Väljaminev kiri

Konkurentsiamet

Soojuse piirhinna kooskõlastamise

põhimõtted

TALLINN

2020

2

Sisukord

1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3

2. Mõisted ............................................................................................................................... 6

3. Kulude eristamine ............................................................................................................... 7

4. Soojuse hinna arvutamise aluseks olevad kulud, nende analüüs ja põhjendamine ............ 8

5. Tehnilised nõuded soojuse hinna kooskõlastamisel ........................................................ 13

6. Reguleeritav vara ja kapitalikulu .................................................................................... 14

7. Põhjendatud tulukuse arvutamine ................................................................................... 19

8. Reguleeritavas tegevuses renditud põhivara kasutamine ja rendikulu põhjendamine .... 20

9. Lubatud müügitulu ja soojuse hinna arvutamine ............................................................... 21

10. Soojuse müügi- ja piirhindade kujunemine ..................................................................... 21

3

1. Sissejuhatus

Eesti ambitsioonikate kliimaeesmärkidega seoses on tiheasustusega piirkondades eelistatud

keskkonnasõbralikumat süsinikuneutraalsel kütusel ja efektiivsel koostootmisel põhinevat

kaugkütet. Seetõttu suureneb vajadus jätkusuutliku kaugkütte järele, mis on täna peamine võimalik

kütteliik süsinikuneutraalse soojusvarustuse tagamiseks. Ka energiatõhusue direktiivi 1 üheks

peaeesmärgiks on: "Energiat peab tõhusamalt kasutama energiaahela kõikides etappides, alates

energia toomisest ja selle edastamisest kuni kasutamiseni välja." Lisaks on oluline märkida, et

statistilise ülekande raames vajaliku taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgi

täitmisesse panustakse tulevikus ka toodetava soojusenergia kaudu. 2 Nimetatud energiasektorit

puudutava praktika muutmine toob kaasa ka täiendava vajaduse arvestada kaugkütteseaduse

(KKütS) alusel soojuse piirhinna kooskõlastamisel senisest enam soojuse tootmise ja edastamise

efektiivsusnäitajaid (kasutegur ja trassikadu), sest nendest näitajatest sõltub otseselt kütuse kulu.

Seetõttu sätestatakse käesolevas metoodilises juhendis “Soojuse piirhinna kooskõlastamise

põhimõtted” (edaspidi Metoodika) soojuse tootmise kasuteguritele ja trassikadudele tehnilised

nõuded. Samuti on trassikao tehnilise nõude sätestamise eesmärgiks motiveerida soojusettevõtjaid

tegema investeeringuid kaugküttetrassidesse ning kujundada võrgu tehnilis-majanduslik

funktsioneerimine trassikao vähendamise eesmärgil, et kaitsta tarbijaid soojuse ebaefektiivse

jaotusteenuse jätkamise eest.

Metoodika on koostatud Konkurentsiameti poolt lähtuvalt kaugkütteseaduse (edaspidi KKütS) § 8

lg 3 ja § 9 lg 10 sätestatud tingimustest ning arvestades majandus- ja kommunikatsiooniministri

22.06.2011 määruses nr 51 „Soojuse müügi ajutise hinna kehtestamise kord“3 (edaspidi Soojuse

Määrus) sätestatut.

Vastavalt KKütS § 9 lg-le 1 peab Konkurentsiametiga kooskõlastama müüdava soojuse piirhinna

igale võrgupiirkonnale eraldi soojusettevõtja, kes:

1) müüb soojust tarbijale;

2) müüb soojust võrguettevõtjale edasimüügiks tarbijale;

3) toodab soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis.

KKütS § 8 lg 3 kohaselt tuleb soojuse piirhind kujundada selliselt, et oleks tagatud:

1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks

tehtavate kulutuste katmine;

2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;

3) keskkonnanõuete täitmine;

4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;

5) põhjendatud tulukus.

Vastavalt kohaliku omavalituse korralduse seaduse § 6 lg-le 1 on kohaliku omavalitsusüksuse

ülesandeks korraldada oma üksuse piires muuhulgas elamu- ja kommunaalmajandust (sh

kaugküttega varustamist). Kaugküttega varustamise puhul on tegemist elutähtsa teenusega

hädaolukorra seaduse (HOS) § 36 lg 4 p 1 mõttes, mille toimepidevust korraldab oma territooriumil

kohaliku omavalitsuse üksus, kes lähtub lisaks HOS-ile selle ülesande täitmisel ka KKütS § 5

sätestatud alustel kehtestatud kaugküttepiirkonna määramise otsustest. Tarbijatele

1 https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/energeetika/energiasaast 2 Vabariigi Valitsuse 07.11.2019 määruse nr 86 "Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia

tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord" seletuskiri lk 3-5, kättesaadav "Menetlusteabe alt:

https://www.riigiteataja.ee/eelnoud/menetluskaik/MKM/19-0402 3 RT I, 01.07.2011, 20

4

soojavarustuskindluse tagamine on ka võrguettevõtja kõige olulisem ja tähtsma kohustus. Lähtudes

eeltoodust, peab soojuse piirhinna kooskõlastamisel muuhulgas arvestama ka võrguettevõtja

võimekusega tagada tarbijate soojavarustuskindlus.

KKütS § 8 lg 3 määrab ära alused, mida tuleb arvesse võtta piirhinna kujundamisel, kuid ei määra,

millisest arvestamise metoodikast tuleb Konkurentsiametil lähtuda soojuse piirhinna

kooskõlastamisel või tarbijatele rakendatud müügihinna põhjendatuse kontrollimisel. Käesolevas

Metoodikas kirjeldatakse KKütS § 8 lg 3 toodud hinna kujundamise aluseid, arvestades ka Soojuse

Määruses sätestatuga. Selgitatakse, milliseid efektiivsust väljendavaid tehnilisi näitajaid ja

kulukomponente analüüsitakse ning milliste kaalutluste tulemusel kujundatakse KKütS § 8 lg 3

alusel põhjendatud soojuse hind.

Metoodika põhimõtted ei ole vastuolus KKütS § 9 lg-te 101 ja 102 alusel kehtestatud Soojuse

Määrusega, mida rakendatakse soojuse müügi ajutise hinna kehtestamisel juhul, kui soojusettevõtja

müüb soojust hinnaga, mis ei vasta KKütS § 8 lg-s 3 sätestatud tingimustele, ning on jätnud täitmata

Konkurentsiameti ettekirjutuse.

Metoodika eesmärgid on:

1) sõnastada metoodilised alused, millest Konkurentsiamet hakkab lähtuma talle KKütS-i

alusel pandud hinnaregulaatori ülesannete täitmisel turgu valitsevat seisundit kui ka eri- või

ainuõigust omavate ettevõtjate suhtes;

2) kindlustada soojusettevõtjate hindade kooskõlastamisel ja majandustegevuse kontrollimisel

ettevõtjate võrdne kohtlemine ja ühetaoline halduspraktika;

3) tarbija huvide kaitsmine;

4) regulatsioonivõtete kasutamine, mis võimaldavad ettevõtjatel jääda majanduslikult ja

finantsiliselt elujõuliseks, s.o katta jooksvad põhjendatud ärikulud ja finantseerida oma- ja

võõrvahendite arvel vajalikke investeeringuid;

5) luua ettevõtjale piisav motivatsioon oma tegevuse efektiivsemaks korraldamiseks.

Metoodikat rakendatakse sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti regulatsiooni alla

kuuluvate ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hindade kooskõlastamisel järgides võrdse

kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. Õiguslikus mõttes on tegemist Konkurentsiameti

kaalutlusõiguse ennetava piiritlemisega (regulatsioonimetoodika täpsustamine enne

hinnaregulatsiooni rakendumist) ja hinnaregulatsiooni subjektide teavitamisega, mis loob

võimaluse tagasisideks ja aitab vältida kõikvõimalikke arusaamatusi juba enne konkreetse

hinnaregulatsiooni menetluse algust. Metoodika ei ole õigusakt, vaid Konkurentsiameti kui

sõltumatu regulaatori kaalutlusõiguse kasutamist tutvustav dokument, millel on halduseväliselt

informatiivne, mitte normatiivne tähendus. Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju

nende kohaldamise tulemusena (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-81-07).

Vastavalt konkurentsiseaduse (KonkS) § 13 lg-le 1 omab turgu valitsevat seisundit seaduse

tähenduses ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab

tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja

ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul

tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest. KonkS § 13 lg 2 kohaselt

omab turgu valitsevat seisundit ka KonkS §-des 14 ja 15 sätestatud eri- või ainuõigust või olulist

vahendit omav ettevõtja.

KonkS § 14 kohaselt on eri- või ainuõigus riigi või kohaliku omavalitsuse poolt ühele või mitmele

ettevõtjale antud õigus, millega piiratakse nende ettevõtjate arvu, kellele on antud luba tegutseda

geograafilises piirkonnas, või mis annab ühele või mitmele ettevõtjale eelised, mis oluliselt

mõjutavad teiste ettevõtjate võimalusi tegutseda samas geograafilises piirkonnas.

5

KonkS § 15 kohaselt loetakse olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli, omavaks

ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline

vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid

millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. Olulise vahendi

omaja KonkS § 15 tähenduses (ning sellest tulenevalt turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja

vastavalt KonkS § 13 lg-le 2) ei pruugi alati olla isik, kellel on vastava vahendi suhtes

omandiõigus. Olulist vahendit omavaks ettevõtjaks loetakse ka ettevõtja, kelle valduses või

opereerimisel oluline vahend on. KonkS § 15 raames on oluline see, kes omab kontrolli oluliseks

vahendiks oleva võrgustiku või infrastruktuuri üle, kuna just kontrolli omav ettevõtja on võimeline

kasutama olulise vahendi kaudu tekkivat jõupositsiooni ja eeliseid.

KKütS § 8 lg-st 3 ning Soojuse Määruse koostoimest tulenevalt peavad soojuse piirhinda lülitatavad

kulud olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjal täita seaduses

sätestatud kohustusi.

KKütS § 9 lg 101 kohaselt Konkurentsiamet võib piirhinna kooskõlastuse kehtetuks tunnistada ja

kehtestada soojusettevõtjale ajutise soojuse müügi hinna olukorras, kus soojusettevõtja müüb

soojust hinnaga, mis ei vasta KKütS § 8 lg 3 sätestatud tingimustele, ning on jätnud täitmata

Konkurentsiameti ettekirjutuse. KKütS § 9 lg 6 alusel peab soojusettevõtja Konkurentsiameti

nõudel selgitama ja põhjendama piirhindade moodustamise aluseid.

Seega on Konkurentsiametil kohustus kontrollida, et nii ettevõtja poolt taotletav soojuse piirhind

kui ka tarbijatele rakendatav soojuse müügihind vastaks KKütS § 8 lg 3 tingimustele ning

soojusettevõtja peab selgitama ja põhjendama nii taotletava soojuse piirhinna kui ka tarbijatele

rakendatava soojuse müügihinna hinnakujundust.

Kontrolli teostamise õigus ja kohustus ei tähenda, et kontrollimine piirdub vaid veendumisega

selles, et menetluse läbiviimiseks vajalik informatsioon on esitatud mistahes viisil ja ettevõtja

teostatud arvutused on matemaatiliselt õiged. Tulenevalt hinna kooskõlastamise ja rakendatud

müügihinna kontrolli regulatsiooni eesmärgist (KKütS § 1 lõige 2) on Konkurentsiametil õigus

analüüsida ja hinnata ka seda, kas müüdava soojuse hinda arvestatud komponendid on taotletud või

teostatud mahus vajalikud ja põhjendatud.

Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg-st 1 on Konkurentsiametil õigus määrata

kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm ja muud haldusmenetluse üksikasjad. Eeltoodud

õigusest lähtuvalt on Konkurentsiamet välja töötanud ja avaldanud oma veebilehel soojuse hinna

taotlemiseks ja rakendatud soojuse müügihinna põhjendatuse kontrollimiseks (järelevalvemenetluse

läbiviimiseks) vormid ehk küsimustikud MS Exceli tabelite kujul. Küsimustikud on välja töötatud

lähtuvalt KonkS-st ja KKütS-st ning täidetult sisaldavad andmeid, mis võimaldavad

Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud soojuse piirhinna või rakendatud müügihinna aluseks

võetud hinnakomponendid sisaldaks üksnes KKütS § 8 lg 3 ettenähtud põhjendatud kulusid ja

põhjendatud tulukust. Küsimustike täitmisel ja Konkurentsiameti eeldatava kaalutlusotsuse

langetamisel konkreetse tehnilise näitjaja või kulukomponendi suuruse põhjendatuse või

põhjendamatuse kohta on abistavaks vahendiks käesolev Metoodika.

6

2. Mõisted

2.1. Investeeringud reguleeritavasse varasse – reguleeritava põhivara soetusmaksumus, millele

lisanduvad põhivara parendamiseks tehtud kulud.

2.2. Kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) ehk tulukuse määr – kapitali struktuuri (oma- ja

võõrvahendite vahekord kogukapitalis) ning võla- ja omakapitali hinna alusel leitav

kogukapitali hind.

2.3. Kapitalikulu ehk kulum – soojuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud põhivara soetamisega.

2.4. Kapitalikulunorm ehk kuluminorm – ajaperioodi pöördväärtus, mis näitab põhivara

soetamiseks tehtud kulude lülitamist soojuse hinda. Kapitalikulunorm määratakse lähtuvalt

põhivara kasulikust tehnilisest elueast.

2.5. Kasutegur – katlast väljuva (toodetud) soojushulga suhe kütusega katlasse antud soojushulka

(primaarenergiasse, mis on arvutatud kütuse alumise kütteväärtuse alusel) protsentides.

2.6. Kütuse kütteväärtus – kütuse massi- või mahuühiku põlemisel vabanev soojushulk (GJ/t,

MWh/tuh m3, kWh/m3, jne). Arvutuste tegemisel kasutatakse alumist kütteväärtust, mis ei

arvesta suitsugaasides sisalduva veeauru kondenseerumissoojust4.

2.7. Lubatud müügitulu – soojuse põhjendatud müügitulu, mida ettevõtja võib teenida

kooskõlastatud hinnaga soojust müües. Lubatud müügitulu arvutamisel võetakse arvesse

põhjendatuks loetud kulud (muutuvkulud, tegevuskulud ja kapitalikulu) ning põhjendatud

tulukus.

2.8. Mittepõhitegevus – tegevusala, mis ei ole otseselt seotud soojuse tootmise, jaotamise või

müügiga.

2.9. Muutuvkulud – kulud, mis muutuvad soojuse tootmismahu muutudes.

2.10. Müügimaht – soojuse müügimaht regulatsiooniperioodil megavatt-tundides.

2.11. Põhitegevus – otseselt soojuse tootmise, jaotamise või müügiga seotud tegevus.

2.12. Primaarenergia – kütustes sisalduv energiakogus megavatt-tundides, mida mõõdetakse

alumise kütteväärtuse alusel.

2.13. Põhjendatud tulukus – ärikasum, mis leitakse reguleeritava vara väärtuse ja põhjendatud

tulunormi korrutisena.

2.14. Põhjendatud tulunorm – reguleeritava vara kapitali tootlus, mis ei ületa hinna

kooskõlastamise ajal soojusettevõtjale rakendatavat kaalutud keskmist kapitali hinda

(WACC).

2.15. Regulatsiooniperiood – 12-kuuline periood, mille põhjendatud hinnakomponendid on

aluseks soojuse piirhinna arvutamisel. Regulatsiooniperiood ei pea kattuma kalendriaasta

4 Mida suurem on kütuse niiskus ja vesinikusisaldus, seda suurem on erinevus ülemise ja alumise kütteväärtuse vahel.

7

ega ettevõtte majandusaastaga.

2.16. Reguleeritav tegevus – soojusettevõtja majandustegevus, mille suhtes rakendatakse

käesolevat Metoodikat,

2.16. Reguleeritav vara – reguleeritavas tegevuses kasutatav põhivara ja käibekapital.

2.17. Tegevuskulud – soojuse hinda lülitatavad põhjendatud kulud, mis ei sisalda muutuv-,

kapitali- ja finantskulusid.

2.18. Trassikadu (absoluutne) – kaugküttevõrku antud ja müüdud soojuse koguse vahe

megavatt-tundides.

2.19. Trassikadu (suhteline) – kaugküttevõrku antud ja müüdud soojuse koguse vahe

kaugküttevõrku antud (toodetud ja/või sisseostetud) soojuse koguse suhtes protsentides.

2.20. Võrgupiirkond – maa-ala, kus asub ja kus arendatakse ühe võrguettevõtja omandis või

valduses olevat kaugküttevõrku (KKütS § 2 p 7).

3. Kulude eristamine

3.1. Vastavalt KKütS § 7 lg-le 2 peab soojusettevõtja oma raamatupidamises pidama eraldi

arvestust soojuse tootmise, jaotamise, müügi ja nende tegevustega mitteseotud

tegevusalade kohta.

3.2. Tulenevalt KonkS § 181 on eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja

kohustatud pidama eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta,

lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest,

mis tuleb selgelt kindlaks määrata ettevõtja sise-eeskirjades. Tulude ja kulude arvestus

peab võimaldama hinnata, kas ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras

toote või teenuse väärtusega.

3.3. Soojusettevõtja, kes toodab soojust katlamajas ja/või ostab seda teistelt tootjatelt, peab

tulude ja kulude kohta arvestust järgmiste tegevuste osas:

1) soojuse tootmine

2) soojuse jaotamine ja müük

3) mittepõhitegevus.

3.4. Käesoleva Metoodika punkt 3.3 alapunktides 1 ja 2 nimetatud kulude osas tuleb eraldi välja

tuua liitumistasude ja sihtfinantseeringute (nt Keskkonnainvesteeringute Keskuse SA-lt

saadud toetus) kaasabil soetatud põhivarade maksumused.

3.5. Soojuse hindade kooskõlastamise või rakendatud müügihindade kontrollimise

järelevalvementluse läbiviimisel kontrollitakse ettevõtja kulude jagamist, järgides

objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtteid.

Kulude jagamise põhimõtteid tegevusalade või tegevuste kaupa peab ettevõtja põhjendama

hinnataotlusele lisatud seletuskirjas. Juhul, kui kulude jagamise või arvestamise põhimõtteid on

majandusaasta kestel või erinevate majandusaastate lõikes oluliselt muudetud, mille tõttu ei ole

tagatud jagatud kulude objektiivne võrdlemine, peab ettevõtja piisava täpsusega selgitama,

millised on kulude jagamis- ja arvestuspõhimõtete muutusest tingitud erisused ja mõjud igale

konkreetsele tegevusele.

8

3.6. Konkurentsiamet analüüsib regulatsiooniperioodi kulude jagamist soojusettevõtja poolt

müüdavate erinevate toodete ja teenuste vahel ning kontrollib, et nende puhul ei esineks

ristsubsideerimist.

4. Soojuse hinna arvutamise aluseks olevad kulud, nende analüüs ja

põhjendamine

4.1. Soojuse hinna kooskõlastamisel võetakse regulatsiooniperioodi soojuse müügimahu

prognoosimisel aluseks viimase kolme majandusaasta (12-kuulised perioodid) müügimahtude

aritmeetiline keskmine.

Kui müügimahu arvestuse aluseks olevad objektiivsed tegurid ja asjaolud (tarbijate liitumine või

lahkumine võrgust, hoonete rekonstrueerimine, tarbijate osaline üleminek muule kütteviisile jne) on

regulatsiooniperioodile eelneva kolme majandusaasta (kolme 12-kuulise perioodi) jooksul oluliselt

muutunud, teeb soojusettevõtja müügimahu leidmiseks täiendava analüüsi. Täiendav müügimahu

analüüs peab sisaldama andmeid tarbijate arvu ja nende tegelike ning prognoositavate

müügimahtude kohta 12-kuuliste perioodide lõikes. Koos selgitustega tuuakse välja nende tarbijate

müügimahtude dünaamika, kelle ostumahu oluline vähenemine või suurenemine on põhjustanud või

põhjustab müügimahu olulise muutuse võrgupiirkonnas.

Konkurentsiamet hindab ettevõtjate poolt esitatud soojuse müügimahtusid ja

regulatsiooniperioodi müügimahu prognoosi põhjendatust 12-kuuliste perioodide lõikes, et tagada

soojuse hinna arvutamise aluseks võetav viimase kolme majandusaasta müügimahtude objektiivne

võrdlus ka juhul, kui ettevõtja kolm viimast majandusaastat on olnud erineva pikkusega.

4.2. Soojuse piirhinda lülitatav kulu peab olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning

võimaldama ettevõtjal täita seaduses sätestatud kohustusi.

Soojuse hinna kooskõlastamisel regulatsiooniperioodiks võetakse aluseks üksnes

põhjendatud müügimaht ja kuluefektiivsust väljendavad kulud.

Soojuse piirhinda lülitatavate kulude põhjendatust ja nende kuluefektiivsust hindab

Konkurentsiamet tehniliste näitajate (tootmise kasutegur, trassikadu, elektrienergia kulu), tehniliste

näitjate kogumi (süsteemi summaarne kasutegur, mis väljendab soojuse tootmise ja jaotamise

efektiivsust) ja kululiikide (muutuvkulud, tegevuskulud, kapitalikulu ja põhjendatud tulukus) lõikes.

4.3. Soojusettevõtja põhjendatud kulud jagunevad järgmiselt:

1) muutuvkulud;

2) tegevuskulud;

3) kapitalikulu.

4.4. Soojusettevõtja muutuvkulud jagunevad järgmiselt:

1) kulud kütusele;

2) kulud soojuse ostmiseks teistelt tootjatelt; 3) kulud keskkonnatasudele;

4) muud muutuvkulud (elektrienergia, vee ja -kanalisatsiooniteenus, kemikaalid ja muud

muutuva iseloomuga kulud).

4.5. Soojuse tootmiseks vajalik kütuse primaarenergia kogus arvutatakse alljärgneva valemi

alusel:

)1(min trassetoot

soojusm

kütus q

Q Q

  

Valem 1

9

kus:

Qkütus – tootmisseadmesse antava kütuse primaarenergia kogus (MWh);

Qsoojusm – tootmisseadmega toodetud soojuse müügikogus (MWh; ei sisalda teistelt

soojuse tootjatelt ostetud ja edasimüüdud soojust);

ηtootmine – soojuse tootmise kasutegur (%);

qtrass – trassikadu (%).

4.6. Kütuse primaarenergia koguse arvutamisel Valem 1 alusel lähtutakse soojuse tootmise

kasuteguri ja trassikao suuruse määramisel Metoodika punktis 5 toodust.

4.7. Kütuse ostukulud kujunevad soojuse tootmiseks vajaliku kütuse koguse ja kütuse

põhjendatud hinna korrutisena. Kütuse ostuhinna põhjendatuse kontrollimisel lähtutakse

Metoodika punktis 4.9 toodud põhimõtetest.

4.8. Lisaks Valemile 1 on võimalik kütuse primaarenergia kogus arvutada ka kütuse koguse ja

kütteväärtuse alusel. Kütteväärtusena kasutatakse tarnija poolt tarnelepingus märgitud

kütuse alumist kütteväärtust. Kui tarnelepingus puudub kütteväärtuse näitaja, siis kasutatakse

„Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika“ 5 Lisas 5 toodud kütuste alumisi

kütteväärtusi.

4.9. Kütuse (nt hakkpuit, turvas) ja elektrienergia võrguteenuse ostuhindade põhjal arvutatud

kütuse ja võrguteenuse ostukulud lülitatakse soojuse hinda lähtudes soojusettevõtja ja

müüja vahelises lepingus kajastatud hinnast. Maagaasi ja elektrienergia (aktiivenergia)

lepinguliste ostuhindade analüüsimisel võetakse arvesse börsihindu (nt Gaspool ja

Nordpool).

Kui tootmisseadmes kasutatavat kütust (hakkpuit, turvas) on võimalik osta enam kui ühelt tarnijalt,

esitab ettevõtja Konkurentsiametile konkureerivate pakkujate hinnapakkumised (vähemalt kolm).

Pakkumiste alusel lähtub ettevõtja kütuse (hakkpuit, turvas) kulude arvutamisel tagatavast

tarnekindlusest ja majanduslikult soodsaimale pakkumisele vastavast hinnast.

Kui kütuse või elektrienergia hinnale lisanduvad muud seadusest tulenevad maksud ja kohustused

(nt aktsiis, taastuvenergia tasu), lähtutakse kehtestatud tasumäärast.

Taotletud kütuste hindade vastavust turuhinnale kontrollitakse alljärgnevate andmete alusel:

- börsil kaubeldavate kütuste (nt maagaas) ja elektrienergia hinnad;

- Statistikaameti andmebaasis kajastatud andmed;

- Konkurentsiameti andmebaasis kajastatud tarnelepingutes (sõlmitud soojusettevõtja ja

kütuse tarnija vahel) kokkulepitud hinnad;

- Erametsakeskuse puiduturu ülevaadetes kajastatud hinnad jm asjakohased avalikud allikad

(sh Riigimetsa Majandamise Keskuse avalikud andmed).

Juhul, kui mõnel kütuseliigil puudub turuhind, lähtutakse kütuse hinna arvutamisel möödunud

majandusaasta põhjendatud kuludest.

4.10. Reguleeritud hindadega teenuste (elektrienergia võrgutasud, gaasi võrguteenuse ning vee-

ja kanalisatsiooniteenuse hinnad, jm) osas lähtutakse ettevõtjale Konkurentsiameti või

5 Ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 58; avaldatud RT

I, 09.06.2015, 21.

10

kohaliku omavalituse poolt kooskõlastatud hinnakirjast.

4.11. Teistelt tootjatelt sisseostetud soojuse ostukulud kujunevad põhjendatud soojuse

ostukoguse ja Konkurentsiameti kooskõlastatud soojuse hinna (tootmishind) korrutisena,

välja arvatud Metoodika punktis 4.12 märgitud juhul.

4.12. Kui võrguettevõtja on lähtuvalt KKütS § 141 viinud läbi soojuse ostu konkursi, mille

pakkumise tulemusel kujunes sisseostetud soojuse hind (tootmishind) lepingu kehtivuse

perioodil madalamaks võrreldes Konkurentsiameti kooskõlastatud soojuse hinnaga, siis

võetakse soojuse piirhinna kujundamisel tarbijale aluseks soojuse tootja ja võrguettevõtja

vahelises lepingus kokkulepitud madalam sisseostetud soojuse hind (tootmishind).

Konkurentsiamet lähtub soojuse hinna kooskõlastamisel käesolevast Metoodikast. Sealjuures võib

Konkurentsiamet menetluskäigus jõuda muu tulemuseni, kui on konkursi võitnud soojuse tootja ja

võrguettevõtja poolt kokkulepitud hinnamudeli järgi arvutatud soojuse hinna piirmäär. Kui

konkursi võitnud soojuse tootjaga lepingus kokkulepitud hinnamudeli alusel kujuneb sisseostetava

soojuse hind (tootmishind) erinevaks võrreldes käesoleva Metoodika kohaselt kujundatava soojuse

hinnaga (tootmishind), kuulub kohaldamisele alati madalam hind.

Olenemata sõlmitud lepingu tingimustest, sh soojuse tootja ja võrguettevõtja vahel kokkulepitud

soojuse hinnamudelist, mille alusel arvutatakse soojuse hind (tootmishind), ei vabane

soojusettevõtja kohustusest kooskõlastada müüdava soojuse piirhind Konkurentsiametiga.

4.13. Tulenevalt keskkonnatasude seaduse § 3 lg-st 3 jaotatakse keskkonnatasud loodusvara

kasutusõiguse tasudeks (sh vee erikasutusõiguse tasu) ja saastetasudeks (sh saasteainete

heitmine välisõhku). Saastetasude kulu suurus arvutatakse vastavalt soojuse tootmiseks

kuluva kütuse koguse, saasteainete heitkoguste ja keskkonnatasude seaduses sätestatud

saastetasumäärade alusel. Saasteainete heitkoguste kontrollimisel lähtub amet

atmosfääriõhu kaitse seadusest (AÕKS) ja selle § 107 lõike 1 alusel kehtestatud:

- keskkonnaministri 24.11.2016 määrusest nr 596 „Põletusseadmetest ja põlevkivi

termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja

arvutusliku määramise meetodid“ (jõustunud 25.03.2019);

- keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 86 „Välisõhku väljutatava

süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“.

4.14. Muude muutuvkulude suuruse arvutamisel lähtutakse soojuse tootmiseks vajaminevast

kogusest ja kehtivast turuhinnast.

4.15. Tegevuskulud on kulud, mida ettevõtja saab mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse

kaudu.

Tegevuskulud on näiteks seadmete ja rajatiste jooksvad hooldus- ja remondikulud, müügitegevuse

kulud, bürookulud, tööjõukulud jms, mida ettevõtja saab investeeringute ning efektiivsema

majandustegevuse kaudu otseselt kontrollida ja mõjutada (nt teostatud investeeringute tulemusel

vähenevad kaod kaugküttevõrgus, mille tulemusel omakorda vähenevad remondimaterjalide ja –

tööde kulud; kaugjuhtimissüsteemide paigaldamine võimaldab vähendada katlamajade hooldusega

seotud tööjõukulusid ning transpordikulusid; ettevõtte restruktureerimine võimaldab alandada

juhtimistasusid jne).

4.16. Soojuse hinda ei lülitata alljärgnevaid kulusid:

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;

2) sponsorluse, kingituste ja annetusega seotud kulud;

6 Uus redaktsioon avaldatud RT I, 22.03.2019, 9

11

3) erisoodustuste ja vastuvõtukulud;

4) dividendide kulusid;

5) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahv, sunniraha ja viivis;

6) finantskulu;

7) soojuse vahendajatele makstavad tasud (nt vahendaja jagab tarbitud soojuse korterite

kaupa), sest vastavalt KKütS § 8 lg 1 ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle

võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud;

8) muu kulu, mis ei ole vajalik ettevõtjale õigusaktiga pandud kohustuse täitmiseks.

Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu ei lülitata soojuse hinda, kuna ükski korrektselt arveid tasuv

tarbija ei nõustu soojuse hinna kaudu kinni maksma võlgnike poolt tasumata arveid. Kui

aktsepteerida ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulude lülitamine soojuse hinda, võtaks see

ettevõtjalt motivatsiooni tegeleda võlgnikega ning senini korrektsetelt arveid tasunud tarbijad

kaotavad omakorda motivatsiooni edaspidi arveid maksta. Kuna ebatõenäoliselt laekuvad arved

tuleb sisse nõuda kohtu kaudu, siis ei tohi neid jaotada kõigi tarbijate vahel.

Sponsorluse, kingituste ja annetustega seotud kulude teostamine on soojusettevõtja jaoks

vabatahtlik ega taga ostutavate teenuste kõrgemat kvaliteeti, sest soojuse tootmiseks, jaotamiseks

ja müügiks ei ole nimetatud kulud vajalikud.

Erisoodustuste kulud (nt kulud sportimisele, ametiauto kasutamisega seotud kulud, jms) ehk

tööandja poolt töötaja jaoks tehtavad lisakulud (hüved) seoses töösuhtega, mis ületavad

tööandjale õigusaktidega pandud kohustusi või sätestatud määrasid, ei ole vajalikud ega seotud

soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga, ning ettevõtjal on võimalik valida, kas nimetatud kulusid

teha või mitte. Nimetatud kulude tegemata jätmine ei põhjusta osutatavate teenuste madalamat

kvaliteeti.

Õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid, sunniraha ja viivised ei ole seotud soojuse

tootmise, jaotamise ja müügiga, kuivõrd nende kulude tekkepõhjus on reeglina ettevõtjapoolne

seaduste mittetäitmine või puudused nende järgimises. Soojusettevõtja on kohustatud temale

õigusaktidega pandud kohustusi täitma, mistõttu seaduste mittetäitmisest tulenevaid trahve,

sunniraha või viiviseid ei ole põhjendatud lülitada soojuse hinda.

Tulenevalt KKütS § 8 lg-st 3 lõpeb soojuse piirhinna kujundus põhjendatud tulukuse (ärikasum)

komponendiga, mistõttu finantskulusid (kasumiaruande skeemi kohaselt arvestatakse finantskulud

peale ärikasumit) soojuse hinda ei lülitata.

Dividendikulud, tulumaksukulud erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt,

dividendidelt ja muudelt kasumieraldistelt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja muudelt

ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ei ole vajalikud soojuse tootmise, jaotamise ja müügi

osutamiseks, mistõttu nende teostamisel tuleb need kulud soojusettevõtjal kompenseerida tulukuse

arvelt.

Kahjumit materiaalse või immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest ei arvestata soojuse

hinda kui põhjendamatut kulu, mille eesmärgiks võib olla tahtlik kulude suurendamine (nt

põhivarade likvideerimisel toimub antud varade hilisem müük kasumiga). Põhivara amortiseeritav

väärtus tuleb raamatupidamises selle kasuliku eluea jooksul maha kirjendada.

4.17. Põhjendatud kulude, mh tegevuskulude, analüüsimisel kasutatakse alljärgnevaid

meetodeid:

1) tehniliste näitajate analüüs (soojuse tootmise kasutegur, trassikadu, elektrienergia

erikulu, jm);

12

2) tegevuskulude ja müügimahu suhtarvu arvutamine ehk erikulu (€/MWh)

müügimahu kohta;

3) ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste

sarnaste ettevõtjate või teiste sarnaste võrgupiirkondade kuludega (nn

benchmarking);

4) kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus Statistikaameti poolt avaldatud

tegeliku ning Rahandusministeeriumi prognoosidel põhineva

tarbijahinnaindeksi dünaamikaga;

5) erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sh eksperthinnangud).

Üksikud kulukomponendid peavad olema soojusettevõtja poolt põhjendatud, nt põhitegevuseks

vajalikud kaubad ja teenused peavad olema ostetud põhjendatud hinnaga jm.

Kulude arvestuses tuleb järgida ka KonkS § 181 sätestatud põhimõtteid, mille kohaselt eri- või

ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja on kohustatud pidama eraldi arvestust iga toote või

teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt

põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt määratleda ettevõtja sise-eeskirjades. Tulude

ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus

vahekorras toote või teenuse väärtusega. Seega kui ettevõtja soetab vara (nt soojusarvesti 1800 €

eest), mida kasutatakse põhitegevuses enam kui ühe aasta jooksul (nt 10 aastat), kuid tulenevalt

raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist (nt 2000 €)

kajastatakse alla alampiiri maksumusega vara mitte põhivarana, vaid tegevuskuludes

perioodikuluna, lähtub Konkurentsiamet sedalaadi kulude lülitamisel soojuse hinda läbi

tegevuskulude proportsionaalselt nende eeldatava kasutuseaga (antud näite puhul 1800 € 10 aasta

jooksul ehk 1 800 / 10 = 180 €/aastas). Eelkirjeldatut põhjusel, et tagada võimalikult täpne

põhjendatud kulude kajastamine soojuse hinnas ning seeläbi vältida ühekordselt teostatavate, kuid

olulises summas kulude järsku mõju soojuse hinnale. Vara soetamiseks tehtud kulude lülitamisel

soojuse hinda lühema perioodi jooksul (nt üks aasta) ei kujune teenuse hind vastavaks teenuse

väärtusega (kuna teenuse osutamiseks soetatud vara kasutatakse pikaajaliselt), olles seega

vastuolus KonkS § 181 sätestatud põhimõttega.

4.18. Tegevusloa tingimustes võib sätestada ettevõtjale kohustuse tehniliste efektiivsusnäitajate

ja/või kulude kokkuhoiu saavutamiseks. Kui ettevõtja, kooskõlas kaugkütteseadusega

(KKütS § 18 lg 2), ei vaja tegutsemiseks vastavat tegevusluba, kajastatakse nimetatud

kohustuste saavutamise nõuded soojuse piirhinna kooskõlastamise otsuses.

Soojusettevõtja arvestab oma tegevuses võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukavas püstitatud

eesmärke ja tähtaegu, kavandades ja teostades võrgupiirkonna arengut majanduslikult

ratsionaalsel viisil.

Kui majandusanalüüsi käigus selgub, et ettevõtja kulud ja/või tehnilised efektiivsusnäitajad (nt

tootmise kasutegur, trassikadu, elektrienergia erikulu jms) väljendavad ebaefektiivsust ning

ettevõtja ei saa koheselt oma tegevust ümber korraldada, antakse ettevõtjale mõistlik tähtaeg

majandustegevuse efektiivsemaks muutmiseks. Ettevõtja esitab tegevuskava koos põhjendustega,

milles märgib ära, millise ajaperioodi jooksul ja millises summas teostatakse optimaalsed

investeeringud tehnilise efektiivsusnäitaja ja/või kulude kokkuhoiu saavutamiseks ning selgitab,

millal ja millises summas avaldub meetmete rakendumisel prognoositav efektiivsus või kulude

kokkuhoid. Juhul, kui ettevõtja ei täida temale antud mõistliku tähtaja jooksul võetud kohustusi,

mistõttu on ettevõtja kulud ja/või tehnilise efektiivsuse näitajad järgnevatel perioodidel jätkuvalt

ebaefektiivsed, siis võib Konkurentsiamet jätta taotletud soojuse piirhinna kooskõlastamata.

13

Võrgupiirkondade osas7, milles investeeringute tegemist punktides 5.2 ja 5.4 nimetatud tehniliste

nõuete saavutamiseks on tehnilis-majandusliku analüüsi käigus selgelt hinnatud ebaotstarbekaks

(suurendab oluliselt soojuse hinda võrgupiirkonnas), esitatakse vastav majanduslik arvutus koos

seletuskirjaga.

5. Tehnilised nõuded soojuse hinna kooskõlastamisel

5.1. Absoluutse ja suhtelise tassikao arvestamisel võetakse aluseks eelnevate perioodide

tegelikud näitajad ja Metoodika punktis 5.2 toodud suhtelise trassikao tehniliste nõuete

eesmärgid.

Konkurentsiamet analüüsib võrgupiirkonna trassikao muutumist ajas nii absoluutväärtuse (MWh)

kui ka suhtelise (%) trassikao näitajate alusel. Analüüsi käigus hinnatakse kaugküttevõrgule

iseloomulikke näitajaid, nagu soojustarbimise tihedus (madal või kõrge), soojuse müügimaht

(vähenev või suurenev), suveperioodil soojuse tootmine sooja tarbevee vajaduseks (jah või ei),

kaugküttevõrgu tehniline seisund (halb või hea) ja vajalike investeeringute mõju soojuse piirhinnale

(suurendav või vähendav). Nimetatud asjaolude alusel hindab Konkurentsiamet punktis 5.2 toodud

trassikadude tehniliste nõuete reaalse täitmise võimalust. Kui trassikadude tehniliste nõuete

täitmise osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, siis võib Konkurentsiamet nõuetest kõrvale

kalduda.

5.2. Trassikadude tehnilised nõuded aastate lõikes on järgmised:

1) alates 2021. aastast 14%; 2) alates 2023. aastast 13,5%;

3) alates 2025. aastast 13%; 4) alates 2027. aastast 12,5%;

5) alates 2029. aastast 12%;

6) alates 2031. aastast 11,5%.

Metoodikas on kaugküttetrasside kadude nõuded (millest kõrgemat trassikadu soojuse hinnas võib

Konkurentsiamet mitte aktsepteerida) seatud eesmärgiga, et täita KKütS § 5 lg-st 1 tulenev nõue,

mille kohaselt peab kaugküte olema efektiivne ja jätkusuutlik. Ka energiatõhusue direktiivi8 üheks

peaeesmärgiks on: "Energiat peab tõhusamalt kasutama energiaahela kõikides etappides, alates

energia toomisest ja selle edastamisest kuni kasutamiseni välja." Trassikao tehnilise nõude

sätestamise eesmärgiks on ka motiveerida soojusettevõtjaid tegema investeeringuid

kaugküttetrassidesse trassikao vähendamiseks, et kaitsta tarbijaid soojuse ebaefektiivse

jaotusteenuse jätkamise eest. (Vt lisaks punktis 4.18 toodud selgitust).

5.3. Soojuse tootmise kasuteguri arvestamisel võetakse aluseks

eelnevate perioodide tegelikud näitajad, mis ei või olla madalamad käesoleva Metoodika

punktis 5.4 toodud tehnilistest nõuetest.

Metoodikas on toodud tehnilised nõuded soojuse tootmise kasutegurile kütuse alumise kütteväärtuse

alusel soojuse tootmisel maagaasist, vedelkütusest ja tahkekütusest eesmärgiga, et täita KKütS § 5

lg-st 1 tulenev nõue, mille kohaselt peab kaugküte olema efektiivne ja jätkusuutlik. Ka

energiatõhusue direktiivi 9 üheks peaeesmärgiks on: "Energiat peab

tõhusamalt kasutama energiaahela kõikides etappides, alates energia toomisest ja selle 7 Nt väga madala soojustarbimise tihedusega võrgupiirkonnad jm 8 https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/energeetika/energiasaast 9 https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/energeetika/energiasaast

14

edastamisest kuni kasutamiseni välja." Tootmise kasuteguri tehniliste nõuete sätestamise

eesmärgiks on ka motiveerida soojusettevõtjaid tegema optimaalseid investeeringuid

katelseadmetesse kütuste efektiivsemaks kasutamiseks ning kaitsta tarbijaid soojuse ebaefektiivse

tootmistegevuse jätkamise eest.

Konkurentsiamet analüüsib kasuteguri muutumist ajas. Analüüsi käigus hinnatakse soojuse

tootmisele iseloomulikke näitajaid, nagu soojuse tootmine baaskoormuse ja/või tipukoormuse

katlaga ja soojuse tootmismaht. Nimetatud asjaolude alusel hindab Konkurentsiamet punktis 5.4

toodud kasutegurite tehniliste nõuete reaalse täitmise võimalust. Kui kasutegurite tehniliste nõuete

täitmise osutub majanduslikult ebaotstarbekas, siis võib Konkurentsiamet nõuetest kõrvale kalduda.

5.4. Soojuse tootmise kasuteguri tehnilised nõuded kütuse alumise kütteväärtuse alusel on

järgmised:

1) gaasikütusest mitte alla 92%;

2) vedelkütusest mitte alla 90%;

3) tahkekütusest mitte alla 85%.

Soojuse tootmise kasutegurid sõltuvad kasutatavast kütuseliigist ja katelseadmete koormatusest (nt

töötamine kas baas- ja/või tipukoormusel). Erinevate tehnoloogiate kasutamise tulemusena on

kütuste põletamisel katlaseadmetes võimalik saavutada erinev soojuse tootmise kasutegur.

Metoodikas sätestatud soojuse tootmise kasutegurite määramisel on arvestatud ekspertide

hinnanguid ja Konkurentsiameti andmebaasis olevate soojusettevõtete tegelikke statistilisi

andmeid. (Vt lisaks punktis 4.18 toodud selgitust).

6. Reguleeritav vara ja kapitalikulu

6.1. Kapitalikulu (põhivara kulum) eesmärk on põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine

müüdava soojuse hinna kaudu põhivara kasuliku tehnilise eluea10 vältel.

Kapitalikulu arvutatakse põhivara soetusmaksumuselt põhjendatud kapitalikulunormide

(kuluminormide) alusel. Kapitalikulunormid ei ole põhjendatud järgmistel juhtudel: a) kui need

erinevad oluliselt sarnase eluea ja kasutusotstarbega põhivaradele määratud

kapitalikulunormidest; b) kui kapitalikulu arvutamisel ei ole ettevõtja lähtunud põhivarade

kasulikust tehnilisest elueast.

Konkurentsiamet toetub kapitalikulu põhjendatuse hindamisel eksperthinnangutele ja tootja

informatsioonile seadme tehnilise eluea kohta.

6.2. Reguleeritava põhivara väärtuse leidmine on vajalik kapitalikulu arvutamiseks.

6.3. Kapitalikulu arvutatakse reguleeritava põhivara hulka arvestatud amortiseeruvalt põhivaralt.

6.4. Soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks vajaliku reguleeritava põhivara hulka

arvestatakse üksnes tegelikult teostatud ja regulatsiooniperioodiks prognoositud

põhjendatud investeeringud kooskõlas Metoodika punktis 6.5 kajastatuga.

Soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga ning HOS-st tulenevate kohustuste täitmisega seotud

investeeringud on teatud ajaperioodil tekkepõhiselt arvestatud põhivara soetamise ja põhivara

parendamisega seotud kulude kogusumma.

10 Põhivara kasulik eluiga samastatakse tehnilise elueaga, so periood, mille jooksul vara soojusettevõtja poolt

tõenäoliselt kasutatakse.

15

6.5. Reguleeritava põhivara hulka ei arvestata:

1) põhivara, mida soojuse tootmis-, jaotamis- ja müügitegevuses ei kasutata;

2) pikaajalisi finantsinvesteeringuid;

3) immateriaalset põhivara, välja arvatud arvutitarkvara ja litsentsid;

4) tagastamatu abi eest (s.h sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara;

5) liitumistasudest soetatud põhivara;

6) mittepõhjendatud investeeringuid.

Tagastamatu abi raames (s.h sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara ja tarbijate poolt makstud

liitumistasudest soetatud põhivara välistamine reguleeritava põhivara hulgast on põhjendatud

lähtuvalt asjaolust, et tagastamatu abi raames soetatud põhivarasse ja tarbijate makstud

liitumistasudest soetatud põhivarasse ei ole ettevõtja pidanud ise investeerima, vaid vastava

põhivara soetamist on finantseeritud kolmandate isikute poolt eraldatud toetuste arvel või tarbijate

poolt, s.t ettevõtja ei ole nende põhivarade soetamiseks ise kulutusi teinud. Juhul, kui reguleeritava

põhivara hulka arvestada ka tagastamatu abi raames soetatud põhivara ja tarbijate poolt makstud

liitumistasudest soetatud põhivara, siis oleks ettevõtjal võimalik teenida õigustamatult tulu varalt,

mille soetamiseks ta ise kulutusi tegema ei ole pidanud. Selline olukord oleks vastuolus kapitalikulu

arvestamise eesmärgiga, milleks on ettevõtja investeeritud põhivara soetamiseks tehtud kulutuste

tagasiteenimine - kui ettevõtja konkreetsesse põhivarasse investeerinud ei ole, siis ei ole tal ka alust

arvestada tarbijatele müüdava soojuse hinda põhivara soetamiseks mittetehtud kulutusi

(kapitalikulu ega ka põhjendatud tulukust). Konkurentsiamet ei pea põhjendatuks võimaldada

ettevõtjal teenida tulukust põhivaralt, mille ta on tagastamatu abi arvel sisuliselt tasuta saanud või

mis on tarbijate liitumistasude arvelt juba kinni makstud, mistõttu välistatakse ettevõtjapoolse

topelttasu võtmise võimalus. Jättes reguleeritava põhivara hulgast välja tagastamatu abi raames

soetatud põhivara ja tarbijate poolt makstud liitumistasudest soetatud põhivara, tagatakse soojuse

hindade kujundamine lähtuvalt ettevõtja poolt kantud kuludest, mis on kooskõlas KKütS § 8 lg-st 3

tuleneva soojuse hindade kulupõhise kujundamise põhimõttega.

Ettevõtja majandustegevuse analüüsi protsessis analüüsib Konkurentsiamet reguleeritavasse

põhivarasse teostatud ja ka kavandatavate investeeringute põhjendatust. Konkurentsiamet ei

arvesta reguleeritava põhivara hulka mittepõhjendatud investeeringuid ning põhivara, mida

ettevõtja tegelikult soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks ei kasuta seoses majandusliku

otstarbekuse puudumisega. Kuna regulatsioon näeb ette reguleeritavalt varalt põhjendatud

tulukuse arvestamist, kehtib seos, et mida suurem on reguleeritavate varade väärtus, seda suurem

on põhjendatud tulukus. Võib juhtuda, et tulenevalt eesmärgist teenida oluliselt kõrgemat tulukust

soovib soojusettevõtja põhivarad üles hinnata ilma, et teostataks täiendavaid investeeringuid vara

väärtuse ja/või eluea tõstmiseks. Seetõttu hindab Konkurentsiamet mittepõhjendatuks kulud

põhivaradesse ulatuses, kui on näiteks toimunud põhivarade edasimüük bilansilisest

jääkmaksumusest kõrgema hinnaga ühelt soojusettevõtjalt teisele või samasse omanike ringi

kuuluvast ühelt ettevõtjalt teisele või kui soojusettevõtja on teostanud põhivarade üleshindluse.

Olukorda, kus müügitehingute ja/või üleshindluste tulemusel soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga

seotud varad müüakse edasi oluliselt kõrgema hinnaga (muutub üksnes varade omanik) ilma, et

teostatakse täiendavaid investeeringuid nende samade põhvarade väärtuse suurendamiseks ning

eluea pikendamiseks, ei käsitleta teostatud investeeringuna olemasolevasse reguleeritavasse

varasse. Põhivara väärtust korrigeeritakse, kui selgub, et see sisaldab vara, mida ettevõtja on

üleshinnanud, tegelikult ei kasuta / või nende varade kasutamine ei ole põhjendatud soojuse

tootmise, jaotamise ja müügiga seotud tegevustes / või kui põhivara väärtus erineb märkimisväärselt

sarnase elueaga ja sama kasutusotstarbega sarnaste põhivarade väärtusest (mittepõhjendatud

kuluminormidega kuludesse kirjendamine, sarnaste põhivarade turuväärtuse langus; üldine

16

majanduskeskkond ja halvenenud turusituatsioon ning varast genereeritava tulu vähenemine;

põhivarade füüsilise seisundi järsk halvenemine jm).

6.6. Kui müüdava soojuse piirhind on Konkurentsiametiga eelnevalt kooskõlastatud, lähtutakse

hinna kooskõlastamisel aluseks olnud reguleeritava vara arvestusest ning käesoleva

Metoodika punktides 6.8, 6.9, 6.10 ja punktis 6.12 lg-tes 2-12 sätestatust. Muudel juhtudel

lähtutakse käesoleva Metoodika punktides 6.7–6.11 sätestatust.

6.7. Reguleeritava vara väärtuse leidmisel kasutatakse põhivara bilansilist jääkmaksumust

regulatsiooniperioodi lõpus, võttes arvesse käesoleva metoodika punktis 6.5 sätestatut.

Kapitalikulu leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit, mis on arvestatud

reguleeritavalt põhivaralt.

Kapitalikulu leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritava põhivara

osas põhjusel, et raamatupidamiskohuslane peab materiaalse põhivara objektide amortiseeritava

osa amortiseerima kulusse objekti kasuliku tehnilise eluea jooksul 11ning raamatupidamiskohuslase

poolt valitud amortisatsioonimeetod peab süstemaatiliselt peegeldama vara kasutamisest tema

kasuliku eluea jooksul saadava majandusliku kasu jaotumist ajas12. Seega, kui ettevõtja on lähtunud

eeltoodud arvestuspõhimõtetest, siis vastab ettevõtja reguleeritavas tegevuses kasutatava põhivara

väärtus ettevõtte põhivarade bilansilisele jääkmaksumusele. Ka Soojuse Määruse 13 § 11 lg 5

kohaselt kasutatakse reguleeritava vara väärtuse leidmisel põhivara bilansilist jääkmaksumust

arvestusperioodi lõpus.

Soojuse piirhinda lülitatakse kapitalikulu, mis ei ole suurem võrreldes väärtusega, mis oleks

arvestatud põhivaralt rakendades selle soetusmaksumusele kasuliku tehnilise elueaga kooskõlas

olevat kapitalikulunormi.

6.8. Reguleeritav vara regulatsiooniperioodil arvutatakse alljärgneva valemi alusel:

= + Valem 2

kus:

RV – reguleeritav vara;

RVr – reguleeritava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus;

KK – käibekapital.

6.9. Käibekapitali arvestuse aluseks võetakse 5% regulatsiooniperioodi soojuse lubatud

müügitulust. Vajadusel teostatakse detailne käibekapitali analüüs.

6.10. Vertikaalselt integreeritud kontserni kuuluvate ettevõtjate sisekäivet ei lülitata käibekapitali

arvestusse.

Vertikaalselt integreeritud kontserni kuuluvate teiste ettevõtjate sisekäivet ei arvestata käbekapitali

arvestuses, et hoida ära juhtumid, kus soojusettevõtjad loovad kontserni kuuluva äriühingu, kellele

müüvad esmalt kogu enda poolt osutatava teenuse ning seejärel teine ettevõtja müüb teenuse

omakorda tarbijatele edasi, saades käibekapitaliks juba kaks korda suurema summa.

6.11. Kui ettevõtja raamatupidamises on teostatud põhivara ümberhindlusi ja/või oluliselt

muudetud põhivara kuluminorme või kui põhivara kuluminormid ei vasta selle kasulikule

elueale, teostatakse reguleeritava vara ja kapitalikulu arvestus vastavalt punktile 6.12.

11 Eesti Hea Raamatupidamistava, RTJ 5 punkt 22 12 Eesti Hea Raamatupidamistava, RTJ 5 punkt 23 13 Majandus ja kommunikatsiooniministri määrus nr 51, 22.06.2011 „Soojuse müügi ajutise hinna kehtestamise kord“

17

6.12. Reguleeritava põhivara ja kapitalikulu arvestus käesoleva Metoodika punktides 6.6 ja 6.11

sätestatud juhtudel toimub järgmiselt:

1) Alates piiraastast toimub soojusettevõtja põhivara jagamine enne piiraastat soetatud põhivaraks ja pärast piiraastat soetatud põhivaraks.

2) Kapitalikulu arvutamisel peetakse eraldi arvestust enne ja pärast piiraastat soetatud

põhivara kohta ning sellest tulenevalt arvestatakse eraldi kapitalikulu.

3) Kapitalikulu arvestuses rakendatakse lineaarset kapitalikulu arvestamise meetodit.

4) Korrektsioone põhivara väärtuses ja kapitalikulunormides on õigus teostada, kui

ilmneb, et nii enne kui ka pärast piiraastat soetatud põhivara hulgas on vara, mida

ettevõtja tegelikult ei kasuta majandustegevuse teostamiseks või kui ilmneb, et

põhivara väärtus ja kapitalikulunormid ei ole põhjendatud.

Põhivara bilansilist väärtust korrigeeritakse, kui selgub, et põhivara hulgas on vara, mida ettevõtja

tegelikult ei kasuta / või nende varade kasutamine ei ole põhjendatud soojuse tootmise, jaotamise ja

müügiga seotud tegevuses / või kui põhivara väärtus erineb märkimisväärselt selle põhjendatud

väärtusest.

Kapitalikulunormid ei ole põhjendatud juhul, kui need erinevad oluliselt sarnase elueaga sama

kasutusotstarbega sarnastele põhivaradele määratud kapitalikulunormidest või kui kapitalikulu

arvestamisel ei ole ettevõtja lähtunud põhivarade kasulikust (tehnilisest) elueast.

5) Enne piiraastat soetatud põhivaralt arvestatakse kapitalikulu tema jääkmaksumuse

alusel. Seejuures kehtestatakse enne piiraastat soetatud põhivarale

kapitalikulunorm(id), mille alusel toimub hindadesse lülitatava kapitalikulu arvestus.

6) Alates piiraastast soetatud põhivarale arvestatakse kapitalikulu selle

soetusmaksumuse alusel. Seejuures kehtestatakse alates piiraastast soetatud

põhivarale kapitalikulunorm(id), mille alusel toimub hindadesse lülitatava

kapitalikulu arvestus.

7) Vajadusel võib kasutada põhivarade diferentseerimist, kasutades erinevaid

kapitalikulunorme.

8) Soojuse hinda lülitatav kapitalikulu kujuneb alljärgnevalt:

ℎ = . + ä . Valem 3

A hinnad – hinda lülitatav kapitalikulu;

A enne p.a – kapitalikulu enne piiraastat soetatud põhivarale;

A pärast p.a – kapitalikulu pärast piiraastat soetatud põhivarale.

9) Enne piiraastat soetatud põhivaralt arvestatakse kapitalikulu alljärgnevalt:

. = ää . × . Valem 4

PV jääkmenne p.a – enne piiraastat soetatud põhivara jääkmaksumus;

normenne p.a – kapitalikulunorm enne piiraastat soetatud põhivarale.

10) Pärast piiraastat soetatud põhivaralt arvestatakse kapitalikulu alljärgnevalt:

ä . = (ä . + 0,5 × ) × ä . Valem 5

PVsoetusmpärastp.a – pärast piiraastat soetatud põhivara soetusmaksumus;

I – investeeringud reguleeritavasse põhivarasse;

normpärastp.a – kapitalikulunorm pärast piiraastat soetatud põhivarale.

18

11) Reguleeritava vara arvestus toimub alljärgnevalt:

= (0+ 1)

2 + Valem 6

RV – reguleeritav vara;

RV0 – reguleeritava vara jääkmaksumus 12-kuulise perioodi alguses;

RV1 – reguleeritava vara jääkmaksumus 12-kuulise perioodi lõpus;

KK – käibekapital.

12) Reguleeritava vara jääkmaksumus perioodi lõpus leitakse alljärgneval:

1 = 0 + − − Valem 7

RV1 – reguleeritava vara jääkmaksumus 12-kuulise perioodi lõpus;

RV0 – reguleeritava vara jääkmaksumus 12-kuulise perioodi alguses;

I – investeeringud reguleeritavasse varasse;

A – kapitalikulu;

M – müüdud või mahakantud põhivara.

6.13. Reguleeritava põhivara arvestus peab olema järjepidev ning jätkuma kõikidel tulevastel

regulatsiooniperioodidel, sh ka ettevõtja või vara omandisuhte muutumise korral.

Põhivara arvestus peab olema järjepidev ja ettevõtja raamatupidamises teostatud põhivara

üleshindlusi, ilma reaalseid täiendavaid investeeringuid tegemata, soojuse piir- ja müügihinnas ei

arvestata.

6.14 . Näide 1: Reguleeritava vara ja kapitalikulu arvestus (kui müüdava soojuse piirhind ei ole

Konkurentsiametiga eelnevalt kooskõlastatud Metoodika punktides 6.6-6.10 sätestatud juhul

ehk valem 2).

1) Ettevõtja majandusaasta on 1. jaanuar kuni 31.detsember.

2) Reguleeritavas tegevuses kasutatavate põhivarade soetusmaksumus on 300 tuh €, millelt

arvestatakse kulumit 9 tuh € (3%); mis on ühtlasi soojuse hinda lülitatav kapitalikulu

väärtus; A=9 tuh €;

3) 31.12.2019. seisuga on ettevõtja reguleeritava põhivara jääkmaksumus 250 tuh € ; RVr

= 250 tuh €;

4) Prognoositav soojuse müügitulu 2019.a. on 30 tuh €, millest (5%) käibekapitaliks

arvestatakse 1,5 tuh €; KK = 1,5 tuh €; 5) Reguleeritav vara kokku on 251,5 tuh €; RV = 250+1,5=251,5 tuh €.

6.15. Näide 2: Reguleeritava vara ja kapitalikulu arvestus (kui müüdava soojuse piirhind on

Konkurentsiametiga eelnevalt kooskõlastatud või Metoodika punktis 6.11 sätestatud juhul)

1) Ettevõtja majandusaasta on 1. jaanuar kuni 31.detsember.

2) Piiraastaks on Majandusaasta 1 (fikseeritakse reguleeritava põhivara

raamatupidamislik jääkmaksumus). Majandusaasta 2 alguse seisuga on ettevõtja

reguleeritava põhivara jääkmaksumus 200 tuh €; PVjääkmenne p.a. = 200 tuh €

3) Enne Majandusaastat 1 soetatud põhivarale kehtestatakse kapitalikulunorm 10%;

norm enne p.a. = 10%.

4) Majandusaastal 1 ja Majandusaastal 2 teostatakse investeeringuid 10 tuh € ulatuses;

Majandusaasta 2 alguses, seisuga 01. jaanuar, on PVsoetusmpärast p.a.=10 tuh € ning

Majandusaasta 3 alguses, seisuga 01. jaanuar, on PVsoetusmpärast p.a.=20 tuh €

5) Alates Majandusaastast 1 soetatud põhivarale kehtestatakse kapitalikulunorm 3,0%;

normpärast p.a.=3,0%.

19

Tabel 1. Näide reguleeritava vara ja kapitalikulu arvestusest (valemid 3 kuni 7)

Rea

nr

Ühik Majandus-

aasta 1

Majandus-

aasta 2

1 Reguleeritava põhivara jääkmaksumus aasta alguses tuh € 200,00 189,85

2 Enne piiraastat soetatud põhivara jääkmaksumus tuh € 200,00 200,00

3 Enne piiraastat soetatud põhivara kapitalikulunorm % 10,0 10,0

4 Enne piiraastat soetatud põhivara kapitalikulu tuh € 20,00 20,00

5 Investeeringud tuh € 10,00 10,00

6 Pärast piiraastat soetatud põhivara kapitalikulunorm % 3,0 3,0

7 Pärast piiraastat soetatud põhivara kapitalikulu tuh € 0,15 0,45

8 Kapitalikulu kokku tuh € 20,15 20,45

9 Reguleeritava põhivara jääkmaksumus aasta lõpul tuh € 189,85 179,40

10 Lubatud müügitulu tuh € 10,00 10,00

11 Käibekapital tuh € 0,50 0,50

12 Reguleeritav vara tuh € 195,43 185,13

7. Põhjendatud tulukuse arvutamine

7.1. Põhjendatud tulukus arvutatakse reguleeritava vara väärtuse ja põhjendatud tulunormi

alusel.

Turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja tulunorm peab olema piiratud, kuna tarbijatel puudub

võimalus osta soojust konkureerivatelt ettevõtjatelt. Tulenevalt sellest on nii Euroopas kui ka mujal

maailmas kujundatud üldtunnustatud hinnaregulatsiooni printsiibid, mille üheks eesmärgiks on

eelkirjeldatud ettevõtjate tulukuse piiramine. Ilma tulukuse piiramiseta tekiks turgu valitseval

ettevõtjal võimalus teenida tarbija arvelt ülikasumit ning tarbija peaks ilma regulaatori (antud juhul

Konkurentsiamet) sekkumiseta maksma kinni turgu valitseva ettevõtja võimaliku ülikasumi, sest

tarbijal puudub teenusepakkuja osas alternatiivne valik.

Tulenevalt KKütS § 8 lg 3 p 5 peab soojuse hind olema kujundatud selliselt, et oleks tagatud

põhjendatud tulukus ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Põhjendatud tulukus arvutatakse

soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seotud reguleeritava põhivara väärtuse (sealhulgas ka

mitteamortiseeruv põhivara, milleks on kasutatav maa) ning põhjendatud tulunormi ehk kaalutud

kapitali keskmise hinna (WACC) alusel.

7.2. Põhjendatud tulukus arvutatakse alljärgneva valemi alusel:

= × , Valem 8

PT – põhjendatud tulukus;

rp – põhjendatud tulunorm (WACC);

RV – reguleeritav vara.

7.3. Põhjendatud tulunorm võrdub kaalutud keskmise kapitali hinnaga (WACC):

= Valem 9

7.4. WACCid soojuse tootjatele ja kaugkütte võrguettevõtjatele arvutatakse juhendi alusel,

mis on avalikustatud Konkurentsiameti veebilehel www.konkurentsiamet.ee.

20

Soojusettevõtjatele, kes tegelevad soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga rakendatakse

eraldi WACCe soojuse tootmise reguleeritavale põhivarale ning soojuse jaotamise ja müügi

reguleeritavale põhivarale.

8. Reguleeritavas tegevuses renditud põhivara kasutamine ja rendikulu

põhjendamine

8.1. Soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks vajalike põhivarade rentimisel on

soojusettevõtjal õigus lülitada soojuse hinda renditud reguleeritavalt varalt arvestatud

kapitalikulu ja põhjendatud tulukus samadel põhimõtetel kui vara omanikuna.

Juhul, kui renditav põhivara on vajalik ja seda kasutatakse soojuse tootmise, jaotamise ja müügi

osutamiseks, siis on tegemist reguleeritavas tegevuses kasutatava põhivaraga (Metoodika p 2.17).

Metoodika kohaselt kasutab Konkurentsiamet hindade KKütS-le vastavuse kontrollimisel põhimõtet,

mille kohaselt lülitatakse KKütS § 8 lg 3 p-s 2 nimetatud põhjendatud investeeringud soojuse

tootmise, jaotamise ja müügiga seotud süsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks soojuse piirhinda

läbi põhivara kulumi põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul (Metoodika p 6). Vastavalt

Metoodika punktile 7 arvestatakse põhjendatud tulukus ettevõtja poolt soojuse tootmise, jaotamise

ja müügi osutamiseks investeeritud kapitalilt. Konkurentsiameti eelkirjeldatud lähenemine on

ühtlasi kooskõlas Soojuse Määruses14 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt on soojuse müügi

ajutise hinna arvutamise aluseks soojusettevõtja poolt tehtud põhjendatud investeeringud soojuse

tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks vajamineva põhivara soetamiseks ja parendamiseks.

KKütS § 8 lg 3 kohaselt kujundatakse soojuse hind selliselt, et ettevõtjale oleks tagatud:

1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks

tehtavate kulutuste katmine; 2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus.

Tulenevalt eeltoodust lähtub Konkurentsiamet rendikulu (renditasu) põhjendatuse kontrollimisel

põhimõttest nagu soojusettevõtja oleks ise renditud põhivarade omanik ning teostab renditud

põhivaradelt kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse arvutamise käesoleva Metoodika p-de 6 ja 7

põhjal. Rendikulu on põhjendatud suuruses kui see ei ületa renditud reguleeritavalt põhivaralt

arvutatud kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse summat.

Rendikulude suuruse põhendatuse kontrollimiseks ja hindamiseks esitab ettevõtja

Konkurentsiametile koos hinnataotlusega põhivarade rendilepingu koopia ning renditavate

põhivarade nimekirja, millest peab selguma, millal ja millise maksumusega on põhivarad soetatud

(sealhulgas ära märkides, millised põhivarad ja millises summas on soetatud tagastamatu abi,

tarbijate poolt tasutud liitumistasude või sihtfinantseerimise vahendite abil) ning milline on nende

põhivarade jääkmaksumus viimase majandusaasta lõpu seisuga.

14 RT I, 01.07.2011, 20.

21

9. Lubatud müügitulu ja soojuse hinna arvutamine

9.1. Soojuse piirhinna arvutamise aluseks on regulatsiooniperioodi lubatud müügitulu (Tlubatud).

9.2. Soojuse piirhinda lülitatakse alljärgnevad kulud:

1) muutuvkulud

2) tegevuskulud

3) kapitalikulu

4) põhjendatud tulukus.

9.3. Lubatud müügitulu arvutatakse alljärgneva valemi alusel:

= + + + , Valem 10

kus:

Tlubatud – lubatud müügitulu;

MK – muutuvkulud;

TK – tegevuskulud;

A – kapitalikulu;

PT – põhjendatud tulukus.

9.4. Soojuse piirhind arvutatakse alljärgneva valemi alusel:

ℎ =

[

€

ℎ ] , Valem 11

kus:

h – soojuse piirhind regulatsiooniperioodil (€/MWh);

– lubatud müügitulu;

Q – soojuse müügimaht regulatsiooniperioodil (MWh).

10. Soojuse müügi- ja piirhindade kujunemine

10.1. KKütS § 9 lg 10 alusel võib soojusettevõtja taotleda Konkurentsiametilt hinnavalemi

kooskõlastamist kuni kolmeks aastaks. Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirhinna

kooskõlastamiseks soojusettevõtja taotlusel tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda

mõjutavate tegurite ilmnemisel.

Hinnavalemi kooskõlastamise eesmärgiks on anda soojusettevõtjale võimalus müüa soojust

kooskõlas soojusettevõtja tegevusest sõltumatute tegurite ehk ostuhindade muutusega, mis võib

avaldada otsest mõju soojusettevõtja jätkusuutlikule majandustegevusele.

10.2. Hinnavalemi alusel soojuse piirhinna kooskõlastamisel juhindub Konkurentsiamet KKütS

§ 8 lg-st 3 ning käesolevast Metoodikast.

Soojusettevõtja poolt KKütS § 9 lg 10 alusel taotletud hinnavalem peab olema kujundatud nii, et

hinnavalemi alusel arvutatav soojuse piirhind vastaks KKütS § 8 lg-le 3. Selleks, et

Konkurentsiameti kooskõlastatud hinnavalemi rakendamisel arvutatav soojuse piirhind vastaks

KKütS § 8 lg-s 3 esitatud tingimustele, kuuluvad hinnavalemi kooskõlastamisel kontrollimisele

hinnavalemis kajastuvate tegurite kujunemise aluseks olevad kõik hinnakomponendid [müügimaht,

soojuse tootmise kasutegur, trassikadu (või kaugküttesüsteemi summaarne kasutegur),

elektrienergia erikulu, muutuvkulud, tegevuskulud, kapitalikulu, põhjendatud tulukus ja

prognoositud kütuse hinnad]. Seetõttu viib Konkurentsiamet läbi hinnavalemi kooskõlastamise

22

taotluse menetluse, mis oma iseloomult on analoogne soojuse piirhinna kooskõlastamise taotluse

menetlusega, juhindudes KKütS § 8 lg-st 3 ja käesolevast Metoodikast.

10.3. Soojusettevõtja jaoks tema tegevusest sõltumatuteks ja soojuse hinda mõjutavateks

teguriteks loetakse kütuste (sh maagaas, põlevkiviõli, puiduhake, turvas), elektrienergia,

keskkonnatasude ja sisseostetud soojuse hindade muutust.

10.4. Ettevõtja tegevusest sõltumatud soojuse piirhinda mõjutavad tegurid jagatakse kaheks:

1) kooskõlastatud hinnad ja õigusaktidega sätestatud tasud;

2) soojusettevõtja ja müüja vahelistes tarnelepingutes kajastatud hinnad.

Reguleeritud hindadega teenuste (elektrienergia- ja gaasi võrguteenus, veeteenus, sisseostetud

soojuse hind, jm) osas lähtutakse Konkurentsiameti või kohaliku omavalitsuse poolt ettevõtjale

kooskõlastatud hinnakirjast (vt Metoodika punktid 4.10 ja 4.11). Keskonnatasude osas lähtutakse

Metoodika punktist 4.13.

Soojusettevõtja ja müüja vahel sõlmitud tarnelepingud peavad tagama tarnekindluse ja parimale

pakkumisele vastava hinna (vt Metoodika punktid 4.9, 4.12, 4.14). Teenuste ja kaupade sisseostul

on ettevõtja kohustatud lähtuma ärieetikast, turusituatsioonist ning ostma neid majanduslikult

soodsaima hinnaga.

10.5. Soojuse piirhinna kooskõlastamise aluseks olevatest hinnakomponentidest lähtuvalt

taotleb soojusettevõtja hinnavalemi kooskõlastamist koos ajaliselt määratletud

kehtivusajaga (nt üheks, kaheks või maksimaalselt kolmeks aastaks).

Kuna regulatsiooniperioodi pikkus on 12 kuud, mille põhjendatud hinnakomponendid võetakse

aluseks soojuse piirhinna kujundamisel, ei saa Konkurentsiamet kooskõlastada hinnavalemit

lühemaks ajaks kui üks aasta.

10.6. Konkurentsiamet kooskõlastab üldjuhul hinnavalemi alljärgneval kujul (ettevõtja võib

esitada kooskõlastamiseks ka enda poolt koostatud hinnavalemi):

ℎ =

+

ü

× ℎü [

€

ℎ ] Valem 12

kus:

h – soojuse piirhind (€/MWh);

kulud – põhjendatud muutuv- ja tegevuskulud, kapitalikulu ning põhjendatud tulukus, v.a

kulud kütusele ja/või sisseostetud soojusele

kkütus – kütuse kogus (nt hakkpuidu primaarenergia maht; gaasi ostukogus tuh m3);

hindkütus – kütuse ostuhinna (nt hakkpuidu primaarenergia hind €/MWh; gaasi ostuhind €/tuh

m3) prognoos (vajadusel teisendatuna kütteväärtusele, mis on aluseks kütuse koguse

arvutamisel);

Q – soojuse müügimaht;

10.7. Ettevõtja poolt esitatud põhjendatud taotluse alusel kooskõlastatakse hinnavalemi alusel

arvutatud soojuse piirhind.

10.8. Tulenevalt KKütS § 9 lg-st 91 on ettevõtja kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid

asjaolusid, mis mõjutavad soojuse hinda tarbijale, ja esitama Konkurentsiametile uue

soojuse hinna kooskõlastamise taotluse hiljemalt 30 päeva jooksul arvates asjaolu

23

ilmnemisest, mis võib vähendada soojuse hinda tarbijale enam kui viie protsendi võrra.

Olukorras, kus hinnavalemi kehtivuse perioodil soojusettevõtja tegevusest sõltumatud soojuse

hinda mõjutavad tegurid oluliselt muutuvad, esitab ettevõtja taotluse soojuse piirhinna muutmiseks.

Hinnavalemit mõjutavate hinnakomponentide (tootmise efektiivsusnäitajad (trassikadu, kasutegur,

elektrienergia erikulu), müügimaht, põhjendatud kulud, soojuse tootmiseks kasutatavate kütuste

liigid ja osakaalud, teistelt tootjatelt ostetud soojuse kogused ja osakaalud) muutumisel, mis võib

vähendada soojuse hinda tarbijale enam kui viie protsendi võrra, esitab ettevõtja viivitamatult

taotluse uue hinnavalemi kooskõlastamiseks.

10.9. Võttes arvesse KKütS § 1 lg 2 ning KKütS § 8 lg 3 sätestatut peab soojuse hind olema

põhjendatult kulupõhine. Kütuste sisseostuhindade alanemise korral peab alanema ka

müüdava soojuse piirhind.

Hinnavalemi korral tuleb soojuse müügihinna arvutamisel lähtuda Konkurentsiameti otsusega

konkreetsele võrgupiirkonnale kooskõlastatud hinnavalemist ning tegelikest kütuste ostuhindadest.

Hinnavalemi puudumise korral tuleb soojuse müügihinna arvutamisel lähtuda Konkurentsiameti

poolt otsusega konkreetsele võrgupiirkonnale kooskõlastatud soojuse piirhinna aluseks olevast

kütus(te)e kogusest ning tegelikest kütuste ostuhindadest.

Kütuse(te) ostuhindade põhjendatuse kontrollimisel on Konkurentsiametil õigus nõuda järgmiste

dokumentide ja andmete esitamist:

– kasutatavate kütuste laovaru võrgupiirkonnas viimase kalendrikuu viimase päeva seisuga

mahulises ja rahalises väärtuses väljendatuna;

– laovarude prognoositav käive (st millise perioodi jooksul (nt mitme päeva või kuuga)

olemasolevad laojäägid tootmises ära kasutatakse);

– kütuste hoiustamise võimalikud mahud võrgupiirkonna katlamajade lõikes (nt vedelkütuse

mahutite arv ja mahud);

– kütust müüvate konkureerivate pakkujate (sh sisseostetud soojus) võrdlevad

hinnapakkumised (kütuse sisseostmisele eelnevalt võtab ettevõtja kütusemüümajtelt

vähemalt kolm konkureerivat pakkumist ja sõlmib lepingu majanduslikult soodsaima

pakkumise teinud pakkujaga).

Hinnavalemi alusel ja ilma hinnavalemita soojuse piirhinna kooskõlastamisel aktsepteerib

Konkurentsiamet ettevõtja poolt esitatud põhjendatud:

– maagaasi hinna prognoosi (lisandub aktsiis ja võrguteenuse tasu);

– põlevkiviõli hinna prognoosi (lisandub aktsiis ja transpordi tasu), mille prognoosimisel

on võetud aluseks põhjendatud põlevkiviõli hind (Enefit Energiatootmise müügihind,

VKG Oil AS müügihind jt);

– kohalike kütuste (puiduhake, turvas, põlevkivi jm) hinna prognoosi, mis põhinevad

kütteperioodi tarnelepingutel, millede sõlmimise aluseks on eelnevalt võetud

hinnapakkumised (vähemalt kolm pakkumist).

10.10. Kütuste ostmisel on ettevõtja kohustatud lähtuma ärieetikast, turusituatsioonist ning ostma

seda majanduslikult soodsaima hinnaga. Pakkumiste alusel lähtub ettevõtja tagatavast

tarnekindlusest ja parimale pakkumisele vastavast kütuse hinnast.

10.11. Kütuse(te) sisseostuhindadest tingitud soojuse piirhinna muutuse korral teeb

Konkurentsiamet ettevõtja taotluse alusel otsuse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks

hinnavalemi alusel hiljemalt kümne tööpäeva jooksul, alates nõuetekohase taotluse

saamisest (KKütS § 9 lg 10).

24

10.12. Regulatsiooniperioodil (12 kuud) rakendatud soojuse müügihindade põhjendatuse

kontrollimiseks ja asjakohase järelevalve teostamiseks KKütS § 28 lg 1 ja § 2915 ja HMS

§ 38 lg 1 alusel esitab soojusettevõtja Konkurentsiameti nõudmisel aruande, milles on

kajastatud andmed kütuste sisseostuhindade ja rakendatud soojuse müügihindade kohta

kalendrikuude lõikes vastavalt käesoleva Metoodika lisas 1 toodud vormile.

Kütuste tegelike primaarenergia hindade (põhinevad sisseostuhindadel) põhjal rakendatud soojuse

müügihinnad on põhjendatud ja vastavuses KKütS § 1 lg 2, kui regulatsiooniperioodi (12 kuud)

jooksul kütuste tegelike primaarenergia hindade (ja/või sisseostetud soojuse hindade) ja

Konkurentsiameti otsusega kooskõlastatud soojuse piirhinnas aluseks võetud kütuste

primaarenergia prognooshindade (ja/või sisseostetud soojuse prognooshindade) vahe on null.

10.13. Avaliku teabe seaduse § 28 lg 1 p 26 kohaselt on teabevaldaja kohustatud avalikustama

andmed kaubaturul valitsevas seisundis olevate, eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli

omavate äriühingute hinnakujunduse kohta ning majandus- ja taristuministri 09.02.2016

määruse nr 14 „Kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuded“ § 7 lg 1 kohaselt peab

pakutavate teenuste hinnakiri või teenuse hinna arvutamise aluseid kirjeldav muu dokument

olema välja pandud teenuse osutamise kohas või kaupleja tegevuskohas, samuti kaupleja

veebilehel selliselt, et see oleks tarbijatele märgatav. Tulenevalt eeltoodust peab

soojusettevõtja avalikustama kõik rakendatavad soojuse müügihinnad (soovitavalt

internetikeskkonnas).

15 Korrakaitseseadus §-d 30, 31, 32, 50 ja 51.

Lisa 1.

Märkus: Arvestustabeli avamiseks MS Excel formaadis teha tabelil arvutihiire vasaku klahviga topeltklõps.

Arvestuse koostaja: /nimi, kuupäev/

NB! Varjutatud ruudud arvestatakse automaatselt.

Kuu

müüdud

soojuse

kogus

MWh

kütuse

kogus

(ühikut)

kütuse

ostuhind

€/ühik

kütuse

ostukulud

kokku, €

kütuse kütte-

väärtus

MWh/ühik

primaar-

energia

sisaldus

MWh

primaar-

energia

hind, €/MWh

kütte-

väärtus

MWh/ühik

tootmise

kastegur

antud

kütusega %

trassi-

kadu %

lubatud

maksi-

maalne

kütuse

kogus

kütuse

hind

€/ühik

primaar-

energia

sisaldus

MWh

lubatud

maksimaalse

kütuse koguse

maksumus , €

primaar-

energia

MWh hind,

€

tegeliku ja

soojuse

piirhinnas

lubatud

primaar-

energia

hinna vahe,

€

Kontroll-

arvestus, €

1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19.

0 0,0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!

0 0,0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!

0 0,0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!

0 0,0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!

0 0,0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!

0 0,0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!

0 0,0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!

0 0,0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!

0 0,0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!

0 0,0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!

0 0,0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!

0 0,0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!

Kokku korrigeeritav

kütus 0,0 x x x x 0,0 x x x x x x #DIV/0! x x x x x

Soojuse müügimaht

kokku kõikide

kütuseliikidega x x x x x x x x x x x #DIV/0! x

Tegelikud näitajad

Kontrolli tulemus kokku, €

Hinnavalemis ja soojuse piirhinnas lubatud näitajad Hindade kontroll

Soojuse

tegelik

müügihind

€/MWh