekkinud küsimused on asjassepuutumatud ja meelevaldsed, sest väljuvad Hankija enese poolt püstitatud proovitöö skoobist. Hankija sellega ei nõustu. 6.10. [ärisaladus] 6.10.1. Hankija on eelnevalt selgitanud, et proovitööst peab selguma, kuidas riigiülese äriprotsesside haldamise lahenduses oleksid juhtimis- ja haldamisprotsessid nii tehniliselt kui äriliselt omavahel riigiüleselt kokku seotud ehk kuidas neid on võimalik praktikas juurutada. Kuigi Hankija jaoks on proovitöö lahendus loogiline, siis põhjendused ei ole siiski piisavad, sest jääb selgusetuks [ärisaladus]. Sellest tulenevalt on Küsimus 1, lähtuvalt proovitöö eesmärgist, õigustatud ning ei välju skoobist. Seda eelkõige ka ärilise lahenduse hindamise juures, sest äriline lahendus peab sisaldama tehnilise lahenduse ellu viimiseks vajalike tegevuste kirjeldusi. 6.10.2. Hankijalt on 27.04.2024. a küsitud: Proovitöö eesmärgis on öeldud, et pakkuda välja riigiülene äriprotsesside (BPM) haldamise lahendus BPM notatsioonis [---]. Kas hankija soovib pakutava äriprotsesside haldamise lahenduse (töövahendi) kasutuselevõtmise kirjeldust BPM notatsioonis (ehk siis tööprotsessi kirjeldust)? Või kas hankija soovib, et

9 (16)

pakkuja esitaks proovitööna riigiülese äriprotsesside haldamise tehnilise lahenduse ettepaneku? Või mingi kombinatsioon sellest (nagu laseks eeldada peatükk „Nõuded proovitöö sisule“). Vastuseks selgitas Hankija: [---] Kirjeldamine võimaldab kaardistada teenuseid, kaardistamine võimaldab visualiseerida tegevuste seoseid ja sõltuvusi, seeläbi tuvastades protsesside ebaefektiivsust ja teha ettepanekud ressursside ning teenuste paremaks kasutamiseks. Konkreetsest tööriistast on olulisem „miks“ ja „kuidas“, hinnatud riskid ja võimalused. [---]. Seega ei piisa proovitöö esitamisel lihtsalt lahenduse välja pakkumisest, vaid lahendus peab olema selgelt lahti mõtestatud ja põhjendatud (nagu see on välja toodud ka Proovitöö ärilise lahenduse kriteeriumi kirjelduse juures). Kui puuduvad piisavad põhjendused, ei ole võimalik proovitöö ärilist lahendust hinnata maksimumpunktidega. 6.10.3. Vaidlustaja rõhutab vaidlustuses, et proovitööl oli justkui ainult üks eesmärk: milleks on pakkuda välja riigiülene äriprotsesside (BPM) haldamise lahendus BPM notatsioonis ning mitte kusagil Proovitöö ülesandes ei ole nõutud, et pakkuja kirjeldaks lisaks pakutava lahenduse kirjeldamisele ka selle lahenduse [ärisaladus], kuid Vaidlustaja jätab märkimata, et Proovitöö ülesandes oli täpsustus - Kuidas neid protsesse nii tehniliselt, kui äriliselt omavahel riigiüleselt keskselt kokku siduda. Seega ei ole õige Vaidlustaja väide, et proovitöö eesmärgiks oli vaid lahenduse ehk visiooni väljapakkumine ning [ärisaladus]. Visioon võibki olla pakkuja enda nägemus, kuid ka oma nägemuse esitamisel peab järgima proovitöö eesmärki ning mis probleemile üritatakse lahendust leida. Lisaks pidi lahendus olema selgelt lahti mõtestatud ja põhjendatud, seda saabki teha juba sellega, kui on täpsemalt selgitatud „miks“ ja „kuidas“. 6.10.4. 15.05.2024. a on Hankijale esitatud küsimus: Kas hankedokumentides kasutatud mõisted „orkestreerimine“ ja „äriprotsesside haldus“ on sama sisuga? Hankija on mõistete kohta täpsustanud, et need ei ole sama sisuga ehk: Haldamine on äriline ning laiema sisuga ja katab juhtimisega seotud aspekte nagu näiteks protsesside modelleerimine, juurutamine, jälgimine, optimeerimine. Orkestreerimine on tehniline osa - kuidas ja mis tehnoloogiate abil protsessid omavahel suhtlevad ja andmeid vahetavad. Proovitöö ülesandes on Hankija kirjutanud: Visioon ehk lahenduse kirjeldus annab hankijale veendumuse, et pakkujal on laialdased teadmised riigiüleste äriprotsesside juhtimise ja haldamise lahenduse väljatöötamiseks. Hankija hinnangul näitab see, et pakkujatel oli nii teabevahetuse selgitustest, kui proovitöö failist võimalik välja lugeda, et proovitöö visioonis peab käsitlema ka seda, kuidas riigiüleseid äriprotsesse juhitakse ja hallatakse, [ärisaladus]. Kui äriline lahendus tekitab küsimusi, siis ei saa Hankija olla veendunud, et ka tehniline visioon oleks realiseeritav olenemata sellest, et pakkuja äriline lahendus üldiselt oli loogiline, kuid siiski olid läbimõtlemata mõningad „miks“ ja „kuidas“ olukorrad, mis on Komisjonile hinnangu andmise jaoks olulised. Komisjon ei hinnanud ärilise lahenduse põhjal tehnilist lahendust, vaid kahte lahendust eraldi, seda ilmestavad ka Vaidlustaja pakkumusele antud punktid. 6.10.5. Vaidlustaja leiab, et [ärisaladus] Proovitöös pidi kirjeldama, kuidas protsesse nii tehniliselt, kui ka äriliselt omavahel riigiüleselt kokku siduda ehk praktikas rakendada [ärisaladus], ehk kas ärilise lahenduse visioon on selgelt lahti mõtestatud ja põhjendatud või tekivad selle pinnalt siiski küsimused, mis on jäänud esialgu vastuseta. 6.10.6. Vaidlustaja väidab [ärisaladus], sest proovitöös pidi lisaks üldisele lahendusele andma ülevaate, kuidas äriprotsesside haldamise lahenduses neid protsesse nii tehniliselt kui ka äriliselt omavahel riigiüleselt kokku siduda. Erinevus on siin vaid selles, et Vaidlustaja räägib [ärisaladus] 6.10.7. Hankija on proovitöö ülesandes täpsustanud, et lahendus ei pea olema koheselt realiseeritav ja ei kuulu antud raamlepingu alt esialgselt tellitavate tööde hulka, kuid see ei pisenda lahenduse rakendatavuse olulisust erinevate osapoolte vahel. Vastavalt RHS § 30 lg-tele 4 ja 5 korraldab Hankija minikonkursi raamlepingu osapoolteks olevate pakkujate vahel. Enne raamlepingu sõlmimist ei ole ükski pakkuja veel raamlepingu osapool. Kui Hankija soovib raamlepingu sõlmimise järgselt kohe ilma minikonkurssi korraldamata sõlmida hankelepingu, siis võib hankelepingu sõlmida minikonkursita ainult juhul, kui raamlepingus, mille hankija on sõlminud mitme pakkujaga, on sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimused (vt § 30 lg 6). Hetkel ei ole RHAD-is sätestatud kõik tingimused, seega poleks Hankija saanud Riigihankes esimest hankelepingut sõlmida ning hakata selle alusel proovitööd realiseerima.

10 (16)

6.10.8. Vaidlustaja on viidanud, et [ärisaladus] 6.10.8.1. Komisjoni hinnangul ei hõlma Vaidlustaja kirjeldatud riski maandamismeede [ärisaladus] 6.10.8.2. [ärisaladus] ning selle põhjal ei olnud Komisjonil võimalik veenduda, et [ärisaladus]. Hankija hinnangul hõlmab riigiülene protsesside kokku sidumine mitmeid võtmetegevusi, millest üheks [ärisaladus]. 6.11. Hankija hinnangul on Küsimus 1 Vaidlustaja proovitöö kohta esitatud põhjendatult ja sellest tulenevalt on õiguspäraseks aluseks vähendada Vaidlustaja pakkumusele omistatavaid alamkriteerium 1 hindamispunkte ehk siis hinnata proovitööd alamkriteeriumi 1 alusel 30 punktiga. 6.12. Küsimus 2 [ärisaladus] 6.12.1. Vaidlustuses väidab Vaidlustaja, et Hankija küsimus on sõnastatud grammatiliselt ja semantiliselt niivõrd ebaselgelt, et selle pinnalt ei ole võimalik üheselt mõista, mida hankija vaidlustaja proovitööle õigupoolest ette heidab. Proovitöös tuli välja pakkuda riigiülene äriprotsesside (BPM) haldamise lahendus BPM notatsioonis, võttes arvesse, et iga asutus juhib ja haldab protsesse enda haldusalas ise, kuid proovitöös pidi käsitlema ka seda, kuidas neid protsesse nii tehniliselt, kui äriliselt omavahel riigiüleselt keskselt kokku siduda ehk juurutada erinevate osapoolte vahel. 6.12.2. Proovitöö ülesandes on märgitud: Teenuste riigiülene orkestreerimine on avalike teenuste kooskõlastatud juhtimine nii asutuste sees kui ka üleselt, kasutades riigi IT-lahendusi. Selle eelduseks on, et teenuse osutamise protsessid on kaardistatud ja masinloetavalt kirjeldatud ühtse standardi järgi. Orkestreerimine võimaldab: saada tervikliku ülevaate, milliseid teenuseid, kus ja kuidas osutatakse [---]. Seda, kuidas Hankija eristab äriprotsesside haldamist ning orkestreerimist on Hankija selgitanud ka teabevahetuses: Haldamine on äriline ning laiema sisuga ja katab juhtimisega seotud aspekte nagu näiteks protsesside modelleerimine, juurutamine, jälgimine, optimeerimine. Orkestreerimine on tehniline osa - kuidas ja mis tehnoloogiate abil protsessid omavahel suhtlevad ja andmeid vahetavad. 6.12.3. Vaidlustaja väidab [ärisaladus] Hankija hinnangul on Vaidlustaja oma proovitöös küll viidanud, et [ärisaladus]. Sellest tulenevalt ei andnud Vaidlustaja proovitöö vastav väide mingit lisaväärtust, kui toob uuesti välja, et [ärisaladus]. Aga kui lähtuda proovitöö ühest eesmärgist, kuidas neid protsesse nii tehniliselt, kui äriliselt omavahel riigiüleselt keskselt kokku siduda ehk rakendada, siis Vaidlustaja proovitöös puudus vastus, kuidas [ärisaladus]. Komisjoni hinnangul oli Vaidlustaja [ärisaladus], seega polnud see ettepanek selgelt lahti mõtestatud ja põhjendatud. Selline käsitlus jätab Komisjonile selgusetuks, [ärisaladus]. Hankija hinnangul on see siiski piisavalt oluline lünk konkreetses proovitöös, [ärisaladus] Sellest tulenevalt ka Küsimus 2, et [ärisaladus]. 6.12.4. Hankija rõhutab, et proovitöös ei ole nõutud [ärisaladus]. Proovitöö pakkujapoolne nägemus ehk visioon oleks pidanud Hankijale andma eelkõige arusaamise, kuidas ressursse ja teenuseid paremini kasutada, sh kuidas üldse protsesse riigiüleselt kokku siduda ehk rakendada. Hankija on ka teabevahetuses selgitanud, et Konkreetsest tööriistast on olulisem "miks" ja "kuidas", hinnatud riskid ja võimalused. Eesmärgiks on äriprotsesside tehniline haldamine, kuid äriline lahendus ja selle visioon on omakorda eelduseks tehnilise lahenduse rakendamise võimalikkusele ning aitab hankijal saada veendumust, kas pakkujal on laialdased teadmised riigiüleste äriprotsesside juhtimise ja haldamise lahenduse väljatöötamiseks. Kuid, kui Komisjon proovitööd lugedes [ärisaladus], siis on Vastustaja hinnangul täitmata üks proovitöö eesmärk Kuidas neid protsesse nii tehniliselt, kui äriliselt omavahel riigiüleselt keskselt kokku siduda, põhjendades seda selgelt ja lahti mõtestatult. 6.12.5. Käesoleval juhul seisnes küsimus selles, et [ärisaladus], kuid Vaidlustaja hinnangul on see küsimus ainetu ja kummaline. Võttes arvesse, et Vaidlustaja on proovitöös vaid [ärisaladus]

11 (16)

6.12.5.1. [ärisaladus] 6.12.5.2. [ärisaladus] 6.12.5.3. [ärisaladus] 6.12.5.4. [ärisaladus] 6.12.5.5. Võttes arvesse, et proovitöös kirjeldatud äriline lahendus pidi olema loogiline ja selgelt lahti mõtestatud ning põhjendatud, siis Komisjon on lähtunud Hindamismetoodikast ning omistanud pakkumusele 30 punkti, sest proovitöö lahenduse põhjendused ei olnud piisavad ja tekkisid üksikud põhjendatud küsimused. 6.13. Vaidlustaja pakkumus sai proovitöö hindamise tulemusel alamkriteeriumi 1 osas 30 punkti ja Komisjon jääb antud hinnangu osas endale kindlaks, sest proovitööna esitatud äriline lahendus pidi olema loogiline ja selgelt lahti mõtestatud ning põhjendatud. Kuna tekkis siiski 1-2 põhjendatud küsimust, siis ei ole tegemist selgelt lahti mõtetestatud ja põhjendatud ärilise lahendusega. 6.14. 04.11.2024. a esitas Hankija täiendavad seisukohad. 6.14.1.Vastuväide Vaidlustaja seisukohale [ärisaladus] 6.14.1.1. Hankija vastuses käsitleti muuhulgas proovitöö eesmärki ning toodi välja teabevahetusest Hankija jaoks olulisemad RHAD-i selgitused seoses vaidlustusega. 6.14.1.2. Proovitöö eesmärgi täpne sõnastus on: Pakkuda välja riigiülene äriprotsesside (BPM) haldamise lahendus BPM notatsioonis, võttes arvesse, et iga asutus juhib ja haldab protsesse enda haldusalas ise. Kuidas neid protsesse nii tehniliselt, kui äriliselt omavahel riigiüleselt keskselt kokku siduda. „Notatsioon“ tähendab märkide keelt äriprotsesside kirjeldamiseks, seega proovitööna tuli esitada riigiülene äriprotsesside haldamise lahendus äriprotsesside keeles, kus on kirjeldatud, kuidas neid äriprotsesse nii tehniliselt kui ka äriliselt omavahel riigiüleselt keskselt kokku siduda. 6.14.1.2.1. Hankija juhib tähelepanu, et proovitöö koosnes nii ärilise lahenduse kui ka tehnilise lahenduse visioonist. Vaidlustuse keskmes on [ärisaladus]. Igal juhul on proovitöö puhul tegemist vaid visiooniga ja vastavalt Proovitöö ülesandele: Visioon ehk lahenduse kirjeldus annab hankijale veendumuse, et pakkujal on laialdased teadmised riigiüleste äriprotsesside juhtimise ja haldamise lahenduse väljatöötamiseks. Ehk siis esitatud visioon peab tekitama Komisjonis veendumuse, et pakkujal on laialdased teadmised riigiüleste äriprotsesside juhtimise ja haldamise lahenduse väljatöötamiseks. 6.14.1.2.2. Oluline on, et proovitöö hindamisel oli võimalik maksimumpunktid anda ärilise visiooni eest sellisele pakkumusele, kus Proovitöös kirjeldatud äriline lahendus on loogiline ja sisaldab piisavaid põhjendusi. Lahenduse riskid ja maandamise meetmed on välja toodud. Samas, kui Proovitöös kirjeldatud äriline lahendus on loogiline, kuid põhjendused ei ole piisavad, siis hinnatakse pakkumust madalamate punktidega. Komisjonil [ärisaladus]. Igal pakkujal võis olla erinev visioon, kuid kui Komisjonil tekkisid konkreetsest esitatud visioonist lähtuvalt küsimused, [ärisaladus]. Kõiki hindamisel üleskerkivaid detaile ega võimalikke küsimusi ei ole võimalik algusest peale RHAD-is kirja panna, sest need kujunevad konkreetset visiooni hinnates. 6.14.1.3. [ärisaladus] 6.14.1.3.1. [ärisaladus] 6.14.1.3.2. [ärisaladus] 6.14.1.3.3. Hankija on Proovitöö ülesandes täpsustanud, et proovitöös kirjeldatud visioon ehk riigiülese äriprotsesside haldamise lahenduse BMN notatsiooni visiooni kirjeldus annab Hankijale veendumuse, et proovitöö esitajal oleksid laialdased teadmised riigiüleste äriprotsesside juhtimise ja haldamise lahenduse väljatöötamiseks. [ärisaladus]

12 (16)

6.14.1.3.4. [ärisaladus] 6.14.1.3.4.1. Seda ilmestab ka Hankija 02.05.2024. a vastus: Kirjeldamine võimaldab kaardistada teenuseid, kaardistamine võimaldab visualiseerida tegevuste seoseid ja sõltuvusi, seeläbi tuvastades protsesside ebaefektiivsust ja teha ettepanekud ressursside ning teenuste paremaks kasutamiseks. Konkreetsest tööriistast on olulisem "miks" ja "kuidas", hinnatud riskid ja võimalused. Eesmärgiks on äriprotsesside tehniline haldamine, tehnilise lahenduse ettepanek võiks olla sellisel kujul, kus BPMN lahendus on välja pakutud. 6.14.1.3.4.2. Komisjoni üksmeelne otsus oli pärast proovitööga tutvumist ning lähtudes ka RHAD-ist ja hindamiskriteeriumidest, [ärisaladus] 6.14.1.3.5. [ärisaladus] Ka teabevahetus on Hankija 06.05.2024. a selgitanud, et Eesmärgiks on lahendada ära visioon kuidas iga asutus saaks oma olemasolevad (või BPMN-i kasutades loodud uued) protsessid siduda üleriigiliselt keskselt kokku. Selle eelduseks on, et teenuse osutamise protsessid on kaardistatud ja masinloetavalt kirjeldatud ühtse standardi järgi. Tulemuseks on terviklik ülevaade, milliseid teenuseid, kus ja kuidas osutatakse ning selle teadmise pealt saab vajadusel tõesti uusi sündmusteenuseid luua. 6.14.2. [ärisaladus] 6.14.2.1. [ärisaladus] 6.14.2.2. [ärisaladus] 6.14.2.3. [ärisaladus] 6.14.3. Seoses teabevahetusega märgib Vastustaja, et vastavalt RHS §-ile 46 on hankijal õigus riigihanke alusdokumente selgitada, kuid peab järgima samas §-is välja toodud piiranguid teabe esitamisel. Hankija on seda järginud. RHS-i alusel on lubatavad selgitused hankijale siduvad, sh hankija otsuste tegemisel ja riigihanke alusdokumentide tõlgendamisel järgimiseks kohustuslikud. Seetõttu oli Hankijale oluline vastuses välja tuua, millised on olnud Hankija selgitused RHAD-i osas enne pakkumuste esitamise tähtaega. 6.14.4. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et Hankija põhjendused küsimuse 1 ja küsimuse 2 põhjendatuse kohta on arusaamatud ega tugine RHAD-ile. 6.14.4.1. [ärisaladus] 6.14.4.1.1. [ärisaladus] 6.14.4.1.2. [ärisaladus] Komisjoni poolt Vaidlustaja tehnilisele lahendusele antud maksimumpunktid ilmestavad, et pakkuja tehniline lahendus vastas Hindamismetoodikast lähtudes Hankija ootustele ja hindamismetoodika võimaldas sellised punktid tehnilisele lahendusele omistada. [ärisaladus] 6.14.4.1.3. [ärisaladus] 6.14.4.1.4. [ärisaladus] 6.14.4.1.5. [ärisaladus] 6.14.4.1.6. [ärisaladus] 6.14.5. [ärisaladus] 6.14.5.1. [ärisaladus] 6.14.5.1.1. [ärisaladus] 6.14.5.1.2. [ärisaladus]

13 (16)

6.14.6. [ärisaladus] 6.14.7. Vaidlustaja pakkumus sai proovitöö hindamise tulemusel alamkriteeriumi 1 osas 30 punkti ja Vastustaja hindamiskomisjon jääb antud hinnangu osas endale kindlaks, sest proovitööna esitatud äriline lahendus pidi olema loogiline ja selgelt lahti mõtestatud ning põhjendatud. Kuna tekkis siiski 1-2 põhjendatud küsimust, siis ei ole tegemist selgelt lahti mõtetestatud ja põhjendatud ärilise lahendusega. Hankija hinnangul ei ole küsimused 1 ja 2 asjakohatud ja põhjendamatud. 7. Kolmas isik, Industry62 OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu (Kolmanda isiku seisukoht esitati 23.10.2024 kirjaga) ja palub jätta selle rahuldamata. 7.1. Ärisaladuse tõttu ei ole Kolmandale isikule teada, mis olid Hankija täpsed etteheited Kolmanda isiku proovitööle ja mis on Vaidlustaja etteheited Hankijale Vaidlustaja pakkumuse hindamisel. Küll on Kolmandale isikule teada, et Vaidlustaja proovitöö sai alamkriteeriumis „Äriline lahendus“ maksimaalse 40 punkti asemel 30 punkti, ent Vaidlustaja arvates pidanuks tema töö ka selle alamkriteeriumi alusel pälvima maksimumpunktid. 7.2. Kolmas isik võib vaidlustusest järeldada, et Hankijal tekkis Vaidlustaja proovitöös pakutud lahenduse pinnalt kaks küsimust. Usaldades Hankija kompetentsi pakkumuste hindamisel ja suutlikkust orienteeruda iseenda kehtestatud hankereeglites, eeldab Kolmas isik, et Hankijal tekkinud küsimused (arusaamatused, etteheited) olid/on tõesti olemas ja need on relevantsed proovitöö teemaga. Sellisel juhul on Vaidlustaja pakkumuse hindamine toimunud korrektselt, sest proovitöö ärilise lahenduse hindamise metoodika näeb ette, et 30 punkti saab proovitöö siis, kui proovitöös kirjeldatud äriline lahendus on loogiline, kuid põhjendused ei ole piisavad ning välja pakutud lahendus tekitab üksikuid (1-2) küsimusi. 7.3. Vaidlustuses on väidetud, et mõlemad Hankijal Vaidlustaja proovitöö osas tekkinud küsimused on riigihanke alusdokumente ja proovitöö ülesannet arvestades asjasse puutumatud ja meelevaldsed. Kolmandal isikul puudub võimalus seda hinnata, kuid ta märgib järgmist: 1) Hankija küsimused proovitöö osas ei tohi olla kunstlikud ja proovitöö hindamise eesmärki arvestades irrelevantsed (nt küsimus „huvitav, mis värvi riideid proovitöö kokku kirjutanud inimene kandis?“). Vastasel juhul oleks võimalik muuta pakkumuste hindamine täiesti meelevaldseks ja kohtulikult kontrollimatuks. Sellegipoolest tuleb antud juhul jaatada Hankija märkimisväärset otsustusruumi selles osas, milliseid probleeme, teemasid ja küsimusi pidada asjasse puutuvaks ning hindepunktide vähendamist väärivaks; 2) seejuures on esiteks oluline, et hindamismetoodika ei kirjuta ega mõistlikult võttes saagi kirjutada rangelt ja detailideni ette, mis aspekte võivad või peavad Hankija küsimused puudutama. Järelikult ei tohi selles küsimuses võtta kitsast tõlgendust. Teiseks hõlmab loovtöö kvaliteedi hindamine juba olemuslikult endas teatud subjektiivsuse elementi ja hinnanguruumi. Sellest tulenevalt peab Hankijale jääma arvestatav hindamisruum, et kujundada seisukohti ja anda hindeid vastavalt iga konkreetse töö spetsiifikale, mida ta ei saa hindamismetoodikat koostades ette näha. 7.4. Kolmandale isikule ei ole teada asjaolusid, mis paneksid kahtlema Hankija antud hindepunktide õiguspärasuses. Seetõttu peab Kolmas isik Vaidlustaja pakkumusele antud punkte õigeks ning leiab, et vaidlustus on alusetu. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Riigihankes on kehtestatud kaks hindamiskriteeriumi: 1) ühe töötunni maksumus - osakaal 30; 2) proovitöö - osakaal 70. Proovitöö hindamismetoodika kirjeldus kehtestati Hindamismetoodikas ning selle kohaselt hinnati pakkujate esitatud proovitöid kolme alamkriteeriumi alusel (vt Hindamismetoodika p 2.4): 1) alamkriteerium 1: Proovitöös kirjeldatud äriline lahendus on loogiline ja selgelt lahti mõtestatud ning põhjendatud. Lahenduse riskid ja võimalikud riskide maandamise meetmed on välja toodud. (Ärilise lahenduse kriteerium) – pakkumust oli võimalik hinnata 40, 30, 20

14 (16)

või 10 punktiga; 2) alamkriteerium 2: Proovitöös on kirjeldatud tehnilise lahenduse visioon - pakkumust oli võimalik hinnata 40, 30, 20 või 10 punktiga; 3) alamkriteerium 3: Proovitöö vormistus on korrektne. Proovitöö vormistus on korrektne. Proovitöö sisu on kergesti loetav ja arusaadav ning moodustab terviku. Proovitöö jääb etteantud mahu piiresse - pakkumust oli võimalik hinnata 40, 20 või 10 punktiga. Hindamismetoodika p-i 2.1 kohaselt hindavad proovitööd Hankija hindamiskomisjoni (Komisjon) liikmed kollektiivselt p-is 2.4 toodu kohaselt. Igale alamkriteeriumile (alamkriteeriumid 1-3) antud hinded liidetakse ning saadud tulemusele rakendatakse väärtuspunktide süsteemi (Merit Point System). 9. Puudub vaidlus, et Hankija (Komisjon) hindas Vaidlustaja proovitööd Proovitöö kriteeriumi alamkriteeriumi 1 (Ärilise lahenduse kriteerium) alusel 30 punktiga ning alamkriteeriumide 2 ja 3 alusel maksimumpunktidega (40). Kokku hinnati Vaidlustaja pakkumust Proovitöö kriteeriumi alusel 110 punktiga, mis väärtuspunktidesse ümber arvestamisel andis 64,17 väärtuspunkti (võimalikust 70-st). Vaidlustaja on seisukohal, et Komisjon on hinnanud tema pakkumust valesti Ärilise lahenduse kriteeriumi alusel, omistades sellele maksimaalselt võimaliku 40 punkti asemel 30 punkti. 10. Hindamismetoodikas (p 2.4) on Hankija kehtestanud, et proovitöö hindamisel Ärilise lahenduse kriteeriumi alusel saab pakkumus: 1) 40 punkti, kui proovitöös kirjeldatud äriline lahendus on loogiline ja sisaldab piisavaid põhjendusi. Lahenduse riskid ja maandamise meetmed on välja toodud; 2) 30 punkti, kui proovitöös kirjeldatud äriline lahendus on loogiline, kuid põhjendused ei ole piisavad ning välja pakutud lahendus tekitab üksikuid (1-2) küsimusi. Seoses RHAD-iga peab vaidlustuskomisjon vajalikuks märkida, et kõik proovitöö ning selle hindamisega seonduv on Proovitöö ülesandes ja Hindamismetoodikas sõnastatud väga üldsõnaliselt ning Hankijale (Komisjonile) proovitööde hindamisel äärmiselt laia vabadust andvana. Asjaolu, et hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutele jäid Proovitöö ülesandes kehtestatud nõuded/tingimused esialgu ebaselgeks, kinnitavad korduvad küsimused (vt käesoleva otsuse p-id 6.5-6.5.7), mida Hankijale nende kohta esitati. Puudub siiski vaidlus, et Proovitöö ülesannet ega Hindamismetoodikat ei ole RHS-iga ettenähtud korras vaidlustatud, mistõttu need olid pakkumuste hindamisel kehtivad, Hankija oli kohustatud nendest lähtuma ning pakkujad pidid eeldama, et Hankija nendest ka lähtub. Ebaselguste ning vastuolude korral Proovitöö ülesandes tuleb muuhulgas juhinduda ka Hankija poolt hankemenetluses antud selgitustest. 11. Pakkumuste hindamise koosoleku protokollis (edaspidi Protokoll) on Komisjon põhjendanud Vaidlustaja proovitöö hindamist Ärilise lahenduse kriteeriumi alusel 30 punktiga väga lakooniliselt: [ärisaladus] Rohkem põhjendusi oma hindamisele Hankija enne vaidlustusmenetlust esitanud ei ole. 12. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et proovitöö puhul on tegemist nn loovtööga, mille hindamine Ärilise lahenduse kriteeriumi alusel on selle kriteeriumi olemusest tulenevalt valdavas ulatuses Hankija kaalutlusotsus, mis oma hinnangulise iseloomu tõttu on vaidlustuskomisjoni või kohtu poolt kontrollitav üksnes piiratud ulatuses. Hankija enda poolt on eelnimetatud subjektiivsuse aspekti minimeerimiseks kehtestatud Hindamismetoodikas, et proovitöid hindab Hankija moodustatud Komisjon kollektiivselt. Vaidlustuskomisjonil ei ole alust kahelda Komisjoni liikmete pädevuses. 13. Nn loovtööde kohtuliku kontrolli ulatust selgitades on Riigikohus oma 11.12.2020 otsuses nr 3-20-1198 (p 17) märkinud, et ülalpool rahvusvahelist piirmäära korraldatud avaliku hankemenetluse puhul peavad vaidlustuskomisjon ja kohtud hankija otsuse hinnangulisele iseloomule vaatamata [---] minema kaugemale ilmselgete vigade testist ja kontrollima sisuliselt kaebaja pakkumusele antud hinnangute põhjendatust, iseäranis, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus RHAD-s teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1). VAKO ja kohtud ei pea sedalaadi hinnangute kontrollimisel asendama hankija hinnanguid enda omadega ega kõrvaldama kõiki mõeldavaid kahtlusi (vt ka kolleegiumi otsus nr 3-20-718/28, p 18). Kõrvaldada tuleb aga vähemalt olulised kahtlused ning sellest ei piisa

15 (16)

üldsõnalistest ja põhistamata selgitustest (kolleegiumi otsus nr 3-20-924/, p 31; otsus asjas nr 3-3-1-50-15, p 23). [---] Seoses pakkumuste hindamisega selgitas Riigikohus eelviidatud otsuse p-is 20 ka järgmist: [---] Hindamiskomisjonile peab jääma vabadus oma tööd korraldada, muutmata hindamiskriteeriume ega nende osakaale. Üldjuhul tuleks lisaks sisulistele hindamiskriteeriumidele RHAD-s määrata kindlaks hindamismetoodika (sh punktiskaala), kuid see ei pea olema ammendav, teisisõnu võib seda pärast pakkumuste avamist kohandada konkreetsetele pakkumustele. Hankijatel ei ole kvalitatiivse hindamise kriteeriumidesse võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda. Vajaduse korral võib aga jätta metoodika ka ette kindlaks määramata ja kujundada see tervikuna alles pärast pakkumuste avamist (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-6/15: Dimarso, p-d 27-31; C-252/10 P:Evropaïki Dynamiki, p 35). Hindamismetoodika kohandamise õigus annab hankijale pakkumuste hindamisel suurema otsustusruumi kui pakkumuste vastavuse kontrollimisel (vrd kolleegiumi otsus nr 3-19-1464/41, p 13). Hindamismetoodika võib põhineda nii absoluutskaalal kui ka samas hankes esitatud pakkumuste suhtelisel võrdlusel. Suhtelise hindamismetoodika puhul peab võrdlemine olema dokumenteeritud. Ka absoluutse hindamisskaala puhul peab hankija vajaduse korral selgitama sarnaste pakkumuste erinevat hindamist. 14. Kuigi osana pakkumuse hindamisest on pakkumuste hindamine Ärilise lahenduse kriteeriumi alusel Hankija ainupädevuses ning nagu eespool märgitud, annab see alamkriteerium juba olemuslikult hindajale suure hinnanguruumi, põhinedes võrdlemisi subjektiivsetel elementidel (vt Riigikohtu 09.08.2016 otsuse nr 3-3-1-51-16 p 16), peab vaidlustuskomisjon Riigikohtu otsusest nr 3-20-1198 tulenevalt, käesoleval juhul kontrollima, kas pakkumuste hindamisel Hankija (Komisjon): 1) lähtus RHAD-is kehtestatud hindamiskriteeriumidest, nende alakriteeriumidest ning hindamise korrast; 2) arvestas hindamisel asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte. Juhindudes Riigikohtu otsuse nr 3-20-1198 p-ist 21 [---] Seejuures on piisav, kui pakkumuse edukaks tunnistamise korraldusest või selles viidatud dokumendist nähtuvad, millistele alustele hankija otsustused tuginevad (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-45-12, p 29). Väga üldsõnalised põhjendused võivad olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ja § 47 lg 4 p-ga 3, vaidluse korral saab aga hankija otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada. [---] arvestab vaidlustuskomisjon Hankija otsuse põhjendatuse kontrollimisel ka Hankija poolt vaidlustusmenetluses esitatud põhjendusi 15. Hankija otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks tuleb vaidlustuskomisjonil vaidlustusest lähtudes võtta eelkõige seisukoht, kas Komisjonil tekkinud küsimused, mis olid Vaidlustaja proovitöö 30 punktiga hindamise põhjenduseks, olid kooskõlas RHAD-is kehtestatud nõuetega sellele, mida proovitöö pidi sisaldama, eelkõige Proovitöö ülesandega ning Hankija poolt hankemenetluses antud selgitustega (vt käesoleva otsuse p 6.5-6.5.7). Kui Hankijal oli põhimõtteliselt õigus kõnealused küsimused esitada, tuleb hinnata Vaidlustaja väiteid, et tegelikult on Vaidlustaja proovitöös käsitletud ka teemasid, mille kohta Komisjon on küsimusi küsinud. Küsimus 1 16. [ärisaladus] 17. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et hoolimata Küsimuse 1 ebaselgusest, ei ole alust sisustada seda rangema nõudena kui see tuleneb grammatilisest tõlgendusest ning Hankija selgitusest vaidlustusmenetluses. Küsimuses 1 ei ole kasutatud sõna „millal“, millest võiks järeldada, et Hankija eeldas, et esitada tulnuks kava või plaan, milles on tegevusteks ette nähtud ka kindel ajaraam. [ärisaladus] 18. [ärisaladus] 19. [ärisaladus] 20. [ärisaladus]

16 (16)

Küsimus 2 21. [ärisaladus] 22. [ärisaladus] 23. Hankija 02.05.2024. a vastuses hankemenetluses osalemisest huvitatud isiku 27.04.2024. a küsimusele (vt ka käesoleva otsuse p 6.5.2) on Hankija muuhulgas rõhutanud: [---] Kirjeldamine võimaldab kaardistada teenuseid, kaardistamine võimaldab visualiseerida tegevuste seoseid ja sõltuvusi, seeläbi tuvastades protsesside ebaefektiivsust ja teha ettepanekud ressursside ning teenuste paremaks kasutamiseks. Konkreetsest tööriistast on olulisem „miks“ ja „kuidas“, hinnatud riskid ja võimalused. Eesmärgiks on äriprotsesside tehniline haldamine, tehnilise lahenduse ettepanek võiks olla sellisel kujul, kus BPMN lahendus on välja pakutud. Seega pidi Hankija saama proovitööst saama nii teavet selle kohta, mida on vaja teha, kuid saama ka vastused küsimusele „miks“ ja „kuidas“. [ärisaladus] 24. [ärisaladus] 25. Kokkuvõtlikult on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Vaidlustaja proovitöö hindamisel Ärilise lahenduse kriteeriumi alusel on Hankija lähtunud RHAD-ist, eelkõige Hindamismetoodikast, sh kehtestatud alamkriteeriumidest ning alamkriteeriumide alusel hinnete andmise korrast, ning hinnanud Vaidlustaja proovitööd põhjendatult 30 punktiga, lähtudes Hindamismetoodika kriteeriumist proovitöös kirjeldatud äriline lahendus on loogiline, kuid põhjendused ei ole piisavad ning välja pakutud lahendus tekitab üksikuid (1- 2) küsimusi. 26. Vaidlustuskomisjon märgib, et Protokollis on Hankija jätnud Vaidlustaja proovitöö hindamise sisuliselt põhjendamata, seejuures on Komisjoni välja toodud Küsimused 1 ja 2 sõnastuselt ebaselged, mis tekitas Vaidlustajale ilmselgelt probleeme selle mõistmisel, mida Hankija on tema proovitööle tegelikult ette heitnud ning mille tõttu on seda hinnatud 30 punktiga maksimaalselt võimaliku 40 punkti asemel. Üksikasjalikud põhjendused Vaidlustaja proovitöö hindamiseks Ärilise lahenduse kriteeriumi alusel on Hankija andnud vaidlustusmenetluses ning tulenevalt Riigikohtu otsuse nr 3-20-1198 p-ist 21 on vaidlustuskomisjon kohustatud nendega antud juhul arvestama. Vaidlustusmenetluses ei ole tõendatud, et Hankija ei lähtunud nendest põhjendustest Vaidlustaja proovitöö hindamisel (vaidlustuskomisjon leiab, et nende küsimuste küsimiseks pidi Hankija nendest asjaoludest, mida ta vaidlustusmenetluses täiendavalt selgitas, ka lähtuma). 27. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks on õiguspärane ning alused selle kehtetuks tunnistamiseks puuduvad. Vaidlustusmenetluse kulud 28. Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8. 28.1. Hankija ei ole esitanud taotlust lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks. 28.2. Kolmas isik on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks Vaidlustajalt kogusummas 870,83 eurot (käibemaksuta), 4h 35min tunni õigusabi osutamise eest, tunnihinnaga 190 eurot. Vaidlustuskomisjon leiab, et asja keerukust ja materjalide mahukust silmas pidades on Kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud põhjendatud ning tuleb Vaidlustajalt välja mõista. Kolmanda isiku sisulist osalemist vaidlustusmenetluses on piiranud asjaolu, et vaidlus on Vaidlustaja ärisaladusega kaitstud proovitöö hindamise üle. 28.3. Vaidlustaja kulud vaidlustusmenetluses jäävad Vaidlustaja kanda. Taivo Kivistik (allkirjastatud digitaalselt)