Õigusakti eelnõu

0

1

1-1-15-537-1_-_Vabariigi_Valitsuselt_arva....asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

LAURI HUSSAR PNOEE-37309046516 2024-11-07 14:19:55

KOKS_m_s_SK.docx

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Praktikas on järjest enam probleeme tekitanud koerte ja kasside pidamise eeskirja nõuete järelevalve ülesande täitmine. Näited on seotud olukorraga, kus kohaliku omavalitsuse üksus ei suuda oma ülesandeid täita, aga samas vabalt liikuvad ohtlikud koerad on kohaliku omavalitsuse üksuse elanike jaoks suur probleem.

Eelnõu algatajate hinnangul on tegu tõsise probleemiga. Politsei- ja Piirivalveameti andmete kohaselt on koertega seoses aastas suurusjärgus 600 väljakutset, mis võtab oluliselt politsei ressurssi. Väljakutsetest ligikaudu pooled on seotud lahtiselt ringi liikuva koeraga, neljandik väljakutsetest on seotud ohtliku koeraga (tekitab hirmu, ei lase liikuda, üritab rünnata). Neljandik seotud sellega, et koer on kedagi rünnanud (peamiselt inimesi, aga ka teisi koeri). On ka väljakutseid koertega, kes segavad rahu (nt haukumisega). Loomade Kiirabi tõdeb, et näevad suhteliselt palju rünnakuid, mis on fataalsed või eluohtlikud teistele koertele. On olukordi, kus viga saab ka koera päästa üritav koeraomanik. Talvel on selliseid juhtumeid suurusjärgus 4 korda kuus (iga nädal), suvel 7-9 kuus (kaks korda nädalas).

31.01.2023 tegi õiguskantsler ettepaneku1 likvideerida olukord, kus õigusnormidest ei saa üheselt välja lugeda, kuidas saab kohalik omavalitsus eeskirja rikkuja korrale kutsuda enne seda, kui ta on toime pannud süüteo. Järelevalvepädevus viidatud eeskirjade täitmise üle ei tohiks oleneda sellest, kas omavalitsus rakendab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-s 531 (korrakaitseametnik) sätestatut või mitte. Ehk KOV ei pea riikliku järelevalve tegemiseks olema moodustanud korrakaitseüksust ega ametisse nimetanud korrakaitseametnikku. Järelevalve ülesannet võib täita KOVis ka muu ametiasutuse ametnik.

Juhindudes õiguskantsleri suunistest on eelnõu algatajad koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ametnikega ette valmistanud käesoleva eelnõu, kus eelnõuga tõstatud murekohad lahendatakse läbi riikliku järelevalve regulatsiooni ja meetmete tõhustamise volikogu enda kehtestatud eeskirjade täitmise üle.

2. Seaduse eesmärk

Kohaliku omavalitsuse volikogul on õigus kehtiva KOKSi alusel kehtestada heakorraeeskirjad, sh koerte ja kasside (edaspidi lemmikloomade) pidamise eeskirjad. Kui avalikes huvides on kehtestatud põhiseaduspärased reeglid, tuleb õigusriigis tagada ka nende täitmine ning täitmise tagamise viis peab olema seaduses kirjas. Praeguseks on kujunenud olukord, kus õigusnormidest ei saa üheselt välja lugeda, kuidas saab KOV eeskirja rikkuja korrale kutsuda enne seda, kui ta on toime pannud süüteo. Nii näiteks vaieldakse selle üle, kas kaasinimesi ohustava koera omanikule tohib teha ettekirjutuse ohustava käitumise edaspidiseks vältimiseks. Vaieldakse selle üle, kes tohib ettekirjutuse teha, aga ka selle üle, kas korrakaitseseaduse (KorS) üldvolitus on rakendatav või mitte. Väärteokaristused (KOKS 111. peatükk) on ette nähtud juhtudeks, mil kahju inimese tervisele või varale on juba tekitatud.

Ka praegu peavad KOVid kontrollima oma eeskirjade rakendamist, kuid KOKSis ei ole sätestatud selgelt KOVi õigust teha oma eeskirjade üle riiklikku KorS tähenduses ega õigust kohaldada korrakaitselisi erimeetmeid. Eelnõuga pakutava muudatusega täpsustatakse KOV volituste ulatust riikliku järelevalve läbiviimisel ning kõrvaldatakse õiguslik lünk, mis ei ole seni KOVil võimaldanud eeskirjade täitmisel KorSi erimeetmeid kohaldada.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Paragrahviga 1 muudetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (KOKS).

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadust täiendatakse uue §-ga 651, mis sätestab riikliku järelevalve regulatsiooni volikogu kehtestatud eeskirjade täitmise üle.

Paragrahvi 651 lõikes 1 sätestatakse omavalitsusüksuse õigus teha riiklikku järelevalvet KOKS § 22 lõike 1 punktis 362 (koerte ja kasside pidamise, edaspidi lemmikloomade pidamise eeskirja kehtestamine) sätestatud eeskirjade täitmise üle.

Nimetatud eeskirjades on KOV volikogud kehtestanud näiteks nõude, et looma pidamine või looma käitumine ei rikuks avalikku korda, ei häiriks ega seaks ohtu teist isikut, tema tervist või vara. Eeskirjades nõutakse, et avalikus kohas loomaga viibimisel peab loomapidaja tagama inimeste ja loomade ohutuse. Käitumise poolest agressiivne ja ohtlik koer peab avalikus kohas viibimisel kandma suukorvi. Jalutusrihmaga ohjamata lubatakse koeraga viibida kohtades (ilma jalutusrihmata viibimine ei ole lubatud linnades), kus on välistatud tema kokkupuutumine teiste loomade ja inimestega ning kui on tagatud loomapidaja pidev järelevalve koera üle ning võimalus koer vajaduse korral koheselt jalutusrihma külge kinnitada.

Kehtiva KOKSi kohaselt saab rünnanud koera omanikku karistada üksnes väärteomenetluse korras, kui rünnak on juba toime pandud ja isikule on põhjustatud tervisekahju. Küll aga ei taga kehtiv õigus KOVile piisavaid võimalusi ennetavalt sekkuda, et välistada koerte rünnakuid inimeste ja teiste loomade vastu.

KOVide kehtestatud lemmikloomade pidamise eeskirjade eesmärgipäraseks rakendamiseks tuleb nende täitmise üle teha KOVidel järelevalvet. Kehtiv KOKS riikliku järelevalve norme selleks paraku kehtestanud ei ole.

Riiklik järelevalve on KorS § 2 lõike 4 järgi korrakaitseorgani (sh KOV) tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine.

Riikliku järelevalve regulatsiooni lisamine KOKSi võimaldab KOVil teha eesmärgipärast ja tõhusat järelevalvet oma kehtestatud eeskirjade, sealhulgas lemmikloomade pidamise eeskirjade, üle. KorS 3. peatüki 2 jaos sätestatud korrakaitse üldmeetmed ei vaja kohaldamiseks eriseaduse volitust ehk KOVid saavad korrakaitseorganina riiklikus järelevalves KorSi üldmeetmete kohaldamise vajaduse ja ulatuse üle otsustada, lähtudes võetavate meetmete proportsionaalsuse ja otstarbekuse kaalutlusest. Seetõttu puudub vajadus riikliku järelevalve üldmeetmete kohaldamist eelnõus täiendavalt reguleerida. Näiteks on KOVil õigus eeskirja rikkumise korral riikliku järelevalve käigus teavitada avalikkust või isikut ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest, teha ettekirjutus ja kohaldada selle täitmata jätmise korral asendustäitmist ja sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

Paragrahvi 651 lõikes 2 määratakse sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär, milleks on 6400 eurot.

Paragrahvi 651 lõikega 3 sätestatakse, milliseid KorSis sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid võib omavalitsusüksus järelevalve teostamisel kohaldada. KorS § 24 lõike 1 järgi on korrakaitseorganil lubatud kohaldada riikliku järelevalve erimeedet ohu ennetamiseks, kui ohuprognoosile tuginedes saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib oht. Ohu ennetamise alused tulenevad KOV enda eeskirjadest, milles on sätestatud näiteks hulkuva koera võimalikust ründest tingitud ohu vältimine, looma omaniku kohustamine temale kuuluva looma väljapääsu takistama (et loom ei pääseks ilma loomapidajata ruumist või territooriumilt välja), nõude täitmine, et loomapidaja kasutaks meetmeid isikute tervise ja varalise hüve kahjustumise ohu ennetamiseks, arvestades loomakaitse seadusega loomapidamisele kehtestatud nõudeid.

Omavalitsusüksus võib kohaldada korrakaitseseaduse §-s 30 (küsitlemine ja dokumentide nõudmine) ja §-s 32 (isikusamasuse tuvastamine) sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras. Omavalitsusüksus võib vahetu ohu tõrjumiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-s 50 (valdusesse sisenemine), §-s 51 (valduse läbivaatus), §-s 52 (vallasasja hoiulevõtmine) ja §-s 53 (hoiulevõetud vallasasja müümine või hävitamine) sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, kui rikkumine võib põhjustada ohtu isiku elule või tervisele.

KorS § 24 lõige 6 võimaldab kohaldada ka vahetut sundi, kui see on vajalik olulise või kõrgendatud ohu ennetamiseks. Agressiivsete koerte rünnakute puhul on vahetu sunni rakendamine vajalik nii inimeste kui teiste loomade elu ja tervise kaitseks. Seda volitust aga riiklikus järelevalves KOVile anda ei saa. Vahetu sunni kohaldamiseks tuleb kaasata politsei.

Termin „riiklik järelevalve“ ei tähenda, et tegemist on KOV täidetava riikliku ülesandega. KOVil on oma eeskirjade kehtestamiseks antud enesekorraldusõigus. Järelevalves kontrollivad KOVid oma enesekorraldusõiguse raames seatud nõuete täitmist. Tegemist on kohaliku elu küsimuse lahendamisega, oma haldusterritooriumi elanike huvides tegutsemisega, mitte riikliku huviga. Tegemist ei ole ka KOVile antava uue kohustusliku ülesandega. Ka siiani on pidanud KOVid kontrollima oma eeskirjade rakendamist. Eelnõuga pakutava muudatusega täpsustatakse KOV volituste ulatust riikliku järelevalve läbiviimisel ning kõrvaldatakse õiguslik lünk, mis ei ole seni KOVil võimaldanud eeskirjade täitmisel KorSi erimeetmeid kohaldada.

Paragrahvis 2 sätestatakse seaduse jõustumine 2025. aasta 1. jaanuaril.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusega

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Seadusemuudatus annab kohaliku omavalitsuse üksustele võimaluse sekkuda olukordades, kus hooletu omaniku koer segab ja ohustab kohalikku kogukonda ning tegutseda ennetavalt, ootamata kuni on toimunud rünne. Muudatuse tulemusel on edaspidi selgemini sõnastatud omavalitsuse vastutus. Hetkel praktikas juhtub sageli nii, et kogukonna pöördumistega tegeleb nii kohaliku omavalitsuse üksus kui ka politsei, kuid kumbki ei oma piisavalt volitusi, et hooletut loomaomanikku korrale kutsuda. Seadusemuudatus parandab inimeste turvatunnet ja avalikku korda.

Muudatusel on positiivne mõju inimeste elu ja tervise kaitsele. Muudatustega võimaldatakse KOV järelevalvega tegelevatel ametnikel korrakaitse erimeetmeid rakendades siseneda valdusesse, teha valduse läbivaatust, võtta vallasasi hoiule, korraldada selle müümine või hävitamine (agressiivse koera puhul nn magama panemine), mis kitsendavad omandi põhiõiguse kasutamist. Tegemist on siiski erandlikult kasutatavate meetmetega, mida rakendatakse vaid vahetu ohu tõrjumiseks, mis võib ohustada isiku elu või tervist.

7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud

Muudatus ei too omavalitsustele kaasa täiendavaid ülesandeid ja kulusid, kuna hulkuvate ja ohtlike koerte probleemidega peavad omavalitsused ka täna tegelema. Paraku on omavalitsuste tegevuse tulemuslikkus ja tõhusus küsitav, kuna puuduvad üheselt mõistetavad ja reguleeritud õigusnormid tõhusa järelevalve probleemi lahendamiseks.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga seonduvalt ei ole vaja muuta ega kehtestada uusi rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 1.jaanuaril 2025.aastal.

________________________________________________________________________
Algatavad Raimond Kaljulaid ja Tiit Maran 07.11.2024. a.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Raimond Kaljulaid Tiit Maran
Riigikogu liige Riigikogu liige

KOKS_m_s_SK.pdf

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Praktikas on järjest enam probleeme tekitanud koerte ja kasside pidamise eeskirja nõuete

järelevalve ülesande täitmine. Näited on seotud olukorraga, kus kohaliku omavalitsuse üksus ei

suuda oma ülesandeid täita, aga samas vabalt liikuvad ohtlikud koerad on kohaliku

omavalitsuse üksuse elanike jaoks suur probleem.

Eelnõu algatajate hinnangul on tegu tõsise probleemiga. Politsei- ja Piirivalveameti andmete

kohaselt on koertega seoses aastas suurusjärgus 600 väljakutset, mis võtab oluliselt politsei

ressurssi. Väljakutsetest ligikaudu pooled on seotud lahtiselt ringi liikuva koeraga, neljandik

väljakutsetest on seotud ohtliku koeraga (tekitab hirmu, ei lase liikuda, üritab rünnata).

Neljandik seotud sellega, et koer on kedagi rünnanud (peamiselt inimesi, aga ka teisi koeri). On

ka väljakutseid koertega, kes segavad rahu (nt haukumisega). Loomade Kiirabi tõdeb, et

näevad suhteliselt palju rünnakuid, mis on fataalsed või eluohtlikud teistele koertele. On

olukordi, kus viga saab ka koera päästa üritav koeraomanik. Talvel on selliseid juhtumeid

suurusjärgus 4 korda kuus (iga nädal), suvel 7-9 kuus (kaks korda nädalas).

31.01.2023 tegi õiguskantsler ettepaneku1 likvideerida olukord, kus õigusnormidest ei saa

üheselt välja lugeda, kuidas saab kohalik omavalitsus eeskirja rikkuja korrale kutsuda enne

seda, kui ta on toime pannud süüteo. Järelevalvepädevus viidatud eeskirjade täitmise üle ei

tohiks oleneda sellest, kas omavalitsus rakendab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

(KOKS) §-s 531 (korrakaitseametnik) sätestatut või mitte. Ehk KOV ei pea riikliku järelevalve

tegemiseks olema moodustanud korrakaitseüksust ega ametisse nimetanud

korrakaitseametnikku. Järelevalve ülesannet võib täita KOVis ka muu ametiasutuse ametnik.

Juhindudes õiguskantsleri suunistest on eelnõu algatajad koostöös Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi ametnikega ette valmistanud käesoleva eelnõu, kus eelnõuga

tõstatud murekohad lahendatakse läbi riikliku järelevalve regulatsiooni ja meetmete

tõhustamise volikogu enda kehtestatud eeskirjade täitmise üle.

2. Seaduse eesmärk

Kohaliku omavalitsuse volikogul on õigus kehtiva KOKSi alusel kehtestada heakorraeeskirjad,

sh koerte ja kasside (edaspidi lemmikloomade) pidamise eeskirjad. Kui avalikes huvides on

kehtestatud põhiseaduspärased reeglid, tuleb õigusriigis tagada ka nende täitmine ning täitmise

tagamise viis peab olema seaduses kirjas. Praeguseks on kujunenud olukord, kus

õigusnormidest ei saa üheselt välja lugeda, kuidas saab KOV eeskirja rikkuja korrale kutsuda

enne seda, kui ta on toime pannud süüteo. Nii näiteks vaieldakse selle üle, kas kaasinimesi

ohustava koera omanikule tohib teha ettekirjutuse ohustava käitumise edaspidiseks vältimiseks.

Vaieldakse selle üle, kes tohib ettekirjutuse teha, aga ka selle üle, kas korrakaitseseaduse (KorS)

üldvolitus on rakendatav või mitte. Väärteokaristused (KOKS 111. peatükk) on ette nähtud

juhtudeks, mil kahju inimese tervisele või varale on juba tekitatud.

1https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Kohaliku%20omavalitsuse%20j%C3%A4rele

valve%20KOKS-i%20alusel%20kehtestatavate%20eeskirjade%20t%C3%A4itmise%20%C3%BCle.pdf

Ka praegu peavad KOVid kontrollima oma eeskirjade rakendamist, kuid KOKSis ei ole

sätestatud selgelt KOVi õigust teha oma eeskirjade üle riiklikku KorS tähenduses ega õigust

kohaldada korrakaitselisi erimeetmeid. Eelnõuga pakutava muudatusega täpsustatakse KOV

volituste ulatust riikliku järelevalve läbiviimisel ning kõrvaldatakse õiguslik lünk, mis ei ole

seni KOVil võimaldanud eeskirjade täitmisel KorSi erimeetmeid kohaldada.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Paragrahviga 1 muudetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (KOKS).

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadust täiendatakse uue §-ga 651, mis sätestab riikliku

järelevalve regulatsiooni volikogu kehtestatud eeskirjade täitmise üle.

Paragrahvi 651 lõikes 1 sätestatakse omavalitsusüksuse õigus teha riiklikku järelevalvet

KOKS § 22 lõike 1 punktis 362 (koerte ja kasside pidamise, edaspidi lemmikloomade pidamise

eeskirja kehtestamine) sätestatud eeskirjade täitmise üle.

Nimetatud eeskirjades on KOV volikogud kehtestanud näiteks nõude, et looma pidamine või

looma käitumine ei rikuks avalikku korda, ei häiriks ega seaks ohtu teist isikut, tema tervist või

vara. Eeskirjades nõutakse, et avalikus kohas loomaga viibimisel peab loomapidaja tagama

inimeste ja loomade ohutuse. Käitumise poolest agressiivne ja ohtlik koer peab avalikus kohas

viibimisel kandma suukorvi. Jalutusrihmaga ohjamata lubatakse koeraga viibida kohtades (ilma

jalutusrihmata viibimine ei ole lubatud linnades), kus on välistatud tema kokkupuutumine teiste

loomade ja inimestega ning kui on tagatud loomapidaja pidev järelevalve koera üle ning

võimalus koer vajaduse korral koheselt jalutusrihma külge kinnitada.

Kehtiva KOKSi kohaselt saab rünnanud koera omanikku karistada üksnes väärteomenetluse

korras, kui rünnak on juba toime pandud ja isikule on põhjustatud tervisekahju. Küll aga ei taga

kehtiv õigus KOVile piisavaid võimalusi ennetavalt sekkuda, et välistada koerte rünnakuid

inimeste ja teiste loomade vastu.

KOVide kehtestatud lemmikloomade pidamise eeskirjade eesmärgipäraseks rakendamiseks

tuleb nende täitmise üle teha KOVidel järelevalvet. Kehtiv KOKS riikliku järelevalve norme

selleks paraku kehtestanud ei ole.

Riiklik järelevalve on KorS § 2 lõike 4 järgi korrakaitseorgani (sh KOV) tegevus eesmärgiga

ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine.

Riikliku järelevalve regulatsiooni lisamine KOKSi võimaldab KOVil teha eesmärgipärast ja

tõhusat järelevalvet oma kehtestatud eeskirjade, sealhulgas lemmikloomade pidamise

eeskirjade, üle. KorS 3. peatüki 2 jaos sätestatud korrakaitse üldmeetmed ei vaja kohaldamiseks

eriseaduse volitust ehk KOVid saavad korrakaitseorganina riiklikus järelevalves KorSi

üldmeetmete kohaldamise vajaduse ja ulatuse üle otsustada, lähtudes võetavate meetmete

proportsionaalsuse ja otstarbekuse kaalutlusest. Seetõttu puudub vajadus riikliku järelevalve

üldmeetmete kohaldamist eelnõus täiendavalt reguleerida. Näiteks on KOVil õigus eeskirja

rikkumise korral riikliku järelevalve käigus teavitada avalikkust või isikut ohu ennetamisest,

ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest, teha ettekirjutus ja kohaldada selle täitmata jätmise

korral asendustäitmist ja sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

Paragrahvi 651 lõikes 2 määratakse sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär, milleks on

6400 eurot.

Paragrahvi 651 lõikega 3 sätestatakse, milliseid KorSis sätestatud riikliku järelevalve

erimeetmeid võib omavalitsusüksus järelevalve teostamisel kohaldada. KorS § 24 lõike 1 järgi

on korrakaitseorganil lubatud kohaldada riikliku järelevalve erimeedet ohu ennetamiseks, kui

ohuprognoosile tuginedes saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib oht.

Ohu ennetamise alused tulenevad KOV enda eeskirjadest, milles on sätestatud näiteks hulkuva

koera võimalikust ründest tingitud ohu vältimine, looma omaniku kohustamine temale kuuluva

looma väljapääsu takistama (et loom ei pääseks ilma loomapidajata ruumist või territooriumilt

välja), nõude täitmine, et loomapidaja kasutaks meetmeid isikute tervise ja varalise hüve

kahjustumise ohu ennetamiseks, arvestades loomakaitse seadusega loomapidamisele

kehtestatud nõudeid.

Omavalitsusüksus võib kohaldada korrakaitseseaduse §-s 30 (küsitlemine ja dokumentide

nõudmine) ja §-s 32 (isikusamasuse tuvastamine) sätestatud riikliku järelevalve erimeedet

korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras. Omavalitsusüksus võib vahetu ohu tõrjumiseks

kohaldada korrakaitseseaduse §-s 50 (valdusesse sisenemine), §-s 51 (valduse läbivaatus), §-s

52 (vallasasja hoiulevõtmine) ja §-s 53 (hoiulevõetud vallasasja müümine või hävitamine)

sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, kui rikkumine võib põhjustada ohtu isiku elule või

tervisele.

KorS § 24 lõige 6 võimaldab kohaldada ka vahetut sundi, kui see on vajalik olulise või

kõrgendatud ohu ennetamiseks. Agressiivsete koerte rünnakute puhul on vahetu sunni

rakendamine vajalik nii inimeste kui teiste loomade elu ja tervise kaitseks. Seda volitust aga

riiklikus järelevalves KOVile anda ei saa. Vahetu sunni kohaldamiseks tuleb kaasata politsei.

Termin „riiklik järelevalve“ ei tähenda, et tegemist on KOV täidetava riikliku ülesandega.

KOVil on oma eeskirjade kehtestamiseks antud enesekorraldusõigus. Järelevalves kontrollivad

KOVid oma enesekorraldusõiguse raames seatud nõuete täitmist. Tegemist on kohaliku elu

küsimuse lahendamisega, oma haldusterritooriumi elanike huvides tegutsemisega, mitte

riikliku huviga. Tegemist ei ole ka KOVile antava uue kohustusliku ülesandega. Ka siiani on

pidanud KOVid kontrollima oma eeskirjade rakendamist. Eelnõuga pakutava muudatusega

täpsustatakse KOV volituste ulatust riikliku järelevalve läbiviimisel ning kõrvaldatakse

õiguslik lünk, mis ei ole seni KOVil võimaldanud eeskirjade täitmisel KorSi erimeetmeid

kohaldada.

Paragrahvis 2 sätestatakse seaduse jõustumine 2025. aasta 1. jaanuaril.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusega

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Seadusemuudatus annab kohaliku omavalitsuse üksustele võimaluse sekkuda olukordades, kus

hooletu omaniku koer segab ja ohustab kohalikku kogukonda ning tegutseda ennetavalt,

ootamata kuni on toimunud rünne. Muudatuse tulemusel on edaspidi selgemini sõnastatud

omavalitsuse vastutus. Hetkel praktikas juhtub sageli nii, et kogukonna pöördumistega tegeleb

nii kohaliku omavalitsuse üksus kui ka politsei, kuid kumbki ei oma piisavalt volitusi, et

hooletut loomaomanikku korrale kutsuda. Seadusemuudatus parandab inimeste turvatunnet ja

avalikku korda.

Muudatusel on positiivne mõju inimeste elu ja tervise kaitsele. Muudatustega võimaldatakse

KOV järelevalvega tegelevatel ametnikel korrakaitse erimeetmeid rakendades siseneda

valdusesse, teha valduse läbivaatust, võtta vallasasi hoiule, korraldada selle müümine või

hävitamine (agressiivse koera puhul nn magama panemine), mis kitsendavad omandi

põhiõiguse kasutamist. Tegemist on siiski erandlikult kasutatavate meetmetega, mida

rakendatakse vaid vahetu ohu tõrjumiseks, mis võib ohustada isiku elu või tervist.

7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud

Muudatus ei too omavalitsustele kaasa täiendavaid ülesandeid ja kulusid, kuna hulkuvate ja

ohtlike koerte probleemidega peavad omavalitsused ka täna tegelema. Paraku on omavalitsuste

tegevuse tulemuslikkus ja tõhusus küsitav, kuna puuduvad üheselt mõistetavad ja reguleeritud

õigusnormid tõhusa järelevalve probleemi lahendamiseks.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga seonduvalt ei ole vaja muuta ega kehtestada uusi rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 1.jaanuaril 2025.aastal.

________________________________________________________________________

Algatavad Raimond Kaljulaid ja Tiit Maran 07.11.2024. a.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Raimond Kaljulaid Tiit Maran

Riigikogu liige Riigikogu liige

KOKS_m_s_eelnõu.docx

KOKS_m_s_eelnõu.pdf

2

24-01745-2.pdf

3

4

Ulesande taitmise menetlusetapi dokumendid.txt

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/24-1122 - Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (537 SE)

Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 8.11.2024 resolutsioonile. 

Osapooled: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Siseministeerium

Tähtaeg: 28.11.2024 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d09699d5-2820-4816-8a35-ce10ee3bf570 
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d09699d5-2820-4816-8a35-ce10ee3bf570?activity=2 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main

Dokumendiregister	Politsei- ja Piirivalveamet
Viit	1.2-4/188-1
Registreeritud	14.11.2024
Sünkroonitud	19.11.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	1.2 Õigusteenindus ja õigusloome
Sari	1.2-4 Kooskõlastused ja arvamused teiste valitsusasutuste poolt algatatud õigusaktidele
Toimik	1.2-4/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis	Siseministeerium
Vastutaja	Kairi Ränk (arendusosakond, ennetuse ja süüteomenetluse büroo, kogukonna politseitöö grupp)
Originaal	Ava uues aknas

Failid

Digiallkirjad