Kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU
3.10.2024

Kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Kiirgusseaduse muutmine

Kiirgusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „kiirgustegevusloa“ sõnadega „ja kiirgustegevuse registreeringu“;

2) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:
㤠41. Kiirgustegevuse tegija

Kiirgustegevuse tegija käesoleva seaduse tähenduses on juriidiline isik, kellel on kiirgustegevuse tegemiseks kiirgustegevusluba või kiirgustegevuse registreering.“;

3) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Lahtine kiirgusallikas on kiirgusallikas, milles sisalduv radioaktiivne aine ei ole püsivalt suletud kapslisse või ei kuulu tahke aine koostisse.“;

4) paragrahvi 7 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „kiirgustegevusloale“ sõnadega „või kiirgustegevuse registreeringule“;

5) paragrahvi 8 lõiget lõikeid 1 ja lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „kiirgustegevusluba“ sõnadega „või kiirgustegevuse registreeringut“;

6) paragrahvis 10 asendatakse sõnad „kiirgustegevusloa omajaga“ sõnadega „kiirgustegevuse tegijaga“;

7) paragrahvi 14 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „kiirgustegevusloa“ sõnadega „või kiirgustegevuse registreeringu“;

8) paragrahv 241 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠241. Kiirgustegevuse tegija vastutus

Kiirgustegevuse tegija vastutab käesolevas seaduses ja kiirgustegevusloa või kiirgustegevuse registreeringu tingimustes sätestatud kohustuste täitmise eest, et tagada kiirgusohutus ning töötajate kaitse mis tahes tema valduses oleva kiirgusallika või tema kiirgustegevusega seotud kiirgusolukorras.“;

9) paragrahvi 29 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „vähemalt iga kuue aasta järel“ tekstiosaga „Euroopa Komisjoni juhiste kohaselt“;

10) paragrahvi 31 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja sõnad „väikese ja mõõduka ohuga“;

11) paragrahvi 31 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) termoluminestsentsdosimeetriga mõõtmine isikudoosi määramiseks – 13–39 eurot;“;

12) paragrahvi 32 pealkirjas ja lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „Kiirgustegevusloa omaja“ sõnadega „Kiirgustegevuse tegija“;

13) paragrahvi 32 lõike 1 punkti 9 täiendatakse pärast sõna „kiirgustegevusluba“ sõnadega „või kiirgustegevuse registreering“;

14) paragrahvi 32 lõike 1 punktist 10 jäetakse välja sõnad „kiirgustegevusloa taotluses esitatud“;

15) paragrahv 34 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠34. Kiirgustegevuse ohuaste

(1) Sõltuvalt kiirgusallikast ja kiirgustegevusega seotud riskidest eristatakse järgmiste ohuastmetega kiirgustegevusi:
1) väga väikese ohuga kiirgustegevus;
2) väikese ohuga kiirgustegevus;
3) mõõduka ohuga kiirgustegevus;
4) suure ohuga kiirgustegevus.

(2) Kiirgustegevuse ohuaste määratakse, võttes arvesse järgmiseid järgmisi kiirgusallika ja kiirgustegevusega seotud riskitegureid:
1) kiirgusohutuse ja füüsilise kaitse riskid;
2) taristu ja ressursid;
3) ohutuskultuur;
4) kiirgustöötajate ja elanike potentsiaalsed hinnatavad doosid normaalsetes töötingimustes ning avarii- ja püsikiirituse olukorras;
5) muud olulised tegurid.

(3) Kiirgustegevuse ohuastme määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, võttes arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut.

(4) Radioaktiivsete kiirgusallikate kategooriad ja kiirgusallika füüsilise kaitse nõuded kiirgusallika kategooria järgi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

16) paragrahvi 35 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kiirgustegevuse tegija on kohustatud välja töötama ja rakendama kiirgusohutuse ning sellega seotud muu tegevuse kvaliteedijuhtimise süsteemi, mis tagab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ning kiirgustegevusloa või kiirgustegevuse registreeringuga määratud tingimuste täitmise.“;

17) paragrahv 36 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 37 lõikes 1 asendatakse sõnad „Kiirgustegevusloa omaja“ sõnadega „Kiirgustegevuse tegija“;

19) paragrahvi 37 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „kiirgustegevusloa“ sõnadega „või kiirgustegevuse registreeringu“;

20) seaduse 3. peatüki 3. jaos asendatakse sõnad „kiirgustegevusloa omaja“ sõnadega „kiirgustegevuse tegija“ vastavas käändes;

21) paragrahvi 46 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui tegemist kiirgustegevus on mõõduka või suure ohuga kiirgustegevusega või kui väikese ohuga kiirgustegevuses kasutatakse rohkem kui kümmet kiirgusallikat, on kiirgusohutuse spetsialisti määramine kohustuslik.“;

22) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustuse võib üle anda riigi omandis olevale äriühingule, kelle põhitegevus on radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja kellega valdkonna eest vastutav minister on sõlminud selleks halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Sellise halduslepingu sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-e 6 ja 14.

(6) Radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamiseks ning käesoleva seaduse § 28 alusel kehtestatud radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava rakendamiseks vajaminevad rahalised vahendid tagab Kliimaministeerium.“;

23) seaduse 4. peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõna „load“ sõnadega „ja registreeringud“;

24) seaduse 4. peatüki 1. jao pealkirja täiendatakse sõnadega „ja kiirgustegevuse registreering“;

25) paragrahv 68 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠68. Kiirgustegevusluba ja kiirgustegevuse registreering

(1) Kiirgustegevusluba on vaja väikese, mõõduka ja suure ohuga kiirgustegevuse korral:
1) tuumkütusetsükli mis tahes rajatise ekspluateerimiseks, sulgemiseks ja dekomissioneerimiseks;
2) radioaktiivse aine ja seda sisaldavate toodete tootmiseks, kasutamiseks, hoidmiseks ning veoks, sealhulgas sisse- ja väljaveoks;
3) elektrikiirgusseadmete kasutamiseks ja hoidmiseks;
4) radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks ja veoks;
5) suurenenud looduskiiritusega seotud tegevuseks, mille korral looduslikest radionukliididest põhjustatud kiirgus on kiirgusohutuse seisukohalt oluline;
6) kiirgusallika paigaldamiseks, remontimiseks ja hooldamiseks.

(2) Kiirgustegevus Suure ohuga kiirgustegevuseks loetakse alati suure ohuga kiirgustegevuseks, kui tegemist on järgmisedte kiirgustegevusedtega:
1) kõrgaktiivse kiirgusallikaga seotud kiirgustegevus;
2) tuumakäitise käitamine;
3) tuumkütusetsükli mis tahes rajatise ekspluateerimine, sulgemine ja dekomissioneerimine;
4) radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamine.

(3) Kiirgustegevuse registreeringut nõudvate väga väikese ohuga kiirgustegevuste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Kiirgustegevusluba või ega kiirgustegevuse registreeringut ei ole vaja:
1) tegevuseks radioaktiivse kiirgusallikaga, kui kasutatavate radionukliidide aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on väiksem kui väljaarvamistase või sellega võrdne;
2) kuni 30-kilovoldise potentsiaalide vahe juures töötava elektrikiirgusseadme hoidmiseks, kasutamiseks, paigaldamiseks, remontimiseks ja hooldamiseks, kui seadme töötamise ajal ei ületa doosikiirus seadme pinnast 0,1 meetri kaugusel ühte mikrosiivertit tunnis.

(5) Kiirgustegevuse alustamine või tegutsemine kiirgustegevusluba või kiirgustegevuse registreeringut nõudval kiirgustööl ilma kiirgustegevusloata või registreeringuta on keelatud.

(6) Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millega võrdse või millest väiksema väärtuse korral kiirgustegevusluba või kiirgustegevuse registreeringut ei nõuta, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

26) paragrahv 69 muudetakse ning ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠69. Kiirgustegevusloa ja kiirgustegevuse registreeringu andja

Kiirgustegevusloa ja kiirgustegevuse registreeringu annab Keskkonnaamet (edaspidi loa andja või registreeringu andja).“;

27) seadust täiendatakse §-ga 691 järgmises sõnastuses:
㤠691. Kiirgustegevuse registreeringu taotlus

(1) Kiirgustegevuse registreeringu taotlus koos lisadega esitatakse registreeringu andjale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu ja taotlus kinnitatakse digitaalallkirjaga.

(2) Kiirgustegevuse registreeringu taotluses esitatakse järgmised andmed:
1) taotleja nimi või nimetus ja isikukood või registrikood;
2) taotleja ning kontaktisiku aadress ja kontaktandmed;
3) kiirgustegevuse eesmärk, valdkond ja asukoha andmed;
4) kiirgusohutushinnang;
5) kiirgusallikat iseloomustavad andmed;
6) kiirgustöötajate andmed.

(3) Kiirgustegevuse registreeringu taotluse täpsustatud nõuded ja taotluse andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

28) paragrahvi 701 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „kiirgustegevusluba“ sõnadega „või muu dokument, mis tõendab õigust kiirgustegevust teha (edaspidi lepinguriigi tegevusluba)“;

29) paragrahvi 703 lõikes 1 asendatakse sõna „kiirgustegevusluba“ läbivalt sõnadega „lepinguriigi tegevusluba“;

30) paragrahvi 73 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Kiirgustegevusloa“ sõnadega „ja kiirgustegevuse registreeringu“;

31) paragrahvi 73 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kiirgustegevuse registreeringu andmine otsustatakse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.“;

32) paragrahvi 74 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Kiirgustegevusloa“ sõnadega „ja kiirgustegevuse registreeringu“;

33) paragrahvi 74 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Registreeringu andja keeldub registreeringu andmisest, kui:
1) taotleja on esitanud teadlikult valeandmeid, mis mõjutavad tegevuse registreerimise otsustamist;
2) tegevuseks on vaja kiirgustegevusluba;
3) kiirgustegevuse registreeringu taotlejal puuduvad nõutava erialase ettevalmistusega kiirgustöötajad;
4) kiirgustegevuseks taotletav asukoht ja muud tingimused ei võimalda kiirgusohutusnõuete täitmist;
5) kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele.“;

34) seadust täiendatakse §-ga 751 järgmises sõnastuses:
㤠751. Kiirgustegevuse registreeringussle kantavad andmed

(1) Kiirgustegevuse registreeringus märgitakse:
1) registreeringu omaja nimi või nimetus ja isikukood või registrikood;
2) tegevuskoha täpne asukoht ja asukoha plaan;
3) registreeringu taotluse number;
4) registreeringu number ja andmise kuupäev;
5) kiirgustegevuse nimetus;
6) kiirgusallikate andmed;
7) kiirgustegevusest ja selle eripärast tulenevad kiirgusohutuse ja kiirgusseire nõuded;
8) kiirgustegevuse registreeringu omaja kohustused.

(2) Kiirgustegevuse registreeringu täpsustatud andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

35) seadust täiendatakse §-ga 761 järgmises sõnastuses
㤠761. Kiirgustegevuse registreeringu kehtivus

Kiirgustegevuse registreering on tähtajatu, välja arvatud juhul, kui taotletakse tähtajalist registreeringut.“;

36) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Loa andjal on õigus algatada kiirgustegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlus, kui kõik kiirgustegevusloas märgitud kiirgusallikad on ohutustatud.“;

37) seadust täiendatakse §-ga 771 järgmises sõnastuses:
㤠771. Kiirgustegevuse registreeringu kehtetuks tunnistamine

(1) Keskkonnaamet tunnistab kiirgustegevuse registreeringu kehtetuks, kui:
1) registreeringu omaja on selleks esitanud taotluse;
2) ilmneb, et kiirgustegevuse registreeringu taotluses on teadlikult esitatud olulise tähtsusega valeandmeid, mis mõjutasid kiirgustegevuse registreerimist ning mille esitamata jätmise korral oleks pidanud registreerimisest keelduma;
3) ilmneb käesoleva seaduse § 74 lõikes 2 sätestatud alus registreeringu andmisest keeldumiseks.

(2) Registreeringu andjal on õigus algatada kiirgustegevuse registreeringu kehtetuks tunnistamise menetlus, kui kõik registreeringus märgitud kiirgusallikad on ohutustatud.“;

38) paragrahvi 78 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kiirgustegevuse registreeringu omaja esitab registreeringu andjale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu taotluse, kui ta kavatseb:
1) kasutusele võtta uue või täiendava kiirgusallika;
2) muuta kiirgustegevuse registreeringus märgitud kiirgusallika andmeid või lõpetada selle kasutamise;
3) muuta kiirgustegevuse registreeringuga registreeringus määratud kiirgustegevust;
4) muuta kiirgustegevuse toimumise tegemise kohta või ruume;
5) muuta muul viisil oluliselt registreeringus kirjeldatud kiirgustegevust.“;

39) seadust täiendatakse §-ga 791 järgmises sõnastuses:
„§ 791. Riigilõiv kiirgustegevusloa ja kiirgustegevuse registreeringu taotlemisel ja muutmisel

(1) Kiirgustegevusloa ja kiirgustegevuse registreeringu taotlemisel tasub taotleja riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud korras.

(2) Kiirgustegevusloa ja kiirgustegevuse registreeringu muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“;

40) paragrahvi 105 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sekkumistase on prognoositava doosi väärtus, mille ületamise korral tuleb kaaluda meetmete rakendamist elanike kaitsmiseks.“;

41) paragrahvi 105 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Prognoositav doos on doos, mis eeldatavalt saadakse avarii- või püsikiirituse olukorras, kui kaitsemeetmeid ei rakendata.“;

42) paragrahvi 106 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(12) Parandusmeetmed on kiirgusallika kõrvaldamine või selle võimsuse vähendamine või kiiritusraja katkestamine või selle mõju vähendamine, et ära hoida või vähendada doose, mida vastasel korral võidakse saada avariikiirituse või püsikiirituse olukorras.“;

43) paragrahvi 107 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Sekkumises osaleva radioaktiivsete jäätmete käitleja nimetab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga või sõlmib sekkumises osalemise ülesande täitmiseks halduslepingu käesoleva seaduse § 61 lõikes 5 nimetatud tingimustel sõlmib valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.“

44) paragrahv 110 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 110. Avariikiirituse olukorra mõjupiirkonnas viibinud isikute tervisekontroll

(1) Keskkonnaamet tagab vajaduse korral avarii- või avariikutsekiirituse isikudooside hindamise, seire ja hindamise tulemuste esitamise tervisekontrolli tegevale arstile.

(2) Tervisekontrolli kulud kaetakse riigieelarvest ning hiljem nõutakse hiljem sisse avariikiirituse olukorra põhjustajalt.“;

45) seadust täiendatakse §-ga 1171 järgmises sõnastuses:
„§ 1171. Tegutsemine kiirgustegevuse registreeringuta või registreeringu nõudeid rikkudes

(1) Tegutsemise eest kiirgustegevuse registreeringuta, kui registreering oli nõutav, või registreeringu nõudeid rikkudes –
karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 eurot.“;

46) paragrahvi 118 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõnad „kiirgustegevusloa omaja“ sõnadega „kiirgustegevuse tegija“;

47) paragrahvi 121 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kiirgustegevusloata“ sõnadega „või kiirgustegevuse registreeringuta“;

48) paragrahv 1241 tunnistatakse kehtetuks;

49) seadust täiendatakse §-ga 1242 järgmises sõnastuses:
㤠1242. Kehtiva kiirgustegevusloa muutmine ja vormistamine registreeringuna

(1) Kui tegevuseks on käesoleva seaduse kohaselt on tegevuseks vajalik registreering, kuid isikule on selleks antud kiirgustegevusluba, võib kiirgustegevusloa omajaisik registreeringu saamiseks esitada taotluse Keskkonnaametile.

(2) Kehtiva kiirgustegevusloa muutmiselmuutmiseks esitab loa omaja Keskkonnaametile:
1) väga väikese ohuga kiirgustegevuse korral esitab kiirgustegevusloa omaja Keskkonnaametile registreeringu taotluse;
2) tegevuse korral, mis milleks ei ole vaja käesoleva seaduse alusel vaja registreeringut, kuid milleks antud loal on kiirgusallikaid, mille kasutamine liigitub väga väikese ohuga kiirgustegevuseks, esitab kiirgustegevusloa omaja lisaks loa muutmise taotlusele ka registreeringu taotluse.

(3) Registreeringu taotlust rahuldades tunnistab Keskkonnaamet kiirgustegevusloa kehtetuks osas, milles anti registreering.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 alusel muutunud muudetud kiirgustegevusloa vormistab loa andja mõistliku aja jooksul käesoleva seaduse § 70 lõike 4 alusel kehtestatud andmekoosseisuga kiirgustegevusloaks. Sellisel juhul otsustab loa andja varem kehtinud loa muutmise avatud menetluseta.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõike 2 punktis 2 sätestatud registreeringu taotluse menetlemine ja lõikes 4 nimetatud toimingu tegemine on vabastatud riigilõivuvaba tasumisest, kui menetluse eesmärk on kehtiva loa uue andmekoosseisuga loaks vormistamine ning loa tingimustes ei tehta muid muudatusi kui loa osa asemel registreeringu andmisest tulenevad muudatused.

(6) Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud loa taotlust või loa muutmise taotlust menetletakse käesoleva seaduse kohaselt.“.

§ 2. Halduskoostöö seaduse muutmine

Halduskoostöö seaduse § 13 lõiget 11 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) kiirgusseaduse § 61 lõikes 5 ja § 107 lõikes 5 nimetatud haldusleping.“.

§ 3. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 401 lõike 1 punkti 11 täiendatakse pärast sõna „jäätmeseaduse, “ sõnaga „kiirgusseaduse,“.

§ 4. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseadust täiendatakse §-ga 1311 järgmises sõnastuses:
„§ 1311. Kiirgustegevuse registreeringu ja selle muutmise taotluse läbivaatamine

(1) Kiirgustegevuse registreeringu taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 200 eurot.

(2) Kiirgustegevuse registreeringu muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot.“.

§ 5. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punkt 21 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.




Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, „….“ ……………. 2024

Algatab Vabariigi Valitsus
(allkirjastatud digitaalselt)

3.10.2024

Kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega muudetakse kiirgusseadust, halduskoostöö seadust, keskkonnaseadustiku üldosa seadust ning riigilõivuseadust. Õigusruumi lisatakse võimalus piirduda väga väikese ohuga kiirgustegevuste puhul kiirgustegevusloa asemel tegevuse registreerimisega, täpsustatakse kiirgusseaduses sätestatud tegevuskavade rakendamiseks vajaminevate rahaliste vahendite tagamist ja radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamise korraldamist halduslepingu sõlmimisega.

Uue ohuastmega tegevusena tuuakse seadusesse väga väikese ohuga kiirgustegevus, mille puhul on kiirgustegevusloa asemel nõutud kiirgustegevuse registreering. Kiirgustegevuse registreerimist võimaldatakse tegevusteks, mille riskihindamiste käigus on Keskkonnaamet leidnud, et kiirgustegevusloa taotlemise protsess, võttesse arvesse kiirgusallika ja kiirgustegevuse riski ning menetlusega kaasnevat töö- ja halduskoormust, on ebaproportsionaalne. Väga väikese ohuga kiirgustegevuste loetelu, kiirgustegevuse registreeringu taotluse menetlemise nõuded ja taotluse andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Muudatus võimaldab tõhusamat ja vähem koormavat regulatiivset lähenemist ning väiksemat riigilõivu väga väikese ohuga tegevuste puhul. Ohuastme määratluse muutumise tõttu muudetakse ka kiirgusohutuse spetsialisti määramise kohustuslikkust, kirjeldades, et kiirgusohutuse spetsialisti määramine on kohustuslik, kui tegemist on mõõduka või suure ohuga kiirgustegevusega või kui väikese ohuga kiirgustegevuses kasutatakse rohkem kui kümmet kiirgusallikat.

Kiirgusseaduses täpsustatakse Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud kiirgustegevuslubade tunnustamise sätteid. Kehtivas seaduses on kirjeldatud ainult kiirgustegevuslubade tunnustamine, kuid eri riikide reeglite ja kogemuste kohaselt võib kiirgustegevuste puhul olla kasutusel mõni muu tegevuse lubamise vorm (nt registreering, teavitus).

Seadusemuudatusega täpsustatakse mõningaid kiirgusseaduse sätteid ja definitsioone 2019. aastal Eestis tehtud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (edaspidi IAEA) kiirgusohutuse raamistiku hindamise IRRSi järelauditi käigus tehtud ettepanekute põhjal, seda eelkõige sekkumise puhul avarii- ja püsikiirituse olukorras, et tagada õigusaktide vastavus rahvusvahelistele standarditele.

Kiirgusseaduse kohaselt korraldab radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamist Kliimaministeerium. Eelnõukohase seadusega täpsustatakse, et nimetatud kohustuse võib anda riigi omandis olevale äriühingule, kelle põhitegevus on radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja kellega valdkonna eest vastutav minister on sõlminud selleks halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Lisaks sätestatakse sõnaselgelt, et radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamiseks ning radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid tagab Kliimaministeerium.

Muudatus on seotud nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks, artikli 9 ülevõtmisega. Artikli 9 kohaselt peavad liikmesriigid tagama riiklike programmide rakendamiseks, eelkõige kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks, piisavalt rahalisi vahendeid ning Euroopa Komisjon on direktiivi ülevõtmist hinnates leidnud, et Eesti ei ole nimetatud sätet üle võtnud, ning on selle kohta alustanud ka rikkumismenetluse.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunik Marily Jaska (tel 626 2982, marily.jaska@kliimaministeerium), Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Ilmar Puskar ([email protected]) ja Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna kiirguskaitse büroo juhataja Jelena Šubina ([email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Kaili Kuusk (tel 626 2905, [email protected]). Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (5322 9013, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega muudetakse:
1) KiSi redaktsiooni, mille terviktekst on avaldatud märkega RT I, 30.06.2023, 26;
2) HKTSi redaktsiooni, mille terviktekst on avaldatud märkega RT I, 11.03.2023, 46;
3) KeÜSi redaktsiooni, mille terviktekst on avaldatud märkega RT I, 30.12.2023, 11;
4) RLSi redaktsiooni, mille terviktekst on avaldatud märkega RT I, 21.06.2024, 22.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõu on seotud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri soovituste ja Euroopa Liidu õiguse rakendamisega0 ning kiirgustegevuse registreeringu võimaluse loomisega Eesti õigusruumi.

2. Seaduse eesmärk

Kiirgusseadust on vaja muuta selleks, et tagada selle vastavus direktiividele 2013/59/Euratom, 2011/70/Euratom, 2014/87/Euratom ning IAEA rahvusvahelistele kiirgusohutuse standarditele. Samuti on Keskkonnaameti Eestis toimuva kiirgustegevuse riskihindamise tulemusena ilmnenud vajadus vähendada kiirgustegevuslubade omajate halduskoormust ja Keskkonnaameti töökoormust. Seetõttu on vaja täiendada kiirgusseadust, keskkonnaseadustiku üldosa seadust ning riigilõivuseadust sätetega, mis võimaldavad teatud tegevuste puhul vähem koormavamat tegevust – kiirgustegevuse registreerimist.

Eelnõu koostamisse oli kaasatud Keskkonnaamet ning registreeringu reguleerimisel on arvesse võetud sihtrühmade (hambaröntgenseadmete, luudensitomeetrite, pagasikontrolliseadmete ja radioaktiivset ainet sisaldavate mõõteseadmete kasutajad) vaadet praegu kiirgustegevuse valdkonnas lubade väljaandmise korrale ja selle otstarbekusele. Puudutatud kiirgustegevusloa omanikega (s.t nendega, kelle tegevus klassifitseerub seaduse järgi väga väikese ohuga kiirgustegevuseks) tehti intervjuud, mis keskendusid eelkõige loa taotleja kasutajakogemusele, vajadustele ja ootustele.

Kiirgusseaduses määratakse kindlate ohuastmetega kiirgustegevused, mis olid seni seotud aastase efektiivdoosi suurusega (kuni üks millisiivert, üks kuni kuus millisiivertit, rohkem kui kuus millisiivertit), mille kiirgustöötaja saab või võib saada kiirgustegevuse käigus. Seejuures ei sätestanud seadus sõnaselgelt, et arvesse tuleks võtta nt kiirgusallika füüsikalisi omadusi, mis võivad olla olulised kiirgustöötajate ja elanike ohutuse tagamisel. Kiirgustegevuse ohuastme määramise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

Kiirgusseaduses sätestatakse uus termin „kiirgustegevuse tegija“, mis tähistab nii kiirgustegevusloa kui ka kiirgustegevuse registreeringu omajat. Kuna registreerida on võimalik ainult väga väikese ohuga kiirgustegevust, ei saa kogu seaduses asendada kiirgustegevusloa omajat kiirgustegevuse tegijaga ning mõned kohustused rakenduvad endiselt ainult kiirgustegevusloa omajale.

Täpsustatakse kiirgustegevusloa ja nüüd ka kiirgustegevuse registreeringu kehtetuks tunnistamise korda juhul, kui kõik loas või registreeringus märgitud kiirgusallikad on ohutustatud.

Lisaks lihtsustatakse kiirgustegevusloa ja registreeringu kehtetuks tunnistamise menetlust, võimaldades ka Keskkonnaametil algatada menetlus, kui kõik kiirgustegevusloas või registreeringus märgitud kiirgusallikad on ohutustatud.

Nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom artikli 9 kohaselt peavad liikmesriigid tagama riiklike programmide rakendamiseks, eelkõige kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks, piisavad rahalised vahendid, võttes vajalikul määral arvesse kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete tekitajate vastutust. Nõukogude ajast pärinevate Paldiski endise tuumaallveelaevnike õppekeskuse likvideerimisel ning tööstus-, meditsiini- ja teadusasutustes tekkinud (st varasemate) radioaktiivsete jäätmete tekitajat ei ole võimalik vastutusele võtta, mistõttu tuleb radioaktiivsed jäätmed käidelda ja lõppladustada riigi kulul. Euroopa Komisjon on direktiivi ülevõtmist hinnates leidnud, et Eesti ei ole kõnealust sätet üle võtnud ning on selle kohta alustanud ka rikkumismenetluse. Kuna kiirgusseaduse kohaselt korraldab radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamist Kliimaministeerium, sätestatakse seaduse tasemel ka üheselt mõistetavalt, et radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamiseks ning radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava elluviimiseks vajaliku raha tagab Kliimaministeerium, mis tagab ka direktiivi nõude ülevõtmise Eesti õigusesse.

Nõukogu direktiivi 2014/87/EURATOM, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik, kohaselt peavad liikmesriigid oma pädevate reguleerivate asutuste kaudu ning koostöös Euroopa tuumaohutuse regulaatorite grupiga (ENSREG (European Nuclear Safety Regulators Group)) määrama iga kuue aasta tagant kindlaks oma tuumaseadmete tuumaohutusega seotud konkreetset ühist tehnilist teemat puudutavate vastastikuste hindamiste metoodika, tingimused ja ajakava. Euroopa Komisjoni ja ENSREGi kehtestatud temaatiliste vastastikhindamiste teemad („Vananevad tuumaelektrijaamad ja uurimisreaktorid“ (2017. a) ja „Tuleohutus tuumaelektrijaamades“ (2023. a)) on seni suunatud tuumaelektrijaamadele, rikastamistehastele, uurimisreaktoritele, kasutatud kütuse ladustamise rajatistele ja radioaktiivse jäätme ladustamise rajatistele, mis asuvad samal alal ja on otse seotud tuumaelektrijaamadega. Eestis nimetatud käitised puuduvad, seega ei ole asjakohane praegu seaduse tasemel sätestatud nõue, et Kliimaministeerium korraldab temaatilisi vastastikhindamisi vähemalt iga kuue aasta järel, vaid neid saab korraldada Euroopa Komisjoni juhiste järgi. Seega saab Eesti temaatilistel vastastikhindamistel osaleda ainult siis, kui Euroopa Komisjoni määratud teema puudutab Eestis olemasolevaid käitiseid ja nende tegevust.

IAEA peamised väljaanded on ohutusstandardid, mis sisaldavad kiirgusohutuse tagamise aluspõhimõtteid, nõudeid ja soovitusi. Need toimivad inimeste ja keskkonna kaitsmise ülemaailmse võrdlusalusena. IAEA pakub liikmesriikidele võimalust temaatiliste auditite abil hinnata riigi kiirguskaitsesüsteemi vastavust ohutusstandarditele. Auditite käigus esitatakse riikidele ettepanekuid ja soovitusi õigusaktide ning kiirguskaitsesüsteemi parandamiseks. Viimane audit (järelaudit) tehti 2019. aastal (https://www.envir.ee/sites/default/files/irrs_estonia_follow_up_mission_report_1.pdf) ning selles soovitati viia avarii- või püsikiirituse olukordadeks valmistumise ja nende ohjamise sätted kooskõlla IAEA üldiste ohutusnõuetega osas 7 „Valmisolek ja reageerimine tuuma- ja kiirgusõnnetustele“ (IAEA General Safety Requirements, Part 7: Preparedness and Response for a Nuclear or Radiological Emergency), mis soovitab sätestada üldised kriteeriumid prognoositava doosi mõiste kaudu. Eelnõuga seda tehakse.

Seaduseelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, sest tegemist on direktiivist tulenevate soovituste täpsustamisega ning kiirgustegevuse registreeringu võimaluse loomisega riigisiseses õiguses. Registreeringu kontseptsioon ei ole uus ning on kasutusel mitmes valdkonnas. Direktiivi 2013/59/Euratom kohaselt on registreering pädeva asutuse antav kirjalik luba või riigisisese õigusaktiga lihtsustatud menetluse alusel antav luba kiirgustegevuseks kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud riigisisestes õigusaktides või mille pädev asutus on seda liiki või klassi kiirgustegevuse puhul määranud. Registreeringu sätestamiseks on tehtud riskihindamine ja kaasatud puudutatud huvirühmad, kelle arvamusega on arvestatud. Vabariigi Valitsuse määruse „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktide 2 ja 5 kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb ELi õiguse rakendamist või kui seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist (§ 1 „Kiirgusseaduse muutmine“, § 2 „Halduskoostöö seaduse muutmine“, § 3 „Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine“, § 4 „Riigilõivuseaduse muutmine“, § 5 „Seaduse jõustumine“).

Kiirgusseaduse muudatused puudutavad kiirgusseaduse järgmisi peatükke: 1. peatükk „Üldsätted“ (1. jagu „Reguleerimis- ja kohaldamisala“, 2. jagu „Mõisted“, 3. jagu „Kiirgusohutuse põhimõtted“), 2. peatükk „Kiirgusohutuse kavandamine“, 3. peatükk „Kiirgustegevuse nõuded“ (1. jagu „Üldsätted“, 3. jagu „Kiirgusohutus töökohas“ 4. jagu „Radioaktiivsed jäägid, jäätmed ja heited“), 4. peatükk „Kiirgustegevusega seotud load“ (1. jagu „Kiirgustegevusluba“), 8. peatükk „Sekkumine ja kaitsemeetmete rakendamine“, 10. peatükk „Vastutus“ ja 11. peatükk „Rakendussätted“.

Halduskoostöö seaduse muudatus puudutab seaduse 2. peatükki „Haldusülesannete täitmiseks volitamine“ (2. jagu „Füüsilisele isikule ja eraõiguslikule juriidilisele isikule haldusülesande täitmiseks volitamine“).

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muudatus puudutab seaduse 5. peatükki „Loamenetlus“.

Riigilõivuseaduse muudatus puudutab seaduse 6. peatükki „Kliimaministeeriumi valitsemisala toimingud“ (3. jagu „Keskkonnaameti toimingud“, 4. jaotis “Kiirgusseaduse alusel tehtavad toimingud“).

Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse kiirgusseaduse § 2 lõiget 2, lisades, et keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 5. peatükki kohaldatakse ka kiirgustegevuse registreeringu puhul.

Punktiga 2 täiendatakse seaduse 1. peatükki §-ga 41, lisades seadusesse uue termini „kiirgustegevuse tegija“, mis märgib nii kiirgustegevusloa kui ka kiirgustegevuse registreeringu omajat.

Punktiga 3 täiendatakse § 7 lõikega 12, lisades seadusesse termini „lahtine kiirgusallikas“. Lahtine kiirgusallikas on selline kiirgusallikas, milles sisalduv radioaktiivne aine ei ole püsivalt suletud kapslisse või ei kuulu tahke aine koostisse (unsealed source - radioactive source in which the radioactive material is neither (a) ermanently sealed in a capsule nor (b) closely bonded and in a solid form (IAEA Glossary, 2016 https://www-ns.iaea.org/downloads/standards/glossary/iaea-safety-glossary-draft-2016.pdf).

Punktiga 4 täiendatakse § 7 lõikes 5 kasutusest kõrvaldatud kiirgusallika mõistet, täpsustades, et kasutusest kõrvaldatud on kiirgusallikas on see, mida enam ei kasutata või ei kavatseta kasutada kas kiirgustegevusloale või kiirgustegevuse registreeringule vastaval eesmärgil.

Punktiga 5 täiendatakse § 8 lõigetes 1 ja 2 väljaarvamis- ja vabastamistasemete mõisteid, täpsustades, et lisaks kiirgustegevusloale kohalduvad väljaarvamis- ja vabastamistasemed ka kiirgustegevuse registreeringule.

Punktiga 6 muudetakse § 10, asendades sõnad „kiirgustegevusloa omaja“ sõnadega „kiirgustegevuse tegija“. Kiirgustegevuse tegija mõiste hõlmab nii kiirgustegevusloa kui ka kiirgustegevuse registreeringu omajat, seega tuleb ka kiirgustöötaja määratleda uue termini kaudu.

Punktiga 7 täiendatakse § 14 lõikes 2 sätestatud kutsekiirituse mõistet. Muudatusega täpsustatakse, et kutsekiiritus on kiiritus, mida kiirgustöötaja saab või võib saada lisaks kiirgustegevusloa alusel toimuvast kiirgustegevusest ka kiirgustegevusest, mis toimub kiirgustegevuse registreeringu alusel.

Punktiga 8 muudetakse ja sõnastatakse uuesti § 241. Paragrahvis asendatakse sõnad „kiirgustegevusloa omaja“ sõnadega „kiirgustegevuse tegija“. Muudatus on vajalik, et oleks sõnaselgelt sätestatud, et vastutus rakendub kiirgustegevuse tegijale nii kiirgustegevusloaga kui ka kiirgustegevuse registreeringuga reguleeritud kiirgustegevuse puhul.

Punktiga 9 muudetakse § 29 lõike 3 sõnastust. Kohustus temaatilisteks vastastikhindamisteks tuleb Euroopa Liidu Nõukogu direktiivist 2014/87/EURATOM, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik. Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid oma pädevate reguleerivate asutuste kaudu ning koostöös ENSREGiga määrama iga kuue aasta tagant kindlaks oma tuumaseadmete tuumaohutusega seotud konkreetset ühist tehnilist teemat puudutavate vastastikuste hindamiste metoodika, tingimused ja ajakava. Euroopa Komisjoni ja ENSREGi kehtestatud temaatiliste vastastikhindamiste teemad (vt lk 3) on suunatud tuumaelektrijaamadele, rikastamistehastele, uurimisreaktoritele, kasutatud kütuse ladustamise rajatistele ja radioaktiivse jäätme ladustamise rajatistele, mis asuvad samal alal ja on otseselt seotud tuumaelektrijaamadega. Eestis nimetatud käitiseid puuduvad, seega ei ole asjakohane nõue, et Kliimaministeerium korraldab temaatilisi vastastikhindamisi vähemalt iga kuue aasta järel. Neid saab korraldada Euroopa Komisjoni juhiste järgi.

Punktiga 10 muudetakse § 31 lõike 2 punkti 2. Keskkonnaameti tasuliste teenuste nimekirjast jäetakse välja kitsendus, et kiirgusohutushinnangut saab koostada ainult väikese ja mõõduka ohuga kiirgustegevustele. Eelnõukohase seadusega muudetakse ka kiirgustegevuse ohuastmeid (kiirgusseaduse § 34), mis määratakse kiirgusallika ja kiirgustegevusega seotud riskide põhjal, seega ei ole seaduses sätestatud kitsendus enam asjakohane.

Punktiga 11 muudetakse § 31 lõike 2 punkti 3. Uus sõnatus – termoluminestsentsdosimeetriga mõõtmine isikudoosi määramiseks – iseloomustab paremini tegevuse iseloomu ja eesmärki. Tasu alam- ja ülemmäärad ei muutu.

Punktidega 12 ja 13 muudetakse § 32 sõnastust, asendades sõnad „kiirgustegevusloa omaja“ sõnadega „kiirgustegevuse tegija“ ning täpsustades, et kiirgusallika vastuvõtjal peab olema kas asjakohane kiirgustegevusluba või kiirgustegevuse registreering. Täpsustus on vajalik, et oleks üheselt mõistetav, et kohustused rakenduvad nii kiirgustegevusloa kui ka kiirgustegevuse registreeringu omajatele.

Punktiga 14 muudetakse § 32 lõike 1 punkti 10. Muudatusega jäetakse punktist välja viide kiirgustegevusloa taotlusele, kuna väga väikese ohuga kiirgustegevuse puhul ei pea registreeringu taotlusega kiirgusallika ohutustamise kava Keskkonnaametile esitama, küll peab see koostatud olema. Seega kehtiv nõue, et kiirgusallikas tuleb pärast kasutamise lõpetamist ohutuks muuta ohutustamise kava kohaselt, ei muutu.

Punktiga 15 muudetakse ja sõnastatakse uuesti § 34. Lõikes 1 sätestatakse, et sõltuvalt kiirgusallikast ja kiirgustegevusega seotud riskidest eristatakse nelja erineva ohuastmega kiirgustegevust: väga väikese ohuga kiirgustegevus, väikese ohuga kiirgustegevus, mõõduka ohuga kiirgustegevus ja suure ohuga kiirgustegevus. Uue ohuastmena tuuakse seadusesse „väga väikese ohuga kiirgustegevus“, mille puhul on vaja kiirgustegevuse registreeringut. Väga väikese ohuga kiirgustegevuste loetelu, kiirgustegevuse registreeringu taotluse menetluse nõuded ja taotluse andmete loetelu kehtestatakse valdkonna ministri määrusega.

Lõikes 2 täpsustatakse, et kiirgustegevuse ohuaste määratakse, võttes arvesse kiirgusallika ning kiirgustegevusega seotud järgmiseid riskitegureid: kiirgusohutuse ja füüsilise kaitse riskid, taristu ja ressursid, ohutuskultuur, kiirgustöötajate ja elanike potentsiaalsed hinnatavad doosid kiirgustöö korral ning avarii- ja püsikiirituse olukorras, muud olulised tegurid. Kiirgusseaduses seni kasutusel olnud süsteem oli seotud ainult kiirgustöötaja aastase efektiivdoosiga, mille ta saab või võib saada kiirgustegevusest. Seejuures ei olnud sõnaselgelt sätestatud, et arvesse tuleks võtta ka nt kiirgusallika füüsikalisi omadusi (nt lahtiste kiirgusallikate puhul), mis võivad olla olulised kiirgustöötajate ja elanike ohutuse tagamisel. Selline lähenemine ei olnud seega ammendav, sest ohuaste sõltub erinevatest riskiteguritest. Lõikes 2 sätestatud riskitegurite nimekiri ei ole lõplik, sisaldades viidet ka muudele olulistele teguritele, mis võivad ilmneda iga konkreetse tegevuse hindamise käigus. Kiirgustegevuse ohuastme määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, mille volitusnorm esitatakse järgmises lõikes.

Lõikes 3 esitatakse volitusnorm uuele määrusele – kiirgustegevuse ohuastme määramise kord, mille alusel Keskkonnaamet edaspidi kiirgustegevuse ohuastme määrab.

Lõikega 4 taasesitatakse kehtiv lõige 3.

Punktiga 16 muudetakse § 35 lõiget 1, asendades sõnad „kiirgustegevusloa omaja“ sõnadega „kiirgustegevuse tegija“, kuna kiirgusohutuse ning sellega seotud muu tegevuse kvaliteedijuhtimise süsteemi väljatöötamise ja rakendamise nõue kehtib nii kiirgustegevusloa kui ka kiirgustegevuse registreeringu omajale. Samuti täpsustatakse, et kvaliteedijuhtimise süsteem peab tagama nii kiirgustegevusloaga kui ka kiirgustegevuse registreeringuga määratud tingimuste täitmise.

Punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks § 36. Kuna kiirgusallika paigaldamine, remont ja hooldus on kiirgustegevused, milleks on vaja kiirgustegevusluba, taasesitatakse nimetatud lõige § 68 lõike 1 koosseisus, kus on loetletud kõik loakohustusega tegevused.

Punktidega 18 ja 19 muudetakse § 37 lõiget 1 ja 2. Muudatusega asendatakse kiirgusallika ja radioaktiivsete jäätmete inventuuri aruande nõudeid kirjeldavates sätetes sõnad „kiirgustegevusloa omaja“ sõnadega „kiirgustegevuse tegija“ ning täpsustatakse, et kui kiirgustegevusloa või kiirgustegevuse registreeringu tingimustes ei ole märgitud teisiti, peavad arvestusdokumendid sisaldama kiirgusallika kohta andmeid, mida nõutakse kiirgustegevusloa või kiirgustegevuse registreeringu taotlemisel.

Punktiga 20 muudetakse seaduse 3. peatüki (kiirgustegevuse nõuded) 3. jagu (kiirgusohutus töökohal), asendades sõnad „kiirgustegevusloa omaja“ sõnadega „kiirgustegevuse tegija“. Muudatus on vajalik, kuna kiirgusohutuse nõuded töökohal rakenduvad nii kiirgustegevusloa kui ka kiirgustegevuse registreeringu puhul.

Punktiga 21 muudetakse § 46 lõike 2 sõnastust, täpsustades, et kiirgusohutuse spetsialisti määramine on kohustuslik, kui tegemist on mõõduka või suure ohuga kiirgustegevusega või kui väikese ohuga kiirgustegevuses kasutatakse rohkem kui kümmet kiirgusallikat. Seni kehtinud sõnastus sidus kiirgusohutuse spetsialist määramise kohustuse kiirgustöötajate arvuga, mis aga ei iseloomusta kiirgustegevuse riski. Uus ohuastmete määratlus (kiirgusseaduse § 34) ning kiirgusohutuse spetsialisti määramise kohustuse sidumine kiirgusallikate arvuga aitab paremini ohjata tegevusega kaasnevaid riske ning tagada kiirgustöötajate, elanike ja patsientide ohutus. Kuna kiirgusohutuse spetsialistide leidmine ning koolitamine vajavad aega, on selle sätte puhul ette nähtud üleminekuaeg.

Punktiga 22 täiendatakse § 61 lõigetega 5 ja 6, täpsustades radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamise korraldamist ning selleks vajaminevate vahendite tagamist. Lõikes 5 sätestatakse, et Kliimaministeerium võib radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamise korraldamise kohustuse üle anda riigi omandis olevale äriühingule, kelle põhitegevus on radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja kellega valdkonna eest vastutav minister on sõlminud selleks halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Eestis on praegu selline äriühing AS A.L.A.R.A. Kuni 2023. aastani oli see riigi äriühing Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, alates 1.07.2023 aga Kliimaministeeriumi valitsemisalas. Muudatuse eesmärk on korrastada ASi A.L.A.R.A. ja Kliimaministeeriumi lepinguliste suhete aluseid, et riigi omandis olevatele äriühingutele eraldataks toetusi sarnastel alusel, st ministeeriumi ja toetuse saaja vahel sõlmitud halduslepingu alusel. Muudatuse jõustumisel ei ole vaja korraldada riigihanget riigi omandis olevalt äriühingult teenuste tellimiseks ega selle äriühingu tegevuse toetamise lepingu sõlmimiseks.

Nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom artikli 9 kohaselt peavad liikmesriigid tagama riiklike programmide rakendamiseks, eelkõige kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks, piisavate rahaliste vahendite olemasolu. Lõikes 6 sätestatakse see nõue sõnaselgelt, et radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamiseks ning radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava rakendamiseks vajaliku raha tagab Kliimaministeerium. Selle sättega võetakse üle nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom kõnealune aktikkel 9, et Euroopa Komisjon saaks lõpetada Eesti suhtes alustatud rikkumismenetluse.

Punktidega 23 ja 24 täiendatakse seaduse 4. peatüki (kiirgustegevusega seotud load) ja 4. peatüki 1. jao (kiirgustegevusluba) pealkirja. Muudatusega lisatakse viide ka registreeringule, kuna peatükis käsitletakse lisaks kiirgustegevuse lubadele ka registreeringuid.

Punktiga 25 muudetakse ja sõnastatakse uuesti § 68. Lõikes 1 sätestatakse, et kiirgustegevusluba on vaja väikese, mõõduka ja suure ohuga kiirgustegevuse korral. Esitatakse kehtivas lõikes 1 sätestatud nimekiri (tuumkütusetsükli mis tahes rajatise ekspluateerimiseks, sulgemiseks ja dekomissioneerimiseks; radioaktiivse aine ja seda sisaldavate toodete tootmiseks, kasutamiseks, hoidmiseks ning veoks, sealhulgas sisse- ja väljaveoks; elektrikiirgusseadmete kasutamiseks ja hoidmiseks; radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks ja veoks; suurenenud looduskiiritusega seotud tegevuseks, mille korral looduslikest radionukliididest põhjustatud kiirgus on kiirgusohutuse seisukohalt oluline) ning lõike koosseisu lisatakse seni kiirgusseaduse §-s 36 sätestatud kiirgustegevusloa omamise nõue kiirgusallikate paigaldamise, remondi ja hoolduse korral. Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil, et kõik kiirgustegevusluba nõudvad tegevused oleksid kirjeldatud ühes sättes. Kiirgusallika remontimise ja hooldamise lõikest jäetakse välja täpsustus, mille kohaselt ei ole kiirgustegevusloa omamine kohustuslik juhul, kui kiirgusallika remondi- ja hooldustööd ei ole seotud kiirgusallika kiirgust tekitavate osadega. Muudatuse eesmärk on ühtlustada kiirgusallika paigaldus-, remondi- ja hooldustööde reguleerimist ning vältida loakohustusest kõrvalehoidmist. Järelevalve käigus on ilmnenud, et kohustatud isikud ja järelevalveasutused tõlgendavad sätet erinevalt. Sageli on püütud kiirgusallika hooldamiseks ja remontimiseks loa taotlemisest eemale hoida, viidates, et hooldatakse osi, mis ei tekita kiirgust, tehes ise samal ajal ka röntgenseadmega testülesvõtteid. Kiirgusallikate tootjate juhised näevad ette, et kiirgusallikaid paigaldab, hooldab ja remondib sellekohase väljaõppe saanud isik. Samuti sätestab kiirgusallika tootja kiirgusallika paigaldus-, hooldus- ja remonditööde tingimused. Loa taotluse käigus esitatakse loa andjale andmed tootja korraldatud koolituste läbimise kohta ning tootja antud volitused, mis tõendavad õigust volitusel märgitud teenuseid osutada. Lisaks, aina enam lisandub remontimise ja hooldustööde hulka kiirgusallika tarkvara uuendamine, mis otseselt mõjutab kiirgust tekitavaid osi, aga reaalselt n-ö kiirgust tekitavaid osi ei remondita. Enamikul juhtudel osutab kiirgusallikatele pakutavaid teenuseid üks ja sama ettevõte, seega nii kiirgusallika kiirgust tekitavaid osi kui ka muid osi remondib sama ettevõte, kelle töötajad on selleks ka koolitatud. Nimetatud muudatus lihtsustab kiirgusallikate paigaldus-, remondi- ja hooldustööde reguleerimist Eestis, väldib ajakulukaid arutelusid loa vajalikkuse üle ja aitab tagada kiirgusohutust.

Lõikes 2 taasesitatakse need kiirgustegevused, mida loetakse alati suure ohuga kiirgustegevusteks. Loetelu ei ole muutunud ning on üle toodud kehtiva § 34 lõikest 2.

Paragrahvi lisatakse lõige 3 kiirgustegevuse registreeringu kohta. Kiirgustegevuse registreering on nõutud väga väikese ohuga kiirgustegevuse korral. Väga väikese ohuga kiirgustegevuste loetelu, kiirgustegevuse registreeringu taotluse menetluse nõuded ja taotluse andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, mille volitusnormid kehtestatakse lisaks sellele lõikele ka kiirgusseaduse § 691 lõikes 3 ja § 751 lõikes 2. Muudatus on kooskõlas direktiiviga 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest. Direktiivi kohaselt peaksid liikmesriigid kasu saama regulatiivse kontrolli ohutaset arvestavast lähenemisviisist, mis peaks vastama sellisest tegevusest saadava kiirituse ulatusele ja tõenäosusele ning samuti mõjule, mis regulatiivsel kontrollil võib olla sellise kiirituse vähendamisele või käitiste ohutuse parandamisele. Direktiivi kohaselt on registreering pädeva asutuse antav kirjalik luba või riigisisese õigusaktiga lihtsustatud menetluse alusel antav luba kiirgustegevuseks kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud riigisisestes õigusaktides või mille pädev asutus on seda liiki või klassi kiirgustegevuse puhul määranud.

Lõikes 4 täpsustatakse tegevusi, milleks ei ole vaja kiirgustegevusluba ega kiirgustegevuse registreeringut. Kiirgustegevusluba või kiirgustegevuse registreeringut ei ole vaja:
1) tegevuseks radioaktiivse kiirgusallikaga, kui kasutatavate radionukliidide aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on väiksem kui väljaarvamistase;
2) kuni 30-kilovoldise potentsiaalide vahe juures töötava elektrikiirgusseadme hoidmiseks, kasutamiseks, paigaldamiseks, remontimiseks ja hooldamiseks, kui seadme töötamise ajal ei ületa doosikiirus seadme pinnast 0,1 meetri kaugusel ühte mikrosiivertit tunnis.

Muudatus on õigusselguse huvides, et seaduse tasemel oleks määratud konkreetsed kriteeriumid, mille puhul ei ole kiirgustegevusluba või kiirgustegevuse registreering vajalik. Elektrikiirgusseadme kasutamiseks, mille torupinge on suurem kui 30 kV ja töötamise ajal ei ületa doosikiirus seadme pinnast 0,1 meetri kaugusel ühte mikrosiivertit tunnis, on edaspidi vajalik registreering ning see nõue sätestatakse määruse tasandil.

Lõikes 5 sätestatakse sõnaselgelt, et kiirgustegevuse alustamine või tegutsemine kiirgustegevusluba või kiirgustegevuse registreeringut nõudval kiirgustööl kiirgustegevusloata või registreeringuta on keelatud.

Lõikega 6 taasesitatakse kehtiv lõige 5, mis on volitusnorm valdkonna eest vastutava ministri määruse kehtestamiseks. Selle alusel on keskkonnaminister kehtestanud 25.08.2021 määruse nr 40 „Kiirgustegevuses kasutatavate või tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise tingimused ning väljaarvamise ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded“.

Punktiga 26 muudetakse ja sõnastatakse uuesti § 69. Muudatusega täpsustatakse, et nii kiirgustegevusloa kui ka kiirgustegevuse registreeringu annab Keskkonnaamet.

Punktiga 27 lisatakse seadusesse § 691, mis sisaldab kiirgustegevuse registreeringu taotluse sätteid, samuti lisatakse volitusnorm ministrile kehtestada määrusega kiirgustegevuse registreeringu taotluse täpsustatud nõuded ja andmete loetelu. Kiirgustegevuse registreeringu taotlus koos lisadega esitatakse registreeringu andjale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu ja taotlus kinnitatakse digitaalallkirjaga.

Punktidega 28 ja 29 täiendatakse §-des 701 ja 703 lepinguriigi kiirgustegevusloa tunnustamisega seotud sätteid. Kehtivas seaduses on kirjeldatud ainult kiirgustegevuslubade tunnustamine, kuid eri riikide reeglite ja praktika kohaselt võib teatud kiirgustegevuste puhul olla kasutusel mõni muu tegevuse lubamise vorm (nt registreering, teavitus). Seega laiendatakse tunnustamise võimalust, lisades täpsustuse, et tegemist võib olla ka muu dokumendiga, mis tõendab õigust kiirgustegevust teha. Selliste dokumentide ühine nimetaja nendes sätetes on „lepinguriigi tegevusluba“. Kiirgustegevuse tunnustamise otsustab Keskkonnaamet iga esitatud taotluse alusel. Tunnustamise otsuse tegemisel võetakse lisaks kiirgustegevuse õigust tõendavale dokumendile arvesse ka kiirgustegevuse eripära ja kiirgustöötajate erialast väljaõpet.

Punktidega 30 ja 31 muudetakse § 73 pealkirja ning lisatakse lõige 3, et säte sisaldaks infot ka kiirgustegevuse registreeringu kohta. Kiirgustegevuse registreeringu andmine otsustakse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Kiirgustegevuse registreeringu andmekoosseis on võrreldes kiirgustegevusloa taotlusega väiksema mahuga.

Punktidega 32 ja 33 täpsustatakse § 74 pealkirja ja lisatakse lõige 2, et säte sisaldaks infot ka kiirgustegevuse registreerimisest keeldumise kohta. Registreeringu andja keeldub kiirgustegevuse registreerimisest, kui:
1) taotleja on esitanud teadlikult valeandmeid, mis mõjutavad tegevuse registreerimise otsustamist;
2) tegevuseks on vaja kiirgustegevusluba;
3) kiirgustegevuse registreeringu taotleja töötajatel puudub erialane ettevalmistus;
4) kiirgustegevuseks taotletav asukoht ja muud tingimused ei võimalda täita kiirgusohutusnõudeid;
5) kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele.

Punktiga 34 lisatakse seadusesse § 751, mille lõikes 1 loetletakse seaduse tasemel kiirgustegevuse registreeringu andmed ning lõikes 2 lisatakse volitusnorm ministrile kehtestada määrusega registreeringu andmete täpsem loetelu. Kiirgustegevuse registreeringus märgitakse: registreeringu omaja nimi ja isikukood või registrikood, tegevuskoha täpne asukoht, registreeringu number ja andmise kuupäev, kiirgustegevuse nimetus, kiirgusallikate andmed, kiirgusohutuse ja kiirgusseire nõuded kiirgustegevuse eripära põhjal ning kiirgustegevuse registreeringu omaja kohustused.

Punktiga 35 lisatakse seadusesse § 761, mille kohaselt on kiirgustegevuse registreering tähtajatu, välja arvatud juhul, kui taotletakse tähtajalist registreeringut.

Punktiga 36 lisatakse § 77 lõige 4, mille kohaselt on loa andjal õigus algatada kiirgustegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlus, kui kõik kiirgustegevusloas märgitud kiirgusallikad on ohutustatud. Kehtivas seaduses selline võimalus puudub, mistõttu on loa omaja pidanud alati loa kehtetuks tunnistamise menetluse algatama ise. Muudatus on vajalik, kuna järelevalve, uue loa menetluse või inventuuriandmete esitamise käigus on tihti tuvastatud, et kiirgustegevusloa alusel toimunud tegevust enam ei tehta, kiirgusallikad on ohutustatud, kuid loa omaja ei ole asjakohast taotlust Keskkonnaametile esitanud. Samuti on nimetatud teavitus kiirgusallikate ohutustamise ja kiirgustegevuse lõpetamise kohta saadetud tihti e-kirjaga, mitte konkreetse taotlusena, mis aga ei võimaldanud Keskkonnaametil luba kehtetuks tunnistada. Muudatus lihtsustab lubade kehtetuks tunnistamise korda, tagab selle, et kiirgusallikate register oleks ajakohane, ning vähendab ka loaomanike halduskoormust. Samasugust Keskkonnaameti õigust algatada menetlus kohaldatakse edaspidi ka kiirgustegevuse registreeringu puhul.

Punktiga 37 lisatakse seadusesse § 771, mille lõikes 1 sätestatakse kiirgustegevuse registreeringu kehtetuks tunnistamise alused. Keskkonnaamet tunnistab kiirgustegevuse registreeringu kehtetuks kas registreeringu omaja taotluse alusel või juhul, kui ilmneb, et kiirgustegevuse registreerimise taotluses on teadvalt esitatud valeandmeid või jäetud esitamata olulise tähendusega andmeid, mis mõjutasid kiirgustegevuse registreerimist ning mille korral oleks pidanud registreerimisest keelduma, või ilmneb seaduse § 74 lõikes 2 sätestatud alus registreerimisest keeldumiseks.

Lõikes 2 sätestatakse, et registreeringu andjal on õigus algatada kiirgustegevuse registreeringu kehtetuks tunnistamise menetlus, kui kõik registreeringule märgitud kiirgusallikad on ohutustatud.

Punktiga 38 täiendatakse § 78 lõikega 3, lisades sätted kiirgustegevuse registreeringu muutmise kohta. Lõike 3 kohaselt esitab kiirgustegevuse registreeringu omaja registreeringu andjale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu registreeringu muutmise taotluse, kui ta kavatseb kiirgusallika asemel kasutusele võtta uue või lisada senistele veel ühe kiirgusallika, muuta kiirgustegevuse registreeringus märgitud kiirgusallika andmeid või lõpetada selle kasutamise, muuta kiirgustegevuse registreeringuga määratud kiirgustegevust, muuta kiirgustegevuse toimumise kohta või ruume või muuta muul viisil registreeringus kirjeldatud kiirgustegevust.

Punktiga 39 lisatakse seadusesse § 791, milles esitatakse viide riigilõivuseadusele, kuna nii kiirgustegevuse registreeringu kui ka kiirgustegevusloa taotlemise ja muutmise puhul tuleb tasuda riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud korras.

Punktidega 40 ja 41 muudetakse § 105 lõike 1 sõnastust ning lisatakse lõige 11, et määratleda termin „prognoositav doos“. Lõike 1 kohaselt on sekkumistase prognoositava doosi väärtus, mille ületamise korral tuleb kaaluda meetmete rakendamist elanike kaitsmiseks. Võrreldes varem kehtinud sõnastusega on asendatud „välditav ekvivalent- või efektiivdoos“ prognoositava doosi mõistega ning jäetakse ära viide sellele, et välditav doos on seotud ainult selle kiiritusraja ja kiirgusallikaga, mille suhtes kaitsemeetmeid rakendatakse. Kuna lisaks kaitse- ja parandusmeetmetele kuuluvad avariikiirituse olukorra ohjamise meetmete hulka ka muud meetmed, näiteks §-s 110 kirjeldatud avariikiirituse olukorra mõjupiirkonnas viibinud isikute dooside hindamine, mille puhul ei eristata eri kiiritusradade kaudu saadud osadoose, jäetakse viide konkreetsele kiiritusrajale välja. Prognoositav doos on määratletud kui doos, mis eeldatavasti saadakse avarii- või püsikiirituse olukorras, kui kaitsemeetmeid ei rakendata. Hindamistulemuste põhjal suunatakse isik vajaduse korral tervisekontrolli.

Muudatused tuginevad IAEA kiirgusohutuse raamistiku hindamise IRRSi järelauditi soovitustele ning uuenenud lähenemisele avarii- või püsikiirituse olukordadeks valmistumisel ja nende ohjamisel vastavalt IAEA üldiste ohutusnõuete 7. osale „Valmisolek ja reageerimine tuuma- ja kiirgusõnnetustele“ (IAEA General Safety Requirements, Part 7: Preparedness and Response for a Nuclear or Radiological Emergency), mis soovitab tuua sisse üldised kriteeriumid prognoositava doosi (projected dose) mõiste kaudu. Selline lähenemine kirjeldab selgemalt sekkumistaseme olemust, kuna eesmärk on määrata tasemed, mille ületamise korral tuleb kaaluda meetmete rakendamist elanike kaitsmiseks.

Punktiga 42 muudetakse ja sõnastatakse uuesti § 106 lõige 12. Sätte kohaselt on parandusmeetmed kiirgusallika kõrvaldamine või selle võimsuse vähendamine või kiiritusraja katkestamine või selle mõju vähendamine, et ära hoida või vähendada doose, mida vastasel korral võidakse saada avariikiirituse või püsikiirituse olukorras. Lõikes asendatakse sõna „muidu“ sõnadega „vastasel korral“, et ühtlustada sama mõtte väljendusviisi § 106 lõikes 11 esitatud kaitsemeetmete määratluses. Määratluse täiendus viitega avariikiirituse olukorrale on vajalik seetõttu, et parandusmeetmete rakendamise vajadus võib lisaks püsikiirituse olukorrale esineda ka avariikiirituse olukorras.

Punktiga 43 muudetakse ja sõnastatakse uuesti § 107 lõige 5, täpsustades, et sekkumises osaleva radioaktiivsete jäätmete käitleja nimetab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga või sõlmib sekkumises osalemise ülesande täitmiseks halduslepingu kiirgusseaduse § 61 lõikes 5 nimetatud tingimustel.

Punktiga 44 muudetakse ja sõnastatakse uuesti § 110. Paragrahvi pealkirjas ja lõikes 2 asendatakse mõiste „kiirgushädaolukord“ mõistega „avariikiirituse olukord“. Muudatus on vajalik seetõttu, et isikudoose tuleb seirata ning avariikiiritust või avariikutsekiiritust saanud isikute tervist kontrollida ka avariikiirituse olukorras, mis oma ulatuselt ei liigitu veel kiirgushädaolukorraks. Sellele vajadusele on viidatud ka seaduse § 107 lõike 2 punktis 4. Lõike 1 uue sõnastuse kohaselt tagab Keskkonnaamet vajaduse korral avarii- või avariikutsekiirituse seire ja isikudooside hindamise ning esitab hindamistulemused tervist kontrollivale arstile. Võrreldes kehtinud sõnastusega on välja jäetud viide elanikukiiritusele, kuna avariikiirituse olukorras elanik saabki avariikiiritust. Lisaks tehakse keeleline parandus, kuna ei hinnata mitte isikudooside seiret, vaid isikudoose. Lõikes 2 asendatakse viide Vabariigi Valitsuse reservfondile viitega riigieelarvele (tervisekontrolli kulud kaetakse riigieelarvest ning hiljem nõutakse sisse avariikiirituse olukorra põhjustajalt), üldistades rahastamisvõimalusi.

Punktiga 45 täiendatakse seadust §-ga 1171, milles sätestatakse vastutus tegutsemise eest kiirgustegevuse registreeringuta või registreeringu nõudeid rikkudes. Trahvimäärad registreeringuta tegutsemise või registreeringu nõuete rikkumise eest on võrreldes kiirgustegevusloa nõuete rikkumisega poole väiksemad (tegutsemise eest kiirgustegevuse registreeringuta, kui registreering oli nõutav, või registreeringu nõudeid rikkudes karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut, juriidiliste isikute puhul rahatrahviga kuni 10 000 eurot). Väga väikese ohuga kiirgustegevuste puhul on riskid väiksemad, kohtuvälisele menetlejale jääb kaalutlusõigus.

Punktiga 46 muudetakse § 118 pealkirja ja lõiget 1, asendades sõnad „kiirgustegevusloa omaja“ sõnadega „kiirgustegevuse tegija“. Muudatus on vajalik, kuna nii kohustused kui ka vastutus rakenduvad nii kiirgustegevusloa kui ka kiirgustegevuse registreeringu omajatele.

Punktiga 47 muudetakse § 121 pealkirja ja lõiget 1, lisades viite ka kiirgustegevuse registreeringule. Radioaktiivset ainet sisaldava kiirgusallika ja radioaktiivsete jäätmete üleandmisel tuleb veenduda, et vastuvõtjal on kas asjakohane kiirgustegevusluba või kiirgustegevuse registreering (§ 31 lõike 1 punkt 9). Kohustuse rikkumise eest nähakse ette vastutus.

Punktiga 48 tunnistatakse kehtetuks § 1241, mille kohaselt oleks pidanud esimese temaatilise vastastikhindamise korraldama 2017. aastal. Temaatiliste vastastikhindamiste kohustus tuleb Euroopa Liidu Nõukogu direktiivist 2014/87/EURATOM, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik. Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid oma pädevate reguleerivate asutuste kaudu ning koostöös ENSREGiga määrama iga kuue aasta tagant kindlaks oma tuumaseadmete tuumaohutusega seotud konkreetset ühist tehnilist teemat puudutavate vastastikuste hindamiste metoodika, tingimused ja ajakava. Euroopa Komisjoni ja ENSREGi kehtestatud temaatiliste vastastikhindamiste teema 2017. aastal oli „Vananevad tuumaelektrijaamad ja uurimisreaktorid“, mis Eestile kui tuumaelektrijaama mitte omavale liikmesriigile ei kohaldunud.

Punktiga 49 täiendatakse seadust §-ga 1242, mis on kiirgustegevuslubadelt registreeringule üleminekuks vajalik rakendussäte. Käesoleval ajal on ka väga väikese ohuga kiirgustegevuse korral välja antud tähtajatuid kiirgustegevuslube. Eelnõukohase seadusega on sellise tegevuse puhul vaja registreeringut, mitte enam kiirgustegevusluba. Seega on vaja kiirgustegevuslubadelt registreeringule ülemineku menetlust reguleerivaid rakendussätteid.

Paragrahvi 1242 lõike 1 kohaselt võib loa omaja omaalgatuslikult esitada registreeringu taotluse Keskkonnaametile. Lõige 2 reguleerib olukorda, kui loa omaja muudab kehtivat kiirgustegevusluba. Kiirgustegevusloa omaja peab, muutes kiirgustegevusluba, millel on kiirgusallikad, mille kasutamine liigitub väga väikese ohuga kiirgustegevuseks, esitama või ka lisaks loa muutmise taotlusele, registreeringu taotluse. Lõiked 3 ja 4 reguleerivad Keskkonnaameti tegevust kiirgustegevusloa muutmisel registreeringuks. Muutunud kiirgustegevusloa vormistab loa andja mõistliku aja jooksul uue andmekoosseisuga kiirgustegevusloaks. Kuna muutunud loal ei tehta tegevustes sisulisi muudatusi, otsustab loa andja varem kehtinud loa muutmise avatud menetluseta. Kui registreering antakse loa igale tegevusele, tunnistab Keskkonnaamet loa kehtetuks.

Seadust täiendatakse rakendussättega (§ 1242 lõige 5), mille kohaselt on loaga antud tegevuseks registreeringu taotlemine loaomaja enda algatusel (§ 1242 lõige 1) ning kui registreeringu taotlus tuleb esitada loa muutmise taotlusele lisaks (§ 1242 lõige 2 punkt 2), samuti varem kehtinud loa vormistamine uue andmekoosseisuga loaks (§ 1242 lõige 4) vabastatud riigilõivu tasumisest. Vabastuse eesmärk on soodustada registreeringule üleminekut, kuna registreering vähendab nii haldus- kui töökoormust. Toiming on vabastatud riigilõivu tasumisest, kui menetletakse ainult sellist loa muutmist, millega vormistatakse uue andmekoosseisuga luba ning tegevus ei muutu.

Lõikes 6 sätestatakse, et menetluses olevaid taotlusi menetletakse seaduses sätestatu kohaselt, mis tähendab, et väga väikese ohuga kiirgustegevuse korral annab Keskkonnaamet taotluse nõuetele vastavuse korral registreeringu, mitte kiirgustegevusloa. Kui tasutud on riigilõiv kõrgemas määras (st kiirgustegevusloa, mitte registreeringu taotlemiseks), tagastatakse enam tasutud riigilõiv osas, mis on tasutud ettenähtust rohkem (RLS § 15).

Paragrahviga 2 täiendatakse halduskoostöö seaduse § 13 lõiget 11 punktiga 31, lisades viited kiirgusseaduse § 61 lõikes 5 ja § 107 lõikes 5 nimetatud halduslepingule. Kiirgusseaduse § 61 lõikes 5 sätestatakse, et Kliimaministeerium võib radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamise korraldamise anda riigi omandis olevale äriühingule, kelle põhitegevus on radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja kellega valdkonna eest vastutav minister on sõlminud selleks halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Eestis on praegu selline äriühing AS A.L.A.R.A. Kuni 2023. aastani oli see riigi äriühing Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, alates 1.07.2023 aga Kliimaministeeriumi valitsemisalas. Muudatuse eesmärk on korrastada ASi A.L.A.R.A. ja Kliimaministeeriumi lepinguliste suhete aluseid, et riigi omandis olevatele äriühingutele saaks toetusi eraldada samasugustel alusel, st ministeeriumi ja toetuse saaja vahel sõlmitud halduslepingu alusel. Muudatuse jõustumisel ei ole vaja korraldada riigihanget riigi omandis olevalt äriühingult teenuste tellimiseks ja selle äriühingu tegevuse toetamise lepingu sõlmimiseks.

Paragrahviga 3 muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust, täpsustades, et keskkonnaotsuste infosüsteemi eesmärk on lihtsustada lisaks atmosfääriõhu kaitse seaduse, jäätmeseaduse, tööstusheite seaduse ja veeseaduse alusel tehtavate registreeringute ka kiirgusseaduse alusel tehtavate registreeringute taotlemist ja menetlemist ning nendega seotud aruandluskohustuste täitmist, kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust.

Paragrahviga 4 täiendatakse riigilõivuseadust §-ga 1311, sätestades riigilõivu ka kiirgustegevuse registreeringu ja selle muutmise taotluse läbivaatamise eest. Ka väga väikese ohuga kiirgustegevuse korral, millele kohaldub kiirgustegevusloa asemel registreeringu kohustus, tuleb menetlejal taotlus ja esitatud andmete õigsus kontrollida ning vajaduse korral lisaandmeid ja täpsustusi küsida. Seega ei ole kiirgustegevuse registreeringu läbivaatamine pelgalt taotluse kinnitamine, vaid taotluse menetlemiseks kulub Keskkonnametil ressurssi. Kiirgustegevuse registreeringuks liigitub ligikaudu 400 kehtivat kiirgustegevusluba. Kuna keskkonnaotsuste infosüsteemis ka taotletakse ja menetletakse kiirgustegevuse registreeringuid ning täidetakse nendega seotud aruandluskohustust, säilitatakse ja kasutatakse kogutud andmeid, on tegevusega seotud ka nimetatud andmekogu ülalpidamiskulud. Registreeringu riigilõivumäärad (kiirgustegevuse registreeringu taotluse läbivaatamine 200 eurot, kiirgustegevuse registreeringu muutmise taotluse läbivaatamine 150 eurot) jäävad võrreldes kiirgustegevusloa taotlemise ja muutmise riigilõivudega kolmandiku võrra väiksemaks. Arvesse on võetud kulupõhimõtet, mille kohaselt peab riigilõivumäär katma vähemalt toiminguga seotud otsesed ja teatud ulatuses ka kaudsed kulud. Kehtestatavad riigilõivumäärad on proportsioonis menetluseks kuluva aja ja töömahuga. Kuna registreeringu muutmise andmekoosseis ja töömaht on võrreldavad uue registreeringuga, on erinevus lõivumäärades väike.

Paragrahvis 5 sätestatakse, et eelnõukohase seaduse § 1 punktis 21 toodud§ 46 lõige 2 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Paragrahvi 46 lõikes 2 sätestatakse, et mõõduka või suure ohuga kiirgustegevuse korral või kui väikese ohuga kiirgustegevuses kasutatakse rohkem kui kümmet kiirgusallikat, tuleb määrata kiirgusohutuse spetsialist. Kuna kiirgusohutuse spetsialistide leidmine ja koolitamine vajavad aega, on kohustuse täitmiseks ette nähtud üleminekuaeg.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõukohases seaduses on määratletud kolm uut mõistet: „kiirgustegevuse tegija“, „lahtine kiirgusallikas“ ja „prognoositav doos“.

Kiirgustegevuse tegija seaduse tähenduses on juriidiline isik, kellel on kiirgustegevuseks nõutud kiirgustegevusluba või kiirgustegevuse registreering (§ 41).
Lahtine kiirgusallikas on kiirgusallikas, milles sisalduv radioaktiivne aine ei ole püsivalt suletud kapslisse või ei kuulu tahke aine koostisse (§ 7 lõige 12).
Prognoositav doos on doos, mis eeldatavasti saadakse avarii- või püsikiirituse olukorras, kui kaitsemeetmeid ei rakendata (§ 105 lõige 11).

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõukohasel seadusel on puutumus Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga 2013/59/EURATOM, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest, direktiiviga 2014/87/EURATOM, millega muudetakse direktiivi 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik, ning direktiiviga 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks.

6. Seaduse mõju
6.1. Kiirgusseaduse muudatustega kaasnevad mõjud

Mõju valdkonnad: muudatustega ei kaasne mõju riigi julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. Seadusemuudatus avaldab otsest mõju haldusorgani töökorraldusele ja -koormusele ning kaudset mõju riigi välissuhetele, seda eelkõige Eestile kui ELi ja IAEA liikmeriigile nõuete täitmise kaudu, ning elu- ja looduskeskkonnale. Kiirgustegevuse ohuastmed on riskide põhjal määratud ning nende alusel ka ohutusnõuded ja maandamismeetmed. Seadus ei avalda otsest mõju elanikele, kuna ka registreeringu puhul on kõik kiirgusohutusnõuded ja elanike kaitse tagatud.

Kavandatavad muudatused mõjutavad kiirgustegevusloa omajaid/kiirgustegevuse tegijaid, kiirgustöötajaid, kiirgusohutuse spetsialiste ja kiirguseksperte ning Keskkonnaametit.

Sihtgrupp: kiirgustegevuse tegijad. 24.09.2024 seisuga on väljastatud 746 kiirgustegevusluba, millest ligikaudu 400 liigituvad edaspidi kiirgustegevuse registreeringuks. Kiirgusallikate paigaldus-, hooldus- ja remonditööde tegijatele on väljastatud 33 luba ning igal aastal tuvastab Keskkonnaamet ligikaudu kolm loakohustusest kõrvalehoidjat. Kiirgusohutuse spetsialisti määramine mõjutab ligikaudu 125 kiirgustegevuse tegijat.

Avalduv mõju (majanduslik mõju, mõju halduskoormusele): registreeringu võimaluse loomine vähendab halduskoormust, kuna väga väiksese riskiga tegevusteks ei ole enam vaja läbida loa taotlemise protsessi. Väga väikese ohuga kiirgustegevuse puhul saavad kiirgustegevuse tegijad kiiremini ja lihtsamalt alustada või jätkata tegevust, seda omakorda efektiivsemalt ja paindlikumalt. Lisaks halduskoormuse vähenemisele kaasneb seadusemuudatusega ka rahaline mõju, kuna registreeringu riigilõiv on võrreldes kiirgustegevusloa riigilõivuga väiksem. Muudatus võimaldab suunata ressursse rohkem tegevuse arendamisele ja kvaliteedi tagamisele. Ohuastmed on määratud riskide põhjal ning see aitab kiirgustegevuse tegijal hinnata oma tegevuse riske, samuti neid maandada. Üks maandamise meede on kiirgusohutuse spetsialisti määramine. Kiirgusohutuse spetsialist on asjaomase kiirgustegevusega seotud kiirguskaitse küsimustes tehniliselt pädev isik, kelle kiirgustegevuse tegija võib määrata kiirgusohutusnõuete täitmise korraldajaks ettevõttes. Kiirgusohutuse spetsialist tuleb määrata ka mõõduka ohuga kiirgustegevuse puhul ning juhul, kui kasutusel on rohkem kui kümme kiirgusallikat, ning tema ülesanded on maandada riske, tagada kiirgustegevuse ohutuse ja nõuetele vastavus ning ettevõttes parem järelevalve, millega saab vältida riikliku järelevalvega kaasnevaid sanktsioone. Kiirgusspetsialisti määramise ja koolitusega kaasnevad rahalised kohustused (nt Kiirgusohutuse OÜ hinnakirja järgi on esmane koolitus 1500 eurot + km, täienduskoolitus 750 eurot + km (https://kiirgusohutus.ee/teenused-hinnakiri/)). Esmane koolitus tuleb läbida kuue kuu jooksul tööle asumisest arvates, täienduskoolitus vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Kulude vähendamiseks on võimalik kiirgusohutusspetsialistiks koolitada ettevõtte oma töötaja. Kiirgustegevuse eripära, kasutusel olevaid seadmeid, kiirgustöötajate arvu jt tegureid arvestades ei pruugi kiirgusohutuse spetsialisti ametikoht olla täiskoormusega töökoht ning seda saab teha põhitöö kõrvalt. Samuti on võimalik spetsialisti teenus sisse osta. Kiirgustegevusloa omamise nõude täpsustamine kiirgusallikate paigaldamise, remondi ja hoolduse korral mõjutab ligikaudu 10% valdkonna ettevõtetest, kellel on seni olnud võimalik loakohustusest kõrvale hoida, väites, et remondi- ja hooldustööd ei ole seotud kiirgusallika kiirgust tekitavate osadega. Kiirgusallikate paigaldus-, hooldus- ja remonditööde tegijatele on väljastatud 33 luba ning igal aastal tuvastab Keskkonnaamet paar-kolm loakohustusest kõrvalehoidjat. Õiguskuulekaid ettevõtteid see muudatus ei mõjuta.

Järeldus mõju olulisuse kohta: praegu on ligikaudu 400 kiirgustegevusluba, mis seaduse alusel on edaspidi registreeringud. Kuna luuakse võimalus kehtivad load muuta registreeringuks riigilõivu tasumata, ei avalda muudatus ettevõtetele rahalist mõju. Kiirgusohutuse spetsialisti määramise kohustus lisandub mõõduka ohuga kiirgustegevuse korral ning juhul, kui kasutusel on rohkem kui kümme kiirgusallikat. Praegu on mõõduka ohuga kiirgustegevuseks väljastatud ligikaudu 200 kiirgustegevusluba, neist 75 loa omajal on juba kiirgusohutuse spetsialist määratud. Seega on 125 kiirgustegevuse tegijal vaja määrata kiirgusohutuse spetsialist, millega kaasneb ka majanduslik mõju. Kiirgusspetsialistide koolitamiseks ja palkamiseks on antakse üleminekuaeg.

Muudatuste mõju kiirgustegevuse tegijatele võib seega pidada väheoluliseks, kuid positiivseks, seda eelkõige riskide maandamise, kiirgustegevuse ohutuse ja nõuetele vastavuse tagamise ning ettevõttesisese parema järelevalve kaudu. Ebasoovitavate mõjude risk on seotud kiirgusohutuse spetsialistide määramisega, samuti nende koolitamise kuludega.

Sihtgrupp: kiirgustöötajad, kiirgusohutuse spetsialistid ja kiirguseksperdid

Avalduv mõju (sotsiaalne mõju, mõju töötervishoiule ja -ohutusele): riskipõhine ohuastme määramine ning selle alusel ka kiirgustegevuse tingimuste määramine avaldab positiivset mõju kiirgustöötajate käitumisharjumustele kiirgusohutuse tagamisel ning seega ka tervisele. Kuna mõningatel juhtudel lisandub kiirgustegevuse spetsialisti määramise nõue, on kiirgustöötajatel võimalus ettevõttes areneda ning seda positsiooni täita. Kui spetsialiste on rohkem, paraneb kiirgustegevuse tegijate teenuse üldine kvaliteet, samuti aitab see maandada riske ja kontrollida tegevust. Kiirgusohutuse spetsialiste saavad koolitada kehtivat tunnistust omavad kiirguseksperdid. Kiirgusekspertide (praegu on kakskehtiva tunnistusega kiirguseksperti) hinnangul on nad võimelised korraldama koolitusi ka senisest suuremas mahus. Suurem osalejate arv koolitustel võimaldab kiirgusekspertidel oma teadmisi laiemalt jagada, elavdab diskussiooni ning rikastab koolitust erinevate kogemuste ja näidetega, mis omakorda parandab ka pakutavate koolituste kvaliteeti.

Järeldus mõju olulisuse kohta: praegu on kaks kehtivat tunnistust omavat kiirguseksperti ning ligikaudu 125 kiirgustegevuse tegijat, kes peavad määrama kiirgusohutuse spetsialisti. Muudatuste mõju kiirgustöötajatele, kiirgusohutuse spetsialistidele ja kiirgusekspertidele võib pidada väheoluliseks, muudatustega ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski.

Sihtgrupp: Keskkonnaameti kiirguskaitse büroo (24.09.2024 seisuga kuus töötajat)

Avalduv mõju: registreeringu võimaluse loomine võimaldab tõhusamat ja vähem koormavat regulatiivset lähenemist väga väikese ohuga tegevuste puhul. Väheneb väga väikese ohuga kiirgustegevuste registreerimisele kuluv aeg. Muudatuse järel Keskkonnaameti töökoormus esialgu suureneb süsteemi juurutamise tõttu (kiirgustegevuslubade registreeringuteks ümbervormistamine, klientide konsulteerimine, juhendmaterjalide koostamine, registreerimise süsteemi testimine keskkonnaotsuste infosüsteemis, järelevalvesüsteemi muutmine jne), kuid pikapeale töökoormus väheneb.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuste mõju Keskkonnaametile võib pidada positiivseks, kuna kiirgustegevuse registreeringu menetlemisele kuluv aeg on proportsionaalne tegevuse riskiga. Keskkonnaamet saab pikemas vaates vabanevat ressurssi suunata suurema riskiga tegevuste reguleerimisele, klientide nõustamisele, riikliku järelevalve korraldamisele ja teadusprojektide elluviimisele. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk on seotud Keskkonnaameti ajutise töökoormuse suurenemisega muudatuste jõustumise järel.

6.2. Riigilõivuseaduse muudatuse mõju

Mõju valdkonnad: muudatusega ei kaasne sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Riigilõivu kaudu kaasneb mõju majandusele ja riigieelarvele. Praegu ei ole muudele keskkonnavaldkonna registreeringutele riigilõivu kehtestatud, samas ei ole kiirgustegevuse registreering pelgalt taotluse kinnitamine, taotluse menetlemine suurendab Keskkonnameti töömahtu ning lisanduvad kulud keskkonnaotsuste infosüsteemi ülalpidamiseks. Kiirgustegevuse registreeringu ja selle muutmise taotluse läbivaatamise toimingu eest tasutav riigilõiv laekub riigieelarvesse.

Sihtgrupp: kiirgustegevuse tegijad
Praegu on ligikaudu 400 kiirgustegevusluba, mis eelnõukohase seaduse järgi peaksid olema registreeringud. Kuna on loodud võimalus kehtivad load muuta registreeringuteks riigilõivu tasumata, ei avalda muudatus ettevõtetele rahalist mõju. Uue kiirgustegevuse registreeringu puhul avaldub positiivne mõju, kuna registreeringu riigilõiv on võrreldes kiirgustegevusloa riigilõivuga väiksem. Muudatus, s.t rahaline sääst väiksemast riigilõivust, mõjutab majanduslikku koormust, võimaldades suunata ressursse rohkem tegevuse arendamisele ja kvaliteedi tagamisele. Uue registreeringu puhul kaasneb ainult ühekordne väljaminek ning edaspidi sõltub riigilõivu tasumine sellest, kas ja kui tihti on ettevõttel vaja registreeringut muuta.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuste mõju on positiivne, ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei kaasne.

6.3. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmisega kaasnevad mõjud

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja halduskoostöö seaduse muudatused on tehnilist laadi ning need ei muuda juba väljakujunenud töökorraldust.

Kokkuvõtteks võib öelda, et juba tegutsevate ettevõtete (kiirgustegevuse tegijate) halduskoormus registreeringule üleminekul ei muutu, kuna ka praegu on sellisteks tegevusteks väljastatud tähtajatu kiirgustegevusluba. Võrreldes kehtiva süsteemiga väheneb halduskoormus, kui kiirgustegevus muutub (teatud tegevuste korral saab loa muutmise asemel taotleda registreeringu), samuti uute registreeringute puhul. Kiirgusohutuse spetsialisti määramise kohustus puudutab 125 kiirgustegevuse tegijat, kelle haldus- ja majanduslik koormus suureneb kiirgusohutuse spetsialisti määramise ja koolitamiskulude lisandumise tõttu.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud

Muudatustega seotud keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) arendused valmisid 2023. aasta lõpus. Seaduse rakendamisega seotud arendustööde maksumus oli 27 300 eurot, mis rahastati Kliimaministeeriumi valitsemisala IT eelarvest.

Kiirgustegevuse registreeringu andmise ja muutmise taotluse läbivaatamise toimingu eest tasutav riigilõiv laekub riigieelarvesse. Kiirgusseaduse mõjul väheneb kiirgustegevusloa taotluste ja muudatuste hulk, mille tulemusena väheneb riigieelarve tulu 22 050 eurot. Samal ajal tekivad uued toimingud, mille tulemusena kasvab riigieelarvesse laekuv tulu 9500 eurot. Seega kokku väheneb riigieelarvesse laekuv tulu ligikaudu 12 550 eurot.

2016. aastal tegi Vabariigi Valitsus põhimõttelise otsuse rajada Eestisse aastaks 2040 radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise projekti elluviija on Kliimaministeeriumi kaudu AS A.L.A.R.A. Nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks, artikli 9 kohaselt peavad liikmesriigid tagama riiklike programmide rakendamiseks, eelkõige kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks, piisavate rahaliste vahendite olemasolu. Kuna kiirgusseaduse kohaselt korraldab radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamist Kliimaministeerium, sätestatakse seaduse tasemel ka üheselt mõistetavalt, et radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamiseks ning radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava rakendamiseks vajaminevad vahendid tagab Kliimaministeerium. Sättega võetakse üle direktiivi nõue üle Eesti õigusesse (EL on algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse) . Kuna radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks piisavate rahaliste vahendite tagamise kohustus on Eestil kui ELi liikmesriigil ning seda tehakse ka edaspidi pädeva ministeeriumi, Kliimaministeeriumi kaudu, ei mõjuta see seadusemuudatus riigieelarvet.

8. Rakendusaktid

Kehtestatakse kaks uut määrust:
1) kliimaministri määrus „Väga väikese ohuga kiirgustegevuste loetelu, kiirgustegevuse registreeringu taotluse menetluse nõuded ja taotluse andmete loetelu“ kiirgusseaduse § 34 lõike 3, § 691 lõike 2 ja § 751 lõike 2 alusel;
2) kliimaministri määrus „Kiirgustegevuse ohuastme määramise kord“ kiirgusseaduse § 34 lõike 3 alusel.

Muudetakse järgmiseid määruseid:
1) keskkonnaministri 14.10.2022 määrus nr 48 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord, kiirgus- ja koefaktori väärtused ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside hindamiseks kasutatavate doosikoefitsientide väärtused“ (RT I, 18.10.2022, 5);
2) keskkonnaministri 16.11.2016 määrus nr 52 „Kiirgusallika asukohaks olevate ruumide nõuded, ruumide ja kiirgusallika märgistamise nõuded, radioaktiivsete kiirgusallikate kategooriad ning radionukliidide aktiivsustasemed“ (RT I, 10.09.2022, 4);
3) keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 57 „Kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse spetsialisti kiirgusohutusalase koolitamise nõuded“ (RT I, 25.11.2016, 10);
4) Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määrus nr 97 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmaläätse, naha ja jäsemete ekvivalentdoosi piirmäärad“ (RT I, 31.07.2018, 12);
5) tervise- ja tööministri 19.12.2018 määrus nr 71 „Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“ (RT I, 21.01.2022, 8). Määruses asendatakse kiirgustegevusloa omaja mõiste kiirgustegevuse tegija mõistega.

Rakendusaktide eelnõude kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud § 1 punkt 21, mis jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Paragrahvi 1 punktiga 21 muudetakse § 46 lõike 2 sõnastust, täpsustades, et kiirgusohutuse spetsialisti määramine on kohustuslik, kui tegemist on mõõduka või suure ohuga kiirgustegevusega või kui väikese ohuga kiirgustegevuses kasutatakse rohkem kui kümmet kiirgusallikat. Seega võrreldes kehtiva seadusega, lisandub kohustus määrata kiirgusohutusspetsialist mõõduka ohuga kiirgustegevuse korral. Kuna spetsialistide leidmine ning koolitamine vajavad aega, on selle sätte puhul ette nähtud üleminekuaeg.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Radioloogia Ühingule ja Eesti Hambaarstide Liidule.

Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta, Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega. Eelnõu kohta esitasid kommentaarid ja ettepanekud Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing ning kiirgusekspert Priit Ruuge. Märkustega arvestamise tabel on esitatud eelnõu seletuskirja lisas 2.


Kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1

Rakendusaktide kavandid
KAVAND 1

KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS

Väga väikese ohuga kiirgustegevuste loetelu,
kiirgustegevuse registreeringu taotluse
menetluse nõuded ja taotluse andmete loetelu

Määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 34 lõike 3, § 691 lõike 2 ja § 741 lõike 2 alusel.

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Kiirgustegevuse registreering annab õiguse üheks või mitmeks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuseks.

(2) Väga väikese riskiga kiirgustegevus tuleb registreerida järgmiste tegevuste korral:
1) intraoraalse hambaröntgenseadme kasutamine ja/või hoidmine hambaravis;
2) luudensitomeetri kasutamine ja/või hoidmine tervishoius;
3) röntgendifraktomeetri kasutamine ja/või hoidmine;
4) röntgen-fluorestentsanalüsaatori (torupinge 40-50 kV) ehk XRF-seadme kasutamine ja/või hoidmine;
5) statsionaarse röntgenläbivalgustusseadme kasutamine ja hoidmine;
6) tiheduse mõõteseadme (torupinge 45-60 kV) kasutamine ja hoidmine;
7) radioaktiivset ainet nikkel-63 (Ni-63) sisaldava gaaskromatograafi või fluorestsentsanalüsaatori kasutamine ja hoidmine;
8) radioaktiivset ainet krüptoon-85 (Kr-85) sisaldava spektromeetri kasutamine ja hoidmine;
9) elektrikiirgusseadme kasutamine, mille torupinge on suurem kui 30 kV ja mille töötamise ajal ei ületa doosikiirus seadme pinnast 0,1 meetri kaugusel ühte mikrosiivertit tunnis.

2. peatükk
Kiirgustegevuse registreeringu taotluse menetlus

§ 2. Kiirgustegevuse registreeringu taotlus

(1) Kiirgustegevuse registreeringu taotlemiseks või muutmiseks esitab taotleja Keskkonnaametile (edaspidi registreeringu andja) taotluse keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu. Taotluses sisalduvate andmete loetelu on esitatud käesoleva määruse §-s 4.

(2) Registreeringu andja vaatab esitatud andmed ja dokumendid läbi ning teeb otsuse kiirgustegevuse registreeringu väljaandmise või sellest keeldumise kohta 30 päeva jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist.

(3) Kui registreeringu andja määrab taotlejale registreeringu taotluse puuduste kõrvaldamiseks või taotluse materjalide kohta täpsustatud andmete esitamiseks tähtaja, pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks või täpsustatud andmete esitamiseks määratud tähtaja võrra.

(4) Kui taotleja ei kõrvalda puudusi või ei esita määratud tähtajaks täpsustavaid andmeid, tagastab registreeringu andja taotluse seda läbi vaatamata viie tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud tähtaja lõppemisest arvates.

§ 3. Kiirgustegevuse registreeringu muutmine

(1) Kui kiirgustegevuse registreeringu muutmist taotletakse uue või täiendava kiirgusallika kasutuselevõtmiseks, kiirgustegevuse registreeringus märgitud kiirgusallika andmete muutumiseks, kiirgusallika ohutustamiseks, kiirgustegevuse asukoha või muul viisil registreeringus kirjeldatud kiirgustegevuse oluliseks muutmiseks, otsustab registreeringu andja kiirgustegevuse registreeringu muutmise 30 päeva jooksul.

(2) Kiirgustegevuse registreeringu muutmise taotlemisel registreeringu omaja nime, registrikoodi ja aadressi muutumise tõttu otsustab registreeringu andja kiirgustegevuse registreeringu muutmise viie tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.

3. peatükk
Kiirgustegevuse registreeringu taotluse nõuded

§ 4. Kiirgustegevuse registreeringu taotluse dokumendid

(1) Taotlusega esitatakse järgmised asjakohased andmed ja dokumendid:
1) üldandmed käesoleva määruse lisa 1 kohaselt;
2) kiirgustegevuse asukoha plaanid sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1 : 100 mõõtkavas, millele kantakse kõik ruumid, kus asuvad kiirgusallikad, ja nende ruumidega külgnevad ruumid ning märgitakse nende ruumide kasutamise otstarve;
3) kiirgusallikat iseloomustavad andmed käesoleva määruse lisas 2 esitatud loetelu kohaselt;
4) kiirgusohutushinnang, mis sisaldab kiirgusallika ohutu kasutamise analüüsi kavandatava kiirgustegevuse kõikides etappides allika paigaldamisest kuni selle kasutamise lõpetamiseni; oodatava doosi suurust kiirgustöötajale ja elanikule nii kiirgustöö ajal kui ka võimalikus avariiolukorras; kiirgusallika kasutamisega seotud võimalike avariiolukordade analüüsi; andmeid kiirgusohutuse tagamiseks võetavate meetmete kohta nii kiirgustöö ajal kui ka võimalikus avariiolukorras;
5) kiirgustöötajate andmed käesoleva määruse lisas 3 esitatud loetelu kohaselt.

(2) Taotleja peab tagama järgmiste dokumentide ja andmete olemasolu ning esitama need vajaduse korral registreeringu andja nõudmisel:
1) elektrikiirgusseadme paigalduse ja hoolduse andmed ning kasutusjuhend;
2) kinnise kiirgusallika paigalduse ja hoolduse andmed, kasutusjuhend ning kvaliteedikontrolli andmed;
3) kiirgusseire kava, mis sisaldab seiremeetodite kirjeldust, seire sagedust, seireandmete registreerimise ja säilitamise korda ja kiirgusseireseadmete andmeid;
4) ohutustamise kava, mis sisaldab kasutusest kõrvaldatud kiirgusallikate ohutustamise andmeid ja kinnitust nende esitamise kohta Keskkonnaametile;
5) kiirgusallika kasutaja koolituse andmed;
6) meetmed kiirgusohutuse tagamiseks, mis sisaldavad järgmisi andmeid: kavandatud kollektiivsete ja isikukaitsemeetmete ja -vahendite loetelu; kiirgustöötajate juhendamise ja koolitamise kavad; ruumide ja kiirgusallika märgistus;
7) kiirgustööeeskirja, mis peab kiirgustöö eripära järgi sisaldama kiirgusallika kasutamise, hoidmise ja töökoha kiirgusseire eeskirja ning kiirgusallika rikke või avariijuhtumi korral tegutsemise juhendit;
8) kiirgusohutuse kvaliteedijuhtimise süsteemi, mis käsitleb kavandatud süstemaatilist tegevust, mille eesmärk on kiirgusohutuse tagamine.

4. peatükk
Registreeringu vorm

§ 5. Kiirgustegevuse registreeringu andmed

Kiirgustegevuse registreerimisel märgitakse käesoleva määruse lisas 4 esitatud andmed.

§ 6. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub üldises korras.




Lisa 1. Kiirgustegevuse registreeringu taotluse üldandmed
Lisa 2. Elektrikiirgusseadet ja kinnist kiirgusallikat iseloomustavate andmete loetelu
Lisa 3. Kiirgustöötajate ja kiirgusohutuse spetsialisti andmete loetelu
Lisa 4. Registreeringu andmete loetelu

Lisa 1

Kiirgustegevuse registreeringu taotluse üldandmed

I. Registreeringu taotleja andmed:
Ärinimi:
Registrikood:
Aadress:
Kontaktisik:
Kontakttelefon:
Üldine e-posti aadress:

2. Kiirgustegevuse asukoha andmed (esitatakse, kui erineb registreeringu taotleja juriidilisest aadressist):

Asutuse/üksuse nimetus:
Aadress:
Asutuse/üksuse juhi nimi ja tema amet:
Kontakttelefon:
E-posti aadress:

3. Teave kiirgustegevuse kohta:
Esmane või korduv registreeringu taotlus

4. Kiirgustegevuse valdkond
Tervishoiuteenus
Hambaravi
Teenindus
Tööstus
Teadus
Julgeolek

5. Registreeringuga taotletav tegevus
Kiirgusallika kasutamine
Kiirgusallika hoidmine



Lisa 2

Elektrikiirgusseadet ja kinnist kiirgusallikat iseloomustavate andmete loetelu

1. Elektrikiirgusseadet iseloomustavad andmed

1. Röntgenseadet iseloomustavad andmed:
1.1. asukoht;
1.2. nimetus;
1.3. seadme mudel;
1.4. seadme seerianumber;
1.5. röntgentoru mudel;
1.6. röntgentoru seerianumber;
1.7. röntgentoru maksimaalne pinge;
1.8. röntgentoru maksimaalne voolutugevus;
1.9. kasutus (statsionaarne, mobiilne, portatiivne, käeshoitav);
1.10. valmistamise aasta;
1.11. tootja;
1.12. tootja riik;
1.13. kiirgustegevuse staatus (kasutamine või hoidmine).
2. Luudensitomeetri ja intraoraalse hambaröntgenseadme heakskiidu- või toimimiskatsete tulemused.

2. Kinnist kiirgusallikat ja seda sisaldavat seadet iseloomustavad andmed

1. Andmed seadme kohta:
1.1. asukoht;
1.2. nimetus;
1.3. mudel;
1.4. seerianumber;
1.5. kiirgusallikate arv seadmes;
1.6. kasutus (statsionaarne, mobiilne, portatiivne, käeshoitav);
1.7. tootja;
1.8. tootja riik;
1.9. valmistamise kuupäev;
1.10. kiirgustegevuse staatus (kasutamine, hoidmine).


2. Andmed kinnise kiirgusallika kohta:
2.1. radionukliid;
2.2. algaktiivsus;
2.3. füüsikaline vorm;
2.4. kiirgusallika mudel;
2.5. kapsli mudel;
2.6. kapsli seerianumber;
2.7. kiirguse liik;
2.8. tootja;
2.9. tootja riik;
2.10. valmistamise kuupäev.

3. Kiirgusallika sertifikaadi koopia.
Lisa 3

Kiirgustöötajate ja kiirgusohutuse spetsialisti andmete loetelu

1. Andmed:
1.1. ees- ja perekonnanimi;
1.2. isikukood või sünniaeg;
1.3. ametikoht;
1.4. kiirgustöötaja kategooria;
1.5. koopia erialast ettevalmistust kinnitavast dokumendist tervishoiuteenuse ja hambaravi teenuse korral (tervishoiutöötaate registrikood);
1.6. kiirgusohutuskoolituse läbimise kuupäev;
1.7. muud asjakohased dokumendid.



Lisa 4

Kiirgustegevuse registreeringu andmete loetelu

1. Registreeringu andmed:
1.1. registreeringu number;
1.2. registreeringu taotluse number;
1.3. registreeringu andmise kuupäev;
1.4. registreeringu versiooni lõppemise viis;
1.5. registreeringu omaja ärinimi ja registrikood;
1.6. registreeringu omaja aadress;
1.7. kiirgustegevuse asukoha nimetus ja aadress;
1.8. kiirgustegevuse nimetus;
1.9. kiirgustegevuse ohuaste;
1.10. registreeringu andja.

2. Kiirgustegevuse registreeringuga määratud kiirgustegevuse tingimused:
2.1. kiirgusohutuse ja kiirgusseire nõuded kiirgustegevuse ja selle eripära põhjal;
2.2. kiirgustegevuse registreeringu omaja kohustused.

3. Kiirgusallikad
3.1 Tabel 1. Kinnist kiirgusallikat ja seda sisaldavat seadet iseloomustavad andmed
3.2 Tabel 2. Röntgenseadet iseloomustavad andmed

4. Kiirgustegevuse asukoha plaan.





KAVAND 2

KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS

Kiirgustegevuse ohuastme määramise kord

Määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 34 lõike 3 alusel

1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala

(1) Käesolev määrus kehtestab kiirgustegevuse ohuastme määramise korra ja metoodika järgmiste kiirgustegevuste ohuastme määramiseks:
1) väga väikese ohuga kiirgustegevus, mille puhul on vajalik kiirgustegevuse registreering;
2) väikese ohuga kiirgustegevus, milleks väljastatakse tähtajatu kiirgustegevusluba;
3) mõõduka ohuga kiirgustegevus, milleks väljastatakse viieaastase kehtivusega kiirgustegevusluba;
4) suure ohuga kiirgustegevus, milleks väljastatakse kümneaastase kehtivusega kiirgustegevusluba.

(2) Kiirgustegevuse ohuastme määramise etapid on:
1) kiirgusallika kategoriseerimine füüsikaliste parameetrite järgi;
2) kiirgustegevuse riskihinnang kiirgusallikaga seotud tegevuste riskide põhjal;
3) kiirgustegevuse ohuastme määramine esimese ja teise etapi tulemuste järgi.

2. peatükk
Kiirgusallika kategoriseerimine

§ 2. Radioaktiivsete allikate kategoriseerimine

(1) Radioaktiivsete allikate kategoriseerimisel lähtutakse radionukliidide potentsiaalist kutsuda esile deterministlikke kiirguskahjustusi.

(2) Radionukliidide potentsiaali määramiseks kasutatakse jagatist A/D, kus:
A on kiirgusallikas sisalduva radionukliidi aktiivsus (ühikutes TBq);
D on sellele radionukliidile vastav aktiivsus (ühikutes TBq), mis tooks esile deterministliku kiirguskahjustuse, kui ei rakendata sobivaid kaitsemeetmeid.

(3) Kui kiirgusallikas sisaldab mitut radionukliidi, arvutatakse esmalt A/D iga nukliidi kohta eraldi ning seejärel summeeritakse A/D väärtused:



(4) Kui üks seade sisaldab mitut sama radionukliidiga kiirgusallikat, summeeritakse radionukliidi aktiivsus, mis seejärel jagatakse D-väärtusega:


(5) Erinevate radionukliidide deterministlike kiirguskahjustuste D-väärtused on esitatud lisas 1.

(4) Kiirgusallikate kategooriad on järgmised:
1) RAD1, jagatis A/D on suurem kui 1000 või võrdne sellega;
2) RAD2, jagatis A/D on vahemikus 1000 kuni 10 (k.a);
3) RAD3, jagatis A/D on vahemikus 1 (k.a) kuni 10;
4) RAD4, jagatis A/D on vahemikus 0,01 (k.a) kuni 1;
5) RAD5, jagatis A/D on väiksem kui 0,01.

§ 3. Elektrikiirgusseadmete kategoriseerimine

(1) Elektrikiirgusseadmete kategoriseerimisel lähtutakse seadme pingest.

(2) Kiirendite kategoriseerimisel lähtutakse kiirendi emiteeritud ioniseeriva kiirguse energiast.

(3) Elektrikiirgusseadmete kategooriad on järgmised:
1) EL1, seadme pinge on väiksem kui 300 kV või ioniseeriva kiirguse energia on suurem kui 6 MeV;
2) EL2, seadme pinge on vahemikus 90 kV kuni 300 kV (k.a) või ioniseeriva kiirguse energia on vahemikus 1 MeV kuni 6 MeV (k.a);
3) EL3, seadme pinge on vahemikus 50 kV kuni 90 kV (k.a);
4) EL4 seadme pinge on väiksem kui 50 kV või võrdne sellega.

3. peatükk
Kiirgustegevuse riskihinnang

§ 4. Riskitaseme määramine

(1) Riskitaseme määramisel lähtutakse kiirgusallika liigist, kiirgustöötaja potentsiaalsest doosist, arvestatakse erinevate tegurite esinemise tõenäosuse ja sündmuse tagajärgede tõsidusega ning hinnatakse nende tegurite riskitaset skaalal kõrge risk (1 punkt), mõõdukas risk (2 punkti) ja madal risk (3 punkti).

(2) Lõike 1 kohaselt hinnatavad tegurid on:
1) infrastruktuur ja ressursid (hoone/ruumi sobilik disain, personali kompetentsus, füüsiline kaitse ja kiirguskaitsevahendite olemasolu, allika ohutustamiskava);
2) ohutuskultuur ja töövõtete sobivus (kiirgustöötaja/töötaja viibimine kiirgusallikaga samas ruumis, juhendite olemasolu ja seadme või allika korrektne kasutamine, isikukaitsevahendite ja ohutusseadmete kasutamine, varasemad õnnetusjuhtumid sama tüüpi kiirgusallikaga);
3) tahtmatu eksponeerimine kiirgusele (nii seadme tavapärase kasutuse käigus kui seadme rikke korral);
4) oht pahatahtlikuks sekkumiseks (allika kadumine või vargus, allika pahatahtlik kasutamine, julgeolekurisk);
5) muud olulised tegurid.

4. peatükk
Kiirgustegevuse kategoriseerimine ja ohuastme määramine

§ 5. Kiirgustegevuse kategoriseerimine

Kiirgustegevuse kategoriseerimisel võetakse arvesse kasutatava kiirgusallika kategooriat ja vastavat allikat kasutava kiirgustegevuse riskihinnangut.


§ 6. Ohuastme määramine

(1) Kiirgustegevuse ohuastme määramise juhend radioaktiivsete allikate kasutamisel on esitatud lisas 2.

(2) Kiirgustegevuse ohuastme määramise juhend elektrikiirgusseadme kasutamisel on esitatud lisas 3.

Lisa 1
Radionukliidide D-väärtused

D-väärtus on radionukliidispetsiifiline suurus, mis vastab radionukliidi aktiivsusele (ühikutes TBq), mis kutsuks kiirguskaitsemeetmete puudumisel esile deterministlikke kiirgusefekte.
Allikas: IAEA, 2005 (IAEA Safety Standards Series No. RS-G-1.9, A II, tabel II-2, lk 45-46).

Radionukliid
D-väärtus (TBq)
Am-241
6.00E-02
Am-241/Be
6.00E-02
Au-198
2.00E-01
Cd-109
2.00E+01
Cf-252
2.00E-02
Cm-244
5.00E-02
Co-57
7.00E-01
Co-60
3.00E-02
Cs-137
1.00E-01
Fe-55
8.00E+02
Gd-153
1.00E+00
Ge-68
7.00E-02
H-3
2.00E+03
I-125
2.00E-01
I-131
2.00E-01
Ir-192
8.00E-02
Kr-85
3.00E+01
Mo-99
3.00E-01
Ni-63
6.00E+01
P-32
1.00E+01
Pd-103
9.00E+01
Pm-147
4.00E+01
Po-210
6.00E-02
Pu-238
6.00E-02
Pu-239d/Be
6.00E-02
Ra-226
4.00E-02
Ru-106 (Rh-106)
3.00E-01
Se-75
2.00E-01
Sr-90 (Y-90)
1.00E+00
Tc-99m
7.00E-01
Tl-204
2.00E+01
Tm-170
2.00E+01
Yb-169
3.00E-01





Lisa 2
Kiirgustegevuse ohuastme määramine radioaktiivsete allikate kasutamisel


I etapp
II etapp
III etapp
Kiirgus-allika kategooria
Riskihindamine
Kiirgustegevuse kategooria määramine
Kiirgustegevuse ohuastme määramine
RAD1
Keskmine punktisumma x < 2;
kasvõi ühe küsimuse riskitase = 1

RAD KT 1
Suure ohuga kiirgustegevus (10-aastane kiirgustegevusluba)

Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5
 



keskmine punktisumma x ≥ 2,5
 


RAD2
keskmine punktisumma x < 2;
kasvõi ühe küsimuse riskitase = 1
 
RAD KT 2


Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5
 



keskmine punktisumma x ≥ 2,5
 


RAD3
keskmine punktisumma x < 2;
kasvõi ühe küsimuse riskitase = 1
 
RAD KT 3
Mõõduka ohuga kiirgustegevus (5-aastane kiirgustegevusluba)

Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5
 



keskmine punktisumma x ≥ 2,5
 


RAD4
keskmine punktisumma x < 2;
kasvõi ühe küsimuse riskitase = 1
 
RAD KT 4
Väikese ohuga kiirgustegevus (tähtajatu kiirgustegevusluba)

Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5
 



keskmine punktisumma x ≥ 2,5
 


RAD5
keskmine punktisumma x < 2;
kasvõi ühe küsimuse riskitase = 1
 
RAD KT 5
Väga väikese ohuga kiirgustegevus (kiirgustegevuse registreerimine)

Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5
 



keskmine punktisumma x ≥ 2,5
 





Lisa 3

Kiirgustegevuse ohuastme määramine elektrikiirgusseadmete kasutamisel


I etapp
II etapp
III etapp
Kiirgus-allika kategooria
Riskihindamine
Kiirgustegevuse kategooria määramine
Kiirgustegevuse ohuastme määramine
EL1
Keskmine punktisumma x < 2;kasvõi ühe küsimuse riskitase = 1
 
EL KT 1
Suure ohuga kiirgustegevus (10-aastane kiirgustegevusluba)

Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5
 



keskmine punktisumma x ≥ 2,5
 


EL2
keskmine punktisumma x < 2;
kasvõi ühe küsimuse riskitase = 1
 
EL KT 2
Mõõduka ohuga kiirgustegevus (5-aastane kiirgustegevusluba)

Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5
 



keskmine punktisumma x ≥ 2,5
 


EL3
keskmine punktisumma x < 2;
kasvõi ühe küsimuse riskitase = 1
 
EL KT 3
Väikese ohuga kiirgustegevus (tähtajatu kiirgustegevusluba)

Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5
 



keskmine punktisumma x ≥ 2,5
 


EL4
keskmine punktisumma x < 2;
kasvõi ühe küsimuse riskitase = 1
 
EL KT 4
Väga väikese ohuga kiirgustegevus (teavitamine)

Keskmine punktisumma 2,0 ≤ x < 2,5
 



keskmine punktisumma x ≥ 2,5
 




KAVAND 3

KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS

Keskkonnaministri 14.10.2022 määruse nr 48
„Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja
hindamise kord, kiirgus- ja koefaktori väärtused
ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside
hindamiseks kasutatavate doosikoefitsientide väärtused“
muutmine

Määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 100 lõike 4 ja § 101 lõike 2 alusel.

Keskkonnaministri 14.10.2022 määruse nr 48 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord, kiirgus- ja koefaktori väärtused ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside hindamiseks kasutatavate doosikoefitsientide väärtused“ § 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Riikliku kiirgusseiret korraldab Keskkonnaamet riikliku kiirgusseire allprogrammi kohaselt ning seiret kiirgustegevuskohas korraldab kiirgustegevuse tegija kiirgustegevusloa või kiirgustegevuse registreeringu tingimustel.“

KAVAND 4

KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS

Keskkonnaministri 16.11.2016 määruse nr 52
„Kiirgusallika asukohaks olevate ruumide nõuded,
ruumide ja kiirgusallika märgistamise nõuded,
radioaktiivsete kiirgusallikate kategooriad
ning radionukliidide aktiivsustasemed“ muutmine

Määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 7 lõike 4, § 32 lõike 4, § 34 lõike 4 ja § 53 lõike 4 alusel.

Keskkonnaministri 16.11.2016 määruses nr 52 „Kiirgusallika asukohaks olevate ruumide nõuded, ruumide ja kiirgusallika märgistamise nõuded, radioaktiivsete kiirgusallikate kategooriad ning radionukliidide aktiivsustasemed“ asendatakse läbivalt sõnad „kiirgustegevusloa omaja“ sõnadega „kiirgustegevuse tegija“.


KAVAND 5

KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS

Keskkonnaministri 24.11.2016 määruse nr 57
„Kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse spetsialisti
kiirgusohutusalase koolitamise nõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 46 lõike 4 ja § 48 lõike 2 alusel.

Keskkonnaministri 24.11.2016 määruses nr 57 „Kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse spetsialisti kiirgusohutusalase koolitamise nõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 3, 4 ja 9 asendatakse sõnad „kiirgustegevusloa omaja“ sõnadega „kiirgustegevuse tegija“;

2) paragrahvi 2 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „kiirgustegevusloa“ sõnadega „või kiirgustegevuse registreeringu“;

3) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse sõnad „kiirgustegevusloa omaja“ sõnadega „kiirgustegevuse tegija“.



KAVAND 6

VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määruse nr 97
„Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmaläätse,
naha ja jäsemete ekvivalentdoosi piirmäärad“ muutmine

Määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 50 lõike 6 alusel.

Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määruses nr 97 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmaläätse, naha ja jäsemete ekvivalentdoosi piirmäärad“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 11 täiendatakse pärast sõna „kiirgustegevusloa“ sõnadega „või kiirgustegevuse registreeringu“;

2) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse sõnad i „kiirgustegevusloa omajat“ sõnadega „kiirgustegevuse tegijat“;

Kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2

Eelnõu kohta esitatud märkustega arvestamise/mittearvestamise tabel

Märkuse esitaja
Märkus, ettepanek
Märkusega arvestamine
Mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus
Rahandus-ministeerium
§ 110 lõike 2 sõnastuse kohaselt „kulud kaetakse Vabariigi Valitsuse reservfondist“. Palume säte ümber sõnastada selliselt, et kulud kaetakse riigieelarvest.
Arvestatud: § 110 lõige 2: tervisekontrolli kulud kaetakse riigieelarvest ning hiljem nõutakse sisse avariikiirituse olukorra põhjustajalt.
Rahandus-ministeerium
Palume sätestada KiS-is sõnaselge alus, mille kohaselt kuulub kiirgustegevuse registreeringu taotluse ning registreeringu muutmise taotluse läbivaatamise eest tasumisele riigilõiv RLS-s sätestatud määras.
Arvestatud:
Seadust täiendatakse §-ga 791:
§ 791. Riigilõiv kiirgustegevusloa ja kiirgustegevuse registreeringu taotlemisel ja muutmisel
(1) Kiirgustegevusloa ja kiirgustegevuse registreeringu taotlemisel tasub taotleja riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud korras.
(2) Kiirgustegevusloa ja kiirgustegevuse registreeringu muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

Rahandus-ministeerium
Palume seletuskirjas täpsemalt selgitada, kas riigilõivude määramisel on lähtutud üksnes RLS § 4 lõike 1 kohasest kulupõhimõttest, ning kui nii, kas riigilõivumäärad katavad toimingu tegemisega kaasneva kulu täielikult või vaid osaliselt?
Arvestatud: seletuskirjas kirjeldatud, et arvesse on võetud kulupõhimõtet, mille kohaselt peab riigilõivumäär katma vähemalt toiminguga seotud otsesed ja teatud ulatuses ka kaudsed kulud. Kehtestatud riigilõivumäärad on proportsioonis menetluseks kuluva aja ja töömahuga.
Rahandus-ministeerium
Palume täiendada seletuskirja peatükki 7 muudatustest tingitud riigilõivude laekumise mõjuga ja tuua välja määrade ning mõju suurus.
Arvestatud: seletuskirjas täpsustatud, et kiirgusseaduse mõjul väheneb kiirgustegevusloa taotluste ja muudatuste hulk, mille tulemusena väheneb RL tulu nendelt 22 050 eurot. Tekivad uued toimingud, mille tulemusena kasvab RL tulu 9500 eurot. Seega kokku RL tulu vähenemine 12 550 eurot.
Rahandus-ministeerium
Palume eelnõu seletuskirjas välja tuua, kas eelnõu muudatusega kaasneb täiendavaid kulusid ja kuidas on kavandatud kulud katta.
Selgitame, et lisakulusid ei teki ning eelnõu seletuskirjas on info, et kulutused, mis on seotud keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS arendamisega, on juba tehtud.
Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium
Palume täpsustada, kas tegevusloa omajatel, mis kvalifitseeruvad registreeringu alla, on kohustus või võimalus esitada registreeringu taotlus.
Selgitame, et paragrahvi 1242 lõike 1 kohaselt võib loa omaja omaalgatuslikult esitada registreeringu taotluse Keskkonnaametile. Lõike 2 kohaselt on kiirgustegevusloa omaja kohustatud esitama registreeringu taotluse, kui ta kehtivat kiirgustegevusluba muudab. Seega võimalus on kohe seadusemuudatuse jõustudes kiirgustegevusloa asemel taotleda tegevuseks, mis klassifitseerub registreeringuks, taotleda registreeringut. Kohustus tekib siis, kui sellist luba, millel on registreeringu alla kuuluvaid tegevusi, tullakse muutma.
Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium
Palume täiendada seletuskirjas mõjude osa seoses kiirgusohutuse spetsialisti määramise nõude kehtestamisega
Arvestatud.
Justiits-ministeerium
Punkt 43 -KiSi täiendamine §-ga 1171 – muudatusega lisatakse kiirgusseadusesse uus väärteokoosseis, millega nähakse ette karistus tegutsemise eest kiirgustegevuse registreeringuta või registreeringu nõudeid rikkudes. Eelnõu pinnalt on keeruline hinnata väärteokoosseisu kohaldamisala, sest kiirgusseadus ei reguleeri kiirgustegevuse registreeringu eeldusi – eelnõuga muudetava § 68 lõike 3 kohaselt kehtestatakse need ministri määrusega.

Leiame, et õigusselguse huvides tuleks väärteokoosseisu kohaldamisala ehk kiirgustegevuse registreeringut nõudvad kiirgustegevused reguleerida seaduses.

Eelnõu kohaselt võrdsustatakse uue
väärteokoosseisu karistusmäär olemasoleva väärteo karistusmääraga, millega nähakse ette karistus tegutsemise eest kiirgustegevusloata või selle nõudeid rikkudes. Kiirgustegevuse registreeringu nõue kehtib vaid väga väikese ohuga kiirgustegevusele, kõikide muude ohuastmete korral on vajalik tegevusluba. Seega peaks ka uus väärteokoosseis seonduma oluliselt väikesema ohuga ning samad karistusmäärad ei pruugi olla põhjendatud.

Palume karistusmäärasid täiendavalt analüüsida ning teha vajadusel eelnõus ja seletuskirjas vajalikud muudatused.
Arvestatud: §-ga 1171 sätestatakse vastutus tegutsemise eest kiirgustegevuse registreeringuta või registreeringu nõudeid rikkudes. Trahvimäärad registreeringuta tegutsemise või registreeringu nõuete rikkumise eest on võrreldes kiirgustegevusloaga seotud rikkumistega poole väiksemad (tegutsemise eest kiirgustegevuse registreeringuta, kui registreering oli nõutav, või registreeringu nõudeid rikkudes karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut, juriidiliste isikute puhul rahatrahviga kuni 10 000 eurot). Väga väikese ohuga kiirgustegevuste puhul on riskid väiksemad, kohtuvälisele menetlejale jääb kaalutlusõigus.

Isikuandmete töötlemine:
1) § 691 lõikega 2 antakse volitus kehtestada kiirgustegevuse registreeringu taotluse andmekoosseis määrusega. Juhime tähelepanu, et töödeldavate isikuandmete kategooriad tuleb sätestada seadusega, määrusega saab andmekoosseise üksnes täpsustada, seega palume kõnealust paragrahvi täiendada lisas 1 esitatud isikuandmetega.
2) KeÜS §-is 401 tuleb välja tuua infosüsteemis töödeldavate isikuandmete kategooriad ning andmete säilitustähtajad. Samuti tuleb täiendada lg-s 2 sätestatud põhimääruse volitusnormi, määrates ära, millised küsimused volitatakse reguleerima seadusest madalamal tasemel ehk andmekogu põhimääruses. Lähtudes eelnevast palume eelnõu §-i 3 täiendada.
Arvestatud: § 691 täiendatakse lõikega 2:
(2) Kiirgustegevuse registreeringu taotluses esitatakse järgmised andmed:
1) taotleja nimi ja isikukood või registrikood;
2) taotleja ning kontaktisiku aadress ja kontaktandmed;
3) kiirgustegevuse eesmärk, valdkond ja asukoha andmed;
4) kiirgusohutushinnang;
5) kiirgusallikat iseloomustavad andmed;
6) kiirgustöötajate andmed.
Volitus kehtestada kiirgustegevuse registreeringu taotluse andmekoosseis määrusega antakse lõikega 3.

KeÜSi § 401 muudetakse eelnõu „Keskkonna-seadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu“ raames, mis esitatakse VV-le 2025. aasta I kvartalis.
Justiitsministeerium
Rakendusakti kavand 1 – seaduseelnõu rakendusakti kavand 1 „Väikese ohuga kiirgustegevuste loetelu, kiirgustegevuse registreeringu taotluse menetluse nõuded ja taotluse andmete loetelu“ sätestatakse mh ka KeÜS § 401 lg 1 p 11 alusel – nimetatud punkt reguleerib infosüsteemi pidamise eesmärki, see ei ole volitusnorm määruse andmiseks. Seega ei ole viide volitusnormile korrektne.
Arvestatud.
Sotsiaal-ministeerium
Ettepanek täienduseks: paragrahvi 421 lõikes 1 ja § 43 lõikes 1 asendatakse sõnad „kiirgustegevusloa omaja“ sõnadega „kiirgustegevuse teostaja“
Ettepanekuga ei arvestata, kuna nii meditsiinikiiritusseadmete kasutamine mittemeditsiinilise kiirituse protseduuri tegemiseks (KiS § 421 lõige 1) kui ka meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõue (KiS § 43 lõige 1) jäävad ka edaspidi kiirgustegevusloa kohustuse alla.

Meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõue kohaldub: 1) asutuses kõige sagedamini tehtavad diagnostilise meditsiinikiirituse protseduurid, sealhulgas mammograafia, välja arvatud hambaröntgenülesvõtted;
2) kompuutertomograafia protseduurid, sealhulgas koonuskimpkompuutertomograafia;
3) menetlusradioloogia protseduurid;
4) nukleaarmeditsiini protseduurid;
5) kiiritusravi.
Registreeringu alla kvalifitseeruvad meditsiiniseadmetest hambaröntgenseadmed ja luudensitomeetrid, seega pole selline muudatus vajalik.

Palume kasutada sarnast terminoloogiat. Termin „väga väikese ohuga kiirgustegevus“ tuleks üle vaadata § 68 lg 3, § 761, § 1242 lg 2 p 1 ja 2, samuti rakendusakti kavandis (§ 1 lg 1).
Arvestatud.
Sotsiaal-ministeerium
Seletuskirja lk 18 (peatükk 8) loetelust on puudu, et eelnõu seadusena vastuvõtmise korral tuleb muuta määrust nr 71.
Arvestatud.
Sotsiaal-ministeerium
Juhime tähelepanu, et eelnõu § 1242 lõigete ja seletuskirja vastavate lõigete numeratsioon ei ole omavahel vastavuses.
Arvestatud.
Sotsiaal-ministeerium
Jääb ebaselgseks, kas kiirgustegevuse teostajad, kes täna omavad kiirgustegevusluba, kuid nende kiirgustegevus eelnõukohase kiirgusohu tasemete muudatuse järel klassifitseerub väga väikese ohuga kiirgustegevuseks, peavad esitama Keskkonnaametile registreeringu taotluse või nad võivad seda teha.
Selgitame, et paragrahvi 1242 lõike 1 kohaselt võib loa omaja ise esitada registreeringu taotluse Keskkonnaametile. Lõike 2 kohaselt on kiirgustegevusloa omaja kohustatud esitama registreeringu taotluse, kui ta kehtivat kiirgustegevusluba muudab. Seega on kohe seadusemuudatuse jõustudes võimalus kiirgustegevusloa asemel taotleda registreeringut tegevuseks, mis klassifitseerub seaduse järgi registreeringuna. Kohustus tekib siis, kui sellist luba, millel on registreeringu alla kuuluvaid tegevusi, tullakse muutma.
Sotsiaal-ministeerium
Kuidas on Keskkonnaamet kavandanud ca 400 kiirgustegevusloa omaja teavitamise võimalusest neil esitada registreeringu taotlus ning kas kiirgustegevuse teostajatele kaasneb sanktsioone, kui nad jätkavad kiirgustegevuse teostamist tähtajatu kiirgustegevusloa alusel, kuigi pärast eelnõukohaste muudatuste jõustumist peaksid nad hoopiski omama kiirgustegevuse registreeringut
Selgitame, et kiirgustegevuse tegijal on võimalus esitada registreeringu taotlus seaduse jõustumisel ja kohustus tuleneb siis, kui tullakse kiirgustegevusluba muutma. Infot seadusemuudatusest on jagatud eelnõu kooskõlastamise käigus, samuti jagab Keskkonnaamet infot koos asjakohaste selgitustega oma kodulehel. Registreeringut nõudva tegevuse jätkamist kiirgustegevusloa alusel ei sanktsioneerita.
Sotsiaal-ministeerium
§ 1242 lõikes 6 on sätestatud, et enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud loa või loa muutmise taotlust menetletakse käesoleva seaduse kohaselt. Seletuskirjas on selgitatud, et menetluses olevaid taotlusi menetletakse seaduses sätestatu kohaselt, mis tähendab, et väga väikese ohuga kiirgustegevuse korral annab Keskkonnaamet taotluse nõuetele vastavuse korral registreeringu, mitte kiirgustegevusloa. Kas taotlejale tagastatakse enammakstud riigilõiv või on õigus taotlejal enammakstud riigilõivu tagasimaksmist taotleda, kui kehtiva seaduse kohaselt on esitatud kiirgustegevusloa taotlus ning tasutud riigilõiv 630 eurot kiirgustegevusloa taotluse läbivaatamise eest, kuid eelnõu kohaselt nähakse ette kiirgustegevuse registreeringu taotluse läbivaatamise eest riigilõiv 200 eurot?
Arvestatud: seletuskirjas täpsustakse, et kui tasutud on riigilõiv kõrgemas määras (st kiirgustegevusloa, mitte registreeringu taotlemiseks), tagastatakse enam tasutud riigilõiv osas, mis on tasutud ettenähtust rohkem (RLS § 15).
Sotsiaal-ministeerium
Seletuskirja lk 16 sõnastusest jääb ebaselgeks missugustel juhtudel ei kaasne rahalised kohustused seoses eelnõuga kavandatava muudatusega, et ka mõõduka kiirgusohuga tegevuste puhul peab kiirgustegevusloa omaja määrama kiirgusohutuse spetsialisti.
Arvestatud: seletuskirjas on täpsustatud majanduslikku mõju ja mõju halduskoormusele.
Eesti Biomeditsiini-tehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing (EBMÜ)
Teeme ettepaneku muuta Kiirgusseaduse § 46 lõiget 1 järgnevalt:
(1) Kiirgusohutuse spetsialist on meditsiinifüüsika eksperdi kutsetunnistust omav isik või muu asjaomase kiirgustegevusega seotud kiirguskaitse küsimustes tehniliselt pädev isik, kelle kiirgustegevusloa omaja võib määrata kiirgusohutusnõuete täitmise korraldajaks ettevõttes.
Ettepanekuga ei arvestata. KiSi § 46 lg 1 sätestab, et kiirgusohutuse spetsialist on asjaomase kiirgustegevusega seotud kiirguskaitse küsimustes tehniliselt pädev isik, kelle kiirgustegevusloa omaja võib määrata kiirgusohutusnõuete täitmise korraldajaks ettevõttes. Selline sõnastus on laiem ning ei piira meditsiinifüüsika eksperdi määramist kiirgusohutuse spetsialistiks, kui ta on asjaomase kiirgustegevusega seotud kiirguskaitse küsimustes tehniliselt pädev isik.
EBMÜ
Teeme ettepaneku muuta Kiirgusseaduse § 89 lõiget 1 järgnevalt:
(2) Kiirguseksperdina tohib tegutseda sellekohase tunnistuse saanud või tunnustatud füüsiline isik või meditsiinifüüsika eksperdi kutsetunnistust omav isik.
Meditsiinifüüsika eksperdi ja kiirguseksperdi vastutusvaldkonnad on erinevad. KiSi § 89 kohaselt nõustab kiirgusekspert muu hulgas järgmistes valdkondades:
1) kiirgustegevuseks mõeldud rajatiste projekteerimisel kiirgusohutusnõuete arvestamine;
2) kiirgustegevuskohas töökohtade liigitamine kontrolli- ja jälgimisaladeks;
3) kiirgustegevuskoha seireprogrammid;
4) kaitsevahendid ja mõõteseadmed, kaasa arvatud nende valik ja kontrollimine;
5) kiirgusohutuse kvaliteedijuhtimise süsteemi koostamine;
6) radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemine;
7) riskianalüüs ja kiirgushädaolukorra lahendamise planeerimine;
8) kiirgustöötajate ja kiirgusohutuse spetsialistide koolitamine;
9) uue või kohandatud kiirgusallika kasutuselevõtt. KiS § 95 kohaselt meditsiinifüüsika ekspert tegutseb, nõustab ja osaleb oma teadmiste ja oskuste ulatuses meditsiinivaldkonnas:
1) meditsiinikiiritusseadme kasutamisel kiirgusfüüsikaga seonduvates küsimustes;
2) patsiendi dosimeetria küsimustes;
3) meditsiinikiirituse optimeerimisel;
4) meditsiinikiirituse protseduuri kvaliteedi tagamisel;
5) meditsiinikiiritusseadme heakskiidukatsete tegemisel;
6) meditsiinikiiritusseadme, kaitsevahendi ja mõõteseadme hankimise ja hindamise protsessis;
7) meditsiinikiiritusseadme ja -rajatise tehnilise kirjelduse ettevalmistamises;
8) selliste sündmuste analüüsimises, millega kaasneb või võib kaasneda avariikiiritus või kavandamata meditsiinikiiritus;
9) töötajate koolitamisel.

Ka Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) standardid ja ELi direktiivi 2013/59/EURATOM toovad välja nii kiirguseksperdi, meditsiinifüüsika eksperdi kui ka kiirgusohutuse spetsialisti erinevad rollid ja pädevused.
EBMÜ
Teeme ettepaneku muuta Keskkonnaministri määrust number 57 Kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse spetsialisti kiirgusohutusalase koolitamise nõuded § 5 lõikeid 1 ja 2 järgnevalt:
(1) Esmaseid koolitusi ja täienduskoolitusi viib läbi kiirgustöötajatele vähemalt kolmeaastase kiirgusohutuse valdkonnas töötamise kogemusega spetsialist või kehtivat tunnistust omav kiirgusekspert või meditsiinifüüsika eksperdi kutsetunnistust omav isik.
(2) Koolitusi kiirgusohutuse spetsialistidele viib läbi kehtivat tunnistust omav kiirgusekspert või meditsiinifüüsika eksperdi kutsetunnistust omav isik
Ettepanekuga ei arvestata. Vt põhjendust eelmisest punktist.
EBMÜ
Ettepanek Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmiseks: Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3 lõike 1 sõnastuses asendatakse sõnad „õde ja ämmaemand,“ sõnadega „õde, ämmaemand, radioloogia tehniku kutsetunnistust ja meditsiinifüüsika eksperdi kutsetunnistust omavad isikud,“
Selgitame, et tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine ei ole selle eelnõu eesmärk.
EBMÜ
3) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Lahtine kiirgusallikas on kiirgusallikas, milles radioaktiivne aine ei ole püsivalt suletud kapslisse või pole tugevalt seotud tahke aine koosseisu.“, lisades sõna „suletud“ järele sõna „kiirgusvarjestatud“ ning esitades antud sätte järgnevas sõnastuses:

3) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Lahtine kiirgusallikas on kiirgusallikas, milles radioaktiivne aine ei ole püsivalt suletud kiirgusvarjestatud kapslisse või pole tugevalt seotud tahke aine koosseisu.“;
Põhjendus: esitatud kujul käsitleks seadus näiteks želatiinkapslisse pakendatud kilpnäärmehaiguste ravis kasutatavat
131-joodi raviannust kinnise kiirgusallikana. Muudatus on vajalik õigusselguse tagamiseks.
Märkusega ei arvestata. Lahtise kiirgusallika definitsiooni (lahtine kiirgusallikas on kiirgusallikas, milles sisalduv radioaktiivne aine ei ole püsivalt suletud kapslisse või ei kuulu tahke aine koostisse) võtmesõnaks on „suletud kapslisse“ ja „ei kuulu tahke aine koostisesse“. Kuna enamik kinniseid kiirgusallikaid ei ole varjestatud kapslisse, vaid varjestus on tavaliselt kiirgusallikat sisaldava seadme osa, ei oleks sõna „kiirgusvarjestatud“ lisamine õigusselguse huvides.
Kiirgus-ekspert Priit Ruuge
Jood-131 kapsel ei lähe eelnõu sõnastuse korral kinnise kiirgusallika definitsiooni alla, kuna želatiin lahustub maohappes ja radioaktiivne aine ei ole püsivalt suletud kapslisse. Selguse huvides ei tohiks lisada sõna „kiirgusvarjestatud“, kuna enamus kinniseid kiirgusallikaid ei ole varjestatud kapslis, vaid varjestus on tavaliselt kiirgusallikat sisaldava seadme koosseisus.
Ettepanek on kasutada lahtise kiirgusallika definitsiooni eelnõus toodud sõnastuses.
Arvestatud.
Kiirgus-ekspert Priit Ruuge
Meditsiinifüüsika eksperdi ja kiirguseksperdi vastutusvaldkonnad on erinevad. Meditsiinifüüsika ekspert tegeleb peamiselt meditsiinifüüsika alaste küsimustega (dooside optimeerimine, uuringuprotokollide seadistamine, radioloogiliste seadmete kvaliteedikontroll jne). Kiirgusohutuse spetsialist aitab tagada KiS ja selle alamaktide rakendamist kiirgustegevusloa omajal. Kiirgusohutuse spetsialist ja kiirgusekspert võivad töötada ka muudel kiirgustegevuse aladel kui meditsiin (tööstus, teadus, teenindus, radioaktiivsed jäätmed, heited, transport, seadusandlus, kiirgustegevuslubade taotlemine, rahvusvahelised põhimõtted kiirgusohutuses jne). Euratom 2013/59 toob selgelt välja eri rollid (mis nõuavad eri pädevusi) kiirguseksperdile, meditsiinifüüsika eksperdile ja kiirgusohutuse spetsialistile.
Tulenevalt erinevatest pädevustest on vajalik meditsiinifüüsika eksperdile kiirgusohutuse spetsialistina töötamiseks täiendav koolitus või pädevuse tõestamine kiirguseksperdina.
Arvestatud.
Kiirgus-ekspert Priit Ruuge
Kiirguseksperdil peab olema vastava valdkonna kõrgharidus ja 5-aastane töökogemus kiirgusohutuse valdkonnas. Teadmisi kontrollitakse eksami abil. Kiirguseksperdi väljaõpe on võrreldav meditsiinifüüsika eksperdi väljaõppega, kuid oma sisult erineb.
Vastava pädevuse, kogemuse ja väljaõppe korral võib meditsiinifüüsik taotleda kiirguseksperdi tunnistust. Taotluse riigilõiv on 60 eurot ja eksami tegemise aeg on mõned tunnid, mis ei sea takistust tunnistuse taotlemisel. Antud võimalus kehtib alates kiirgusohutuse spetsialisti koolituse erinõuete kehtestamisest. Samas võimaldab kiirgusekspertide tunnustamine pädeva asutuse poolt head koostööd, et paremini kontrollida seadusest tulenevat kohustust kiirgusohutuse spetsialistide välja õpetamisel.
Arvestades, et 100 kiirgusohutuse spetsialisti vajab kord viie aasta jooksul koolitust, siis aastas vajab koolitust 20 spetsialisti. Kui kaks koolitajat teevad kaks koolitust aastas, siis ühele koolitusele tuleb keskmiselt 5 inimest. Koolitajate arvu suurendamine ei tagaks kulude kokkuhoidu, kuna rühmade suurused läheksid ebamõistlikult väikeseks ja jääks ära osalejate omavaheline kogemuste vahetamine. Lisaks on mitmed teenuseosutajad, kes pakuvad kiirgusohutuse spetsialisti teenust. Võimalus saada kiirguseksperdiks, kiirgusohutuse spetsialistide teenuste kasutamine, võimalus kasutada kiirgusohutuse spetsialistina teiste erialade töötajad (mitte Eestis puudu olevaid meditsiinifüüsika eksperte ülekoormates) ja asjaolu, et täiendav koolitus maksab 750 eurot, tähendab, et täiendav kulu jääb oluliselt väiksemaks EBMÜ hinnangus toodust.
Ettepanek jätta Keskkonnaministri määruse 57 § 5 lõigete 1 ja 2 põhimõtted muutmata.
Arvestatud.