Määrus

MÄÄRUS

14.11.2024 nr 21

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori

määratud struktuuriüksuse poolt

lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded

lõhkamiskohale

Määrus kehtestatakse korrakaitseseaduse § 812 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Terminid

(1) Lõhkematerjali käsitatakse käesolevas määruses lõhkematerjaliseaduse tähenduses.

(2) Lõhkematerjali käitlemine käesoleva määruse tähenduses on korrakaitseseaduse § 781

punktis 10 nimetatud lõhkamisseadeldise valmistamise eesmärgil lõhkematerjali valmistamine,

soetamine, valdamine, hoidmine, vedu, kasutamine ja hävitamine.

2. peatükk

Lõhkematerjali käitlemine

§ 2. Lõhkematerjali käitleja ja käitlemise ohutusjuhend

(1) Lõhkematerjali käitlemist korraldab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori määratud

struktuuriüksus.

(2) Lõhkematerjali võib käidelda vastava väljaõppega politseiametnik.

(3) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kehtestab lõhkematerjali käitlemise ohutusjuhendi,

millega määratakse kindlaks:

1) lõhkematerjali käitlemise ohutusnõuded;

2) lõhkematerjali käitlemise väljaõppe nõuded politseiametnikule.

§ 3. Lõhkematerjali vedu

(1) Lõhkematerjali veetakse liiklusseaduse ja autoveoseaduse ning nende alusel antud

õigusaktide kohaselt, arvestades lõikes 2 sätestatud erisusi.

2 (3)

(2) Sõiduk, millega lõhkematerjali veetakse, peab olema varustatud kütusega kogu teekonnaks.

Sõidukis peab olema toimiv sidevahend.

§ 4. Lõhkematerjali hoidmine

(1) Lõhkematerjali hoitakse tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ning välistavad

selle kättesaadavuse kõrvalisele isikule.

(2) Niiskustundliku lõhkematerjali hoidmisel välditakse selle niiskumist.

(3) Kui lõhkematerjali tootja on määranud kindlaks selle hoidmise nõuded, järgitakse ka neid.

(4) Lõhkematerjali hoitakse eraldiseisvas lõhkematerjalihoidlas (edaspidi hoidla).

(5) Lõhkematerjali lühiajalist hoidmist väljaspool hoidlat korraldab vastava väljaõppega

politseiametnik.

§ 5. Lõhkematerjali hoidmine hoidlas

(1) Lõhkematerjal paigutatakse hoidlasse selliselt, et:

1) on tagatud lõhkematerjali ohutu asetus ja kättesaadavus;

2) lõhkematerjal on eraldatud muust esemest, sealhulgas kergesti süttivast kemikaalist, selliselt,

et see ei põhjusta lõhkematerjalile lisaohtu.

(2) Hoidlas ei tohi suitsetada ega kasutada lahtist tuld või sädemeid tekitavat elektriseadet.

(3) Hoidla tähistatakse lõhkematerjali ohuklassi järgi ohumärgistusega.

(4) Hoidlal on vastutav hoidja ja vähemalt tehniline valve.

(5) Hoidla tehnosüsteem ei tohi ohustada lõhkematerjali.

(6) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kehtestab korra, millega määratakse kindlaks:

1) lõhkematerjali hoidlas arvelevõtmise, hoidmise ja mahakandmise nõuded;

2) hoidla hooldamise nõuded.

§ 6. Lõhkematerjali kasutamine

Lõhkematerjali ei tohi kasutada, kui see ohustab põhjendamatult isiku elu, tervist või vara või

keskkonda.

3. peatükk

Nõuded lõhkamiskohale

§ 7. Nõuded lõhkamiskohale

(1) Lõhkamiskoht eraldatakse viisil, mis takistab kõrvalise isiku juurdepääsu sellele.

(2) Lõhkamiskoht käesoleva määruse tähenduses on lõhkematerjali kasutamise koht koos

ümbritseva ohualaga.

3 (3)

(3) Ohuala käesoleva määruse tähenduses on ala, kuhu võib ulatuda lõhkematerjali kasutamise

kahjulik mõju isikule, varale või ümbritsevale keskkonnale.

(4) Lõhkamiskohas tagatakse seal viibiva ja selle läheduses oleva isiku ohutus ning välditakse

põhjendamatut kahju ümbritsevale varale ja keskkonnale.

(5) Lõhkamiskohas korraldab ohutuse tagamist vastutav politseiametnik.

(6) Enne lõhkematerjali kasutamist määrab vastutav politseiametnik ohuala suuruse,

arvestades:

1) ohtu vähendavate rajatiste olemasolu;

2) looduslikke ja tehisolusid;

3) kasutatava lõhkematerjali kogust;

4) muid lõhkematerjali kasutamise keemilisi, füüsikalisi ja tehnilisi näitajaid.

(7) Lõhkamiskoht peab olema pimedal ajal valgustatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

1

Siseministri määruse „Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori määratud

struktuuriüksuse poolt lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded

lõhkamiskohale“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga kehtestatakse uus siseministri määrus. 15. märtsil 2023. aastal jõustus relvaseaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus1, millega anti Politsei- ja

Piirivalveameti (edaspidi PPA) peadirektori määratud struktuuriüksusele õigus käidelda eri-

otstarbelise lõhkamisseadeldise valmistamiseks lõhkematerjali. Oluline on, et lõhkematerjali

käideldakse ohutult, kuna sellega võib kaasneda õhulööklaine, kildude laiali lendamine,

ülerõhk, kõrge temperatuur ja plahvatusheli. See on ohtlik nii ümbritsevale keskkonnale kui ka

lõhkamiskohas viibivatele või selle lähedusse sattunud inimestele. Seetõttu on ohutuse

tagamiseks vaja kehtestada lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded lõhkamiskohale.

Pärast eelnõu jõustumist saab PPA kasutada eriotstarbelist lõhkamisseadeldist, mida ei kasutata

inimese vastu, vaid mis annab võimaluse tekitada ehitisekonstruktsioonidesse avausi, et tagada

kiirelt ja tõhusalt sisenemine. See on vajalik, et lahendada raskeid ja eluohtlikke sündmusi

kiiresti ja võimalikult ohutult. Seega on eelnõul väheoluline, kuid positiivne mõju PPA

töökorraldusele.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostöös PPA ekspertidega koostanud Siseministeeriumi:

 õigusnõunik Kristi Käsper ([email protected]) ja

 nõunik Indrek Link ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunikud Kertu Nurmsalu (tel 612 5084, [email protected]) ja Kristi

Kool (tel 612 5166, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keele-

toimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga rakendatakse relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seadust (RT I, 14.03.2023, 21).

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest peatükist ja seitsmest paragrahvist.

Eelnõu 1. peatüki „Üldsätted“ §-s 1 määratletakse eelnõu terminid.

1 RT I, 14.03.2023, 21.

2

1) Lõike 1 kohaselt käsitatakse lõhkematerjali lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) § 2

lõike 1 tähenduses.

2) Lõike 2 kohaselt on lõhkematerjali käitlemine eelnõu tähenduses korrakaitseseaduse § 781

punktis 10 nimetatud eriotstarbelise lõhkamisseadeldise valmistamise eesmärgil lõhke-

materjali valmistamine, soetamine, valdamine, hoidmine, vedu, kasutamine ja hävitamine.

Valmistamine hõlmab lõhkematerjali vormimist ja selle komponentide segamist ning lõhke-

materjali pakkimist ja eriotstarbelisse lõhkamisseadeldisse paigutamist. Erinevalt LMS-i

§ 2 lõikest 3 reguleeritakse eelnõuga lõhkematerjali soetamist, mitte omandamist laiemalt,

kuna eriotstarbelise lõhkamisseadeldise valmistamiseks vajalik lõhkematerjal ostetakse ja

PPA ei omanda seda loovutamise või leidmise kaudu või muul viisil.

Eelnõu 2. peatükis reguleeritakse lõhkematerjali käitlemist, sealhulgas sätestatakse eraldi

nõuded veole, hoidmisele ja kasutamisele.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse lõhkematerjali käitlejad ja volitatakse PPA-d kehtestama lõhke-

materjali käitlemise ohutusjuhendi.

1) Lõikega 1 sätestatakse, et lõhkematerjali käitlemist korraldab PPA peadirektori määratud

struktuuriüksus.

2) Lõike 2 kohaselt võib lõhkematerjali käidelda ainult vastava väljaõppega politseiametnik.

See tagab, et lõhkematerjali käideldakse nõuetekohaselt ja ohutult. Nõuded politsei-

ametniku väljaõppele määratakse lõike 3 alusel kindlaks lõhkematerjali käitlemise ohutus-

juhendis.

3) Lõike 3 kohaselt kehtestab PPA peadirektor käskkirjaga lõhkematerjali käitlemise ohutus-

juhendi. Selles määratakse kindlaks:

 sellise lõhkematerjali käitlemise ohutusnõuded, millest valmistatakse eriotstarbelisi

lõhkamisseadeldisi, sealhulgas seadeldise ohutusnõuded;

 lõhkematerjali käitlemise väljaõppe nõuded politseiametnikele, kes võivad lõhke-

materjali käidelda.

Lõhkematerjali võivad käidelda üksnes need politseiametnikud, kes on läbinud selleks

näiteks PPA-sisese koolituse ja kellel on lõhkaja või demineerija tunnistus, nagu Kaitseväe

B-kategooria lõhkaja või Sisekaitseakadeemia demineerija EOD-1 tunnistus. Lõhke-

materjali käitlemise PPA-sisene koolitaja võib olla üksnes politseiametnik, kellel on

Kaitseväe B- ja C-kategooria lõhkaja tunnistus ning vähemalt kolm aastat praktilist

lõhketöö kogemust.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse lõhkematerjali veo nõuded.

1) Lõikes 1 nimetatakse õigusaktid, mille alusel ja millega kooskõlas lõhkematerjali veetakse.

Lõhkematerjali veetakse liiklusseaduse ja autoveoseaduse ning nende alusel antud õigus-

aktide kohaselt, arvestades sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud erisusi.

Lõhkematerjali veol lähtutakse ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokku-

leppest (ADR)2. Oluline on järgida selle kokkuleppe A lisas määratud piirkoguseid,

lähtudes lõhkematerjali või selle allklassi ja muu aine sobivusgrupist.

2 RT II 1996, 29, 104.

3

2) Lõike 2 kohaselt peab sõiduk, millega lõhkematerjali veetakse, olema varustatud kütusega

kogu teekonnaks. Lisaks peab sõidukis olema vähemalt üks toimiv sidevahend, näiteks

mobiiltelefon või raadiosaatja. Nõuded on vajalikud, et lõhkematerjali saaks toimetada

sihtkohta plaaniväliste peatusteta ja et tõrgete korral saaks kutsuda kohe abi. See aitab

vähendada võimalust, et sõiduk seisab pikemaajaliselt kohas, kus see võib hakata ohustama

kõrvalisi isikuid, või et lõhkematerjal satub kõrvaliste isikute kätte.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse lõhkematerjali hoidmise üldnõuded.

1) Lõikes 1 sätestatakse, et lõhkematerjali tuleb hoida tingimustes, mis tagavad selle säilimise

ja ohutuse ning välistavad selle sattumise kõrvaliste isikute kätte.

2) Lõikega 2 nähakse ette, et arvestades lõhkematerjali omadusi, on oluline luua niiskumise

vältimiseks sobivad hoiutingimused. Näiteks tuleb vajadusel jälgida lõhkematerjalihoidla

(edaspidi hoidla) sisekliimat ja sõltuvalt lõhkematerjali hoidmise kohast rakendada muid

meetmeid, mis välistavad lõhkematerjali niiskumise.

3) Lõikega 3 sätestatakse, et kui lõhkematerjali tootja on määranud selle hoidmisele eraldi

nõuded, tuleb järgida ka neid.

4) Lõike 4 kohaselt hoitakse lõhkematerjali eraldi hoidlas. Hoidla on hoone, ruum või rajatis

lõhkematerjali hoidmiseks, sealhulgas pikaajaliseks säilitamiseks. Hoidla peab olema

kohandatud selliselt, et lõhkematerjali hoitakse eraldi muudest esemetest, mille läheduses

lõhkematerjali hoidmine võib põhjustada selle süttimise või millega koos hoidmisel

kaasneks lisarisk, näiteks tulirelvad, laskemoon ja lahingumoon. Hoidla peab olema eraldi-

seisev, välistada tuleb läbikäiguvõimalus ja põlevmaterjali käitlemise väljaõppeta isikute

juurdepääs. Nii maandatakse lõhkematerjali kõrvaliste isikute kätte sattumise riski.

5) Lõikega 5 sätestatakse, et väljaspool hoidlat korraldab lõhkematerjali lühiajalist hoidmist

politseiametnik, kes on selleks läbinud väljaõppe. See võib olla vajalik enne lõhkematerjali

kasutamist, kui lõhkematerjal on toimetatud lõhkamiskohta ja seda ei hoita hoidlas ega

sõidukis. Sel juhul tuleb lähtuda sama paragrahvi üldnõuetest ja lõhkematerjali käitlemise

ohutusjuhendist.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse nõuded lõhkematerjali hoidmisele hoidlas.

1) Lõikes 1 sätestatakse, et lõhkematerjali hoidlas hoidmisel tuleb tagada ohutus ja rakendada

abinõusid võimaliku kahju vältimiseks. Selleks tuleb lõhkematerjal paigutada hoidlasse

selliselt, et oleks tagatud selle ohutu asetus ja kättesaadavus (p 1). Eelkõige mõeldakse selle

all seda, et riiulite või virnade ümberkukkumise oht peab olema võimalikult väike. Muud

esemed, sealhulgas kergesti süttivad kemikaalid, nagu bensiin ja atsetoon, peavad olema

paigutatud eraldi selliselt, et need ei põhjustaks lõhkematerjalile lisaohtu (p 2).

Lisaks tuleb võtta eri liiki lõhkematerjali ja muude ainete kooshoidmisel arvesse ohtlike

veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR) A lisas määratud sobivusgruppe

ja piirkoguseid.

2) Lõike 2 kohaselt ei tohi hoidlas suitsetada ega kasutada lahtist tuld ja sädemeid tekitavaid

elektriseadmeid. Suitsetamise keeld kehtib ka elektrooniliste sigarettide ja sarnaste

seadmete kohta.

4

3) Lõikes 3 nähakse ette, et hoidlal peab olema lõhkematerjali ohuklassi kohane ohumärgistus

plahvatusohu kohta, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses sätestatud lõhke-

materjali ohuklassist3. Ohumärgistuse tekst või joonis peab olema selge ja märgistus

paigutatud nii, et kõrvalistele isikutele oleks see selgelt näha.

4) Lõikes 4 sätestatakse, et hoidlal peab olema vastutav hoidja ja vähemalt tehniline valve, et

oleks võimalik tuvastada viivitamata oht ja reageerida kiiresti häireteatele. See tähendab, et

häire korral peab reageerima PPA patrull. Tulekahju korral tuleb kaasata ka Päästeamet.

Hoidla vastutav hoidja tagab, et lõhkematerjali hoitakse nõuetekohaselt.

5) Lõike 5 kohaselt ei tohi ka hoidla tehnosüsteem lõhkematerjali ohustada. Näiteks peab

hindama võimalikku elektromagnetilist mõju ja vajadusel võtma meetmeid selle vähenda-

miseks.

Lõigetega 1–5 analoogsed nõuded on kehtestatud lõhkematerjali ja pürotehnilise toote

hoidmisele ka LMS-i § 24 lõike 5 alusel kehtestatud määruses4.

6) Lõikes 6 nähakse ette, et lõhkematerjali hoidlas arvelevõtmise, hoidmise ja mahakandmise

ning hoidla hooldamise nõuded kehtestab PPA peadirektor käskkirjaga.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse, et lõhkematerjali ei tohi kasutada, kui see ohustab põhjendamatult

isiku elu, tervist või vara või keskkonda. Lõhkematerjali kasutamisel peab lisaks korrakaitse-

seaduses sätestatule kaaluma, kas lõhkematerjali kasutamine kaalub üles võimaliku ohu isiku

elule, tervisele või varale või keskkonnale.

Eelnõu 3. peatüki §-s 7 sätestatakse nõuded lõhkamiskohale.

Lõikes 1 nähakse ette, et lõhkamiskoht peab olema eraldatud viisil, mis takistab kõrvaliste

isikute juurdepääsu sellele. Kui lõhkematerjali kasutatakse näiteks ehitisse sisenemiseks, on

lõhkamiskoht lokaliseeritud ja ohutus on võimalik tagada politseiametnikega, kes takistavad

füüsiliselt kõrvaliste isikute juurdepääsu lõhkamiskohale.

Lõigetes 2 ja 3 määratletakse, mis on eelnõu §-s 7 lõhkamiskoht ja ohuala. Lõhkamiskoha all

mõistetakse lõhkematerjali kasutamise kohta koos seda ümbritseva ohualaga. Ohuala on ala,

kuhu võib ulatuda lõhkematerjali kasutamise kahjulik mõju isikule, varale või ümbritsevale

keskkonnale. Ümbritsev keskkond hõlmab nii loodust kui ka objekte, sealhulgas ehitisi ja

sõidukeid.

Lõike 4 kohaselt peab lõhkamiskohal olema tagatud seal viibivate politseiametnike ja selle

läheduses olevate kõrvaliste isikute ohutus. Kõrvalised isikud on need, kes sündmust ei lahenda

ega ole seega ise ohu allikas.

Lõike 5 kohaselt korraldab ohutuse tagamist lõhkamiskohas vastutav politseiametnik. See on

ametnik, kes on määratud sündmuse lahendamisse kaasatuid juhtima. Vastutava politsei-

ametniku ülesanne on muu hulgas korraldada, et ohutuse tagamiseks oleks olemas selleks

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja

segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja

1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006. – ELT L 353,

31.12.2008, lk 1–1355. 4 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 7. augusti 2012. aasta määrus nr 57 „Lõhkematerjalilaole, lõhkematerjali

ja pürotehnilise toote hoidmisele esitatavad nõuded“.

5

vajalik arv politseiametnikke. Samuti tuleb vältida põhjendamatut kahju ümbritsevale varale ja

keskkonnale.

Lõike 6 kohaselt määrab vastutav politseiametnik enne lõhkematerjali kasutamist ohuala

suuruse, arvestades:

1) ohtu vähendavate rajatiste olemasolu;

2) looduslikke ja tehisolusid;

3) kasutatava lõhkematerjali kogust;

4) muid lõhkematerjali lõhkamise keemilisi, füüsikalisi ja tehnilisi näitajaid.

See on vajalik, et tagada politseiametnike ohutu sisenemine ehitisse ning vältida kahju isikute

elule, tervisele ja varale ning keskkonnale nii palju kui võimalik.

Lõike 7 kohaselt peab lõhkamiskoht olema pimedal ajal valgustatud. Valgustus peab olema

selline, mis tagab lõhkematerjali käitlemiseks piisava valguse. Valgustatuse all on peetud

silmas ka silmale nähtamatut valgust, näiteks infrapunavalgust. Selle eesmärk on tagada, et

vastutav politseiametnik käitleks lõhkematerjali ohutult.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole Euroopa Liidu õigusega seotud.

4. Määruse mõjud

4.1. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: PPA. 2024. aasta andmetel töötab PPA-s 4591 inimest5, kellest 3730 on politsei-

ametnikud (81%) ja 861 muud teenistujad (19%). Lõhkematerjali võib käidelda ainult väike osa

kõikidest politseiametnikest. Seega on sihtrühm väike.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

 Mõju ulatus on väike. Kuigi PPA töökorraldus võib märkimisväärselt muutuda, puudutab

see väikest osa PPA ametnikest. Pärast eelnõu jõustumist on PPA-l võimalus kasutada eri-

otstarbelist lõhkamisseadeldist, mida ei kasutata inimese vastu, vaid mis annab võimaluse

tekitada ehitisekonstruktsioonidesse avausi, et tagada kiirelt ja tõhusalt sisenemine, kuid

samas säilitada olukorra lahendamisel piisav üllatusmoment. See on vajalik, et lahendada

raskeid ja eluohtlikke sündmusi kiiresti ja võimalikult ohutult.

 Mõju esinemise sagedus on väike, kuna PPA kasutab lõhkematerjali ebaregulaarselt ja

harva. Lõhkematerjali võib kasutada olukordades, kus ohu tõrjumine muu vahetu sunni

vahendiga ei ole kõiki asjaolusid arvestades võimalik.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, kuna negatiivset mõju ei ole või see on

vähene. Negatiivse mõjuna võib esineda risk, et lõhkematerjali käitlemise ohutusnõuete

rikkumise või tähelepanematuse korral juhtub õnnetus. Riski aitavad maandada regulaarsed

ohutuskoolitused ja õppepäevad ning ohutusvarustus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju PPA-le on väheoluline, kuid positiivne. Mõju on

valdavalt positiivne, kuna lõhkematerjali käitlemine võimaldab PPA-l süütegusid tõhusamalt

tõkestada.

5 Teenistujate arv taandatuna täistööajale.

6

4.2. Sotsiaalne mõju: mõju tervisele ja varale

Sihtrühm: inimesed, kes võivad sattuda lõhkamiskoha lähedusse. Nende arvu on raske hinnata,

kuid eelduslikult on see alla tuhande. Võrreldes Eesti elanike koguarvuga6 on sihtrühm väike.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

 Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma kui terviku käitumine eriti ei muutu ja puudub tarvi-

dus kohaneda. Olukorrad, kus on vaja lõhkematerjali kasutada, näiteks ehitisse sisenemisel

takistuse kõrvaldamiseks, on harvad. Politseiametnikud takistavad kõrvaliste isikute juurde-

pääsu lõhkamiskohale ning korraldavad selle läheduses olevate isikute ohutuse tagamist.

Sellega aitavad nad ka vältida põhjendamatut kahju inimeste tervisele ja varale.

 Mõju avaldamise sagedus on väike, kuna muudatustega puututakse kokku harva ja eba-

reeglipäraselt.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine, kuna võib kaasneda negatiivne mõju

inimese tervisele või varale, kui ta ei pea näiteks kinni politseiametnike korraldustest või ei

hoia eemale määratud ohualast. Samuti võib olla piiratud inimese tavapärane liikumistee,

kuid see on vajalik tema ohutuse tagamiseks.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju inimestele, kes võivad sattuda lõhkamiskoha lähedusse,

on väheoluline.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Eelnõuga ei kaasne olulist mõju PPA eelarvele. Lõhkematerjali käitlemise täpseid kulusid on

keeruline prognoosida, kuna lõhkematerjali käitlemise sagedust ei ole võimalik ette näha.

Kaasnevad väljaõppekulud, mille suurust on keeruline prognoosida, kuid mis ei too eelduslikult

kaasa olulist mõju PPA eelarvele.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, kuna 15. märtsil 2023. aastal jõustus relvaseaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus ning puudub lisavajadus muudatustega

kohaneda.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile,

Kliimaministeeriumile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks Kaitsepolitseiametile, PPA-le ja Päästeametile.

Kaitsepolitseiamet, PPA ja Päästeamet kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Kuna Kaitse-

ministeerium, Kliimaministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eelnõu

kohta märkusi ei esitanud, võib Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. aasta määruse nr 10

„Vabariigi Valitsuse reglement“ § 7 lõike 4 kohaselt lugeda, et nad on selle vaikimisi

kooskõlastanud.

6 Statistikaameti andmetel elab Eestis 2024. aasta seisuga 1 374 687 inimest.