Riigikogu liikmete arupärimine siseministrile (AP 617)

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 06.03.2024 / 2-2/15-617; Riigikantselei / 06.03.2024 / 7-1.1/24-00411

Resolutsiooni teema: Riigikogu liikmete arupärimine siseministrile (AP 617)

Adressaat: Siseministeerium Ülesanne: Palun ministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab. Tähtaeg: 15.04.2024

Lisainfo: Kuue Riigikogu liikme arupärimine massiimmigratsiooni kohta.

Kontroll: Heili Tõnisson

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 06.03.2024 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655      

PIIGIKOGU

Hr Lauri Läänemets Siseminister

ARUPARIMINE 05.03.2024

Massiimmigratsiooni kohta

Aastatel 2017-2021 kOikus sisseränne (Eesti Vabariigi kodakondsusega ja maaratlemata kodakondsusega isikuid arvestamata) 8 600 (2017) ja 12 000 (2021) vahel, randesaldo 4200 (2019) ja 6800 (2021) vahel. Seejuures on alates 2018. aastast suurem osa sisserännanutest nn kolmandate riikide kodakondsusega (Venemaa, Valgevene ja Ukraina fling paijud erinevad Aasia ja Aafrika riigid), kellega on randesaldo suures plussis, 3600 (2018) ja 5600 (2021) vahel.’ Randesaldo on aastatel 2017-2021 olnud samas suurusjärgus Eesti NSV 1980. aastatega vOi isegi seda uletanud.2 Siis nimetasime seda massiimmigratsiooniks fling selline pOlisrahvast lammatav sisserAnne oh Uheks oluliseks pOhjuseks, miks iseseisvuse taastamist nOudsime.

Immigratsiooni mahtude poolest uletab Eesti nii Soomet, Latit kui Leedut. Juba kumnendil 2012-2021 oh immigratsioon Eestisse suhtarvudes kordades suurem, kui teistesse Balti riikidesse. 2022. aastal paisus aga Besti elanikkond 2,2% alalise elaniku vôrra. Leedu sama naitaja oh 1%, Soome oma 0,7% ja Lati oma 0,4%. Eestisse toimunud massiimmigratsiooni tulemusena on Eestis elavate valissUndinute osakaal igal aastah ajavahemikul 2017-2022 suurenenud, Latis aga vahenenud. Vahissundinute osakaal Eestis (15,9%), mis oh veel kummekond aastat tagasi Latiga vOrdne, on 2022. aastaks jarsult Läti vastava näitaja (11,9%) Uletanud. Leedus on aga valissundinute osakaal 2022. aastal kOigest 6% ning Soomes 8%? Lisaks on igal aastal Eestis tootanud kumneid tuhandeid luhiajalisi tootajad koimandatest riikidest.

2022. aastal randas sisse Eesti Vabariigi kodanikke ja maaratlemata kodakondsusega isikuid ja koiki Ukraina kodanikke (nii pOgenikke kui muul alusel saabunuid) arvestamata 8800 isikut. Kokku registreeris statistikaamet (jima EV kodaniketa) 42 200 inimese sisserande ja 4100 inimese vaijarande. Migratsioonisaldo oh 38 100. Sisserannanutest suurem osa (33 200) oh Ukraina kodakondsusega.4

2023. aasta migratsiooniandmed ei ole statistikaamet veel vaijastanud. Kaja Kallas aga on 17. veebruaril Muncheni julgeolekukonverentsil vaitnud, et Eesti elanikicond on suurenenud Ukraina pogenike arvel koguni 6%. See tahendaks u 79 tuhandet isikut.

Statistikaamet, tabel RVRO8 2 http://entsykIopeedia.ee/ai-tikkeI/rahvastikujnneeestis

https://www.compareyourcountry.org/migration/en/1/allldefault Statistikaamet, tabel RVRO8 https://www.youtube.com/watch?v=25G5uX2wlBw

RIIOIKOGU Lossi plats Ia, T. +372 631 6331 riigikogu.ee

15165TaIlirn, F.+3726316334 ‘S 024Za’l

RI 101 KOOU

Scoses scilega on mcii Teile jürgmised kusimused:

1. Kas Siseministeeriumil vOi PPA1 on andmed, mis kinnitavad, et Eesti rahvastik on suurenenud Ukraina pogenike arvel 6% chic 79 tuhande isiku vOrra? Millele peaministri selline arvestus tugineb?

2. Markisite 21. veebruaril Riigikogus, et sisserandega ci ole vOimalik lahendada demograafilisi probleeme. ‘Siis see probleem lihtsalt nii-Oelda voimendub ja tuleb tuievikus chic puhtalt sisseränne kuidagimoodi demograafihist probleemi lahendada ei aita.t Kas Te peate olukorda, kus sisseränne on (EV kodanikke j a mAratlemata kodakondsusega inimesi fling Ukraina pOgenikke arvestamata) aastas 9-12 tuhat, jatkusuutiikuks vOi tuleviku probleeme vOimendavaks? Kas Teie arvates peaks sisserännet piiraina?

3. Kas peate usutavaks, et olukorras, kus meile igal aastal randab sisse 9-12 tuhat inimest, lisaks tulevad lUhiaj alised tOötaj ad fling renditootajad, suudetakse nende tausta kontrollida? Need inimesed on lOviosas taiskasvanud, ning kui eeldada, et kokku on neid 15 tuhat (pigem allapoole arvestades), siis tahendaks see, et igal toopaeval tuleb teha taustakontrolli u 60 inimesele. Kui arvestada juurde Ukraina pogenikud, siis see arv mitmekordistub. Kas peate usutavaks, et see taustakontroll saab olla piisavalt pOhjalik?

4. 21. jaanuaril Riigikogus ei osanud Te oelda, mis on massiline sisseranne. Tuietame Teile meelde, et 1990. aastatel kehtestasime sisserandekvoodi 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. Praegu tahendaks see 1300 isikut aastas, mule me (jima Ukraina pogenikke arvestamata) peaaegu kilmnekordselt uletame. Kas see on massiimmigratsioon?

5. Eelmise aasta alguses väitsite, et olite saavutanud Soomega kokkuleppe, et sinna laheb kuni 100 Ukraina pOgenikku nadalas. See osutus blufiks, kuna seda voimalust praktiliselt uldse ei kasutatud. Miks seda ei tehtud, ehklci Soome on Eestist marksa rikkam riik, kus brutopalk on Eestist ligikaudu kaks korda suurem? Kas see kokkulepe kehtib veel?

6. Miks ci registreeri PPA Ukrainast tulnud pogenike rahvust, ehkki see on Ukraina passis kirjas?

fl / 0w

‘1

K 4c4:1

4?

2

Lugupidamisega

Riigikogu liikmed:

,9ws

rZ’

Lp hr Taimar Peterkop .03.2024 nr 2-2/15-617

Riigisekretär

Arupärimise edastamine

Edastan kuue Riigikogu liikme esitatud arupärimise siseminister Lauri Läänemetsale.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata

Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.

Palun ministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult DHX kaudu, millal ta arupärimisele

Riigikogu istungil vastab.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: arupärimine kahel lehel