AS Ida-Tallinna Keskhaigla_Soovitus

Tarmo Bakler

AS Ida-Tallinna Keskhaigla

[email protected]

Teie nr

Meie 19.11.2024 nr 16-6/241774/2406776

Puuetega inimese parkimiskaardiga parkimine

Austatud juhatuse esimees

Õiguskantsleri poole pöörduti murega, et Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) Magdaleena üksuse

juures peavad parimistasu maksma ka need patsiendid, kes kasutavad puudega inimest

teenindavatele sõidukitele mõeldud parkimiskohti. Avaldaja küsis, kas selline tasu võtmine on

kooskõlas põhiseaduse ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga.

ITK üksuste parklatesse on rajatud liikumis- või nägemispuudega inimest teenindava sõiduki ning

liikumispuudega juhi sõiduki parkimiskohad, mis on vastavalt ka tähistatud. Liiklusseaduse § 68

lõike 2 kohaselt võivad puudega inimese parkimiskaardiga autod parkida avalikes tasulistes

parkimiskohtades tasuta. Kuna ITK parklad asuvad eramaal, on parkla omanikul õigus kehtestada

parkimistasu oma soovi järgi. Seda on ITK ka teinud, ühe tunni parkimise eest küsitakse 2 eurot

(esimesed 20 minutit on tasuta).

Veebis leitavate andmete kohaselt on ITK ainuke haigla, mille juures parkimise eest peavad

maksma ka liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi omanikud (v.a

Tõnismäe ja Järve üksused). Tõsi on ka see, et Ravi ja Magdaleena üksus asuvad erinevalt teistest

haiglahoonetest Tallinna kesklinnas, kus maa hind on kõrge ja parkimisruumi napib.

Puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 9 lõikes 1 on ette nähtud, et puuetega inimestele

tuleb tagada teistega võrdsetel alustel juurdepääs näiteks avalikele ehitistele ja teenustele nii linna-

kui ka maapiirkondades. Ka põhiseaduse § 28 kohaselt on puudega inimesed riigi erilise hoole all.

Statistika kohaselt ähvardab puuetega inimesi oluliselt suurem vaesusrisk kui ühiskonda tervikuna.

Näiteks 2022. aastal oli puuetega inimeste suhtelise vaesuse määr 45,4 protsenti (kogu elanikkonna

hulgas oli see 22,5 protsenti) ja 2023. aastal oli nende ilmajäetuse määr 15,1 protsenti (kogu

elanikkonna hulgas oli see 6,2 protsenti).

Puuetega inimeste õiguste eest peavad seisma nii riik kui ka eraõiguslikud isikud. Konventsiooni

artikli 9 punkti 2(b) kohaselt peaksid avalikke teenuseid pakkuvad eraõiguslikud isikud arvestama

puuetega inimestele ligipääsu tagamise kõigi aspektidega. See tähendab, et tervishoiuasutus on

füüsiliselt ligipääsetav ning järgib ligipääsetavuse põhimõtteid ka muudes asjades. Rõõmustab, et

haigla on loonud mitu puudega inimese parkimiskohta sissepääsude lähedale, kuid arvestades

puuetega inimeste vaesusriski, võiks kaaluda ka võimalust teha nendel kohtadel parkimisel

soodustusi.

2

2023. aastal hindas 13,4 protsenti 16-aastastest ja vanematest inimestest oma tervist halvaks või

väga halvaks, puuetega inimestest andis sellise hinnangu tervelt 53,8 protsenti. Sellest võib

järeldada, et puuetega inimesed kasutavad tervishoiuteenuseid sagedamini kui teised patsiendid.

Õiguskantsler täidab alates 2019. aastast puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise

edendamise, kaitse ja seire ülesandeid ning seisab selle eest, et kõik puuetega inimesed saaksid

põhiõigusi ja -vabadusi teostada teistega võrdsetel alustel. Seetõttu palun Teil veel kord kaaluda,

kas puuetega inimestelt, kellel on tõenäoliselt vaja käia tervishoiuasutustes sagedamini kui teistel

patsientidel, on põhjendatud nõuda parkimistasu ka juhul, kui nad kasutavad liikumispuudega ja

pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaarti. Palun kaaluge võimalust parkimiskaardi

omanikelt parkimistasu mitte nõuda.

Palun andke oma otsusest teada hiljemalt aasta lõpuks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Liisi Uder 693 8437

[email protected]