Arvamuse edastamine

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere!

Täname Teid Eesti Farmaatsia Seltsi kaasamise eest” Ravimiseaduse jt seaduste muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse - Apteegiteenuse ja apteekrite integreerimine esmatasandi tervishoiusüsteemi” arutellu.

 

Eesti Farmaatsia Selts on seisukohal,  et  apteegiteenust oma klassikalisel ja pika ajaloo jooksul väljakujunenud viisil tuleb käsitleda tervishoiuteenusena ja apteeki tervishoiuteenuse osutajana. Sõltumata teenuse ja asutuse nimest on de facto apteegid alati olnud ja jäävad tervishoiuasutusteks. Seega, selle asemel, et alustada apteegiteenuse ümbernimetamist või ümber sisustamist tuleks luua regulatiivsed muudatused TTKS-s selliselt, et apteegiteenus ja apteegid, oma väljakujunenud tegutsemise raames, tervishoiuteenuse ja tervishoiuteenuse osutaja nimetust ka de jure kannaksid.  Seda enam, et apteekides töötavad proviisorid ja farmatseudid on tervishoiutöötajad, apteegiteenus, mida nad osutavad ja apteek ehk koht, kus seda osutatakse aga pole ei tervishoiuteenus ega tervishoiuasutus.

Oleme Teiega ühel meelel, et tervishoiuvaldkonda nii Eestis kui mujal maailmas on juba tabanud tugev ressursi puudujääk. Tõenäoliselt on tegemist süveneva kriisiga kogu valdkonna üleselt. Seetõttu toetame apteekrite kui tervishoiuspetsialistide kaasamist tervishoiuvaldkonna ülese probleemi lahendamisesse. Samas on oluline mõista, et ka apteekide ja apteekrite enda ressurs on piiratud ja olukord kasvõi näiteks tööjõuga vajab parandamist.

Nõustume Teiega ja kinnitame toodud näidet, et rahvusvahelises praktikas on erinevates riikides juba praegu mõistetud täiendavaid võimalusi ja kasuliku mõju kogu tervishoiusüsteemile kaasates selle tegevustesse julgemalt apteekreid.

Apteegid ja apteekrid on kõige lihtsamini kasutatav tervishoiu sektori lisaressurss ennetustegevuse tõhustamiseks, laiema elanikkonna grupini viimiseks ja selle olulisuse mõistmise kasvatamiseks elanikkonna hulgas.

Täiendavad teenused kergendavad elanikkonna juurdepääsu esmatasandi tervishoiuteenustele. Dokumendis viidatud täiendavad nõustamisteenused (esmakordselt kasutatava ravimi kasutamise nõustamise teenus; jätkunõustamine, mis on oluline ravimite puhul, mille mõju ei ole patsiendile koheselt tuntav; krooniliste haigete ravimite kasutamise nõustamise teenus jms.) parandavad haigete ravisoostumust, tagavad ravimite ettenähtud viisil kasutamise ja läbi selle parandavad ravitulemusi ning vähendavad edasist survet teistele tervishoiuasutustele, sealhulgas omab see pikaajaliselt positiivset mõju Tervisekassa kulueelarvele.

Täiskasvanute immuniseerimine apteekrite poolt - Vaktsineerimisega hõlmatuse vähene tase ja selle olulisuse mõistmiseks on igati asjakohane kasutada ära apteekidest tulenevat lisaressurssi selle probleemi teadvustamisel ja elanikonna teadlikkuse kasvatamisel. Apteekrid saavd siinkohal osaleda teavitus tegevuses üldisel tasemel aga tõesti nagu ka mitmetes teistes riikides osaleda ka ise täiskasvanute immuniseerimisel.

Proviisorite ja farmatseutide juurdepääsuõigused patsiendi terviseinfole – võib väita, et juba hetkel on juurdepääsu puudumine tegelikult takistus kvaliteetse raviminõustamise pakkumiseks. Selle tagamine on seega möödapääsmatu juhul kui soovime laiendada apteegiteenuse ulatust ja kasutada apteekreid lisaressursina laiemalt tervishoiuvaldkonnas.

Võimalikest regulatiivsetest lahendustest tundub meie seisukohtadega suunaliselt kõige lähem olevat Alternatiiv 2. Nagu oma kirja alguses ka rõhutasime peame oluliseks veelkord välja tuua, et senine klassikaline apteegiteenus peab juba iseenesest olemasoleval kujul kuuluma tervishoiuteenuste hulka. Kusjuures vaja ei ole mitte muuta apteegiteenuse sisu ja kirjeldust vaid vastavaid tervishoiukorralduse regulatsioone. Sama leiame ka apteegi kui tervishoiu osutaja mõiste osas. 

Oleme arvamusel, et apteegid võiksid osutada lisaks senistele apteegiteenustele ka täiendavaid teisi tervishoiuteenuseid. 

Osutatavate teenuste rahastamine on mõistlik reguleerida selliselt, et klassikaline apteegiteenus oleks rahastatud senisel viisil - ravimite väljastamise, valmistamise ja nõustamise raames - on rahastatud hetkel toimiva juurde hindluste süsteemi kaudu, mille ülesehitust ja täpset sisu võib vajadusel värskendada. Täiendavad lisanduvad teenused oleksid aga rahastatud RaKS alusel Tervisekassa lepingupartneritest apteekidele ainult juhul kui need on kantud vastavate  tervishoiuteenuste loetellu.

Lisaks, nõustume, et üld- ja haiglaapteekides osutatavad teenused on oma sisult erinevad ja seetõttu toetame haiglaapteegiteenuse mõiste täpsemat sisustamist ja kasutusele võttu.

 

Soovime edu antud teema edasisel käsitlusel ja oleme Eesti Farmaatsia Seltsi poolt valmis osalema ka edasistes aruteludes.

 

Lugupidamisega,

Eesti Farmaatsia Selts