Protokoll

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 64

1

Liikluskomisjoni koosoleku

protokoll nr 64

Kliimaministeerium 24.04.2024

Suur-Ameerika 1, Tallinn

Hübriidkoosolek: Microsoft Teams + koosolek

Koosolek algas: 14:00

Koosolek lõppes: 15:50

Koosolekust võtsid osa:

Komisjoniliikmed – Andres Urm (Tallinn), Indrek Sirk (vandeadvokaat), Kersten Kattai

(Autoettevõtete Liit), Kristen Michal (KLIM), Madis Timpson (JuM), Mart Jesse (LKF), Priit

Sauk (TRAM), Sven Kreek (TTK), Tiit Metsvahi (TalTech).

Asendusliikmed – Anette Mäletjärv (SoM), Heiko Mihkelson (PPA), Liia Varend (HTM),

Tarmo Miilits (SiM).

Sekretär – Villu Vane (TRAM).

Külalisena osalesid koosolekul – Alo Kirsimäe, Kai Simson, Krisli Johanson, Kristiina Tilk,

Maria Pashkevich (TRAM), Anu Suviste, Einar Hillep (JuM), Ain Tatter, Mait Klein, Margus

Tähepõld, Sander Salmu (KLIM), Indrek Link (SiM), Kadi Zavadskis, Marten Leiten (TTJA),

Kristiin Mikko (SoM).

Koosoleku päevakord:

1. Ülevaade liiklusohutuse olukorrast (Villu Vane, Transpordiamet);

2. Liiklusohutusprogrammi elluviimiskava täitmisest 2023. aastal (Alo Kirsimäe,

Transpordiamet);

3. Keskmise kiiruse automaatkontrolli pilootprojekti kokkuvõte (Alo Kirsimäe, Maria

Pashkevich, Transpordiamet);

4. Jooksvad küsimused:

- T15 Tallinn-Rapla-Türi keskpiirdega katselõik (Priit Sauk).

Koosoleku käik:

1. Liiklusohutuse olukord

Transpordiameti liiklusohutuse osakonna liiklusekspert Villu Vane andis ülevaate

liiklusohutusalasest olukorrast ja märkis, et liiklusohutusprogrammi eesmärki silmas pidades ei

tohiks viimase kolme aasta keskmisena 12 kuu jooksul liikluses hukkuda enam kui 44 inimest,

tegelik hukkunute arv oli 54. Täitmata jäi ka liiklusohutusprogrammi eesmärk raskelt

vigastatute osas - raskelt sai vigastada 395 inimest, eesmärgi piirarv oli 316 inimest.

2024. aasta esimese kvartali jooksul juhtus 243 liiklusõnnetust (2023. aastal 230), neis sai

vigastada 298 (272) ja hukkus 7 (8) inimest.

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 64

2

Joobes mootorsõidukijuhtide osalusel juhtus 17 (21) liiklusõnnetust ja neis sai vigastada 28

(28) inimest. Joobes juhi osalusel juhtunud liiklusõnnetustes käesoleval aastal hukkunuid ei

olnud, eelmisel aastal hukkus kaks inimest.

Kergliikurijuhi osalusel juhtus 14 (4) liiklusõnnetust, vigastada sai 14 (10) inimest.

Kergliikuritega juhtunud õnnetustest oli ühesõidukiõnnetusi 9 (1), kokkupõrkeid 3 (3) ja kaks

muud (teadmata) õnnetust. Õnnetusse sattunud kergliikurijuhtidest olid kained 25% (50%),

joobes 67% (25%) ning 8% (25%) juhtudest polnud juhtide seisund teada.

Käesoleva aasta esimese kolme kuu jooksul kasvas kokkupõrgete arv 27%, kokkupõrkeid

toimus 103 (81), neis sai vigastada 133 (109) ja hukkus 5 (1) inimest.

Ühesõidukiõnnetuste arv kasvas 7%, õnnetusi juhtus 58 (54), ühesõidukiõnnetustes sai

vigastada 78 (67) inimest, hukkunuid käesoleval aastal ei olnud, eelmise aasta esimese kolme

kuuga hukkus ühesõidukiõnnetustes 4 inimest.

Jalakäijatega juhtunud õnnetuste arv vähenes 8%, õnnetusi oli 67 (73), vigastada sai 70 (73)

jalakäijat. Õnnetustes hukkus 2 (3) jalakäijat.

2023. aastal oli hukkunute arv ühe miljoni elaniku kohta Eestis 43, Euroopa Liidu keskmine

oli 46. Rootsis ja Norras hukkus miljoni elaniku kohta aastas 22 inimest.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel toimus käesoleva aasta esimese kolme kuuga 8954

(8514) kindlustusjuhtumit. Kindlustatud sõidukite arv kasvas 2%, 31.03.2024 seisuga oli

kindlustatud sõidukeid 844 594 (829 763).

Liiklusalaseid rikkumisi avastati 2024. aasta esimeses kvartalis 21 756 (19 760), avastamine

kasvas 10%. Avastatud rikkumistest kohaldati lühimenetlust 13 726 (11 618) korral,

lühimenetluse osakaal oli 63% (59%).

Lubatud sõidukiiruse ületamisi avastati politseiametnike poolt 7322 (6444). Kuni 20 km/h

kiiruse ületajaid oli 3930 (3090) ja kiiruse ületajaid 21-40 km/h oli 3120 (3139).

Kiiruskaamerate poolt, sh mobiilsed kaamerad, tuvastati 65 965 (52 808) lubatud sõidukiiruse

ületamist, avastamine kasvas 25%.

Turvavarustuse kasutamisega seotud rikkumisi avastati 995 (685) ning kergliiklejate poolt

toimepandud rikkumisi 209 (301).

Joovet kontrolliti esimese kvartali jooksul 255 175 (215 140) sõidukijuhil, väljahingatavas

õhus alkoholi piirmäära ületanud ja joobes juhte avastati kokku 1407 (1401), sh oli kriminaalses

või narkojoobes juhte 493 (485). Joobes ja alkoholi piirmäära ületanud juhtide osakaal oli

0,55% (0,65%) kontrollitutest.

Liiklusjärelevalvele suunatud tööaeg käesoleva aasta esimeses kvartalis oli kokku 109 830

(119 718) tundi.

Arutelu:

Heiko Mihkelson: Liiklusohutuse alast olukorda mõjutab kindlasti ka liiklussageduse kasv,

autosid tuleb üha juurde. Lisaks mõjutab suvine puhkuste periood, palju liigutakse ringi ning

ka riskeerivat käitumist on liikluses rohkem.

Kristen Michal: Millest on tingitud kiiruse automaatkontrolli käigus avastatud rikkumiste

kasv? Ja millisel tasemel oleme teiste riikidega võrreldes?

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 64

3

Heiko Mihkelson: Siin on arvestatud ka politsei mobiilsed kiiruskaamerad ja sel aastal on

kaameraid ka rohkem kasutatud.

Mart Jesse: Ei tohi unustada, et alates 2021. aastast arvestame ka kergliikuritega juhtunud

õnnetusi.

Indrek Sirk: Kui vaadata 2023. aasta hukkunute arvu ühe miljoni elaniku kohta, siis oleme

Euroopa Liidu keskmisel tasemel, hukkunuid meil 43, Euroopa Liidu keskmine 46. Kuid

Rootsis ja Norras näiteks 22.

Komisjoni otsus: Võtta ülevaade liiklusohutuse alasest olukorrast teadmiseks.

2. Liiklusohutusprogrammi elluviimiskava täitmisest 2023. aastal

Transpordiameti liiklusohutuse osakonna liiklusohutuse strateegialoome juht Alo Kirsimäe

märkis, et liiklusohutusprogrammi (LOP) eesmärgid kolme aasta (2021–2023) keskmisena

hukkunute, raskesti vigastatute ning hukkunute ja raskesti vigastatute koguarvude osas jäid

täitmata.

Hukkus 54 (LOPi järgne piirarv 44) inimest. Eesmärk hukkunute arvu vähendamiseks sõitjate

ohutuse tagamise osas täideti. Mootorsõidukijuhtide (+3), jalgratturite (+2) ja jalakäijate (+1)

hukkumist kavandatud ulatuses vähendada ei õnnestunud.

Raskelt sai vigastada 395 (piirarv 316) inimest. Jalakäijate (-15) ja sõitjate (-14) arvud jäid

sihttasemest väiksemaks. Piirarvust suuremaks kujunesid raskelt vigastatud

mootorsõidukijuhtide (+25) ja jalgratturite (+32) arvud. Raskelt sai vigastad 47 kergliikurijuhti.

Kokku hukkus ja sai raskelt vigastada 450 inimest, see ületas 90 võrra perioodi mõõdikut

(360).

Liiklusohutusprogrammi elluviimiskava täitmine. 2023. aastal kavandati 84 konkreetse

vastutajaga tegevust ja 9 tegevust kõigile omavalitsustele. Riigiasutuste tegevustest täideti 54

kavandatud mahus, 34 täideti osaliselt või planeeritust väiksemas mahus, 5 tegevust jäid

rakendamata. Rakendamata tegevustest 3 puhul oli vastutajaks TRAM. Sotsiaalministeerium

haldusalas jäi täitmata 1 tegevus ja 1 tegevus jäi täitmata Tallinna Linnavalitsusel.

Järeldused ja ettepanekud:

1. Liiklusohutusprogrammi eesmärk vähendada kolme aasta (2021–2023) keskmist

liiklussurmade ja raskesti vigastada saanute arvu kokku lepitud tempos jäi täitmata.

2. Lähtudes senistest muutustest hukkunute arvus, LOPs toodud tegevustest ning 2021–

2023 a. seatud eesmärgi mittesaavutamisest, on tõenäoline, et 2025. aastal seatud

sihttaset (40) ei saavutata. Eesmärgi täitmine eeldaks, et hukkunute arv oleks 2024. ja

2025. aastal mitte suurem kui 30. Liiklusohutuse olukorra nii järsk muutus ainult seni

aktsepteeritud ja rahastatud LOP tegevuste tulemusel, ilma täiendavate riskikeskkonna

muutusteta, ei ole realistlik.

3. 2023. aastaks planeeritud tegevustele, mida ei täidetud, rakendati osaliselt või

planeeritust väiksemas mahus, määrata täitmiseks RESi võimalusi arvestavad

realistlikud tähtajad.

4. Suure tähtsusega on olulise mõjuga tegevuste (vt liikluskomisjoni 06.09.2022 protokoll

nr 58) rakendamine käesoleval ja järgneval aastal.

5. LOP aastate 2024–2025 elluviimiskava on kinnitamata. Kuni kinnitamiseni juhinduda

2024. ja 2025. aasta tegevuste realiseerimisel ja kavandamisel elluviimiskava eelnõust

ning RESi võimalustest.

6. 2025. aastaga lõppeb LOP 2016–2025 kehtivus. Transpordiametil moodustada LOP

2026+ väljatöötamise töörühm. Ministeeriumitel ja ametitel nimetada esindajad

väljatöötamise töörühma.

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 64

4

Riigikontrolli "Liiklusohutus maanteedel ja raudteedel" kontrolliaruande1 ettepanekud

1. Kavandatud tegevuse ära jätmine ainult vastutava osapoole otsusega ei ole jätkusuutlik.

Elluviimiskava tegevusest loobumiskavatsuse korral peab tegevuse eest vastutaja

hindama tegevuse ära jätmise mõju LOP eesmärkidele ja saama nõusoleku

liikluskomisjonilt.

2. Liiklusohutusprogrammi elluviimiskava tegevuste maksumuse kohta puudub ülevaade.

Liikluskomisjonil kaaluda LOP elluviimise rahastamiseks kuluvatele tegevustele

riiklikul tasemel ühtse tunnuse loomist. Kuni ühtse tunnuse loomiseni kaaluda asutuste

siseselt tunnuse „LOP“ kasutuselevõtmist.

3. Liiklusohutustegevuste tulemuslikkuse hindamine on raskendatud, kuna toimunud

liiklusõnnetusi ei ole alati võimalik piisava täpsusega siduda õnnetuskohaga.

Siseministril kaaluda politsei andmekogu POLIS põhimäärustes vastutavale töötlejale

vigade avastamiseks ja ebaõigete andmete parandamiseks täpsemate nõuete seadmist.

4. Transpordiametil analüüsida asjakahjuga liiklusõnnetuste andmete kasutatavust

liiklusõnnetuste ennetamiseks ja ohutustegevuste planeerimise võimalikkust ja

tulemustest lähtuvalt kujundada seisukoht andmete kasutamisvõimalustest ja

mahtudest.

Ning üks aspekt veel - oleme vähe rääkinud sõjapõgenike mõjust. Kuid ilmselt on teatud mõju

liiklusohutuse olukorrale olemas, nende arv on juba kaunis suur, nad tulevad teisest

kultuuriruumist, sh on ka nende liikluskäitumine teine. Sama täheldati Soomes, kui Eesti

„kalevipojad“ massiliselt sinna tööle läksid.

Arutelu:

Heiko Mihkelson: Oleme seda natukene uurinud, põgenike poolt toimepandud süütegude arv

on kasvanud, see kasv on olnud proportsioonis nende arvu kasvuga. Kui esmalt oli nö keskmine

põgenik keskealine kõrgharidusega naine koos lapsega, siis nüüd on lisandunud ka mehed ja

see võib olukorda muuta.

Mart Jesse: Kui politseiga andmete analüüsi ja parandamise võimalusi arutate, siis kaasake

palun ka Liikluskindlustuse Fond.

Kristen Michal: Kas meil rendiautodega juhtuvate liiklusõnnetuste kohta ka detailsemat

statistikat on?

Mart Jesse: Meie andmetel on rendisõidukid kordades suurema kahjusagedusega. Kuna

tegemist on renditud sõidukiga, siis on suhtumine teine, kui isiklikku sõidukisse.

Einar Hillep: Meedias jäi silma, et teedeehituses on puudu väga suured summad. Kuidas see

mõjutab liiklusohutusprogrammi elluviimiskavas planeeritud tegevusi?

Priit Sauk: Kindlasti mõjutab. Kui raha on vähem, siis ehitatakse ja rekonstrueeritakse vähem

ka teid. Ning ka ohutuks muudetud liiklusohtlikke kohtade arv väheneb.

Komisjoni otsus: Võtta ülevaade liiklusohutusprogrammi elluviimiskava täitmisest 2023.

aastal teadmiseks.

Riigiasutustel juhinduda edasises tegevuses toodud ettepanekutest (punktid 3,4,5).

Transpordiametil moodustada LOP 2026+ väljatöötamise töörühm. Ministeeriumitel ja ametitel

nimetada esindajad väljatöötamise töörühma.

3. Keskmise kiiruse automaatkontrolli pilootprojekti kokkuvõte

119357_RKTR_6568_2-1.4_2316_002-2.pdf

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 64

5

Transpordiameti liiklusohutuse osakonna juhataja Maria Pashkevich ja liiklusohutuse

strateegialoome juht Alo Kirsimäe andsid ülevaate keskmise kiiruse automaatkontrolli

pilootprojektist.

Taustinformatsioon - pool 2022. aastal surmaga lõppenud liiklusõnnetustest oli põhjustatud

liiga suurest või sobimatust sõidukiirusest. 2022. aastal tuvastasid politseipatrullid üle 30 000

kiiruseületamise, nendest 56% juhtudest ületati kiirust rohkem kui 21 km/h. Kiiruskaameratega

fikseeriti 2022. aastal üle 300 000 kiirusületamise. Transpordiameti 90 km/h alas asuvate

püsiloenduspunktide kiirusandmete kohaselt (fikseerib ca 100 mln sõidukit aastas) ületas

lubatud sõidukiirust 42% kõigist sõidukitest.

2023. aastal sõidukijuhtide seas läbi viidud küsitlusuuringu põhjal järgib kehtivat

kiiruspiirangut linnadevahelistel põhiteedel vaid 28% ja kohalikel maanteedel 39% juhtidest.

Linnades, kus ka vähene piirkiiruse ületamine on ohtlik, sõidab lubatust suurema kiirusega 44%

(2022. a 47%) küsitluses osalenud sõidukijuhtidest.

Kolmandik surmaga lõppevatest liiklusõnnetustest on põhjustatud liiga suurest või sobimatust

sõidukiirusest. „Väikest“ lubatud sõidukiiruse ületamist alahinnatakse. Juba väikesel lubatud

sõidukiiruse ületamisel on olulised tagajärjed. Lubatud sõidukiiruse ületamine 1 km/h

suurendab liiklusõnnetuste toimumise tõenäosust 3%. Sõidukiiruse alandamisel on suur

keskkonnakaitseline efekt heitgaaside ja kütuse tarbimise vähendamise näol.

Katseprojekti eesmärk oli selgitada välja, kas ja kui, siis millises mahus esineb lõigu keskmise

kiiruse ületamist Eesti maanteedel ning hinnata lõigu keskmise kiiruse mõõtmise kui

liiklusohutuse parendamise ühe tegevuse asjakohasust.

Metoodika: enne ja pärast uuring, mille käigus jälgiti mootorsõidukijuhtide käitumist ja selle

muutust kõrvalmõjude efektist (avalik teavitus ja täiendavate liikluskorraldusvahendite

paigaldamine) tingituna.

Katseprojekt toimus kahes etapis: esimene etapp 15.-24. septemberini (mõõtmisaeg 7:00–

19:00) ja teine etapp 28. september-8. oktoober, (mõõtmisaeg 8:00–18:30). Katselõike oli neli,

pikkusega 4,4-13 kilomeetrit.

Isikuandmete liikumine ja töötlemine.

Analüüsis kasutatud alusandmete arv on mõjutatud: välklambi mittekasutamisest, mootor-

sõiduki registreerimismärgi ebaõnnestunud tuvastamisest, tolerantsist erinevast mõõte-

tulemusest, keskkonnatingimustest, mõõteobjekti (sõiduki) erisusest, salvestise autentsuse

automaatsest kontrollist ja olukordadest, kus sõiduk läbis lõigu kontrollajast aeglasemalt,

sõiduk sisenes lõiku, kuid ei väljunud lõigult ning sõiduk väljus lõigult, kuid ei sisenenud lõiku.

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 64

6

Katseprojekti esimesel etapil ületas keskmist kiirust 39% sõidukitest ning teisel etapil 32%.

Kokku ületas keskmist kiirust katseprojekti ajal ca 42 000 sõidukit. Kõige rohkem ületati

keskmist kiirust Haapsalu-Ääsmäe lõigul. Samal lõigul langes kiiruse ületajate osakaal II etapil

12%.

Lõigule sisenedes ületas suurimat lubatud sõidukiirust 8% sõidukitest (vs keskmise kiiruse

ületajaid 36%). Lõigult väljudes ületas suurimat lubatud sõidukiirust 5% sõidukitest. Võrreldes

kahte etappi, siis ületajate osakaal lõigule sisenedes ja väljudes ei muutunud oluliselt. Kõige

suurem ületajate osakaal oli Haapsalu-Ääsmäe lõigul.

Katseprojekti mõõtmistulemuste andmetel olid 60% (71 217) sõidukijuhtidest

seadusekuulekad. Ülejäänud 40% jagunesid 4 gruppi kiirukäitumise mustri järgi:

• ületas ainult keskmist kiirust (28%);

• ületas keskmist- ja sisenemis- või väljumiskiirust (6%);

• ületas sisenemis- ja/või väljumiskiirust (4%);

• ületas kõiki kolme kiirust e kihutaja (2%).

Suurenes seadusekuulekate mootorsõidukijuhtide arv 58%-lt 63%-ni keskmise kiiruse ületajate

arvelt. Lõigu keskmise kiiruse ületajaid oli 7 korda rohkem kui hetkkiiruse ületajaid.

Katseprojektis ületasid keskmist kiirust enamasti sõidu- ja pakiautode juhid (39%). Veoautode

ja busside juhtidest ületas vaid kümnendik lubatud lõigu keskmist kiirust. 90% sõidukijuhtidest

ei sooritanud katselõigul möödasõitu. Möödasõitude osakaal oli kõige suurem Haapsalu-

Ääsmäe ja Tallinn-Pärnu lõikudel (üle 15%). Teisel etapil suurenes nende liiklejate osakaal,

kes möödasõitu ei sooritanud ning liiklusvoog muutus möödasõitude vähenemise tõttu

sujuvamaks.

Kokkuvõte:

• Seaduskuulekad olid u 60% sõidukijuhtidest.

• Vaid lõigu keskmist kiirust ületas 28% juhtidest.

• 36 000 juhti ületas keskmist kiirust kiiruskaamera sekkumiskünnise piires. 6000 juhti

ületas lõigu keskmist kiirust rohkem kui 7 km/h.

• Mootorsõidukijuhte, kes ületasid kiirust lõigu sees, oli 7 korda rohkem, kui

kiiruskaamerate juures ületajaid (28% vs 4%). Sanktsioonihirm toob kaasa

seaduskuuleka käitumise.

• Keskmise kiiruse mõõtmine ei mõjunud pikivahele negatiivselt. Möödasõitude arv

vähenes.

61% sõidukijuhtidest suhtus süsteemi rakendamisse positiivselt. Katseprojekti ajal ei juhtunud

ühtegi õnnetust. Lõigu keskmise kiiruse mõõtmine muutis liiklusvoo ühtlasemaks ja

kehtestatud kiiruse järgijate arv suurenes. Kiirusrežiimist kinnipidamine loob eeldused raskete

tagajärgedega liiklusõnnetuste vähenemiseks ja maanteetranspordi keskkonnasäästlikkuse

suurendamiseks. Keskmine "ajaline võit" kõikidel lõikudel oli esimesel etapil 1,6 sekundit ja

teisel etapil 1,5 sekundit kilomeetri kohta. 100 km katmisel keskmise kiiruse mõõtmise

süsteemidega on võimalik põhiteedel säästa 1 inimelu aastas.

Lisainfo ja edasised tegevused:

Justiitsministeerium - sõidukist foto tegemisest kui ainukesest tõendist ei ole võimalik loobuda.

Automaatjärelevalve uute liikide võimaldamiseks tuleb koostada põhiseaduslikkuse analüüs,

põhiõiguste riive ja andmekaitseline mõjuhinnang. Töötada välja andmetöötluse õiguslik alus.

Transpordiamet - valmistab ette hanget „Automaatjärelevalve rakendamise teostatavus- ja

tasuvusanalüüs“.

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 64

7

Arutelu:

Kristen Michal: Ma saan aru, et peame vastu võtma otsuse, kas jätkame tegevustega, mis

vajalikud automaatjärelevalvet puudutava liiklusohutuspoliitika edasiseks kujundamiseks.

Priit Sauk: Jah, peame otsustama, kas lähme edasi.

Mart Jesse: Igal pool mujal Euroopas need süsteemid töötavad, nii on võimalik kiirust mõõta.

Kui me teame, et see on võimalik, siis mida me veel uurime?

Kristen Michal: Tuleb analüüsida, kuidas põhiõiguste kaitse on tagatud, andmekaitse ja

andmete kasutus ning tehnilised lahendused. Need vajavad vastust, ka avalik debatt seda näitas.

Sven Kreek: Kas ja kuidas oli kiiruse mõõtmine sõidukijuhtidele kommunikeeritud?

Maria Pashkevich: I etapis liiklusmärke ei olnud, II etapis oli kommunikeeritud, olid teated ja

teedel liiklusmärgid.

Madis Timpson: Milline on mõistlik lõigu pikkus, millel kiirust mõõdetakse?

Maria Pashkevich: Üldiselt jääb see vahemikku 10–15 kilomeetrit.

Indrek Sirk: Kas kiiruse ületamise puhul arvestati ka mõõteviga?

Alo Kirsimäe: Ei arvestatud. Me ei mõõtnud kiirust, vaid lõigu läbimise aega ja selle alusel

arvutati sõiduki keskmine kiirus.

Indrek Sirk: Hästi, arusaadav. Kuid kas teised riigid arvestavad mingit mõõteviga või siis

andestatavat juhi eksimist – no näiteks ületamist 3-5 km/h ei karistata?

Kristen Michal: Kui levinud on keskmise kiiruse mõõtmine EL riikides ja meie lähiriikide

näitel, see ülevaade oleks komisjoni liikmeskonnale vajalik.

Alo Kirsimäe: Seda kasutatakse enamikes Euroopa riikides. Lähiriikidest ei kasutata seda

Rootsis, kuid neil on väga palju kohtkiiruskaameraid.

Kristen Michal: Kui tahame tulevikus keskmise kiiruse mõõtmist kasutada ühe võimalusena

liiklusohutuse tõstmisel, siis kõigepealt peame saama vastused analüüsidele, mida mainisin ja

seejärel saame teha otsuse. Kas katseprojekti tulemused vastavad ootustele?

Maria Pashkevich: Maanteedel asuvate püsiloenduspunktide andmete kohaselt ületab lubatud

sõidukiirust ca 40% juhtidest. Keskmise kiiruse ületamise kohta meil eelteadmine puudus.

Katseprojekt näitas, et seaduskuulekad on ca 60% sõidukijuhtidest ja vaid lõigu keskmist kiirust

ületab 28% juhtidest.

Kristen Michal: Mõju kohta on teil arvutatud liiklusõnnetuses hukkunute ja vigastatu arvu

vähenemine, kuidas need numbrid saadud on?

Maria Pashkevich: Oleme kasutanud mujal maailmas tehtud uuringute tulemusi.

Tiit Metsvahi: Oluline on ka pikivahe. Kui üldiselt ei ole sellega probleemi, siis kolonnis

sõitmisel on asi hull, pikivahed on väga väiksed.

Maria Pashkevich: Keskmise kiiruse mõõtmine ei mõjutanud pikivahet negatiivselt ja

seejuures möödasõitude arv vähenes.

Kristen Michal: Kas liikluskomisjoni liikmetest keegi on selle vastu, et jätkame automaatse

järelvalve analüüsidega mis eelnevad otsuse, ka muuhulgas keskmise kiiruse mõõtmise,

tegemisele? Selge, keegi vastu ei ole.

Komisjoni otsus:

Võtta informatsioon keskmise kiiruse automaatkontrolli pilootprojekti kohta teadmiseks.

Jätkata tegevustega, mis on vajalikud automaatjärelevalvet puudutava liiklusohutuspoliitika

edasiseks kujundamiseks.

4. Jooksvalt - T15 Tallinn-Rapla-Türi maantee keskpiirdega teelõik

Transpordiameti peadirektor Priit Sauk märkis, et 1+1 teedel olukorras, kui liiklussagedus on

suur, ca 6 000 autot ööpäevas ja kasvab, muutub möödasõiduvõimaluse leidmine raskeks, kuna

vastassuunalist liiklust on liialt palju. Skandinaaviamaades on sõidusuundi põrkepiirdega

eraldavad teelõigud juba pikka aega kasutusel ja oma kasutegurit liiklusohutuse parandamisel

tõestanud. 2016. aastal otsustati rajada keskpiirdega katselõik. Eesmärk oli katsetada keskpiirde

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 64

8

lahendust Eesti liiklustingimustes. See on LOP tegevus - vähendada raskeid liiklusõnnetusi,

mis enamasti on suure liiklussagedusega teedel, kokkupõrked vastassuunda kaldumise

tagajärjel.

T15 Tallinn-Rapla-Türi teelõik km 17,6-21,0 valiti keskpiirde katselõiguks, kuna teel oli

mitmeid ohutegureid liiklejatele: suur liiklussagedus (>6000 autot/ööpäevas), lauged kurvid

ning mitmed juhtunud laupkokkupõrke õnnetused, sh ühe hukkunuga. Lõik tundus sobiv, kuna

puudusid bussipeatused, olid üksikud mahasõidud, puudusid asumid ja tõmbekeskused - vähe

jalakäijaid ning kõrvaltee liikluse suunamiseks olemas.

Üldist keskpiirdega lõigust: valmis 2019. aastal, maksumus 375 000 eurot. Liikluslahendus

ca 3,5 km (3,3 km piirdega osa), suurim lubatud kiirus 90 km/h, ristprofiil - Rootsi 1+1

keskpiirdega ristlõige (1 meetri laiune kesksaar, sõidurada 3,25 meetrit, kindlustatud peenar

0,75 meetrit). Projekteeritud 2+1 lahenduse põhimõtteid arvestades – silmusrambid ristmikel ja

tagasipööreteks, parempöörde aeglustusrada (nn kiire pööre), SOS taskud (3+2),

liikluskorraldus.

Võimalikud kitsaskohad ja probleemid teelõigul. Jalakäijate ja ratturite ning sõidukite

mittepiisav külgvahe. Lõigul kergliiklejaid vähe, tõmbekeskused puuduvad, mudeldatud

potentsiaal samuti madal. Aeglased sõidukid (traktorid, mopeedautod) lõigul – sõidukite

kolonnid, ajakadu pigem olematu. Metsloomaohtlik lõik (toimunud liiklusõnnetused) ja

rohekoridor km 18,3-18,8. Visuaalselt nö kitsas liiklusruum, kurvid teelõigul – sõidukiiruste

ebaühtlus, võimalikud põrkepiirdesse sõitmised juhi eksimusel. Halva nähtavuse korral piirde

ebapiisav tähistus, sõidukite tulede „vilkumine“. Teehoolde tegemise keerukus – hoole

ajamahukam ja kulukam. Liiklusõnnetuste toimumisel sõidusuund suletud – tekivad suured

liiklusseisakud teelõigul, samas raske liiklusõnnetuse korral piirdeta lõigul tekib sama efekt.

Liiklusõnnetused aastatel 2020-2023: 7 õnnetust, milles sai 8 inimest viga, sh kaks joobes

juhiga, üks teelt väljasõit, üks õnnetus ristmikul ja üks metsaloomaga. Liikluskindlustus Fondi

andmetel ajavahemikul 2019. a detsember – 2023. a aprill 15 juhtumit, sh 3 tagant otsasõitu ja

õnnetus ristmikul.

Järeldused:

• aitab ära hoida ülirasked õnnetused, kuid tee ristlõige (teekate 9 meetrit) ei ole siiski

piirde jaoks sobiv – sõidukite kokkupõrked piirdega;

• mõnikord jäävad metsloomad keskpiirde tõttu teele liikuma;

• jalakäijate ja ratturite liiklemise jaoks on vaja rohkem liiklusruumi või eraldi teed;

• põrkepiirde hea tähistus on ülioluline, et see oleks igasugustes ilmastikutingimustes

hästi nähtav (valgustamine);

• aeglased sõidukid ei ole pigem probleem;

• sarnaseid lõike rohkem sellisel kujul ei raja.

Edasine tegevus: keskpiirde eemaldamine koos katte taastustöödega ja peale seda rakendada

täiendavad meetmed, et teelõik oleks liiklejatele ohutu - keskpiirde asemel painduvad

püsttähised ehk kummipostid. Kummipostid ei välista laupkokkupõrkeid, kuid aitavad

täiendava meetmena vähendada riskiohtlikku käitumist. Paigaldada pikivahe hoidmise

vajadusest teavitavad infotahvlid ja vastav teemärgistus.

Arutelu:

Indrek Sirk: Kas ma saan õigesti aru, et võtate nüüd ära ainukese kindlalt positiivset mõju

omanud vahendi ning seejuures muud riskid jäävad?

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 64

9

Priit Sauk: Ma usun, et ka kummipostid täidavad eesmärki – möödasõidud on nendega

välistatud ja neil on ka teatud määral kiirust vähendav mõju.

Villu Vane: Tallinn-Narva maantee Aaspere-Haljala lõigul olid kummipostid ca kaks aastat ja

toimisid seal hästi.

Tiit Metsvahi: Minu teada see hukkunuga liiklusõnnetus ei juhtunud sellel lõigul, kus piire oli.

Mis kergliiklejaid puudutab, siis neid on seal tõesti vähe, kuid neid siiski on. Usun, et postid

seal töötavad, piire oli liiast, kuna teekate on ikka selleks liiga kitsas.

Komisjoni otsus:

Võtta informatsioon T15 Tallinn-Rapla-Türi maantee keskpiirdega katselõigu kohta

teadmiseks.

Järgmine liikluskomisjoni koosolek toimub kolmapäeval, 12. juunil, algusega kell 14.00.

Koosolekut juhatas komisjoni esimees: Kristel Michal

Protokollis: Villu Vane