Väljaminev kiri

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Pr Ülle Madise

Õiguskantsler Teie 15.10.2024 nr 7-4/241165/2405948

Õiguskantsleri Kantselei

Kohtu 8 Meie 19.11.2024 nr 1-6/2024-068-3

15193 Tallinn

E-post: [email protected]

Konkurentsiameti vastus 15.10.2024 soovitustele Lugupeetud proua Ülle Madise

Konkurentsiamet (amet) tänab 15.10.2024 kirja (edaspidi ka kiri) ja selles esitatud soovituste

eest. Juhite tähelepanu olulistele küsimustele, sestap vaatame üle ameti juhendmaterjalid ja

muud menetlusi puudutavad dokumendid, et konkreetses asjas saadud kogemusi praktika

parandamisel ära kasutada. Siiski ei saa me kõikide soovitustega nõustuda, ning mitmeid

küsimusi käsitleb Konkurentsiamet (amet) sõltumatu energiaturu regulaatorina teistmoodi.

Kirjutate (kokkuvõtvalt), et Konkurentsiamet rikkus hea halduse tava, kui menetles

Elektrilevi OÜ võrgutasu taotlust üle seadusega määratud menetlustähtaja. Kui saame Teie

käsitlusest õigesti aru, siis tõlgendate ELTSi §-i 93 lg 7 regulatsiooni selliselt, et reguleeritud

turgude hinnataotlus tuleb ära menetleda seaduses sätestatud maksimaalse tähtaja jooksul, so

antud juhul 180 päeva jooksul. Ja seda vaatamata sellele, et seadus lubab ametil menetlemise

tähtaega peatada. Amet sellise käsitlusega nõustuda ei saa. Selline nõue ei tulene seadusest, ka

pole see kooskõlas senise praktikaga ei elektrituru ega ka muude reguleeritud turgude vaates.

Mis aga olulisemgi veel, on sellise tõlgenduse puhul oht muuta amet sisutuks kummitempliks.

Selgitame.

Elektrilevi OÜ võrgutasu kooskõlastamise menetlus kestis ühtekokku 554 päeva, sellest nö

„ameti käes“ oli menetlus vaid 159 päeva, ülejäänud 395 päeval ootas amet Elektrilevi OÜ

poolt teabe esitamist. Seejuures sellest, et teabe esitamise ajaks menetlus peatub, teavitatakse

alati ka ettevõtjat. Nii toimiti ka sel korral, so Elektrilevi OÜ-le on hästi teada, et ajal, mis

ettevõtjal kulub teabe kogumiseks ja esitamisele, taotluse menetlusaeg ei jookse.

ELTS § 93 lõige 8 sätestab selgelt ja üheselt, et nii menetlustähtaeg kui ka ELTS § 93 lõikes 7

väljatoodud 90 päevase menetlustähtaja kulgemine peatub ajaks, kuni Konkurentsiametile

edastatakse tema poolt nõutud kooskõlastamistaotluse kohta otsuse tegemiseks vajalik teave.

Kui seadusandja sooviks oleks olnud see, et taotlus tuleb igal juhul ära menetleda maksimaalse

tähtaja jooksul, so 180 päeva jooksul, siis oleks seadusandja seda seaduses selgesõnaliselt

öelnud ja näinud ametile ette selged alused taotluse tagasilükkamiseks või nn negatiivse otsuse

tegemiseks juhul, kui otsust ei ole teabe puudumise tõttu võimalik teha. Selliseid aluseid tänases

seaduses sõnaselgelt ei esine.

Elektrilevi OÜ on energiaturu üks olulisemaid ettevõtjaid, nende kogemus tariifitaotluste

esitamisel on pikaajaline, pole alust arvata, et ettevõtjal puuduvad teadmised või ressursid

korrektsete tariifitaotluse esitamiseks. Kui ettevõtja esitab puuduliku informatsiooniga taotluse,

siis kannab ettevõtja ise riski, et see pikendab taotluse menetlemist või et sellise taotluse alusel

ei ole võimalik oodatud otsust teha. Vastupidine seisukoht ei saa olla õige juba sel põhjusel, et

amet ei võta üle ega saa kanda ettevõtja hoolsuskohustust esitada korrektne tariifitaotlus või

kohustust anda menetluses täiendavat informatsiooni. Kui menetlusaeg kulgeks edasi ka ajal,

mil ettevõtjalt oodatakse täiendavat teavet, siis mis motiveerib ettevõtjat küsitud

teabenõudele ebavajaliku viivituseta vastama? Sel juhul iga ratsionaalne ettevõtja venitaks

teabe andmisega kuni tähtaja lõpuni.

Sellist tõlgendust ei toeta ka asjaolu, et keeruliste menetluste puhul lihtsalt ei piisa seaduses

sätestatud maksimaalsest tähtajast. Võtame näiteks maagaasiseaduse, kus on kirjas, et hinna

kooskõlastamise menetlus viiakse menetluse pikendamise võimalusega (30+30 päeva) läbi

60 päeva jooksul. Kui need menetlustähtajad ajal, mil ettevõtja informatsiooni kogub ja esitab,

ei peatu, pole keerulisemate menetluste läbiviimine koos õiguspärase tulemuse saavutamisega

võimalik – seda nii vajamineva teabe saamist, konsultatsiooni läbiviimist kui ka ärakuulamise

kohustuste täitmist silmas pidades.

Soovitate eelistada menetluse kiirust õiglasele hinnale. Märgite kirjas, et otsuse edasilükkamine

võib olla halvem kui risk teha ebatäiuslik otsus ettenähtud aja jooksul. Selline lähenemine

eelistaks ebaõiglaselt ettevõtjat ja ei arvesta monopoolse ettevõtja tarbijate õigusega.

Esmalt märgime, et Elektrilevi OÜ turgu valitsev ettevõtja ja seega kannab erilist kohustust

oma olukorda mitte ära kasutada läbi otsese või kaudse ebaõiglase hinnakujunduse.

Võrgutasudel – eriti juhul, kui suurima turuosaga võrguettevõtja võrgutasu tõstetakse järsult – on suur sotsiaal-majanduslik mõju. Menetluse läbiviimise kiirusele lisaks tuleb arvestada ka

sellega, et enne võrgutasude kooskõlastamist või kooskõlastamata jätmist selgitatakse välja

kõik olulise tähendusega asjaolud. Võrguteenuse kasutajad ei pea maksma põhjendamatute

võrguettevõtja kulude eest, sestap kui kaalukausil on kiirus ja õiglane hind, siis lähtub amet

tarbija huvidest. Sobilik on rõhutada, et elektri võrgutasu muutus mõjutab oluliselt kõiki

Eesti elanikke ja tervet majanduskeskkonda, arvestades et elektrienergia (sh

võrgutasude) osakaal eluaseme energia (elekter, soojus ja küte) tarbimise kuludest on üle

40%. Elektrilevi OÜ 03.11.2023 esitatud taotluse oluliste muudatusega sooviti võrgutasude

tõusuks 9,3%. Amet kooskõlastas 28.06.2024 otsusega võrgutasude tõusu 7,1%. Näiteks selline

2% taotluses soovitud ja tegelikult põhjendatuks osutunud hinnaerinevuse mõju on üle kuue

miljoni euro, mis on tarbija vaatest oluline rahasumma. Teiseks, ei ELTS ega HMS ei näe ette

võimalust teha ebatäiuslikku otsust. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on

antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Nendest põhimõtetest on

amet oma tegevuses haldusaktide andmisel lähtunud. Ebatäiusliku otsuse tegemine

eelviidatud põhimõtetega kooskõlas ei ole. Ka püüab amet hoiduda praktikast, kus

menetluses vajamineva teabe saamiseks jäetakse menetlustähtaeg peatamata, tehakse

negatiivne otsus ning seejärel kohustatakse ettevõtjat uuesti mõne aja pärast võrgutasu

taotlust esitama. Sellise praktika puhul on tegemist mõlemat osapoolt väga koormava

tegevusega.

Soovitate sarnaste juhtumite puhul tariifi kooskõlastuse andmisest põhjendatult keelduda.

Kooskõlastuse andmisest keeldumine on paraku vaid teoreetiline õigus, mille õiguslik alus on

ameti hinnangul selgelt puudulik. Küll nõustume igati soovitusega, et kui ettevõtja muudab oma

taotlust selliselt, et tegemist on sisuliselt uue taotlusega, siis tuleb sellist asja käsitleda

varasemast taotlusest loobumisena ja uue taotluse esitamisena. Elektrilevi OÜ muutis

22.12.2022 esitatud taotlust eelviidatud 554 päeva jooksul kaks korda. Sisuliselt esitas

Elektrilevi OÜ 03.11.2023 uue taotluse ja 17.05.2024 omakorda eelmisega võrreldes uue

taotluse. Mööname, et õigusselguse mõttes oleks olnud õigem, kui varasemate taotlustest

loobumine või nende alusel otsuste tegemisest keeldumine oleks olnud kohaselt vormistatud.

2 (3)

3 (3)

Lugupidamisega

/digitaalselt allkirjastatud/

Evelin Pärn-Lee

Peadirektor

Lisa 1. Konkurentsiameti 29.01.2024 kiri;

2. Kliimaministeeriumi 06.02.2024 kiri.

Marek Piiroja 667 2541

[email protected]

Annate ka soovituse sarnastel juhtudel kooskõlastusega määrata kõrvaltingimusi, millega

kohustatakse ettevõtjat mõne aja pärast uut võrgutasu taotlust esitama. Mõlemas küsimuses

märgime, et oleme neid praktikas seni suhteliselt vähe rakendanud, sest see on kokkuvõttes

ettevõtjatele koormavam, kui kohe algses menetluses õiglase kulutaseme leidmine.

Kirjutate, et ametil on õigus kehtestada ise ajutine võrgutasu elektrituruseaduse alusel (ELTS §

93 lõige 9). Mööname, et selline õigus on ametile seadusega antud, aga ka sellise otsuse

tegemiseks on vajalik informatsioon, mida valdab eelkõige ettevõtja ja mille tegemiseks on

vaja teavet.

Elutähtsa teenuse osutajana peab elektrivõrguettevõtja pingutama selle nimel, et osutada

võrguteenust muuhulgas võimalikult väheste rikkeliste katkestustega, ning et nõuetekohane

korrashoid ja võrgu arendamine oleks suunatud elektrikatkestuste ärahoidmisele või nende

kiirele kõrvaldamisele. Amet on Elektrilevi OÜ osas läbi viinud mitmel korral

järelevalvemenetluse, mis on puudutanud tema võrgus olevaid ulatuslikke elektrikatkestusi.

Viimati läbi viidud järelevalvemenetluste kokkuvõttena saab amet öelda, et elektrikatkestused

ei ole niivõrd tingitud sellest, et Elektrilevi OÜ-l ei oleks piisavalt rahalisi vahendeid, et

investeerida või katkestustega tegeleda, vaid võrguettevõtjal on olnud endal puudulik

operatiivjuhtimine katkestuste ajal ja ettevõtja otsused on tekitanud liinikoridoride hooldamises

puudujäägi. Need omakorda on põhjustanud pikemad elektrikatkestused Elektrilevi OÜ võrgus

aastatel 2022 ja 2023 (Konkurentsiameti 29.01.2024 kiri, Lisa 1). Seejuures on Elektrilevi OÜ

lisaks võrgutasule saanud olulises osas investeeringute tegemiseks ka riigipoolset tuge.

Näiteks Kliimaministeeriumi 06.02.2024 kirjas (Lisa 2) märgitakse, et lisaks võrgutariifist

saadavatele investeeringute katteallikatele, eraldati eelmisel aastal (so aastal 2023) riigi poolt

Elektrilevi OÜ-le täiendavat rahastust võrgu kliimakindluse tõhustamiseks. Taaste- ja vastupidavusrahastu fondist eraldati 38 miljonit eurot taastuvenergia paremaks võrku

liitmiseks ja kliimakindluse kasvuks ning täiendavat 15 miljonit eurot eraldati riigieelarvest

otseselt võrkude kliimakindluse parandamiseks. Kohtupraktika on üheselt selge selles, et turgu

valitseva ettevõtja tarbijatelt ei ole õiglane nõuda ebaefektiivse majandamisega kaasnevate

lisakulude kandmist (vt nt riigikohtu lahend 3-3-1-66-02). Juba eelnevast tulenevalt on vajalik,

et ameti poolt teostatav tariifi kontroll on piisavalt põhjalik, et selle tulemusena kehtiks

tarbijatele õiglane hind. Seda just seetõttu, et tarbijatel puudub võimalus alternatiivse teenuse

osutaja valimiseks .

Kokkuvõtvalt täname veelkord soovituste eest. Suur osa nendest on juba kooskõlas meie tänase

praktikaga. Mis puudutab menetlustähtaegade arvutamist, siis selles osas lähtub amet seadusest

ja senisest praktikast.

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Pr Ülle Madise

Õiguskantsler Teie 19.12.2023 nr 7-7/231785/2306488

Õiguskantsleri Kantselei

Kohtu 8 Meie 29.01.2024 nr 7-16/2023-760-2

15193 Tallinn

E-post: [email protected]

Vastus selgitustaotlusele elektrikatkestused ja võrguteenuse toimepidevus Elektrilevi OÜ jaotusvõrgus Lugupeetud Ülle Madise

19.12.2023 pöördusite Kliimaministeeriumi, Konkurentsiameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti poole seoses asjaoluga, et jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi OÜ

teeninduspiirkonnas on viimasel ajal olnud palju elektrivarustuse katkestusi, mis on põhjustatud

riketest elektrivõrgus ja mille kõrvaldamine võtab aega. Samuti on kurdetud, et võrguettevõtja

ei anna piisavalt teavet rikete kestuse, põhjuste ega nende kõrvaldamise eeldatava aja kohta.

Inimesed pole rahul kliendisuhtluse kvaliteediga: infotelefonile helistamisel satutakse pikka

ootejärjekorda, infotelefonilt ei saa teavet ning teabe jagamiseks loodud infosüsteem Maru ei

toimi õigesti, näiteks kuvatakse seal rikete teated sageli vale kuupäevaga. Inimeste pahameel

on õigustatud. Elektrienergia ja selle katkematu kasutamise võimalus on seotud mitmete

põhiõigustega.

Erinevatele elektrivaldkondade õigusaktidest tulenevatele jaotusvõrguettevõtja ning

Konkurentsiameti kohustustele ja pädevustele viidates soovite ametilt vastust küsimustele,

millele vastame järgnevalt: 1) Kas Elektrilevi OÜ täidab talle õigusaktidega pandud ülesandeid nõuetekohaselt?

2) Kas Elektrilevi OÜ on võimeline täitma võrgu korrashoiu ja arendamise kohustust? Kas

võrguettevõtjal on oma ülesannete täitmiseks vajalikud ressursid: inimesed, raha ja tehnilised

vahendid, nagu näeb ette ELTS § 18 lõige 5? Kui ei ole, siis milliseid abinõusid

Konkurentsiamet rakendab olukorra parandamiseks?

Konkurentsiamet tuvastas 2023.a oktoobrikuus Elektrilevi OÜ suhtes algatatud

järelevalvemenetluse tulemusena, et ettevõtja ei ole talle õigusaktidega pandud ülesandeid

täitnud nõuetekohaselt. Läbiviidud järelevalvemenetluse käigus leiti mitmeid puudusi

võrguühenduse katkestamise likvideerimise protsessis ja kriisijuhtimises. Samuti tuvastati, et

Elektrilevi OÜ juhtimiskeskuses on ressursipuudus ning lisaks puudub piisav võimekus

automaatselt tuvastada rikkeid peamiselt madalpingevõrgus ning väikeses osas

keskpingevõrgus. Seetõttu on elektrikatkestuse algusaja määramine ebatäpne ning sellest

tulenevalt võib tarbija võrgutasu vähendamise suurus teatud juhtudel tegelikkusest väiksem

olla. Menetluse käigus leidis kinnitust, et kuigi Elektrilevi OÜ on astunud vajalikke samme

katkestuste likvideerimise poole ja on kriisijuhtimise protsesse parandanud võrreldes 2022.

2 (3)

aasta detsembriga, mil toimusid võrguühenduse ulatuslikud katkestused Saare maakonnas, on

jätkuvalt kriisisituatsioonide lahendamise kitsaskohtadeks kriisiolukorra meetmete raamistiku

puudumine raamlepingutes, mille tõttu on rikkemeeskondande operatiivsem kaasamine vahel

keerulisem.

22.12.2023 tegi Konkurentsiamet Elektrilevi OÜ-le tuvastatud puudustest lähtudes

ettekirjutuse, mille ärisaladuseta versioon on kättesaadav Konkurentsiameti

dokumendiregistris https://adr.rik.ee/ka/dokument/14985580

Ettekirjutusega kohustas Konkurentsiamet Elektrilevi OÜ-d:

1. Töötama viivitamatult välja tegevuskava rikete likvideerimise töid teostavate

meeskondade ning juhtimiskeskuse ressursipuuduse leevendamiseks ning esitama selle

Konkurentsiametile hiljemalt 01.02.2024.

2. Informeerima viivitamatult Elektrilevi OÜ võrgu elektritarbijaid, et Elektrilevi OÜ-l

puudub võimekus madalpingerikkeid (osaliselt ka keskpingerikkeid) automaatselt tuvastada

ja sellest, et eeltoodud rikete puhul toimub katkestuse alguse fikseerimine ja katkestuse

kõrvaldamise aja arvestamine alates hetkest, kui Elektrilevi OÜ on sellest teada saanud.

3. Kriitiliselt üle vaatama hiljemalt 15.01.2024 tarbijate hulga, kellel katkestuste tõttu

vähendatakse võrgutasusid, võttes arvesse Harju maakonnas perioodil 07.10-08.10.2023 ja

07.10.2023 kogu Lääne maakonnas toimunud võrguühenduse katkestusi ning vastavalt sellele

vähendama võrgutasusid.

4. Töötama välja tegevuskava kriisiolukorras võrgukatkestuste likvideerimistöid

teostatavate ettevõtete meeskondade paremaks ja operatiivsemaks kaasamiseks piirkondade

üleselt ning esitama selle Konkurentsiametile hiljemalt 01.02.2024.

5. Töötama välja tegevuskava kõikide hooldusvajadusega liinikoridoride hooldustööde

teostamiseks ning esitama selle Konkurentsiametile hiljemalt 01.02.2024.

Konkurentsiamet on seisukohal, et Elektrilevi OÜ jaoks ei esine takistusi ettekirjutuse

täitmiseks. Ka on tema käsutuses piisavad ressursid seadusest tulenevate nõuete täitmiseks.

Konkurentsiamet kontrollib ettekirjutuse täitmist ning vajadusel tagab selle sunniraha

rakendamisega.

3) Kas Konkurentsiamet järgib talle seadusega pandud ülesannete täitmisel seda, et

võrguettevõtja oleks võimeline tagama võrgu toimepidevuse ja täitma ka võrgu arendamise

kohustust?

4) Kas võrgutasu on piisav selleks, et võrguettevõtja saaks teha vajalikke korrashoiutöid ja

võrku arendada selleks, et tagada varustuskindlus ja täita toimepidevuse nõudeid?

Elektrituru õigusaktidest tulenevalt on võrgu toimepidevuse tagamise ja võrgu arendamise

kohustuse puhul võrguettevõtja jaoks tegemist kõige olulisemate kohustustega, mida ta peab

oma tegevuses täitma ning tavapärases olukorras siinkohal Konkurentsiameti järelevalveks

vajadus puudub. Samas, kuna võrguettevõtja võrgu toimepidevuse tagamine ja arenduskohtus

on seotud ameti poolt kooskõlastatavate võrgutasudega, siis Konkurentsiamet sellega oma

tegevuses arvestab. Elektrilevi OÜ hetkel kehtivad võrgutasud sisaldavad võrgu korrashoiuks

ja arenduseks vajalikke ja põhjendatud kulusid ning investeeringuid vastavalt võrguettevõtja

2021. aastal taotletud mahtudele. Aastal 2024 võib ameti hinnangul Elektrilevi OÜ-le

kooskõlastatud võrgutasu vajada korrigeerimist ning täpne suurus selgitatakse välja koos

võrguettevõtjaga.

5) Kas jaotusvõrku on seni arendatud rahuldavas tempos? Kui leiate, et seda ei ole tehtud, siis

mida peate peamiseks takistuseks?

Jaotusvõrgu arendusega on esinenud probleeme, mida kinnitab ka Konkurentsiameti poolt

3 (3)

2022. aastal läbiviidud järelevalvemenetlus seoses Elektrilevi OÜ tegevusega võrguteenuse

osutamisest keeldumisega Hiiumaal. Nimetatud aruanne on kättesaadav ameti veebilehel.1

Peamiseks takistuseks liitumisel on täiendavate tootmisvõimsuste puudus, pingeprobleemid

ning võrguteenuse osutamiseks vajaliku edastamisvõimsuse puudumine. 2023. aasta oktoobri-

ja detsembrikuus asetleidnud katkestusi põhjustasid peamiselt elektriliinidele kukkunud puud.

Elektrilevi OÜ-l on kohustus arendada võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, et tagada

võrguteenus nii tarbijatele, tootjatele jt võrgukasutajatele ning sealjuures ka ühendada võrguga

oma teeninduspiirkonnas asuva turuosalise nõuetekohane elektripaigaldis. Seega on oluline,

lisaks tarbimissuunalisele prognoosile ja rikkestatistikale, et võrku arendades võetakse arvesse

ka hajatootmise kasvuprognoosi ning võrgu paindlikkuse, sh tarbimise juhtimise olemasolu ja

kasutatavuse võimekust. Samuti seda, et jaotusvõrgu ilmastikukindlamaks muutmisel tõstetaks

võrgu töökindlust.

Lugupidamisega

/digitaalselt allkirjastatud/

Külli Haab

Regulatsiooniteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja

Marilin Tilkson 667 2576 Marek Piiroja 667 2541

[email protected] [email protected]

1 Kättesaadav:https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/news-

files/hiiumaa_jarelevalvemenetluse_aruanne_projekt_ak_eemaldatud.pdf

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Pr Ülle Madise Õiguskantsleri Kantselei

Teie 19.12.2023 nr 7-7/231785/2306488

Meie 06.02.2024 nr 21-3/23/5996-2

Vastuskiri õiguskantsleri päringule seoses

elektrikatkestustega

Austatud õiguskantsler

Pöördusite Kliimaministeeriumi poole saamaks selgitusi viimasel ajal Elektrilevi OÜ

teeninduspiirkonnas esinenud elektrikatkestuste kohta.

Vastuseks Teie küsimustele selgitame all järgnevat:

1. Kas ja kuidas täidab Kliimaministeerium talle hädaolukorra seadusega pandud kohustusi

elektrivarustuse toimepidevuse tagamiseks: kas on tehtud või tehakse järelevalvet, nagu

on ette nähtud hädaolukorra seaduse § 37 lõike 1 punktis 3?

Hädaolukorra seaduse § 37 lõike 1 punkti 3 kohaselt peab elutähtsat teenust korraldav asutus (antud juhul Kliimaministeerium) tegema järelevalvet elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise, sealhulgas elutähtsa teenuse katkestusi ennetavate meetmete rakendamise üle. Oleme järelevalvet

Elektrilevi OÜ kui elutähtsa teenuse osutaja üle teinud läbi elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani kinnitamise protsessi, mille raames hindame ka planeeritud katkestusi

ennetavaid meetmeid ja nende rakendamist.

Siinkohal on oluline rõhutada, et elektrivaldkonnas ei ole teenuse kvaliteet ja toimepidevuse tagamine reguleeritud ainuüksi hädaolukorra seadusega, vaid põhjalikumalt on seda tehtud

hoopiski elektrituruseaduses ja selle alusel antud õigusaktides, näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprilli 2004. a määruses nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja

võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ (edaspidi kvaliteedinõuete ja võrgutasude määrus), ning nende nõuete täitmise üle teeb omakorda järelevalvet Konkurentsiamet. Vältimaks paralleelsüsteemide loomist oleme sidunud

hädaolukorra seaduse alusel antud elektrivaldkonna elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded1 eelpool nimetatud võrguteenuse kvaliteedinõuetega. Seega sisuliselt teeb Konkurentsiamet

järelevalvet ka hädaolukorra seaduse alusel pandud elektri toimepidevuse nõuete täitmise üle. Siiski ei ole hetkel Konkurentsiameti kaasamine piisavalt selge näiteks elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide kinnitamise protsessi, mistõttu oleme Riigikantseleile

teinud kooskõlastamisele esitatud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

1 majandus- ja taristuministri 28. juuni 2018. a määrus nr 37 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded

elektriga varustamisel“

eelnõu2 raames ettepaneku täiendada õigusruumi nii, et elektrivaldkonna elutähtsa teenuse

osutatajate koostatavaid toimepidevuse riskianalüüse ja plaane tuleb esitada arvamuse avaldamiseks mh ka Konkurentsiametile. See võimaldab süsteemsemalt hinnata, kas

Konkurentsiameti järelevalve käigus väljatulnud puudused on likvideeritud või mitte.

2. Kas jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi OÜ võrguteenuse taastamise toimingud on

korraldatud otstarbekalt?

Elektrilevi OÜ lähtub võrguteenuse taastamisel majandus- ja taristuministri 28. juuni 2018. a määruses nr 37 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel“

kehtestatud nõuetest, mis paneb paika nii teenuse katkestuse lubatud ajad kui ka teenuse taastamise korralduse.

Teenuse katkestuste lubatud ajad on samad, mis on kehtestatud kvaliteedinõuete ja võrgutasude

määruses, ning selle kohaselt tuleb jaotusvõrgus rikkest põhjustatud katkestus kõrvaldada:

1) 12 tunni jooksul ajavahemikus 1. aprillist kuni 30. septembrini ja 16 tunni jooksul ajavahemikus

1. oktoobrist kuni 31. märtsini;

2) 72 tunni jooksul, kui tarbimiskoha elektritoide on tagatud ühe 110 kV trafo või liini kaudu.

Samuti toob nimetatud määrus välja, et erakorralise sündmuse korral, mille alla läheb ka liinide

projekteerimisnorme ületav tuul või jäide, tuleb katkestus kõrvaldada 3 päeva jooksul alates sündmuse lõppemisest. Seejuures võib riketest põhjustatud katkestuste kestus jaotusvõrgu ühe

tarbimiskoha kohta olla kuni 50 tundi aastas või kuni 100 tundi aastas, kui jaotusvõrgu tarbimiskoha elektritoide on tagatud ühe 110 kV trafo või liini kaudu. Katkestuste aegade ületamisel tuleb Elektrilevi OÜ-l tekitatud ebamugavuste/kahjude eest vähendada ka tarbija

makstavat võrgutasu. Lisaks tuleb võimalusel võrguteenus esmajärjekorras taastada nendel objektidel, kus teenuse katkestustega kaasneb vahetu oht inimelule, ning teisena objektidel, mis tagavad elutähtsa teenuse või on seotud riigikaitse tagamiseks vajalike objektide toimepidevusega.

Täpsemad taastamise toimingud, mis võtavad arvesse nii lubatud katkestuste aegu kui ka taastamise prioriteete, on Elektrilevi OÜ lahti kirjeldanud oma elutähtsa teenuse toimepidevuse

plaanis. Arvestades olemasolevaid ressursse ja võimekusi on senised taastamise toimingud olnud piisavad ja seetõttu sai nimetatud plaan ka 2022. aastal vastutava ministeeriumi3 poolt kinnitatud. Samas tõestasid eelmise aasta lõpus ligi kuu aega väldanud keerulised ilmastikuolud ja sellega

kaasnenud ulatuslikud elektrikatkestused, et pikale venivate olukordade puhul jääb Elektrilevi OÜ ja tema partnerite ressurssi siiski väheks, sh reageerivad meeskonnad väsivad. Seega tuleb

Elektrilevi OÜ-l käesoleval aastal oma elutähtsa teenuse toimepidevuse plaani uuendamise käigus saadud õpitunnid arvesse võtta ning uuendatud plaan esitada Kliimaministeeriumile ka kinnitamiseks.

3. Kas elutähtsa toimepidevuse nõuete seas võiks olla ka elektrikatkestustest teavitamise ja

teabe tagamisele kvaliteedistandardi kehtestamine?

Oleme saanud tarbijatelt tagasisidet, et kui nad oleksid teadnud, kui kaua katkestuse likvideerimine päriselt aega võtab, siis oleksid nad ise hakanud olukorda leevendama (nt rentinud generaatori, vajadusel peatanud ajutiselt mingeid tootmisprotsesse jne). Seega ei ole Elektrilevi OÜ teavitus

olnud alati piisav, mistõttu kaalume elektrikatkestustest teavitamise ja teabe kvaliteedistandardi kehtestamist ka õigusruumis.

Samas oleme valmis, et ulatuslikust elektrikatkestustest tekkinud hädaolukorra ajal ei pruugigi Elektrilevi OÜ-l jaguda piisavalt ressurssi iga üksiku tarbija teavitamiseks ning sellisel juhul on hädaolukorra lahendava asutusena Kliimaministeeriumil oluline roll vahendada läbi erinevate

võrgustike teavet prioriteetsetele tarbijatele, sh kohalikele omavalitsustele, ja laiemalt

2 Leitav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5a01c794-3d71-4a25-ab71-ced635b417e3 3 Elektrilevi OÜ toimepidevuse riskianalüüs ja plaan on kinnitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

poolt, kes oli elektrivaldkonnas elutähtsa teenuse korraldavaks asutuseks kuni 30.06.2023. a. Alates 01.07.2023. a

kinnitab Elektrilevi OÜ riskianalüüse ja plaane Kliimaministeerium.

avalikkusele. Oleme põhjalikumalt teabevahetust ja avalikkuse teavitamise põhimõtteid

ülevaatamas ka käesoleval aastal hädaolukorra lahendamise plaani uuendamise käigus.

4. Milliseid lahendusi näete ja rakendate elektri võrguteenuste toimepidevuse ja kvaliteedi

parandamiseks?

Nii kehtiv energiamajanduse arengukava (edaspidi ENMAK) 2030 kui ka planeeritav ENMAK 2035 seavad eesmärgiks, et aastaks 2030 peab katkestuse kestvust tarbimiskoha kohta

olema mitte üle 90 minuti. Samuti peab aastaks 2030. aastaks olema 70% jaotusvõrgust kliimakindel. Elektrilevi OÜ andmetel oli 2023. aastal nende võrgus katkestuste kestvus

tarbimiskoha kohta 371 minutit ning võrkude kliimakindlus on madalpingevõrgu puhul saavutatud 93% ulatuses, kuid keskpinge puhul on vastav määr kõigest 47%. Seejuures on Elektrilevi OÜ võrgus eluea ületanud vara 26%. Seega on Elektrilevi OÜ võrgu toimepidevuse ja kvaliteedi

suurendamiseks vaja täiendavaid investeeringuid, et saavutada ENMAKis ettenähtud riiklike eesmärke. Lisaks täiendavatele investeeringutele võrku, tuleb Elektrilevi OÜ-l tõhustada ka

liinikoridoride hooldust, millele juhtis omakorda tähelepanu Konkurentsiamet 22.12.2023 tehtud ettekirjutuses.

Kõige eelneva mainitu saavutamiseks on Elektrilevi OÜ enda hinnangul vaja 10 aasta lõikes

investeeringuid keskmiselt 116 - 166 miljonit eurot aastas. Viimase 5 aasta keskmine aastane investeering on olnud praegu 59 miljonit eurot. Alates eelmise aasta novembrist on toimunud

tihedad kolmepoolsed arutelud Elektrilevi OÜ, Konkurentsiameti ja Kliimaministeeriumi vahel selgitamaks välja, kas praegune võrgutariifi lähenemine saab olla jätkusuutlik, et katta ka tuleviku investeeringu vajadusi või on vaja põhimõttelist muudatust võrgutariifi metoodikas ja sellega

seotud õigusruumis. Lisaks võrgutariifist saadavatele investeeringute katteallikatele, eraldati eelmisel aastal riigi poolt Elektrilevi OÜ-le täiendavat rahastust võrgu kliimakindluse tõhustamiseks. Taaste- ja vastupidavusrahastu fondist eraldati 38 miljonit eurot taastuvenergia

paremaks võrku liitmiseks ja kliimakindluse kasvuks ning täiendavat 15 miljonit eurot eraldati riigieelarvest otseselt võrkude kliimakindluse parandamiseks.

Täiendavalt on kavas 2024. aastal üle vaadata ja täiendada kvaliteedinõuete ja võrgutasude määrust. Eesmärgiks on esimeses etapis ette võtta katkestuse lubatavad ajad ja tarbijate jaoks neid lühendada. Teise sammuna, aasta teises pooles, üle vaadata ka kompensatsioonimäärad, nende

arvestamise põhimõtted ja suurused.

5. Kas Teie hinnangul on õigusaktides puudusi, mis takistavad võrguteenuse kvaliteeti ja

toimepidevust parandamast?

Meie hinnangul on õigusaktides kogu vajalik raamistik olemas, et tagada kvaliteetne ja toimepidev elektriga varustatus. Samas nagu eelpool vastustes viitasime, siis näeme praktikast tulenevalt

vajadust teatuid sätteid selgemaks ja üheselt mõistetavamaks täpsustada nii hädaolukorra seaduses kui ka elektrituruseaduses ja nende alusel antud aktides.

Arvestades, et Elektrilevi OÜ kuulub Eesti Energia AS kontserni, kelle omanikuks on 100% riik (Rahandusministeeriumi haldusalas), siis näeme lisaks õigusruumi muudatustele täiendava võimalusena parandada Elektrilevi OÜ võrguteenuse kvaliteeti ja toimepidevust läbi omaniku

ootuste seadmise. Kliimaministeerium kui energeetika valdkonna poliitikakujundaja saab omakorda anda ka Rahandusministeeriumile selleks vajalikku sisendit.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal kliimaminister

Kristel Siiman, 625 6489

[email protected]