Dokumendiregister | Konkurentsiamet |
Viit | 7-16/2024-464-2 |
Registreeritud | 18.11.2024 |
Sünkroonitud | 19.11.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 7 Energiavaldkond |
Sari | 7-16 Energiaga seotud kirjavahetus ja selgitustaotlused |
Toimik | 7-16/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Tartu Valla Haldus OÜ |
Saabumis/saatmisviis | Tartu Valla Haldus OÜ |
Vastutaja | Riina Randmaa (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Hinnaregulatsiooni osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
From: Riina Randmaa
Sent: Mon, 18 Nov 2024 06:40:02 +0000
To: 'Kerli Järvetar' <[email protected]>
Subject: RE: Kaugkütte hinna taotlemine ja kooskõlastamine
Tere,
Kui kütusena kasutatakse maagaasi, siis on kõige otstarbekam taotleda koos soojuse piirhinna kooskõlastamisega ka hinnavalem.
Juhendid, kuidas toimub hindade kooskõlastamine, sh mis andmed on vajalikud esitada ja kuidas amet hindab ettevõtja tegevust soojuse piirhinna ja hinnavalemi kooskõlastamisel, leiate
https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/soojus/hindade-kooskolastamine.
Hinnavalemi selgitava osa leiate samuti märgitud veebilehelt, kuid lisasin selle juhendi ka käesoleva kirja manusesse. Palun tutvuge juhendi punktiga 10 (lk 21-24).
Lugupidamisega
Riina Randmaa
hinnaregulatsiooni osakonna ekspert
667 2581
Tatari 39 | 10134 Tallinn
From: Kerli Järvetar <[email protected]>
Sent: Thursday, November 14, 2024 9:48 AM
To: Konkurentsiamet
Subject: Kaugkütte hinna taotlemine ja kooskõlastamine
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Sooviks infot, et kuidas toimub kaugküttehinna taotlemine ja kooskõlastamine börsihindade puhul, kui gaasileping tuleks börsihinnaga, st et iga kuu on erinev summa?
Suured tänud!
Parimate soovidega
Kerli Järvetar
Raamatupidaja-personalijuht
Tartu Valla Haldus OÜ
E-post: [email protected]
Telefon: +372 59 118 117
Kodulehekülg: www.tartuvallahaldus.ee
Konkurentsiamet
Soojuse piirhinna kooskõlastamise
põhimõtted
TALLINN
2020
2
Sisukord
1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3
2. Mõisted ............................................................................................................................... 6
3. Kulude eristamine ............................................................................................................... 7
4. Soojuse hinna arvutamise aluseks olevad kulud, nende analüüs ja põhjendamine ............ 8
5. Tehnilised nõuded soojuse hinna kooskõlastamisel ........................................................ 13
6. Reguleeritav vara ja kapitalikulu .................................................................................... 14
7. Põhjendatud tulukuse arvutamine ................................................................................... 19
8. Reguleeritavas tegevuses renditud põhivara kasutamine ja rendikulu põhjendamine .... 20
9. Lubatud müügitulu ja soojuse hinna arvutamine ............................................................... 21
10. Soojuse müügi- ja piirhindade kujunemine ..................................................................... 21
3
1. Sissejuhatus
Eesti ambitsioonikate kliimaeesmärkidega seoses on tiheasustusega piirkondades eelistatud
keskkonnasõbralikumat süsinikuneutraalsel kütusel ja efektiivsel koostootmisel põhinevat
kaugkütet. Seetõttu suureneb vajadus jätkusuutliku kaugkütte järele, mis on täna peamine võimalik
kütteliik süsinikuneutraalse soojusvarustuse tagamiseks. Ka energiatõhusue direktiivi 1 üheks
peaeesmärgiks on: "Energiat peab tõhusamalt kasutama energiaahela kõikides etappides, alates
energia toomisest ja selle edastamisest kuni kasutamiseni välja." Lisaks on oluline märkida, et
statistilise ülekande raames vajaliku taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgi
täitmisesse panustakse tulevikus ka toodetava soojusenergia kaudu. 2 Nimetatud energiasektorit
puudutava praktika muutmine toob kaasa ka täiendava vajaduse arvestada kaugkütteseaduse
(KKütS) alusel soojuse piirhinna kooskõlastamisel senisest enam soojuse tootmise ja edastamise
efektiivsusnäitajaid (kasutegur ja trassikadu), sest nendest näitajatest sõltub otseselt kütuse kulu.
Seetõttu sätestatakse käesolevas metoodilises juhendis “Soojuse piirhinna kooskõlastamise
põhimõtted” (edaspidi Metoodika) soojuse tootmise kasuteguritele ja trassikadudele tehnilised
nõuded. Samuti on trassikao tehnilise nõude sätestamise eesmärgiks motiveerida soojusettevõtjaid
tegema investeeringuid kaugküttetrassidesse ning kujundada võrgu tehnilis-majanduslik
funktsioneerimine trassikao vähendamise eesmärgil, et kaitsta tarbijaid soojuse ebaefektiivse
jaotusteenuse jätkamise eest.
Metoodika on koostatud Konkurentsiameti poolt lähtuvalt kaugkütteseaduse (edaspidi KKütS) § 8
lg 3 ja § 9 lg 10 sätestatud tingimustest ning arvestades majandus- ja kommunikatsiooniministri
22.06.2011 määruses nr 51 „Soojuse müügi ajutise hinna kehtestamise kord“3 (edaspidi Soojuse
Määrus) sätestatut.
Vastavalt KKütS § 9 lg-le 1 peab Konkurentsiametiga kooskõlastama müüdava soojuse piirhinna
igale võrgupiirkonnale eraldi soojusettevõtja, kes:
1) müüb soojust tarbijale;
2) müüb soojust võrguettevõtjale edasimüügiks tarbijale;
3) toodab soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis.
KKütS § 8 lg 3 kohaselt tuleb soojuse piirhind kujundada selliselt, et oleks tagatud:
1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks
tehtavate kulutuste katmine;
2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
3) keskkonnanõuete täitmine;
4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
5) põhjendatud tulukus.
Vastavalt kohaliku omavalituse korralduse seaduse § 6 lg-le 1 on kohaliku omavalitsusüksuse
ülesandeks korraldada oma üksuse piires muuhulgas elamu- ja kommunaalmajandust (sh
kaugküttega varustamist). Kaugküttega varustamise puhul on tegemist elutähtsa teenusega
hädaolukorra seaduse (HOS) § 36 lg 4 p 1 mõttes, mille toimepidevust korraldab oma territooriumil
kohaliku omavalitsuse üksus, kes lähtub lisaks HOS-ile selle ülesande täitmisel ka KKütS § 5
sätestatud alustel kehtestatud kaugküttepiirkonna määramise otsustest. Tarbijatele
1 https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/energeetika/energiasaast 2 Vabariigi Valitsuse 07.11.2019 määruse nr 86 "Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia
tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord" seletuskiri lk 3-5, kättesaadav "Menetlusteabe alt:
https://www.riigiteataja.ee/eelnoud/menetluskaik/MKM/19-0402 3 RT I, 01.07.2011, 20
4
soojavarustuskindluse tagamine on ka võrguettevõtja kõige olulisem ja tähtsma kohustus. Lähtudes
eeltoodust, peab soojuse piirhinna kooskõlastamisel muuhulgas arvestama ka võrguettevõtja
võimekusega tagada tarbijate soojavarustuskindlus.
KKütS § 8 lg 3 määrab ära alused, mida tuleb arvesse võtta piirhinna kujundamisel, kuid ei määra,
millisest arvestamise metoodikast tuleb Konkurentsiametil lähtuda soojuse piirhinna
kooskõlastamisel või tarbijatele rakendatud müügihinna põhjendatuse kontrollimisel. Käesolevas
Metoodikas kirjeldatakse KKütS § 8 lg 3 toodud hinna kujundamise aluseid, arvestades ka Soojuse
Määruses sätestatuga. Selgitatakse, milliseid efektiivsust väljendavaid tehnilisi näitajaid ja
kulukomponente analüüsitakse ning milliste kaalutluste tulemusel kujundatakse KKütS § 8 lg 3
alusel põhjendatud soojuse hind.
Metoodika põhimõtted ei ole vastuolus KKütS § 9 lg-te 101 ja 102 alusel kehtestatud Soojuse
Määrusega, mida rakendatakse soojuse müügi ajutise hinna kehtestamisel juhul, kui soojusettevõtja
müüb soojust hinnaga, mis ei vasta KKütS § 8 lg-s 3 sätestatud tingimustele, ning on jätnud täitmata
Konkurentsiameti ettekirjutuse.
Metoodika eesmärgid on:
1) sõnastada metoodilised alused, millest Konkurentsiamet hakkab lähtuma talle KKütS-i
alusel pandud hinnaregulaatori ülesannete täitmisel turgu valitsevat seisundit kui ka eri- või
ainuõigust omavate ettevõtjate suhtes;
2) kindlustada soojusettevõtjate hindade kooskõlastamisel ja majandustegevuse kontrollimisel
ettevõtjate võrdne kohtlemine ja ühetaoline halduspraktika;
3) tarbija huvide kaitsmine;
4) regulatsioonivõtete kasutamine, mis võimaldavad ettevõtjatel jääda majanduslikult ja
finantsiliselt elujõuliseks, s.o katta jooksvad põhjendatud ärikulud ja finantseerida oma- ja
võõrvahendite arvel vajalikke investeeringuid;
5) luua ettevõtjale piisav motivatsioon oma tegevuse efektiivsemaks korraldamiseks.
Metoodikat rakendatakse sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti regulatsiooni alla
kuuluvate ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hindade kooskõlastamisel järgides võrdse
kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. Õiguslikus mõttes on tegemist Konkurentsiameti
kaalutlusõiguse ennetava piiritlemisega (regulatsioonimetoodika täpsustamine enne
hinnaregulatsiooni rakendumist) ja hinnaregulatsiooni subjektide teavitamisega, mis loob
võimaluse tagasisideks ja aitab vältida kõikvõimalikke arusaamatusi juba enne konkreetse
hinnaregulatsiooni menetluse algust. Metoodika ei ole õigusakt, vaid Konkurentsiameti kui
sõltumatu regulaatori kaalutlusõiguse kasutamist tutvustav dokument, millel on halduseväliselt
informatiivne, mitte normatiivne tähendus. Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju
nende kohaldamise tulemusena (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-81-07).
Vastavalt konkurentsiseaduse (KonkS) § 13 lg-le 1 omab turgu valitsevat seisundit seaduse
tähenduses ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab
tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja
ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul
tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest. KonkS § 13 lg 2 kohaselt
omab turgu valitsevat seisundit ka KonkS §-des 14 ja 15 sätestatud eri- või ainuõigust või olulist
vahendit omav ettevõtja.
KonkS § 14 kohaselt on eri- või ainuõigus riigi või kohaliku omavalitsuse poolt ühele või mitmele
ettevõtjale antud õigus, millega piiratakse nende ettevõtjate arvu, kellele on antud luba tegutseda
geograafilises piirkonnas, või mis annab ühele või mitmele ettevõtjale eelised, mis oluliselt
mõjutavad teiste ettevõtjate võimalusi tegutseda samas geograafilises piirkonnas.
5
KonkS § 15 kohaselt loetakse olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli, omavaks
ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline
vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid
millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. Olulise vahendi
omaja KonkS § 15 tähenduses (ning sellest tulenevalt turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja
vastavalt KonkS § 13 lg-le 2) ei pruugi alati olla isik, kellel on vastava vahendi suhtes
omandiõigus. Olulist vahendit omavaks ettevõtjaks loetakse ka ettevõtja, kelle valduses või
opereerimisel oluline vahend on. KonkS § 15 raames on oluline see, kes omab kontrolli oluliseks
vahendiks oleva võrgustiku või infrastruktuuri üle, kuna just kontrolli omav ettevõtja on võimeline
kasutama olulise vahendi kaudu tekkivat jõupositsiooni ja eeliseid.
KKütS § 8 lg-st 3 ning Soojuse Määruse koostoimest tulenevalt peavad soojuse piirhinda lülitatavad
kulud olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjal täita seaduses
sätestatud kohustusi.
KKütS § 9 lg 101 kohaselt Konkurentsiamet võib piirhinna kooskõlastuse kehtetuks tunnistada ja
kehtestada soojusettevõtjale ajutise soojuse müügi hinna olukorras, kus soojusettevõtja müüb
soojust hinnaga, mis ei vasta KKütS § 8 lg 3 sätestatud tingimustele, ning on jätnud täitmata
Konkurentsiameti ettekirjutuse. KKütS § 9 lg 6 alusel peab soojusettevõtja Konkurentsiameti
nõudel selgitama ja põhjendama piirhindade moodustamise aluseid.
Seega on Konkurentsiametil kohustus kontrollida, et nii ettevõtja poolt taotletav soojuse piirhind
kui ka tarbijatele rakendatav soojuse müügihind vastaks KKütS § 8 lg 3 tingimustele ning
soojusettevõtja peab selgitama ja põhjendama nii taotletava soojuse piirhinna kui ka tarbijatele
rakendatava soojuse müügihinna hinnakujundust.
Kontrolli teostamise õigus ja kohustus ei tähenda, et kontrollimine piirdub vaid veendumisega
selles, et menetluse läbiviimiseks vajalik informatsioon on esitatud mistahes viisil ja ettevõtja
teostatud arvutused on matemaatiliselt õiged. Tulenevalt hinna kooskõlastamise ja rakendatud
müügihinna kontrolli regulatsiooni eesmärgist (KKütS § 1 lõige 2) on Konkurentsiametil õigus
analüüsida ja hinnata ka seda, kas müüdava soojuse hinda arvestatud komponendid on taotletud või
teostatud mahus vajalikud ja põhjendatud.
Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg-st 1 on Konkurentsiametil õigus määrata
kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm ja muud haldusmenetluse üksikasjad. Eeltoodud
õigusest lähtuvalt on Konkurentsiamet välja töötanud ja avaldanud oma veebilehel soojuse hinna
taotlemiseks ja rakendatud soojuse müügihinna põhjendatuse kontrollimiseks (järelevalvemenetluse
läbiviimiseks) vormid ehk küsimustikud MS Exceli tabelite kujul. Küsimustikud on välja töötatud
lähtuvalt KonkS-st ja KKütS-st ning täidetult sisaldavad andmeid, mis võimaldavad
Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud soojuse piirhinna või rakendatud müügihinna aluseks
võetud hinnakomponendid sisaldaks üksnes KKütS § 8 lg 3 ettenähtud põhjendatud kulusid ja
põhjendatud tulukust. Küsimustike täitmisel ja Konkurentsiameti eeldatava kaalutlusotsuse
langetamisel konkreetse tehnilise näitjaja või kulukomponendi suuruse põhjendatuse või
põhjendamatuse kohta on abistavaks vahendiks käesolev Metoodika.
6
2. Mõisted
2.1. Investeeringud reguleeritavasse varasse – reguleeritava põhivara soetusmaksumus, millele
lisanduvad põhivara parendamiseks tehtud kulud.
2.2. Kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) ehk tulukuse määr – kapitali struktuuri (oma- ja
võõrvahendite vahekord kogukapitalis) ning võla- ja omakapitali hinna alusel leitav
kogukapitali hind.
2.3. Kapitalikulu ehk kulum – soojuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud põhivara soetamisega.
2.4. Kapitalikulunorm ehk kuluminorm – ajaperioodi pöördväärtus, mis näitab põhivara
soetamiseks tehtud kulude lülitamist soojuse hinda. Kapitalikulunorm määratakse lähtuvalt
põhivara kasulikust tehnilisest elueast.
2.5. Kasutegur – katlast väljuva (toodetud) soojushulga suhe kütusega katlasse antud soojushulka
(primaarenergiasse, mis on arvutatud kütuse alumise kütteväärtuse alusel) protsentides.
2.6. Kütuse kütteväärtus – kütuse massi- või mahuühiku põlemisel vabanev soojushulk (GJ/t,
MWh/tuh m3, kWh/m3, jne). Arvutuste tegemisel kasutatakse alumist kütteväärtust, mis ei
arvesta suitsugaasides sisalduva veeauru kondenseerumissoojust4.
2.7. Lubatud müügitulu – soojuse põhjendatud müügitulu, mida ettevõtja võib teenida
kooskõlastatud hinnaga soojust müües. Lubatud müügitulu arvutamisel võetakse arvesse
põhjendatuks loetud kulud (muutuvkulud, tegevuskulud ja kapitalikulu) ning põhjendatud
tulukus.
2.8. Mittepõhitegevus – tegevusala, mis ei ole otseselt seotud soojuse tootmise, jaotamise või
müügiga.
2.9. Muutuvkulud – kulud, mis muutuvad soojuse tootmismahu muutudes.
2.10. Müügimaht – soojuse müügimaht regulatsiooniperioodil megavatt-tundides.
2.11. Põhitegevus – otseselt soojuse tootmise, jaotamise või müügiga seotud tegevus.
2.12. Primaarenergia – kütustes sisalduv energiakogus megavatt-tundides, mida mõõdetakse
alumise kütteväärtuse alusel.
2.13. Põhjendatud tulukus – ärikasum, mis leitakse reguleeritava vara väärtuse ja põhjendatud
tulunormi korrutisena.
2.14. Põhjendatud tulunorm – reguleeritava vara kapitali tootlus, mis ei ületa hinna
kooskõlastamise ajal soojusettevõtjale rakendatavat kaalutud keskmist kapitali hinda
(WACC).
2.15. Regulatsiooniperiood – 12-kuuline periood, mille põhjendatud hinnakomponendid on
aluseks soojuse piirhinna arvutamisel. Regulatsiooniperiood ei pea kattuma kalendriaasta
4 Mida suurem on kütuse niiskus ja vesinikusisaldus, seda suurem on erinevus ülemise ja alumise kütteväärtuse vahel.
7
ega ettevõtte majandusaastaga.
2.16. Reguleeritav tegevus – soojusettevõtja majandustegevus, mille suhtes rakendatakse
käesolevat Metoodikat,
2.16. Reguleeritav vara – reguleeritavas tegevuses kasutatav põhivara ja käibekapital.
2.17. Tegevuskulud – soojuse hinda lülitatavad põhjendatud kulud, mis ei sisalda muutuv-,
kapitali- ja finantskulusid.
2.18. Trassikadu (absoluutne) – kaugküttevõrku antud ja müüdud soojuse koguse vahe
megavatt-tundides.
2.19. Trassikadu (suhteline) – kaugküttevõrku antud ja müüdud soojuse koguse vahe
kaugküttevõrku antud (toodetud ja/või sisseostetud) soojuse koguse suhtes protsentides.
2.20. Võrgupiirkond – maa-ala, kus asub ja kus arendatakse ühe võrguettevõtja omandis või
valduses olevat kaugküttevõrku (KKütS § 2 p 7).
3. Kulude eristamine
3.1. Vastavalt KKütS § 7 lg-le 2 peab soojusettevõtja oma raamatupidamises pidama eraldi
arvestust soojuse tootmise, jaotamise, müügi ja nende tegevustega mitteseotud
tegevusalade kohta.
3.2. Tulenevalt KonkS § 181 on eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja
kohustatud pidama eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta,
lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest,
mis tuleb selgelt kindlaks määrata ettevõtja sise-eeskirjades. Tulude ja kulude arvestus
peab võimaldama hinnata, kas ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras
toote või teenuse väärtusega.
3.3. Soojusettevõtja, kes toodab soojust katlamajas ja/või ostab seda teistelt tootjatelt, peab
tulude ja kulude kohta arvestust järgmiste tegevuste osas:
1) soojuse tootmine
2) soojuse jaotamine ja müük
3) mittepõhitegevus.
3.4. Käesoleva Metoodika punkt 3.3 alapunktides 1 ja 2 nimetatud kulude osas tuleb eraldi välja
tuua liitumistasude ja sihtfinantseeringute (nt Keskkonnainvesteeringute Keskuse SA-lt
saadud toetus) kaasabil soetatud põhivarade maksumused.
3.5. Soojuse hindade kooskõlastamise või rakendatud müügihindade kontrollimise
järelevalvementluse läbiviimisel kontrollitakse ettevõtja kulude jagamist, järgides
objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtteid.
Kulude jagamise põhimõtteid tegevusalade või tegevuste kaupa peab ettevõtja põhjendama
hinnataotlusele lisatud seletuskirjas. Juhul, kui kulude jagamise või arvestamise põhimõtteid on
majandusaasta kestel või erinevate majandusaastate lõikes oluliselt muudetud, mille tõttu ei ole
tagatud jagatud kulude objektiivne võrdlemine, peab ettevõtja piisava täpsusega selgitama,
millised on kulude jagamis- ja arvestuspõhimõtete muutusest tingitud erisused ja mõjud igale
konkreetsele tegevusele.
8
3.6. Konkurentsiamet analüüsib regulatsiooniperioodi kulude jagamist soojusettevõtja poolt
müüdavate erinevate toodete ja teenuste vahel ning kontrollib, et nende puhul ei esineks
ristsubsideerimist.
4. Soojuse hinna arvutamise aluseks olevad kulud, nende analüüs ja
põhjendamine
4.1. Soojuse hinna kooskõlastamisel võetakse regulatsiooniperioodi soojuse müügimahu
prognoosimisel aluseks viimase kolme majandusaasta (12-kuulised perioodid) müügimahtude
aritmeetiline keskmine.
Kui müügimahu arvestuse aluseks olevad objektiivsed tegurid ja asjaolud (tarbijate liitumine või
lahkumine võrgust, hoonete rekonstrueerimine, tarbijate osaline üleminek muule kütteviisile jne) on
regulatsiooniperioodile eelneva kolme majandusaasta (kolme 12-kuulise perioodi) jooksul oluliselt
muutunud, teeb soojusettevõtja müügimahu leidmiseks täiendava analüüsi. Täiendav müügimahu
analüüs peab sisaldama andmeid tarbijate arvu ja nende tegelike ning prognoositavate
müügimahtude kohta 12-kuuliste perioodide lõikes. Koos selgitustega tuuakse välja nende tarbijate
müügimahtude dünaamika, kelle ostumahu oluline vähenemine või suurenemine on põhjustanud või
põhjustab müügimahu olulise muutuse võrgupiirkonnas.
Konkurentsiamet hindab ettevõtjate poolt esitatud soojuse müügimahtusid ja
regulatsiooniperioodi müügimahu prognoosi põhjendatust 12-kuuliste perioodide lõikes, et tagada
soojuse hinna arvutamise aluseks võetav viimase kolme majandusaasta müügimahtude objektiivne
võrdlus ka juhul, kui ettevõtja kolm viimast majandusaastat on olnud erineva pikkusega.
4.2. Soojuse piirhinda lülitatav kulu peab olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning
võimaldama ettevõtjal täita seaduses sätestatud kohustusi.
Soojuse hinna kooskõlastamisel regulatsiooniperioodiks võetakse aluseks üksnes
põhjendatud müügimaht ja kuluefektiivsust väljendavad kulud.
Soojuse piirhinda lülitatavate kulude põhjendatust ja nende kuluefektiivsust hindab
Konkurentsiamet tehniliste näitajate (tootmise kasutegur, trassikadu, elektrienergia kulu), tehniliste
näitjate kogumi (süsteemi summaarne kasutegur, mis väljendab soojuse tootmise ja jaotamise
efektiivsust) ja kululiikide (muutuvkulud, tegevuskulud, kapitalikulu ja põhjendatud tulukus) lõikes.
4.3. Soojusettevõtja põhjendatud kulud jagunevad järgmiselt:
1) muutuvkulud;
2) tegevuskulud;
3) kapitalikulu.
4.4. Soojusettevõtja muutuvkulud jagunevad järgmiselt:
1) kulud kütusele;
2) kulud soojuse ostmiseks teistelt tootjatelt; 3) kulud keskkonnatasudele;
4) muud muutuvkulud (elektrienergia, vee ja -kanalisatsiooniteenus, kemikaalid ja muud
muutuva iseloomuga kulud).
4.5. Soojuse tootmiseks vajalik kütuse primaarenergia kogus arvutatakse alljärgneva valemi
alusel:
)1(min trassetoot
soojusm
kütus q
Q Q
Valem 1
9
kus:
Qkütus – tootmisseadmesse antava kütuse primaarenergia kogus (MWh);
Qsoojusm – tootmisseadmega toodetud soojuse müügikogus (MWh; ei sisalda teistelt
soojuse tootjatelt ostetud ja edasimüüdud soojust);
ηtootmine – soojuse tootmise kasutegur (%);
qtrass – trassikadu (%).
4.6. Kütuse primaarenergia koguse arvutamisel Valem 1 alusel lähtutakse soojuse tootmise
kasuteguri ja trassikao suuruse määramisel Metoodika punktis 5 toodust.
4.7. Kütuse ostukulud kujunevad soojuse tootmiseks vajaliku kütuse koguse ja kütuse
põhjendatud hinna korrutisena. Kütuse ostuhinna põhjendatuse kontrollimisel lähtutakse
Metoodika punktis 4.9 toodud põhimõtetest.
4.8. Lisaks Valemile 1 on võimalik kütuse primaarenergia kogus arvutada ka kütuse koguse ja
kütteväärtuse alusel. Kütteväärtusena kasutatakse tarnija poolt tarnelepingus märgitud
kütuse alumist kütteväärtust. Kui tarnelepingus puudub kütteväärtuse näitaja, siis kasutatakse
„Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika“ 5 Lisas 5 toodud kütuste alumisi
kütteväärtusi.
4.9. Kütuse (nt hakkpuit, turvas) ja elektrienergia võrguteenuse ostuhindade põhjal arvutatud
kütuse ja võrguteenuse ostukulud lülitatakse soojuse hinda lähtudes soojusettevõtja ja
müüja vahelises lepingus kajastatud hinnast. Maagaasi ja elektrienergia (aktiivenergia)
lepinguliste ostuhindade analüüsimisel võetakse arvesse börsihindu (nt Gaspool ja
Nordpool).
Kui tootmisseadmes kasutatavat kütust (hakkpuit, turvas) on võimalik osta enam kui ühelt tarnijalt,
esitab ettevõtja Konkurentsiametile konkureerivate pakkujate hinnapakkumised (vähemalt kolm).
Pakkumiste alusel lähtub ettevõtja kütuse (hakkpuit, turvas) kulude arvutamisel tagatavast
tarnekindlusest ja majanduslikult soodsaimale pakkumisele vastavast hinnast.
Kui kütuse või elektrienergia hinnale lisanduvad muud seadusest tulenevad maksud ja kohustused
(nt aktsiis, taastuvenergia tasu), lähtutakse kehtestatud tasumäärast.
Taotletud kütuste hindade vastavust turuhinnale kontrollitakse alljärgnevate andmete alusel:
- börsil kaubeldavate kütuste (nt maagaas) ja elektrienergia hinnad;
- Statistikaameti andmebaasis kajastatud andmed;
- Konkurentsiameti andmebaasis kajastatud tarnelepingutes (sõlmitud soojusettevõtja ja
kütuse tarnija vahel) kokkulepitud hinnad;
- Erametsakeskuse puiduturu ülevaadetes kajastatud hinnad jm asjakohased avalikud allikad
(sh Riigimetsa Majandamise Keskuse avalikud andmed).
Juhul, kui mõnel kütuseliigil puudub turuhind, lähtutakse kütuse hinna arvutamisel möödunud
majandusaasta põhjendatud kuludest.
4.10. Reguleeritud hindadega teenuste (elektrienergia võrgutasud, gaasi võrguteenuse ning vee-
ja kanalisatsiooniteenuse hinnad, jm) osas lähtutakse ettevõtjale Konkurentsiameti või
5 Ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 58; avaldatud RT
I, 09.06.2015, 21.
10
kohaliku omavalituse poolt kooskõlastatud hinnakirjast.
4.11. Teistelt tootjatelt sisseostetud soojuse ostukulud kujunevad põhjendatud soojuse
ostukoguse ja Konkurentsiameti kooskõlastatud soojuse hinna (tootmishind) korrutisena,
välja arvatud Metoodika punktis 4.12 märgitud juhul.
4.12. Kui võrguettevõtja on lähtuvalt KKütS § 141 viinud läbi soojuse ostu konkursi, mille
pakkumise tulemusel kujunes sisseostetud soojuse hind (tootmishind) lepingu kehtivuse
perioodil madalamaks võrreldes Konkurentsiameti kooskõlastatud soojuse hinnaga, siis
võetakse soojuse piirhinna kujundamisel tarbijale aluseks soojuse tootja ja võrguettevõtja
vahelises lepingus kokkulepitud madalam sisseostetud soojuse hind (tootmishind).
Konkurentsiamet lähtub soojuse hinna kooskõlastamisel käesolevast Metoodikast. Sealjuures võib
Konkurentsiamet menetluskäigus jõuda muu tulemuseni, kui on konkursi võitnud soojuse tootja ja
võrguettevõtja poolt kokkulepitud hinnamudeli järgi arvutatud soojuse hinna piirmäär. Kui
konkursi võitnud soojuse tootjaga lepingus kokkulepitud hinnamudeli alusel kujuneb sisseostetava
soojuse hind (tootmishind) erinevaks võrreldes käesoleva Metoodika kohaselt kujundatava soojuse
hinnaga (tootmishind), kuulub kohaldamisele alati madalam hind.
Olenemata sõlmitud lepingu tingimustest, sh soojuse tootja ja võrguettevõtja vahel kokkulepitud
soojuse hinnamudelist, mille alusel arvutatakse soojuse hind (tootmishind), ei vabane
soojusettevõtja kohustusest kooskõlastada müüdava soojuse piirhind Konkurentsiametiga.
4.13. Tulenevalt keskkonnatasude seaduse § 3 lg-st 3 jaotatakse keskkonnatasud loodusvara
kasutusõiguse tasudeks (sh vee erikasutusõiguse tasu) ja saastetasudeks (sh saasteainete
heitmine välisõhku). Saastetasude kulu suurus arvutatakse vastavalt soojuse tootmiseks
kuluva kütuse koguse, saasteainete heitkoguste ja keskkonnatasude seaduses sätestatud
saastetasumäärade alusel. Saasteainete heitkoguste kontrollimisel lähtub amet
atmosfääriõhu kaitse seadusest (AÕKS) ja selle § 107 lõike 1 alusel kehtestatud:
- keskkonnaministri 24.11.2016 määrusest nr 596 „Põletusseadmetest ja põlevkivi
termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja
arvutusliku määramise meetodid“ (jõustunud 25.03.2019);
- keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 86 „Välisõhku väljutatava
süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“.
4.14. Muude muutuvkulude suuruse arvutamisel lähtutakse soojuse tootmiseks vajaminevast
kogusest ja kehtivast turuhinnast.
4.15. Tegevuskulud on kulud, mida ettevõtja saab mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse
kaudu.
Tegevuskulud on näiteks seadmete ja rajatiste jooksvad hooldus- ja remondikulud, müügitegevuse
kulud, bürookulud, tööjõukulud jms, mida ettevõtja saab investeeringute ning efektiivsema
majandustegevuse kaudu otseselt kontrollida ja mõjutada (nt teostatud investeeringute tulemusel
vähenevad kaod kaugküttevõrgus, mille tulemusel omakorda vähenevad remondimaterjalide ja –
tööde kulud; kaugjuhtimissüsteemide paigaldamine võimaldab vähendada katlamajade hooldusega
seotud tööjõukulusid ning transpordikulusid; ettevõtte restruktureerimine võimaldab alandada
juhtimistasusid jne).
4.16. Soojuse hinda ei lülitata alljärgnevaid kulusid:
1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;
2) sponsorluse, kingituste ja annetusega seotud kulud;
6 Uus redaktsioon avaldatud RT I, 22.03.2019, 9
11
3) erisoodustuste ja vastuvõtukulud;
4) dividendide kulusid;
5) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahv, sunniraha ja viivis;
6) finantskulu;
7) soojuse vahendajatele makstavad tasud (nt vahendaja jagab tarbitud soojuse korterite
kaupa), sest vastavalt KKütS § 8 lg 1 ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle
võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud;
8) muu kulu, mis ei ole vajalik ettevõtjale õigusaktiga pandud kohustuse täitmiseks.
Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu ei lülitata soojuse hinda, kuna ükski korrektselt arveid tasuv
tarbija ei nõustu soojuse hinna kaudu kinni maksma võlgnike poolt tasumata arveid. Kui
aktsepteerida ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulude lülitamine soojuse hinda, võtaks see
ettevõtjalt motivatsiooni tegeleda võlgnikega ning senini korrektsetelt arveid tasunud tarbijad
kaotavad omakorda motivatsiooni edaspidi arveid maksta. Kuna ebatõenäoliselt laekuvad arved
tuleb sisse nõuda kohtu kaudu, siis ei tohi neid jaotada kõigi tarbijate vahel.
Sponsorluse, kingituste ja annetustega seotud kulude teostamine on soojusettevõtja jaoks
vabatahtlik ega taga ostutavate teenuste kõrgemat kvaliteeti, sest soojuse tootmiseks, jaotamiseks
ja müügiks ei ole nimetatud kulud vajalikud.
Erisoodustuste kulud (nt kulud sportimisele, ametiauto kasutamisega seotud kulud, jms) ehk
tööandja poolt töötaja jaoks tehtavad lisakulud (hüved) seoses töösuhtega, mis ületavad
tööandjale õigusaktidega pandud kohustusi või sätestatud määrasid, ei ole vajalikud ega seotud
soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga, ning ettevõtjal on võimalik valida, kas nimetatud kulusid
teha või mitte. Nimetatud kulude tegemata jätmine ei põhjusta osutatavate teenuste madalamat
kvaliteeti.
Õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid, sunniraha ja viivised ei ole seotud soojuse
tootmise, jaotamise ja müügiga, kuivõrd nende kulude tekkepõhjus on reeglina ettevõtjapoolne
seaduste mittetäitmine või puudused nende järgimises. Soojusettevõtja on kohustatud temale
õigusaktidega pandud kohustusi täitma, mistõttu seaduste mittetäitmisest tulenevaid trahve,
sunniraha või viiviseid ei ole põhjendatud lülitada soojuse hinda.
Tulenevalt KKütS § 8 lg-st 3 lõpeb soojuse piirhinna kujundus põhjendatud tulukuse (ärikasum)
komponendiga, mistõttu finantskulusid (kasumiaruande skeemi kohaselt arvestatakse finantskulud
peale ärikasumit) soojuse hinda ei lülitata.
Dividendikulud, tulumaksukulud erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt,
dividendidelt ja muudelt kasumieraldistelt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja muudelt
ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ei ole vajalikud soojuse tootmise, jaotamise ja müügi
osutamiseks, mistõttu nende teostamisel tuleb need kulud soojusettevõtjal kompenseerida tulukuse
arvelt.
Kahjumit materiaalse või immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest ei arvestata soojuse
hinda kui põhjendamatut kulu, mille eesmärgiks võib olla tahtlik kulude suurendamine (nt
põhivarade likvideerimisel toimub antud varade hilisem müük kasumiga). Põhivara amortiseeritav
väärtus tuleb raamatupidamises selle kasuliku eluea jooksul maha kirjendada.
4.17. Põhjendatud kulude, mh tegevuskulude, analüüsimisel kasutatakse alljärgnevaid
meetodeid:
1) tehniliste näitajate analüüs (soojuse tootmise kasutegur, trassikadu, elektrienergia
erikulu, jm);
12
2) tegevuskulude ja müügimahu suhtarvu arvutamine ehk erikulu (€/MWh)
müügimahu kohta;
3) ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste
sarnaste ettevõtjate või teiste sarnaste võrgupiirkondade kuludega (nn
benchmarking);
4) kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus Statistikaameti poolt avaldatud
tegeliku ning Rahandusministeeriumi prognoosidel põhineva
tarbijahinnaindeksi dünaamikaga;
5) erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sh eksperthinnangud).
Üksikud kulukomponendid peavad olema soojusettevõtja poolt põhjendatud, nt põhitegevuseks
vajalikud kaubad ja teenused peavad olema ostetud põhjendatud hinnaga jm.
Kulude arvestuses tuleb järgida ka KonkS § 181 sätestatud põhimõtteid, mille kohaselt eri- või
ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja on kohustatud pidama eraldi arvestust iga toote või
teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt
põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt määratleda ettevõtja sise-eeskirjades. Tulude
ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus
vahekorras toote või teenuse väärtusega. Seega kui ettevõtja soetab vara (nt soojusarvesti 1800 €
eest), mida kasutatakse põhitegevuses enam kui ühe aasta jooksul (nt 10 aastat), kuid tulenevalt
raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist (nt 2000 €)
kajastatakse alla alampiiri maksumusega vara mitte põhivarana, vaid tegevuskuludes
perioodikuluna, lähtub Konkurentsiamet sedalaadi kulude lülitamisel soojuse hinda läbi
tegevuskulude proportsionaalselt nende eeldatava kasutuseaga (antud näite puhul 1800 € 10 aasta
jooksul ehk 1 800 / 10 = 180 €/aastas). Eelkirjeldatut põhjusel, et tagada võimalikult täpne
põhjendatud kulude kajastamine soojuse hinnas ning seeläbi vältida ühekordselt teostatavate, kuid
olulises summas kulude järsku mõju soojuse hinnale. Vara soetamiseks tehtud kulude lülitamisel
soojuse hinda lühema perioodi jooksul (nt üks aasta) ei kujune teenuse hind vastavaks teenuse
väärtusega (kuna teenuse osutamiseks soetatud vara kasutatakse pikaajaliselt), olles seega
vastuolus KonkS § 181 sätestatud põhimõttega.
4.18. Tegevusloa tingimustes võib sätestada ettevõtjale kohustuse tehniliste efektiivsusnäitajate
ja/või kulude kokkuhoiu saavutamiseks. Kui ettevõtja, kooskõlas kaugkütteseadusega
(KKütS § 18 lg 2), ei vaja tegutsemiseks vastavat tegevusluba, kajastatakse nimetatud
kohustuste saavutamise nõuded soojuse piirhinna kooskõlastamise otsuses.
Soojusettevõtja arvestab oma tegevuses võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukavas püstitatud
eesmärke ja tähtaegu, kavandades ja teostades võrgupiirkonna arengut majanduslikult
ratsionaalsel viisil.
Kui majandusanalüüsi käigus selgub, et ettevõtja kulud ja/või tehnilised efektiivsusnäitajad (nt
tootmise kasutegur, trassikadu, elektrienergia erikulu jms) väljendavad ebaefektiivsust ning
ettevõtja ei saa koheselt oma tegevust ümber korraldada, antakse ettevõtjale mõistlik tähtaeg
majandustegevuse efektiivsemaks muutmiseks. Ettevõtja esitab tegevuskava koos põhjendustega,
milles märgib ära, millise ajaperioodi jooksul ja millises summas teostatakse optimaalsed
investeeringud tehnilise efektiivsusnäitaja ja/või kulude kokkuhoiu saavutamiseks ning selgitab,
millal ja millises summas avaldub meetmete rakendumisel prognoositav efektiivsus või kulude
kokkuhoid. Juhul, kui ettevõtja ei täida temale antud mõistliku tähtaja jooksul võetud kohustusi,
mistõttu on ettevõtja kulud ja/või tehnilise efektiivsuse näitajad järgnevatel perioodidel jätkuvalt
ebaefektiivsed, siis võib Konkurentsiamet jätta taotletud soojuse piirhinna kooskõlastamata.
13
Võrgupiirkondade osas7, milles investeeringute tegemist punktides 5.2 ja 5.4 nimetatud tehniliste
nõuete saavutamiseks on tehnilis-majandusliku analüüsi käigus selgelt hinnatud ebaotstarbekaks
(suurendab oluliselt soojuse hinda võrgupiirkonnas), esitatakse vastav majanduslik arvutus koos
seletuskirjaga.
5. Tehnilised nõuded soojuse hinna kooskõlastamisel
5.1. Absoluutse ja suhtelise tassikao arvestamisel võetakse aluseks eelnevate perioodide
tegelikud näitajad ja Metoodika punktis 5.2 toodud suhtelise trassikao tehniliste nõuete
eesmärgid.
Konkurentsiamet analüüsib võrgupiirkonna trassikao muutumist ajas nii absoluutväärtuse (MWh)
kui ka suhtelise (%) trassikao näitajate alusel. Analüüsi käigus hinnatakse kaugküttevõrgule
iseloomulikke näitajaid, nagu soojustarbimise tihedus (madal või kõrge), soojuse müügimaht
(vähenev või suurenev), suveperioodil soojuse tootmine sooja tarbevee vajaduseks (jah või ei),
kaugküttevõrgu tehniline seisund (halb või hea) ja vajalike investeeringute mõju soojuse piirhinnale
(suurendav või vähendav). Nimetatud asjaolude alusel hindab Konkurentsiamet punktis 5.2 toodud
trassikadude tehniliste nõuete reaalse täitmise võimalust. Kui trassikadude tehniliste nõuete
täitmise osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, siis võib Konkurentsiamet nõuetest kõrvale
kalduda.
5.2. Trassikadude tehnilised nõuded aastate lõikes on järgmised:
1) alates 2021. aastast 14%; 2) alates 2023. aastast 13,5%;
3) alates 2025. aastast 13%; 4) alates 2027. aastast 12,5%;
5) alates 2029. aastast 12%;
6) alates 2031. aastast 11,5%.
Metoodikas on kaugküttetrasside kadude nõuded (millest kõrgemat trassikadu soojuse hinnas võib
Konkurentsiamet mitte aktsepteerida) seatud eesmärgiga, et täita KKütS § 5 lg-st 1 tulenev nõue,
mille kohaselt peab kaugküte olema efektiivne ja jätkusuutlik. Ka energiatõhusue direktiivi8 üheks
peaeesmärgiks on: "Energiat peab tõhusamalt kasutama energiaahela kõikides etappides, alates
energia toomisest ja selle edastamisest kuni kasutamiseni välja." Trassikao tehnilise nõude
sätestamise eesmärgiks on ka motiveerida soojusettevõtjaid tegema investeeringuid
kaugküttetrassidesse trassikao vähendamiseks, et kaitsta tarbijaid soojuse ebaefektiivse
jaotusteenuse jätkamise eest. (Vt lisaks punktis 4.18 toodud selgitust).
5.3. Soojuse tootmise kasuteguri arvestamisel võetakse aluseks
eelnevate perioodide tegelikud näitajad, mis ei või olla madalamad käesoleva Metoodika
punktis 5.4 toodud tehnilistest nõuetest.
Metoodikas on toodud tehnilised nõuded soojuse tootmise kasutegurile kütuse alumise kütteväärtuse
alusel soojuse tootmisel maagaasist, vedelkütusest ja tahkekütusest eesmärgiga, et täita KKütS § 5
lg-st 1 tulenev nõue, mille kohaselt peab kaugküte olema efektiivne ja jätkusuutlik. Ka
energiatõhusue direktiivi 9 üheks peaeesmärgiks on: "Energiat peab
tõhusamalt kasutama energiaahela kõikides etappides, alates energia toomisest ja selle 7 Nt väga madala soojustarbimise tihedusega võrgupiirkonnad jm 8 https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/energeetika/energiasaast 9 https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/energeetika/energiasaast
14
edastamisest kuni kasutamiseni välja." Tootmise kasuteguri tehniliste nõuete sätestamise
eesmärgiks on ka motiveerida soojusettevõtjaid tegema optimaalseid investeeringuid
katelseadmetesse kütuste efektiivsemaks kasutamiseks ning kaitsta tarbijaid soojuse ebaefektiivse
tootmistegevuse jätkamise eest.
Konkurentsiamet analüüsib kasuteguri muutumist ajas. Analüüsi käigus hinnatakse soojuse
tootmisele iseloomulikke näitajaid, nagu soojuse tootmine baaskoormuse ja/või tipukoormuse
katlaga ja soojuse tootmismaht. Nimetatud asjaolude alusel hindab Konkurentsiamet punktis 5.4
toodud kasutegurite tehniliste nõuete reaalse täitmise võimalust. Kui kasutegurite tehniliste nõuete
täitmise osutub majanduslikult ebaotstarbekas, siis võib Konkurentsiamet nõuetest kõrvale kalduda.
5.4. Soojuse tootmise kasuteguri tehnilised nõuded kütuse alumise kütteväärtuse alusel on
järgmised:
1) gaasikütusest mitte alla 92%;
2) vedelkütusest mitte alla 90%;
3) tahkekütusest mitte alla 85%.
Soojuse tootmise kasutegurid sõltuvad kasutatavast kütuseliigist ja katelseadmete koormatusest (nt
töötamine kas baas- ja/või tipukoormusel). Erinevate tehnoloogiate kasutamise tulemusena on
kütuste põletamisel katlaseadmetes võimalik saavutada erinev soojuse tootmise kasutegur.
Metoodikas sätestatud soojuse tootmise kasutegurite määramisel on arvestatud ekspertide
hinnanguid ja Konkurentsiameti andmebaasis olevate soojusettevõtete tegelikke statistilisi
andmeid. (Vt lisaks punktis 4.18 toodud selgitust).
6. Reguleeritav vara ja kapitalikulu
6.1. Kapitalikulu (põhivara kulum) eesmärk on põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine
müüdava soojuse hinna kaudu põhivara kasuliku tehnilise eluea10 vältel.
Kapitalikulu arvutatakse põhivara soetusmaksumuselt põhjendatud kapitalikulunormide
(kuluminormide) alusel. Kapitalikulunormid ei ole põhjendatud järgmistel juhtudel: a) kui need
erinevad oluliselt sarnase eluea ja kasutusotstarbega põhivaradele määratud
kapitalikulunormidest; b) kui kapitalikulu arvutamisel ei ole ettevõtja lähtunud põhivarade
kasulikust tehnilisest elueast.
Konkurentsiamet toetub kapitalikulu põhjendatuse hindamisel eksperthinnangutele ja tootja
informatsioonile seadme tehnilise eluea kohta.
6.2. Reguleeritava põhivara väärtuse leidmine on vajalik kapitalikulu arvutamiseks.
6.3. Kapitalikulu arvutatakse reguleeritava põhivara hulka arvestatud amortiseeruvalt põhivaralt.
6.4. Soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks vajaliku reguleeritava põhivara hulka
arvestatakse üksnes tegelikult teostatud ja regulatsiooniperioodiks prognoositud
põhjendatud investeeringud kooskõlas Metoodika punktis 6.5 kajastatuga.
Soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga ning HOS-st tulenevate kohustuste täitmisega seotud
investeeringud on teatud ajaperioodil tekkepõhiselt arvestatud põhivara soetamise ja põhivara
parendamisega seotud kulude kogusumma.
10 Põhivara kasulik eluiga samastatakse tehnilise elueaga, so periood, mille jooksul vara soojusettevõtja poolt
tõenäoliselt kasutatakse.
15
6.5. Reguleeritava põhivara hulka ei arvestata:
1) põhivara, mida soojuse tootmis-, jaotamis- ja müügitegevuses ei kasutata;
2) pikaajalisi finantsinvesteeringuid;
3) immateriaalset põhivara, välja arvatud arvutitarkvara ja litsentsid;
4) tagastamatu abi eest (s.h sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara;
5) liitumistasudest soetatud põhivara;
6) mittepõhjendatud investeeringuid.
Tagastamatu abi raames (s.h sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara ja tarbijate poolt makstud
liitumistasudest soetatud põhivara välistamine reguleeritava põhivara hulgast on põhjendatud
lähtuvalt asjaolust, et tagastamatu abi raames soetatud põhivarasse ja tarbijate makstud
liitumistasudest soetatud põhivarasse ei ole ettevõtja pidanud ise investeerima, vaid vastava
põhivara soetamist on finantseeritud kolmandate isikute poolt eraldatud toetuste arvel või tarbijate
poolt, s.t ettevõtja ei ole nende põhivarade soetamiseks ise kulutusi teinud. Juhul, kui reguleeritava
põhivara hulka arvestada ka tagastamatu abi raames soetatud põhivara ja tarbijate poolt makstud
liitumistasudest soetatud põhivara, siis oleks ettevõtjal võimalik teenida õigustamatult tulu varalt,
mille soetamiseks ta ise kulutusi tegema ei ole pidanud. Selline olukord oleks vastuolus kapitalikulu
arvestamise eesmärgiga, milleks on ettevõtja investeeritud põhivara soetamiseks tehtud kulutuste
tagasiteenimine - kui ettevõtja konkreetsesse põhivarasse investeerinud ei ole, siis ei ole tal ka alust
arvestada tarbijatele müüdava soojuse hinda põhivara soetamiseks mittetehtud kulutusi
(kapitalikulu ega ka põhjendatud tulukust). Konkurentsiamet ei pea põhjendatuks võimaldada
ettevõtjal teenida tulukust põhivaralt, mille ta on tagastamatu abi arvel sisuliselt tasuta saanud või
mis on tarbijate liitumistasude arvelt juba kinni makstud, mistõttu välistatakse ettevõtjapoolse
topelttasu võtmise võimalus. Jättes reguleeritava põhivara hulgast välja tagastamatu abi raames
soetatud põhivara ja tarbijate poolt makstud liitumistasudest soetatud põhivara, tagatakse soojuse
hindade kujundamine lähtuvalt ettevõtja poolt kantud kuludest, mis on kooskõlas KKütS § 8 lg-st 3
tuleneva soojuse hindade kulupõhise kujundamise põhimõttega.
Ettevõtja majandustegevuse analüüsi protsessis analüüsib Konkurentsiamet reguleeritavasse
põhivarasse teostatud ja ka kavandatavate investeeringute põhjendatust. Konkurentsiamet ei
arvesta reguleeritava põhivara hulka mittepõhjendatud investeeringuid ning põhivara, mida
ettevõtja tegelikult soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks ei kasuta seoses majandusliku
otstarbekuse puudumisega. Kuna regulatsioon näeb ette reguleeritavalt varalt põhjendatud
tulukuse arvestamist, kehtib seos, et mida suurem on reguleeritavate varade väärtus, seda suurem
on põhjendatud tulukus. Võib juhtuda, et tulenevalt eesmärgist teenida oluliselt kõrgemat tulukust
soovib soojusettevõtja põhivarad üles hinnata ilma, et teostataks täiendavaid investeeringuid vara
väärtuse ja/või eluea tõstmiseks. Seetõttu hindab Konkurentsiamet mittepõhjendatuks kulud
põhivaradesse ulatuses, kui on näiteks toimunud põhivarade edasimüük bilansilisest
jääkmaksumusest kõrgema hinnaga ühelt soojusettevõtjalt teisele või samasse omanike ringi
kuuluvast ühelt ettevõtjalt teisele või kui soojusettevõtja on teostanud põhivarade üleshindluse.
Olukorda, kus müügitehingute ja/või üleshindluste tulemusel soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga
seotud varad müüakse edasi oluliselt kõrgema hinnaga (muutub üksnes varade omanik) ilma, et
teostatakse täiendavaid investeeringuid nende samade põhvarade väärtuse suurendamiseks ning
eluea pikendamiseks, ei käsitleta teostatud investeeringuna olemasolevasse reguleeritavasse
varasse. Põhivara väärtust korrigeeritakse, kui selgub, et see sisaldab vara, mida ettevõtja on
üleshinnanud, tegelikult ei kasuta / või nende varade kasutamine ei ole põhjendatud soojuse
tootmise, jaotamise ja müügiga seotud tegevustes / või kui põhivara väärtus erineb märkimisväärselt
sarnase elueaga ja sama kasutusotstarbega sarnaste põhivarade väärtusest (mittepõhjendatud
kuluminormidega kuludesse kirjendamine, sarnaste põhivarade turuväärtuse langus; üldine
16
majanduskeskkond ja halvenenud turusituatsioon ning varast genereeritava tulu vähenemine;
põhivarade füüsilise seisundi järsk halvenemine jm).
6.6. Kui müüdava soojuse piirhind on Konkurentsiametiga eelnevalt kooskõlastatud, lähtutakse
hinna kooskõlastamisel aluseks olnud reguleeritava vara arvestusest ning käesoleva
Metoodika punktides 6.8, 6.9, 6.10 ja punktis 6.12 lg-tes 2-12 sätestatust. Muudel juhtudel
lähtutakse käesoleva Metoodika punktides 6.7–6.11 sätestatust.
6.7. Reguleeritava vara väärtuse leidmisel kasutatakse põhivara bilansilist jääkmaksumust
regulatsiooniperioodi lõpus, võttes arvesse käesoleva metoodika punktis 6.5 sätestatut.
Kapitalikulu leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit, mis on arvestatud
reguleeritavalt põhivaralt.
Kapitalikulu leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritava põhivara
osas põhjusel, et raamatupidamiskohuslane peab materiaalse põhivara objektide amortiseeritava
osa amortiseerima kulusse objekti kasuliku tehnilise eluea jooksul 11ning raamatupidamiskohuslase
poolt valitud amortisatsioonimeetod peab süstemaatiliselt peegeldama vara kasutamisest tema
kasuliku eluea jooksul saadava majandusliku kasu jaotumist ajas12. Seega, kui ettevõtja on lähtunud
eeltoodud arvestuspõhimõtetest, siis vastab ettevõtja reguleeritavas tegevuses kasutatava põhivara
väärtus ettevõtte põhivarade bilansilisele jääkmaksumusele. Ka Soojuse Määruse 13 § 11 lg 5
kohaselt kasutatakse reguleeritava vara väärtuse leidmisel põhivara bilansilist jääkmaksumust
arvestusperioodi lõpus.
Soojuse piirhinda lülitatakse kapitalikulu, mis ei ole suurem võrreldes väärtusega, mis oleks
arvestatud põhivaralt rakendades selle soetusmaksumusele kasuliku tehnilise elueaga kooskõlas
olevat kapitalikulunormi.
6.8. Reguleeritav vara regulatsiooniperioodil arvutatakse alljärgneva valemi alusel:
= + Valem 2
kus:
RV – reguleeritav vara;
RVr – reguleeritava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus;
KK – käibekapital.
6.9. Käibekapitali arvestuse aluseks võetakse 5% regulatsiooniperioodi soojuse lubatud
müügitulust. Vajadusel teostatakse detailne käibekapitali analüüs.
6.10. Vertikaalselt integreeritud kontserni kuuluvate ettevõtjate sisekäivet ei lülitata käibekapitali
arvestusse.
Vertikaalselt integreeritud kontserni kuuluvate teiste ettevõtjate sisekäivet ei arvestata käbekapitali
arvestuses, et hoida ära juhtumid, kus soojusettevõtjad loovad kontserni kuuluva äriühingu, kellele
müüvad esmalt kogu enda poolt osutatava teenuse ning seejärel teine ettevõtja müüb teenuse
omakorda tarbijatele edasi, saades käibekapitaliks juba kaks korda suurema summa.
6.11. Kui ettevõtja raamatupidamises on teostatud põhivara ümberhindlusi ja/või oluliselt
muudetud põhivara kuluminorme või kui põhivara kuluminormid ei vasta selle kasulikule
elueale, teostatakse reguleeritava vara ja kapitalikulu arvestus vastavalt punktile 6.12.
11 Eesti Hea Raamatupidamistava, RTJ 5 punkt 22 12 Eesti Hea Raamatupidamistava, RTJ 5 punkt 23 13 Majandus ja kommunikatsiooniministri määrus nr 51, 22.06.2011 „Soojuse müügi ajutise hinna kehtestamise kord“
17
6.12. Reguleeritava põhivara ja kapitalikulu arvestus käesoleva Metoodika punktides 6.6 ja 6.11
sätestatud juhtudel toimub järgmiselt:
1) Alates piiraastast toimub soojusettevõtja põhivara jagamine enne piiraastat soetatud põhivaraks ja pärast piiraastat soetatud põhivaraks.
2) Kapitalikulu arvutamisel peetakse eraldi arvestust enne ja pärast piiraastat soetatud
põhivara kohta ning sellest tulenevalt arvestatakse eraldi kapitalikulu.
3) Kapitalikulu arvestuses rakendatakse lineaarset kapitalikulu arvestamise meetodit.
4) Korrektsioone põhivara väärtuses ja kapitalikulunormides on õigus teostada, kui
ilmneb, et nii enne kui ka pärast piiraastat soetatud põhivara hulgas on vara, mida
ettevõtja tegelikult ei kasuta majandustegevuse teostamiseks või kui ilmneb, et
põhivara väärtus ja kapitalikulunormid ei ole põhjendatud.
Põhivara bilansilist väärtust korrigeeritakse, kui selgub, et põhivara hulgas on vara, mida ettevõtja
tegelikult ei kasuta / või nende varade kasutamine ei ole põhjendatud soojuse tootmise, jaotamise ja
müügiga seotud tegevuses / või kui põhivara väärtus erineb märkimisväärselt selle põhjendatud
väärtusest.
Kapitalikulunormid ei ole põhjendatud juhul, kui need erinevad oluliselt sarnase elueaga sama
kasutusotstarbega sarnastele põhivaradele määratud kapitalikulunormidest või kui kapitalikulu
arvestamisel ei ole ettevõtja lähtunud põhivarade kasulikust (tehnilisest) elueast.
5) Enne piiraastat soetatud põhivaralt arvestatakse kapitalikulu tema jääkmaksumuse
alusel. Seejuures kehtestatakse enne piiraastat soetatud põhivarale
kapitalikulunorm(id), mille alusel toimub hindadesse lülitatava kapitalikulu arvestus.
6) Alates piiraastast soetatud põhivarale arvestatakse kapitalikulu selle
soetusmaksumuse alusel. Seejuures kehtestatakse alates piiraastast soetatud
põhivarale kapitalikulunorm(id), mille alusel toimub hindadesse lülitatava
kapitalikulu arvestus.
7) Vajadusel võib kasutada põhivarade diferentseerimist, kasutades erinevaid
kapitalikulunorme.
8) Soojuse hinda lülitatav kapitalikulu kujuneb alljärgnevalt:
ℎ = . + ä . Valem 3
A hinnad – hinda lülitatav kapitalikulu;
A enne p.a – kapitalikulu enne piiraastat soetatud põhivarale;
A pärast p.a – kapitalikulu pärast piiraastat soetatud põhivarale.
9) Enne piiraastat soetatud põhivaralt arvestatakse kapitalikulu alljärgnevalt:
. = ää . × . Valem 4
PV jääkmenne p.a – enne piiraastat soetatud põhivara jääkmaksumus;
normenne p.a – kapitalikulunorm enne piiraastat soetatud põhivarale.
10) Pärast piiraastat soetatud põhivaralt arvestatakse kapitalikulu alljärgnevalt:
ä . = (ä . + 0,5 × ) × ä . Valem 5
PVsoetusmpärastp.a – pärast piiraastat soetatud põhivara soetusmaksumus;
I – investeeringud reguleeritavasse põhivarasse;
normpärastp.a – kapitalikulunorm pärast piiraastat soetatud põhivarale.
18
11) Reguleeritava vara arvestus toimub alljärgnevalt:
= (0+ 1)
2 + Valem 6
RV – reguleeritav vara;
RV0 – reguleeritava vara jääkmaksumus 12-kuulise perioodi alguses;
RV1 – reguleeritava vara jääkmaksumus 12-kuulise perioodi lõpus;
KK – käibekapital.
12) Reguleeritava vara jääkmaksumus perioodi lõpus leitakse alljärgneval:
1 = 0 + − − Valem 7
RV1 – reguleeritava vara jääkmaksumus 12-kuulise perioodi lõpus;
RV0 – reguleeritava vara jääkmaksumus 12-kuulise perioodi alguses;
I – investeeringud reguleeritavasse varasse;
A – kapitalikulu;
M – müüdud või mahakantud põhivara.
6.13. Reguleeritava põhivara arvestus peab olema järjepidev ning jätkuma kõikidel tulevastel
regulatsiooniperioodidel, sh ka ettevõtja või vara omandisuhte muutumise korral.
Põhivara arvestus peab olema järjepidev ja ettevõtja raamatupidamises teostatud põhivara
üleshindlusi, ilma reaalseid täiendavaid investeeringuid tegemata, soojuse piir- ja müügihinnas ei
arvestata.
6.14 . Näide 1: Reguleeritava vara ja kapitalikulu arvestus (kui müüdava soojuse piirhind ei ole
Konkurentsiametiga eelnevalt kooskõlastatud Metoodika punktides 6.6-6.10 sätestatud juhul
ehk valem 2).
1) Ettevõtja majandusaasta on 1. jaanuar kuni 31.detsember.
2) Reguleeritavas tegevuses kasutatavate põhivarade soetusmaksumus on 300 tuh €, millelt
arvestatakse kulumit 9 tuh € (3%); mis on ühtlasi soojuse hinda lülitatav kapitalikulu
väärtus; A=9 tuh €;
3) 31.12.2019. seisuga on ettevõtja reguleeritava põhivara jääkmaksumus 250 tuh € ; RVr
= 250 tuh €;
4) Prognoositav soojuse müügitulu 2019.a. on 30 tuh €, millest (5%) käibekapitaliks
arvestatakse 1,5 tuh €; KK = 1,5 tuh €; 5) Reguleeritav vara kokku on 251,5 tuh €; RV = 250+1,5=251,5 tuh €.
6.15. Näide 2: Reguleeritava vara ja kapitalikulu arvestus (kui müüdava soojuse piirhind on
Konkurentsiametiga eelnevalt kooskõlastatud või Metoodika punktis 6.11 sätestatud juhul)
1) Ettevõtja majandusaasta on 1. jaanuar kuni 31.detsember.
2) Piiraastaks on Majandusaasta 1 (fikseeritakse reguleeritava põhivara
raamatupidamislik jääkmaksumus). Majandusaasta 2 alguse seisuga on ettevõtja
reguleeritava põhivara jääkmaksumus 200 tuh €; PVjääkmenne p.a. = 200 tuh €
3) Enne Majandusaastat 1 soetatud põhivarale kehtestatakse kapitalikulunorm 10%;
norm enne p.a. = 10%.
4) Majandusaastal 1 ja Majandusaastal 2 teostatakse investeeringuid 10 tuh € ulatuses;
Majandusaasta 2 alguses, seisuga 01. jaanuar, on PVsoetusmpärast p.a.=10 tuh € ning
Majandusaasta 3 alguses, seisuga 01. jaanuar, on PVsoetusmpärast p.a.=20 tuh €
5) Alates Majandusaastast 1 soetatud põhivarale kehtestatakse kapitalikulunorm 3,0%;
normpärast p.a.=3,0%.
19
Tabel 1. Näide reguleeritava vara ja kapitalikulu arvestusest (valemid 3 kuni 7)
Rea
nr
Ühik Majandus-
aasta 1
Majandus-
aasta 2
1 Reguleeritava põhivara jääkmaksumus aasta alguses tuh € 200,00 189,85
2 Enne piiraastat soetatud põhivara jääkmaksumus tuh € 200,00 200,00
3 Enne piiraastat soetatud põhivara kapitalikulunorm % 10,0 10,0
4 Enne piiraastat soetatud põhivara kapitalikulu tuh € 20,00 20,00
5 Investeeringud tuh € 10,00 10,00
6 Pärast piiraastat soetatud põhivara kapitalikulunorm % 3,0 3,0
7 Pärast piiraastat soetatud põhivara kapitalikulu tuh € 0,15 0,45
8 Kapitalikulu kokku tuh € 20,15 20,45
9 Reguleeritava põhivara jääkmaksumus aasta lõpul tuh € 189,85 179,40
10 Lubatud müügitulu tuh € 10,00 10,00
11 Käibekapital tuh € 0,50 0,50
12 Reguleeritav vara tuh € 195,43 185,13
7. Põhjendatud tulukuse arvutamine
7.1. Põhjendatud tulukus arvutatakse reguleeritava vara väärtuse ja põhjendatud tulunormi
alusel.
Turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja tulunorm peab olema piiratud, kuna tarbijatel puudub
võimalus osta soojust konkureerivatelt ettevõtjatelt. Tulenevalt sellest on nii Euroopas kui ka mujal
maailmas kujundatud üldtunnustatud hinnaregulatsiooni printsiibid, mille üheks eesmärgiks on
eelkirjeldatud ettevõtjate tulukuse piiramine. Ilma tulukuse piiramiseta tekiks turgu valitseval
ettevõtjal võimalus teenida tarbija arvelt ülikasumit ning tarbija peaks ilma regulaatori (antud juhul
Konkurentsiamet) sekkumiseta maksma kinni turgu valitseva ettevõtja võimaliku ülikasumi, sest
tarbijal puudub teenusepakkuja osas alternatiivne valik.
Tulenevalt KKütS § 8 lg 3 p 5 peab soojuse hind olema kujundatud selliselt, et oleks tagatud
põhjendatud tulukus ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Põhjendatud tulukus arvutatakse
soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seotud reguleeritava põhivara väärtuse (sealhulgas ka
mitteamortiseeruv põhivara, milleks on kasutatav maa) ning põhjendatud tulunormi ehk kaalutud
kapitali keskmise hinna (WACC) alusel.
7.2. Põhjendatud tulukus arvutatakse alljärgneva valemi alusel:
= × , Valem 8
PT – põhjendatud tulukus;
rp – põhjendatud tulunorm (WACC);
RV – reguleeritav vara.
7.3. Põhjendatud tulunorm võrdub kaalutud keskmise kapitali hinnaga (WACC):
= Valem 9
7.4. WACCid soojuse tootjatele ja kaugkütte võrguettevõtjatele arvutatakse juhendi alusel,
mis on avalikustatud Konkurentsiameti veebilehel www.konkurentsiamet.ee.
20
Soojusettevõtjatele, kes tegelevad soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga rakendatakse
eraldi WACCe soojuse tootmise reguleeritavale põhivarale ning soojuse jaotamise ja müügi
reguleeritavale põhivarale.
8. Reguleeritavas tegevuses renditud põhivara kasutamine ja rendikulu
põhjendamine
8.1. Soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks vajalike põhivarade rentimisel on
soojusettevõtjal õigus lülitada soojuse hinda renditud reguleeritavalt varalt arvestatud
kapitalikulu ja põhjendatud tulukus samadel põhimõtetel kui vara omanikuna.
Juhul, kui renditav põhivara on vajalik ja seda kasutatakse soojuse tootmise, jaotamise ja müügi
osutamiseks, siis on tegemist reguleeritavas tegevuses kasutatava põhivaraga (Metoodika p 2.17).
Metoodika kohaselt kasutab Konkurentsiamet hindade KKütS-le vastavuse kontrollimisel põhimõtet,
mille kohaselt lülitatakse KKütS § 8 lg 3 p-s 2 nimetatud põhjendatud investeeringud soojuse
tootmise, jaotamise ja müügiga seotud süsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks soojuse piirhinda
läbi põhivara kulumi põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul (Metoodika p 6). Vastavalt
Metoodika punktile 7 arvestatakse põhjendatud tulukus ettevõtja poolt soojuse tootmise, jaotamise
ja müügi osutamiseks investeeritud kapitalilt. Konkurentsiameti eelkirjeldatud lähenemine on
ühtlasi kooskõlas Soojuse Määruses14 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt on soojuse müügi
ajutise hinna arvutamise aluseks soojusettevõtja poolt tehtud põhjendatud investeeringud soojuse
tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks vajamineva põhivara soetamiseks ja parendamiseks.
KKütS § 8 lg 3 kohaselt kujundatakse soojuse hind selliselt, et ettevõtjale oleks tagatud:
1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks
tehtavate kulutuste katmine; 2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus.
Tulenevalt eeltoodust lähtub Konkurentsiamet rendikulu (renditasu) põhjendatuse kontrollimisel
põhimõttest nagu soojusettevõtja oleks ise renditud põhivarade omanik ning teostab renditud
põhivaradelt kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse arvutamise käesoleva Metoodika p-de 6 ja 7
põhjal. Rendikulu on põhjendatud suuruses kui see ei ületa renditud reguleeritavalt põhivaralt
arvutatud kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse summat.
Rendikulude suuruse põhendatuse kontrollimiseks ja hindamiseks esitab ettevõtja
Konkurentsiametile koos hinnataotlusega põhivarade rendilepingu koopia ning renditavate
põhivarade nimekirja, millest peab selguma, millal ja millise maksumusega on põhivarad soetatud
(sealhulgas ära märkides, millised põhivarad ja millises summas on soetatud tagastamatu abi,
tarbijate poolt tasutud liitumistasude või sihtfinantseerimise vahendite abil) ning milline on nende
põhivarade jääkmaksumus viimase majandusaasta lõpu seisuga.
14 RT I, 01.07.2011, 20.
21
9. Lubatud müügitulu ja soojuse hinna arvutamine
9.1. Soojuse piirhinna arvutamise aluseks on regulatsiooniperioodi lubatud müügitulu (Tlubatud).
9.2. Soojuse piirhinda lülitatakse alljärgnevad kulud:
1) muutuvkulud
2) tegevuskulud
3) kapitalikulu
4) põhjendatud tulukus.
9.3. Lubatud müügitulu arvutatakse alljärgneva valemi alusel:
= + + + , Valem 10
kus:
Tlubatud – lubatud müügitulu;
MK – muutuvkulud;
TK – tegevuskulud;
A – kapitalikulu;
PT – põhjendatud tulukus.
9.4. Soojuse piirhind arvutatakse alljärgneva valemi alusel:
ℎ =
[
€
ℎ ] , Valem 11
kus:
h – soojuse piirhind regulatsiooniperioodil (€/MWh);
– lubatud müügitulu;
Q – soojuse müügimaht regulatsiooniperioodil (MWh).
10. Soojuse müügi- ja piirhindade kujunemine
10.1. KKütS § 9 lg 10 alusel võib soojusettevõtja taotleda Konkurentsiametilt hinnavalemi
kooskõlastamist kuni kolmeks aastaks. Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirhinna
kooskõlastamiseks soojusettevõtja taotlusel tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda
mõjutavate tegurite ilmnemisel.
Hinnavalemi kooskõlastamise eesmärgiks on anda soojusettevõtjale võimalus müüa soojust
kooskõlas soojusettevõtja tegevusest sõltumatute tegurite ehk ostuhindade muutusega, mis võib
avaldada otsest mõju soojusettevõtja jätkusuutlikule majandustegevusele.
10.2. Hinnavalemi alusel soojuse piirhinna kooskõlastamisel juhindub Konkurentsiamet KKütS
§ 8 lg-st 3 ning käesolevast Metoodikast.
Soojusettevõtja poolt KKütS § 9 lg 10 alusel taotletud hinnavalem peab olema kujundatud nii, et
hinnavalemi alusel arvutatav soojuse piirhind vastaks KKütS § 8 lg-le 3. Selleks, et
Konkurentsiameti kooskõlastatud hinnavalemi rakendamisel arvutatav soojuse piirhind vastaks
KKütS § 8 lg-s 3 esitatud tingimustele, kuuluvad hinnavalemi kooskõlastamisel kontrollimisele
hinnavalemis kajastuvate tegurite kujunemise aluseks olevad kõik hinnakomponendid [müügimaht,
soojuse tootmise kasutegur, trassikadu (või kaugküttesüsteemi summaarne kasutegur),
elektrienergia erikulu, muutuvkulud, tegevuskulud, kapitalikulu, põhjendatud tulukus ja
prognoositud kütuse hinnad]. Seetõttu viib Konkurentsiamet läbi hinnavalemi kooskõlastamise
22
taotluse menetluse, mis oma iseloomult on analoogne soojuse piirhinna kooskõlastamise taotluse
menetlusega, juhindudes KKütS § 8 lg-st 3 ja käesolevast Metoodikast.
10.3. Soojusettevõtja jaoks tema tegevusest sõltumatuteks ja soojuse hinda mõjutavateks
teguriteks loetakse kütuste (sh maagaas, põlevkiviõli, puiduhake, turvas), elektrienergia,
keskkonnatasude ja sisseostetud soojuse hindade muutust.
10.4. Ettevõtja tegevusest sõltumatud soojuse piirhinda mõjutavad tegurid jagatakse kaheks:
1) kooskõlastatud hinnad ja õigusaktidega sätestatud tasud;
2) soojusettevõtja ja müüja vahelistes tarnelepingutes kajastatud hinnad.
Reguleeritud hindadega teenuste (elektrienergia- ja gaasi võrguteenus, veeteenus, sisseostetud
soojuse hind, jm) osas lähtutakse Konkurentsiameti või kohaliku omavalitsuse poolt ettevõtjale
kooskõlastatud hinnakirjast (vt Metoodika punktid 4.10 ja 4.11). Keskonnatasude osas lähtutakse
Metoodika punktist 4.13.
Soojusettevõtja ja müüja vahel sõlmitud tarnelepingud peavad tagama tarnekindluse ja parimale
pakkumisele vastava hinna (vt Metoodika punktid 4.9, 4.12, 4.14). Teenuste ja kaupade sisseostul
on ettevõtja kohustatud lähtuma ärieetikast, turusituatsioonist ning ostma neid majanduslikult
soodsaima hinnaga.
10.5. Soojuse piirhinna kooskõlastamise aluseks olevatest hinnakomponentidest lähtuvalt
taotleb soojusettevõtja hinnavalemi kooskõlastamist koos ajaliselt määratletud
kehtivusajaga (nt üheks, kaheks või maksimaalselt kolmeks aastaks).
Kuna regulatsiooniperioodi pikkus on 12 kuud, mille põhjendatud hinnakomponendid võetakse
aluseks soojuse piirhinna kujundamisel, ei saa Konkurentsiamet kooskõlastada hinnavalemit
lühemaks ajaks kui üks aasta.
10.6. Konkurentsiamet kooskõlastab üldjuhul hinnavalemi alljärgneval kujul (ettevõtja võib
esitada kooskõlastamiseks ka enda poolt koostatud hinnavalemi):
ℎ =
+
ü
× ℎü [
€
ℎ ] Valem 12
kus:
h – soojuse piirhind (€/MWh);
kulud – põhjendatud muutuv- ja tegevuskulud, kapitalikulu ning põhjendatud tulukus, v.a
kulud kütusele ja/või sisseostetud soojusele
kkütus – kütuse kogus (nt hakkpuidu primaarenergia maht; gaasi ostukogus tuh m3);
hindkütus – kütuse ostuhinna (nt hakkpuidu primaarenergia hind €/MWh; gaasi ostuhind €/tuh
m3) prognoos (vajadusel teisendatuna kütteväärtusele, mis on aluseks kütuse koguse
arvutamisel);
Q – soojuse müügimaht;
10.7. Ettevõtja poolt esitatud põhjendatud taotluse alusel kooskõlastatakse hinnavalemi alusel
arvutatud soojuse piirhind.
10.8. Tulenevalt KKütS § 9 lg-st 91 on ettevõtja kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid
asjaolusid, mis mõjutavad soojuse hinda tarbijale, ja esitama Konkurentsiametile uue
soojuse hinna kooskõlastamise taotluse hiljemalt 30 päeva jooksul arvates asjaolu
23
ilmnemisest, mis võib vähendada soojuse hinda tarbijale enam kui viie protsendi võrra.
Olukorras, kus hinnavalemi kehtivuse perioodil soojusettevõtja tegevusest sõltumatud soojuse
hinda mõjutavad tegurid oluliselt muutuvad, esitab ettevõtja taotluse soojuse piirhinna muutmiseks.
Hinnavalemit mõjutavate hinnakomponentide (tootmise efektiivsusnäitajad (trassikadu, kasutegur,
elektrienergia erikulu), müügimaht, põhjendatud kulud, soojuse tootmiseks kasutatavate kütuste
liigid ja osakaalud, teistelt tootjatelt ostetud soojuse kogused ja osakaalud) muutumisel, mis võib
vähendada soojuse hinda tarbijale enam kui viie protsendi võrra, esitab ettevõtja viivitamatult
taotluse uue hinnavalemi kooskõlastamiseks.
10.9. Võttes arvesse KKütS § 1 lg 2 ning KKütS § 8 lg 3 sätestatut peab soojuse hind olema
põhjendatult kulupõhine. Kütuste sisseostuhindade alanemise korral peab alanema ka
müüdava soojuse piirhind.
Hinnavalemi korral tuleb soojuse müügihinna arvutamisel lähtuda Konkurentsiameti otsusega
konkreetsele võrgupiirkonnale kooskõlastatud hinnavalemist ning tegelikest kütuste ostuhindadest.
Hinnavalemi puudumise korral tuleb soojuse müügihinna arvutamisel lähtuda Konkurentsiameti
poolt otsusega konkreetsele võrgupiirkonnale kooskõlastatud soojuse piirhinna aluseks olevast
kütus(te)e kogusest ning tegelikest kütuste ostuhindadest.
Kütuse(te) ostuhindade põhjendatuse kontrollimisel on Konkurentsiametil õigus nõuda järgmiste
dokumentide ja andmete esitamist:
– kasutatavate kütuste laovaru võrgupiirkonnas viimase kalendrikuu viimase päeva seisuga
mahulises ja rahalises väärtuses väljendatuna;
– laovarude prognoositav käive (st millise perioodi jooksul (nt mitme päeva või kuuga)
olemasolevad laojäägid tootmises ära kasutatakse);
– kütuste hoiustamise võimalikud mahud võrgupiirkonna katlamajade lõikes (nt vedelkütuse
mahutite arv ja mahud);
– kütust müüvate konkureerivate pakkujate (sh sisseostetud soojus) võrdlevad
hinnapakkumised (kütuse sisseostmisele eelnevalt võtab ettevõtja kütusemüümajtelt
vähemalt kolm konkureerivat pakkumist ja sõlmib lepingu majanduslikult soodsaima
pakkumise teinud pakkujaga).
Hinnavalemi alusel ja ilma hinnavalemita soojuse piirhinna kooskõlastamisel aktsepteerib
Konkurentsiamet ettevõtja poolt esitatud põhjendatud:
– maagaasi hinna prognoosi (lisandub aktsiis ja võrguteenuse tasu);
– põlevkiviõli hinna prognoosi (lisandub aktsiis ja transpordi tasu), mille prognoosimisel
on võetud aluseks põhjendatud põlevkiviõli hind (Enefit Energiatootmise müügihind,
VKG Oil AS müügihind jt);
– kohalike kütuste (puiduhake, turvas, põlevkivi jm) hinna prognoosi, mis põhinevad
kütteperioodi tarnelepingutel, millede sõlmimise aluseks on eelnevalt võetud
hinnapakkumised (vähemalt kolm pakkumist).
10.10. Kütuste ostmisel on ettevõtja kohustatud lähtuma ärieetikast, turusituatsioonist ning ostma
seda majanduslikult soodsaima hinnaga. Pakkumiste alusel lähtub ettevõtja tagatavast
tarnekindlusest ja parimale pakkumisele vastavast kütuse hinnast.
10.11. Kütuse(te) sisseostuhindadest tingitud soojuse piirhinna muutuse korral teeb
Konkurentsiamet ettevõtja taotluse alusel otsuse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks
hinnavalemi alusel hiljemalt kümne tööpäeva jooksul, alates nõuetekohase taotluse
saamisest (KKütS § 9 lg 10).
24
10.12. Regulatsiooniperioodil (12 kuud) rakendatud soojuse müügihindade põhjendatuse
kontrollimiseks ja asjakohase järelevalve teostamiseks KKütS § 28 lg 1 ja § 2915 ja HMS
§ 38 lg 1 alusel esitab soojusettevõtja Konkurentsiameti nõudmisel aruande, milles on
kajastatud andmed kütuste sisseostuhindade ja rakendatud soojuse müügihindade kohta
kalendrikuude lõikes vastavalt käesoleva Metoodika lisas 1 toodud vormile.
Kütuste tegelike primaarenergia hindade (põhinevad sisseostuhindadel) põhjal rakendatud soojuse
müügihinnad on põhjendatud ja vastavuses KKütS § 1 lg 2, kui regulatsiooniperioodi (12 kuud)
jooksul kütuste tegelike primaarenergia hindade (ja/või sisseostetud soojuse hindade) ja
Konkurentsiameti otsusega kooskõlastatud soojuse piirhinnas aluseks võetud kütuste
primaarenergia prognooshindade (ja/või sisseostetud soojuse prognooshindade) vahe on null.
10.13. Avaliku teabe seaduse § 28 lg 1 p 26 kohaselt on teabevaldaja kohustatud avalikustama
andmed kaubaturul valitsevas seisundis olevate, eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli
omavate äriühingute hinnakujunduse kohta ning majandus- ja taristuministri 09.02.2016
määruse nr 14 „Kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuded“ § 7 lg 1 kohaselt peab
pakutavate teenuste hinnakiri või teenuse hinna arvutamise aluseid kirjeldav muu dokument
olema välja pandud teenuse osutamise kohas või kaupleja tegevuskohas, samuti kaupleja
veebilehel selliselt, et see oleks tarbijatele märgatav. Tulenevalt eeltoodust peab
soojusettevõtja avalikustama kõik rakendatavad soojuse müügihinnad (soovitavalt
internetikeskkonnas).
15 Korrakaitseseadus §-d 30, 31, 32, 50 ja 51.
Lisa 1.
Märkus: Arvestustabeli avamiseks MS Excel formaadis teha tabelil arvutihiire vasaku klahviga topeltklõps.
Arvestuse koostaja: /nimi, kuupäev/
NB! Varjutatud ruudud arvestatakse automaatselt.
Kuu
müüdud
soojuse
kogus
MWh
kütuse
kogus
(ühikut)
kütuse
ostuhind
€/ühik
kütuse
ostukulud
kokku, €
kütuse kütte-
väärtus
MWh/ühik
primaar-
energia
sisaldus
MWh
primaar-
energia
hind, €/MWh
kütte-
väärtus
MWh/ühik
tootmise
kastegur
antud
kütusega %
trassi-
kadu %
lubatud
maksi-
maalne
kütuse
kogus
kütuse
hind
€/ühik
primaar-
energia
sisaldus
MWh
lubatud
maksimaalse
kütuse koguse
maksumus , €
primaar-
energia
MWh hind,
€
tegeliku ja
soojuse
piirhinnas
lubatud
primaar-
energia
hinna vahe,
€
Kontroll-
arvestus, €
1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19.
0 0,0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!
0 0,0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!
0 0,0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!
0 0,0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!
0 0,0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!
0 0,0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!
0 0,0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!
0 0,0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!
0 0,0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!
0 0,0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!
0 0,0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!
0 0,0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!
Kokku korrigeeritav
kütus 0,0 x x x x 0,0 x x x x x x #DIV/0! x x x x x
Soojuse müügimaht
kokku kõikide
kütuseliikidega x x x x x x x x x x x #DIV/0! x
Tegelikud näitajad
Kontrolli tulemus kokku, €
Hinnavalemis ja soojuse piirhinnas lubatud näitajad Hindade kontroll
Soojuse
tegelik
müügihind
€/MWh
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|