Protokoll

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 66

1

Liikluskomisjoni koosoleku

protokoll nr 66

Kliimaministeerium 30.10.2024

Suur-Ameerika 1, Tallinn

Hübriidkoosolek: Microsoft Teams + koosolek

Koosolek algas: 15:00

Koosolek lõppes: 17:10

Koosolekust võtsid osa:

Komisjoni esimees Vladimir Svet.

Komisjoniliikmed – Egert Belitšev (PPA), Indrek Sirk (vandeadvokaat), Kersten Kattai (AL),

Kristjan Järvan (Tallinn), Mart Jesse (LKF), Priit Sauk (TRAM), Riina Sikkut (SoM), Sven

Kreek (TTK), Tiit Metsvahi (TalTech).

Asendusliikmed – Einar Hillep (JuM), Tarmo Miilits (SiM), Kalle Toomet (ELVL), Liia

Varend (HTM).

Sekretär – Villu Vane (TRAM).

Külalisena osalesid koosolekul – Alo Kirsimäe, Maria Pashkevich, Martin Lengi (TRAM),

Hindrek Allvee, Mait Klein, Margus Tähepõld, Sander Salmu (KLIM), Indrek Link (SiM), Ken

Kiudorf (Prokuratuur), Leena Kalle (SoM), Marten Leiten (TTJA), Sirle Loigo (PPA), Ülli

Reimets (LKF).

Koosoleku päevakord:

1. Ülevaade liiklusohutuse olukorrast (Villu Vane, Transpordiamet);

2. LOP 2026–2035 hetkeseisust (Alo Kirsimäe, Transpordiamet);

3. Liiklusohutusprogrammi elluviimiskava 2025. aasta kavandi ettevalmistamine (Alo

Kirsimäe, Transpordiamet);

4. Ülevaade muudatustest seadusandluses:

• Kliimaministeerium – romusõidukid (Margus Tähepõld);

• Justiitsministeerium – trahvimäärad (Einar Hillep);

• Eesti Liikluskindlustuse Fond – liikluskindlustuse seadus (Mart Jesse);

• Siseministeerium – abipolitseinike õigused (Indrek Link);

5. Politsei- ja Piirivalveameti teisaldatavate automaatsete kiiruskaamerate suurem ja

riskipõhine kasutus (Sirle Loigo, Politsei- ja Piirivalveamet);

Koosoleku käik:

1. Liiklusohutuse olukord

Transpordiameti liiklusohutuse osakonna liiklusekspert Villu Vane andis ülevaate

liiklusohutusalasest olukorrast ja märkis, et liiklusohutusprogrammi eesmärki silmas pidades ei

tohiks viimase kolme aasta keskmisena 12 kuu jooksul liikluses hukkuda enam kui 43 inimest,

tegelik hukkunute arv oli 56.

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 66

2

2024. aasta üheksa kuu jooksul juhtus 1486 liiklusõnnetust (2023. aastal 1427), neis sai

vigastada 1663 (1591) ja hukkus 47 (39) inimest.

Joobes mootorsõidukijuhtide osalusel juhtus 95 (90) liiklusõnnetust ja neis sai vigastada 112

(104) inimest. Joobes juhi osalusel juhtunud liiklusõnnetustes hukkus 8 (14) inimest.

Kergliikurijuhi osalusel juhtus 341 (301) liiklusõnnetust, vigastada sai 349 (310) inimest ja

hukkus 2 inimest, 2023. aastal sama perioodi jooksul hukkunuid ei olnud. Kergliikuritega

juhtunud õnnetustest oli ühesõidukiõnnetusi 234 (211), kokkupõrkeid 83 (74) ja otsasõite

jalakäijatele 16 (15). Õnnetusse sattunud kergliikurijuhtidest olid kained 46% (44%), joobes

34% (33%) ning 20% (23%) juhtudest polnud juhtide seisund teada.

Käesoleva aasta esimese üheksa kuu jooksul kasvas kokkupõrgete arv 9%, kokkupõrkeid

toimus 552 (506), neis sai vigastada 662 (616) ja hukkus 24 (11) inimest.

Ühesõidukiõnnetuste arv kasvas 5%, õnnetusi juhtus 669 (638), ühesõidukiõnnetustes sai

vigastada 726 (688) inimest ja hukkus 16 (14) inimest.

Jalakäijatega juhtunud õnnetuste arv vähenes 6%, õnnetusi oli 191 (204), vigastada sai 193

(182) jalakäijat. Õnnetustes hukkus 6 (9) jalakäijat.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel toimus käesoleva aasta esimese üheksa kuuga 25

451 (24 737) kindlustusjuhtumit, kasv 3%. Kindlustatud sõidukite arv kasvas 1%, 30.09.2024

seisuga oli kindlustatud sõidukeid 885 418 (873 443).

Liiklusalaseid rikkumisi avastati 2024. aasta esimese üheksa kuu jooksul 69 726 (64 242),

avastamine kasvas 9%. Avastatud rikkumistest kohaldati lühimenetlust 37 674 (32 910) korral,

lühimenetluse osakaal oli 54% (51%).

Lubatud sõidukiiruse ületamisi avastati politseiametnike poolt 29 977 (26 478). Kuni 20 km/h

kiiruse ületajaid oli 13 403 (11 269) ja kiiruse ületajaid 21-40 km/h oli 14 888 (13 729).

Kiiruskaamerate poolt, sh mobiilsed kaamerad, tuvastati 243 931 (200 208) lubatud

sõidukiiruse ületamist, avastamine kasvas 22%.

Turvavarustuse kasutamisega seotud rikkumisi avastati 3196 (2455) ning kergliiklejate poolt

toimepandud rikkumisi 868 (1285).

Joovet kontrolliti üheksa kuu jooksul 872 739 (766 000) sõidukijuhil, väljahingatavas õhus

alkoholi piirmäära ületanud ja joobes juhte avastati kokku 5001 (4946), sh oli kriminaalses või

narkojoobes juhte 1687 (1601). Joobes ja alkoholi piirmäära ületanud juhtide osakaal oli 0,57%

(0,65%) kontrollitutest.

Liiklusjärelevalvele suunatud tööaeg käesoleva aasta esimese üheksa kuuga oli kokku 340 594

(333 197) tundi.

Arutelu:

Vladimir Svet: Täpsustage palun kergliiklejate rikkumisi. Kas lisaks jalakäijatele ja

jalgratturitele on arvestatud ka kergliikurijuhtide poolt toime pandud rikkumisi? Kas

kergliikurijuhtide poolt alkoholi piirmäära ületamine on arvestatud kergliiklejate rikkumiste või

joobes juhtimise üldises tabelis? Ja millised on need „muud rikkumised“?

Sirle Loigo: Ma ei ole päris kindel, kas kergliikuri juhtide poolt alkoholi piirmäära ületamine

on siin arvestatud või mitte. Täpsustame.

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 66

3

Egert Belitšev: Liiklusõnnetuse arv on viimastel aastatel pidevas kasvus, hukkunute arv on

väike ja kõikuv. See on valikute küsimus – kas teenindada kiiremini väljakutseid või

suurendada liiklusjärelevalvet.

Kristjan Järvan: Kas inimesed on hakanud rohkem liikuma? Kuidas on liiklussagedusega, kui

palju see on kasvanud, ka kergliikurite ja jalgratturite osas?

Maria Pashkevich: Mis puudutab jalgrattureid ja kergliikureid, siis nende läbisõidu ja

liiklussageduse kohta meil kahjuks andmeid ei ole. Mootorsõidukite kohta on ja nende läbisõit

on jõudnud COVIDi-eelsele tasemele.

Villu Vane: Eelmisel aastal oli läbisõit suurem kui 2019. aastal.

Mart Jesse: Üks põhjus, miks olukord ei parane peitub selles, et kõige mõjusamad vahendid

nagu veapunktisüsteem ja keskmise kiiruse mõõtmine on ebapopulaarsed ning nende

elluviimiseks puudub ka poliitiline tahe.

Riina Sikkut: Probleem ei ole liiklussageduse kasvus või läbitud kilomeetrites, see on

inimestes kinni. Suur osa liiklejatest ei järgi reegleid, liiklevad riski piirimail ning nendega on

vaja tegeleda.

Komisjoni otsus: Võtta ülevaade liiklusohutuse olukorrast teadmiseks. Järgmisel koosolekul

anda kergliikurite rikkumistest ja muudest rikkumistes põhjalikum ülevaade.

2. Liiklusohutusprogrammi 2026–2035 hetkeseisust

Transpordiameti liiklusohutuse osakonna liiklusohutuse strateegialoome juht Alo Kirsimäe

tuletas liikluskomisjoni liikmetele meelde, et Vabadussõjas hukkus 4719 inimest, liikluses on

alates taasiseseisvumisest hukkunud aga juba 5463 liiklejat. Liiklusohutusprogramm 2016–

2025 on lõppemas ja selles kavandatud eesmärk jääb täitmata. Oleme alustanud LOP 2026–

2035 koostamist.

Liiklusohutusprogrammi 2026–2035 koostamise lähtekohad. LOP 2026+ luuakse

liiklusseaduse § 5 alusel, selle kehtivusaja määramisel lähtutakse TLAK 2021–2035 kestvusest.

Programm esitatakse kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele. Elluviimiskava on kooskõlas riigi

eelarvestrateegiaga ning on rulluv, mis tähendab, et igal aastal lisandub elluviimiskava juurde

üks planeeritav aasta. Elluviimiskava kinnitab Vabariigi Valitsuse liikluskomisjon. Iga

ministeerium tagab tegevuste kajastamise oma haldusala TEREs. VV liikluskomisjoni otsuse

alusel esitab iga ministeerium ise RES-i rahastamistaotlused.

LOP 2026–2035 koostamise projektiplaan ja tegevused. Vabariigi Valitsuse

liikluskomisjoni otsus (24.04.2024. a koosolekul protokoll nr 64 punkt 2) alustada perioodi

2026–2035 liiklusohutusprogrammi väljatöötamist. Transpordiameti 2024–2025

fookustegevus: koostame koosloomeliselt LOPi 2026+. TRAMi käskkirjaga on moodustatud

ametkondade-ülene LOP 2026–2035 väljatöötamise töörühm (SiM, SoM, KLIM, JuM, PPA,

ELVL, LKF liikmed ja asendusliikmed). Töörühma ülesanne on välja töötada

„Liiklusohutusprogramm 2026–2035“ eelnõu hiljemalt 1. juuniks 2025. Eelnõu

komponentideks on:

• liiklusohutuse arengu stsenaariumid, eesmärgid, vahe-eesmärgid ja indikaatorid -

november 2024;

• valdkonnad, meetmed ning nende arengueesmärgid - detsember 2024;

• aastate 2026–2029 elluviimiskava eelnõu - veebruar 2025;

• elluviimiskava tegevuste mõjuhinnangud (riigikontrolli auditi soovitus) – märts 2025;

• elluviimiskava tegevuste maksumused (riigikontrolli auditi soovitus) – märts 2025;

• liiklusohutustegevuste maksumuse kajastamise mudel.

Ajakava:

• Märts 2025 LOP 2026–2035 tervikteksti ja 2026–2029 elluviimiskava kavand.

• Märts 2025 mitteametlik LOP tervikteksti ja elluviimiskava kooskõlastamine.

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 66

4

• Aprill 2025 muudatusettepanekute kohaldamine.

• Aprill 2025 liikluskomisjoni koosolekul kavandite tutvustus.

• Mai 2025 liikluskomisjoni ettepanekute kohaldamine ja mitteametlik kooskõlastamine.

• Juuni 2025 tervikteksti ja elluviimiskava heakskiitmine VV liikluskomisjonis.

• Juuni 2025 ametliku kooskõlastusprotsessi käivitamine (KLIM).

Kaasamine ja ettepanekute koondamine:

• Kaardistatud olulised osapooled: informeerime, konsulteerime, kaasame, teeme

koostööd, võimestame;

• September–oktoober TRAM sisesed ideekorjed (5 teenistust, üle 800 ettepaneku);

• 15. oktoober kaasamisüritus otsustajatele;

• 18. november uuringuaruanne “Liiklusohutuse arengu stsenaariumid, eesmärgid, vahe-

eesmärgid ja indikaatorid“;

• Avalik kaasamine;

• Väliste ekspertide (taristu, käitumispsühholoogia, teenuste disain, kommunikatsioon)

kaasamise lepingud on ettevalmistamisel;

• Vahekokkuvõtted VV liikluskomisjoni koosolekutel: 30. oktoobril 2024, 29. jaanuaril

2025 ja 30. aprillil 2025.

Arutelu:

Vladimir Svet: Veapunktisüsteem ja keskmise kiiruse mõõtmine on olulised tegevused. Peame

hindama, kas saame neid järgmisse liiklusohutusprogrammi rakenduskavasse lisada. Kuid

meetmeid on palju. Kui tahame tervikteksti ja elluviimiskava 1. juuniks kokku saada, tuleb

arvestada, et jõuaksime partneritega läbi rääkida enne eelarvete kinnitamist.

Kristjan Järvan: Olukorra hindamisel tuleks arvestada ka liiklussageduse kasvu.

Vladimir Svet: Liiklussageduse kasvuga kindlasti arvestame. Kuid kõige olulisem on

poliitiline tahe – eesmärk on ikkagi liiklussurmade vähendamine.

Mart Jesse: Kindlasti on mõõdikuid, mis näitavad, et olukord on läinud paremaks. Kuid tegelik

olukord on viimastel ajal muutunud halvemaks ning vaatamata sõidukite arvu kasvule saab

kindlasti olukorda parandada. Eesmärk tuleb püstitada ambitsioonikas ja siis tegutseda.

Tiit Metsvahi: Erinevate suhtearvudega on alati arvestatud, näiteks läbisõidu ja õnnetuste

suhtearvu poolest oleme Soomest maha jäänud.

Vladimir Svet: Statistika ja andmed on Transpordiameti kodulehel olemas. Kuid märkus

liiklussageduse kohta oli õige.

Riina Sikkut: Me ei tohiks andmetega manipuleerides endale olukorrast paremat pilti luua, see

on petlik.

Komisjoni otsus: Võtta ülevaade liiklusohutusprogramm 2026–2035 koostamise hetkeseisust

teadmiseks. Töögruppi kuuluvatel ministeeriumitel ja ametitel esitada oma valdkonna sisendid

tähtaegselt (10.12.2024) Transpordiametile.

3. Liiklusohutusprogrammi elluviimiskava 2025. aasta kavandi ettevalmistamine

Transpordiameti liiklusohutuse osakonna liiklusohutuse strateegialoome juht Alo Kirsimäe

tuletas liikluskomisjoni liikmetele meelde, et liiklusohutusprogrammi 2016–2025 eesmärki:

kolme aasta keskmine hukkunute arv ei ole suurem kui 42 (2024) ja 40 (2025) ning raskelt

vigastatute arv ei ole suurem kui 309 (2024) ja 302 (2025).

Liiklusohutusprogrammi üldandmed: 18 meedet, 114 tegevust, 17 erinevat vastutajat.

Eelarve 6 598 000, sellest RES-is kaetud 1 969 000 ja täiendavate vahendite vajadus 4 629 000,

THK lisavajadus 21 300 000. 18% tegevustest puudutab sõidukiirust.

LOP 2025 elluviimiskava ettevalmistamine:

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 66

5

• TRAM edastab 31.10.24 kõigile täitmise eest vastutajatele LOP 2024–2025

elluviimiskava eelnõu;

• Täitjad vaatavad üle 2024 ja 2025 aastaks kavandatud tegevused, mahud ja

maksumused;

• Tegevused, millega 2024 ei alustatud kantakse üle aastasse 2025;

• Vajadusel lisatakse täiendavad tegevused;

• Tegevuste kohta, millega 2025 alustada ei ole võimalik, esitatakse taotlus nende edasi

lükkamiseks koos edasilükkamise põhjuse ja realiseerimise aasta indikatsiooniga;

• Tegevuste kohta, mille täitmist ei peeta põhjendatuks esitatakse taotlus tegevuse

elluviimiskavast väljaarvamiseks;

• Tähtaeg 4.12.2024.

LOP 2025 elluviimiskava kooskõlastamine:

• Koostöös KLIMi ja vastutajatega püütakse eriarvamuste ja taotluste osas saavutada

kompromissi;

• Ettepanekute alusel koostatakse 2025. a elluviimiskava eelnõu;

• Eelnõu edastatakse KLIMi;

• Vastutajad kajastavad kavandatud tegevused 2025. a tööplaanis;

• Tähtaeg 31.12.2024.

LOP 2025 elluviimiskava kinnitamine. Liikluskomisjoni 2025. a esimesel koosolekul 29.

jaanuaril 2025:

• Arutatakse läbi edasilükatavad ja kompromissita jäänud tegevused;

• Viiakse läbi hääletamine;

• Võetakse vastu otsus liiklusohutusprogrammi 2025. aasta elluviimiskava kinnitamise

kohta;

• TRAM avaldab elluviimiskava oma veebilehel.

Komisjoni otsust vajavad küsimused:

• Kas nõustuda ettepanekuga, et erinevalt varasemast praktikast kinnitab LOP

elluviimiskava Vabariigi Valitsuse liikluskomisjon?

• Kas nõustuda 2025. aasta elluviimiskava kooskõlastamise ja kinnitamise ajaraami ja

protsessiga?

Arutelu:

Vladimir Svet: Kuidas varem on liiklusohutusprogrammi elluviimiskava kinnitatud?

Alo Kirsimäe: Erinevalt – Vabariigi Valitsuse korraldusega, Vabariigi Valitsuse istungi

protokollilise otsusega. Või on jäänud üldse kinnitamata. Seekord võiks siis teha nii, et

kinnitame Vabariigi Valitsuse liikluskomisjoni otsusega.

Mart Jesse: Mina olen sellisele otsusele vastu. Liikluskomisjon ei eralda kellelegi raha ja meie

ei saa ka kellelegi mingeid tegevusi ette kirjutada.

Indrek Sirk: Minu ettepanek on, et jaanuaris otsustame, kas komisjon toetab LOP 2025

elluviimiskava ja kui toetab, siis palume Vabariigi Valitsusel selle kinnitada.

Vladimir Svet: Seda ettepanekut ma toetan. Kas keegi on Indrek Sirgi poolt pakutud

ettepanekule vastu? Ei ole. Siis liigume sellega nii edasi.

Indrek Sirk: Kas need varasemad tegevused on praegu elluviimiskavas sees, sh

veapunktisüsteem?

Alo Kirsimäe: Jah, neid ei ole keegi välja võtnud. Sees on ka veapunktisüsteem.

Riina Sikkut: Ühelt poolt on sees tegevused, mis on ametkondade tööplaanis ja millel on

rahaline kate taga. Ja teisalt peaks olema kirjas ka ambitsioonikamad tegevused, mida on

eksperdid välja pakkunud, kuid millega ei ole edasi liigutud.

Vladimir Svet; See on õige, me võime panna ette tegevusi, millel hetkel ei ole poliitilist tuge

või rahalist katet. Kui valitsus ei toeta, siis võtame need välja.

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 66

6

Indrek Sirk: Veapunktisüsteem ei eelda suurt raha. Peame selgitama, kas sellele võiks

poliitiline tugi taha tulla.

Vladimir Svet: Oma jaanuarikuisel koosolekul hääletame ja kui oleme elluviimiskava poolt,

siis saadame otsustamiseks Vabariigi Valitsusele.

Komisjoni otsus: Tuginedes 2024–2025. aasta liiklusohutusprogrammi elluviimiskava

eelnõule, koostada 2025. aasta elluviimiskava ja esitada see heakskiitmiseks liikluskomisjoni

29. jaanuari 2025 koosolekule.

4. Ülevaade muudatustest seadusandluses

Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklusvaldkonna juht Margus

Tähepõld andis komisjoni liikmetele ülevaate jäätmeseaduse, liiklusseaduse ja

riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõust 461 SE. Muudatused on tingitud jäätmeseaduse

ja liiklusseaduse rakendamisel ilmnenud probleemidest. Eelnõuga täiendatakse ja täpsustatakse

liiklusseadust seoses sõidukite registrist kustutamisega. Eesmärk on registrit korrastada,

lihtsustades omanikel sõidukite registrist kustutamist. Lisaks loome tingimused, et selliseid

sõidukeid registrisse enam juurde ei lisanduks. Eelnõuga muudetakse romusõidukite

äraandmine inimese jaoks lihtsamaks ja selgemaks. Jäätmeseaduse eelnõu sisaldab peamiselt

tehnilisi korrastavaid muudatusi.

Liiklusseaduse muudatused:

• Liiklusseaduse muudatustega vähendatakse kadunud sõidukite hulka.

• Muudatustega kaotatakse sõidukite registrikande peatamise regulatsioon ehk

automaatselt enam sõiduk registri mitteaktiivsesse ossa ei satu. Alles jääb aktiivne

register ja ajutiselt kustutatud sõidukite register. Peatatud kande kaotamisega tekib

sõiduki omanikul motivatsioon sõidukiga tegeleda ka selle mittekasutamisel.

• Lisaks võimaldatakse sõidukiomanikul taotluse alusel kustutada liiklusregistrist sõiduk,

mis on hävinenud või nn kadunud, see on 1.01.2025-31.12.2025 riigilõivu vaba.

• Liiklusseaduse muudatusega kustutatakse registrist automaatselt sõidukid, mille

registrikanne on 1.07.2026 seisuga peatatud olnud kauem kui seitse aastat. Automaatse

kustutamise eesmärk on vähendada TRAMi administratiivset koormust sõidukite

kustutamise taotluste menetlusel.

I muudatus – registrikande peatumise regulatsiooni kaotamine. Võimaldatakse kustutada

sõiduk registrist kadunud sõidukina omaniku või pärija taotlusel lammutustõendita. Sõidukid,

mille registrikanne on olnud peatatud üle seitsme aasta, kustutatakse registrist automaatselt.

Lisatakse väärteokoosseis juhuks, kui omanik, kelle valduses sõiduk on, laseb selle registrist

automaatselt kustutada.

II muudatus – kehtestatakse kohustus teatud juhtudel tõendada registrist ajutiselt kustutatud

sõiduki olemasolu.

III muudatus – võimaldatakse Transpordiametil registrist ajutiselt kustutada sõidukid, mille

omanik on surnud või kustutatud.

IV muudatus – lihtsustatakse registrist kustutatud sõidukite üleandmist jäätmekäitlejale.

Jäätmeseaduse muudatused:

• Tehnilised korrastavad muudatused, parandavad arusaadavust jäätmeks muutunud

sõiduki jäätmehooldusnõuetest.

• Romusõiduki mõiste, romusõiduki kogumise ja vastuvõtmise nõuded.

• Täpsustatakse, et romusõidukeid võib koguda ja vastu võtta üksnes

keskkonnakaitseluba omav jäätmekäitleja, kellel on kirjalik leping mootorsõidukite

tootjaga.

• Kadunud sõidukite kustutamise tõttu täiendatakse jäätmeseaduses tingimusi mille alusel

romusõiduki valdaja saab kustutatud sõiduki üle anda.

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 66

7

• Tuuakse selgelt välja, et ka osaliselt lammutatud romusõiduk tuleb jäätmekäitlejal vastu

võtta.

• Tuuakse välja, et lammutustõendi väljastamine on tasuta.

• Tuuakse selgelt välja, et jäätmekäitleja võib nõuda sõidukiomanikult

jäätmekäitluskulude kandmist, kui omanik on eraldanud sõidukilt põhilised osad

(mootor, kere) või omanik on lisanud sõidukisse jäätmeid.

Eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud:

• Laiendatakse sõiduki teisaldamise aluseid juhtudega, kui sõiduk pargib teel ning sel

puudub registreerimismärk, see on registreerimata või on mittekomplektne.

• Laiendada kadunud sõidukina registrist kustutamise õigust lisaks peatatud

registrikandega sõidukitele ka ajutiselt registrist kustutatud sõidukitele, mille

tehnoülevaatuse kehtivusest on möödunud vähemalt 2 aastat.

• Täpsustatakse, et kinnistu omanik või sõiduki valdaja võib jäätmekäitlejale üle anda

ükskõik millistel alustel registrist kustutatud sõiduki (eelnõus kadunud sõidukina

kustutatud sõidukid).

• Ajaloolise väärtusega sõiduki vanusepiiriks 30 aastat (eelnõu kohaselt 35 aastat,

vanasõiduk oli ja jääb 35+ aastat).

• Ettepanek kadunud sõidukite kustutamise puhul mitte arvestada keelumärgetega (ootab

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja seisukohta).

Menetlus Riigikogus: esimene lugemine 18.09.2024, muudatusettepanekute tähtaeg 2.10.2024,

muudatusettepanekute arutelu Riigikogus 5.11.2024 või 7.11.2024 ja seaduseelnõu eelduslik

jõustumisaeg 1.1.2025.

Arutelu:

Kristjan Järvan: Kas täpsustaksite kahe aasta jooksul tehnoülevaatusel mittekäimist?

Margus Tähepõld: Eelnõus nähakse ette, et kustuda saab lisaks peatatud registrikandega

sõidukitele ka ajutiselt registrist kustutatud sõidukeid, mille tehnoülevaatuse kehtivusest on

möödunud vähemalt 2 aastat.

Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Einar Hillep märkis, et

„Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

(trahviühiku suurendamine)“ on vastu võetud käesoleva aasta juunis ja jõustub 2025. aasta 1.

jaanuaril. Muudatused on seotud trahvimäärade tõstmisega. Muudetakse karistusseadustikku

(trahviühiku suuruseks 4 euro asemel 8 eurot), liikluskindlustuse seadust (väärteo mõjutustrahvi

suuruseks 80 euro asemel 160 eurot). Liiklusseaduses muudeti kirjalikus hoiatamismenetluses

kohaldatava hoiatustrahvi määrasid, lubatud sõidukiiruse ületamise korral korrutatakse

tulevikus lubatud kiirust ületanud kilomeetrite arv arvuga 7. Kaks korda, 80 euroni, suurenevad

keelava fooritule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest määratud

hoiatustrahvid. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest ja

samuti kindlustuskohustusega hõlmatud sõiduki liikluses kasutamise korral määratud

hoiatustrahv kerkib 80 eurolt 160-le eurole. Analoogselt suurenevad ka lühimenetluses

kohaldatavad mõjutustrahvid (nt registreerimata mootorsõiduki juhtimine, möödasõidunõuete

rikkumine, sõitmine vastassuunavööndis). Muudetakse ka väärteomenetluse seadustikku,

hoiatustrahvi maksimaalmäär tõuseb 420 euroni ning mõjutustrahvi maksimaalmäär 160

euroni. Mõjutustrahvi tasumise tähtaeg pikeneb 45 päevale, trahvi tasumist saab tulevikus

taotleda ka ositi. Analoogseid muudatusi, st trahvisummade suurendamist näevad ette ka

muudatused tubakaseaduses, tuleohutuse seaduses ning ühistranspordiseaduses.

Arutelu:

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 66

8

Kersten Kattai: Kas teekasutustasu mittetasumise korral on mõjutustrahvi puhul

kaalutlusõigust võimalik rakendada?

Sirle Loigo: Lühimenetluses ei ole kaalutlusõigust, välja arvatud siis, kui isik ei ole nõus.

Einar Hillep: Teekasutustasu puhul kohaldab politsei hoiatustrahvi, üldmenetlust ei kohaldata.

Kersten Kattai: Probleemiks jääb, et teekasutustasu mittetasumise korral ei saa välismaalastest

juhtidele maksimaalseid trahvimäärasid kasutada.

Vladimir Svet: Siis tuleb see probleem lahendada. Kui on vaja seadust muuta ja näeme

võimalust see lisada mõne muu seaduse muudatusettepanekule, siis tuleks see ära teha.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse esimees Mart Jesse tutvustas komisjoni liikmetele

olulisemaid liikluskindlustuse seaduse muudatusi.

Kliendi jaoks olulisimad muudatused:

• Liikluskindlustus laieneb ka registreerimata sõidukitele;

• Kindlustuse turustajad ja liikluskindlustuse fond saadavad teavitused kindlustuse

unustamise vältimiseks;

• Kindlustusjuhtumi sõnastus muutub lihtsamaks;

• Kindlustusandja vastutuse ulatus võrdsustub kahju tekitaja vastutusega;

• LKF-il on kohustus pidada liikluskindlustuse hindade võrdluskalkulaatorit,

www.lkf.ee/kalkulaator.

Liikluskindlustus laieneb ka registreerimata sõidukitele. Leping tuleb sõlmida iga üksnes

mootori jõul liikuva maismaa sõiduki ja selle haagise suhtes mille valmistajakiirus ületab 25

kilomeetrit tunnis või valmistajakiirus ületab 14 kilomeetrit tunnis ning täisvarustusega sõiduki

mass ilma veoseta ja juhita on suurem kui 25 kilogrammi.

Kindlustuskohustust ei ole füüsilise puudega inimeste jaoks ette nähtud mootori jõul liikuva

ratastoolsõiduki suhtes ja rööbassõiduki, välja arvatud trammi, suhtes.

Osadel elektritõukeratastel tekib kindlustuskohustus.

Valmistajakiirus kuni 25

km/h ja kaal alla 25 kg

Valmistajakiirus 14 kuni 25

km/h ja kaal üle 25 kg

Valmistajakiirus üle 25 km/h

Kindlustuskohustust ei ole,

lepingut sõlmida ei saa

Kindlustuskohustus on

(LKindLS § 4 lg 1 p 5).

Tohib tänaval ilma

registreerimata kasutada

Kindlustuskohustus on

(LKindLS § 4 lg 1 p 5), aga on

ka vabastus (§ 5 p 5).

Ei tohi tänaval registreerimata

liigelda, kuid registreerida ei

saa

Kahju hüvitab kahju tekitaja Kahju hüvitab

kindlustusandja, kindlustuse

puudumisel LKF

Kahju hüvitab

kindlustusandja, kindlustuse

puudumisel LKF

Seadusest tulenev turustaja teavitamiskohustus. Turustaja peab vähemalt 14 päeva enne

automaatselt pikeneva lepingu lõppu teavitama kindlustusvõtjat uue perioodi maksest (§20 lg

2 ja lg 21). Kui turustaja teeb pakkumuse lepingu sõlmimiseks, siis lisab ta teabe

kindlustuskohustuse ja selle täitmata jätmise tagajärgede kohta (§221 lg 1). Vähemalt 30-

päevase lepingu turustaja edastab kindlustusvõtjale kindlustusperioodi lõpu eel

kindlustuskohustuse ja selle täitmata jätmise tagajärgede teabe (§222 lg 1).

LKF saadab kindlustuskohustust ja selle erisust selgitava teabe elektrooniliselt vajaduse ja

võimaluse korral enne ning mõistliku aja jooksul pärast liikluskindlustuse erisuse rakendumist

(§ 6 lg 4). LKF saadab võimalusel enne, aga alati peale automaatne liikluskindlustuse tekkimist

teabe kindlustuskohustuse kohta (§ 641 lg 1).

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 66

9

Kindlustusjuhtum ja nõudeõiguse alus. Kindlustusjuhtum on kolmandale isikule sõidukiga

kahju tekitamine sõiduki transpordivahendina kasutamise käigus. Kaovad senised piirangud,

mis sätestasid nõudeõiguse alused.

Kindlustusandja ja kahju põhjustaja vastutuse ulatus võrdsustub. Kahju hüvitamise reeglid on

võlaõigusseaduses. Peamine erinevus on selles, et kindlustusandja hüvitab kahju

kindlustussummani (alates 1. detsembrist 2024 asjakahju puhul 1,3 miljonit eurot ja isikukahju

puhul 6,45 miljonit eurot), aga kahju tekitajalt võib nõuda kogu kahju. Kindlustussummat

indekseeritakse iga viie aasta tagant ning LKF-il on kohustus kindlustussumma oma veebis

avaldada.

Olulisemad piirangud, mis kaovad. Edaspidi hüvitatakse ka asja väärtuse vähenemise tõttu

tekkinud kahju. Tegu on kahjuga, mis võib olla tingitud sellest, et asja ei saa tehniliselt taastada

sellisesse seisukorda, nagu see oli enne juhtumit, asja turuväärtus on hoolimata kvaliteetsest

remondist väiksem ainuüksi seetõttu, et asja on remonditud. Edaspidi hüvitab kindlustusandja

asendusasja kasutamise kulu või kasutuseelise kadumise ajal eest, mil asja parandati või

asendati. Kõige tavalisem on asendusauto kulu hüvitamine. Kahju hüvitatakse, kui

võlaõigusseaduse järgi saab seda kahju põhjustajalt nõuda. Kindlustusandja hüvitab ka edasiste

majanduslike võimaluste halvenemise läbi tekkinud kahju.

Arutelu:

Egert Belitšev: Registreerimata sõidukitel ei ole liikluskindlustuse kontrollimine võimalik.

Mart Jesse: Ei ole jah. Kuid sellise olukorra vältimiseks võiks kergliikureid registreerida. Osa

riike seda juba teeb.

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Indrek Link andis teada,

et esimesel poolaastal muudeti liiklusseaduse § 199 lg 5 alusel kehtestatud määrust „Nõuded

kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“.

Muudatus oli vajalik, et abipolitseinikud saaksid hakata sõidukiirust mõõtma. Kuigi

liiklusseaduse alusel oli see õigus tegelikult olemas, oli määruses vaja paaris kohas selguse

huvides muudatused teha. Esimesed koolitused abipolitseinikele on kavandatud detsembri

algusesse. Ilmselt võime esimesi abipolitseinikke kiirust mõõtmas näha lähikuudel.

Abipolitseinike tegevus piirdub kiiruse mõõtmisega, seejärel antakse rikkumise lahendamine

üle politseiametnikule. Menetluse alustamise/mittealustamise otsustab politseiametnik.

Sama määruse võtame lähiajal uuesti töösse, et automaatses liiklusjärelevalves saaks

sõidukiiruse mõõtmiseks kasutada ka radarkiirusemõõtjaid. Täna on ainult laser ja ühe tootja

oma. Radarkiirusemõõtja jaoks pole sätestatud laiendmääramatust ja määruse kohaselt on

kirjeldatud ainult automaatset laserkiirusemõõtjat.

Veel on meil kooskõlastusringil määruse muutmine, mis puudutab alarmsõidukeid. Siin tooks

olulisema muudatusena välja, et alarmsõiduki värvides sõidukite hulka lisanduvad

Keskkonnaameti sõidukid (põhivärv rohelise ja kontrastvärv valgega).

Arutelu:

Kristjan Järvan: Kas tulevikus võiks kiiruse mõõtmise õiguse saada ka MUPO? Ning kas

Tallinnas saaks kaameratega ühissõidukite raja kasutamist kontrollida?

Indrek Link: Mis MUPOT puudutab, siis tulevikus võiks see olla mõeldav. Ühissõidukite raja

puhul on küsimus kaamerates ja andmekaitses.

Sander Salmu: Ühissõidukite raja kontrollimise teemaga tegeleme. Ootame hetkel Tallinna

linnalt sisendit edasi minemiseks. Plaanis on järgmisel aastal sellega välja tulla.

Vladimir Svet: Kui juba sellest räägime, siis vahetame kolleegidega rohkem infot ja läheme

koos edasi.

Mart Jesse: Automaatkontroll on väga efektiivne, sellega tuleb kindlasti edasi minna.

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 66

10

Komisjoni otsus:

Võtta informatsioon seadusemuudatustest teadmiseks.

5. Politsei- ja Piirivalveameti teisaldatavate automaatsete kiiruskaamerate suurem ja

riskipõhine kasutus

Politsei- ja Piirivalveameti arendusosakonna ennetuse ja süüteomenetluse büroo teenusejuht

Sirle Loigo andis komisjoni liikmetele teada, et 2024. aastal on mobiilsete kiiruskaameratega

tabatud rikkumiste maht kasvanud 35% (50148) ja statsionaarsete kaameratega fikseeritud

rikkumiste arv vähenenud 13% (9866). Kogu rikkumiste kasv on 19%, mis teeb 41 374

rikkumist rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Täna meil kahjuks puudub rohkemateks

rikkumisteks menetlusvõimekus. Selleks, et mahtu suurendada, on vajalik uue

hoiatusmenetluse infosüsteemi arendus. Selle eelduslik valmimisaeg on 2026. aasta jooksul,

arenduse maksumus on ligikaudu 4 miljonit eurot. Täna loodab PPA rahastust saada

välisfondidest, kuid see ei ole kindel ja võib tuua kaasa valmimisaja pikenemise. Vana

infosüsteemi arendused jõudluse suurendamiseks ei ole täna mõistlikud, kuna loomisel on uus

infosüsteem.

Sel aastal oleme jõudnud olukorda, kus 9 järjestikusel päeval suunasime kaamerad väiksema

liikluskoormusega piirkonda, et jõuaks ära menetleda juba toime pandud rikkumised, sellega

saime järjekorra 11 000-lt 4 000 peale. Meil on pidevalt ees 6-päevane menetlusjääk. Selleks,

et järelevalve mahtu tõsta on vaja püsivat lisarahastust menetlusevõimekuse tõstmiseks.

Arutelu:

Vladimir Svet: Ei tohi unustada sedagi, et liiklusjärelevalve, sh automaatne, toob ka

riigieelarvesse raha.

Egert Belitšev: Jah, loomulikult. Oleme neid arvutusi teinud ja ka liikluskomisjonis ette

kandnud.

Alo Kirsimäe: Üheks võimaluseks mahu tõstmisel oleks sekkumiskünnise tõstmine, näiteks 10

km/h? Sellist praktikat kasutatakse Leedus.

Sirle Loigo: Jah, see tooks kaasa rikkumiste arvu vähenemise. Kuid summa summaarselt teeb

sama välja. Ning mis põhiline, seda on raske, kui mitte võimatu, kommunikeerida.

Egert Belitšev: Seda ei peagi kommunikeerima. Liiklejad avastavad seda kiiresti ise, kui

kiiruse ületamisele ja kaameraga tehtud pildile trahviteadet ei järgne.

Indrek Sirk: Meil ongi kaks halba valikut: kas vähendada järelevalve mahtu või tõsta

sekkumiskünnist.

Vladimir Svet: Asi taandub töötundidele. Kas välitööl ja menetluskeskuses on erinevad

töötajad?

Egert Belitšev: Mõlemas on ametnikud.

Indrek Sirk: Lätis prooviti kiirusemõõtmise teenust osta halduslepinguga, kuid nad loobusid,

see ei õigustanud ennast.

Alo Kirsimäe: Trahviteadete väljastamise aega võiks pikendada.

Egert Belitšev: Sekkumiskünnise tõstmine annab ühiskonnale vale signaali. Mõõta kiirust veidi

väiksematel teedel on ikkagi õigem.

Mart Jesse: Mina usun, et politsei suudab oma prioriteedid ise paika panna.

Komisjoni otsus:

Võtta informatsioon Politsei- ja Piirivalveameti teisaldatavate automaatsete kiiruskaamerate

kasutamise kohta teadmiseks.

Järgmine liikluskomisjoni koosolek toimub kolmapäeval, 29. jaanuaril 2025.

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 66

11

Koosolekut juhatas komisjoni esimees: Vladimir Svet

Protokollis: Villu Vane