Lp minister pr Liisa-Ly Pakosta
Justiitsministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN Teie: 22.10.2024 nr 8-1/7554-1
(saadetud e-posti teel) Meie: 15.11.2024 nr 6-1/57-1
Notarite Koja arvamus halduskohtumenetluse seadustiku muutmise eelnõu kohta
Lugupeetud minister
Täname teid võimaluse eest avaldada arvamust halduskohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvat teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) kohta. Esitame eelnõu kohta järgmise arvamuse.
I Notariaadiseaduse muudatus
Eelnõu §-ga 9 on kavas muuta notariaadiseaduse § 3 lõiget 24 ja sõnastada see järgmiselt:
“(24) Julgeolekuasutuse juhi nõudmisel annab notar Notarite Koja eestseisuse loal andmeid ametitoimingute kohta julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduse §-s 6 ja § 7 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks. Loa andmine otsustatakse kirjalikult julgeolekuasutuse juhi põhjendatud kirjaliku taotluse alusel. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete avaldamisele.“
Eelnimetatud sätte kehtiva sõnastuse järgi on julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduse §-s 6 ja § 7 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks notari poolt andmete väljastamiseks olnud vajalik halduskohtu luba.
Meie hinnangul tuleks eelnõus toodud muudatuse puhul laiemalt arvesse võtta õigusnõustajate saladuse hoidmise kohustust, mis kaitseb isikute õigust eraelu puutumatusele (Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8, Eesti Vabariigi põhiseadus §-d 26 ja 33) ning õigust õiglasele kohtupidamisele ja kaitsele (Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 6, Eesti Vabariigi põhiseadus § 15), mis on kõigi põhiõiguste nurgakiviks.
Notarite ametipidamise puhul on eelmärgitud kohustus reguleeritud notariaadiseaduse §-s 3. Siinkohal tuleb märkida, et notarite tegevuse juures on ülimalt tähtis, et klient usaldaks neile õigusabi osutamiseks täit informatsiooni. Konfidentsiaalsuse kindluse puudumisel ei saa tekkida usaldust.
Põhiõigusi piiravate toimingute tegemise protseduur peab olema üheselt arusaadav, läbipaistev ja kontrollitav. Viimasest on senini ilmselgelt lähtunud ka seadusandja, kehtestades notariaadiseaduse § 3 lõikes 2 uurimisorganite puhul eeldusena kohtuliku kontrolli (kohtumääruse olemasolu ja notarile esitamise kohustuse). Samuti on halduskohtu loa olemasolu vajalikkus kehtestatud julgeolekuasutuse juhi nõudmisel julgeolekuasutuste seaduse §-s 6 ja § 7 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks notari ametitoimingute kohta andmete andmisel.
Oleme seisukohal, et konfidentsiaalsuskohustuse alla käivate andmete andmine julgeolekuasutustele peab olema üldjuhul välistatud ning andmete saamiseks loa saamiseks ei saaks meie hinnangul piisata avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtimisorgani ehk Notarite Koja eestseisuse otsusest. Samuti märgime, et Notarite Koja eestseisusesse kuuluvad notarid, kellel puudub teadmine julgeolekuasutuse menetluste toimimisest, sh tõendite kogumisest, proportsionaalsusest. Lisaks ei oma nad teadmist, millistel kaalutlustel halduskohus otsustab andmetele juurdepääsuks loa andmise. Toome siinkohal välja ka asjaolu, et Notarite Koja eestseisusesse kuulub 7 notarit ning andmed notari ametitoimingute sisu ja julgeolekuasutuse menetluses oleva juhtumi kohta jõuaksid loa andmise menetlemisel seega mitmete isikuteni. Samas on halduskohtus ühe menetlusega seotud inimeste ring märgatavalt kitsam.
Kokkuvõttes jääb meile mõistetamatuks, millisel põhjusel võiks julgeolekuasutustel olla lubatud andmete saamine teisel viisil kui uurimisorganitele või kohtule. Meie hinnangul muudab eelnõus pakutud sõnastus regulatsiooni ja andmete väljastamise protsessi läbipaistmatumaks, iseäranis arvestades seda, et notariaadiseaduse § 3 lõike 2 kohaselt on seadusandja vajalikuks pidanud kohtute puhul notarilt andmete saamise õigust piiritleda konkreetse asjaga kriminaal-, tsiviil- või haldusasjades, mis on kohtu menetluses ning uurimisorganite puhul konkreetses asjas kohtumääruse alusel. Mõistetamatuks jääb ka kohtute töökoormuse langetamise eesmärk, kuna eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole viimase kolme aasta jooksul halduskohtus kõnealuse sätte alusel lubade andmise menetlusi esinenud.
Arvesse võttes eeltoodut teeme ettepaneku jätta eelnõu §-s 9 toodud notariaadiseaduse § 3 lõike 24 muudatus eelnõust välja.
II Notari distsiplinaarvastutuse seaduse muudatus
Eelnõu §-ga 10 on kavas tunnistada kehtetuks notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 63 lõike 4 neljas ja viies lause.
Sätte kehtiva sõnastuse järgi võib aukohus taotleda halduskohtult abi tõendite kogumiseks või nende tagamiseks. Halduskohus lahendab aukohtu taotluse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi määrusega.
Seletuskirja (lk 25 ja 25) kohaselt on muudatuse eesmärgiks halduskohtult abi taotlemise võimaluse väljajätmine, et vähendada kohtute töökoormust.
Märgime, et Notarite Koja aukohus ei ole praktikas mitte kunagi kasutanud eelmainitud sätte alusel tõendite kogumisel või nende tagamisel halduskohtult abi. Seega ei ole tegemist praktikas sageli kasutatava võimalusega ning kohtute koormust antud sätte olemasolu tegelikkuses ei mõjuta.
Samas on meie hinnangul oluline, et aukohtul oleks võimalik pöörduda tõendite kogumise vajaduse korral pädeva ja erapooletu asutuse poole, kellel on olemas sellekohane praktiline kogemus. Lisaks märgime, et kehtival regulatsioonil on preventatiivne, vaidlusi ärahoidev mõju.
Arvesse võttes eeltoodut teeme ettepaneku jätta eelnõu §-s 10 toodud notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 63 lõike 4 neljandat ja viiendat lauset puudutav muudatus eelnõust välja.
Loodame, et eelnõu edasisel menetlemisel on võimalik meie arvamuse ja ettepanekutega arvestada. Vajadusel oleme valmis oma seisukohti täiendavalt põhjendama.
Lugupidamisega
Merle Saar-Johanson
Notarite Koja esimees
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaitti Persidski
617 7903