Vaidlustuskomisjoni teade riigihankes 281839 vaidlustuse esitamise kohta

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn

Tartu mnt 85, Tallinn

18.11.2024

Digiallkirjastatud

Edastatud e-posti teel:

[email protected]

Riigihanke viitenumber: 281839

Vaidlustaja: Elisa Eesti AS

Registrikood: 10069659

Sõpruse pst 145, 13425, Tallinn

Esindajad: vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Mario Sõrm

Advokaadibüroo Sorainen

Rotermanni 6, 10111, Tallinn

Tel: 640 0900

E-post: [email protected]

[email protected]

Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus

Registrikood: 70007340

Lõkke tn 4, 10122, Tallinn

E-post: [email protected]

Kolmas isik: Telia Eesti AS

Registrikood: 10234957

Mustamäe tee 3, 15033, Tallinn

E-post: [email protected]

VAIDLUSTUS HANKIJA 08.11.2024 OTSUSTELE

1. TAOTLUSED

1. Tunnistada RHS § 197 lg 1 p 5 alusel kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse otsus

tunnistada Elisa Eesti AS pakkumused riigihanke osades 1, 2 ja 3 mittevastavateks.

2. Tunnistada RHS § 197 lg 1 p 5 alusel kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse otsus

tunnistada Telia Eesti AS pakkumused riigihanke osades 1, 2 ja 3 vastavateks.

3. Tunnistada RHS § 197 lg 1 p 5 alusel kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse otsus

tunnistada Telia Eesti AS pakkumused riigihanke osades 1, 2 ja 3 edukateks.

4. Jätta kõik vaidlustusmenetluse kulud Riigi Tugiteenuste Keskuse kanda ja mõista

Riigi Tugiteenuste Keskuselt välja Elisa Eesti AS poolt vaidlustusmenetluses

kantud menetluskulud.

Sorainen – 2/5 –

2. ASJAOLUD JA VAIDLUSTUSE ESE

1. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka hankija või RTK) korraldab rahvusvahelist

riigihanke piirmäära ületava eeldatava maksumusega avatud hankemenetlust „Telefoni-, kõne-

ja andmesideteenus (Maksu- ja Tolliamet, Riigi Tugiteenuste Keskus, Statistikaamet)“

(viitenumber: 281839). Hankemenetlusel on kolm osa ning igas osas sõlmitakse raamleping

ühe pakkujaga.

2. Hankemenetluses esitasid kõigis osades pakkumuse kaks ettevõtjat – Elisa Eesti AS

(edaspidi ka vaidlustaja) ning Telia Eesti AS (edaspidi ka kolmas isik).

3. Hankija teavitas vaidlustajat 08.11.2024 otsustest, millega lükati vaidlustaja

pakkumused kõigis riigihanke osades mittevastavana tagasi ja tunnistati kolmanda isiku

pakkumused kõigis riigihanke osades vastavateks ja edukateks.

4. Vaidlustuse ese on hankija otsus lükata tagasi vaidlustaja pakkumused ja tunnistada

vastavateks ning edukateks kolmanda isiku pakkumused kõigis riigihanke osades.

3. SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE RIKKUMINE

5. Vaidlustuse esitamise õigus hankeasjades põhineb nn subjektiivsete õiguste rikkumise

teoorial, väljendatuna RHS § 185 lg-s 1. Antud juhul tugineb vaidlustus kahele subjektiivsete

õiguste rikkumiste teooria väljendusele.

6. Hankija otsuse vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta vaidlustab vaidlustaja

riigihanke osades 2 ja 3 argumendil, et kui vaidlustaja pakkumust poleks tagasi lükatud, siis

oleks vaidlustaja pakkumused hindamiskriteeriumite kohaselt majanduslikult soodsamad kui

kolmanda isiku pakkumused ning osutuksid seetõttu ka edukateks pakkumusteks.

7. Riigihanke osas 1, milles vaidlustaja pakkumus pole hindamiskriteeriumite kohaselt

majanduslikult soodsaim, vaidlustab vaidlustaja hankija otsuse argumendil, et kui kolmanda

isiku pakkumus tuleks mittevastavana tagasi lükata ja vaidlustaja pakkumus tagasilükkamisele

ei kuulu, siis jääks selles riigihanke osas hankemenetlusse üksnes vaidlustaja pakkumus, mis

osutuks seetõttu ka edukaks pakkumuseks.

8. Kolmanda isiku pakkumuste vastavuse kõigis riigihanke osades vaidlustab vaidlustaja ka

teisel subjektiivsete õiguste rikkumise teooria väljendusel. Nimelt tuleneb Euroopa Kohtu

praktikast, et õiguskaitsemeetmete direktiivi artiklit 1 tuleb tõlgendada nii, et hankevaidluses

kaitstav subjektiivne õigus hõlmab ka õigust osaleda võimalikus uues riigihanke menetluses.1

Nii nagu on selgitatud ka kirjanduses,2 tähendab see, et vaidlustajal on kaebeõigus hankeasjas

ka siis, kui tal avaneks kaebuse kaudu võimalus osutuda edukaks võimalikus uues riigihankes.

9. Sellist vaidlustuse esitamise õigust on oma praktikas tunnustanud ka VaKo. Näiteks leidis

VaKo vaidlustusasjas 30-21/220308 tehtud otsuse p-s 16, et eeltoodud Euroopa Kohtu praktika

eeskujul tuleb tunnustada vaidlustuse esitamise õigust läbi võimaluse saavutada hankelepingu

sõlmimine kaudselt uues hankemenetluses osalemise kaudu.3 Samamoodi on ka kohtupraktikas

leitud, et kui kohtuvaidluse tulemuseks on see, et hankija on sunnitud menetluse omal algatusel

lõpetama ning korraldama uue riigihanke, tuleb kaebaja kaebeõigust hankeasjas tunnustada.4

1 EKo 04.06.2013, C‑100/12, Fastweb, p 33; EKo 05.04.2016, C-689/13, PFE, p 24-30; EKo 21.12.2016,

C‑355/15, Technische Gebäudebetreuung ja Caverion Österreich, p 29; EKo 11.05.2017, C‑131/16, Achus ja

Gama, p 55; EKo 24.03.2021, C-771/19, NAMA jt, p 31. 2 C. Ginter and M. A. Simovart in M. Steinicke, P. L. Vesterdorf. EU Public Procurement Law. Brussels

Commentary. C. H. Beck, Hart, Nomos 2018, lk 1398. 3 VaKo 30-21/220308, p 16. Vt ka VaKo 39-21/230963, p 8.4; 122-21/232391, p 12; 20-19/201527, p 9-10; 8-

23/255129, p 8; 62-23/258042. 4 TrtHKo 3-21-439, p 26; TrtRKo 3-21-439, p 30.

Sorainen – 3/5 –

10. Seega, kui VaKo antud vaidluses leiab, et hankija otsused lükata vaidlustaja pakkumused

tagasi on õiguspärased, kuid hankija otsused tunnistada kolmanda isiku pakkumused

vastavateks on õigusvastased, siis on vaidlustaja subjektiivseid õigusi samamoodi kõigis

riigihanke osades rikutud.

11. Kolmanda isiku pakkumuste edukaks tunnistamise otsuse vaidlustab vaidlustaja nn

otsuste järgnevuse põhimõtte alusel. Kui kolmanda isiku pakkumused ei ole vastavad, siis nad

ei saa olla ka õiguspäraselt edukad.

4. HANKIJA OTSUSED ON ÕIGUSVASTASED

12. Alljärgnevalt selgitab vaidlustaja, millised tingimused olid riigihanke alusdokumentides

(edaspidi ka RHAD) sätestatud, kuidas hankija vaidlustaja pakkumuste tagasilükkamist

argumenteeris ning miks hankija otsused on õigusvastased.

4.1. Vaidlustaja pakkumuste tagasilükkamise otsuse põhjendused

13. Hankija on vaidlustaja pakkumused kõigis riigihanke osades tagasi lükanud sama

põhjendusega, et vaidlustaja ei ole riigihanke kõigi osade maksumusvormides täitnud lahtrit

G29. Hankija pöördus selles osas ka riigihanke teabevahetuses vaidlustaja poole ja vaidlustaja

selgitas, miks ta antud juhul seda lahtrit ühelgi maksumusvormil ei täitnud.

14. Vaatamata vaidlustaja selgitustele, asus hankija seisukohale, et tegemist on RHS § 114 lg

2 mõttes sisulise puudusega, mis peaks kaasa tooma vaidlustaja pakkumuste tagasilükkamise.

4.2. Riigihanke alusdokumentides seatud tingimused on vastuolulised

15. Riigihanke alusdokumendis „281839_vastavustingimused“ on iga riigihanke osa kohta

esitatud vastavustingimus järgmises sõnastuses: Pakkuja peab esitama pakkumuse maksumuse

hankija poolt etteantud "Maksumusvormil", eurodes sendi täpsusega (kaks kohta pärast koma).

Tabelis tuleb täita kõik Maksumuse lahtrid ning negatiivsed ja null väärtused ei ole lubatud.

Maksumusvormil esitatud maksumus kokku ilma käibemaksuta peab võrduma riigihangete

registri töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" sisestatud pakkumuse

maksumusega. Kui „Maksumusvormil“ esitatud pakkumuse maksumus erineb riigihangete

registri "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" toodud struktuuri kohaselt esitatud

maksumusest, loetakse õigeks "Maksumusvormi" kohaselt esitatud maksumus.

16. Kõnealuse tingimuse sõnastust võiks mõista nii, et tabelis tuleb täita kõik lahtrid ja neisse

negatiivse ega null väärtuse sisestamine ei ole lubatud. Arvestada tuleb ka sellega, et hankija

oli RHAD-s iga maksumusvormi täidetava lahtri tähistanud märkega „-„ ja sellele oli omistatud

väärtus null.

17. Riigihanke alusdokumendi „Lisateave“ p 5.3 sätestab aga veidi erineva regulatsiooni:

Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt riigihanke

alusdokumentidele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud raamlepingu

nõuetekohaseks täitmiseks. Negatiivse väärtusega maksumusi ei ole lubatud kasutada ja

sellised pakkumused on hankijal õigus lugeda mittevastavaks ning tagasi lükata.

18. Vaidlustaja hinnangul on eelviidatud kaks tingimust vastuolulised, kuna esmanimetatud

tingimuse kohaselt ei oleks justkui lubatud negatiivsed ja null väärtused, kuid „Lisateabe“ p 5.3

kohaselt üksnes negatiivsed väärtused. Seetõttu on tegemist vastuolulise ja mitmeti mõistetava

Sorainen – 4/5 –

RHAD-ga, mille negatiivseid vilju ei peaks jätma pakkuja kanda.5 Vastupidiselt lisateabe p-le

5.3 ei ole hankija maksumusvormi osas aga sarnast tagasilükkamise alust ette näinud.

19. Kuigi see ei ole antud juhul vaidlustuse esemeks, märgib vaidlustaja sedagi, et hankijal

puudus antud riigihankes mistahes praktiline vajadus maksumusvormil null või negatiivse

väärtusega maksumuste keelamiseks. Null ja negatiivse väärtusega maksumusi keelatakse

eesmärgiga vältida hindamiskriteeriumitega manipuleerimist, kui hindamisel kasutatakse mitut

kriteeriumit, millel on ka osakaalud. Praeguses riigihankes on ainsaks hindamiskriteeriumiks

madalaim hind, mis tähendab, et tegemist on sisult ka eesmärgipäratu tingimusega. Võimalik

eksimine eesmärgipäratu tingimuse vastu ei peaks samuti kaasa tooma negatiivset otsust.6

20. Kõikide riigihanke osade tehnilised kirjeldused sätestavad punkti 1.6,7 mille kohaselt

peab grupisisene helistamine olema hankijale tasuta. Teisalt ei ole maksumusvormide puhul

üheski RHAD-s tehtud erandit, et väljad G7, G13 või G14, mis peaks esitama grupisiseste

kõnede ja grupisiseste SMS-ide maksumusi, võiks jääda täitmata või sisaldada negatiivseid

väärtusi.

4.3. Hankija käitumine pakkumuste vastavuse kontrollimisel on vastuoluline ja

kolmanda isiku pakkumus on samuti mittevastav

21. Tehnilise kirjelduse p-de 1.6 sõnastused viivad meid aga küsimuseni sellest, kas hankija

käitumine pakkumuste vastavuse kontrollimisel on olnud vastuoluline. Nimelt, hankija on oma

otsuse põhjendustes vaidlustajale ette heitnud üksnes asjaolu, et vaidlustaja ei ole maksumuse

vormide lahtritesse G29 väärtusi sisestanud.

22. Teisalt ei ole hankija mingit tähelepanu omistanud sellele, et vaidlustaja ei ole maksumusi

sisestanud ka maksumusvormide lahtritesse G7, G13 ja G14, kuigi kui lähtuda hankija otsuste

põhjendustes esitatust, pidanuks vaidlustaja ka nendesse lahtritesse väärtused sisestama.

23. Vaidlustajal on seetõttu igati alust arvata, et ka kolmas isik on riigihanke osades 1, 2 ja 3

oma pakkumuse maksumusvormide lahtritesse G7, G13 ja G14 jätnud maksumused sisestamata

või on sisestatud väärtuseks null. See peaks aga kaasa tooma ka kolmanda isiku pakkumuse

mittevastavaks tunnistamise, kuna kui sisustada vastavustingimusi nii nagu hankija, siis ei

saanud needki väljad täitmata jääda või sinna esitada väärtust null.

24. Kuna vaidlustajal ei ole juurdepääsu kolmanda isiku pakkumuste maksumusele, siis palub

vaidlustaja VaKo-l seda asjaolu kolmanda isiku pakkumuste puhul kontrollida.

4.4. Vaidlustaja võimalik eksimus tulenes eksitavast RHAD-st ja selle vastuolust

kõigi turuosaliste tavapraktikaga

25. Arvestades juba eespool kirjeldatud vastuolusid erinevate RHAD-de vahel, ei saanud

vaidlustaja mõista, et väljale G29 tuli tingimata väärtus sisestada.

26. Veelgi enam, nii nagu vaidlustaja selgitas hankijale riigihangete registri teabevahetuses,

ei hinnasta vaidlustaja ega talle teadaolevalt ka teised turuosalised mobiil-ID kuutasu üheski

pakutavas sidepaketis eraldi, vaid see arvutatakse paketi kuumaksumusse. See väljendub selgelt

ka vaidlustaja kodulehelt.8 Põhjus selleks on ka ilmne – selle teenuse segmendiga seotud kulu

on ka sideteenuse osutajale marginaalne.

5 RKHKo 3-3-1-24-13, p 39. 6 Vrd VaKo 177-18/194960. 7 RHAD-d: Tehniline kirjeldus OSA 1 (MTA) 0210; Tehniline kirjeldus OSA 2 (RTK) 0210 ja Tehniline kirjeldus

OSA 3 (STAT) 0210. 8 Nutipaketid: https://www.elisa.ee/et/ariklient/internet/mobiilne-internet/nutipaketid (17.11.2024).

Sorainen – 5/5 –

27. Vaidlustaja pakkumustes oli selle teenuse kuluga arvestatud ridadel G17 esitatud

kõnepaketi A maksumuses.

5. MENETLUSLIKUD TEATED

28. Vaidlustaja sai vaidlustatud otsustest teada 08.11.2024. Seega on vaidlustus tähtaegne,

kui see on esitatud hiljemalt 18.11.2024.

29. Vaidlustaja on lähtuvalt RLS § 258 lg 1 p-st 2 sätestatust tasunud vaidlustuse esitamisel

riigilõivu 1280 eurot, kuivõrd riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast

suurem (lisa 1).

30. Vaidlustaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

31. Advokaadi esindusõigust eeldatakse (RHS § 190 lg 11).

Lisad:

1) maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta.

Lugupidamisega

Kadri Härginen Mario Sõrm

vandeadvokaat vandeadvokaat

MAKSEKORRALDUS NR MAKSJA / REMITTER / ПЛАТЕЛЬЩИК KUUPÄEV / DATE / ЧИСЛО

MAKSJA KONTO NR / REMITTER´S ACC. / № СЧЕТА ПЛАТЕЛЬЩИКА REG. NR / REG. NO / РЕГ. № SELGITUS / DETAILS OF PAYMENT / ОБъЯСНЕНИЕ ПЛАТЕЖА

MAKSJA PANK / REMITTER´S BANK / БАНК ПЛАТЕЛЬЩИКА

SAAJA / BENEFICIARY / ПОЛУЧАТЕЛЬ

SAAJA KONTO NR / BENEFICIARY´S ACC. / № СЧЕТА ПОЛУЧАТЕЛЯ VIITENUMBER / REFERENCE NO / НОМЕР ССЫЛКИ

SAAJA PANK / BENEFICIARY´S BANK / БАНК ПОЛУЧАТЕЛЯ SUMMA / AMOUNT IN FIGURES / СУММА TEENUSTASU / CHARGES / ТАРИФ

SUMMA SÕNADEGA / AMOUNT IN WORDS / СУММАПРОПИСЬЮ

MAKSJA EES-JA PEREKONNANIMED, ALLKIRJAD / PITSER REMITTER’S NAMES AND SURNAMES, SIGNATURES / STAMP / ИМЕНА И ФАМИЛИИ, ПОДПИСИ / ПЕЧАТЬ ПЛАТЕЛЬЩИКА

PANGA MÄRGE/ BANK`S NOTE/ ПОМЕТКA БAНКА

KÄESOLEVA MAKSEKORRALDUSE ALLKIRJASTAMISEGA KINNITAN, ET OLEN TUTVUNUD JA NÕUSTUN SWEDBANK AS KEHTIVA HINNAKIRJA JA MAKSETEHINGUTE TEOSTAMISE TINGIMUSTEGA. ПОДПИСАНИЕМ НАСТОЯЩЕГО ПЛАТЕЖНОГО ПОРУЧЕНИЯ ПОДТВЕРЖДАЮ, ЧТО Я ОЗНАКОМИЛСЯ/ОЗНАКОМИЛАСЬ И СОГЛАСЕН/СОГЛАСНА С ДЕЙСТВУЮЩИМИ В SWEDBANK AS ПРЕЙСКУРАНТОМ И УСЛОВИЯМИ ОСУЩЕСТВЛЕНИЯ ПЛАТЕЖНЫХ ОПЕРАЦИЙ. BY SIGNING THIS PAYMENT ORDER I WARRANT AND REPRESENT THAT I HAVE EXAMINED AND CONSENT TO THE EFFECTIVE PRICE LIST AND CONDITIONS FOR MAKING PAYMENT TRANSACTIONS OF SWEDBANK AS.

10876331 (Registreerimisnumber)

RAHANDUSMINISTEERIUM

Elisa Eesti AS riigilõivu tasumine vaidlustuse esitamiselt riigihankes 281839

1 280.00 0.00

2024111800560955

Swedbank AS

Üks tuhat kakssada kaheksakümmend eurot 00 senti

18.11.2024

ADVOKAADIBÜROO SORAINEN OÜ

Swedbank AS EUR

EE932200221023778606

EE302200221035086933

2900082126

199

Tartu mnt 85 / 10115 Tallinn / 611 3713 / [email protected]

Riigi Tugiteenuste Keskus Meie 19.11.2024 nr 12.2-10/224 e-post: [email protected] [email protected] Telia Eesti AS e-post: [email protected] [email protected] Vaidlustuse esitamise teade Teatame, et Elisa Eesti AS on 18.11.2024 esitanud vaidlustuse Riigi Tugiteenuste Keskuse avatud hankemenetlusega riigihanke „Telefoni-, kõne- ja andmesideteenus (Maksu- ja Tolliamet, Riigi Tugiteenuste Keskus, Statistikaamet)“ (viitenumber 281839) osades 1, 2 ja 3 Elisa Eesti AS-i pakkumuse mittevastavaks tunnistamise ning Telia Eesti AS-i pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsustele (vaidlustus lisatud). Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 192 lg 5 alusel kaasab vaidlustuskomisjon esitatud vaidlustuse menetlusse kolmanda isikuna Telia Eesti AS-i. RHS § 194 lg-de 5 ja 6 alusel palume Riigi Tugiteenuste Keskusel ja kolmandal isikul kolme tööpäeva jooksul, st hiljemalt 22.11.2024, esitada vaidlustuskomisjonile kirjalik vastus vaidlustuse kohta ning vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid, mis pole kättesaadavad riigihangete registrist. Kui menetlusosaline soovib esitada tõendeid, mida tuleks teise menetlusosalise eest varjata, tuleb selle kohta esitada vaidlustuskomisjonile selgesõnaline põhjendatud taotlus ja eristada juurdepääsupiiranguga dokumendid (mitte lisada neid vastuse või teiste lisadega samasse digikonteinerisse). Samuti kui vastus vaidlustusele sisaldab mõne menetlusosalise ärisaladust, tuleb vaidlustajale edastamiseks esitada vastuse ärisaladuseta versioon.). Palume anda teada, kas taotletakse vaidlustuse läbivaatamist avalikul istungil või kirjalikus menetluses. Tulenevalt RHS § 194 lg-st 4 ei ole Riigi Tugiteenuste Keskusel õigust sõlmida vaidlustatud riigihankes hankelepingut käesoleva teate saamisest kuni RHS §-is 201 sätestatud tingimuse saabumiseni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjoni liige Lisa: vaidlustus Teadmiseks: vaidlustaja esindajatele, Kadri Härginen ja Mario Sõrm

e-post: [email protected]; [email protected] Mari-Ann Sinimaa, 611 3713, [email protected]

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn

Tartu mnt 85, Tallinn

18.11.2024

Digiallkirjastatud

Edastatud e-posti teel:

[email protected]

Riigihanke viitenumber: 281839

Vaidlustaja: Elisa Eesti AS

Registrikood: 10069659

Sõpruse pst 145, 13425, Tallinn

Esindajad: vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Mario Sõrm

Advokaadibüroo Sorainen

Rotermanni 6, 10111, Tallinn

Tel: 640 0900

E-post: [email protected]

[email protected]

Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus

Registrikood: 70007340

Lõkke tn 4, 10122, Tallinn

E-post: [email protected]

Kolmas isik: Telia Eesti AS

Registrikood: 10234957

Mustamäe tee 3, 15033, Tallinn

E-post: [email protected]

VAIDLUSTUS HANKIJA 08.11.2024 OTSUSTELE

1. TAOTLUSED

1. Tunnistada RHS § 197 lg 1 p 5 alusel kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse otsus

tunnistada Elisa Eesti AS pakkumused riigihanke osades 1, 2 ja 3 mittevastavateks.

2. Tunnistada RHS § 197 lg 1 p 5 alusel kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse otsus

tunnistada Telia Eesti AS pakkumused riigihanke osades 1, 2 ja 3 vastavateks.

3. Tunnistada RHS § 197 lg 1 p 5 alusel kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse otsus

tunnistada Telia Eesti AS pakkumused riigihanke osades 1, 2 ja 3 edukateks.

4. Jätta kõik vaidlustusmenetluse kulud Riigi Tugiteenuste Keskuse kanda ja mõista

Riigi Tugiteenuste Keskuselt välja Elisa Eesti AS poolt vaidlustusmenetluses

kantud menetluskulud.

Sorainen – 2/5 –

2. ASJAOLUD JA VAIDLUSTUSE ESE

1. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka hankija või RTK) korraldab rahvusvahelist

riigihanke piirmäära ületava eeldatava maksumusega avatud hankemenetlust „Telefoni-, kõne-

ja andmesideteenus (Maksu- ja Tolliamet, Riigi Tugiteenuste Keskus, Statistikaamet)“

(viitenumber: 281839). Hankemenetlusel on kolm osa ning igas osas sõlmitakse raamleping

ühe pakkujaga.

2. Hankemenetluses esitasid kõigis osades pakkumuse kaks ettevõtjat – Elisa Eesti AS

(edaspidi ka vaidlustaja) ning Telia Eesti AS (edaspidi ka kolmas isik).

3. Hankija teavitas vaidlustajat 08.11.2024 otsustest, millega lükati vaidlustaja

pakkumused kõigis riigihanke osades mittevastavana tagasi ja tunnistati kolmanda isiku

pakkumused kõigis riigihanke osades vastavateks ja edukateks.

4. Vaidlustuse ese on hankija otsus lükata tagasi vaidlustaja pakkumused ja tunnistada

vastavateks ning edukateks kolmanda isiku pakkumused kõigis riigihanke osades.

3. SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE RIKKUMINE

5. Vaidlustuse esitamise õigus hankeasjades põhineb nn subjektiivsete õiguste rikkumise

teoorial, väljendatuna RHS § 185 lg-s 1. Antud juhul tugineb vaidlustus kahele subjektiivsete

õiguste rikkumiste teooria väljendusele.

6. Hankija otsuse vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta vaidlustab vaidlustaja

riigihanke osades 2 ja 3 argumendil, et kui vaidlustaja pakkumust poleks tagasi lükatud, siis

oleks vaidlustaja pakkumused hindamiskriteeriumite kohaselt majanduslikult soodsamad kui

kolmanda isiku pakkumused ning osutuksid seetõttu ka edukateks pakkumusteks.

7. Riigihanke osas 1, milles vaidlustaja pakkumus pole hindamiskriteeriumite kohaselt

majanduslikult soodsaim, vaidlustab vaidlustaja hankija otsuse argumendil, et kui kolmanda

isiku pakkumus tuleks mittevastavana tagasi lükata ja vaidlustaja pakkumus tagasilükkamisele

ei kuulu, siis jääks selles riigihanke osas hankemenetlusse üksnes vaidlustaja pakkumus, mis

osutuks seetõttu ka edukaks pakkumuseks.

8. Kolmanda isiku pakkumuste vastavuse kõigis riigihanke osades vaidlustab vaidlustaja ka

teisel subjektiivsete õiguste rikkumise teooria väljendusel. Nimelt tuleneb Euroopa Kohtu

praktikast, et õiguskaitsemeetmete direktiivi artiklit 1 tuleb tõlgendada nii, et hankevaidluses

kaitstav subjektiivne õigus hõlmab ka õigust osaleda võimalikus uues riigihanke menetluses.1

Nii nagu on selgitatud ka kirjanduses,2 tähendab see, et vaidlustajal on kaebeõigus hankeasjas

ka siis, kui tal avaneks kaebuse kaudu võimalus osutuda edukaks võimalikus uues riigihankes.

9. Sellist vaidlustuse esitamise õigust on oma praktikas tunnustanud ka VaKo. Näiteks leidis

VaKo vaidlustusasjas 30-21/220308 tehtud otsuse p-s 16, et eeltoodud Euroopa Kohtu praktika

eeskujul tuleb tunnustada vaidlustuse esitamise õigust läbi võimaluse saavutada hankelepingu

sõlmimine kaudselt uues hankemenetluses osalemise kaudu.3 Samamoodi on ka kohtupraktikas

leitud, et kui kohtuvaidluse tulemuseks on see, et hankija on sunnitud menetluse omal algatusel

lõpetama ning korraldama uue riigihanke, tuleb kaebaja kaebeõigust hankeasjas tunnustada.4

1 EKo 04.06.2013, C‑100/12, Fastweb, p 33; EKo 05.04.2016, C-689/13, PFE, p 24-30; EKo 21.12.2016,

C‑355/15, Technische Gebäudebetreuung ja Caverion Österreich, p 29; EKo 11.05.2017, C‑131/16, Achus ja

Gama, p 55; EKo 24.03.2021, C-771/19, NAMA jt, p 31. 2 C. Ginter and M. A. Simovart in M. Steinicke, P. L. Vesterdorf. EU Public Procurement Law. Brussels

Commentary. C. H. Beck, Hart, Nomos 2018, lk 1398. 3 VaKo 30-21/220308, p 16. Vt ka VaKo 39-21/230963, p 8.4; 122-21/232391, p 12; 20-19/201527, p 9-10; 8-

23/255129, p 8; 62-23/258042. 4 TrtHKo 3-21-439, p 26; TrtRKo 3-21-439, p 30.

Sorainen – 3/5 –

10. Seega, kui VaKo antud vaidluses leiab, et hankija otsused lükata vaidlustaja pakkumused

tagasi on õiguspärased, kuid hankija otsused tunnistada kolmanda isiku pakkumused

vastavateks on õigusvastased, siis on vaidlustaja subjektiivseid õigusi samamoodi kõigis

riigihanke osades rikutud.

11. Kolmanda isiku pakkumuste edukaks tunnistamise otsuse vaidlustab vaidlustaja nn

otsuste järgnevuse põhimõtte alusel. Kui kolmanda isiku pakkumused ei ole vastavad, siis nad

ei saa olla ka õiguspäraselt edukad.

4. HANKIJA OTSUSED ON ÕIGUSVASTASED

12. Alljärgnevalt selgitab vaidlustaja, millised tingimused olid riigihanke alusdokumentides

(edaspidi ka RHAD) sätestatud, kuidas hankija vaidlustaja pakkumuste tagasilükkamist

argumenteeris ning miks hankija otsused on õigusvastased.

4.1. Vaidlustaja pakkumuste tagasilükkamise otsuse põhjendused

13. Hankija on vaidlustaja pakkumused kõigis riigihanke osades tagasi lükanud sama

põhjendusega, et vaidlustaja ei ole riigihanke kõigi osade maksumusvormides täitnud lahtrit

G29. Hankija pöördus selles osas ka riigihanke teabevahetuses vaidlustaja poole ja vaidlustaja

selgitas, miks ta antud juhul seda lahtrit ühelgi maksumusvormil ei täitnud.

14. Vaatamata vaidlustaja selgitustele, asus hankija seisukohale, et tegemist on RHS § 114 lg

2 mõttes sisulise puudusega, mis peaks kaasa tooma vaidlustaja pakkumuste tagasilükkamise.

4.2. Riigihanke alusdokumentides seatud tingimused on vastuolulised

15. Riigihanke alusdokumendis „281839_vastavustingimused“ on iga riigihanke osa kohta

esitatud vastavustingimus järgmises sõnastuses: Pakkuja peab esitama pakkumuse maksumuse

hankija poolt etteantud "Maksumusvormil", eurodes sendi täpsusega (kaks kohta pärast koma).

Tabelis tuleb täita kõik Maksumuse lahtrid ning negatiivsed ja null väärtused ei ole lubatud.

Maksumusvormil esitatud maksumus kokku ilma käibemaksuta peab võrduma riigihangete

registri töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" sisestatud pakkumuse

maksumusega. Kui „Maksumusvormil“ esitatud pakkumuse maksumus erineb riigihangete

registri "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" toodud struktuuri kohaselt esitatud

maksumusest, loetakse õigeks "Maksumusvormi" kohaselt esitatud maksumus.

16. Kõnealuse tingimuse sõnastust võiks mõista nii, et tabelis tuleb täita kõik lahtrid ja neisse

negatiivse ega null väärtuse sisestamine ei ole lubatud. Arvestada tuleb ka sellega, et hankija

oli RHAD-s iga maksumusvormi täidetava lahtri tähistanud märkega „-„ ja sellele oli omistatud

väärtus null.

17. Riigihanke alusdokumendi „Lisateave“ p 5.3 sätestab aga veidi erineva regulatsiooni:

Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt riigihanke

alusdokumentidele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud raamlepingu

nõuetekohaseks täitmiseks. Negatiivse väärtusega maksumusi ei ole lubatud kasutada ja

sellised pakkumused on hankijal õigus lugeda mittevastavaks ning tagasi lükata.

18. Vaidlustaja hinnangul on eelviidatud kaks tingimust vastuolulised, kuna esmanimetatud

tingimuse kohaselt ei oleks justkui lubatud negatiivsed ja null väärtused, kuid „Lisateabe“ p 5.3

kohaselt üksnes negatiivsed väärtused. Seetõttu on tegemist vastuolulise ja mitmeti mõistetava

Sorainen – 4/5 –

RHAD-ga, mille negatiivseid vilju ei peaks jätma pakkuja kanda.5 Vastupidiselt lisateabe p-le

5.3 ei ole hankija maksumusvormi osas aga sarnast tagasilükkamise alust ette näinud.

19. Kuigi see ei ole antud juhul vaidlustuse esemeks, märgib vaidlustaja sedagi, et hankijal

puudus antud riigihankes mistahes praktiline vajadus maksumusvormil null või negatiivse

väärtusega maksumuste keelamiseks. Null ja negatiivse väärtusega maksumusi keelatakse

eesmärgiga vältida hindamiskriteeriumitega manipuleerimist, kui hindamisel kasutatakse mitut

kriteeriumit, millel on ka osakaalud. Praeguses riigihankes on ainsaks hindamiskriteeriumiks

madalaim hind, mis tähendab, et tegemist on sisult ka eesmärgipäratu tingimusega. Võimalik

eksimine eesmärgipäratu tingimuse vastu ei peaks samuti kaasa tooma negatiivset otsust.6

20. Kõikide riigihanke osade tehnilised kirjeldused sätestavad punkti 1.6,7 mille kohaselt

peab grupisisene helistamine olema hankijale tasuta. Teisalt ei ole maksumusvormide puhul

üheski RHAD-s tehtud erandit, et väljad G7, G13 või G14, mis peaks esitama grupisiseste

kõnede ja grupisiseste SMS-ide maksumusi, võiks jääda täitmata või sisaldada negatiivseid

väärtusi.

4.3. Hankija käitumine pakkumuste vastavuse kontrollimisel on vastuoluline ja

kolmanda isiku pakkumus on samuti mittevastav

21. Tehnilise kirjelduse p-de 1.6 sõnastused viivad meid aga küsimuseni sellest, kas hankija

käitumine pakkumuste vastavuse kontrollimisel on olnud vastuoluline. Nimelt, hankija on oma

otsuse põhjendustes vaidlustajale ette heitnud üksnes asjaolu, et vaidlustaja ei ole maksumuse

vormide lahtritesse G29 väärtusi sisestanud.

22. Teisalt ei ole hankija mingit tähelepanu omistanud sellele, et vaidlustaja ei ole maksumusi

sisestanud ka maksumusvormide lahtritesse G7, G13 ja G14, kuigi kui lähtuda hankija otsuste

põhjendustes esitatust, pidanuks vaidlustaja ka nendesse lahtritesse väärtused sisestama.

23. Vaidlustajal on seetõttu igati alust arvata, et ka kolmas isik on riigihanke osades 1, 2 ja 3

oma pakkumuse maksumusvormide lahtritesse G7, G13 ja G14 jätnud maksumused sisestamata

või on sisestatud väärtuseks null. See peaks aga kaasa tooma ka kolmanda isiku pakkumuse

mittevastavaks tunnistamise, kuna kui sisustada vastavustingimusi nii nagu hankija, siis ei

saanud needki väljad täitmata jääda või sinna esitada väärtust null.

24. Kuna vaidlustajal ei ole juurdepääsu kolmanda isiku pakkumuste maksumusele, siis palub

vaidlustaja VaKo-l seda asjaolu kolmanda isiku pakkumuste puhul kontrollida.

4.4. Vaidlustaja võimalik eksimus tulenes eksitavast RHAD-st ja selle vastuolust

kõigi turuosaliste tavapraktikaga

25. Arvestades juba eespool kirjeldatud vastuolusid erinevate RHAD-de vahel, ei saanud

vaidlustaja mõista, et väljale G29 tuli tingimata väärtus sisestada.

26. Veelgi enam, nii nagu vaidlustaja selgitas hankijale riigihangete registri teabevahetuses,

ei hinnasta vaidlustaja ega talle teadaolevalt ka teised turuosalised mobiil-ID kuutasu üheski

pakutavas sidepaketis eraldi, vaid see arvutatakse paketi kuumaksumusse. See väljendub selgelt

ka vaidlustaja kodulehelt.8 Põhjus selleks on ka ilmne – selle teenuse segmendiga seotud kulu

on ka sideteenuse osutajale marginaalne.

5 RKHKo 3-3-1-24-13, p 39. 6 Vrd VaKo 177-18/194960. 7 RHAD-d: Tehniline kirjeldus OSA 1 (MTA) 0210; Tehniline kirjeldus OSA 2 (RTK) 0210 ja Tehniline kirjeldus

OSA 3 (STAT) 0210. 8 Nutipaketid: https://www.elisa.ee/et/ariklient/internet/mobiilne-internet/nutipaketid (17.11.2024).

Sorainen – 5/5 –

27. Vaidlustaja pakkumustes oli selle teenuse kuluga arvestatud ridadel G17 esitatud

kõnepaketi A maksumuses.

5. MENETLUSLIKUD TEATED

28. Vaidlustaja sai vaidlustatud otsustest teada 08.11.2024. Seega on vaidlustus tähtaegne,

kui see on esitatud hiljemalt 18.11.2024.

29. Vaidlustaja on lähtuvalt RLS § 258 lg 1 p-st 2 sätestatust tasunud vaidlustuse esitamisel

riigilõivu 1280 eurot, kuivõrd riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast

suurem (lisa 1).

30. Vaidlustaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

31. Advokaadi esindusõigust eeldatakse (RHS § 190 lg 11).

Lisad:

1) maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta.

Lugupidamisega

Kadri Härginen Mario Sõrm

vandeadvokaat vandeadvokaat

MAKSEKORRALDUS NR MAKSJA / REMITTER / ПЛАТЕЛЬЩИК KUUPÄEV / DATE / ЧИСЛО

MAKSJA KONTO NR / REMITTER´S ACC. / № СЧЕТА ПЛАТЕЛЬЩИКА REG. NR / REG. NO / РЕГ. № SELGITUS / DETAILS OF PAYMENT / ОБъЯСНЕНИЕ ПЛАТЕЖА

MAKSJA PANK / REMITTER´S BANK / БАНК ПЛАТЕЛЬЩИКА

SAAJA / BENEFICIARY / ПОЛУЧАТЕЛЬ

SAAJA KONTO NR / BENEFICIARY´S ACC. / № СЧЕТА ПОЛУЧАТЕЛЯ VIITENUMBER / REFERENCE NO / НОМЕР ССЫЛКИ

SAAJA PANK / BENEFICIARY´S BANK / БАНК ПОЛУЧАТЕЛЯ SUMMA / AMOUNT IN FIGURES / СУММА TEENUSTASU / CHARGES / ТАРИФ

SUMMA SÕNADEGA / AMOUNT IN WORDS / СУММАПРОПИСЬЮ

MAKSJA EES-JA PEREKONNANIMED, ALLKIRJAD / PITSER REMITTER’S NAMES AND SURNAMES, SIGNATURES / STAMP / ИМЕНА И ФАМИЛИИ, ПОДПИСИ / ПЕЧАТЬ ПЛАТЕЛЬЩИКА

PANGA MÄRGE/ BANK`S NOTE/ ПОМЕТКA БAНКА

KÄESOLEVA MAKSEKORRALDUSE ALLKIRJASTAMISEGA KINNITAN, ET OLEN TUTVUNUD JA NÕUSTUN SWEDBANK AS KEHTIVA HINNAKIRJA JA MAKSETEHINGUTE TEOSTAMISE TINGIMUSTEGA. ПОДПИСАНИЕМ НАСТОЯЩЕГО ПЛАТЕЖНОГО ПОРУЧЕНИЯ ПОДТВЕРЖДАЮ, ЧТО Я ОЗНАКОМИЛСЯ/ОЗНАКОМИЛАСЬ И СОГЛАСЕН/СОГЛАСНА С ДЕЙСТВУЮЩИМИ В SWEDBANK AS ПРЕЙСКУРАНТОМ И УСЛОВИЯМИ ОСУЩЕСТВЛЕНИЯ ПЛАТЕЖНЫХ ОПЕРАЦИЙ. BY SIGNING THIS PAYMENT ORDER I WARRANT AND REPRESENT THAT I HAVE EXAMINED AND CONSENT TO THE EFFECTIVE PRICE LIST AND CONDITIONS FOR MAKING PAYMENT TRANSACTIONS OF SWEDBANK AS.

10876331 (Registreerimisnumber)

RAHANDUSMINISTEERIUM

Elisa Eesti AS riigilõivu tasumine vaidlustuse esitamiselt riigihankes 281839

1 280.00 0.00

2024111800560955

Swedbank AS

Üks tuhat kakssada kaheksakümmend eurot 00 senti

18.11.2024

ADVOKAADIBÜROO SORAINEN OÜ

Swedbank AS EUR

EE932200221023778606

EE302200221035086933

2900082126

199

Tartu mnt 85 / 10115 Tallinn / 611 3713 / [email protected]

Riigi Tugiteenuste Keskus Meie 19.11.2024 nr 12.2-10/224 e-post: [email protected] [email protected] Telia Eesti AS e-post: [email protected] [email protected] Vaidlustuse esitamise teade Teatame, et Elisa Eesti AS on 18.11.2024 esitanud vaidlustuse Riigi Tugiteenuste Keskuse avatud hankemenetlusega riigihanke „Telefoni-, kõne- ja andmesideteenus (Maksu- ja Tolliamet, Riigi Tugiteenuste Keskus, Statistikaamet)“ (viitenumber 281839) osades 1, 2 ja 3 Elisa Eesti AS-i pakkumuse mittevastavaks tunnistamise ning Telia Eesti AS-i pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsustele (vaidlustus lisatud). Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 192 lg 5 alusel kaasab vaidlustuskomisjon esitatud vaidlustuse menetlusse kolmanda isikuna Telia Eesti AS-i. RHS § 194 lg-de 5 ja 6 alusel palume Riigi Tugiteenuste Keskusel ja kolmandal isikul kolme tööpäeva jooksul, st hiljemalt 22.11.2024, esitada vaidlustuskomisjonile kirjalik vastus vaidlustuse kohta ning vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid, mis pole kättesaadavad riigihangete registrist. Kui menetlusosaline soovib esitada tõendeid, mida tuleks teise menetlusosalise eest varjata, tuleb selle kohta esitada vaidlustuskomisjonile selgesõnaline põhjendatud taotlus ja eristada juurdepääsupiiranguga dokumendid (mitte lisada neid vastuse või teiste lisadega samasse digikonteinerisse). Samuti kui vastus vaidlustusele sisaldab mõne menetlusosalise ärisaladust, tuleb vaidlustajale edastamiseks esitada vastuse ärisaladuseta versioon.). Palume anda teada, kas taotletakse vaidlustuse läbivaatamist avalikul istungil või kirjalikus menetluses. Tulenevalt RHS § 194 lg-st 4 ei ole Riigi Tugiteenuste Keskusel õigust sõlmida vaidlustatud riigihankes hankelepingut käesoleva teate saamisest kuni RHS §-is 201 sätestatud tingimuse saabumiseni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjoni liige Lisa: vaidlustus Teadmiseks: vaidlustaja esindajatele, Kadri Härginen ja Mario Sõrm

e-post: [email protected]; [email protected] Mari-Ann Sinimaa, 611 3713, [email protected]