Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja arenguprogramm

MÄÄRUS

12.10.2023 nr 61

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja

arenguprogrammi toetus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega sätestatakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi „VKEde kestliku majanduskasvu

ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike

investeeringute kaudu“ meetme nr 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise nr 21.1.3.13

„Ettevõtte arenguprogramm light“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja

kord.

(2) Toetus on suunatud Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035“ nimetatud eesmärkide täitmiseks.

(3) Toetuse andmise sihtpiirkond on kogu Eesti territoorium, välja arvatud Harju maakond ja Tartu

linn.

(4) Määruse alusel toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu heaks kiidetud Eesti

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi „Eesti 2035“) sihi „Eesti majandus on tugev,

uuendusmeelne ja vastutustundlik” eesmärkide saavutamisse ning arvestavad Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus),

artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.

(5) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93),

2

artikli 7 lõikes 1 sätestatud juhtudel ning justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59

„Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator

(EMTAK)“ sätestatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele:

1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A) ning kala, vähilaadsete ja

limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2008 jagu C 102);

2) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L);

3) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120);

4) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920);

5) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008 jagu K);

6) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69), peakontorite tegevus ja

juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008 jagu M 70), reklaamindus ja turu-uuringud (EMTAK

2008 jagu M 73);

7) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008 jagu N 77 ja EMTAK 2008

jagu N 782);

8) hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont (EMTAK 2008 jagu G);

9) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008 jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja

tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 2008 jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud

naftatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 19).

(6) Toetust taotletakse ning toetuse kasutamisega seotud teavet, maksetaotlusi, kuludokumente ja

aruandeid esitatakse, taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja finantskorrektsiooni otsus

toimetatakse kätte, taotlus- ja aruandevormid ning juhendid tehakse kättesaadavaks

ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond).

(7) Määruse alusel toetuse taotlemisele, taotleja kohta esitatud nõuetele, taotluse menetlemisele ja

rahuldamisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele, kulude

abikõlblikkusele, projektide valikukriteeriumite ja -metoodika ning ostumenetluse osas, toetuse

saaja kohustuste osas ning kõiges muus määruses toodule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12.

mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses toodud erisustega.

§ 2. Riigiabi

(1) Paragrahvis 6 sätestatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1

mõistes või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 ja Euroopa Komisjoni määruse

(EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese

tähtsusega abi määrus), mõistes.

(2) Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut ning toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määruses (EL)

nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi

tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (edaspidi üldine

grupierandi määrus) sätestatud abina kohaldatakse üldise grupierandi määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

(3) Toetust antakse järgmiselt:

1) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks antav toetus on koolitusabi üldise

grupierandi määruse artikli 31 tähenduses või vähese tähtsusega abi;

3

2) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on protsessi- ja

organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 29 tähenduses või

vähese tähtsusega abi;

3) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks antav toetus on teadus- ja arendustegevuse

(edaspidi TA tegevus) projektidele antav abi üldise grupierandi määruse artikli 25 tähenduses või

väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse

artikli 28 tähenduses või vähese tähtsusega abi;

4) paragrahvi 6 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega

abi;

5) paragrahvi 6 lõike 4 punktis 1 nimetatud tegevuseks antav toetus on TA tegevuse projektidele

antav abi üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 2 punktide b ja d mõistes või vähese

tähtsusega abi;

6) paragrahvi 6 lõike 4 punktis 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on TA tegevuse projektidele

antav abi üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 2 punkti c mõistes või vähese tähtsusega abi;

7) paragrahvi 6 lõike 4 punktis 3 nimetatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise

suurusega ettevõtjatele antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse artikli 28 tähenduses

või vähese tähtsusega abi.

(2) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes

on vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt seotud.

(3) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse vähese tähtsusega abi määruse

artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid.

(4) Vähese tähtsusega abi määruse kohaselt taotlejale antud vähese tähtsusega abi koos määruse

alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ja käesolevas paragrahvis nimetamata Euroopa

Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe

eelnenud majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. Maanteetranspordi valdkonnas

tegutseva rendi või tasu eest kaupu vedava ettevõtjast taotleja puhul ei tohi nimetatud abi ületada

100 000 eurot.

(5) Juhul kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse

(EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist

majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes

(ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) tähenduses, ei tohi talle jooksva ja kahe eelnenud majandusaasta

jooksul Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 ja vähese tähtsusega abi määruse alusel

antud vähese tähtsusega abi koos määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada

500 000 eurot.

(6) Toetust ei anta:

1) riigiabi või vähese tähtsusega abi saajale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel,

millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku sobimatuks, esitatud korraldus abi

tagasimaksmiseks on täitmata;

2) üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud juhtudel;

3) vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

§ 3. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) arendustöötaja – ettevõtja töötaja või võlaõigusliku lepingu alusel tegutsev füüsiline isik, kes

tegeleb toote-, teenuse-, protsesside ning müügi- ja turundustegevuse arendamisega seotud

4

aluspõhimõtete, strateegiate ja nendega seotud tegevuskavade ning üksiktegevuste väljatöötamise

ja ettevõtja äripraktikas rakendamisega;

2) mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtja – ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi

määruse lisa I artikli 2 punktides 1, 2 või 3 sätestatud kriteeriumitele (edaspidi VKE).

§ 4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on VKEde lisandväärtuse ja ekspordivõimekuse kasvatamine ja

seeläbi konkurentsivõime suurendamine.

(2) Toetuse andmise alameesmärgid on:

1) ettevõtja juhtimismudeli ja -kvaliteedi terviklik kasvatamine;

2) ettevõtja muudetud ärimudeli rakendamine;

3) ettevõtja toote, teenuse või tehnoloogia väljaarendamine ja turule viimine;

4) ettevõtja toote või teenusega seotud protsesside kohandamine, arendamine ja rakendamine.

(3) Toetuse andmine panustab rakenduskava väljundnäitajate „Toetatavad ettevõtjad“ (millest:

mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad)“ ja „Toetustega toetatavad ettevõtjad“

saavutamisse. Väljundnäitajas „Toetatavad ettevõtjad“ peetakse arvestust mikro-, väikese ja

keskmise suurusega ettevõtjate kaupa.

(4) Toetuse andmine panustab rakenduskava tulemusnäitaja „VKEd, kellel on suurem

lisandväärtus töötaja kohta“ saavutamisse.

(5) „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset

arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja

kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel järgmiste näitajatega, millele vastavuse

tagamisel lähtub taotleja rakendusüksuse veebilehel avaldatud selgitavast juhisest:

1) soolise võrdõiguslikkuse indeks;

2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

3) ligipääsetavuse näitaja;

4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta Euroopa Liidu 27

keskmisest;

5) ressursitootlikkus.

(6) Toetusega panustatakse riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 kohaselt kinnitatud

ettevõtluskeskkonna programmi meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise

toetamine ja investeeringute soodustamine“ tegevuse „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi

edendamine“ eesmärkide saavutamisse.

(7) Toetuse andmise tulemusel peab toetuse saaja täitma projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppemise aastale järgneva teise majandusaasta lõpuks võrrelduna projekti algusaastaga järgmised

tingimused:

1) kasvama toetust saanud ettevõtja lisandväärtus minimaalselt 15 protsenti ja

2) kasvama toetust saanud ettevõtja ekspordi müügitulu minimaalselt 15 protsenti.

(8) Kui toetust saanud ettevõtja teadus- ja arendustegevuse kulud moodustavad vähemalt

25 protsenti toetatud projekti mahust, ei pea täitma lõike 7 punktis 2 sätestatud tingimust.

§ 5. Rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

5

(2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 6. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse §-s 4 nimetatud eesmärkide, tulemuse ning tulemus- ja väljundnäitajate

saavutamisse panustava projekti järgmistele tegevustele:

1) personali, juhtimise ning teenuste ja toodete arendamine;

2) protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooni elluviimine;

3) toote või teenuse arendustegevuse elluviimine;

4) toote või teenuse müügi- ja turundustegevuse arendamine ja elluviimine;

5) seadmete soetamine.

(2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks toetatakse järgmisi tegevusi:

1) personali arendamiseks koolituste sisseostmine;

2) juhtimisalaste arendustegevuste elluviimine, vastavate koolituste sisseostmine ja koolitustel

osalemine;

3) toote või teenuse arendamiseks ja turule toomiseks vajaminevate koolituste sisseostmine.

(3) Lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks toetatakse järgmisi tegevusi:

1) ettevõtja töökorralduse arendamine, selleks vajalike personali, materjalide, laovarude ja

seadmete töö plaanimine ning ressurside plaanimise, hankimise, tarnimise ja juhtimisega seotud

tarkvaralahenduste ostmine, arendamine ja juurutamine;

2) andmete liikumise ning IT-arhitektuuri kaardistus ja loomine koos küberturvalisuse

lahendustega;

3) protsessiarendamise nõustamisteenuse sisseostmine;

4) uue arendustöötaja palkamine ja rakendamine;

5) kestliku ärimudeli väljatöötamine ja juurutamine.

(4) Lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimiseks toetatakse järgmisi tegevusi:

1) rakendusuuringud;

2) tootearendus;

3) teostatavusuuringud;

4) toote, teenuse või protsessi arendamisega seotud nõuandeteenuse ja tugiteenuse,

vastavuskatsetuste ja sertifitseerimistegevuse sisseostmine ja läbiviimine.

(5) Lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse elluviimiseks toetatakse järgmisi tegevusi:

1) hanke- ja tarnestrateegia ja vastava tegevuskava sisseostmine;

2) müügi- ja turundus- ning hanke- ja tarnetegevuse arendusega seotud nõustamisteenuse, sihtturu

nõustamisteenuse ja partneriotsingute sisseostmine;

3) toote või teenuse tutvustamiseks tootenäidiste ja turundusmaterjali valmistamine ning

osalemine välismessidel ja -näitustel, välja arvatud messil, millel Eesti on esindatud ühisstendiga.

(6) Lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks toetatakse järgmisi tegevusi:

1) tootmiseks vajalike seadmete soetamine, paigaldamine ja seadistamine;

2) ettevõtja arenguks vajaliku tarkvara soetamine.

(7) Toetatakse tegevust, mis vastab keskkonnaalastele õigusaktidele ning millega ei tekitata olulist

kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

6

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088

(ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses.

(8) Toetust ei anta ettevõtjale, kes on toetust saanud ettevõtlusministri 5. jaanuari 2016. a määruse

nr 2 „Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede“ alusel või perioodi 2021–2027 meetme nr 21.1.1.1

„Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ sekkumisest 21.1.1.13

„Ettevõtte arenguprogramm (sh Ettevõtte arenguprogramm, Ettevõtja tootearendusprogramm,

Arenduskeskuste toetus)“ alategevuse „Ettevõtte arenguprogramm“.

§ 7. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblikud on järgmised § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud

kulud:

1) koolitajate töötasu tundide eest, mille jooksul koolitajad koolitusel osalevad ja koolitajate

töötasult kinnipidamisele ja maksmisele kuuluvad maksud ja maksed;

2) koolitatava personali otseselt koolitusprojektiga seotud lähetuse sõidukulud;

3) materjalide, tarvikute, töövahendite kulud ulatuses, mil neid kasutatakse üksnes projektiga

seotud tegevuste elluviimiseks;

4) koolitusega seotud nõustamisteenuste kulud.

(2) Abikõlblikud on järgmised § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud

kulud:

1) protsessiarendamise personalikulud;

2) töökorralduse parendamiseks vajamineva immateriaalse vara ostmise, arendamise ja

juurutamisega seotud sisseostetud teenuse kulud;

3) arendustöötaja personalikulu ühendmääruse § 16 lõike 1 punktide 1, 4, 5 ja 6 ning lõike 4

kohaselt.

(3) Abikõlblikud on järgmised § 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud

kulud:

1) toote või teenuse arendamisega seotud töötajate personalikulu ühendmääruse § 16 lõike 1

punktide 1, 4, 5 ja 6 ning lõike 4 ja üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 3 punkti a kohaselt;

2) patendi ja muu immateriaalse vara valideerimise ja kaitsmise kulud;

3) turutingimustel ja välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste

ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste

teenuste kulud;

4) toote, teenuse või protsessi arendamisega otseselt seotud materjali ja tarvikute kulud, mis on

tehtud projektist lähtuvalt;

5) toote, teenuse või protsessi arendamisega seotud nõuandeteenuste ja tugiteenuste, patentide ja

muude immateriaalsete varade omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulud.

(4) Abikõlblikud on järgmised § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud

kulud:

1) müügikulud ja turunduskulud ning hanke- ja tarnestrateegia ja asjakohase tegevuskava ostmise

kulud;

2) müügikulud ja turunduskulud ning hanke ja tarnetegevuse arendamise nõustamisteenuse

ostmise kulud;

3) uue toote või teenuse tutvustamiseks vajalike tootenäidiste ja turundusmaterjalide

valmistamisega seotud ühekordne materjalikulu ja ühekordse sisseostetava teenuse kulu;

4) välismessidel osalemisega seotud väljapanekukoha üürimise, ülesseadmise,

turundusmaterjalide ja tootenäidiste koostamise ja transpordi ning töötajate lähetamise kulud.

7

(5) Abikõlblikud on järgmised § 6 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse läbiviimiseks vajalikud

kulud:

1) masinate ja seadmete ning nende kasutamiseks vajaliku immateriaalse vara, litsentside, ostmise

kulu või kapitalirendi tüüpi liisingulepingu alusel projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul

tasumisele kuuluvad liisingumaksed;

2) vara seadistamise kulu, transpordikulu ja transportimiseks vajalik kindlustuskulu juhul, kui see

sisaldub vastava vara soetusmaksumuses.

(6) Juhul kui kogu projektile eraldatav toetus on vähese tähtsusega abi, on abikõlblik kaudne kulu

seitse protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

(7) Abikõlbmatud on:

1) käibemaks;

2) ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 2, 3 ja 7 sätestatud kulud.

(8) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema käibemaksuta vähemalt 100 eurot.

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal

projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

Taotleja ei tohi projektiga seotud tegevustega alustada ega võtta kohustusi nende tegevuste

elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise hetkest või taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029.

(3) Projekti abikõlblikkuse periood on maksimaalselt 24 kuud.

(4) Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja

tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning

projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. augustil 2029. Pikendamisel võib abikõlblikkuse

periood ületada lõikes 3 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust.

(5) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on kinnitanud lõpparuande ja teinud toetuse

saajale lõppmakse.

§ 9. Toetuse piirsumma ja osakaal

(1) Toetuse miinimumsumma on 10 000 eurot ja maksimumsumma 200 000 eurot ühe toetuse

saaja kohta.

(2) Toetuse osakaal projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest on:

1) mikroettevõtjast ja väikese suurusega ettevõtjast toetuse saajal kuni 45 protsenti;

2) keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saajal kuni 35 protsenti.

(3) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata.

Omafinantseeringuna ei käsitata teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu

institutsioonide või fondide või muust välisvahendist antud tagastamatuid toetusi.

8

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 10. Nõuded taotlejale

(1) Taotleja võib olla Eesti äriregistris registreeritud VKE. Taotleja või temaga valitseva mõju

kaudu seotud ettevõtja taotluse esitamisele eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu

majandusaasta aruannete kohaselt on iga majandusaasta kohta vähemalt 200 000 eurot ja taotlejas

töötab täistööajaga vähemalt kaks inimest.

(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) taotlejal on olemas nõutav omafinantseering;

2) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis-,

sundlõpetamis- ega pankrotimenetlust, tehtud kustutamishoiatust ega pankrotiotsust.

§ 11. Eelnõustamine

(1) Enne taotluse esitamist on taotleja kohustatud läbima rakendusüksuse tehtava eelnõustamise,

mille käigus antakse eelhinnang taotlejale ja kavandatavale projektile, plaanitavate tegevuste

teostatavusele ja taotlejas osalust omavate isikute suutlikkuse kohta projekt ellu viia ning

esitatakse soovitused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.

(2) Rakendusüksus koostab eelhinnangu ühe kuu jooksul alates nõustamisest, mis edastatakse

taotlejale e-kirja teel. Eelhinnang ei ole eelhaldusakt ega piira rakendusüksuse kaalutlusõigust

taotluse hindamisel.

(3) Eelhinnang kehtib kolm kuud selle andmisest arvates.

(4) Negatiivne eelhinnang antakse kui arenguplaan ei vasta määruse paragrahvis 4 sätestatud

eesmärkidele ning tulemustele või paragrahvis 12 sätestatud nõuetele.

§ 12. Nõuded taotlusele

Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja kinnitusi:

1) taotleja ärinimi, registrikood, asukoha aadress ja tõendid, millest nähtub, et taotleja on VKE;

2) taotluses kirjeldatud tegevused panustavad §-s 4 nimetatud eesmärkide, tulemuse ning

tulemus- ja väljundnäitajate saavutamisesse;

3) paragrahvis 6 nimetatud tegevus, mille elluviimiseks toetust taotletakse;

4) projekti kogueelarve, taotletavad toetussummad tegevuste kaupa ja nõutav omafinantseering;

5) arenguplaan, mille on rakendusüksus eelnõustamisel heaks kiitnud;

6) projektiplaan, mis sisaldab tegevuskava, finantsnäitajaid, eesmärke, mõõdetavaid tulemusi ja

meeskonna rollide ja pädevuste kirjeldust;

7) bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga, kui andmed ei ole

äriregistrist kättesaadavad;

8) projekti elluviimise algus- ja lõpukuupäev ning asukoht kohaliku omavalitsuse üksuse

täpsusega;

9) riigiabi liik, mida projekti tegevusteks taotletakse;

10) teave, kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal

muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu institutsioonide või

fondide või muust välisvahendist;

11) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

12) kinnitus, et projekti elluviimisel ei rikuta Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõigusi;

9

13) kinnitus, et projekti elluviimisel järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet, mille kohaselt ei

tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, artiklis 17 sätestatud olulist

kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile;

14) kinnitus, et esitatud andmed on õiged ja täielikud.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 13. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse jooksvalt kuni meetme rahastamise eelarve ammendumiseni või toetuse

taotlemise perioodi lõppemiseni. Taotluste vastuvõtmise alustamisest, peatamisest ja lõpetamisest

ning meetme eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel.

(2) Rakendusüksus lõpetab taotluste vastuvõtmise, kui meetme rahastamise eelarve jääk saab

võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga.

(3) Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata

jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab vähemalt võrdseks meetme tegevuse eelarve vaba

jäägiga, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras.

5. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 14. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva alates taotluse esitamisest. Taotluse esitamise

aeg on kuupäev, millal taotleja kinnitab taotluse e-toetuse keskkonnas.

(2) Taotluse menetlemise aega võib ühendmääruse § 6 lõikes 2 sätestatud juhul pikendada

kümne tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat.

(3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui

taotleja ei ole lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 15. Taotleja ja taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamine

Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja

või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele.

§ 16. Taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika

(1) Hindamine viiakse ellu rakendusüksuse koostatud valikumetoodika alusel. Valikumetoodika

koostamisel lähtutakse lõikes 4 sätestatud valikukriteeriumidest. Valikumetoodika avalikustatakse

rakendusüksuse ja korraldusasutuse veebilehtedel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise

päeval.

(2) Taotluste hindamisel ekspertide kasutamise korral pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg

ekspertiisi teostamiseks kuluva aja võrra, kuid mitte rohkem kui kümme tööpäeva. Menetlemise

tähtaja pikenemisest teavitab rakendusüksus taotlejat viivitamata.

10

(3) Taotlust hinnatakse hindega skaalal 0 kuni 4. Taotluse hindamisel antud koondhinne

moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

(4) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab hindamiskomisjon järgmiste

valikukriteeriumide alusel:

1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele – koondhindest 35 protsenti;

2) projekti põhjendatus – koondhindest 15 protsenti;

3) projekti kuluefektiivsus – koondhindest 15 protsenti;

4) taotleja suutlikkus projekti ellu viia – koondhindest 30 protsenti;

5) projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega – koondhindest viis protsenti.

§ 17. Hindamiskomisjoni moodustamine

(1) Rakendusüksusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks hindamiskomisjon ning kaasata

eksperte. Hindamiskomisjoni moodustamise ja liikmed kooskõlastab rakendusüksus

rakendusasutusega. Rakendusüksus avaldab hindamiskomisjoni liikmete nimed oma veebilehel

hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval.

(2) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad:

1) vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele;

2) kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest;

3) tagama hindamiskomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult

talle hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse.

§ 18. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

(1) Rahuldatakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis vastavad kõikidele määruses

sätestatud nõuetele ja:

1) on § 16 lõikes 4 nimetatud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50;

2) ei ole üheski § 16 lõikes 4 nimetatud valikukriteeriumidest saanud hindeks vähem kui 2,00;

3) mille rahastamise summa ei ületa eelarvet.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:

1) projekti elluviimise tingimused;

2) aruannete esitamise tähtajad ja kord;

3) asjaolu, et toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi.

§ 19. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on

saavutatav ning taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse

summat või muutma projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse

ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(2) Taotluse rahuldamisel kõrvaltingimusega võib taotluse rahuldamise otsuses sätestada, et

projekti iga järgneva etapi rahastamise eelduseks on eelmise etapi nõuetekohane elluviimine ja

tulemuste saavutamine.

(3) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele.

Õigus toetuse maksetele tekib pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Kui rakendusüksusel

11

ei ole võimalik nimetatut tuvastada infosüsteemist või andmeallikast, esitab asjakohase teabe

toetuse saaja.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Toetuse saaja on kohustatud viivitamata taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse

muutmist nende tegevuste muutmise korral, mis on otseselt seotud või mõjutavad oluliselt taotluse

rahuldamise otsusega rahastatavaid tegevusi. Toetuse saaja ei tohi nimetatud muudatusi rakendada

enne, kui rakendusüksus on teinud asjakohase otsuse.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolude

muutmise korral kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning

kui see on vajalik, siis ka käesoleva määruse § 16 lõikes 4 sätestatud projektide

valikukriteeriumide alusel, kaasates vajadusel eksperte või hindamiskomisjoni.

(3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui

soovitav muudatus on vastuolus käesoleva määrusega.

(4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste

saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

(5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul taotluse

saamisest arvates.

7. peatükk

Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused

§ 21. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud

ÜSS2021_2027-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja

kohustustega.

(2) Toetuse saaja täidab lisaks ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja §-s 11 sätestatule järgmiseid

kohustusi:

1) kasutab toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;

2) säilitab taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale

kümme aastat pärast projekti lõppu;

3) tagab ühissätete määruse artiklist 65 tuleneva kestuse nõude kolme aasta jooksul arvates

lõppmakse tegemisest;

(3) Toetuse andmise tulemusel peab toetuse saaja tagama projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppemise aastale järgneva teise majandusaasta lõpuks lisandväärtuse kasvu vähemalt

15 protsenti. Kui toetuse saaja TA tegevuse kulud ei moodusta vähemalt 25 protsenti toetatud

projekti mahust, peab toetuse saaja ekspordi müügitulu kasvama vähemalt 15 protsenti projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppemise aastale järgneva teise majandusaasta lõpuks.

12

§ 22. Rakendusüksuse kohustused ja õigused

(1) Rakendusüksus täidab järgmiseid kohustusi:

1) nõustab taotlejaid projektiga seotud küsimustes;

2) edastab otsused toetuse saajale kolme tööpäeva jooksul;

3) teeb taotlus- ja aruandevormid ja asjakohased juhendid kättesaadavaks oma veebilehel;

4) toetuse tagasinõudmisel sätestab vastavas otsuses tagasinõudmise aluse, tagasinõutava summa,

otsuse täitmise tähtaja ja muu otsusega seotud olulise teabe;

5) säilitab toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates viimase toetuse andmisest;

6) kontrollib projekti elluviimist;

7) teeb meetme rahaliste jääkide üle pidevat seiret ja vajaduse korral esitab rakendusasutusele

asjakohase ülevaate;

8) esitab toetuse andmise ja kasutamise aruannete koostamiseks vajalikke andmeid;

9) koostab ja avalikustab toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;

10) teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest.

(2) Rakendusüksusel on õigus:

1) kontrollida toetuse saaja juures kuludokumente ja projekti tegevuste elluviimist;

2) tutvuda tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega;

3) kontrollida kulude abikõlblikkust;

4) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta

lisaandmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse

saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

5) keelduda projekti muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti

oodatavaid tulemusi või nende vastavust toetuse andmise eesmärkidele;

6) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on sedavõrd

halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;

7) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse

saaja rikub ÜSS2021_2027, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud

tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;

8) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt projekti taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud

maksumuse vähenemisel.

8. peatükk

Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

§ 23. Aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste kohaselt

rakendusüksusele projekti elluviimise kohta järgmised aruanded rakendusüksuse avaldatud

vormil:

1) vahearuanne;

2) lõpparuanne.

(2) Aruannete vorme ja neis esitatavate andmete osas arvestab rakendusüksus, et:

1) vahearuanne sisaldab elluviidud tegevuste kirjeldust koos saavutatud tulemustega;

2) projekti lõpparuanne, mis esitatakse 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppemisest, sisaldab kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldust, teavet projekti väljundite ja

tulemuste saavutamise kohta ning toetuse saaja hinnangut strateegia „Eesti 2035“ sihtide

saavutamisele ja aluspõhimõtete hoidmisele vastavalt taotluses märgitule.

13

(3) Projekti elluviimise järgse aruande esitab toetuse saaja rakendusüksuse nõudmisel.

Rakendusüksusel on õigus nõuda nimetatud aruande esitamist kolme aasta jooksul projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.

(4) Rakendusüksus kinnitab vahearuande ja lõpparuande või lükkab tagasi 30 tööpäeva jooksul

selle rakendusüksuses registreerimisest. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.

§ 24. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt, välja

arvatud § 7 lõikes 6 nimetatud kaudne kulu, mille eest makstakse toetust ühendmääruse § 28

lõike 3 kohaselt.

(2) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid mitte tihedamini

kui kord kvartalis.

(3) Kui menetlemisel ilmneb kuludokumentides puuduseid, määrab rakendusüksus nende

kõrvaldamiseks kuni kümne tööpäevase tähtaja.

(4) Rakendusüksus menetleb maksetaotluse 30 tööpäeva jooksul alates kuludokumentide

esitamisest.

9. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaided

§ 25. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 § 28–30 ja

ühendmääruse § 34–38 sätestatule.

(2) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi ja vähese tähtsusega abi

andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale

toetuse eraldamist ning tagasinõudmisel järgitakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatut.

§ 26. Vaide esitamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie

rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaide lahendab haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras rakendusüksus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

1

05.10.2023

Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja

arenguprogrammi toetus“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027)1 § 10 lõike 2 alusel.

Määrusega sätestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–20272“

(edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a) (iii) „VKE-de

kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKE-des töökohtade loomine,

muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna

arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise

21.1.3.13 „Ettevõtte arenguprogramm light“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise

tingimused ja kord.

Meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute

soodustamine“ ELi toetuse eelarve on 138 690 000 eurot, millest käesoleva sekkumise eelarve

on 17,54 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Lisaks panustab sekkumine Eesti „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

(TAIE) arengukavas 2021–20353“ (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021. a

protokolli märgitava otsusega nr 1) nimetatud eesmärkide täitmisesse.

Sekkumine aitab saavutada riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 20354“ (heaks kiidetud

Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega) sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja

vastutustundlik“ ja selle alamsihti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“.

Sekkumise, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ühissätete määrus)5 artiklis 9

nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs on esitatud seletuskirja lisas 2.

Toetuse andmise eesmärk on suurendada ettevõtja tervikliku arenguplaani tulemusena Eesti

väike- ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE) konkurentsivõimet, toetades eeskätt

järgmist:

a) uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate

väljatöötamist ning

b) ettevõtja ärimudeli, juhtimismudeli ning personali arendamist ning

c) arendustegevust ja protsessi-, toote- ja teenuseinnovatsiooni.

1 RT I, 30.06.2023, 55

2 https://www.rtk.ee/media/4087/download 3 https://www.taie.ee/ 4 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi

ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid

2

Samuti toetatakse müügi- ja turundustegevusi.

Nimetatud eesmärkide täitmiseks saab ettevõtja toetust. Eraldi toetust arenguplaani

koostamiseks ei anta, kuid selle olemasolu on ühtlasi toetuse saamise eelduseks.

Toetust antakse ettevõtjale, kes tegutseb väljaspool Harjumaad ja Tartu linna. Nimetatud

piirangu eesmärk on suurem panustamine TAIE mõõdikusse „SKT EL-i keskmisesse“

väljaspool Harjumaad, samuti Vabariigi Valitsuse tööplaanis6 seatud eesmärgist, et vähemalt

40% „Nutikama Eesti“ ettevõtlustoetustest jõuaks väljapoole Tallinna ja Tartu regiooni.

Tegevusi rahastatakse jooksvalt kuni eelarveraha ammendumise või toetuse taotlemise perioodi

lõppemiseni.

Määrusega nähakse ette toetuse andmise tingimused ja määrusega kehtestatavad toetuse

andmise menetlusnormid, toetuse taotleja ja saaja õigused ning kohustused, rakendusasutuse

ja -üksuse õigused ning kohustused.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

(edaspidi rakendusasutus) majandusarengu osakonna ekspert Kaupo Sempelson

([email protected], 625 6350) ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi

rakendusüksus) toetuste osakonna juhataja Monica Hankov ([email protected],

627 9786). Määruse juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus

([email protected], 639 7652). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud

Justiitsministeeriumi õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi Kapanen (5307 4485,

[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb üheksast peatükist ja 26 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:

1. Üldsätted

2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

3. Nõuded taotlejale ja taotlusele

4. Toetuse taotlemine

5. Taotluse menetlemine

6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

7. Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused

8. Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

9. Finantskorrektsioonid ja vaided

1. peatükk. Üldsätted

Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala, terminid, toetuse andmise eesmärk

ja tulemus, riigiabi regulatsioon ja nimetatakse rakendusasutus ja -üksus.

Määruse § 1 lõikes 1 sätestatakse, et määrusega viiakse ellu rakenduskava meetme nr 21.1.3.1

„Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute

soodustamine” eesmärke.

Lõikega 2 luuakse seoses määrusega elluviidavate tegevuste ning „Teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (edaspidi TAIE) üldeesmärkidega.

Toetatakse VKE-de arendamist viisil, mille tulemusena suureneb Eesti majanduse tootlikkus

6 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027

3

ning konkurentsivõimeliste ja kestlike lahendustena luuakse nii tooteid ja teenuseid kui ka

ärimudeleid.

Lõige 3 määrab toetuse rakendamise sihtpiirkonna, milleks on Eesti, välja arvatud Harjumaa ja

Tallinna linn ning Tartu linn.

Lõikes 4 seotakse toetus riigi pikaajalise arengustrateegia ehk „Eesti 2035“ sihiga „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Ennekõike panustab sekkumine

alamsihti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“, kuna sellega toetatakse

otseselt arendustegevusi ja seeläbi ettevõtetes loodava lisandväärtuse kasvu. Ühtlasi

sätestatakse, et toetus panustab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060

artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete edendamisse.

Lõikes 5 on lähtudes Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK 2008)7 esitatud

projektide tegevusvaldkonnad, millele määrust ei kohaldata. Välistatud tegevusvaldkondadega

hoitakse käesoleva määrusega järjepidevust eelmisel perioodil kehtinud osakute toetusmeetme

määruses sätestatud välistustega. Et tagada toetuse kooskõla keskkonna- ja

kliimaeesmärkidega, on loetelusse välistustena lisatud:

 kivi- ja pruunsöe kaevandamine,

 nafta ja maagaasi tootmine ja toomist abistavad tegevusalad ning

 koksi ja puhastatud naftatoodete toomine.

Määrust ei kohaldata lisaks määruses loetletud tegevusaladele Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1058 artiklist 7 tulenevatele tegevustele8.

Lõikega 6 kehtestatakse taotleja või toetuse saaja ning rakendusüksuse vahelise teabe ja

dokumentide edastamise kord. Teabe ja dokumentide edastamiseks kasutatakse

struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonda, mis on määratud Vabariigi Valitsuse 31. juuni

2014. a määruse „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ alusel. E-toetuse keskkonna

kaudu edastatakse toetuse kasutamisega seotud teave ning samas kohas esitab toetuse saaja

kuludokumendid ja aruanded. Lisaks tehakse e-toetuse keskkonnas kättesaadavaks taotluse- ja

aruandevormid ning juhendid.

Lõikes 7 sätestatakse, et toetuse taotlemisele, taotleja kohta esitatud nõuetele, taotluse

menetlemisele ja rahuldamisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja kehtetuks

tunnistamisele, kulude abikõlblikkusele, projektide valikukriteeriumite ja -metoodika ning

ostumenetluse osas, toetuse saaja kohustuste osas ning kõiges muus määruses toodule

kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses sätestatud

erisustega.

Määruse §-s 2 sätestatakse riigiabi andmise regulatsioon. Sätestatakse tegevuse toetamiseks

antav riigiabi liik. Sätestatakse vähese tähtsusega abi andmisel lubatavad piirmäärad.

7 Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator EMTAK 2008. 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja

Ühtekuuluvusfondi

4

Lõike 6 kohaselt ei anta toetust ettevõtjale, kelle suhtes on tehtud toetuse tagasinõudmise otsus,

mis on täitmata. Toetust ei anta üldise grupierandi määruse9 artikli 1 lõigetes 2–5 ja vähese

tähtsusega abi määruse10 (edaspidi VTA määrus) artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel:

1) kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad;

2) ettevõtjad, kes tegutsevad põllumajandustoodete esmase tootmisega ning

3) ettevõtjad, kes tegutsevad põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sektoris

juhtudel, kui:

a) abisumma määratakse kindlaks esmatootjatelt ostetud või kõnealuste ettevõtjate poolt

turule lastud toodete hinna või koguse alusel,

b) abi antakse tingimusel, et osa abist või kogu abi antakse edasi esmatootjale.

Lisaks ei anta toetust VTA määruse artikli 1 lõikest 1 tulenevatel juhtudel, milleks on:

1) abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või

liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste,

turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate

kuludega, ning

2) abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.

Määruse §-s 3 selgitatakse olulisemad terminid käesoleva määruse tähenduses.

Määruse §-s 4 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Toetuse eesmärk on

kasvatada VKEde konkurentsivõimet ning suurema lisandväärtuse ja ekspordimahu loomise

suutlikkust. Täpsemini leiab see aset järgmiste alameesmärkide kaupa, mille ettevõtja määrab

kindlaks arenguplaaniga:

a) ettevõtja juhtimismudeli- ja kvaliteedi terviklik kasvatamine;

b) ettevõtja muudetud ärimudeli rakendamine;

c) ettevõtja toote, teenuse või tehnoloogia väljaarendamine ja turule viimine;

d) ettevõtja toote või teenusega seotud protsesside, sealhulgas personaliarendus-, müügi-

ja turundus-, hanke- ja tarne- ning tootmis- ja teenindusprotsesside kohandamine,

arendamine ja rakendamine.

Lisaks rakenduskavas sätestatud tulemus- ja väljundnäitajatele on projektile määratud kindlad

tulemusnäitajad. Projekt peab panustama ettevõtja lisandväärtuse ja ekspordi müügitulu kasvu

uute või kohandatud toodete või teenustega või teadus- ja arendustegevuste kulude osakaalu

kasvu. Seega, ettevõtja, kellele antakse toetust, peab toetuse tulemusena kindlasti saavutama

kaks järgmist eesmärki:

1) ettevõtja lisandväärtus kasvab minimaalselt 15%;

2) ettevõtja ekspordi müügitulu kasvab minimaalselt 15%.

Ekspordi müügitulu kriteeriumit ei pea täitma, kui ettevõtja kulud teadus- ja

arendustegevusele moodustavad toetatud projekti mahust vähemalt 25%.

Kokkuvõtteks, üks on kohustuslik tulemus, mille ettevõtja peab saavutama, ja teine valikuline

– üks kahest peab olema täidetud.

Lisandväärtuse kasv on suur ja läbiv strateegiline eesmärk, mille saavutamisesse peab

panustama iga TAIE meetmega. Samuti on Eesti turu väiksust silmas pidades vältimatu

eesmärk kasvatada ettevõtjate ekspordimahtu. Liikumaks targema majanduse poole, on

vältimatu kasvatada raha hulka, mida ettevõtjad panustavad teadus- ja arendustegevusse. Kuna

9 KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2023/1315, 23. juuni 2023, millega muudetakse määrust (EL) nr 651/2014 ELi

aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga

kokkusobivaks, ning määrust (EL) 2022/2473, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja

vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks 10 Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite

107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013)

5

viimase puhul on täpset summat ja saadavat tulemust keeruline prognoosida, ei ole sellele

näidikule seatud kvantitatiivset ehk numbrilist eesmärki. Arvestades toetuse suurust ja

abikõlblike tegevuste ulatust, on eesmärkide saavutamine ettevõtja arenguplaani elluviimise

tulemusel realistlik, ent samas ka piisavalt ambitsioonikas.

Tulemusi mõõdetakse kaks aastat pärast projekti lõppu, täpsemalt projekti abikõlblikkuse

perioodi lõppemise aastale järgneva teise majandusaasta lõpus.

Määrus panustab koos rakenduskava meetme teiste sekkumistega järgmistesse väljund- ja

tulemusnäitajatesse (vt tabeleid 1 ja 2).

Tabel 1. Rakenduskava väljundnäitaja

Indikaator Ühik Baastase

(2021)

Vahe-

tase

(2024)

Sihttase

(2029)

Andmeallikas Mõõtmis-

sagedus

1. Toetatavad

ettevõtjad

(kellest:

mikro-,

väikesed ja

keskmise

suurusega

ettevõtjad)*

Ettevõtjad 0 8 40 SFOS,

projektiaruanded

Üks kord

projekti

jooksul

2. Toetustega

toetatavad

ettevõtjad

Ettevõtjad 0 8 40 SFOS,

projektiaruanded

Üks kord

projekti

jooksul

* Eraldi arvestust peetakse mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate üle.

Tabel 2. Rakenduskava tulemusnäitaja

Indikaator Ühik Baastase

(2021)

Sihttase

(2029)

Andmeallikas Mõõtmis-

sagedus

VKE-d,

kellel on suurem

lisandväärtus töötaja

kohta

Ettevõtjad 0 38 SFOS/SIS,

projektiaruanded,

äriregister

Pärast projekti

lõppemist

(ülejärgmisel

aastal).

Tulemusnäitaja

andmeid

analüüsib

äriregistri

andmete alusel ja

sisestab SFOSi

projekti

andmetesse

rakendusüksus.

Tulemus- ja väljundnäitajad on kokku lepitud ja Euroopa Komisjonile esitatud

poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti”11 eelarveperioodi 2021−2027 näitajate metoodikas. Selles

dokumendis on esitatud iga näitaja sihttaseme arvutuskäik. Juhul kui ühte indikaatorisse

panustatakse mitme sekkumisega, on iga sekkumise kohta esitatud eraldi arvutuskäik.

Määruse rakendamisest saavad otsest kasu Eesti VKE-d, sekkumine aitab kasvatada nende

võimekust ja nende loodavat lisandväärtust ning tuua turule uusi tooteid ja teenuseid.

11 Nutikam Eesti on üks kuuest Euroopa Liidu 2021–2027 eelarveperioodi toetuse kasutamise eesmärgist.

6

Toetuse andmisel hinnatakse strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide

saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi,

ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel järgmiste näitajatega:

1) soolise võrdõiguslikkuse indeks;

2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

3) ligipääsetavuse näitaja;

4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta Euroopa Liidu 27

keskmisest;

5) ressursitootlikkus.

Toetusega panustatakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10.02.2023 käskkirjaga nr 25

kinnitatud ettevõtluskeskkonna programmi meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine12“ tegevuse „Ettevõtete

konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide saavutamisse.

Toetuse taotlejad peavad analüüsima, kuidas projekt otseselt või kaudselt panustab

eelnimetatud näitajate ja „Eesti 2035“ põhimõtete saavutamisse, ning kirjeldama taotluses, kas

ja kui jah, siis milliste projekti tegevustega need saavutatakse. Projektides, millega arendatakse

tooteid või teenuseid, mis on mõeldud kasutamiseks laiemale avalikkusele, tuleb rakendada

kaasava disaini13 põhimõtteid. Juhul kui tuvastatakse projekti puutumus mõne „Eesti 2035“

põhimõtte ja näitajaga, tuleb ka lõpparuandes kirjeldada, kuidas projekti käigus puutumust

arvestati. Tasakaalustatud regionaalarengu näitaja „väljaspool Harjumaad loodud SKT elaniku

kohta EL 27 keskmisest“ saavutamist aitavad lisaks toetada rakendusasutuse ja rakendusüksuse

tegevused regionaalse tasakaalustatuse suurendamiseks.

Määruse §-s 5 nimetatakse rakendusasutus ja rakendusüksus. Määruse rakendamisel täidab

rakendusasutuse ülesandeid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning

rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

Peatükk sätestab määrusega raames toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, projekti

abikõlblikkuse perioodi, toetuse maksimaalsed määrad ning nendega seotud tingimused.

Määruse §-s 6 nimetatakse määruse raames toetatavad tegevused.

Kõik tegevused, millele toetust antakse, peavad panustama määruse §-s 4 nimetatud näitajate

saavutamisse ning olema taotleja jaoks uudse lahenduse arendamisele suunatud ja kajastuma

ettevõtja arenguplaanis.

Lõikes 1 määratakse, millistele projektiga seotud tegevustele toetust antakse. Määratakse

järgmised toetatavad tegevused, millest saavad koosneda projekti abikõlblikud kulud:

 ettevõtja personali, sealhulgas juhtimisalaste arendustegevuste elluviimine ja selle

käigus toote või teenuse arendamiseks ja turule toomiseks vajalike koolituste ostmine;

 ettevõtja protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooni elluviimine;

 ettevõtja toote või teenuse arendustegevuse elluviimine;

 ettevõtja toote või teenuse müügi- ja turundustegevuse arendamine ja elluviimine;

12 https://www.mkm.ee/media/616/download 13 „Kaasav disain“ (ingl inclusive design), kasutusel on ka analoogse tähendusega terminid „universaalne disain“

(ingl universal design), „disain kõigile“ (ingl design for all) on lähenemisviis, kus toodete, teenuste või

keskkondade loojad võtavad arvesse võimalikult laia kasutajategrupi vajadusi ja huve, olenemata kasutaja east

või võimetest.

7

 seadmete soetamine.

Lõiked 2–6 täpsustatakse lõike 1 tegevusi, et oleks üheselt arusaadav, millised tegevused on

toetatavad.

Toetatakse järgmist:

 tegevusi, mis on seotud ettevõtja töökorralduse viimisega uuele tasemele ehk ettevõtja

arenguhüpet. Kuna toetuse andmise eesmärk on protsesside tõhustamine ja nende kvaliteedi

parandamine, on hõlmatud ka asjakohaste teenuste ostmine. Siia alla kuuluvad näiteks:

o personali arendamine,

o mitmesugused koolitused, mille puhul peaks võimaluse korral järgima

keskkonnahoidlike sündmuste juhendit14, ning

o ettevõtja juhtimiskvaliteedi ja vastutustundlikkuse põhimõtete väljatöötamine ja

juurutamine.

 uue arendustöötaja või arendusjuhi palkamist, st ei toetata olemasolevate ja juba töötavate

isikute palgakulude katmist. Uus töötaja ei tohi taotleja juures olla töötanud ega

võlaõigusliku lepingu alusel tegutsenud ühe aasta jooksul enne projekti algust.

 kestliku ärimudeli juurutamist ja väljatöötamist. Kestlik ärimudel on ettevõtja

kavandatavate tegevuste kogum, mille eesmärk on vähendada ettevõtja keskkonnaalast

negatiivset mõju ning liikuda nii protsesside kui ka toodete ja teenustega kestlikemate

lahenduste poole.

Samuti toetatakse toote- ja teenusearendust, sealhulgas näiteks turu-uuringuid, arendusteenuste

plaanimist ja ostmist, investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse koos

muude tootearendusega seonduvate tegevustega ning nende tegevuste sisseostmist. Toetatakse

rakendusuuringuid ja teostatavusuuringuid. Abikõlblik on ka litsentside soetamine ja

liisingukulud, erinevad vastavuskatsetuste, sertifitseerimiste jms tugitegevused,

sh intellektuaalse omandi kaitsmisega seonduv tegevus. Tootearenduse väljundina peab

tekkima ettevõtjale uus toode.

Toetatav on ka müügi ja turunduse arendamise tegevus, sealhulgas asjakohaste strateegiliste

plaanide koostamine, nõustamise ostmine, uute ja olemasolevate toodete tootenäidiste ja

turundusmaterjalide loomine ning osalemine välismessidel. Ühelgi juhul ega vormis ei ole

toetatav osalemine riigisisestel messidel. Toetatav ei ole osalemine messidel ühisstendiga

(selleks on eraldi toetusmeede olemas) ega ka neil messidel, kus Eesti on juba ühisstendiga

esindatud. Piirangu eesmärk on mitte tekitada asjatut konkurentsi eri toetuste alusel toetatavate

tegevuste vahel ja pakkuda konkurentsi ühisstendidele. Välismessi puhul toetatakse messiboksi

ja stendi üürimise ja ülesseadmise ja haldamise kulusid.

Seadmete soetamisel toetatakse tootmiseks vajalike seadmete soetamist, paigaldamist ja

seadistamist, samuti on toetatav ettevõtja arenguks vajaliku tarkvara soetamine. Soetatavad

seadmed peavad olema seotud tootearendusega, samuti või võib asendada amortiseerunud

seadmeid. Seadmete puhul ei tohi tegemist olla sellise taristuga, mis vajaks kliimakindluse

tagamise hindamist, lähtudes ühissätete määruse artiklist 73 lg 2 p (j).

Lõikes 7 täpsustatakse, et toetatakse tegevusi, mis on kooskõlas EL-i ja Eesti keskkonnaalaste

õigusaktidega ning mis ei tekita olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses. Tegu on olulise kahju ärahoidmise põhimõttega, mille

eesmärk on tagada, et ükski investeering ega toetus ei tohi oluliselt kahjustada

keskkonnaeesmärkide saavutamist. Rakenduskava meetmeid on selle põhimõtte kohaselt

14 Keskkonnahoidlike sündmuste juhend (2022). Tallinn: Keskkonnaministeerium

8

hinnatud15 ja järeldati, et rakenduskava meede „Ettevõtluse ja innovatsiooni

edendamine / konkurentsivõimelise ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna tagamine“ ei kahjusta

oluliselt ühtegi keskkonnaeesmärki, mõne eesmärgi puhul tuvastati kaudne positiivne mõju.

Käesoleva sekkumise analüüs on esitatud seletuskirja lisas 3. Analüüsi järeldusena leiti lisaks,

et antav toetus ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke ja sel on pigem kaudne positiivset mõju

eesmärkide saavutamisele.

Lõike 8 kohaselt ei toetata ettevõtjat, mis on juba saadud toetust ettevõtja arenguprogrammi

toetusmeetmest, nii perioodil 2014–2020 kui ka 2021–2027.

Toetuse andmise aluseks on VTA määrus või üldise grupierandi määruse artiklid 25, 28, 29 ja

31. Kulusid, mis ei ole abikõlblikud üldise grupierandi määruse artiklite 25, 28, 29 või 31 alusel,

võib katta VTA määruse alusel.

Määruse §-s 7 kehtestatakse abikõlblikud kulud.

Abikõlblikud on üksnes need kulud, mis on määruses nimetatud.

Juhul kui kogu projekti toetus on VTA, siis on kaudse kulu abikõlblik määr 7% projekti

abikõlblikest kuludest.

Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema ilma käibemaksuta vähemalt 100 eurot

ning abikõlblik ei ole käibemaks ega muud kulud, mis ei ole seotud projekti elluviimisega, on

detailselt taotluses lahti kirjeldamata, läbipaistmatud või ebaolulised.

Abikõlbmatud on käibemaks ja muud kulud, mis ei ole projektiga seotud või on projekti

elluviimise seisukohast põhjendamatud, läbipaistmatud, taotluses detailselt kirjeldamata või

ebaolulised, samuti ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 2, 3 ja 7 sätestatud kulud.

Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15, määruse tingimustega ja

taotluse rahuldamise otsusega. Abikõlblikud on need kulud, mis on taotluse rahuldamise

otsusega kinnitatud, vastavad määruse tingimustele ja on tegevuste elluviimiseks vajalikud.

Abikõlbliku kulu eest tasumine on korraldatud ühendmääruses, täpsemalt selle § 15 lg 1

punktis 2.

Määruse §-s 8 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood.

Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal

projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast ning

lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil

2029. aastal. Taotleja ei tohi projektiga seotud tegevustega alustada ega võtta kohustusi nende

tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele.

Projekti maksimaalne abikõlblikkus kestab kuni 24 kuud, alates taotluse esitamise hetkest või

taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast, mis ei saa olla varasem kui taotluse

esitamise kuupäev. Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on kinnitanud lõpparuande

ja teinud toetuse saajale lõppmakse.

Määruse §-s 9 sätestatakse toetuse piirsumma ja osakaal.

15 Hindamist põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ seisukohast tähistatakse sageli lühendiga DNSH hindamine.

Suurtähtlühend on saadud selle põhimõtte inglisekeelse vaste (‘do no significant harm’ principle) esitähtedest.

9

Toetuse miinimumsumma on 10 000 eurot ja maksimumsumma 200 000 eurot ühe äriühingu

kohta. Ettevõtja võib taotleda toetust ka mitme projekti jaoks, kuid need toetused kokku ei tohi

käesoleva arenguprogrammi raames ületada 200 000 eurot.

Toetuse osakaal arvestatakse abikõlblike kuude summast ning see on 45% mikro- ja

väikeettevõtjale ning 35% keskmise suurusega ettevõtjale.

Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata.

Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muude Euroopa

Liidu institutsioonide või fondide antud tagastatavaid või tagastamatuid toetusi.

3. peatükk. Nõuded taotlejale ja taotlusele

Peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse taotlemine ja millistele nõuetele peab vastama

taotleja ja taotlus.

Määruse §-s 10 kehtestatakse nõuded taotlejale.

Toetuse sihtrühmana määratakse Eesti äriregistrisse kantud väikese ja keskmise suurusega

ettevõtja, kes on võimeline saavutama määruses sätestatud oodatava tulemuse lisandväärtuse ja

müügitulu kasvuna. Suurettevõtjate toetamine on käesoleva määrusega välistatud. Et

selekteerida välja arenemisvõimelisemad ettevõtjad, on määratud alampiir, et viimase kahe

aasta keskmine müügitulu oleks vähemalt 200 000 eurot. Samuti peab ettevõtjas töötama

vähemalt kaks täistöökohaga inimest.

Nõuded taotlejale on sätestatud ühendmääruse § 3 lõikes 2. Lisaks sellele on ka määrusest

tulenevad lisanõuded, mis hõlmavad maksudeklaratsioonide esitamist, vajaliku

omafinantseeringu olemasolu, VTA määra mittetäitumist asjakohaste ELi õigusaktide kohaselt,

varasemate tagasimaksete tegemist ning asjaolu, et taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis-

ega pankrotimenetlust. Loetletud piirangute eesmärk on tagada, et taotleja on võimeline täitma

võetud kohustusi, mis kaasnevad toetuse saamisega.

Taotleja on lisaks ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõuetele ja muudele õigusaktidele

kohustatud tõendama, et taotlustes esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatule,

esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet, võimaldama kontrollida taotluste ja taotleja

vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli, teavitama rakendusüksust taotluses

esitatud andmetes muudatusest ning tõendama omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude

tasumise suutlikkust. Viidatud kohustused võimaldavad optimaalselt saavutada määruse

eesmärke ja projektide tulemuslikku elluviimist ning selekteerivad välja võimalikud

ebakvaliteetsed taotlejad.

Määruse §-s 11 sätestatakse eelnõustamise läbiviimine.

Ühtlasi peab taotleja enne taotluse esitamist läbima rakendusüksuse pakutava eelnõustamise,

mille käigus antakse hinnang ettevõtjale ja ettevõtja kavandatavale projektile, plaanitavate

tegevuste teostatavusele ja taotlejas osalust omavate isikute suutlikkuse kohta projekt ellu viia.

Eelnõustamise eesmärk on parandada laekuvate taotluste kvaliteeti. Samuti antakse

eelhinnangus soovitused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. Eelhinnang koostatakse

hiljemalt ühe kuu jooksul alates eelnõustamise lõpust ning see edastatakse taotlejale e-kirja teel.

Koostatud hinnang ei ole eelhaldusakt ega piira kuidagi rakendusüksuse kaalutlusõigust

taotluse hindamisel. Eelhinnang kehtib kolm kuud selle andmisest arvates. Negatiivne

eelhinnang antakse kui arenguplaan ei vasta määruse eesmärkidele ning oodatavatele

tulemustele või kui taotlus ei vasta taotlusele sätestatud nõuetele.

10

Määruse §-s 12 sätestatakse nõuded taotlusele.

Selle paragrahviga kehtestatakse taotlusele järgmised nõuded:

 taotluses kirjeldatud tegevused panustavad määruse eesmärkide, tulemuste ja

väljundnäitajate saavutamisesse;

 toetust taotletakse käesolevas määruses nimetatud tegevuste elluviimiseks;

 taotletud toetuse suurus ei ületa sätestatud toetuse piirmäärasid;

 projekti eelarve sisaldab nõutaval määral omafinantseeringut.

Lisaks eespool nimetatud nõuetele sätestatakse nimekiri nendest kinnitustest ja dokumentidest,

mis tuleb taotluse esitamisel esitada. Taotleja on kohustatud esitama teabe selle kohta, kui ta on

taotlenud projektile või selle osale mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa

Liidu või välisabi vahenditest. Taotlus peab vastama ühtlasi ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2

sätestatud nõuetele.

4. peatükk. Toetuse taotlemine

Määruse §-s 13 käsitletakse toetuse taotlemist.

Taotlemine toimub jooksvalt ja lõppeb, kui eelarvevahendite ammenduvad või toetuse

taotlemise periood lõppeb. Jooksev taotlemine võimaldab erinevalt voorulisest paindlikult

ettevõtjatel taotlusi ette valmistada ja rakendusüksusel sujuvalt rahastamisotsuseid teha.

Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja peatamisest annab rakendusüksus teada

oma veebilehel. Rakendusüksus lõpetab taotluste vastuvõtmise, kui meetme rahastamise

eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Sellest

hetkest alates menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras.

5. peatükk. Taotluse menetlemine

Määruse §-s 14 sätestatakse taotluse menetlemise kord.

Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates registreerimisest. Menetlemise aega

võib pikendada kuni 10 tööpäeva võrra ja sel juhul tuleb taotlejat teavitada.

Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse menetlusse võtmisest või vastu

võtmata jätmisest, selgituste ja lisateabe küsimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse

kontrollist, nõuetele vastavate taotluste hindamisest, hinnangu andmisest riigiabi reeglitega

kokkusobivuse kohta, taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest, taotluse osalisest või

kõrvaltingimusega rahuldamisest ning taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või kehtetuks

tunnistamisest.

Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet

taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei

ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Sel juhul tuleb ka näidata, millised asjaolud

vajavad lisaselgitamist, täiendamist või mille kohta tuleb esitada lisateavet.

Puuduste kõrvaldamata jätmisel jätab rakendusüksus taotluse rahuldata seda sisuliselt

hindamata.

Määruse §-s 15 sätestatakse, kuidas ja millistel tingimustel tunnistatakse taotleja ja taotlus

nõuetele vastavaks.

11

Taotluse nõuetele vastavuse tuvastamine on sätestatud ühendmääruse §-s 6. Rakendusüksus

tunnistab taotleja nõuetele vastavaks juhul, kui taotleja vastab määruse kõikidele nõuetele.

Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud

nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud, kui

taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist, sealhulgas esitab valeandmeid, kui

taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust või kui

taotlemisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või on taotluse suhtes otsuse

tegemisel oluline teave jäetud teadlikult esitamata.

Määruse §-s 16 kehtestatakse projektide hindamise valikukriteeriumid ja -metoodika, mis

lähtuvad perioodi 2021–2027 seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumitest ja -metoodikast.

Määratud vastavus- ja hindamiskriteeriumid on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning

tagavad, et valitud tegevused arvestavad määruse16 nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud

horisontaalseid põhimõtteid, millega:

 võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat17;

 võetakse arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõudeid, sealhulgas

artiklis 9 esitatud nõudeid ligipääsetavusele;

 võetakse arvesse ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist

ning sooküsimuste lõimimist;

 tagatakse diskrimineerimise vältimine ja ligipääsetavus;

 toetatakse kestliku arengu edendamise eesmärke;

 tagatakse vastavus Euroopa Liidu keskkonnaalastele õigusaktidele;

 rakendatakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“.

Taotluse valikukriteeriumid ning nende osakaal koondhindest on järgmine:

Valikukriteerium Osakaal

koondhindest

Hinnatakse

1. Projekti kooskõla

valdkondlike arengukavadega,

mõju rakenduskava

erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele

35% Projekti mõju meetme eesmärkide

saavutamisele, sealhulgas:

 projektiplaani alusel ettevõtja

tegevustes tehtavate muudatuste

ulatust ja keerukust;

 tegevuste eeldatavat mõju ettevõtja

tulevastele majandustulemustele;

 projekti kooskõla valdkondliku

arengukavaga (TAIE-ga) ja panust

rakenduskava erieesmärki ning

meetme eesmärkidesse, sh projekti

tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust

ning vajadusel väljundite ja tulemuste

kestlikkust pärast projekti lõppu;

 projekti panust meetme väljund- ja

tulemusnäitaja saavutamisse.

16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk. 159–706) 17 Euroopa Liidu põhiõiguste harta

12

2. Projekti põhjendatus 15% Hinnatakse projekti põhjendatust,

sealhulgas:

 projektis elluviidavate üksiktegevuste

põhjendatust ja kooskõla;

 projekti tegevuste ja eesmärkide

kindlaks määratust ja selgust;

 tegevuste ajakava realistlikkust.

3. Projekti kuluefektiivsus 15% Hinnatakse projekti kuluefektiivsust,

sealhulgas:

 kas ettenähtud tegevused ja

lahendused on piisavalt

kuluefektiivsed plaanitud väljundite ja

tulemuste saavutamiseks;

 kas plaanitud eelarve on realistlik ja

mõistlik – on selge, milliste arvutuste

ja hinnangute alusel on eelarve kokku

pandud ning planeeritud kulud on

vajalikud ja mõistlikud, ning on

olemas taotleja võimekus projektile

järgnevate püsikulude rahastamiseks.

4. Taotleja suutlikkus projekti

ellu viia

30% Hinnatakse taotleja võimekust projekti

ellu viia, sealhulgas:

 kas taotleja on jätkusuutlik;

 kas taotlejal on vajalikud teadmised,

oskused, kogemus ning õiguslikud,

organisatsioonilised ja tehnika- ning

tehnoloogiaalased eeldused projekt

kavandatud viisil ellu viia.

5. Projekti kooskõla strateegia

„Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja

sihtidega

5% Hinnatakse projekti kooskõla Eesti

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“

aluspõhimõtete ja sihtidega, sealhulgas,

kuidas peale projekti vahetute eesmärkide

 võetakse arvesse nimetatud strateegia

aluspõhimõtete ja sihtidega seotud

horisontaalseid põhimõtteid, nagu

o sooline võrdõiguslikkus,

o ligipääsetavus,

o keskkonnakaitse ja

kliimaneutraalsus,

o regionaalareng, ning

 aidatakse kaasa „Eesti 2035“

eesmärkide saavutamisele ja seeläbi

panustatakse selle strateegia

asjakohasesse näitajasse.

Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse lähtudes valikukriteeriumitest ja

valikumetoodikast, mille kinnitab rakendusüksus. Valikumetoodika peab rakendusüksus enne

kinnitamist kooskõlastama ka rakendusasutusega. Rakendusasutus kooskõlastab

valikumetoodika puutumuse korral ka rakendusasutusega, kes nõustab riigi pikaajalises

arengustrateegias „Eesti 2035“ kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse

panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale.

13

Kui taotluse hindamisel avastatakse puuduseid või vajatakse hindamiseks lisainfot, teatatakse

sellest viivitamata taotlejale. Lisainfo esitamiseks antakse kuni 10 tööpäeva. Selle aja võrra

pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Samuti pikeneb ekspertide kasutamise korral pikeneb

taotluse menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks kuluva aja võrra, kuid mitte rohkem kui

10 tööpäeva. Taotlejat teavitatakse tähtaja pikenemisest.

Taotlust hinnatakse hindega skaalal 0 kuni 4 ning koondhinne moodustub valikukriteeriumide

hinnete kaalutud keskmisest.

Määruse § 17 käsitleb hindamiskomisjoni moodustamist. Rakendusüksusel on õigus, aga mitte

kohustus moodustada taotluse hindamiseks hindamiskomisjon ning kaasata eksperte.

Hindamiskomisjoni koosseisu peab rakendusüksus eelnevalt kooskõlastama

rakendusasutusega. Nii valikumetoodika kui ka hindamiskomisjoni koosseis tehakse

kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval.

Samuti kehtestatakse hindamiskomisjoni liikmetele nõuded olla hindamisel sõltumatu ja

erapooletu ning tagada hindamise käigus saadava informatsiooni konfidentsiaalsus.

Määruse §-s 18 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja kord.

Rahuldatakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis vastavad kõikidele järgmistele

nõuetele:

 on valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50;

 ei ole üheski valikukriteeriumidest saanud hindeks vähem kui 2,00;

 taotluse rahastamise summa ei ületa eelarvet.

Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse projekti elluviimise tingimused ning aruannete

esitamise tähtajad ja kord ning kas toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi. Samuti

märgitakse otsuses ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatu.

Määruse §-s 19 kehtestatakse tingimused ja kord, kuidas toimub taotluse osaline või

kõrvaltingimusega rahuldamine.

Taotlust saab osaliselt rahuldada üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk

on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib muuta nii toetuse

summat kui ka toetatavaid tegevusi. Taotluse osalise rahuldamisega peab nõustuma ka taotleja,

mittenõustumise korral vormistatakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Taotluse osaline

rahuldamine on rakendatav näiteks juhtudel, kui osad projekti tegevused ei ole otstarbekad või

seaksid ohtu eesmärkide saavutamise.

Lisaks võib rakendusüksus teha taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse, st rahuldada taotluse

kõrvaltingimusega. Sel juhul ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele enne, kui ta on

rakendusüksuse seatud kõrvaltingimused täitnud ja esitanud selle kohta andmed

rakendusüksusele. Taotluse rahuldamist kõrvaltingimusega saab rakendada juhul, kui see on

otstarbekas, et tagada projekti kvaliteetsem ja tulemuslikum elluviimine ning ennetada

võimalikke probleeme projekti elluviimisel.

6. peatükk. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise

tingimused ja kord.

Määruse §-s 20 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord.

14

Toetuse rahuldamise otsust võib muuta ainult juhul, kui see on kooskõlas riigiabi reeglitega.

Taotluse rahuldamise otsuse muutmise algatab rakendusüksus või toetuse saaja. Viimane teeb

seda kirjaliku avalduse alusel. Kui taotluse alusel rahastatavad tegevused muutuvad, peab

taotleja algatama viivitamata rahastamise otsuse muutmise. Enne ei tohi muudatusi rakendada,

kui need ei ole kinnitatud. Igal juhul tuleb aga rakendusüksust muudatustest teavitada enne

nende rakendamist, isegi kui need ei eelda rahastusotsuse muutmist.

Juhul kui taotluse rahuldamise otsuses soovitakse muuta projekti toetatavat tegevust, tegevuse

ulatust, planeeritavat tulemust, abikõlbliku kulu liike, abikõlblikkuse perioodi, siis

kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust. Vajaduse korral

hinnatakse taotletavate muudatuste mõju projekti eesmärkide täitmisele ehk tehakse muudetud

taotluse uus hindamine. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta ka tagasiulatuvalt, kui see aitab

kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja on põhjendatud.

Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või muudatuste

aktsepteerimisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste

saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

Taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks on rakendusüksusel aega 20 tööpäeva alates taotluse

saamisest.

7. peatükk. Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused

Määruse §-s 21 käsitletakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi.

Toetuse saajale antakse õigus saada rakendusüksuselt teavet ja nõuandeid, mis on seotud

toetuse taotlemise ja selle menetlemisega. Toetuse saajal on seevastu kohustus kasutada toetust

sihtotstarbeliselt, nii nagu taotluse rahuldamise otsuses kindlaks on määratud. Lisaks peab ta

tagama projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

tähtaegade ja tingimuste kohaselt; esitama rakendusüksusele nõutud teavet ja aruanded

tähtaegselt; säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja

materjale kümme aastat pärast projekti lõppu; tagab ühissätete määruse artiklist 65 tuleneva

kestuse nõude kolme aasta jooksul arvates lõppmakse tegemisest; teavitama viivitamata

kirjalikult rakendusüksust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest,

mis võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist ja teavitama toetuse saamisest avalikkust

vastavalt rakenduskava kohta sätestatud teavitusnõuetele.

Toetuse saajal on kohustus saavutada määruses seatud eesmärgid. Toetuse saaja peab tagama

projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemise aastale järgneva teise majandusaasta lõpuks:

a) lisandväärtuse kasvu vähemalt 15 protsenti;

b) oma ekspordi müügitulu kasvu vähemalt 15 protsenti.

Ekspordi müügitulu saavutamine ei ole kohustuslik, kui toetuse saaja teadus- ja

arendustegevuse kulud moodustavad vähemalt 25 protsenti toetatud projekti mahust.

Määruse §-s 22 sätestatakse rakendusüksuse kohustused ja õigused.

Rakendusüksus lähtub ÜSS2021_2027 sätestatud õigustest ja kohustustest ning määruses

ammendavalt loetletud õigustest ja kohustustest.

8. peatükk. Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

Määruse 8. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete

esitamine ja toetuse maksmine.

15

Määruse §-s 23 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja

kord.

Toetuse saajal on kohustus esitada rakendusüksusele vahearuanne ja lõpparuanne. Täpsem

aruandeperioodide kestus ja aruannete esitamise tähtaeg sätestatakse taotluse rahuldamise

otsuses.

Vahe- ja lõpparuannete vormid kehtestab rakendusüksus ja teeb need kättesaadavaks e-toetuse

keskkonna kaudu ning need aruanded esitab rakendusüksusele sama keskkonna kaudu toetuse

saaja esindusõiguslik isik.

Rakendusüksusel on aega aruanded kinnitada või tagasi lükata kuni 30 tööpäeva. Ühtlasi on

rakendusüksusel ka õigus nõuda aruande täiendamist ja parandamist ning nad võivad kaasata

vahearuannete ja lõpparuande hindamiseks eksperte.

Vahearuanne sisaldab ellu viidud tegevuste kirjeldust koos saavutatud tulemustega.

Lõpparuanne sisaldab kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti väljundite

ja tulemuste saavutamise kohta ning see esitatakse hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuanne kajastab toetuse eluviimise terviklikku

tegevusaruannet, kus toetuse saaja kirjeldab kogu projekti tegevusi ja töid, hindab tulemusi ja

tegevuste edukust ja saavutatud eesmärke sh tegevuste kirjeldus, millega panustati „Eesti 2035“

põhimõtete ja näitajate saavutamisse lähtuvalt taotluses kirjeldatule. Lõpparuanne esitatakse

30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.

Rakendusüksusel on õigus täiendavalt nõuda projekti elluviimise järgse aruande esitamist

kolme aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Nimetatud aruande küsimise

õiguse andmine rakendusüksusele on vajalik vahendite sihipärase kasutamise tuvastamiseks

võimalike kahtluste korral. Aruande esitamine on kohustuslik juhul kui rakendusüksus seda

nõuab.

Määruse §-s 24 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.

Toetust makstakse, kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemused on saavutatud ja

otsuses määratud tingimused täidetud. See ei käi grupierandi määrusega riigiabi projektide

kohta – nende puhul makstakse toetust ühendmääruse § 27 lõike kohaselt. Tegelike kulude

alusel makstakse toetust ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt, välja arvatud § 7 lõikes 6

nimetatud kaudsed kulud, millele makstakse toetust ühendmääruse § 28 lõikes 3 nimetatud

lihtsustatud hüvitamisviisi alusel.

Dokumendid, mis on makse tegemise aluseks, esitab taotleja rakendusüksusele e-toetuse

keskkonna kaudu üks kord kvartalis. Võimalikud puudused dokumentides tuleb parandada

rakendusüksuse seatud tähtajaks, mis on kuni 10 tööpäeva. Maksetaotlus menetletakse ära

30 tööpäeva jooksul. Kuludokumentidena on määratud majandustehingu toimumist tõendavad

dokumendid, sealhulgas arve, saateleht, tööde vastuvõtu akt ja leping. Kõik abikõlblikud kulud

peavad olema põhjendatud, täitma määruse ja projekti eesmärke, olema läbipaistvad ja taotluses

piisavalt detailselt kirjeldatud. Käibemaks on igal juhul ja igas olukorras abikõlbmatu.

9. peatükk. Finantskorrektsioonid ja vaided

Peatükis sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise alused ja vaide esitamisega seonduv.

Määruse §-s 25 kohaselt juhindutakse finantskorrektsiooni otsuse tegemise ÜSS2021_2027 ja

ühendmääruses sätestatust. Näiteks kohaldatakse finantskorrektsioone juhul, kui;

a) toetuse saaja on teinud mitteabikõlblikke kulutusi,

16

b) on ilmnenud, et toetust ei ole kasutatud eesmärgipäraselt või

c) toetuse saaja on jätnud saavutamata projektis lubatud tulemused.

Osaline või täielik tagasimaksmise nõue tehakse, kui kulu ei ole abikõlblik, toetuse saaja on

taotlemisel või projekti elluviimisel esitanud ebaõiget teavet või teave on jäetud esitamata,

toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata toetusega kaasneva kohustuse, ilmneb

asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või toetuse saaja suhtes on algatatud

likvideerimis- või pankrotimenetlus.

Üldjuhul võib toetuse tagasinõude otsuse teha kolme aasta jooksul alates toetuse saaja viimase

kohustuse täitmise lõppemisest. Juhul kui riigiabi andmist korraldavast õigusaktist tuleneb

teisiti, rakendatakse selle õigusakti nõudeid. Näiteks, ebaseadusliku, väärkasutatud või

ühisturuga kokkusobimatu riigiabi andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha

kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Toetuse tagasimaksmiseks on

aega 60 kalendripäeva alates finantskorrektsiooniotsuse kehtima hakkamisest.

Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi, sealhulgas VTA andmise

korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale

toetuse eraldamist. Tagasinõudmisel järgitakse konkurentsiseaduse18 §-s 42 sätestatut.

Määruse §-s 26 sätestatakse vaide esitamise ja menetlemise kord. Rakendusüksuse toimingu

või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele

vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaide lahendab haldusmenetluse seaduses sätestatud korras

rakendusüksus. Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide

esitajale kätte elektrooniliselt.

3. Määruse vastavus EL-i õigusele

Käesoleva määruse aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse

määrused.

Käesolev määrus on kooskõlas ka ÜSS2021_2027 aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu

määrustega:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi,

Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning

nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse

ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1058, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;

 Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes;

 Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks.

4. Määruse mõjud

Määrus mõjutab otseselt „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“

poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi nr 3 „VKE-de kestliku majanduskasvu ja

konkurentsivõime tõhustamine ning VKE-des töökohtade loomine, muuhulgas tootlike

investeeringute kaudu“, väljundite ja tulemuse saavutamist.

18 RT I, 23.11.2022, 3

17

Määrus panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja

aluspõhimõtetesse, edendades horisontaalselt soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise,

ligipääsetavuse, keskkonnahoiu ning tasakaalustatud regionaalse arengu põhimõtteid. Projekti

kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega on projektivalikul üks

hindamiskriteeriume, samuti aitavad kooskõla selle strateegia sihtide ja aluspõhimõtetega

tagada nõuded taotlejale ja projektile. Taotleja kohustus on kirjeldada, kas ja kuidas panustavad

projekti tegevused „Eesti 2035“ sihtidega seotud horisontaalsetesse põhimõtetesse ja täpsemini

määratud valdkondadesse, ning arvestada eelnevaga projekti rakendamisel.

Projektiaruannetes kirjeldab toetuse saaja „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud

horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

Määruse jõustumine võimaldab Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele terviklikult

läbimõeldud arenguplaani alusel teostada arendustegevusi. Makromajanduslikult kasvab Eesti

ettevõtjate loodav lisandväärtus ning paraneb müügitulu ning seeläbi kasvab konkurentsivõime.

Määrus aitab otseselt saavutada majandusarengu suurt eesmärki jõuda tootlikkuselt 110%ni

EL-i keskmisest aastaks 2025. Samuti parandab määrus nende ettevõtjate arenguvõimalusi, mis

asuvad väljaspool Harjumaad ja Tartu linna.

Projektide elluviimise tulemusena saab Eestis olema rohkem ettevõtjaid, mis oma arengut

terviklikult juhivad, on innovaatilised ja loovad suuremat väärtust ühiskonnale laiemalt.

Sekkumise riskihindamise tabel on esitatud lisas 5.

Määruse mõju horisontaalsetele põhimõtetele

1. Sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus

Projektidel on eeldatav positiivne mõju eri vanuses, rahvusest ja erivajadusega inimestele

võrdsete võimaluste loomisele ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisele. Toetatavate tegevuste

kavandamisel arvestatakse ligipääsetavuse / universaalse disaini19 põhimõtteid ja seatakse

eesmärgiks lahenduste loomine, mis on kättesaadavad kõigile kasutajarühmadele ning

arvestavad nende vajaduste ja ruumi eripäraga ja sealjuures ei võimenda elanike segregatsiooni.

Projektide ettevalmistamisel on soovituslik jälgida naiste ja meeste võrdseid võimalusi

juurdepääsul ressurssidele, sh aeg, informatsioon, võrgustikud.

Soolise võrdõiguslikkuse analüüsimiseks on abiks järgmised küsimused:

1) kas ja kuidas ettevõtja edendab naiste ja meeste võrdõiguslikkust organisatsioonis?

2) kas ja kuidas ettevõtja panustab naiste kui meeste tööelu kvaliteedi tõstmisesse

(nt töösuhted, töötingimused, töökeskkond, tööohutus ja töötervishoid)?

3) kas ja kuidas ettevõtja tegeleb soolise palgalõhe vähendamisega organisatsioonis?

4) kas ja kuidas ettevõtja panustab soolise segregatsiooni vähendamisse ning soodustab nii

naiste kui meeste karjääri-ja koolitusvõimalusi jms?

5) kas ja kuidas ettevõtja soodustab töö- ja pereelu ühitamist?"

6) kas toote või teenuse tutvustamiseks tootenäidiste ja turundusmaterjali valmistamisel

jälgitakse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid (nt välditakse soostereotüüpe)?

19 Universaalset disaini määratletakse enamasti kui toodete ja keskkondade kujundamist nii, et need oleksid

võimalikult suures ulatuses kasutatavad kõigile inimestele, ilma et oleks vaja kohandamist või spetsiaalset

disaini.

18

Vähemusrühmadele võrdsete võimaluste tagamise analüüsimiseks on abiks järgmised

küsimused:

1) kas ja milliseid tegevusi on ettevõtja kavandanud mitmekesisuse edendamiseks

organisatsioonis?

2) kas ja kuidas ettevõtja tagab, et toetatavate tegevuste elluviimisel kedagi ei seataks

ebasoodsamasse olukorda tema vanuse, keele, usulise või muu veendumuse, etnilise või

rahvusliku päritolu, tervise, puude, seksuaalse sättumuse või muu isikuga seotud

põhjuse tõttu?

3) kas toote või teenuse tutvustamiseks tootenäidiste ja turundusmaterjali valmistamisel

jälgitakse võrdse kohtlemise põhimõtteid?

Ligipääsetavus tähendab kogu elanikkonna kaasatust elu- ja infokeskkonda, mis tähendab, et

kõikidele inimestele, olenemata nende vanusest või tervislikust seisundist, on tagatud võrdsed

võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Ligipääsetavuse all võib mõista füüsilise ruumi, info ja

teenuste ligipääsetavust. Tööandja peab võimalusel ja vajadusel rakendama asjakohaseid

meetmeid, mis võimaldavad puudega inimesele nii virtuaalselt kui ka füüsiliselt ligipääsu

töökohale ja tööks vajalikele tegevustele ning koolitustel osalemisele.

Üldplaanis võib ligipääsetavuse jagada:

a) füüsiliseks keskkonnaks, kuhu alla kuuluvad hooned, teetaristu ja transport, ning

b) info ja teenuste valdkonnaks, mille alla liigituvad e-keskkonnad ja meedia, ning

nende mõlema kombinatsioonist oleneb hariduse, turismi, kultuuri ja spordi ning

hädaabiteenuste ligipääsetavus.

Ligipääsetavuse tagamine on iseäranis oluline neljale peamisele puudeliigile ehk liikumis-,

kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue. Samas saavad kasu keskkonna ja teenuste sihtrühma

põhisest kujundamisest ka lapsed ja eakad ning näiteks ajutise traumaga inimesed. Füüsiline

keskkond tuleb projekteerida ja ehitada kooskõlas ehitusseadustikuga ning järgida

ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel 3. juunil 2018. a kehtestatud määrusest nr 28 „Puudega

inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. Ligipääsetavuse mõõdik on

ligipääsetavuse näitaja.

Ligipääsetavuse analüüsimisel on abiks järgmised küsimused:

1) kas ettevõtja toote või teenuse arendamisel rakendatakse kaasava disaini põhimõtteid?

2) kas ettevõtja toote või teenuse arenguplaan sisaldab tegevusi ligipääsetavuse tagamiseks

kõigi nelja peamise erivajadusega (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue)

inimestele?

Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga riive puudub, täpsemalt

kajastatud artiklite lõikes vastavas määruse lisas (lisa 4).

2. Regionaalareng

Vajadus on mõju suunamiseks ehk tagada eri piirkondade suurem panus riigi terviklikku

majanduskasvu ning soodustada, et ettevõtete võimalused tegutsemiseks ja arenguks ning

inimeste võimalused saada tasuvat tööd oleks eri piirkondade lõikes tagatud ühtlasemalt.

Regionaalarengu mõõdik on väljaspool Harjumaad loodud SKT elaniku kohta EL 27

keskmisest. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on lisaks seatud eesmärk, mille kohaselt

vähemalt 40% üldisemate poliitikaeesmärkide „Nutikam Eesti“ ja „Rohelisem Eesti“

ettevõtlusmeetmete toetusest tuleks suunata väljapoole Tallinna ja Tartu piirkonda.

19

Sekkumine on suunatud ettevõtjatele, kes tegutsevad väljaspool Tallinna linna, Harjumaad ja

Tartu linna. Sihtpiirkonnas tegutsevate ettevõtjate puhul võib oletada väiksemat võimekust

omafinantseeringu katmisel. Samuti on oluline panustada viidatud TAIE mõõdiku täitmisesse.

3. Keskkond ja kliima

Sekkumisest on võimalik toetust taotleda ettevõtja arendustegevusteks ning seeläbi saavutada

lisandväärtuse kasv ettevõtetes. Sekkumine panustab ennekõike alamsihi „Eesti majandus on

uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ väljundite ja tulemuste saavutamisse.

Seega, sõltuvalt projektivalikutest võib toetus panustada kliimamuutuste leevendamisesse ja

kasvuhoonegaaside heite vähendamisesse. Toetuse andmisel järgitakse põhimõtet „ei kahjusta

oluliselt“.

Ettevõtja saab arenguplaani koostamisel lähtuda järgmistest küsimustest:

1) kas ettevõtja arenguplaan mõjutab kasvuhoonegaaside heidet?

2) kas ettevõtja arenguplaan arvestab kliima muutumisega – üleujutused, tormid, põud,

ekstreemne külm?

3) kas ettevõtja arenguplaan mõjutab looduskeskkonda, sh õhku, vett, pinnast, taimestikku

ja loomastikku?

4) kas ettevõtja arenguplaan mõjutab jäätmete tekke või taaskasutamise suurenemist või

vähenemist?

5) kas ettevõtja arenguplaan mõjutab inimeste keskkonnateadlikkust, -hoiakuid, -käitumist

või -väärtusi?

Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga riive puudub, täpsemalt on seda

teemat kajastatud nimetatud dokumentide artiklite kaupa määruse lisas 4.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse raames antava ELi toetuse eelarve on 17 540 000 eurot, millele lisandub taotleja

30% omafinantseering ehk 7 517 143 eurot. Käesoleva määruse rakendamisega ei kaasne

tulusid ega lisakulusid. Määruse rakendamiseks vajalikud tegevused viib ellu rakendusüksus.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast selle Riigi Teatajas

avaldamist.

7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu väljatöötamisse kaasati Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Eelnõu esitati

kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile,

Sotsiaalministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, perioodi 2021−2027 seirekomisjonile

ja Euroopa Komisjonile.

Määrus esitati arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Eesti Väike-

ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioonile, Maakondlike Arenduskeskuste Võrgustikule ning

TAIE juhtkomisjonile.

20

Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, ülejäänud kooskõlastajad

kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Riigi Tugiteenuste Keskus esitas oma tähelepanekud eelnõu

koostajale väljaspool eelnõude infosüsteemi.

Eelnõu kooskõlastuskäik on eelnõude infosüsteemist kättesaadav aadressil:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5a770fb9-03e1-4f71-9f97-350ae70e1d3d.

Toetuse andmise parandatud tingimuste eelnõu ja seletuskiri esitati enne ministri poolt

allkirjastamist Rahandusministeeriumile veel kord läbivaatamiseks. Märkustega arvestamise

tabel on lisatud seletuskirjale.

Lisad:

Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel.

Lisa 2 Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning

ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs

Lisa 3 Analüüs põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ seisukohast (DNSH analüüs)

Lisa 4 Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht (eraldi fail)

Lisa 5 Riskihindamise tabel (eraldi fail)

21

Lisa 1

Märkustega arvestamise tabel

Märkuse/kommentaari esitaja Arvestatud/mitte arvestatud

Kliimaministeerium

Kooskõlastas märkusteta.

Rahandusministeerium

Eelnõu § 1 lg 6 punktid 4 ja 5: selguse ja

järjepidevuse huvides peaks need lõiked kokku

panema ning viitama § 5 lg 1 punkti 3

tegevustele nt nii: „määruse § 5 lõike 1 punktis

3 nimetatud tegevuseks antav toetus on teadus-

ja arendustegevuse (edaspidi TA tegevus)

projektidele antav abi üldise grupierandi

määruse artikli 25 mõistes või väikese ja

keskmise suurusega ettevõtjatele antav

innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse

artikli 28 tähenduses ning sellele kohaldatakse

nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s

342 sätestatut või vähese tähtsusega abi ning

sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi

määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33

sätestatut“. Seletuskirjas tuleks sel juhul

selgitada, millised § 5 lg 4 tegevused kuuluvad

üldise grupierandi määruse artikli 25 ja

millised artikli 28 alla.

Arvestatud.

Paragrahvi 1 lõiget 6 (muudetud

numeratsioonis § 2 lg 1 p 3) on täiendatud.

Eelnõu § 1 lg 8: välja tuleb jätta tekst

„grupierandiga hõlmatud abi“, kuna § 1 lg 6

punktis 1 on kirjas, et edaspidi viidatakse

komisjoni määrusele (EL) nr 651/2014 kui

„üldisele grupierandi määrusele“.

Arvestatud.

Eelnõu § 6 lg 3 punkt 1: teksti lõppu tuleb

lisada „ja üldise grupierandi määruse artikli 25

lõike 3 punktile a“, kuna arvestada tuleb ka

üldise grupierandi määruse piirangutega.

Arvestatud.

Eelnõu § 17 lg 2: tuleb lisada punkt 3 „asjaolu,

et toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi“.

Selline nõue on sätestatud konkurentsiseaduse

§ 33 lõikes 44 (vähese tähtsusega abi kohta) ja

§ 342 lõikes 21 (riigiabi andmisel üldise

grupierandi määruse alusel).

Arvestatud.

Eelnõu § 20 lg 3: lause lõppu tuleb lisada

järgmine tekst „või on vastuolus riigiabi

reeglitega“. Seletuskirjas on selline selgitus

küll olemas, aga vajalik on see sätestada ka

määruses.

Arvestatud.

Seletuskiri: selgituses § 5 lõigete 2-6 kohta (lk

6) on tehniline viga – viidata tuleb lõike 1

tegevustele (praegu viide lõike 2 tegevustele).

Arvestatud.

Seletuskiri: selgitusse § 6 kohta tuleb lisada nt

selline tekst „Kulusid, mis ei ole abikõlblikud

üldise grupierandi määruse artiklite 25, 28, 29

Arvestatud.

22

või 31 alusel võib katta vähese tähtsusega abi

määruse alusel.“ Selgituse lisamine on vajalik,

kuna mitte kõik §-s 6 toodud kulud ei ole

abikõlblikud üldise grupierandi määruse

vastavate artiklite alusel – nt eelnõu § 6 lg 2

punktis 1 nimetatud „protsessiarenduse

nõustamisteenuse sisseostmise kulu“.

Lisaks informeerime, et alates 01.01.2024

hakkab kehtima komisjoni uus vähese

tähtsusega abi määrus (hetkel eelnõu

staadiumis), millega tõstetakse vähese

tähtsusega abi ülemmäära vähemalt 300 000

euroni ning kaotatakse 100 000 euro ülempiir

maanteetranspordiettevõtjate puhul. Seega

tuleb pärast 2024. a algust käesolevat määrust

muuta.

Teadmiseks võetud.

Juhime tähelepanu, et eelnõus ja seletuskirjas

esineb palju kirjavigu – dokumentidele tuleb

tagada keeleline korrektuur.

Arvestatud. Eelnõu läbib enne jõustumist

keeletoimetuse.

Eelnõust on puudu meetmete nimekirja

väljundnäitaja „Toetustega toetatavad

ettevõtjad“, millesse toetuse andmine samuti

panustab. Eelnõu § 3 lõiget 3 tuleb vastavalt

täiendada. Kõik toetusele kohalduvad näitajad

peavad olema eelnõus esitatud ning eraldi

struktuuritoetuste registrisse sisestatud.

Arvestatud.

Eelnõu § 1 lg 3: tavaliselt on piiratud

sihtpiirkonnad ära linnapiirkondadega, näiteks

Tartu linnapiirkonnana käsitatakse Tartu linna

asustusüksusena, Tartu linna Märja alevikku,

Luunja valla Lohkva küla, Veibri küla,

Kambja valla Soinaste küla, Tõrvandi

alevikku, Õssu küla, Ülenurme alevikku ning

Tartu valla Raadi alevit. Siin on aga piiritletud

„Tartu linn ja sellega vahetult piirnevad

kohaliku omavalitsuse üksused“. Kas seekord

on põhjendatud, et näiteks Elva vald, Nõo vald

jt on täies mahus ka veel täiendavalt

välistatud? Kuna Tartu välistust

mitteametlikus kooskõlastusringis

Rahandusministeeriumile esitatud eelnõu

versioonis veel ei olnud, siis ei saanud seda ka

varem küsida.

Arvestatud. Lähtudes VV tegevusprogrammist

ja sellega seonduva analüüsi ettevalmistamise

käigus kavandatust, on käesolev toetusmeede

kujundatud regionaalsena.

Toetuse sihtpiirkonnana määrati Harjumaa ja

Tartu linn. Arvestades asjaolu, et Tartu linna

ümbritsevad omavalitsused hõlmavad pea

kogu Tartu maakonna, oleks algselt

kavandatud sihtpiirkond olnud liiga piirav.

Sihtpiirkonna määramine küla või asula

täpsusega oleks menetluslikus mõttes asjatult

keerukas.

Määrust ja seletuskirja on vastavas osas

täpsustatud.

Eelnõu § 2 lg 7 on kirjas: „Toetuse andmise

tulemusel peavad kahe aasta jooksul pärast

projekti lõppu võrrelduna projekti

algusaastaga olema täidetud järgmised

tingimused:

1) kasvama toetust saanud ettevõtja

lisandväärtus minimaalselt 15 protsenti;

2) kasvama toetust saanud ettevõtja ekspordi

müügitulu minimaalselt 15 protsenti.

Ettepanek selguse huvides kasutada 1. punkti

järel semikooloni asemel sõna „ja“, et oleks

Arvestatud.

23

üheselt mõistetav, et täidetud peavad olema

mõlemad toodud tingimused.

Eelnõu § 23 on paigast läinud joondus, palun

korrigeerida.

Korrigeeritud.

Eelnõu „5. Määruse kooskõla seirekomisjoni

valikukriteeriumitega“: kogu peatükk tuleb

eemaldada. Valikukriteeriumid on kirjeldatud

määruse §-is 15. Õigusakti üldine kooskõla

valikukriteeriumitega esitatakse käskkirja

puhul, kuna käskkiri ise on oma olemuselt

taotluse rahuldamise otsus ehk projekt.

Arvestatud. Peatükk eemaldatud.

Seletuskiri lk 1 lõik 2: „Määruse eelnõu

(edaspidi määrus) abil viiakse ellu

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

perioodiks 2021–2027“ (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam

Eesti“ erieesmärgi nr 3 „VKE-de kestliku

majanduskasvu ja konkurentsivõime

tõhustamine ning VKE-des töökohtade

loomine, muuhulgas tootlike investeeringute

kaudu“ meetme nr 21.1.3.1

„Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine” sekkumise

„Ettevõtte arenguprogramm light“

elluviimiseks toetuse andmist.“ Lõigu sõnastus

tuleb ühtlustada eelnõu sõnastusega ja peab

olema järgmine: „Ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“

(edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1

„Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(iii) „VKE-de

kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime

tõhustamine ning VKE-des töökohtade

loomine, muu hulgas tootlike investeeringute

kaudu“ meetme nr 21.1.3.1

„Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine” sekkumise

nr 21.1.3.13 „Ettevõtte arenguprogramm light“

elluviimiseks toetuse andmist.“

Arvestatud.

Seletuskiri lk 2 lõigus 3 on kirjas:

„Poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“

erieesmärgi nr 3 „VKEde kestliku

majanduskasvu ja konkurentsivõime

tõhustamine ning VKEdes töökohtade

loomine, muu hulgas tootlike investeeringute

kaudu“ meetme „Ettevõtluskeskkonna

arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine“ EL toetuse

eelarve on 138 690 000 eurot, millest

käesoleva sekkumise eelarve on 17,54 miljonit

eurot Euroopa Liidu vahenditest.“

Arvestatud.

24

Lõigu esimene pool dubleerib eelmises lõigus

esitatud infot, seda ei ole vaja korrata. Lõik

tuleks sõnastada järgmiselt:

„Meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine“ ELi toetuse

eelarve on 138 690 000 eurot, millest

käesoleva sekkumise eelarve on 17,54 miljonit

eurot Euroopa Liidu vahenditest.“

Seletuskiri ptk 6: viidatud on taotleja

omafinantseeringule 30% summas

5 262 000 eurot. See summa ei ole õige, sest

arvutatud on lihtsalt EL toetuse summast 30%,

nii aga ei arvestata meetme mahtu.

Kui 17 540 000 eurot on 70%, siis 30% =

7 517 143 eurot ehk kokku 25 057 143 eurot.

30% tuleb arvestada kogumahust, mitte ühest

komponendist.

Mitteametlikul kooskõlastusringil käinud

eelnõus olid arvutused korrektsed.

Arvestatud. Summad korrigeeritud.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Eelnõu § 3 lõige 7 näeb toetatud projektile ette

kaks tingimust, mis peavad olema kahe aasta

jooksul pärast projekti lõppu täidetud.

Seletuskirjast võib järeldada, et oluline on

vähemalt 1 kriteeriumi täitmine (lisandväärtus

peab olema kasvanud minimaalselt 15%) ning

selgitatakse, et „seega on üks kohustuslik

tulemus, mille ettevõtja peab saavutama ja

teine valikuline, üks kahest“. Tulenevalt

eeltoodust ei vasta eelnõu § 3 lõige 7 sõnastus

seletuskirjas kirjeldatud olukorrale. Soovitame

§ 3 lõige 7 punkt 2 sõnastada viisil, mis annab

taotlejale selge arusaama, kas ja millal see

kriteerium kohaldub. Samuti tekib seletuskirja

alusel küsimus, kas kriteerium „ekspordi

müügitulu“ kohaldub siiski kõigile

projektidele sõltumata toetatavast tegevusest

või üksnes juhul, kui ettevõtja kulud teadus- ja

arendustegevusele ei moodusta toetatud

projekti mahust vähemalt 25%. Palume

eelnõus teha vastavasisulised korrektuurid.

Arvestatud. Sõnastust täpsustatud.

Eelnõu § 5 lõige 1 punkt 1 ja § 5 lõige 2

kordavad sisuliselt tegevusi. Korraldusasutuse

ettepanek on lühendada lg 1 p 1 toodud

tegevuse kirjeldust ja vältida dubleerimist.

Arvestatud. Sõnastust lühendatud.

Eelnõu § 5 lõige 1 punkt 5 näol on lisatud uus

toetatav tegevus, milleks on ettevõtja arenguks

vajalike seadmete soetamine. Palun lisada

seletuskirja näidetena, millised seadmeid võib

soetada (nt kas see peab olema seotud

tootearendusega või saab asendada juba

amortiseerunud seadmeid) ning lisada juurde

selgitada, et tegemist ei ole seadmete puhul

Arvestatud. Seletuskirja vastavasisuliselt

täiendatud.

25

sellise taristuga, mis vajaks kliimakindluse

tagamise hindamist lähtuvalt ühissätete

määruse artiklist 73 lg 2 p (j).

Eelnõu § 5 lõige 3 punkti 5 kohaselt toetatakse

kestliku ärimudeli väljatöötamist ja

juurutamist. Palun täpsustada seletuskirjas,

mida tähendab kestlik ärimudel, avades mõiste

sisu.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

Eelnõu § 5 lõige 7 viitab kohustusele toetada

tegevust, mis vastab keskkonnaalastele

õigusaktidele, seega peaks taotleja taotlust

esitades ka kinnitama vastavust

keskkonnaalastele õigusaktidele. Ettepanek on

lisada vastav täiendus §-i 11.

Arvestatud.

Palume pöörata tähelepanu eelnõu § 9 lõikele

1, milles nähakse ette keskmise müügitulu

nõue, mida kontrollitakse majandusaasta

aruannete põhjal. Juhime tähelepanu, et

praktikas tuleb ette olukordi, kus ettevõtjal

võib müügitulu olla saavutatud kuid

majandusaasta aruanne on taotluse esitamise

hetkel lõpuni kinnitamata või esitamata.

Seetõttu soovitame kaaluda võimalusi, kas

ettevõtjal on TAT alusel võimalik müügitulu

objektiivselt tõendada ka muul viisil kui

majandusaasta aruande kaudu ning kui jah, siis

täiendada eelnõu sõnastust.

Mittearvestatud. Analüüsisime olukorda ja

esitatud ettepanekut ning jääme kavandatud

nõude juurde. Ettevõtjal on võimalik

majandusaasta aruanne kinnitada ja esitada

seaduses ettenähtud tähtajast varem.

Eelnõu § 11 punkti 14 kohaselt peab taotleja

kinnitama, et projekti elluviimisel järgitakse

„ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet

keskkonnaeesmärkide saavutamiseks ning

arendatavad tooted ja teenused ei kahjusta

bioloogilist mitmekesisust ega ohusta

ökosüsteemi. Lisandunud on täiendus, et

arendatavad tooted ja teenused ei tohi

kahjustada bioloogilist mitmekesisust ega

ohustada ökosüsteemi. Lisatud täpsustus on

juba kaetud „ei kahjusta oluliselt“

põhimõttega, kuna üheks

keskkonnaeesmärgiks, millele

majandustegevus ei tohi kahju tekitada, on

elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja

taastamine. Ettepanek on see täiendus ära jätta,

kuna vältima peab kahju kõikidele

keskkonnaeesmärkidele.

Arvestatud.

Eelnõu § 14 käsitleb taotleja, taotluse nõuetele

vastavust. § 14 lõikega 3 nähakse ette taotluse

rahuldamata jätmise alused, mis sisalduvad

ühendmääruse §-s 8 lõigetes 2 ja 3. Taotluse

või taotleja nõuetele mittevastavuse korral

tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

Seetõttu tuleb eelnõu § 14 lõike 3 sõnastus

muuta – „Taotluse või taotleja mittevastavaks

tunnistamise korral teeb rakendusüksus

Arvestatud. Ühendmääruse kohaldamisele

taotluste menetlemisel on viidatud § 1 lõikes 7,

mistõttu määruses ei taasesitata rohkem

ühendmääruse sätteid. Paragrahvi 14 lõike 3

kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata taotlust

sisuliselt hindamata, kui taotleja või taotlus ei

vasta määruses sätestatud nõuetele.

26

vastavalt ühendmääruse § 8 lõikele 2 või 3

taotluse rahuldamata jätmise otsuse“. Teine

alternatiiv on tõsta see säte eelnõu § 18

„Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja

kord“, mis hetkel käsitleb vaid eelarve rahalist

mahtu ületavate projekti rahuldamata jätmist.

27

Lisa 2

Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning

ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste

analüüs

„Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted

Eesti majandus on

uuendusmeelne ja

teaduspõhine

Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine)

Sekkumise tasemel otsene seos puudub. Sekkumine on eelkõige

suunatud väiksematele ettevõtjatele, kel tekib toetuse rahast võimalus

muu hulgas kasvatada ettevõtja juhtimiskvaliteeti, sealhulgas pidades

silmas võrdseid võimalusi. Sekkumise tulemusena võib ettevõtja saada

uue teadmise või toote, mis aitab kasvatada ettevõtja konkurentsivõimet.

Sekkumise tasemel on võimalik tagada, et teavitustöö käigus kaastakse

kõiki huvigruppe ning kõiki taotlus koheldakse võrdselt.

Sekkumise käigus toetatud projektid võivad kaudselt panustada

erinevate ühiskonnagruppide võimalustesse osaleda tööelus ja

elukestvas õppes ning tegeleda ettevõtlusega, juhul kui projektide sisuks

on uute tehnoloogiate, teenuste ja toodete väljatöötamine, mis selliseid

võimalusi pakuvad. Vastava hinnangu annab iga taotleja projekti

taotluses.

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik

Sooline võrdõiguslikkus

Valdkonna suurim väljakutse on naisettevõtjate väike osakaal, samuti on

naised pigem väikeettevõtjad. Seda tingib mitu tegurit, muu hulgas

kogevad naisettevõtjad rohkem raskusi raha ja kapitali hankimisel.

Meetmest jagatakse toetust eelkõige väikeettevõtjatele, et ellu viia oma

arenguplaan, arvestades ühtlasi personali alaseid väljakutseid.

Toetusmeetme teavitustegevustes pööratakse tähelepanu just

naistettevõtjate kaasamisele ja julgustatakse neid taotlema.

Ettevõtja koostatav arenguplaan võib samuti kindlaks teha ja kavandada

arenguvõimalusi naiste suuremaks kaasamiseks ettevõttes. Ka

sekkumise abil toetatud projektides võib olla puutumus soolise

võrdõiguslikkuse teemadega, asjakohane hinnang antakse projekti-

taotluses.

Toetus on suunatud eeskätt väikestele ettevõtjatele, kes saavad toetuse

tulemusel realiseerida oma arenguplaani, arvestades ühtlasi personali

alaseid väljakutseid. Arvestades toetuse mahtu ja seda, et eesmärk ei ole

toetada uute ettevõtete loomist, ei ole võimalik paraku lahendada

asjaolu, et Eestis on vähe naiste loodud ja juhitud ettevõtteid.

Toetusmeetme teavitustegevuse abil on aga võimalik parandada

naisettevõtjate teadlikkust võimalikest toetusmeetmetest ja julgustada

naisettevõtjaid taotlema. Ettevõtja koostatav arenguplaan võib samuti

kindlaks teha ja kavandada arenguvõimalusi naiste suuremaks

kaasamiseks.

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks

28

Ligipääsetavus

Sekkumisel on kaudne seos ligipääsetavusega, ennekõike toetusega

loodevate erasektori teenuste ja toodetega, mida kirjeldatakse taotluses.

Toetuse taotlemise keskkond lähtub universaalse disaini põhimõtetest ja

ligipääsetavusest ning selle eest vastutab rakendusüksus.

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: ligipääsetavuse näitaja

Regionaalne tasakaalustus

Sekkumisel on otsene toetav mõju regionaalse tasakaalustamise

saavutamiseks – toetuse tegevuste elluviimisel arvestatakse piirkondade

vaheliste erinevuste vähendamisega, kuna toetuse rakendamise kitsam

piirkond on just sellest lähtudes valitud, et aidata kaasa mahajäänumate

piirkondade arendamisele.

Regionaalses vaates on lahendamist vajav põhiprobleem suur

piirkondadevaheline erinevus ettevõtete konkurentsivõimes ning

kapitali ja oskustööjõu kättesaadavuses. Oluline on, et ettevõtete

võimalus tegutseda ja areneda ning inimestel võimalus saada tasuvat

tööd oleks eri piirkondades tagatud ühtlasemalt. Sekkumise panust

regionaalsete erisuste vähendamisse mõõdetakse näitajaga „Väljaspool

Harjumaad loodud SKT elaniku kohta EL 27 keskmisest“.

Ettevõtete tootlikkus (SKT hõivatu kohta ostujõu pariteedi alusel) on

märkimisväärselt suurem piirkondades, kus paiknevad suuremad linnad,

ulatudes 2020. a seisuga Harjumaal 102%-ni ELi keskmisest, jäädes

seevastu nii Lääne-, Kirde- kui ka Kesk-Eesti piirkonnas kõigest

51–56% vahele ning viies maakonnas lausa alla 50% (madalaim

Saaremaal 45%). Endiselt lähenevad ELi keskmisele kõige kiiremas

tempos Põhja- ja Lõuna-Eesti. Ülejäänud NUTS3 piirkondade

lähenemine on aastatel 2018–2020 olnud aeglasem ega ole olnud

järjepidev, Kirde-Eesti näitaja on koguni 5% võrra ELi keskmisest

kaugenenud. Erandiks on siiski mitu maakonda, kus SKT hõivatu kohta

on lähenenud ELi keskmisele kiiremas tempos, nt Põlva, Võru ja

Viljandi maakonnas – neis on kahe aastaga lähenenud ELi keskmisele

enam kui 7%.

Ettevõtete suutlikkuses lisandväärtust luua on piirkondlikud erinevused

paaril viimasel aastal mõnevõrra vähenenud. Kui 2018. aastal ulatus

keskmine lisandväärtus 20+ töötajaga ettevõtetes 1588 eurost Lääne-

Eestis 3538 euroni Ida-Virumaal, siis 2020. aastaks oli see lõhe Põhja-

Eestis vähenenud 1663 ja 3072 euro vahele. Paraku, piirkonniti on

ühtlasemate näitajateni jõutud ennekõike Ida-Virumaa ettevõtete

lisandväärtuse vähenemise tõttu. Tuleb ka arvestada, et nendes näitajates

ei kajastu piirkondlikus ettevõtluses olulist rolli mängivad mikro- ja

väikeettevõtted.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja

innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamise (edaspidi hindamine)

põhijäreldus oli, et toetused jagunevad piirkonniti ebavõrdselt ja seeläbi

suurendavad piirkondlikke erinevusi. Samas tõdeti, et „seejuures ei

tähendaks see regiooniti erinevate toetuste väljaarendamist, vaid

senisest suuremat tähelepanu ettevõtte elukaarel põhinevale

lähenemisele, et tagada arenguvõimalused ka väiksema võimekusega

29

ettevõtjatele.“ Hindamisel detailsemat regionaalset analüüsi ei tehtud:

„analüüs ja statistiline üldistus detailsemal regionaalsel (nt üksikute

maakondade) tasandil sekkumise tegevuste kaupa ei ole võimalik seoses

piiratud vaatluste ehk vähese toetatud ettevõtete arvu tõttu. Arvestada

tuleks ka sellega, et ettevõtted võivad tegutseda rohkem kui ühes

maakonnas, samuti võib registreeritud tegevuskoha aadress erineda

ettevõtte majandustegevuse asukohast. Detailsema regionaalse analüüsi

läbiviimisel võib sellisel juhul hindamisel kasutatavat valimit

kitsendada, jättes hindamisest välja selliste tegevusalade ettevõtted, mis

suure tõenäosusega võivad tegutseda rohkem kui ühes piirkonnas.“

Samas, hindamise käigus kogutud toetuse saajate tagasiside põhjal

hindasid 61% toetuse mõju regionaalsele arengule toetavaks.

2022. aastal tehtud analüüsi andmete põhjal anti 45% toetustest

Harjumaale, 16% Tartumaale, 22% teistesse maakondadesse ning 17%

olid üle-eestilised ja maakondade vahelised projektid. Eeldades, et

riiklikud üle-eestilised ja maakondade vahelised projektid jaotuvad

sarnaselt ülejäänud projektidega, viidi maakondlikult määratletud

projektidest 54% ellu Harjumaal, 19% Tartumaal ja 27% teistes

maakondades. Detailsema analüüsi tegemiseks praegu andmeid ei ole,

kuna eelmisel perioodil puudus sama sekkumise puhul regionaalse

tasakaalu edendamise põhimõtete juurutamine määruse tegevustes,

mille tõttu ei ole kogutud eraldi andmeid toetuse saajate ja toetuse

tegevuste mõjust regionaalse jaotumise kohta. Sihtrühma detailset

analüüsi avalike andmete põhjal teha ei olnud võimalik, kuna

Statistikaamet esitab andmeid maakonniti vaid nende ettevõtete kohta,

kus on 20 ja enam töötajat. 20 ja enama töötajaga ettevõtetest tegutses

2021. aastal Harjumaal 57% ja Tartumaal 11% ettevõtetest, teistes

maakondades 32%.

Regionaalse tasakaalu suurendamiseks peaks sekkumise eelarvest

jõudma väljapoole Harju- ja Tartumaad toetusi vähemalt samas

proportsioonis sihtrühma ettevõtete tegevuskohaga või pigem isegi

rohkem. Regionaalse arengu tegevuskava juurprobleemi „piirkondlikud

erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile“

kirjelduses tõdeti ka, et „Ettevõtlusarengu ja innovatsiooni toetus- jm

rahastamismeetmete piirkondlik jaotus on viimastel aastatel olnud

pigem ettevõtlusarengu piirkondlike erinevuste vähendamise

seisukohast soodne. Selline piirkondlik jaotus tuleb suures osas siiski

põllumajandus- ja kalandusfondi ja regionaalarengu meetmete arvelt.

Kuigi ka ilma nende meetmete osata ei ületa Harjumaale läinud toetuste

osa ettevõtte kohta Eesti keskmist, on märgatavalt tagasihoidlikumate

ettevõtluse arengunäitajatega Valga-, Võru- ja Läänemaale jõudnud

toetusvahendeid vähem kui 65% riigi keskmisest. Toetuste sellisele

jaotusele vaatamata on ettevõtlusarengu piirkondlikud erinevused

püsinud endistviisi suured.“

Järgnevas on esitatud regionaalseid erisusi vähendavate

sekkumisvõimaluste analüüsi tulemused:

1. Taotlejate lisainformeerimine ja -nõustamine – rakendusüksuse

omategevuste ja koostöös teiste osapooltega on võimalik paremini

suunata informatsiooni ja nõustamist väiksema

taotlemisaktiivsusega piirkonda ehk väljapoole Harju maakonda.

30

2. Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – tingimused on

võimalikult lihtsad, kuna sekkumise eesmärk on aidata neid

ettevõtteid, kes on vähem võimekad, vähem teadlikud ja väiksema

riskijulgusega. Ilma struktuuritoetuste tingimustega vastuollu

minemata ei ole võimalik tingimusi lihtsustada.

3. Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – rakendatud.

4. Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – turutõrge on

laialdane.

5. Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse – sekkumises

ei tehta eriinvesteeringuid ega eriprojekte.

6. Toetusskeemi järele proovimine teatud piirkonnas – ei kavandata.

7. Piirkonniti eri toetusmäärad – mitte rakendatud. Määrust

rakendatakse väljaspool Harjumaad ja Tartu linna, kuid

rakendatava piirkonna sees erisusi ei kavandata.

8. Teatud piirkondadele reserveeritud toetusraha – taotlemine toimub

jooksva taotlemisena. Seitsmeaastane periood peaks tagama, et

kõik ettevõtted, kes on toetusest huvitatud, saavad taotluse esitada.

Kuna toetust ei anta pingerea alusel, vaid neile, kes ületavad

lävendi, ei ole ohtu, et ükski sobiv ettevõtte ja projekt jääb

rahastamata.

9. Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine – ei

rakendata, kuna sihtpiirkond olekski sama piirkond, mille puhul

boonuspunkte võiks kaaluda.

10. Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – kuna põhiline

abikõlblik tegevus on sama, ei ole võimalik piirkonniti seda

erinevalt rakendada.

Kokkuvõtteks, kuna meede on juba loodud selliselt, et see arvestab ja on

suunatud vähem võimekamate ettevõtete arendamisele, taotlusvoor on

pidevalt avatud ning taotlemise tingimused lihtsustatud, siis üsna

kindlalt panustab sekkumine regionaalsete erinevuste leevendamisse.

Samuti on selge potentsiaalne mõju regionaalsete erinevuste

vähendamisele taotlejate lisainformeerimine ja -nõustamine väiksema

taotlemisaktiivsusega piirkondades. Selleks on kavandatud järgmised

tegevused:

a) rakendusüksus korraldab toetusmeetmete infoseminari eri

piirkondades või tagab kõigile potentsiaalsetele toetuse saajatele

infole võrdse ligipääsu, kasutades selleks mitmesuguseid

digilahendusi;

b) tõhustatakse koostööd maakondlike arenduskeskustega, tagamaks

paremat regionaalset kaetavust ning informeeritust ja

ligipääsetavust teenustele igas maakonnas. Vajadusel nõustatakse

eraldi maakondlike arenduskeskusi toetuste asjus.

c) jagatakse infot maakondlikele arendusorganisatsioonidele,

eelkõike Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku kaudu.

d) rakendusüksus ja/või -asutus tutvustab meedet

Rahandusministeeriumi korraldatud maakondlikel infopäevadel ja

seminaridel ning jagab infot asjakohastes uudiskirjades.

e) ettevõtluse- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamise käskkirja

alusel tehtavate tegevuste plaanimisel ja elluviimisel järgitakse

tasakaalustatud regionaalarengu põhimõtteid ning kui elluviija

tuvastab tegevuste osaluses regionaalset tasakaalustamatust, võtab

elluviija selle leevendamiseks ette asjakohaseid lisategevusi.

31

Toetuse andmisega seotud põhilisi indikaatoreid (kvantitatiivseid,

näiteks toetuse taotlemise üldine aktiivsus, projektide maht, regionaalne

jaotus, teenusepakkujate jaotus, ning kvalitatiivseid, näiteks taotlejate

tagasiside toetuse tingimuste, toetuse mahu ja teenusepakkujate osas)

seiratakse regulaarselt ning juhul, kui tuvastatakse toetuse andmisega

seotud kitsaskohti (näiteks väike taotlemisaktiivsus, suurenenud

regionaalsed erinevused, toetuse eesmärkide saavutamist takistavad

toetuse tingimused), tehakse toetuse tingimustes vajalikud muudatused

või kavandatakse lisaks teavitus- ja nõustamistegevusi. Samuti võetakse

arvesse rakenduskava vahehindamise ning „„Eesti 2035““ sihtidesse

panustamise hindamiste tulemusi.

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKT

elaniku kohta EL 27 keskmisest

Keskkond/Kliima

Sekkumisel on positiivne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide

saavutamisele. Sekkumise raames toetatakse ainult projekte, mis

vastavad põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ (asjakohane seadmete

soetamise puhul) ning toetatav on kestliku ärimudeli väljatöötamine ja

juurutamine.

Toetatavad on üksnes need tegevused, mis vastavad keskkonnaalastele

õigusaktidele ning millega ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL)

2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses.

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: ressursitootlikkus

32

Lisa 3

Analüüs põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ seisukohast (DNSH analüüs)

Rakenduskava DNSH analüüsi20 järeldus oli, et meetmel nr 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna

arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” ei ole

potentsiaali oluliselt kahjustada ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist.

Käesoleva määruse alusel antava toetuse DNSH analüüs on esitatud järgmises tabelis.

Kas meede võib

potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid

keskkonnaeesmärke

Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste

leevendamine

× Otsene negatiivne mõju puudub. Uute

teenuste ja toodete arendamine võib

lühiajaliselt tuua kaasa teatud määral

kasvuhoonegaaside heite tõusu, mis tuleneb

kohapeal täiendavate toodete tootmisest või

teenuse kasutamisest. Samas, nagu ka

määruses esile on toodud, siis toodete ja

teenuste arendamise pikaajaline eesmärk on

kestliku ärimudeli toetamine.

Kliimamuutustega

kohanemine

× Otsene negatiivne mõju puudub. Toetatakse

kestliku ärimudeli arendamist ja juurutamist,

lähtudes sätestatud eesmärgist ja

toetatavatest tegevustest.

Vee- ja mereressursside

säästev kasutamine ja

kaitse

× Otsene negatiivne mõju puudub. Uute

teenuste ja toodete arendamine lähtub

ressursisäästlikkusest. Toetatakse tegevusi,

mis aitavad kaasa ressursside säästlikumale

kasutamisele, ning ettevõtja kestliku

ärimudeli väljatöötamist ja juurutamist

Ringmajandus, sh

jäätmetekke vältimine ja

kaitse

× Sekkumisel on kaudne positiivne mõju

ringmajandusele ja jäätmetekke vältimisele,

kuna toetust saab ka ettevõtja vastavasisulise

ärimudeli arendamiseks.

Reostuse vältimine ja

kontroll (õhk, vesi ja

maapind)

× Otsene negatiivne mõju puudub. Kestliku

ärimudeli arendamise ja juurutamise

toetamine hõlmab ka jäätmete tekke

vähendamist.

Bioloogilise

mitmekesisuse ja

ökosüsteemide kaitse ning

taastamine

× Otsene negatiivne mõju puudub.

Arendatavad tooted ja teenused ei tohi

kahjustada bioloogilist mitmekesisust ega

ohustada ökosüsteemi.

Kokkuvõtteks, sekkumise rakendamine ei põhjusta olulist kahju keskkonnale. Pigem on

sekkumisel kaudne positiivne mõju keskkonnaeesmärkide saavutamisele, kuna aitab kaasa

selliste uute toodete ja tehnoloogiate väljatöötamisele, mis on ressursisäästlikumad ja

keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside heidet ja jäätmeid ning

kasutavad tootmisel tekkivaid kõrvalprodukte või tootmisjäätmeid teisese toormena. Samuti

20 https://pilv.rtk.ee/s/d8r9aX3kARtwH5z

33

paraneb sekkumise tulemusel ettevõtja juhtimiskultuur ning paraneb keskkonnateadlikkus koos

asjakohaste toodete, teenuste ja protsesside arendamisega.