Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 64
7
Arutelu:
Kristen Michal: Ma saan aru, et peame vastu võtma otsuse, kas jätkame tegevustega, mis
vajalikud automaatjärelevalvet puudutava liiklusohutuspoliitika edasiseks kujundamiseks.
Priit Sauk: Jah, peame otsustama, kas lähme edasi.
Mart Jesse: Igal pool mujal Euroopas need süsteemid töötavad, nii on võimalik kiirust mõõta.
Kui me teame, et see on võimalik, siis mida me veel uurime?
Kristen Michal: Tuleb analüüsida, kuidas põhiõiguste kaitse on tagatud, andmekaitse ja
andmete kasutus ning tehnilised lahendused. Need vajavad vastust, ka avalik debatt seda näitas.
Sven Kreek: Kas ja kuidas oli kiiruse mõõtmine sõidukijuhtidele kommunikeeritud?
Maria Pashkevich: I etapis liiklusmärke ei olnud, II etapis oli kommunikeeritud, olid teated ja
teedel liiklusmärgid.
Madis Timpson: Milline on mõistlik lõigu pikkus, millel kiirust mõõdetakse?
Maria Pashkevich: Üldiselt jääb see vahemikku 10–15 kilomeetrit.
Indrek Sirk: Kas kiiruse ületamise puhul arvestati ka mõõteviga?
Alo Kirsimäe: Ei arvestatud. Me ei mõõtnud kiirust, vaid lõigu läbimise aega ja selle alusel
arvutati sõiduki keskmine kiirus.
Indrek Sirk: Hästi, arusaadav. Kuid kas teised riigid arvestavad mingit mõõteviga või siis
andestatavat juhi eksimist – no näiteks ületamist 3-5 km/h ei karistata?
Kristen Michal: Kui levinud on keskmise kiiruse mõõtmine EL riikides ja meie lähiriikide
näitel, see ülevaade oleks komisjoni liikmeskonnale vajalik.
Alo Kirsimäe: Seda kasutatakse enamikes Euroopa riikides. Lähiriikidest ei kasutata seda
Rootsis, kuid neil on väga palju kohtkiiruskaameraid.
Kristen Michal: Kui tahame tulevikus keskmise kiiruse mõõtmist kasutada ühe võimalusena
liiklusohutuse tõstmisel, siis kõigepealt peame saama vastused analüüsidele, mida mainisin ja
seejärel saame teha otsuse. Kas katseprojekti tulemused vastavad ootustele?
Maria Pashkevich: Maanteedel asuvate püsiloenduspunktide andmete kohaselt ületab lubatud
sõidukiirust ca 40% juhtidest. Keskmise kiiruse ületamise kohta meil eelteadmine puudus.
Katseprojekt näitas, et seaduskuulekad on ca 60% sõidukijuhtidest ja vaid lõigu keskmist kiirust
ületab 28% juhtidest.
Kristen Michal: Mõju kohta on teil arvutatud liiklusõnnetuses hukkunute ja vigastatu arvu
vähenemine, kuidas need numbrid saadud on?
Maria Pashkevich: Oleme kasutanud mujal maailmas tehtud uuringute tulemusi.
Tiit Metsvahi: Oluline on ka pikivahe. Kui üldiselt ei ole sellega probleemi, siis kolonnis
sõitmisel on asi hull, pikivahed on väga väiksed.
Maria Pashkevich: Keskmise kiiruse mõõtmine ei mõjutanud pikivahet negatiivselt ja
seejuures möödasõitude arv vähenes.
Kristen Michal: Kas liikluskomisjoni liikmetest keegi on selle vastu, et jätkame automaatse
järelvalve analüüsidega mis eelnevad otsuse, ka muuhulgas keskmise kiiruse mõõtmise,
tegemisele? Selge, keegi vastu ei ole.
Komisjoni otsus:
Võtta informatsioon keskmise kiiruse automaatkontrolli pilootprojekti kohta teadmiseks.
Jätkata tegevustega, mis on vajalikud automaatjärelevalvet puudutava liiklusohutuspoliitika
edasiseks kujundamiseks.
4. Jooksvalt - T15 Tallinn-Rapla-Türi maantee keskpiirdega teelõik
Transpordiameti peadirektor Priit Sauk märkis, et 1+1 teedel olukorras, kui liiklussagedus on
suur, ca 6 000 autot ööpäevas ja kasvab, muutub möödasõiduvõimaluse leidmine raskeks, kuna
vastassuunalist liiklust on liialt palju. Skandinaaviamaades on sõidusuundi põrkepiirdega
eraldavad teelõigud juba pikka aega kasutusel ja oma kasutegurit liiklusohutuse parandamisel
tõestanud. 2016. aastal otsustati rajada keskpiirdega katselõik. Eesmärk oli katsetada keskpiirde