Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
Viit | 6-10/240304/2406747 |
Registreeritud | 18.11.2024 |
Sünkroonitud | 19.11.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle |
Sari | 6-10 Omaalgatuslik ministri määruse seaduspärasuse kontroll |
Toimik | 6-10/240304 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Riigikohus |
Saabumis/saatmisviis | Riigikohus |
Vastutaja | Atko-Madis Tammar (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Kristina Kallas
Haridus- ja Teadusministeerium
Teie nr
Meie 19.08.2024 nr 6-10/240304/2404668
Ettepanek stipendiumitaotluste esitamist puudutava määruse kohta
Lugupeetud haridus- ja teadusminister
Tänan, et selgitasite haridus- ja teadusministri 16.08.2019 määruse nr 37 „Üliõpilaste riiklike
stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“ § 2 lõike 2 teist lauset.
Selles lauses on öeldud, et „õppeasutus ja Haridus- ja Noorteamet (edaspidi stipendiumi maksjad)
kehtestavad taotluste esitamise täpse aja ja viisi“.
Leian, et haridus- ja teadusministril ei ole õigust määrusega stipendiumitaotluste esitamise täpse
aja ja viisi (stipendiumi määramise korra) kehtestamist edasi volitada, kuna kõrgharidusseaduses
ei ole sellist võimalust ette nähtud. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas
olevate seaduste alusel (põhiseaduse § 3 lg 1). Riigikogu on otsustanud, et stipendiumi määramise
korra kehtestab minister määrusega. Seaduses ei ole ette nähtud, et korra oluliste osade
kehtestamise tohib edasi volitada õppeasutustele ja Haridus- ja Noorteametile. Nimetatud asutused
ei saa anda määrusi, see tähendab, et neid akte ei avaldata volitusnormi kaudu lingituna Riigi
Teatajas, samuti ei allu nõnda kehtestatud kord põhiseaduslikkuse järelevalvele.
Teen ettepaneku viia määrus nr 37 § 2 lõike 2 teine lause seaduse ja põhiseadusega kooskõlla
(õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 17).
Stipendiumi taotlemise viis ja aeg tuleb kehtestada ministri määrusega, kui Riigikogu ei ole
andnud ministrile õigust volitada stipendiumitaotluse esitamise viisi ja aega kehtestama
stipendiumi määrajat (vt ka Riigikohtu üldkogu 17.05.2021 otsust asjas nr 3-18-1432, p 35).
Stipendiumitaotleja õigusi võib piirata seaduse või selle alusel antud õigusaktiga.
Palun andke 20 päeva jooksul teada, kuidas olete ettepanekut arvestanud (ÕKS § 18 lg 1).
Seaduslikkuse põhimõte
1. Määrus nr 37 on kehtestatud kõrgharidusseaduse (KhaS) § 15 lõike 4 alusel. See säte ütleb, et
üliõpilaste riiklike stipendiumide liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja korra
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
2. Määrus nr 37 näeb ette, et rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning
integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilastel on võimalik taotleda erialastipendiumi.
2
Peale selle on võimalik taotleda erivajadusega üliõpilaste stipendiumi ning asendushooldusel
viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetavat stipendiumi
(määruse nr 37 § 1 lg 2). Erialastipendiumi taotlus tuleb esitada õppeasutusele. Kõrghariduse
omandamist toetava stipendiumi taotlus esitatakse Haridus- ja Noorteametile (määruse nr 37
§ 2 lg 2).
3. Seaduslikkuse põhimõtte kohaselt saab määrus olla põhiseadusega kooskõlas üksnes juhul, kui
see on antud põhiseadusega kooskõlas oleva seaduse normi (volitusnormi) alusel (Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 23.02.2023 otsus asjas nr 5-2-11, p 10).
4. Selgitasite, et määrusega ei anta kõrgkoolile volitust kehtestada stipendiumi taotlemise viisi ega
aega, vaid kõrgkoolil tuleb otsustada, kuidas, millise keskkonna kaudu ja mis ajavahemikul tuleb
taotlus esitada. Olete seisukohal, et stipendiumi taotlemise viisi ja aja kehtestamisel tuleb
stipendiumi määrajal järgida haldusmenetluse seadust. Märkisite, et kõrgkoolidel on õigus
kehtestada õppekorralduse alused (KhaS § 3 lg 6) ning Haridus- ja Noorteameti pädevuses on
stipendiumide andmine ja korraldamine (põhimääruse § 6 lg 2 p 17).
5. Määruse saab anda ainult seadusega sätestatud alustel ja korras (põhiseaduse § 3 lg 1 ja
§ 94 lg 2). Haldusorgan, keda on volitatud määrust andma, võib määruse andmise teisele
haldusorganile edasi volitada ainult sel juhul, kui niisugune võimalus on volitusnormis ette nähtud
(HMS § 91 lg 1). KHaS § 15 lõike 4 kohaselt on ministril õigus oma määrusega kehtestada
üliõpilaste riiklike stipendiumide määramise kord. Minister ei saa selle korra kehtestamist edasi
volitada.
6. Stipendiumi määramise kord reguleerib ka stipendiumi taotlemise aega ja viisi. Kord on üks
tervik, mistõttu on ka taotlemise täpsem aeg ja viis osa stipendiumi määramise korrast.
Stipendiumi määramine ei ole osa õppekorraldusest ja õppekorralduse reguleerimise kaudu ei saa
kõrgkool kehtestada riiklike stipendiumide määramist. Haridus- ja Noorteameti põhimääruse
§ 6 lõike 2 punktiga 17 ei anta ametile stipendiumide määramise korra kehtestamise õigust.
Taotluse esitamise vorm
7. Kui seadusega või selle alusel antud õigusaktiga ei ole ette nähtud kohustuslikku vormi, võib
stipendiumitaotluse esitada vabas vormis (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 1). Praegu
kehtiva seaduse kohaselt tähendab see, et üliõpilast ei saa kohustada taotluse esitamiseks üksnes
infosüsteemi kaudu. Riigikogu või minister võib seesuguse kohustusliku vormi ette näha, mõeldes
seejuures lahendustele juhtudel, mil infosüsteem ei toimi. Inimese õiguste kasutamist ei tohi seada
sõltuvusse infosüsteemi toimimisest. Kui seadusega on õigus ette nähtud, peab saama seda
kasutada.
8. Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi ja asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud
üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetavat stipendiumi saab üliõpilane taotleda toetuste
menetlemise infosüsteemis (Haridus- ja Noorteameti peadirektori 20.11.2023 käskkirja nr 1.1-
1/23/139 „Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi ja asendushooldusel viibinud või eestkostja peres
elanud üliõpilaste stipendiumi taotluste menetlemise kord“ lisa 1 punktid 10 ja 13). Tartu Ülikooli
üliõpilane saab erialastipendiumi taotleda õppeinfosüsteemi kaudu (Tartu Ülikooli senati
01.03.2024 määruse nr 3 „Stipendiumide ja õppetoetuste kord“ p 16). Seega on toodud näidetes
stipendiumi määrajad täpsustanud stipendiumi taotlemise vormi, kuid on sellega piiranud
haldusmenetluse seadusest tulenevat õigust esitada taotlus vabas vormis. Stipendiumi määraja teeb
seda määruse nr 37 § 2 lõike 2 alusel.
3
9. Selgitasite, et stipendiumitaotluste lahendamine ühtses keskkonnas tagab läbipaistvuse ja
selguse ning on üliõpilaste huvides.
10. Seadus ei kohusta õppeasutust ega Haridus- ja Noorteametit looma stipendiumi taotlemise
infosüsteemi. Kui stipendiumi määraja on loonud elektroonilise keskkonna, mille kaudu saab
taotlust esitada, on see üliõpilasele lisavõimalus, mille puudumine ei riku tema õigusi. Samas rikub
stipendiumi määraja üliõpilase õigusi siis, kui üliõpilane ei saa temast mitteoleneval põhjusel
esitada taotlust infosüsteemis ja muid võimalusi taotluse esitamiseks ei ole (õiguskantsleri
02.02.2024 seisukoht „Erialastipendiumi taotlemine“).
Taotluse esitamise aeg
11. Määruse nr 37 § 2 lõike 2 kohaselt tuleb üliõpilasel taotlus esitada hiljemalt 1. oktoobriks ja
kevadsemestril hiljemalt 1. märtsiks. See on Teie hinnangul piisav ajavahemik. Märkisite, et
paindlikkuse ja üliõpilaste võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb jätta konkreetne taotluste esitamise
aeg kõrgkooli kehtestada. See on Teie hinnangul vajalik, kuna iga kõrgkool alustab õppetööd eri
ajal.
12. Riikliku stipendiumi taotlemine ei sõltu konkreetse kõrgkooli õppetöö algusest, seega ei ole
sisulist vajadust stipendiumi taotlemise tähtaja kehtestamist õppeasutusele üle anda. Näiteks
õpetajakoolituse ja tugispetsialistide koolituse õppekavade üliõpilaste stipendiumi taotlust saab
üliõpilane esitada kõrgkoolile kaks korda õppeaastas: septembris ja veebruaris (haridus- ja
teadusministri 06.07.2023 määruse nr 24 „Õpetajakoolituse ja tugispetsialistide koolituse
üliõpilaste stipendiumi suurus, maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 2).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Atko-Madis Tammar 693 8432
Villu Kõve
Riigikohus
Teie nr
Meie 18.11.2024 nr 6-10/240304/2406747
Taotlus tunnistada stipendiumitaotluste esitamist puudutava määruse § 2 lõige 2 kehtetuks
Lugupeetud Riigikohtu esimees
Õiguskantsleri seaduse § 18 lõike 1 alusel esitan Riigikohtule taotluse tunnistada haridus- ja
teadusministri 16.08.2019 määruse nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning
nende määramise üldtingimused ja kord“ § 2 lõike 2 teine lause kehtetuks, sest selles sätestatu on
vastuolus kõrgharidusseaduse § 15 lõikega 4 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 lõikega 1 ja
§ 94 lõikega 2.
Õiguskantsler tegi 19.08.2024 haridus- ja teadusministrile ettepaneku viia haridus- ja
teadusministri 16.08.2019 määruse nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning
nende määramise üldtingimused ja kord“ § 2 lõike 2 teine lause kooskõlla seaduse ja
põhiseadusega. Haridus- ja teadusminister saatis õiguskantsleri ettepanekule vastuse 07.10.2024.
Määruse nr 37 § 2 lõike 2 muudatust ei ole haridus- ja teadusminister siiani kehtestanud.
1. Haridus- ja teadusministri 16.08.2019 määrus nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid,
suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 37) on kehtestatud
kõrgharidusseaduse (KHaS) § 15 lõike 4 alusel. See säte ütleb, et üliõpilaste riiklike stipendiumide
liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
2. Määrus nr 37 näeb ette, et rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning
integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilastel on võimalik taotleda erialastipendiumi.
Peale selle on võimalik taotleda erivajadusega üliõpilaste stipendiumi ning asendushooldusel
viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetavat stipendiumi
(määruse nr 37 § 1 lg 2). Erialastipendiumi taotlus tuleb esitada õppeasutusele. Kõrghariduse
omandamist toetava stipendiumi taotlus esitatakse Haridus- ja Noorteametile (määruse nr 37
§ 2 lg 2).
3. Määruse nr 37 § 2 lõike 2 teine lause sätestab: „Õppeasutus ja Haridus- ja Noorteamet
(edaspidi stipendiumi maksjad) kehtestavad taotluste esitamise täpse aja ja viisi.“
4. Seaduslikkuse põhimõtte kohaselt saab määrus olla põhiseadusega kooskõlas üksnes juhul, kui
see on antud põhiseadusega kooskõlas oleva seaduse normi (volitusnormi) alusel (Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 23.02.2023 otsus asjas nr 5-2-11, p 10). Määruse saab
anda ainult seadusega sätestatud alustel ja korras (põhiseaduse § 3 lg 1 ja § 94 lg 2).
2
5. KHaS § 15 lõike 4 kohaselt on ministril õigus oma määrusega kehtestada üliõpilaste riiklike
stipendiumide määramise kord. Kord (menetlus) on üks tervik, mistõttu on taotlemise aeg ja viis
stipendiumi määramise korra üks osa. Seega hõlmab stipendiumi määramise kord ka stipendiumi
taotlemise aega ja viisi. Haridus- ja teadusminister võib loobuda stipendiumi taotlemise aja ja viisi
reguleerimisest. Sel juhul rakendatakse stipendiumitaotluse lahendamisel haldusmenetluse
seadust.
6. Seaduses ei ole ette nähtud, et korra kehtestamise tohib edasi volitada õppeasutustele ja
Haridus- ja Noorteametile. Seega ei saa minister edasi volitada ka korra osade kehtestamist.
7. Määruse nr 37 § 2 lõike 2 kohaselt tuleb üliõpilasel esitada stipendiumitaotlus hiljemalt
1. oktoobriks ja kevadsemestril hiljemalt 1. märtsiks. Taotluse esitamise alguskuupäeva ei ole
määrusega kehtestatud. Alguskuupäeva kehtestamise õiguse on minister määruse nr 37 § 2 lõike 2
teise lausega edasi volitanud õppeasutusele ning Haridus- ja Noorteametile. Seega on minister
leidnud, et stipendiumi taotlemise tähtaja pikkuse üle otsustavad tema asemel õppeasutused ning
Haridus- ja Noorteamet. See on vastuolus KHaS § 15 lõikega 4 ning võib muu hulgas tuua kaasa
olukorra, et ühes kõrgkoolis on võimalik määruse alusel makstavat stipendiumi taotleda näiteks
kaks nädalat, teises aga terve kuu.
8. Määruse nr 37 § 2 lõike 2 teise lausega on minister põhiseadusvastaselt edasi volitanud ka
taotluse esitamise viisi kehtestamise. Nii on minister andnud õppeasutusele ja Haridus- ja
Noorteametile võimaluse kehtestada haldusmenetluse seaduses sätestatust erandeid. Nimelt
sätestab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lõige 1, et kui seadusega või selle alusel antud
õigusaktiga ei ole taotluse kohustuslikku vormi ette nähtud, võib stipendiumitaotluse esitada vabas
vormis. Riigikogu on KHaS § 15 lõike 4 sätestamisel leidnud, et sellise erandi tegemise
põhjendatuse üle otsustab haridus- ja teadusminister ja mitte keegi teine.
9. Kokkuvõtvalt: haridus- ja teadusministril ei ole õigust stipendiumitaotluste esitamise täpse aja
ja viisi (stipendiumi määramise korra) kehtestamist edasi volitada, sest kõrgharidusseadus sellist
võimalust ei anna.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Lisa: õiguskantsleri 19.08.2024 ettepanek haridus- ja teadusministrile
Atko-Madis Tammar 693 8432