Siseministeeriumi vastus relvakaubanduse avalikule konsultatsioonile

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiitsministeerium

Teie: 04.11.2024 nr 9.13.1/24-0510/-2T

Meie: 19.11.2024 nr 1-7/242-3

Siseministeeriumi vastus relvakaubanduse

avalikule konsultatsioonile

Tulenevalt Riigikantselei resolutsioonist 2-5/24-01710 edastab Siseministeerium arvamuse

Justiitsministeeriumile seoses ebaseadusliku relvakaubandust käsitleva direktiivi avaliku

konsultatsiooniga. Sisendi koostasid Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika

osakond ning EL ja välissuhete osakond. Valdkonna eest vastutab Siseministeeriumi

sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik ([email protected]).

I Siseministeeriumi arvamus ebaseadusliku relvakaubanduse avalikust konsultatsioonist

ning selles kajastuvatest lahendustest

Siseministeeriumi hinnangul tuleb Eesti seisukoha kujundamisel EL-i tulirelvadega seotud

kuritegude ühtlustamise küsimuses lähtuda mitmest kaalutlusest: i) riikliku julgeoleku ja

sisejulgeoleku tugevdamine, ii) piiridevahelise kuritegevuse ja terrorismiohu vähendamine ning

iii) õiguslike standardite kooskõlla viimine teiste EL-i liikmesriikidega. Praegune olukord, kus

EL-i liikmesriikide karistused ja seadusandlus tulirelvakuritegude osas on erinevad, võib tõesti

pakkuda kurjategijatele võimalusi madalama karistusmääraga riikides varju leida või

seaduselünki ära kasutada.

Kuritegude erinevate määratluste tõttu ei ole seni EL-i liikmesriikidega meile teadaolevalt

koostööprobleeme tekkinud. Samas see ei tähenda, et kuritegusid ei võiks EL-i tasandil

harmoniseerida. Relvadega seotud kuritegude sanktsioonide harmoniseerimine EL-is on seega

oluline, sest see aitab vähendada kuritegevuse võimalusi ja terrorismiohtu, parandada

õiguskaitsekoostööd liikmesriikide vahel ning tugevdada siseturvalisust.

Eesti on seni üldiselt toetanud EL-i ühise kriminaalõiguse süvendamist, kui see toob kaasa

siseturvalisuse paranemise ja hõlbustab õiguskaitsekoostööd. Seega võiks Eesti toetada

pigem teist või kolmandat varianti, mis näevad ette seadusandlikke meetmeid. Leiame, et

esimene, mitteseadusandlik variant, jääb nõrgemaks ega lahenda olemasolevaid probleeme,

nagu ebapiisav karistuste ühtlustamine ja uusimate tehnoloogiate, sealhulgas 3D-printimise,

reguleerimine. 3D-relvadega seotud juhtumeid ei ole Eestis seni teada, kuid vaadates lähiriikide

kogemust, peaksime selleks valmis olema.

2 (4)

Eesti jaoks oleks atraktiivsem dokumendi B osas esitatud teine variant, mis keskendub

põhiliste tulirelvadega seotud süütegude ja nende karistuste ühtlustamisele, kuna see tagaks

olulise tasakaalu kuritegude vähendamise ning riikide õiguspoliitilise autonoomia säilitamise

vahel. Teine variant looks ühtsed miinimumnõuded, millele kõik liikmesriigid peavad vastama,

tugevdades nii õiguskaitsekoostööd kui ka vähendades kuritegevuse riske. Puudub teadmine, et

õigusliku regulatsiooni puudulikkus takistab Eestis isikuid vastutusele võtta. Eesti

õigusraamistik on meie hinnangul piisav, ebapiisavus võib tekkida siis, kui võrrelda seda teiste

EL-i riikidega ja selgub, et esinevad suured erinevused karistusmäärades vms. Plaanitava

direktiivi kontekstis peaks püüdma näha ette sellise sõnastuse, mis oleks piisavalt paindlik, et

sobituda liikmesriikide õigussüsteemidesse. EL võiks kehtestada direktiiviga miinimumtaseme

sanktsioonide osas, mis tähendab, et iga liikmesriik peaks rakendama vähemalt teatud määral

karistusi konkreetsete relvadega seotud kuritegude eest, kuid saaks seejuures säilitada

kõrgemaid karistusmäärasid vastavalt oma seadusandlikele traditsioonidele. Harmoniseerimine

ei tähenda tingimata kõigi liikmesriikide karistuste täpset ühtlustamist. EL-i õigusaktid võivad

jätta liikmesriikidele teatud paindlikkuse, et nad saaksid kohandada seadusi vastavalt oma

vajadustele, kuid samas tagada põhiliste süütegude ja karistuste osas miinimumtaseme.

Toetaksime sellist lähenemist.

Kolmas variant, mis hõlmaks laiemat süütegude valdkonda, võib samuti olla Eesti huvides, kuid

see eeldab põhjalikku mõjuanalüüsi, et hinnata täiendavate õigusrikkumiste kriminaliseerimise

vajadust ja mõju. Eesti õiguses on enamus süütegudest, mida EL-i tasandil reguleerida

plaanitakse, juba täna olemas, sh on karistatav selliste tegude katse. Samuti on süüteo

toimepanemisel võimalik arvestada raskendavaid asjaolusid. Karistusseadustiku 22 ptk 5. jagu

ei võimalda Eestis praegu laiendatud konfiskeerimist (direktiivi kontekstis mainitakse

kriminaaltulu) Eesti vaates võiks mõelda sellele, et ka 5. jao kuritegudes võiks laiendatud

konfiskeerimine olla võimalik.

EL võiks ühtlustada relvadega seotud kuritegude liigitused ja definitsioonid, et tagada

ühesugune arusaam õigusrikkumistest. Näiteks võiks kehtestada ühtsed määratlused

relvade ebaseadusliku omamise, tootmise (sealhulgas 3D-printimise) ja kaubanduse

kohta.

Lisaks seadusandlikule ühtlustamisele võiks EL pakkuda koolitusi ja ressursse, et tagada

õiguskaitseasutuste ja kohtute ühtne arusaam uute normide kohaldamisest, mis aitab hõlbustada

üleminekut ja vähendada rakenduslikke erinevusi liikmesriikide vahel.

II EL-i laiem relvadega seonduv regulatsioon ja selle kitsaskohad

Lisaks tulirelvadega seonduvate karistusmäärade teemale peame oluliseks tõstatada EL-i

tasandil laiemalt relvadega seonduv regulatsioon. Hetkel on EL-i relvapoliitika puhul suurim

mure relvalaadne toodang ehk seadmed, mida on võimalik hõlpsasti käepäraste vahenditega

tulirelvaks muuta (nt hoiatus- ja signaalrelvad, pneumorelvad). Viimastel aastatel on hoiatus-

ja signaalrelvad muutunud kurjategijate seas ülipopulaarseks ning neil on tulirelvade

salakaubaveojuhtumite puhul märkimisväärne osakaal. See on tingitud asjaolust, et neid saab

hõlpsasti muuta surmavateks relvadeks ja neid on odavam hankida. Vältimaks hoiatus- ja

3 (4)

signaalrelvade hõlpsat tulirelvadeks ümbertegemist, peaksid liikmesriigid tagama, et EL-is

toodetud või EL-i imporditud relvi kontrollitakse ja tehakse kindlaks nende vastavus direktiivis

2018/69 sätestatud tehnilistele kirjeldustele. Kontrollid võivad hõlmata näiteks erinevate

mudelite või seadmetüüpide või üksikute seadmete või mõlema kontrollimist.

Üle tuleks vaadata hoiatus- ja signaalrelva mõiste Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis

(EL) 2021/555 ning tagada, et kõik liikmesriigid käsitaksid hoiatus- ja signaalrelvana

ühesuguseid asju. Kaaluda võiks sellistele relvadele EL-i üleselt registreerimis- või

loakohustuse sätestamist.

Direktiivis (EL) 2021/555 ei ole piisavalt selgelt reguleeritud lõpuni töötlemata tulirelvade,

lõpuni töötlemata tulirelva oluliste osade ning tulirelva lisaseadmete (helisummuti, lasersihik,

öösihik) käitlemine. Direktiivis (EL) 2021/555 tuleks täpsustada tulirelva oluliste osade ja

osade definitsioone (hõlmates sealhulgas A-klassi relvad, nende olulised osad ja lisaseadmed,

mida toodavad tsiviilettevõtted). Direktiivis (EL) 2021/555 tuleks ka sätestada, millised on

lõpuni töötlemata tulirelvad ja lõpuni töötlemata tulirelva olulised osad ning millised tulirelva

lisaseadmed kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse.

Mittesurmava laskemoona ümberehitamine surmavaks laskemoonaks on probleem, millele

tuleks senisest enam tähelepanu pöörata. Võimaliku lahendusena näeme mittesurmava

laskemoona surmavaks laskemoonaks ümberehitamise EL-i tasandil sanktsioneerimist ja

karistusmäärade ühtlustamist.

Relvade ja laskemoona eksport ja import ning EL-i sisene vedu ei ole piisavalt tõhusalt

reguleeritud. Siseriiklikult on sellistele vedudele seatud kindlad kriteeriumid (nt RelvS § 57 lg

5 sätestab, et kuni 20 tulirelva või 10 000 padruni veol peab olema vähemalt üks relvastatud

saatja, üle 20 tulirelva või üle 10 000 padruni veol aga vähemalt kaks relvastatud saatjat.

Relvastatud saatjad võivad asuda relvi vedava veoauto kabiinis või relvi vedavat autot saatvas

autos), kuid piiriüleselt tuginetakse vaid ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa

kokkuleppele (ADR), mis relvaveole erinõudeid ette ei näe. Selleks, et tõhustada relvade ja

laskemoona liikumise jälgitavust, vajaks üle vaatamist ka relvade ja laskemoona EL-is

edasitoimetamise kord ning rahvusvahelise veo eeskirjad. EL-i relvade ja laskemoona ekspordi-

impordi määruse muudatustega võetakse ekspordi-impordi (st kolmandatest riikidest sissevedu

või sinna väljavedu) puhul kasutusele elektrooniline loamenetlussüsteem, mis aitab tagada

kauba liikumise jälgitavust. Kaaluda võiks ka EL-i siseselt liikuvate relva- ja laskemoonaveoste

jälgitavuse tagamist sarnaselt.

Ära ei tohi unustada ka Ukrainas toimuva sõjategevusega seonduvat ohtu relvade

ebaseaduslikule EL-i sisseveole. Peame oluliseks jätkuvalt toetada Ukraina ametivõime nende

pingutustes luua hästi toimiv relvalubade süsteem, sh relvaregister ja tulirelvadealane

kontaktpunkt (NFFP – National Firearms Focal Point).

4 (4)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Joosep Kaasik

sisejulgeoleku asekantsler

Katarina Budrik 6125144

[email protected]