Protokoll

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 62

1

Liikluskomisjoni koosoleku

protokoll nr 62

Kliimaministeerium 13.11.2023

Suur-Ameerika 1, Tallinn Hübriidkoosolek: Microsoft Teams + koosolek

Koosolek algas: 14:00 Koosolek lõppes: 15:50

Koosolekust võtsid osa:

Komisjoniliikmed – Andres Urm (Tallinn), Egert Belitšev (PPA), Indrek Sirk (vandeadvokaat),

Rait Pihelgas (ELVL), Kalle Laanet (JuM), Kersten Kattai (Eesti Autoettevõtete Liit), Kristen Michal (KLIM), Mart Jesse (LKF), Priit Sauk (TRAM), Riina Sikkut (SoM), Sven Kreek

(TTK), Tiit Metsvahi (TalTech). Asendusliikmed – Liia Varend (HTM).

Sekretär – Villu Vane (TRAM).

Külalisena osalesid koosolekul – Eliise Kuus, Mait Klein, Margus Tähepõld, Risto Kaljurand (KLIM), Alo Kirsimäe, Joel Jesse, Kati Tamtik, Maria Pashkevich (TRAM), Kristiin Mikko,

Leena Kalle, Triin Toomesaar (SoM).

Koosoleku päevakord:

1. Ülevaade liiklusohutuse olukorrast (Villu Vane, Transpordiamet);

2. Ülevaade tervisetõendite väljastamisest eakatele juhtidele naaberriikides (Leena Kalle, Sotsiaalministeerium);

3. Ülevaade liiklusohutusprogrammi elluviimiskava 2024–2025 eelnõust ja 2024. aasta tegevuste muutmisettepanekud (Alo Kirsimäe, Transpordiamet);

4. Liikluskomisjoni töö korraldus (Villu Vane, Transpordiamet);

Koosoleku käik:

1. Liiklusohutuse olukord

Transpordiameti liiklusohutuse osakonna liiklusekspert Villu Vane andis ülevaate

liiklusohutusalasest olukorrast ja märkis, et liiklusohutusprogrammi eesmärki silmas pidades ei tohiks viimase kolme aasta keskmisena 12 kuu jooksul liikluses hukkuda enam kui 44 inimest,

tegelik hukkunute arv oli 54. 2023. aasta kümne kuu jooksul juhtus 1472 liiklusõnnetust (2022.a kümne kuuga 1523), neis

sai vigastada 1648 (1696) ja hukkus 46 (40) inimest.

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 62

2

Joobes mootorsõidukijuhtide osalusel juhtus 99 (116) liiklusõnnetust, neis sai vigastada 120 (138) ja hukkus 8 (13) inimest.

Kergliikurijuhi osalusel juhtus 306 (337) liiklusõnnetust, vigastada sai 316 (344) inimest. Kergliikuritega juhtunud õnnetustest oli ühesõidukiõnnetusi 213 (243), kokkupõrkeid 76 (81)

ja otsasõite jalakäijatele 17 (8). Õnnetusse sattunud kergliikurijuhtidest olid kained 45% (50%), joobes 34% (31%) ning 21% (18%) juhtudest pole juhtide seisund teada.

2023. aasta kümne kuu jooksul kasvas ühesõidukiõnnetuste arv 2%, õnnetusi juhtus 650 (639), ühesõidukiõnnetustes sai vigastada 700 (688) ning hukkus 21 (15) inimest.

Jalakäijatega juhtunud õnnetuste arv vähenes 9%, õnnetusi oli 218 (239), vigastada sai 216 (243) jalakäijat. Õnnetustes hukkus 10 (9) jalakäijat.

Kokkupõrgete arv vähenes käesoleval aastal 9%, toimus 521 (573) kokkupõrget, neis sai

vigastada 644 (692) ja hukkus 13 (16) inimest. Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel toimus käesoleva aasta kümne kuu jooksul 27 824

(27 852) kindlustusjuhtumit. Kindlustatud sõidukite arv kasvas 1%, käesoleval aasta 30. oktoobri seisuga oli kindlustatud sõidukeid 857 666 (846 040).

Liiklusalaseid rikkumisi avastati 2023. aasta kümne kuu jooksul 69 714 (66 911), avastamine kasvas 4%. Avastatud rikkumistest kohaldati lühimenetlust 35 910 (33 252) korral,

lühimenetluse osakaal oli 52% (50%). Lubatud sõidukiiruse ületamisi avastati politseiametnike poolt 28 388 (28 040). Kuni 20 km/h

kiiruse ületajaid oli 12 124 (12 243) ja kiiruse ületajaid 21-40 km/h oli 14 688 (14 232). Kiiruskaamerate poolt, sh mobiilsed kaamerad, tuvastati 223 775 (263 059) lubatud sõidukiiruse ületamist, avastamine vähenes 15%.

Turvavarustuse kasutamisega seotud rikkumisi avastati 2651 (2492) ning kergliiklejate poolt toimepandud rikkumisi 1405 (2563).

Joovet kontrolliti kümne kuu jooksul 826 296 (767 149) sõidukijuhil, väljahingatavas õhus alkoholi piirmäära ületanud ja joobes juhte avastati kokku 5381 (5635), sh oli kriminaalses või narkojoobes juhte 1786 (2042). Joobes ja alkoholi piirmäära ületanud juhtide osakaal oli 0,65%

(0,73%) kontrollitutest. Liiklusjärelevalvele suunatud tööaeg käesoleva aasta kümne kuu jooksul oli kokku 370 671

tundi. Arutelu:

Mart Jesse: Vahe liiklusohutusprogrammi eesmärgi ja tegeliku olukorra vahel muutub üha suuremaks, liiklusesse on lisandunud kergliikurid ning tõenäoliselt jääb eesmärk täitmata. Võib

olla peaks programmi eesmärki hukkunute osas korrigeerima? Egert Belitšev: Ma tahaksin rõhutada, et kuigi töötundide arv liiklusjärelevalve on vähenenud, siis avastatud liiklusnõuete rikkumise arv on seejuures kasvanud.

Indrek Sirk: Joobe puhul on kasvanud kontrollitud juhtide arv ja veidi ka nende juhtide arv, kellel tuvastati väike alkoholi piirmäära ületamine, samal ajal kriminaalses joobes juhtide arv

vähenes. Alkoholi piirmäära vähesel määral ületanud juhtidel harilikult liikluskäitumine ei muutu ja neid enamasti avastataksegi „kõik puhuvad“ politseioperatsioonide käigus. Villu Vane: Mis puudutab kergliikureid, siis nendega juhtunud õnnetustes on surmajuhtumeid

õnneks seni olnud vähe ja kergliikurite lisandumine hukkunute arvu ei ole mõjutanud. Ning kuna praeguse liiklusohutusprogrammi lõpuni on jäänud veel vaid kaks aastat, siis ilmselt ei

ole mõtet eesmärki hukkunute osas korrigeerida. Eesmärk võib olla ambitsioonikas.

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 62

3

Komisjoni otsus: Võtta ülevaade liiklusohutuse alasest olukorrast teadmiseks.

2. Ülevaade tervisetõendite väljastamisest eakatele juhtidele naaberriikides Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Leena Kalle märkis, et

elame ajas, kus meil on vananev rahvastik. See tähendab, et liikluses on üha rohkem vanemaealisi autojuhte. Praegune eakate juhtide terviseseisundi hindamise protsess on lünklik ja seda tuleks kaasajastada. Euroopa Komisjoni soovitustes vanemaealistele autojuhtidele

suunatud liiklusohutusmeetmete väljatöötamiseks nenditakse, et vanemaealiste autojuhtide grupis on suurem suremus, mis on tingitud nende piiratud funktsionaalsusest ja füüsilisest

haavatavusest. Komisjoni soovitused sisaldavad sõidukite ohutuse parandamist, üldise hariduse parandamist ja koolituste pakkumist, infrastruktuuri parandamist, juhiabisüsteemide kasutamist, juhtimise sobivuse hindamist ja strateegiat, mis suunab juhikarjääri õigeaegse

lõpetamiseni.

Lühiülevaade naaberriikide praktikast. Soome. Lähtutakse põhimõttest, et terve inimene, kes on harjunud sõidukit juhtima, ei ole liikluses risk. Vananemine toimub individuaalselt ja ainult vanus ei määra, kas inimene võib

sõitmist jätkata või mitte. Sõiduoskuste säilitamist tuleks soodustada seni, kuni tervis seda võimaldab. Vananemise tähtsus liiklusohutuse seisukohalt hakkab kasvama alates 65. eluaastast

ning alates 70. eluaastast suureneb oluliselt õnnetuste oht. Soomes on: • eakatel juhtidel kohustuslik tervisekontroll; • juhilubade 1. grupis on nõutav tervisekontroll pärast 70-aastaseks saamist ja seejärel

vähemalt iga viie aasta järel (lisaks laiendatud tervisearuanne): • juhilubade 2. grupis on tervisekontroll nõutav 68-aastaseks saamisel ja pärast seda

vähemalt iga kahe aasta järel: • vajadusel tervisekontrolli intervalli muudetakse; • vajadusel uuringuid:

− tervisepõhine sõiduvõime hindamine autokoolis;

− eriarsti hinnang; • arstil on õigus määrata suuline juhtimiskeeld.

Politsei roll lähtuvalt juhi tervisest:

• tervisekontrolli väljavõte tuleb esitada kahe kuu jooksul pärast 50-, 55-, 60- ja 65-aastaseks saamist;

• arst edastab teatise otse politseile;

• politseil õigus nõuda laiendatud väljavõtet tervise hindamisest; • õigus suunata juhti tervisekontrolli;

• ajutine juhtimiskeeld ja korraldus tõendi esitamiseks; Soodsam ühistransport üle 70-aastastele pensionäridele. Soome liiklusohutusstrateegia aastateks 2022–2026 kohaselt pakutakse eakatele vabatahtlikke

kursusi ja koolitusi sõiduoskuste säilitamiseks ja teadmiste suurendamiseks uutest liiklusreeglitest. Vanemate inimeste osatähtsus maanteeliikluses kasvab veelgi ja säilitades

eakate sõiduoskusi, paraneb nii eakate kui ka teiste juhtide liiklusohutus. Sihtrühmaks on eelkõige vanemad mehed, kelleni jõudmine on keskmisest keerulisem.

Norra tingimused • Tervisetõend esitatakse:

− juhiloa esmasel taotlemisel;

− 2. ja 3. grupi juhiloa taotlemisel või esmakordsel uuendamisel;

− juhiloa laiendamisel teise juhilubade gruppi;

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 62

4

− juhiloa tähtajalisel uuendamisel;

− juhiloa uuendamisel pärast 80. eluaastat, iga 3 aasta tagant. • Teavitamise kohustus, suuline juhtimiskeeld.

Norra üldine kontseptsioon: kõik vanemaealised juhid ei kaota oma juhtimisvõimet, kuid vastutada tuleb juhi ohutuse eest ning regulaarselt peab hindama juhi tervislikku seisundit –

vastutus on juhil endal. • Vajadusel Maanteeameti sõiduhinnang;

• Teavitamise kohustus (riigihaldur igas KOV-s); • Riigihaldur teavitab politseid; • Politsei otsus juhilubade äravõtmiseks;

• Soodsam ühistransport üle 67-aastastele pensionäridele. Norra riiklikus liiklusohutuse tegevuskavas 2022–2025 on tegevustena märgitud:

• juhilubade tervisenõuete täitmise tagamine, keskendutakse juhtidele vanuses alates 80. eluaastat;

• suurendada osalust täienduskursustel Bilfører 65+ (“Autojuht 65+”);

• arendatakse Bilfører 65+, keskendudes teemadele: juhi tugisüsteemid, teede tehniline projekteerimine, digitaalsed märgid ja uued infosüsteemid;

• Norra liiklusohutuse nõukogu koostab juhendmaterjale eakatele juhtidele.

Läti, Inglismaa, USA – riigiti on veidi erinev käsitlus tervisenõuete osas, kuid üheski riigis ei

ole seatud vanuselist ülempiiri. USA-s automaatne juhilubade peatamise süsteem raske liiklusrikkumise korral, Inglismaal ohutu sõitmise toetamise strateegia vanemaealistele

autojuhtidele. Erinevate riikide üldised soovitused vanemaealiste liiklusohutuse käsitlemiseks:

• vanus ei tohi olla argument – võib viia depressiooni, sotsiaalse elu kaotamiseni,

põhivajaduste mitterahuldamiseni; • toetada turvalisust;

• ennetamine – sh varajane rääkimine, et inimene jõuaks valmistuda, otsus endal lähedaste toetusega;

• tervisliku eluviisi toetamine;

• infrastruktuuri tugevdamine – vajaduste katmine; • lähedaste toetus;

• erinevad teavituskampaaniad, infomaterjalid, koolitused.

Euroopa Komisjoni ettepanek – kohustus üle 70-aastastel autojuhtidel iga viie aasta järel

juhiluba uuendada. Saksamaa ja Austria on sellele vastu. Teised liikmesriigid, kus juba kehtivad rangemad tervisekontrolli reeglid, pelgavad, et uued nõuded toovad kaasa kehtivate reeglite

nõrgenemise. Kuidas edasi? Sotsiaalministeeriumi tööplaanis 2024. aastaks on kirjas: „Tervisetõenditega seoses tervikpildi loomine, sh tänase õigusruumi kaardistus, muutmist vajavate ettepanekute

kaardistus ning kokkupuutepunktide leidmine, ettepanekud edasisteks tegevusteks“. Vanemaealiste autojuhtide tervisetõendite teema (sh automaatne peatumine, kehtetuks

tunnistamine) on üks osa eespool nimetatud tegevustest.

Arutelu:

Kristen Michal: Soome ja Norra on erinevaid meetmeid rakendanud, kas on ka statistikat või riikidevahelist võrdlust, mis näitaks meetmete mõju liiklusohutusele? Üldiselt on ju meetmete mõju ilmselt võimalik hinnata, kui need ajalises korrelatsioonis langevad kokku. Seda võiks

tulevikus vaadata – kas peale meetmete rakendamist vanemaealistega juhtuvate õnnetuste arv väheneb.

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 62

5

Maria Pashkevich: Norra võiks olla näiteks, liiklusohutust ja eakate juhtide ohutust silmas pidades on Norra Euroopa üks ohutumaid riike. Kalle Laanet: Kuidas sarnaste meetmete rakendamine mõjutab meie arstiabi kättesaadavust

üldiselt? Meil on tervistõendi väljastamine haldusotsus, mida saab kohtus vaidlustada, kas mujal samuti?

Leena Kalle: Seda ma oma ülevaates ei uurinud. Riina Sikkut: Perearstide koormus on suur ja arste on vähe. Kui me hetkel nüüd peaksime tervisetõendite väljastamise süsteemi muutma, siis on selle mõju suur. Kuid me ei plaani hetkel

perearstide koormust suurendada. Sven Kreek: Mingi aeg tagasi toimusid meil eakatele mõeldud koolitused, nüüd neid enam ei

tehta. Nagu kuulsime, on mitu riiki seadnud eakatele juhtidele mõeldud koolituste korraldamise eesmärgiks. Maria Pashkevich: Transpordiamet korraldas neid koolitusi. Kuid nendest võtsid osa juhid,

kellel koolituse järele vajadust ei olnud, lisaks oli koolituste korraldamine suhteliselt kallis. Sihtrühma koolitustele saada oli aga raske, seetõttu me neid hetkel ei korralda.

Indrek Sirk: Olen nõus, vabatahtlikud koolitused ei jõua sihtrühmani. Kui liiklusest on tabatud juht, kelle terviseseisund ei vasta nõuetele, kuidas siis see info jõuaks perearstini? Selles on probleem!

Riina Sikkut: Nõus, tagasiside perearstile peaks olema. Kuid oleme saavutanud usalduse perearstide vastu ja täna ei taha me seda lõhkuda, tehes perearstist järelevaataja.

Egert Belitšev: Arst ju hindab konkreetse inimese terviseseisundit ja otsustab, kas inimene võib sõidukit juhtida või mitte ning annab välja tervisetõendi. See ei lõhu ju usaldust. Indrek Sirk: Kui me teame, et mingi konkreetne liiklusõnnetus juhtus terviserikke tõttu ja

juhile on äsja väljastatud tervisetõend, siis me peaksime seda uurima. Riina Sikkut: Liiklusõnnetuse puhul võiks info liikuda perearstini, kuid hetkel selline

tagasiside puudub. Kristen Michal: Kuid kui perearst saab teada, et isik ei tohiks enam rooli istuda, siis ei saa arst ju hetkel ise midagi teha? Ta peaks isiku vastuvõtule kutsuma ja talle uue, „Ei“ otsusega

tervisetõendi väljastama? Riina Sikkut: Jah, nii see on. Kuid põhimõtteliselt ei saa perearst suurt midagi teha.

Egert Belitšev: Meil ei ole mingit soovi juhtimisõigust peatada. Ning asi ei ole ainult eakates juhtides, vaid laiem. Tervisetõendite väljastamise praegune süsteem ei arvesta terviseseisundi võimaliku halvenemisega. Me võtame roolist isiku, kelle terviseseisund ei luba tal sõidukit

juhtida, viime arsti juurde, kes hindab tema seisundit ja väljastab tõendi, et ta ei tohi juhina liikluses osaleda. Kuid tegelikult ei muuda see midagi, juhi tervisetõend kehtib endiselt.

Kalle Laanet: Perearst ei pruugi teada, et tervisetõend on haldusakt. Eesti on väike ning see annab tunda. Perearst annab tervisetõendi välja ikka, kas kaastundest või näiteks põhjusel, et inimene peab ju liikuma saama.

Sven Kreek: Lisaks enda haiguslugude kinni panemise teema. Tegelikult ei tohiks juhul, kui mingid andmed on kinni pandud, üldse tervisetõendit väljastada.

Indrek Sirk: See on ühiskondliku diskussiooni teema. Relvaloa või juhi tervisetõendi taotlemisel ei tohiks olla kinni kaetud andmeid. Samuti saab ju kehtestada tingimuse, et kui põhjustasid raske õnnetuse, siis juhi tervisetõend kaotab kehtivuse ja juht peab minema uuest i

arsti juurde. See tõstaks ka arsti vastutustunnet. Mis seisus on kriminaalses joobes juhi tervisetõendi ja juhtimisõiguse automaatse peatumise kavatsus?

Riina Sikkut: Meie mõte oligi, et vanus iseenesest ei ole mõjutegur, oluline on ikka isiku terviseseisund. Sellest tuleb lähtuda ja tervisetõendile tuleb anda väärtus. Andmete kinnipanek ja selle otsustamine on omaette laiem teema ja seotud usaldusega.

Joel Jesse: Liiklusseaduse § 102 on loetelu, kes võib tervisetõendi väljastada. Kui selle väljastab arst või meditsiiniasutus, keda ei ole toodud loetelus, siis ei saa seda „Ei“ otsusega

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 62

6

võrdsustada ega selle alusel isiku juhtimisõigust peatada. Liiklusseaduse muutmise seadusega tahame juhtimisõiguse peatamise otsuse kättetoimetamise protsessi lihtsustada. Mart Jesse: Mulle meeldisid ettekandes toodud Skandinaavia riikide nö pehmed väärtused, nt

arsti nõuanded ja soovitused, mis läheksid digilukku. Kalle Laanet: Karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise

kavatsus – joobes mootorsõidukijuhil juhtimisõiguse peatamine, tervisetõendi kehtetuks tunnistamine ja selle uuesti taastamine on kooskõlastusringi läbinud ja me läheme sellega edasi. Egert Belitšev: Juhtimisõiguse peatamine seoses terviseseisundi mittevastamisega on meie

jaoks probleem. Eksperdi otsuse alusel võime isiku kinni pidada, kuid juhtimisõigust peatada ei saa!

Riina Sikkut: Siin on tõesti probleem ja peame sellega edasi minema. Oleme sellega arvestanud järgmise aasta tööplaani koostamisel. Kristen Michal: Sotsiaalministeerium läheb selle teemaga edasi ja meie oleme valmis

koostööks.

Komisjoni otsus: Võtta esitatud informatsioon teadmiseks. Sotsiaalministeerium jätkab tervisetõenditega seoses tervikpildi loomist, sh tänase õigusruumi kaardistamist, muutmist vajavate ettepanekute kaardistamist ning kokkupuutepunktide leidmist

ja koostab ettepanekud edasisteks tegevusteks. Vajadusel kaasab Sotsiaalministeerium Kliimaministeeriumi, Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi ning nende valitsemisala

ametite esindajaid. Sotsiaalministeerium tutvustab teema arenguid 2024. aastal liikluskomisjoni istungil.

3. Ülevaade liiklusohutusprogrammi elluviimiskava 2024–2025 eelnõust ja 2024.

aasta tegevuste muutmisettepanekud

Transpordiameti liiklusohutuse osakonna liiklusohutuse strateegialoome juht Alo Kirsimäe märkis, et liiklusohutusprogrammi kohane eesmärk – hukkunute ja raskelt vigastatute arv kolme aasta keskmisena ei tohiks olla 2024. aastal hukkunute puhul suurem kui 42 ja vigastatute

osas suurem kui 309 ning 2025. aastal vastavalt mitte üle 40 hukkunu ja 302 raskelt vigastatu. 2024-2025 elluviimiskava üldandmed:

• 18 meedet ja 114 tegevust;

• 17 erinevat vastutajat;

• eelarve 6 598 000;

− sellest RESis kaetud 1 969 000;

− täiendavate vahendite vajadus 4 629 000;

• THK lisavajadus 21 300 000;

• 18% tegevustest puudutab sõidukiirust.

LOP elluviimiskava eelnõu kohaselt jagunevad 2024. aasta tegevused järgmiselt:

Vastutav HTM JuM KLIM TRAM TTJA REM PPA SM

Tegevusi, neist: 4 1 5 62 5 2 6 9

- vastutav soovib lükata

tegevuse täitmise edasi

1

3

- prognoositakse osalist täitmist

5

- RESis rahastuseta

1

10

1

Kohalike omavalitsuste tegevused:

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 62

7

Vastutav KOV kõik (va

väikesaared)

Tallinna LV Tartu LV Narva LV Pärnu LV

Tegevusi 7 täiendavalt 2 täiendavalt 2 täiendavalt 2 täiendavalt 2

VV liikluskomisjon asus 29.04.2017 koosolekul seisukohale, et :

- seatud eesmärkide saavutamiseks on oluline kõigi elluviimiskavas ettenähtud tegevuste tähtaegne rakendamine;

- tegevuse ära jätmine võib mõjutada sageli ka teiste osapoolte tegevuste täitmise võimalikkust;

- elluviimiskavas kokku lepitud tegevuste ära jätmine ainult vastutaja otsusega ei ole

jätkusuutlik. Kui tekkib vajadus mõne tegevuse ära jätmiseks, tuleb see eelnevalt läbi arutada liikluskomisjoni koosolekul.

Liiklusohutusprogrammi elluviimiskava 2024. aasta tegevuste edasilükkamise taotlused. Justiitsministeerium taotleb ühe tegevuse edasilükkamist:

1.7.11 Kriminaalses joobes juhi tervisetõendi ja juhtimisõiguse automaatne peatumine. Tulemus: Välja on töötatud kriminaalses joobes juhtidel automaatse tervisetõendi peatumise ja

täiendava terviskontrolli läbimise lahendus. Sotsiaalministeerium taotleb kolme tegevuse edasilükkamist: 1.7.22 Teostatakse ärianalüüs, et töötada välja IT süsteem, mis juhtimisvõimekust mõjutava

terviseseisundi tuvastamise korral teavitab perearsti tervisetõendi peatamise või ennetähtaegse tervisekontrolli vajadusest.

Tulemus: Kaardistatud on muudatuste vajadused seoses IT süsteemi välja töötamisega, mis on seotud juhtimisvõimekust mõjutava terviseseisundi tuvastamisega. 1.7.3.21 Mootorsõidukijuhi erakorralisse ja täiendavasse tervisekontrolli suunamiseks

rakendusaktide koostamine ja olemasolevate täiendamine. Tulemus: Mootorsõidukijuhi erakorralisse ja täiendavasse tervisekontrolli suunamiseks

rakendusaktide koostamine ja olemasolevate täiendamine. 1.7.41 Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli

tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“ muutmise eelnõu koostamine.

Tulemus: Vabariigi Valitsuse 16.06.2011. a määruse nr 80 muutmise eelnõu, mis täpsustab taotleja tervisekontrolli tingimusi isiku sõltuvushäire hindamisel ja perearstide toiminguid, kui tervisetõendit taotleb sõltuvushäire kahtlusega isik, on Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks

esitatud.

Liiklusohutusprogrammi elluviimiskava aastateks 2024–2025 on kooskõlastamisel Kliimaministeeriumis.

1 Tegevused nähti ette kehtivas (2020-2023) elluviimiskavas, kuid jäid täitmata. Olulise tõttu neist ei loobutud

vaid nähti uuesti ette LOP 2024-2025 elluviimiskava eelnõus. 2 Tegevus nähti ette kehtivas (2020-2023) elluviimiskavas, kuid seda ei täidetud. LOP 2024-2025 elluviimiskava eelnõu tarbeks muudeti sõnastust.

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 62

8

Arutelu: Einar Hillep: Justiitsministeeriumi probleem on selles, et meil ei ole rahalist katet nende tegevuste osas, mida tahame edasi lükata.

Alo Kirsimäe: Tegevus näeb ette õiguslike eelduste väljatöötamise. Lisarahastus on vajalik tehniliste eelduse loomiseks, mille ulatus selgub eelnõu menetlemise käigus Riigikogus. Seega

ei ole viide rahastuse puudumisele selles etapis asjakohane. Kristen Michal: Eelmise punkti arutelu andis teadmise, et terviseseisundiga seotud teemad nõuavad töötavaid lahendusi. Detailid arutame täiendavalt läbi asjakohaste ministritega.

Komisjoni otsus: Võtta informatsioon teadmiseks.

Kliimaministeerium jätkab läbirääkimisi Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga ning koordineerib vajalikke tegevusi liiklusohutusprogrammi elluviimiskava 2024–2025 kinnitamiseks.

4. Liikluskomisjoni töö korraldus

Transpordiameti liiklusohutuse osakonna liiklusekspert, liikluskomisjoni sekretär Villu Vane märkis, et käeoleva aasta alguses vahetus pea pool liikluskomisjoni koosseisust – vahetusid valitsuse liikmed ning ametite peadirektorid. Soovides saada tagasisidet komisjoni töö kohta,

palus liikluskomisjoni sekretär komisjoni liikmetel (va valitsuse liikmed) ja valitsuse liikmete asendajatel tagasisidet komisjoni töö kohta.

Enamik leidis, et töökorraldus on sobiv. Mitmed vastajad soovisid ministrite suuremat kaasamist ning kui ministril isiklikult ei ole võimalik koosolekust osa võtta, siis tuleks saata igale koosolekule tema volitatud esindaja. Päevakorras võiks olla kord aastas Eesti

Liikluskindlustuse Fondi ülevaade, samuti Kliimaministeeriumi (ja teiste ministeeriumite) liiklusalaste eelnõude ning EL direktiivide kohta ülevaade - mis on Riigikogu menetluses,

eelnõude infosüsteemis kooskõlastamisel või mis on plaanis esitada, millised eelnõud on jõustumas jne. Ühtlasi leiti, et võiks kuulata ka Transpordiameti ülevaadet sõidukite, juhilubade, tehnoülevaatuste statistikast ning teedeehituse plaanidest.

Mis puudutab koosolekute sagedust, siis enamik vastanutest leidis, et praegune koosolekute arv ja aeg on sobivad.

Arutelu: Kristen Michal: Nüüd on komisjon uues koosseisus paar korda koos käinud ja võiks üle küsida,

kas komisjoni liikmetel on ettepanekuid, mida võiks teisiti korraldada ja kui tihti koos käia.

Komisjoni otsus: Võtta informatsioon teadmiseks. Komisjoni sekretär küsib komisjoni liikmetelt üle, kui tihti koosolekuid pidada ja kas on ettepanekuid, mida võiks teisiti korraldada.

Järgmine liikluskomisjoni koosolek toimub kolmapäeval, 31. jaanuaril, algusega kell 15.00

Koosolekut juhatas komisjoni esimees: Kristel Michal

Protokollis: Villu Vane