Turismi pikk vaade 2025-2035

1Eesti turismi pikk vaade 2025-2035

Sissejuhatus

LEHEKÜLG

3. Turismi hetkeülevaade aastal 2023

LEHEKÜLG

5. Eesmärgid, sihid, tegevussuunad ja vastutajad

LEHEKÜLG

Kokkuvõte

LEHEKÜLG

1. Visioon ja eesmärk

LEHEKÜLG

4. Läbivad põhimõtted

LEHEKÜLG

2. Turismitrendid ja arengueeldused

LEHEKÜLG

Turismivaldkonna pikaajaline arengudokument

Eesti turismi pikk vaade 2025–2035 Luues väärtust kestlikult (Creating value sustainably)

2

9 14

3 5

13

6

2

Sissejuhatus Turism on Eesti visiitkaart, mis suurendab riigi rahvusvahelist tuntust ja tõstab ka kohalike elanike elukvaliteeti.

Turism toetab ärisuhteid ja investeeringute kaasamist, mõjutab äriotsuseid ning aitab kaasa majanduskasvule

ja suurendab nii riigi kui piirkondade tulusid. 2023. aastal moodustas turism 16% Eesti teenuste ekspordist.

Väljaspool suuri linnu aitab turism edendada tööhõivet ja väikeettevõtlust, jagades väärtust üle kogu Eesti.

Majandusliku mõju kõrval toetab turism ka välissuhtlust, panustab riigi atraktiivsuse kasvu ja toetab teiste

sektorite edu. Loodus- ja kultuuripärand on turismi üks eeldusi, samas kui turism omakorda aitab kaasa pärandi

säilitamisele. Lisaks on paljud meie endi igapäevased teenused nagu toitlustamine, kultuurisündmused,

transpordiühendused jt, kvaliteetsemad ja jätkusuutlikumad tänu turistide ja kohalike elanike tarbimise

koosmõjule.

Eesti turismivaldkonna ambitsioon – luues väärtust

kestlikult – nõuab tulevikus konkurentsieelise

saavutamiseks sihipärast tegutsemist. Olla kompaktne

turismisihtkoht maailma juhtiva digiühiskonna, puhta

looduse, tohutu kultuurilise variatiivsuse ja autentse

gastronoomiaga – see on juba pool võitu, aga vajame

kõige selle ja muu eripära arendamist uudseteks

toodeteks, turismituluks ja märkimisväärset kasvu

külalislahkuse osas.

Eesti turismi pikk vaade 2025-2035 on

turismivaldkonda terviklikult käsitlev arengudokument

turismi pikaajaliste eesmärkide määratlemiseks ning

strateegiliste tegevussuundade seadmiseks. Pikk

vaade rõhutab, et ainult kõigi turismisektori osapoolte

– ettevõtjate, omavalitsuste, turismiorganisatsioonide

ja riigi – ning samuti turismist mõjutatud ja turismi poolt

mõjutatavate majandussektorite ühine ja järjepidev

panus võimaldab meil saavutada üle riigi turismiedu

ning luua atraktiivse ja kestliku turismisihtkoha.

Turismi pika vaate väljatöötamise aruteludes osales

ligi 300 turismi- ja teiste valdkondade esindajat.

Kaasamist ja koosloomet toetasid pika vaate

väljatöötamise põhiliseks lähenemiseks valitud

tulevikeseire põhimõtted ja metoodikad. Tulevikeseire

võimaldas arvestada erinevate mõjutegurite ja

võimalike tulevikega ning uurida laiemat muutuste

spektrit.

Turismi pika vaate 2025-2035 lähtekohaks ja

lahutamatuks osaks on selle 18 lisa. Pikk vaade on

omakorda katuseks turismivaldkonna tegevuskavade

koostamisel. Koostöös sektoriga valmivad

4-aastased tegevuskavad ehk turismistrateegiad.

Tulemuste saavutamist seirab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi juurde loodud

turisminõukoda turismi eest vastutava ministri

juhtimisel.

3Eesti turismi pikk vaade 2025-2035

Uuendusmeelsem ↗ oleme oma unikaalsuse

ja eripära (digiriik, loodus, kultuur) uuenduslikult turismitoodetesse lõiminud ja turismituluks pööranud

↗ oleme ennetavalt teadlikud klientide soovidest tehnoloogia ja andmepõhiselt toimivate turismitoodete kaudu

↗ pakume erilist turismikogemust läbi digitehnoloogia targa kasutuse

Kestlikum ↗ oleme külalislahked ja

külalistele avatud ning juba esmakülastajaid arusaadavalt motiveerinud keskkonnasõbralikuks meilviibimiseks

↗ oleme oma panuse andnud meie looduskeskkonna ja kultuuripärandi säilitamisse

↗ Eestisse jõudmine ja siin liikumine on nähtamatult mugav ja ligipääsetav kõikidele

↗ turismiettevõtjad on pühendunud kestlikkusele ja suudavad seda tõestada

Kokkuvõte Eesti turismi pika vaate visiooni kohaselt on Eesti 2035. aastal ootustele vastavate turismitoodetega

tuntud, kestlik ja uuenduslik sihtkoht, mis on turismi lisandväärtuse kahekordistanud. Turismiga rahulolu

nii Eesti elanike kui ka välisturistide seas peab olema kõrge. See tähendab, et suudame olla tulevikuturistile

tuntud ja eristuv sihtkoht, kuhu tuleb teadlik äri- ja puhkusereisija. Sektor ise on saavutanud säilenõtkuse ja

täidame kogu aasta vältel pikemate külastuste saavutamise eesmärgi.

Turismi pika vaate visiooni ja eesmärkide elluviimiseks on vaja:

↗ kasvatada kõrgema lisandväärtusega turismi, eelkõige äriturismi osakaalu, sidudes Eesti turismi

digiriigi kuvandiga ja tekitades huvi külastada maailma juhtivat digiühiskonda;

↗ kasvatada oluliselt Eesti kui turismisihtriigi tuntust teadlike ja vastutustundlike külastajate seas

kasutades nutikalt tulevikuehnoloogiate võimalusi;

↗ teha arenguhüpe turistide liikumisvõimaluste, toodete ja info digitaalse kättesaadavuse ja

ligipääsetavuse osas arendades meie eripäraks uuenduslik liikuvusinfo ja transpordilahendused, nende

kättesaadavus ja kasutusmugavus;

↗ toetada tugevate turismitoodete arendamist tõmbekeskustest väljaspool autentseteks kogemusteks

ja ootusi ületavaks külalislahkuseks. Seda toetavad tugevad turismisihtkoha juhtimisorganisatsioonid

(DMOd);

↗ tõsta turismisektori mainet hinnatud tööandjana investeerides suuremat lisandväärtust loovasse

haridusse ja oskuste arendamisse ning kohandades ärimudeleid vastavalt tööjõuturu olukorrale;

↗ tagada laiemalt avaliku sektori kui võimaldaja roll turismi arengus analüüsides ja arvestades riigi

poliitikaotsustes turismimajandusele tekkivaid mõjusid ning tagades ettevõtjatele konkurentsivõimelise

tegutsemiskeskkonna;

↗ luua tugev ja nutikas turismimajandus üle Eesti tagades, et turismiettevõtja on ettevõtlusteadlik,

kestlik, tehnoloogiat ja digitaliseerimist kasutades efektiivne ning loob uudsed ärimudelid ja eripäraseid

turismitooted.

Nende eesmärkide saavutamise tulemusena on 2035. aastaks toimunud järgmised muutused:

Tuntum ↗ oleme sihtriikides hästi tuntud

tänu aastaringselt toimuvatele põnevatele rahvusvahelistele sündmustele ja kvaliteetsetele turismi ja äriturismi võimalustele

↗ turism on mainekas valdkond enese teostamiseks ja ettevõtluseks

4

LÄ B

IV A

D

V Ä

Ä R

T U

S E

D A

R E

N G

U -

E E

LD U

S E

D T

E G

E V

U S

S U

U N

A D

T U

LE M

U S

S A

M B

A D

Visioon: Eesti on aastal 2035 tuntud, kestlik ja uuenduslik sihtkoht ning turismi panus majandusse on kahekordistunud.

Eesmärk on tõsta Eesti tuntust meie eripära konkurentsieeliseks muutmise ja nutika turundamise abil. Eesti turismisektor on efektiivne, digitaalselt arenenud, keskkonnasõbralik ja pakub aastaringselt autentseid turismitooteid üle Eesti. Kõrgetasemeline külalislahkus tagab turismi osapoolte, kohalike elanike ja turistide kõrge rahulolu.

Peamised mõõdikud ↗ Turismimajanduse

lisandväärtuse 2-kordne kasv

↗ Eesti elanike ja välisturistide rahulolu kasv turismiga Eestis

DIGIPÖÖRE INNOVATSIOONIPÖÖRE KESTLIKKUS sh ROHEPÖÖRE

Oleme kõik Eesti

positiivse kuvandi

saadikud

Tunneme vastutust järgnevate

põlvkondade ees

Mõistame ja tutvustame turismi laiemat

sotsiaal-majanduslikku kasu Eesti eri

sektoritele

Hindame

eestimaalastena Eestit kui

erilist reisisihtkohta

Väärtustame kohalikku ja

rõhutame meie eripära

Oleme ausad ja läbipaistvadÜletame külastaja

ootusi

Arendame turismi

koos

↑ Rahvusvahelised

ühendused

↑ Transpordi piisavus

Eestis liikumiseks

↑ Turismiinfo kiire

leitavus

↑ Väljaspool Tallinna

ööbimiste arv

↑ Rahvusvaheliselt

tunnustatud

kestlikud

turismisihtkohad

↑ Turismiettevõtete

lisandväärtus

hõivatu kohta

↑ Turismiga seotud

teadustööd

↑ Turismiettevõtte

digitaliseeritus

↓ Majutuse ja toit-

lustuse ekspordi

lisandväärtuse

süsinikusisaldus

↑ Turismitoodete

eksport

↑ Äriturismi osakaal

↓ Hooajalisus

This is an Adobe® Illustrator® File that was saved without PDF Content. To Place or open this le in other applications, it s ould be re-saved from Adobe Illustrator with the "Cr ate PDF Compatible File" option turned on. This option is in the Illustrator Native Format Options dialog box, which appears when saving an Adobe Illustrator le using the Save As command.

This is an Adobe® Illustrator® File that was saved without PDF Content. To Place or open this le in other applications, it should be re-saved from Adobe Illustrator with the "Create PDF Compatible File" option turned on. This option is in the Illustrator Native Format Options dialog box, which appears when saving an Adobe Illustrator le using the Save As command.

This is an Adobe® Illustrator® File that was saved without PDF Content. To Place or open this le in other applications, it should be re-saved from Adobe Illustrator with the "Create PDF Compatible File" option turned on. This option is in the Illustrator Native Format Options dialog box, which appears when saving an Adobe Illustrator le using the Save As command.

This is an Adobe® Illustrator® File that was saved without PDF Content. To Place or open this le in other applications, it should be re-saved from Adobe Illustrator with the "Create PDF Compatible File" option turned on. This option is in the Illustrator Native Format Options dialog box, which appears when saving an Adobe Illustrator le using the Save As command.

This is an Adobe® Illustrator® File that was saved without PDF Content. To Place or open this le in other applications, it should be re-saved from Adobe Illustrator with the "Create PDF Compatible File" option turned on. This option is in the Illustrator Native Format Options dialog box, which appears when saving an Adobe Illustrator le using the Save As command.

This is an Adobe® Illustrator® File that was saved without PDF Content. To Place or open this le in other applications, it should be re-saved from Adobe Illustrator with the "Create PDF Compatible File" option turned on. This option is in the Illustrator Native Format Options dialog box, which appears when saving an Adobe Illustrator le using the Save As command.

This is an Adobe® Illustrator® File that was saved without PDF Content. To Place or open this le in other applications, it should be re-saved from Adobe Illustrator with the "Create PDF Compatible File" option turned on. This option is in the Illustrator Native Format Options dialog box, which appears when saving an Adobe Illustrator le using the Save As command.

This is an Adobe® Illustrator® File that was saved without PDF Content. To Place or open this le in other applications, it should be re-saved from Adobe Illustrator with the "Create PDF Compatible File" option turned on. This option is in the Illustrator Native Format Options dialog box, which appears when saving an Adobe Illustrator le using the Save As command.

Turism toob aasta

ringi atraktiivse

turismisihtkohana

eksporditulu

↗ Turismiturundus

↗ Tootearendus

(eksport,

sesoonsus,

eripära, nt digiriigi

tootestamine)

↗ Äriturism ja taristu

↗ Rahvusvahelised

üritused ja taristu

↗ Rahvusvaheline

võrgustumine

Sujuvad ja mit-

mekülgsed trans-

pordiühendused ning

digitaalne ühenduvus

on turismi arengu

eelduseks on turismi

arengu eelduseks

↗ Rahvusvahelised

ühendused

↗ Kestlik ja

integreeritud

transpordivõrgustik

↗ Uuenduslikud

transpordilahen-

dused

↗ Sujuv reisiteekond

↗ Turismiinfo

kättesaadavus

↗ Turismi

andmevõimekus

↗ Digitaalne

ühenduvus

↗ Ruumilise

keskkonna

ligipääsetavus

Mitmekülgne,

külalislahke ja

elujõuline turism

ka väljaspool

tõmbekeskusi toetab

kohalikku elu ja

võimestab eripära

↗ DMOd kui turismi

piirkondlikud kom-

petentsikeskused

↗ Piirkondlike

turismiettevõtjate

võimekus

↗ Pärandi hoidmine

↗ Sihtkohtade

kvaliteedimärgised

↗ Turismi regionaalne

mõju

↗ Külastaja rahulolu

Turism stabiilse ja

tulusa ettevõtlus-

valdkonnana loob

töötajatele head

karjäärivõimalused

↗ Efektiivne koostöö

teiste sektoritega

↗ Turismiga

arvestamine

↗ Turismiettevõtjate

maine tööandjana

↗ Turismiharidus

↗ Teadmised ja

oskused

↗ Võimestav

õigusloome

↗ Aus konkurents

↗ Vähekoormav

järelevalve

Turismiettevõtete

nutikus,

uuenduslikkus ja

kestlikkus toob

säilenõtkuse

↗ Uudsed

lahendused ja

ärimudelid

↗ Digivõimekus

↗ Ettevõtete

andmevõimekus

↗ Reaalajamajandus

↗ Ettevõtete

keskkonnajalajälg

ja kestlikkus

↗ Eetilised äritavad

↗ Ligipääsetavad

turismitooted ja

-info

5Eesti turismi pikk vaade 2025-2035

1. Visioon ja eesmärk VISIOON

Eesti on aastal 2035 tuntud, kestlik ja uuenduslik sihtkoht ning turismi panus majandusse on

kahekordistunud.

Eesmärk on tõsta Eesti tuntust meie eripära konkurentsieeliseks muutmise ja nutika turundamise

abil. Eesti turismisektor on efektiivne, digitaalselt arenenud, keskkonnasõbralik ja pakub aastaringselt

autentseid turismitooteid üle Eesti. Kõrgetasemeline külalislahkus tagab turismi osapoolte, kohalike

elanike ja turistide kõrge rahulolu.

2025 2035

Välis- ja siseturistide ööbimised 1,5 x

Kogu lisandväärtu s 2 x

Lisandväärtus töötaja kohta 2,2 xKülaliste rahulolu

Töötajate arv Ekspordi lisandväärtuse süsinikusisaldus

Joonis 1: Eesti turismi suundumused 2035

Soovime saavutada turismisektori lisandväärtuse

kahekordse kasvu, mille aluseks on kõrge kvaliteet

ning nii Eesti elanike kui välisturistide rahuolu

turismiteenustega. Arvestades, et Eesti hinnatase

on märkimisväärselt tõusnud, konkurents meie

piirkonnas aina tiheneb ja sektori töötajate arv ei kasva,

peame olema efektiivsed ningrakendama nutikaid

ja uuenduslikke lahendusi. Eesmärgi saavutamiseks

arendame Eesti eripära konkurentsieeliseks, kasutades

tulevikutehnoloogiaid, keskkonnasõbralikke lahendusi,

andmepõhist juhtimist ja veelgi nutikamat turundamist,

et meie turismipakkumus jõuaks sihtgrupini. Eestlaslik

avatus ja sõbralikkus, Eesti puhas keskkond ja erilised

lood põimituna meie eluviisi digitaalse sujuvusega on

köitvad ja tagasikutsuvad, kuid me peame seda ise

esile tõstma. Vajame uuenduslikke koostöömudeleid

turismisektori sees ning teiste sektoritega (teadus-

arendustegevus, IT-, loome-, avalik sektor jt). Fookuses

on äriturismi osakaalu suurendamine, mis toetab

madalhooaega ja panustab välisturistide arvu kasvu,

sest ärituristid naasevad sageli puhkuseturistidena, et

avastada Eesti eri paiku. Külalislahkuse kvaliteedi kasv

loob turismitooteid, mis ületavad külastajate ootusi

ning mille üle saavad uhkust tunda nii ettevõtjad kui

ka kohalikud elanikud. (vt joonis nr 1).

Visiooni elluviimisel toetume viiele

tegevussambale:

1. Turism toob aasta ringi atraktiivse turismisihtkohana

eksporditulu

2. Sujuvad ja mitmekülgsed transpordiühendused

ning digitaalne ühenduvus on turismi arengu

eelduseks

3. Mitmekülgne, külalislahke ja elujõuline turism ka

väljaspool tõmbekeskusi toetab kohalikku elu ja

võimestab Eesti eripära

4. Turism stabiilse ja tulusa ettevõtlus- valdkonnana

loob töötajatele head karjäärivõimalused

5. Turismiettevõtete nutikus, uuenduslikkus ja

kestlikkus toob säilenõtkuse

Vaata ka: Lisa nr 1 (koostamisprotsess, rakendamine), 12 (seosed teistega), 14 (mõõdikud), 15 (metoodika), 16 (kaasatute ülevaade)

6

2. Turismitrendid ja arengueeldused MEGATRENDID

↗ Ekstreemsed ja kiiresti muutuvad

ilmastikuolud: Mõjutavad reisiotsuseid, üldisi

väärtuseid, poliitikaid ja majandust.

↗ Kestlikkuse väljakutsed ja ülereguleerimine:

Kestlikkus on oluline, kuid selle järgimine võib

olla kulukas, ja tarbijate reisieelistusi on raske

muuta.

↗ Sihtkohtade kandevõime: Kliimamuutused

nõuavad kestlikkuse põhimõtete järgimist.

Kestlikkuse eesmärgid sihtkohtade

koormustaluvuse arvestamist. Samal

ajal suureneb inimeste teadlikkus

loodushoidlikkusest ja reisihäbist.

M EGATR E N DI D

TU R I S M I M EGATR E N DI D

S EO S E D E E STI TU R I S M I

TU LEVI KU GA

↗ Põlvkondade vahetumine ja vananev

rahvastik: Uued sihtrühmad ja erinevad

vajadused, sealhulgas tervise ja pikaealisusega

seotud teenused.

↗ Tehnoloogia areng ja andmete kasutamine:

Tehnoloogia ja andmestumine pakuvad uusi

võimalusi kliendisuhtluses ja protsesside

juhtimises, kuid nõuavad ka tasakaalu leidmist

inimliku kontakti ja digiteenuste vahel ning oluline

on ka andmete mõistmis- ja kasutusvõime kasv.

↗ Väsimus tehnoloogiast ja inimsuhete

tähtsus: Kasvav soov puhata tehnoloogiast ja

otsida rohkem inimsuhtlust.

↗ Geopoliitilised pinged: Suurenev ebakindlus,

mis nõuab paindlikke strateegiaid ja

kohanemisvõimet.

7Eesti turismi pikk vaade 2025-2035

TURISMIMEGATRENDID

↗ Reisisoov ja virtuaalne reisimine: Inimesed

jätkavad reisimist, kuna see on loomuomane,

sealhulgas virtuaalne reisimine.

↗ Turismisihtkohtade kontsentratsioon:

Suur osa reisijatest keskendub vähestele

populaarsetele sihtkohtadele, samas

reisikulutused on sageli kodulähedased.

↗ Nišiturismi ja autentsuse kasv: Vähem

tuntud sihtkohad muutuvad populaarsemaks,

sealhulgas suunamudijate ja kõneiskute mõjul,

sest turistid otsivad autentseid kogemusi ja

olulist väärtust võib pakkuda ootusi ületav

külalislahkus.

SEOSED EESTI TURISMI TULEVIKUGA

Tänaste trendide ja nende põhjal eesootavate olukordade ette kujutamisel, kui tänased trendid veelgi

võimenduvad, hakkame nägema seoseid Eesti turismi arendamisel:

↗ kliimamuutused muudavad turismivooge ja

sihtkohtade eelistusi Euroopas

↗ enam hinnatakse riikide ja turismiettevõtjate

pühendumist kestlikkusele ning arusaa-

davaid ja ühtseid kestlikkuse sertifikaate

↗ aeglane turism kogub hoogu

↗ eeldatakse personaalsust ja ligipääsetavust

↗ tehnoloogia aitab luua sujuvaid

reisikogemusi

↗ eelistatakse enda profiilile sobilikke

huvitavaid ja unikaalseid sihtkohti, kus ei ole

massiturismi

↗ Huvipõhine ja ootamatutel põhjustel

reisimine: Reisi eesmärgid on mitmekülgsed,

sealhulgas eraldusturism ja altruistlik reisimine,

mis peegeldavad uue põlvkonna reisijate

eelistusi.

↗ Aeglase ja nomaadse reisimise trend: Kasvab

soov ühendada reisimist ja elustiili, eelistades

pikemaid ja rahulikumaid kogemusi.

↗ Vaikuse ja eksklusiivse turismi kasv:

Luksusturism ja vaikuse pakkumine muutuvad

nišisihtkohtade võimaluseks.

↗ Regeneratiivne turismi kasv: Kasvab reisimine,

mis on suunatud sihtkohtade ja kogukondade

aktiivsele taastamisele ja positiivse mõju

loomisele.

Eesti mõõduka kliimaga suved, pikenevad soojad

sügised, neli või koguni viis aastaaega koos Soomaaga;

laeva ja rongisõidu kaugusel olevate sihtkohtadele

Eesti atraktiivsuse kasv

kestlikkus on Eesti turismis hügieenifaktoriks ja oluline

on Eesti kõrge koha hoidmine rahvusvahelistes

kestliku sihtkoha indeksites, külastaja harimine kestliku

turismi teemadel

meie tugevuseks on kiire internet ja kaugtöövõimalused

üle Eesti, stabiilne ja hea taristu, turvaline elukeskkond

meie võimaluseks on Eesti digiühiskonna võimaluste

rakendamine turismis erinevate vajadustega

sihtgruppide ootuste täitmiseks

digiplatvormide ja andmestumise abil turistide

huvidele vastavate reisitoodete loomine ja parema

leitavuse tagamine

Eesti kui kestliku turismisihtkoha nähtavuse

kasvatamine vastutustundliku avastaja sihtkohana.

8

KESTLIKKUS JA ROHEPÖÖRE

↗ Kestlik turism arvestab majanduslike,

sotsiaalsete ja keskkonnamõjudega, tagades nii

külastajate kui ka kohalike kogukondade heaolu.

Selle eesmärk on säästa loodusressursse,

säilitada kultuuripärandit ja tagada pikaajaline

majanduslik kasu.

↗ Turismitegevused peavad olema kooskõlas

ÜRO säästva arengu eesmärkidega, panustades

näiteks keskkonnakaitse, ringmajanduse ja

loodusressursside säilitamisse.

↗ Turismiettevõtjad saavad aidata vähendada

süsinikujalajälge, rakendades taastuvenergia

lahendusi ja toetades kohalikke ökosüsteeme.

↗ Kohalik transpordisektor ja teenusepakkujad

peavad rohepöörde eesmärkidest lähtuma, et

muuta sektor süsinikuneutraalsemaks.

INNOVATSIOONIPÖÖRE

↗ Innovatsioon on turismi arengu võtmetegur,

kuid seni veel vähe realiseeritud.

↗ Uued tehnoloogiad nagu liitreaalsus,

automatiseerimine ja tehisintellekt võimaldavad

luua unikaalseid ja personaliseeritud elamusi, mis

eristavad sihtkohti ja ettevõtteid konkurentidest.

↗ Koostöö teadusasutuste ja teiste sektoritega,

nagu IT, on hädavajalik, et arendada välja

uusi ärimudeleid ja teenuseid, mis toetavad

nii majanduslikku kui ka keskkonnaalast

jätkusuutlikkust.

Lisaks trendidega arvestamisele mõjutab turismisektori edukust ja tulevikukindlust ka kestlikkuse, rohe-,

digi- ja innovatsioonipöördega ärimudelites arvestamine ja horisontaalselt ka Eesti ettevõtluskeskkonna

konkurenstivõime:

DIGIPÖÖRE

↗ Digitaliseerimine pakub turismisektorile

mitmeid võimalusi, alates ressursikasutuse

optimeerimisest kuni andmepõhise

otsustusprotsesside parandamiseni.

↗ Digilahendused võivad vähendada kulusid,

suurendada konkurentsivõimet ja parandada

külastajate kogemusi.

↗ Samuti muudab digitaliseerimine turismi

ökosüsteemi, vähendades vahendajate rolli

ning suurendades otsese suhtluse võimalusi

klientide ja pakkujate vahel.

↗ Turismiettevõtjad peavad omandama uusi

digioskusi ja investeerima tehnoloogilisse

arengusse, et säilitada konkurentsivõime.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA

KONKURENTSIVÕIME

↗ Eesti turismi pikaajalise kasvu toetamiseks on

vajalik ettevõtluskeskkond, mis pakub stabiilset

ja võimestavat õigusruumi, sh maksusüsteemi,

minimaalset bürokraatiat ning sujuvaid

investeerimisvõimalusi, mis soodustaks uute

turismimudelite ja tehnoloogiate kasvu.

↗ Edukaks ja jätkusuutlikuks arenguks vajab

ärikeskkond tugevat (digi)taristut, sh kiire

internet, energia kättesaadavus.

↗ Arvestades geopoliitilisi tegureid, on oluline, et

riik looks turvatunde ja julgeoleku tagamiseks

kaitsevõime, soodustades seeläbi ettevõtjate

kindlustunnet ja pikaajalisi investeeringuid

turismisektorisse.

Vaata ka: Lisa nr 2 (trendid), 8 (majandusanalüüs), 10 (arengueeldused), 11 (ÜRO säästev areng)

9Eesti turismi pikk vaade 2025-2035

3.1. Eesti turismi ökosüsteem ja ettevõtluskeskkond 2023

Turismil on oluline majanduslik mõju, eriti

Eesti teenuste ekspordi kasvatamises. Turism

toetab tööhõivet ja väikeettevõtlust üle Eesti,

eriti väljaspool suuremaid linnu, aidates jaotada

lisandväärtust piirkondade vahel. Enamik

turismisektori lisandväärtusest tekib majutuses,

toitlustuses, meretranspordis ja reisikorralduses.

Lisaks majanduslikule mõjule toetab turism Eesti

kultuuripärandi, looduse ja ajaloo säilitamist,

suurendades riigi kultuurilist ja diplomaatilist mõju.

Turism toimib „pehme võimu“ vahendina, aidates

luua positiivseid rahvusvahelisi suhteid ja kujundada

Eesti mainet üleilmselt. Tänu turismile suurendame

rahvusvahelist solidaarsust ning seeläbi Eesti

positsiooni ja julgeolekut maailmas.

5-7% Eesti SKP-st

on turism

16% Eesti teenuste

ekspordist on turism

1,8 mld € turismiteenuste eksporti aastas

1 € turismis loob 0,46 eurot lisandväärtust

teistes sektorites

0,26 € jõuab iga turisti kulutatud eurost

maksudesse

3. Turismi hetkeülevaade aastal 2023

Vaata ka: Lisa nr 8 (majandusanalüüs)

Turismiettevõtetes oli 2023. aastal hõivatus 4,8% (ca

30 000 inimest) kõigist hõivatutest. 2022. aastal oli

majutuse, toitlustuse ja reisikorralduse tegevusaladel

kokku umbes 5000 ettevõtet, mis moodustas 3,4%

kõigist ettevõtetest ja mis andsid kogu ettevõtluse

lisandväärtusest 2,3%. Mikroettevõtete suur osakaal

tähendab, et innovatsioonipotentsiaali ärakasutamine

on olnud piiratud. Turismiökosüsteem töötab ühtse

eesmärgi nimel: luua külastajatele meeldejäävaid

kogemusi ja võimendada turismiettevõtteid,

toetades samal ajal kohalike kogukondade heaolu ja

keskkonnakaitset (joonis nr 2).

ca 80% mikroettevõtted

5000 turismiettevõtet

2,3% ettevõtete

lisandväärtusest turismist

Tugev riigiga koostöötav

turismisektor

7 DMOd

10

MKM

Kohalik elanik,

turist,

turismiettevõtja

Statistikaamet

Maksu- ja Tolliamet

Terviseamet

Töötukassa

Kutsekoda

RMK

KIK

KA

Päästeamet

Muinsuskaitse

Välisesindused

Joonis nr 2: Eesti turismi ökosüsteem ja seosed1

Eesti turismiökosüsteemi olulisemad osapooled on kaasatud 2022. aastal turismi eest vastutava

ministri poolt moodustatud turisminõukotta: EIS, teised ministeeriumid (Kultuuriministeerium, Haridus-

ja Teadusministeerium, Kliimaministeerium jt), turismiliidud, DMOd ja ettevõtjad. Turismitegevuse

(reisiteenused, majutusteenused) üldine raamistik on loodud turismiseaduses ja selle alamaktides. Seaduse

järelevalve toimub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis.

Vaata ka: Lisa nr 3 (turismi ökosüsteem)

1 MKM – Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium; RM – Rahandusministeerium; REM – regionaal- ja põllumajandusministeerium; HTM - Haridus- ja teadusministeerium, KUL – Kultuuriministeerium; KLIM – Kliimaministeerium; VäM – Välisministeerium; SIM – Siseministeerium; JUM – Justiitsministeerium; EIS - Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismiosakond; TTJA - Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; Turismiliidud - MTÜ Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, MTÜ Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit, MTÜ Eesti Spaaliit, MTÜ Eesti Maaturism, MTÜ Eesti Konverentsibüroo, Külalislahkuse klaster, MTÜ Eesti Loodusturismiühing, Eesti Giidide Liit; RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus; KIK – Keskkonnainvesteeringute Keskus; KA – Keskkonnaamet;

Lennud, sadamad, bussid, rongid, m aanteed

Õppeasutused ja iseõppim ine

EIS / turismiliidud / DM O

d /T TJA

/ teised m inisteeriumid: HTM, KUL, KLIM, VäM, R

EM , R

M , S

IM , J

U M

11Eesti turismi pikk vaade 2025-2035

3.2. Eesti atraktiivse turismisihtkohana 2023

3.3. Turisminõudlus 2023

Eesti on maailma juhtiv digiühiskond ja tuntud

kestliku turismisihtkohana, mis loob meile eeliseid

rahvusvahelisel tasandil. 2023. aasta Euromonitori

kestliku turismi indeksis asub Eesti kõrgel neljandal

kohal. Lihtne ligipääs ja mugavad liikumisvõimalused

sihtkohas tugevdavad atraktiivsust turistide silmis.

Eesti turisminõudlust iseloomustab peamiselt meie

lähiriikide elanike huvi siia tulla (2023. aasta seisuga

peamised turistid Soomest, Lätist, aga ka Saksamaalt

ja Leedust). Välisturistide 2023-2024. aasta uuring

näitas, et rahulolu Eesti turismiteenustega on kõrge

ning 82% küsitletutest peab tõenäoliseks Eestisse

tagasipöördumist lähima viie aasta jooksul. Eesti

turismi eripära ja kestlikkus loovad tugeva aluse

Oluline on ka turvalisus, mida hindavad nii elanikud

kui ka külastajad (88% eestimaalastest peab Eestit

turvaliseks riigiks). Eesti atraktiivsust suurendavad

ka meie puhas õhk, rikkalik kultuur ja sündmused,

sealhulgas kõrgelt hinnatud konverentsi- ja

ürituskorraldus ja restoranid.

tulevaseks kasvuks ja arenguks. Sageli külastatakse

Eestit koos naaberriikidega nagu Soome, Läti ja

Leedu, aga ka Rootsi. Rasketel kriisiaastatel ei ole

Eesti turismiettevõtjad ja -organisatsioonid häid aegu

ootama jäänud, vaid on töötanud uue kasvu nimel.

Eesti turismiettevõtjad pakuvad üha uusi unikaalseid

elamusi, mis on nõudluse suurendamise eelduseks.

2. koht ÜRO digiriigi

teenuste edetabelis (2024)

6,37 mln sise- ja välisturisti

ööbimist

4. koht kaugtöö sihtkohtade

edetabelis (Global Citizen

Solutions 2024)

37% ööbimisi kolmel

suvekuul

üks 7-st riigist maailmas, kus õhu kvaliteet

vastab WHO normidele

(IQAir 2023 World Air Quality Report)

52% Tallinnast

väljaspool ööbimisi

giid Eestis (2022. aastast

alates)

ärituriste

4. koht kestliku turismi

indeksis (Euromonitor

International 2023)

39% älisturistidest

Soomest

Michelini

23%

Vaata ka: Lisa nr 4 (atraktiivne turismisihtkoht), 8 (majandusanalüüs), 13 (DMO eesmärgid)

Vaata ka: Lisa nr 5 (turisminõudlus), 8 (majandusanalüüs), 13 (DMO eesmärgid)

12

3.4. Ühendused ja ligipääsetavus 2023

3.5. Turismiharidus ja tööjõud 2023

Mugav ja hubane Tallinna Lennujaam ning

kaasaegne Tallinna Sadam tagavad kvaliteetse ja

meeldiva reisikogemuse Eestisse saabumise hetkest

alates. Meie peamised sõlmpunktid on Stockholm,

Frankfurt, Helsinki ja Riia. Rahvusvahelised

ühendused paranevad järk-järgult. Sujuvad

laevaühendused Soome ja Rootsiga toetavad

pidevat ja tihedat külaliste liikumist riikide vahel,

mis suurendab Eesti positsiooni atraktiivse ja

Oleme olukorras, kus majanduse areng, nõudlus

tööjõu järele ning rahvastiku vananemine, on

viinud tööturule lisanduvate uute inimeste

arvu vähenemiseni. Välistööjõud (sh Ukraina

sõjapõgenikud) on aidanud majutus- ja

toitlustusvaldkonnas tööjõukriisi leevendada,

kuid hõivemuutust perioodil 2022-2031

turismisektoris ei prognoosita. Vaatamata sellele,

et turismisektoriga seotud haridust antakse

ligipääsetava turismisihtkohana. Väliskülastajate

2023-2024. aasta uuring näitas, et rahul ollakse

ka Eesti turismiinfo kättesaadavusega. Küll aga

ollakse vähem rahul Eesti-sisese ühistranspordiga

ja selle ligipääsetavusega. Digitaliseerimine on

ettevõtjate seas oluline, kuid täiemahuline terviklik

digitaliseerimine ja sellega saavutatav efektiivsuse

kasv on veel ees. Seda toetab ka erinevate

digilahenduste pakkumise kasv turul.

kokku 19 õppeasutuses, neist neli on kõrgkooli

ja 15 kutsekooli, tajuvad tööandjad majutuses ja

toitlustuses ning kaubanduses tööjõupuudust, mis

on siiski enam seotud voolavuse, töö iseloomu ning

töötingimustega. Tänu Michelini giidi olemasolule

Eestis ja erinevatele teavitustegevustele on noorte

seas koka ja restoranipidamine enam positiivset

tähelepanu saanud, kuid tööturul on endiselt

kokkadest puudus.

1. koht Euroopa

lennujaamade hulgas

(ASQ Awards 2024)

30 000 hõivatut

turismiga seotud tegevusaladel

16 uut külastust minutis www.visitestonia.com

portaalis

75% naiste osakaal

hõivatutest majutuses ja toitlustuses

44 regulaarliini

sihtkohta Tallinna Lennujaamast

30% majutuses ja toitlustuses hõivatutest

15-24-aastased

Tallinna Sadam „Best Smart Port“

(Global Smart Ports Summit

2023)

laevakülastust Soome ja rootsi

turismi kõrg- ja kutseõppeasutust

1996. aastast turismi

kõrgharidus Eestis

1. koht 5500

19

Vaata ka: Lisa nr 6 (ühendused), 8 (majandusanalüüs)

Vaata ka: Lisa nr 7 (haridus, tööjõud)

13Eesti turismi pikk vaade 2025-2035

4. Läbivad tegutsemispõhimõtted Turismisektori tegutsemispõhimõtted on väärtused, mis loovad eeldused vastutustundlikuks ja kestlikuks

arenguks, pakkudes kasu külastajatele, kohalikele kogukondadele ja ettevõtjatele. Üheskoos saame säilitada

kohalikke traditsioone ja loodust, pakkudes unikaalseid ja kvaliteetseid elamusi. Kui kõik sektori osapooled

– ettevõtted, omavalitsused, turismiorganisatsioonid ja riik – rakendavad neid väärtusi, saame ühiselt luua

atraktiivsema ja kestlikuma turismikeskkonna.

Oleme kõik Eesti positiivse kuvandi saadikud

Ületame külastaja ootusi

Tutvustame turismi laiemat sotsiaal-majanduslikku kasu

Eesti on hinnatud reisisihtkoht ka kohalikule

Tunneme vastutust järgnevate põlvkondade ees

Oleme ausad ja läbipaistvad

Väärtustame kohalikku ja rõhutame meie eripära

Tunnustame Eestit ja meie turismiettevõtjaid, loodust, toitu ja kultuuri nii Eestis kui välismaal olles, sh tuginedes Eesti kui turismisihtkoha turundussõnumitele ja narratiividele

Oleme külastajakesksed ja keskendume turismikogemuse süstemaatilisele parendamisele, kõik selleks, et turist lahkuks Eestist väga heade emotsioonidega ja sooviks tagasi tulla.

Mõistame ja räägime turismi mõjust kogu Eesti majandusele ja turismist kui osast ühiskonnaelu tervikust, mitte ainult osakaalust SKP-s väljaspool turismisektorit

Hindame välisturistide kõrval ka siseturiste – tõstame ka meie endi hinnangut oma loodus-, toidu- ja kultuuripärandi väärtusest, vähendame kulutuste Eestist väljaviimist

Turismiettevõtlus on kestlik majanduslikult, keskkondlikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt – kõik, mida teeme, täiendab paigavaimu, kestab kaua ning sulandub meie traditsioonidesse ja loodusesse. Eesti ei ole massiturismi sihtkoht

Tähtsustame ausat ettevõtlust nii partnerite kui klientidega suhtlemisel ja turundamisel, kvaliteedi ja hinna tasakaalu ning lubaduste täitmist

Eelistame kohalikku, hoiame turismitulud Eestis ja toome eestipärase esile. Kasvatame kvaliteeti ning võimaldame külastajatel tunnetada ja kogeda ehtsat Eestit. Oleme hoolivad kohalike kogukondade suhtes ning arendame sihtkohti terviklikult ja koostöös, et säiliksid looduslikud elupaigad, traditsioonid ja pärand ning elavneksid ettevõtlus ja kultuur. Mõjutame ja suuname ka külastajat hoidma ja väärtustama Eesti loodust ja inimesi.

Koostöö on Eesti turismi arendamise alus

Loome ja viime turismipoliitikat ellu kaasavalt – loome uuenduslikud koostöömudelid iga tasandit kaasates (riik, asutused, organisatsioonid, liidud, ettevõtted, haridusasutused jne)

Vaata ka: Lisa nr 1 (pika vaate koostamine), 8 (majandusanalüüs), 9 (võimalikud tulevikustsenaariumid), 10 (arengueeldused)

14

5. Eesmärgid, sihid, tegevussuunad ja vastutajad Meie eesmärk on liikuda turismisektori lisandväärtuse

kahekordse kasvu suunas, keskendudes jõudsalt Eesti

kui atraktiivse ja tuntud turismisihtkoha edendamisele.

Selle saavutamiseks panustame uuenduslikku ja

kestlikku arengusse, tugevdame transpordi- ja

digitaalset ühenduvust ning loome ettevõtluseks

soodsa tegutsemiskeskkonna. Tugevdame ettevõtjate

võimekust, et nad saaksid nutikalt ja efektiivselt

tegutseda, ning edendame turismi kui mainekat ja

atraktiivset tegutsemisvaldkonda. Koostöös teiste

sektoritega arendame kõrgema lisandväärtusega

turismiteenuseid ja loome selleks vajalikke eeldusi,

et tagada turismi panus majanduskasvu ja Eesti

rahvusvahelisse konkurentsivõimesse.

Turism toetab mitmeid riigi pikaajalise arengustrateegia

Eesti 2035 eesmärke, pakkudes majandusarengut,

rohepööret ja innovatsiooni, samal ajal tugevdades

Eesti positsiooni rahvusvahelisel tasandil ning toetades

kohalikke kogukondi ja regionaalarengut. Turism

panustab otseselt „Teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2030

(TAIE)“ lisaväärtuse ja ekspordi kasvu eesmärkidesse

ning fookusvaldkondade osatähtsuse tõusu (sh

otseselt fookusvaldkonda „Elujõuline Eesti ühiskond,

keel ja kultuuriruum“). Turism on oluline osa riigi

„Majanduspoliitika pikast plaanist 2035“.

PEAMISED MÕÕDIKUD

Turismi lisandväärtus, otsene ja kaudne mõju

(Statistikaamet)

Eesti elanike rahulolu turismiga (väljatöötamisel)

Väliskülastajate rahulolu turismiteenustega Eestis (EIS)

2023 BAASTASE

2 200 mln €

Selgumisel

73%

2035 SIHTTASE

4 300 mln €

Selgumisel

75%

15Eesti turismi pikk vaade 2025-2035

Eesti kui turismisihtkoha atraktiivsuse tõstmiseks ja

turisminõudluse suurendamiseks on oluline pakkuda

külastajatele tooteid, mis vastavad rahvusvahelistele

ootustele. Oluline on nutikate turundustegevustega

jõuda meie sihtgruppideni ja mõista kliendi ootusi

enne, kui ta Eestisse jõuab. Selle saavutamiseks tuleb

rakendada tulevikutehnoloogiaid ja arendada kõrgema

lisandväärtusega teenuste pakkumist, looduse, kultuuri,

Lisaks arendame ja jälgime, kuid ei sihista:

↗ Välis- ja siseturistide ööbimiste arv (Statistikaamet)

↗ Eesti positsioon rahvusvahelises jätkusuutliku turismi indeksis (Euromonitor Sustainable Travel Index)

↗ Eesti kui soovitatud atraktiivne turismisihtkoht rahvusvahelistes väljaannetes

↗ Multifunktsionaalse konverentsikeskuse olemasolu

↗ Aastaringselt rahvusvaheliste spordi- ja kultuurisündmuste korraldamiseks sektori vajadustele vastava

halli olemasolu

Tegevussuunad (vastutajad):

1. kõrge lisandväärtusega turismitoodete arendamine: Arendame kohalikel eripäradel ja Eesti digiriigil

põhinevaid turismitooteid, et laiendada ekspordipotentsiaali. Võimestame teisi turismitooteid koosmõjus

meie peamiste reisimotivatsiooni tekitajatega (nt Tallinna vanalinn jt). (MKM, EIS, DMOd, ettevõtjad)

2. rahvusvahelise äri- ja konverentsiturismi ning sündmuste arendamine ja turundamine: Arendame

rahvusvaheliste sündmuste kuvandit ning tulevaste külastajate teadlikkust ja motivatsiooni. Tugevdame

kultuuriturismi ja spordi- ning kultuurisündmuste rolli turismi arengus, sidudes need selgemalt

madalhooaja leevendamisega ning piirkondade atraktiivsuse kasvatamisega. Arendame äriturismi,

motivatsioonireiside korraldamist, arendades sealhulgas vajalikku taristut (nt rahvusvahelistele nõuetele

vastav multifunktsionaalne konverentsikeskus, sektori vajadustele vastav spordi- ja sündmustehall) ja

suurendades rahvusvahelist nähtavust. Oleme tuntud kogu aasta jooksul atraktiivsete festivalkultuuri-

ja, spordisündmusete ja ärisündmuste poolest. Rahvusvaheliste sündmuste kuvand on tugev ning

motiveerib külastajaid sh korduvkülastajaid Eestisse tulema. (MKM, KUL, EIS, DMOd, ettevõtjad)

pärandi, toidu, äriturismi teemavaldkondades ja ka

meie muu eripära arendada toodeteks ja turismituluks.

Tihendada tuleb rahvusvahelisi koostöövõrgustikke.

Lisaks peavad pakutavad turismitooted ja sündmused

pikendama välisturistide reiside kestust ja vähendama

sesoonsust. Diginomaadide arvu suurendamine

panustab samuti tuntuse ja tulude kasvu.

EESTI ON ATRAKTIIVNE TURISMISIHTKOHT

Äriturismi osakaal (Statistikaamet)

Turismiteenuste eksport (Statistikaamet)

Turismi sesoonsus (Statistikaamet)

2023 BAASTASE

23,3%

1 867 mln €

37%

2035 SIHTTASE

27%

3 900 mln €

35%

5.1. Tegevussammas nr 1: Eesti on kogu aasta atraktiivne turismisihtkoht

16

3. turismisektori rahvusvaheline võrgustumise ja koostöö arendamine: Teeme tihedat koostööd

Baltikumi ja Põhja-Euroopa riikidega sünergia ja rahvusvaheliste reisikogemuste sujuvamaks muutmise

eesmärgil. (MKM, EIS, liidud, ettevõtjad)

4. Eesti kui atraktiivse diginomaadide sihtkoha tuntuse kasvatamine: Kasutame Eesti digikuvandit ja

muud eripära ning regulatiivseid võimalusi, et luua eeldused olla diginomaadidele atraktiivne sihtkoht.

Teeme koostööd digiriigi ja e-residentsuse, ning teiste EIS tiimidega diginomaadidele suunatud sõnumi

võimendamiseks. (MKM, SIM, EIS)

5. Eesti kui sihtkoha nähtavuse ja tuntuse oluline tõstmine: Kasutame ära Eesti tugevused ja eripära

turismisihtkoha tuntuse suurendamiseks prioriteetsetel ning suurema tulupotentsiaaliga sihtturgudel.

Kasvatame Eesti tuntust turismisihtkohana nutika ja andmetele tugineva turundamisega nii lõpptarbijate

seas, sihtturgude reisikorraldajate hulgas kui ka sihtriikide meedia vahendusel fokuseerides potentsiaalse

turisti ostuotsuse kujunemise teekonnale tervikuna. Sealhulgas tõstame Eesti tuntust maailma tasemel

innovaatilise gastronoomia sihtkohana, sh näiteks Michelini giidi jt sõltumatute rahvusvaheliste

kvaliteedimärgiste tunnustus. (MKM, EIS, DMOd)

Kümne aasta perspektiivis on oluline, et Eestis oleks

hästi arendatud ja mitmekülgsed rahvusvahelised

ning riigisisesed transpordiühendused, samuti

turismiplatvormide ja ettevõtete digitaalne nähtavus,

mis toetavad turismisektori kestlikku arengut. Eesti-

Soome Rohekoridor (FIN-EST Green Corridor) tagab

keskkonnasõbraliku ja sujuva liikumise kahe riigi vahel,

soodustades konverentsi- ja äriturismi. Kruiisiturismi

puhul on tähtis tagada kohaliku majanduse kasu

ja vältida sihtkohtade ülekoormamist, säilitades

tasakaalu kestliku arengu ja külastajate rahulolu

vahel. Eestis tuleb edendada turvalisi reisivõimalusi

auto või jalgrattaga liikumiseks, pakkudes

omavahel ühenduvaid ühistranspordivõimalusi,

mis sobivad mugavaks liikumiseks ka väljaspool

Tallinna asuvatesse sihtkohtadesse. Oluline on, et

reisimine oleks ligipääsetav ja planeerimine lihtne,

kombineerides erinevaid transpordiliike. Parendada

on vaja turismitoodete ligipääsetavust (info, digi,

füüsiline keskkond, tooted, teenused). Ligipääsetava

ja kaasava turismi arendamise kaudu tagame, et Eesti

suudab pakkuda rahulikku ja isiklikku lähenemist

kõigile reisijatele, sealhulgas eakatele ja erivajadustega

inimestele. Digitaalsed lahendused ja süsteemide

omavaheline integreeritus peavad toetama

reisivõimaluste kiiret leidmist ja mugavat kasutamist,

tagades andmete tõrgeteta jagamise ja reaalajas

kättesaadavuse. See suurendab sektori tootlikkust

ja võimaldab paremini vastata külastajate ootustele,

muutes turismi Eestis veelgi ligipääsetavamaks ja

atraktiivsemaks. Turismiettevõtete käekäik sõltub

ka ülikiire interneti kättesaadavusest üle Eesti ning

meie küberruumi turvalisus ja usaldusväärsus

on horisontaalne baas ettevõtluseks. Teadlikkus

küberohtudest ja oskus oma tegevust kaitsta on

kindlasti oluline ka turismiettevõtjatele.

5.2. Tegevussammas nr 2: Sujuvad ja mitmekülgsed transpordiühendused ning digitaalne ühenduvus

17Eesti turismi pikk vaade 2025-2035

Lisaks arendame ja jälgime, kuid ei sihista:

↗ Transpordilahenduste piisavus turismi sihtkohtade külastamiseks

↗ Mugavate laevaühenduste olemasolu nii rahvusvaheliselt kui ka siseriiklikult

↗ Rail Baltica valmimine

↗ Ülikiire interneti kättesaadavus üle Eesti 100%

↗ Ligipääsetavate turismitoodete arv

↗ Online-broneerimis- ja müügikanalite olemasolu ja kasutamine

SUJUVAD JA MITMEKESED (DIGI)ÜHENDUSED

Rahvusvaheliste regulaarsete otselendude sihtkohtade

arv Tallinna Lennujaamast aasta 2. ja 24. nädalal

(Tallinna Lennujaam)

Rahvusvaheliste regulaarsete otselendude väljumiste

arv Tallinna Lennujaamast aasta 2. ja 24. nädalal

(Tallinna Lennujaam)

2023 BAASTASE

32/32

242/273

2035 SIHTTASE

42/50

370/450

Tegevussuunad (vastutajad):

6. välisturistidele sobivate rahvusvaheliste ühenduste arendamine: Tagame mugavad

transpordivõimalused (lennuk, laev, rong jt) Eestisse tulekuks. Soodustame uute rahvusvaheliste

lennuliinide arvu ja sageduse kasvu ja turundust. Soodustame reisilaevanduse (sh kruiis) kestlikku arengut.

Soodustame väikesadamates turismitoodete arengut. (MKM, KLIM, EIS, Tallinna Lennujaam, Tallinna

Sadam, ettevõtjad)

7. Eesti-siseste liikuvusvõimaluste arendamine: Täiustame Eesti-siseseid reisiteekondi, multimodaalseid

transpordilahendusi ja reisi pikemalt etteplaneerimise võimalusi, sh madala süsinikujalajäljega

liikumisviise (ühistransport, terviklikud jalgrattateevõrgustikud, jalgsi liikumine). Teeme uuenduslikest

transpordivahenditest meie eelise. (KLIM, TRAM, REM, ettevõtjad)

8 digitaalsete ühenduvuse arendamine: Arendame turismiinfo ja -toodete kättesaadavust ja

nähtavust digikanalites. Loome turiste ja turismiettevõtjaid toetavaid digilahendusi ning parandame

mobiilseadmete ja digiplatvormide kasutusmugavust nii välisturistidele kui ka siseturistidele (nt kodulehed,

broneerimissüsteemid jm) (MKM, EIS, DMOd, ettevõtjad)

9. võrdse ligipääsu arendamine: Analüüsime Eestis ligipääsetava ja kaasava turismi arendamise

majanduslikku potentsiaali ja võimalusi. Parendame turismiettevõtete ja -toodete ja info ligipääsetavust

(nii digitaalne kui ka füüsiline), sh tagame võõrkeelsetele inimestele avaliku ruumi info leitavuse ja

arusaadavuse meil ringi liikudes (MKM, EIS, DMOd, KOVid, ettevõtjad)

18

Mitmekülgne ja külalislahke turism väljaspool

tõmbekeskusi toetab kohaliku elu arengut, aitab

säilitada looduskeskkonda, loob tasakaalustatud

majandusliku ja kultuurilise keskkonna ning samuti

eeldused tugeva turismiökosüsteemi arenguks. Selleks

peab keskenduma välisturistide hajutamisele üle Eesti

ja olulise mõjuga piirkondlike turismipotentsiaalide

arendamisele. Siseriiklikud liikumis- ja reisi

planeerimislahendused on seejuures olulised, aga ka

digitaliseerimine ja digioskused (nt digikanalites oma

teenuste turundamise oskus, samuti innovatiivsete

digilahenduste kasutamine, mis aitab ettevõtjal oma

teenust atraktiivsemaks teha).

5.3. Tegevussammas nr 3: Mitmekülgne, külalislahke ja elujõuline turism ka väljaspool tõmbekeskusi toetab kohaliku elu arengut, kaasates kohalikke kogukondi

Lisaks arendame ja jälgime, kuid ei sihista:

↗ Majanduslikult toimetulevad ja iseseisvad DMOd

SUJUVAD JA MITMEKESED (DIGI)ÜHENDUSED

Väljaspool Tallinn ööbimiste osakaal (Statistikaamet)

Rahvusvaheliselt tunnustatud turismisihtkohtade arv

(kvaliteedimärgiste organisatsioonide tunnustused)

2023 BAASTASE

52%

10

2035 SIHTTASE

55%

Kõik sihtkohad

Tegevussuunad (vastutajad):

10. regionaalse turismi arendamine: Aitame luua tugevad regionaalse turismi kompetentsikeskustena

ettevõtjate panusel toimivad DMOd ning riigi strateegilise toe ja partnerluse. Edendame koostööd

erinevate kohalike teenusepakkujate vahel, et luua terviklikke turismitooteid. Seome suuremates linnades

toimuvate sündmuste, konverentside jt tõmbeteenuste pakkumise enam linnadest väljaspool asuvate

turismivõimalustega. Tõstame sihtkohtade turismiettevõtjatele vajalikud ettevõtluse ja äriarendamise

võimekused. Suurendame sihtkohtade kestlikkusealast teadlikkust, sh kestlikkuse kvaliteedimärgised

(nagu näiteks Green Destinations). Tagame väga hea piirkondlike turismiteenuste leitavuse külastajatele,

sh digitaalsete vahendite kasutamine, väiksemate kohtade nähtavuse parandamiseks Tagame info turismi

regionaalse mõju kohta. (MKM, EIS, DMOd, REM, KUL, KOVid, ettevõtjad)

11. teadlikkuse tõstmine turismist ja kohalike kaasamine turismi arendamisse: Loome turismi kui

valdkonna selge kuvandi riigis sees ja tõstame teadlikkust turismi laiemast mõjust. Kaasame kohalikke

elanikke ja kogukondi turismi arendamisse. Analüüsime külastajate rahulolu (sh hinna ja kvaliteedi suhet).

Arendame süsteemselt külalislahkust kui oskust, õppides teistelt riikidelt (MKM, EIS, DMOd, REM, KOVid,

liidud, ettevõtjad)

19Eesti turismi pikk vaade 2025-2035

20

Turismisektori stabiilsuse ja kasvu saavutamiseks

on vaja keskenduda töötajatesse investeerimisele.

Ettevõtjate panus tööjõu hoidmisel ja arendamisel

on kriitilise ja kasvava tähtsusega turismisektori

konkurentsivõime tagamisel. Töötajate lojaalsuse

ja motivatsiooni kasvatamiseks tuleb pakkuda

arenguvõimalusi, tunnustamist ja väärilist tasu, mis

parandab kliendikogemusi ja suurendab tootlikkust.

Haridus- ja koolitusprogrammid peavad vastama

sektori vajadustele, pakkudes praktilisi oskusi, mis

teevad valdkonna atraktiivseks nii noortele kui ka

karjääri muutjatele. Vajame ka haridusasutuste

ja ettevõtete vahelist tihedamat koostööd, mis

tagaks teooria ja praktika omavahelise lõimumise.

Turismiteadustöö ja akadeemiline koostöö toetavad

innovatsiooni ning sektori arengut, tuues praktilist kasu

ettevõtetele ja poliitikakujundajatele. Akadeemilise ja

praktilise koostöö kaudu tekivad uudsed lahendused

ja teadmised, mis peaksid omakorda toetama

ka ettevõtete arengut ning võimaldama neil luua

uuenduslikke tooteid ja teenuseid. Valitsuse ja avaliku

sektori toel tuleb tagada soodsad tingimused turismiga

seotud ettevõtete arenguks. Lisaks on teadustöö ja

valdkonna arendusprojektid võtmetähtsusega kogu

sektori arengus.

5.4. Tegevussammas nr 4: Turism on stabiilne ja tulus ettevõtlusvaldkond ning mainekas karjäärivõimalus töötajatele

Lisaks arendame ja jälgime, kuid ei sihista:

↗ Turismiettevõtete puhasrentaablus

↗ Investeeringud põhivaradesse kokku kolme viimase aasta keskmisena

↗ Turismisektoris makstava keskmise palga kasv suhtes Eesti keskmisesse palka

↗ Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20–34-aastaste inimeste hulgas: üks aasta pärast

lõpetamist ja viis aastat pärast lõpetamist

↗ Turismiga seotud teadustööde arv

TURISMIVALDKONNA TULUSUS JA TURISM KUI

MAINEKAS KARJÄÄRIVÕIMALUS

Majutuse, toitlustuse ja reisikorralduse ettevõtete

keskmine lisandväärtus tööga hõivatud isiku kohta

(Statistikaamet)

BAASTASE

21 839 eurot

tööga hõivatud

isiku kohta

2035 SIHTTASE

48 000 eurot

tööga hõivatud

isiku kohta

Tegevussuunad (vastutajad):

12. turismi koostöömudelid ja võrgustumine: Teeme koostööd ministeeriumide ja avaliku sektori ja

teadusasutustega. Töötame selle nimel, et turismisektori vajadusi ja muudatuste mõju poliitikakujunduses

arvutatakse ja arvestatakse. Jagame infot uute regulatsioonide kohta ja kaasame turismiteenuste pakkujad

varakult aruteludesse. Meil on selged koostöömudelid efektiivseks koostööks. (MKM, ministeeriumid, EIS,

ettevõtjad, liidud)

21Eesti turismi pikk vaade 2025-2035

13. tööturu ja töötingimuste arendamine: Arendame koostööd tööturu osapooltega, et leevendada

tööjõupuudust ja tõhustada tööjõu kasutust. Töötame tööandajana turismisektori atraktiivsuse

suurendamise nimel ning loome stabiilseid ja pikaajalisi töösuhteid. Seisame töökohapõhise õppe

juurutamise eest. Suurendame töötingimuste vastavust töötajate ootustele, toetame tööjõu mitmekülgsust

(sh keeleline, vanuseline jne) sektoris (keeleõppe võimalused, töökoormuse kohandamise võimalused jne)

ja pakume paindlikkust uute töövormide kasutamisel, Otsime lahendusi tööjõupuuduse leevendamiseks,

sealhulgas välistööjõu kaasamise abil (liidud, ettevõtjad, MKM, HTM, SIM)

14. hariduse ja oskuste arendamine: Seome turismi hariduse ja töömaailma sujuvamaks tervikuks

(panustame kutsesüsteemi ja kutsehariduse reformide edusse, seisame turismivaldkonnaga seotud

(rakendus)kõrghariduse arengu eest, asjakohaste täiend- ja ümberõppe programmide olemasolu, sh

karjääripöörajate jõudmiseks sektorisse; paindlikesse õpivõimalustesse, et soodustada töötamise kõrvalt

vajalike erialaoskuste omandamist). Arendame turismihariduse ümarlaua rolli, et tugevdada ettevõtjate

ja haridusega seotud asutuste koostööd ja tagada kvalifitseeritud tööjõud. Töötame haridusasutuste ja

ettevõtete tiheda koostöö saavutamise ja tööjõuturu vajadustele vastava turismihariduse nimel. Arendame

lisandväärtust tõstvaid oskusi, sh digi-, andmekirjaoskused, aga ka keeleoskus (sh mitmekultuurilisuse kasv

nii välisturistide poolelt kui ka võõrtööjõu kaasamise vaates). Tunnustame turismiga seotud teadustööde

häid tulemusi. (HTM, MKM, liidud, ettevõtjad, turismiharidust pakkuvad koolid).

15. võimestava ettevõtluskeskkonna arendamine: Kujundame ettevõtlust soodustava ja vähese

halduskoormusega ettevõtluskeskkonna (regulatsioonid, maksud), mis tagab stabiilsuse ja loob eeldused

konkurentsivõime kasvuks. Seisame ennetavalt EL-i õigusloomes Eesti ettevõtjate ja tarbijate huvide eest.

Tagame teadmuspõhised poliitikaotsused ja -sekkumised, mis loovad õiglase konkurentsikeskkonna.

Kujundame selge lühiajaliste üüripindade poliitika ja vähendame varimajanduse osakaalu turismisektoris

(MKM, HTM, KLIM, REM, RM, EIS)

16. digitaalsete lahenduste arendamine järelevalves ning ettevõtjate suhtluses riigiga: Arendame

ja digitaliseerime TTJA järelevalveteenuseid. Jätkame turismiettevõtete aruandluse lihtsustamiseks

andmepõhise aruandluse lahenduste kasutuselevõtmise soodustamisega, eesmärgiga tagada

ressursisäästu kõigile osapooltele ja vähendada ettevõtjatele langevat halduskoormust. Tõstame

ettevõtjate ja tarbijate teadlikkust nende õigustest ja kohustustest. (MKM, TTJA, STAT, ettevõtjad).

22

Turismisektori konkurentsivõime tagamiseks

ja tulevikus kasvuallikate leidmiseks on oluline,

et Eesti turismisektor oleks nutikas ja efektiivne

selleks uuenduslikke tehnoloogiaid rakendades.

Turismiettevõtted on nutikad, kui neil on ligipääs

uutele ärimudelitele ja tehnoloogiatele, aga ka

oskuslikud töötajad, kes neid mõistlikult rakendada

suudavad. Nii on võimalik paremini mõista tuleviku

turisti vajadusi ning toetada kvaliteetsete andmetega

teadmuspõhiseid äriotsuseid. Fookus on kvaliteetsetel

andmetel ja analüüsivõime kasvul (ettevõtete

sisemised võimekused andmeid korralikult koguda,

korrastada, kvaliteeti tagada). Oluline on edendada

avaliku ja erasektori koostööd, mis toetaks ettevõtete

terviklikku digitaliseerimist ja automatiseerimise

kasutamist tühja töö vähendamiseks. Turismisektorisse

uuenduslikkuse toomiseks on vaja tugevdada sektorite

ülest koostööd, sh teadus- ja arendusasutuste,

iduettevõtjate, infotehnoloogia-, loomemajanduse

ja teiste sektoritega, et kiirendada innovatsiooni ja

uute lahenduste kasutuselevõttu. Seame fookuse

süsteemsetele muudatustele ja pikaajalisele

planeerimisele, et saavutada nii kestlikkuse eesmärgid

turismisektoris ja seda kõige laiemas kestlikkuse

tähenduses.

5.5. Tegevussammas nr 5: Eesti turismisektor tegutseb nutikalt, uuenduslikult ja kestlikult

Lisaks arendame ja jälgime, kuid ei sihista:

↗ Online-broneerimis- ja müügikanalite kasutamine ettevõtetes

↗ Keskkonnamärgistega ettevõtete arv

↗ Avaliku sektori eeskuju kestlike ürituste korraldamisel ja kestlike toitlustus-majutusteenuste tellimisel

EESTI ETTEVÕTETE NUTIKAS, UUENDUSLIK

JA KESTLIK TEGUTSEMINE

Turismiettevõtjae digitaliseeritus (MKM) (väljatöötamisel)

Majutus- ja toitlustusteenuse ekspordi lisandväärtuse

süsinikusisaldus (KLIM) (väljatöötamisel)

BAASTASE 2023

Selgumisel

307 gCO2

ekvivalenti euro

kohta

2035 SIHTTASE

Selgumisel

Selgumisel

Tegevussuunad (vastutajad):

17. digivõimekuse arendamine: Arendame turismiettevõtjate digioskusi ja juurutame tehnoloogialahendusi

efektiivsuse tõstmiseks. Toetame protsesside digitaliseerimist ja automatiseerimist. Digitaalsete

tehnoloogiate ja lahenduste kasutamine, sh oskus rakendada digivahendeid protsesside

automatiseerimiseks, kliendisuhtluse parendamiseks, töövoogude optimeerimiseks jne. Tõstame

turismiettevõtjate teadlikkust ja oskusi küberturvalisuse, andmekaitse ja digiligipääsetavuse osas. (MKM,

JUM, RM, STAT, EIS, DMOd)

23Eesti turismi pikk vaade 2025-2035

18. andmevõimekuse arendamine: Arendame turismiandmevõimekust (andmete kogumine, korrastamine

ja kvaliteedi tagamine). Toetame turismiettevõtjaid andmekirjaoskuse suurendamisel, sh andmete suurem

kasutus äriotsuste tegemisel. Tagame regulaarselt turismi majandusliku otsese ja kaudse mõju hindamise

nii riigi kui ka regionaalsel tasandil (regulaarse ja lühikese viiteajaga turismi satelliitkonto). Rakendame

reaalajamajanduse lahendusi, et tagada andmete standardiseeritud, digitaliseeritud ja automatiseeritud

kasutamise poliitikakujunduses ja äriotsustes. Suurendame turismiettevõtjate andmeruumidest

kasusaamist.. (MKM, RM, JUM, STAT, EIS, DMOd)

19. innovatsioonivõimekuse arendamine: Analüüsime ja leiame parimad lahendused, kuidas uued

tehnoloogiad, tehisintellekt ja robotitehnoloogiad mõjutavad turismi ning kuidas neist kasu saada.

Soodustame tehisaru jt uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõttu. Soodustame koostööd iduettevõtete

ja tehnoloogiliste arenduste käivitamiseks. Soodustame tasakaalustatud ja innovaatilisi ärimudeleid, mis

kaitsevad looduskeskkonda ja suurendavad teadlikkust meie loodus- ja kultuuripärandist. Liitume ELi

digilahendustega (nt andmeruumid), et toetada uute teenuste arengut ja turismiettevõtjate koostööd (sh

andmete omavahelist jagamist) innovatiivsete lahenduste loomiseks jm eesmärkideks konkurentsivõime

kasvatamiseks ELi turismiturul. (MKM, EIS, DMOd, ettevõtjad)

20. kestliku turismi arendamine ja rohepööre: Tõstame ettevõtjate teadlikkust kestlikkusest, nt

roheprogrammidega (nt Green Key) ja lõimime kestlikkuse kogu ettevõtte tegevusse, et suurendada

turistide tajutavat väärtust. Oleme avalikus sektoris eeskujuks kestlikkuse rakendamisel (ürituste

korraldamine, toitlustus, majutus jne). Tunnustame kestlikke ettevõtteid ja soodustame kogemuste

vahetamist. Aitame turismiettevõtjatel arendada rohepöördeks vajalikke oskusi. Toetame turismiettevõtjaid

energiatõhususe ja ringmajanduse arendamisel ning kliimaneutraalsuse saavutamisel. Töötame välja

meetodid keskkonnajalajälje mõõtmiseks ja selle vähendamiseks. Analüüsime rahvusvaheliste kestlikkuse

deklaratsioonidega ühinemise kasu ja vajadusi. Arendame koostööd transpordisektori ja turismiettevõtete

vahel, et muuta turismireisid ja -tooted keskkonnasõbralikumaks. Rakendame külastajate haldamise

meetodeid ja vajadusel määrame taluvusläved loodus- ja kultuuripärandi säilitamiseks. (MKM, KLIM,

HTM, EIS, DMOd, liidud, ettevõtjad)

24

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Turismi pikk vaade

2025–2035

LISAD

Tallinn 2024

2

Sisukord Lisa 1: Mis on turismi pikk vaade, kuidas see valmis, kuidas elluviimine on korraldatud .... 3

Lisa 2: Turismi (mega)trendid ............................................................................................ 8

Lisa 3: Eesti turismi ökosüsteem ..................................................................................... 19

Lisa 4: Eesti atraktiivse sihtkohana .................................................................................. 24

Lisa 5: Turisminõudlus ..................................................................................................... 28

Lisa 6: Ühenduvused ja ligipääsetavus ............................................................................ 34

Lisa 7: Turismiharidus ja tööjõud ..................................................................................... 38

Lisa 8: Taustaanalüüs turismi hetkeolukorrast ................................................................. 44

Lisa 9: Eesti turismi võimalikud tulevikustsenaariumid - avastades tulevikke ................... 45

Lisa 10: Arengueeldused: kestlikkus, digi- ja innovatsioonipööre turismis ja

ettevõtluskeskkond .......................................................................................................... 48

Lisa 11: ÜRO säästva arengu eesmärgid ........................................................................ 56

Lisa 12: Seosed teiste strateegiliste dokumentidega ....................................................... 59

Lisa 13: Eesti sihtkoha juhtimisorganisatsioonid (DMO) .................................................. 63

Lisa 14: Turismi pika vaate 2025–2035 mõõdikud ja mõisted .......................................... 67

Lisa 15: Meetodiraport - Turismi pikk vaade ja tulevikeseire meetodid............................. 96

Lisa 16: Eesti turismi regionaalne mõju ......................................................................... 109

Lisa 17: Eesti turism võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega ........................................ 119

Lisa 18: Peamiste kaasatute nimekiri ............................................................................ 123

3

Lisa 1: Mis on turismi pikk vaade, kuidas see valmis, kuidas elluviimine on korraldatud

Turismi pikk vaade koos lisadega on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel aastatel 2023-2024 toimunud analüüsi- ja kaasamisprotsessi tulemus (vt joonis 1). Pika vaate dokument on süntees ja kokkuvõte tulevikeseire meetodit kasutades korraldatud tegevuste tulemustest ning teadusartiklitest, analüüsidest ja statistikast. Üldjuhul piisab kokkuvõtva pika vaate dokumendi lugemisest, et mõista selle eesmärke ja tegevussuundi. Põhjalikuma tausta saamiseks ja sügavama huvi puhul mõne teema vastu on võimalik tutvuda lisadega, mis on pika vaate dokumendi lahutamatud osad ja lähtekohad. Eesti turismi pikka vaadet on vaja, sest Eesti turismil puudus pikaajaline ja laiapõhine arengudokument. Eelmine - Eesti riiklik turismiarengukava - kehtis aastatel 2014 - 2020.1 Turismi strateegilist arengudokumenti on vaja:

● teadlikkuse tõstmiseks turismist ning turismivaldkonna eesmärkidest valitsuses, erinevates turismivaldkonna teemadega haakuvates ministeeriumites ning organisatsioonides (näiteks on see oluline riigieelarve protsessis, valitsuse tegevusprogrammides);

● kui teadmuspõhist suunanäitajat oluliste poliitika-, finants- ja äriotsuste tegemisel; ● teistele valdkondadele (ühendused, haridus, kultuur, sport, keskkond, ruumiline

planeerimine, tööjõud, tehnoloogia jt) seoste ning kasu nägemiseks enda valdkonna ja turismi vahel ning oma tegevuskavadesse turismi eesmärkide integreerimiseks;

● teiste valdkondadega riigi strateegilises planeerimises võrdväärse ja võrreldava olukorra loomiseks.

Eesti turismi pikk vaade on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegiline arengudokument turismivaldkonna terviklikuks arenguks, n-ö mitteametlik valdkonna arengukava. Dokument analüüsib kaasamisprotsessis saadud sisendite ja dokumendianalüüsi põhjal turismivaldkonda tervikuna, peegeldades: 1) ambitsioone (rohkem kõrge lisandväärtusega valdkondi linnades, üle-Eestiline (niši)turism toetamas kogukondade arengut, mitmekesised ja sujuvad ühendused), 2) sektori arenguvajaduste toetamist nende ambitsioonide saavutamiseks ja 3) turismi kui poliitikavaldkonna olulisust – koostööd teiste ministeeriumidega ja ühiste plaanide loomist. Tegemist on valdkondadeülese kokkuleppega, mis raamistab turismisektori mitmekülgse mõju Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule. Täpsem ülevaade turismiga seotud Eesti arengudokumentidest ja seosest on toodud lisas nr 12. Riigi strateegilise raamistiku2 mõistes on „Turismi pikk vaade 2025 - 2035“ keskpikk strateegiline dokument, mille kinnitab turismi eest vastutav minister oma käskkirjaga ja kus lepitakse kokku:

● turismi arengut puudutavates põhimõtetes; ● pikaajalistes eesmärkides; ● üldistes arengusuundades; ● ühisosas teiste valdkondadega.

Eesti turismi pika vaate protsessi eesmärk oli luua turismiasjaliste poolt ühiselt strateegiline pikaajaline dokument, mis toetab Eesti kui erilise kestliku turismisihtkoha arengut Euroopas ja maailmas. Hiljutiste kriiside tõttu oleme õppinud, et alternatiivsete stsenaariumidega arvestamine aitab tulla toime võimalike ootamatustega, mistõttu on peamiseks metoodikaks turismi pika vaate koostamisel tulevikeseire (Strategic Foresight). Erinevad kriisid on

1 EESTI RIIKLIK TURISMIARENGUKAVA (riigiteataja.ee)

2 Arengukavad ja strateegiline planeerimine | Eesti Vabariigi Valitsus

4

samuti toonud esile vajaduse mõista turismisektorit kui olulist horisontaalset valdkonda, mis on paljude teiste sektoritega tihedalt seotud, nii mõjutatu kui mõjutajana. Tulevikeseire metoodikas on oluline kaasamine ja koosloome, avatus uutele ideedele ja vaatenurkadele ning läbi arutati ka need küsimused, mis ei olnud kõige meeldivamad või mille arutamist seni vajalikuks ei peetud. See tähendab, et me ei mõelnud ainult enda soovitud tulevikele, vaid arvestasime ka trendidega ja meid mõjutavate pikajaliste muutustega ning sellega, kuidas olla täna valmis erinevateks tulevikeks. Pika vaate protsess oli võimalikult kaasav ja koosloomeline, et see oleks sektori enda nägu (vt joonis 1). Põhjalikult on kogu protsessi meetodid ja tulemused ja kaasatud organisatsioonid lahti kirjutatud lisades nr 15 ja 16.

Joonis 1: Detailsem kaasamisprotsess etappide ja osalejate lõikes

Pikaajalised sihid on kirja pandud arvukate töötubade ja arutelude tulemusel koos turismisektori ettevõtjate, erialaliitude ja sihtkohtade ning teiste poliitikavaldkondade kujundajate ja elluviijatega. Kaasamisprotsessi erinevatel üritustel osales ligi 300 inimest ning selle protsesi tulemusi valideerimis turismi eest vastutava ministri juurde loodud turisminõukoda. Turisminõukojast on täpsemalt juttu lisas nr 3. Pikk vaade lähtub ka paljudest Eesti ja rahvusvahelistest uuringutest ja analüüsidest, statistikast ja muudest andmetest, tuvastatud trendidest ja arengutest ning sektori majandusanalüüsist, mille tulemused on täpsemalt lahti kirjutatud lisades 2-8. Tulevikeseire protsess oli jagatud kolmeks etapiks (vt tabel 1): 1. Avastamine – leidsime, millised trendid turismi ja Eesti turismi täna enim mõjutavad; 2. Kujutlemine – lõime Eesti turismi stsenaariumid ja visiooni; 3. Otsustamine – selgitasime välja, mida peaks täna tegema, et liikuda soovitud tuleviku suunas.

5

Tabel 1: Tulevikeseire protsessi etapid

Etapp Tegevused ja meetod Keskne küsimus

1) Avastamine –

kuhu oleme liikumas?

- Turisminõukoda 2.10.2023

- 3 trendiseminari veebis oktoober ja november 2023

- Trendianalüüs ja teemalehed oktoober 2023 – mai 2024

- Turismihariduse ümarlaud 4.12.2023

Millised trendid meid täna

mõjutavad?

2) Kujutlemine –

milline on meie

visioon? Mis meid

ees ootab?

- MKM ja EIS töötuba - turismi tulevike metafoorid 13.11.2023

- Stsenaariumide töötuba 5.12.2023 ja arutelud jaanuaris

2024

- Visiooniseminar 20.03.2024

- Süvaintervjuud jaanuar – märts 2024

Millised on Eesti turismi

stsenaariumid?

Milline on Eesti turismi visioon

aastani 2035?

3) Otsustamine –

mida teha praegu?

Kuidas eesmärke

saavutada?

- Kärajate päev 12.04.2024

- Turisminõukoda 8.05.2024

- Individuaalsed arutelud ekspertide ja poliitikakujundajatega

september 2024

- Turismi pika vaate tööversiooni kooskõlastamine

turisminõukojaga

- 11.11.2024 Turisminõukoja arutelu enne dokumendi

ametlikule kooskõlastamisele saatmist.

Mis peab juhtuma, et meie

pikaajalised eesmärgid saaksid

täituda?

Mida peaksime täna tegema, et

liikuda visiooni suunas?

Nende kolme etapi sisulised tulemused kaasamisprotsessis olid järgmised:

1. Avastamine: Trendiseminaridest ja veebiküsitlusest tulid välja järgmised Eesti

turismiasjaliste poolt tunnetatavad trendid: kasvav huvi reisida, inimeste kasvav

loodushoidlikkus, andmepõhiste ja digitaalsete tehnoloogiate kasutamise võimalus,

põlvkondade muutumine ja uued sihtrühmad, tõusvad hinnad, ülereguleerimine,

tehnoloogia üleküllus, surve keskkonnale ja geopoliitilised pinged, suurenev hulk

roheregulatsiooni ja -meetmeid, sotsiaalmeedia levik ning sektori töötajate ootus

kõrgemale palgale. Analüüsisime neid sisendeid koosmõjus dokumendianalüüsist

selgunud trendidega. Vaata ka lisa nr 2.

2. Kujutlemine: Turismi pika vaate stsenaariumitöötoas lähtusime trendianalüüsi etapi

tulemustest ning alustasime turismi tuleviku võtmetegurite ja olulisemate määramatute

tegurite kaardistamisest. Defineerisime pingete3 peamised teemad ja nende

võimalikud tulevikuolekud, millest meie töös jäi sõelale viis olulisemat pinget:

* ühendused - lennuühendused ja multimodaalsed ühendused; * piirkonnad - tõmbekeskused ja muu Eesti; * tehnoloogia ja personaalsus - kliendi- ja tehnoloogiakesksus; * kuvand - Põhjamaa või Baltikum; * teenused - ühetaolised või mitmekülgsed.

Palju kõlas seisukoht, et Eesti ei ole massiturismi sihtkoht, meie eesmärk on pigem vähem, aga kvaliteetsed teenused ja külastajad. Baltikumi vs Põhjamaade kuvandi osas jõudsime järeldusele, et Eesti pole päris kumbki, vaid on ise eripärane. Eesti ei ole atraktiivne turismisihtkoht ainult atraktsioonide ja toodete mõttes, vaid nende taga on olulised riigi ja ettevõtjate poolt loodavad võimekused (tugevad ettevõtjad ja sihtkohad, klienditeenindus, laiemalt külalislahkus, töötajate rahulolu, ettevõtete tegutsemiskeskkond, transpordiühendused, andmepõhisus, linnaruum, maapiirkonnad st terve ökosüsteem). Atraktiivsus ei kasva, kui pöörame tähelepanu vaid objektidesse, toodetele ja turundusele.

3 Määramatud tegurid on võtmetegurid, millel on suur mõju tulevikule, kuid mille puhul võivad võimalikud arengusuunad olla

väga erinevad.

6

Stsenaariumiseminari tulemuste analüüsi käigus kujunes algselt välja neli Eesti turismi

tulevikustsenaariumi, mida täpsustasime ja täiendasime lisaarutelude käigus. Lõpuks

keskendusime kolmele meid enam kõnetanud stsenaariumile, mis olid sisendiks

visioonipeatükile. Need stsenaariumid on ka edaspidi kasutatavad võimalike uute

teekondade leidmise kohad, kui tekivad ootamatud tulevikud meid ümbritsevas

maailmas.

Eesti turismi pika vaate visioonipeatüki kujundamiseks toimus visiooniseminar, kus

tutvustasime osalejatele kogutud taustainfot ja loodud turismistsenaariume ja osalejad

tõid välja, mida võiksid tulevikus tunda, teha, näha ja rääkida külastajad,

turismiettevõtjad ja kohalikud elanikud. Selle protsessi käigus hakkas selguma

eelistatud tulevik peamiste seotud inimrühmade vaatenurgast ja kujunes visiooni sisu.

Vaata ka lisa nr 9.

Sünteesiprotsessis panime kokku erinevad stsenaariumid ja visiooniseminari

tulemused ning jõudsime selleni, et eripärane ja autentne turism on oluline üle kogu

Eesti. Soovime kõrget standardiy eelkõige Tallinnas, aga ka teistes linnades ning väga

eripäraseid ja ka ürgseid teenuseid mujal piirkondades. Me väga tahame, et Eestit

külastavad inimesed läheksid ka Tallinnast välja. Samas me ei taha oma

tulevikukujutluses Eesti puhta ja mitmekesise looduskeskkonna kadumist ja

ülerahvastatust. Nii digiriigi kui ka looduse osas on arenguruumi – kuidas neid

käegakatsutavaks teha ja turismituluks pöörata. Tahame olla modernsed ja

tipptehnoloogiaga, aga me ei taha kaotada ennast. Me tahame hoida enda kiiksuga,

looduslähedast, metsikut palet. Kui me rajame midagi metsade keskele, siis tahame,

et see sulanduks ja sobiks sinna. Selgelt tuli välja, et Lõuna-Eestisse me oma

Legolandi ei taha. On täiesti okei olla heas mõttes igav, sest niimoodi hakkamegi

eristuma suurtest linnadest. Infomüra, helimüra, valgusmüra on mujal väga palju,

vaikus on muutumas tasuliseks ja meil on veel võimalus seda müüa - see võibki olla

meie eripära, aga me peame seda hoidma.

Siit ka meie turismi metafoorid lõpliku visiooni sõnastamise sisendiks4:

- Moodne metsiku aiaga kodu: Tallinnas jt suuremates linnades on modernsed

kõrge kvaliteediga teenused, mujal palju autentset, lihtsat ja looduslähedast.5

- Eesti kui metsmaasikas: ta on ürgne ja väike, teda on raske leida ja need, kes

seda ei oska, ei märkagi teda ega oska teda ka hinnata. Aga kui ta on kord

käes, kui ta on kord olemas ja oma, siis on ta üks parimaid asju üldse.6

4 Visioon on strateegilise dokumendi osa, mis vastab küsimusele „Kuhu me tahame jõuda?“ ja loob raamistiku strateegilistele

eesmärkidele ning tegevustele, pakkudes motivatsiooni ja ühtsust kõigile osapooltele. 5 Kujundlikult saab meie visiooni kirjeldada järgmise metafoorina: Eesti turismimaana tulevikus – kui moodne kodu huvitava ja

hoitud aiaga. Kas Eesti on kui haruldane ja maitsev metsmaasikas, mis ei peagi olema igaühe jaoks? Või on Eesti kui digitaalne oaas, kus diginomaadid saavad end igal pool mõnusalt tunda? Need metafoorid kõlasid meie tulevikeseminaridel, kui uurisime, milline turismimaa võiks Eesti tulevikus olla. Kuid turismi pika vaate töötubades jäi kõige enam kõlama metafoor, et Eesti on kui mugav ja moodne kodu, millel on huvitav ja hoitud aed. Moodne kodu tähistab meie linnu, mis on kaasaegsed, mugavad ja hubased. Nii külastajad kui kohalikud tunnevad end siin hästi. Huvitav ja hoitud aed tähistab kutsuvaid maapiirkondi, kus oleme hoidnud alles oma ehedaid traditsioone ja loodust. Metafoor peegeldab ka Eesti kompaktset suurust – igale poole on lihtne ja mugav minna. Kodus on alati huvitavat tegemist, aga võid ka niisama olla. Aga lisaks – kodu ei ole vaid koht. Kodu on turvaline ja kodule mõeldes meenuvad lood ja head emotsioonid, mida hoiavad ja väärtustavad sealsed inimesed ehk kõik eestlased. Koju ootame külalisi ja kodus oleme külalislahked. 6 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Eesti Vabariigi 95. aastapäeval. 2013. Toomas Hendrik Ilves: teeme meie 100.

aastapäevaks Eesti korda! (postimees.ee)

7

3. Otsustamine ja sisendite süntees: Turismi pika vaate kärajate päeval aprillis 2024

kogusime sisendit, mida peaksime täna tegema, et liikuda soovitud arengu suunas ja

vältida ebasoovitavaid arenguid. Kasutasime tagasivaatava stsenaariumi meetodit, et

leida tänased vajalikud tegevussuunad soovitud tulemuste saavutamise suunas

liikumiseks.

Turismi pika vaate põhidokumendi tegevussammaste peatükis nr 5 on toodud süntees

kärajate päevalt ja laiemalt kaasamise raames toimunud üritustelt ning 2024. a

septembris saadud tagasisidest tegevussuundadele. Nende põhjal prioriseerisime

tegevused ja otsustasime, millistele tegevussuundadele keskendume ning sinna

ressursse ja tähelepanu suuname.

Turismi pika vaate põhjal koostatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel

turismi 4-aastased detailsemad tegevuskavad, mida nimetatakse turismistrateegiateks.

8

Lisa 2: Turismi (mega)trendid

Mitmed rahvusvaheliste organisatsioonide raportid ja analüüsid (OECD, EL, Sitra, McKinsey

jt) toovad välja (mega)trende, mis avaldavad mõju turismile kogu maailmas. Pikemaajalised

muutused, mida tuntakse megatrendidena, toovad meile muutusi ja seda mitte üleöö.

Megatrendide roll ei ole üllatada, vaid juhtida tähelepanu arengutele, mida me ei saa

ignoreerida. Nende muutuste mõistmine aitab saada ülevaadet ka ootamatutest arengutest ja

nende loodud võimalustest. Muutused ei toimu isoleeritult, mistõttu peaksime vaatama

muutuste suurt pilti ja trendide vahelisi seoseid. Näiteks keskkonna halvenemine kajastub

kasvavates geopoliitilistes pingetes, majandusvõimekuse halvenemises ja seotud

heaoluprobleemides.

Ülevaade maailmast

McKinsey toob välja, et pärast seda, kui pandeemia muutis elu ja vaba aja veetmise viise, on

reisimine hoogsalt taastumas. Ootus on, et turism taastub täielikult 2024. aasta lõpuks, olles

kaotanud 2020. aastal 75 protsenti oma väärtusest. Suur osa selles on pandeemia tõttu edasi

lükkusid reiside ellu viimine (revenge travel). Kuid ka siseturism taastub kiiresti ja on

moodustab ilmselt 2030. aastaks 70 protsenti reisikulutustest.7

Soome innovatsioonifond Sitra megatrendide ülevaade 20238 on fookusesse valinud viis

teemat: loodus, inimesed, võim, tehnoloogia ja majandus - SITRA märgib, et aja jooksul on

megatrendide vahelised pinged süvenenud. Kõige keskmes on ökoloogilise jätkusuutlikkuse

kriis ja looduse taluvuspiiride ületamine: kliima soojeneb, bioloogiline mitmekesisus väheneb,

loodusvarasid kasutatakse üle ja jäätmete hulk suureneb. Inimtegevus koormab elusat ja

elutut loodust üle selle taluvusvõime, seades sellega ohtu meie majanduse ja heaolu aluse.

Heaolu väljakutsed suurenevad, kuna paljud samaaegsed muutused mõjutavad inimeste

igapäevaelu: vananev, mitmekesistuv ja kasvukeskustesse koondunud rahvastik ning

suurenevad vaimse tervise probleemid.

Lisaks toob Sitra välja, et demokraatia eest peetav võitlus intensiivistub, sest ühiskondi

pannakse proovile kriiside kuhjumisel. Samal ajal on vaidlused digimaailma reeglite, uue

tehnoloogia poolt nõutavate ressursside ja üldisemalt tehnoloogiaarengu suuna üle, mis

tähendab. Samuti ilmnevad majanduse alustes lõhed, kuna ülemaailmne ebavõrdsus kasvab

ja ökoloogilise kestlikkuse kriis suurendab vajadust ulatuslikeks majandusreformideks.

Üldiste megatrendide kõrval on oluline jälgida otseselt turismiga seotud trende ja neid Eesti

olukorraga kõrvutada. OECD9 toob esile reisijate eelistuste muutumise, kestlikkuse kasvava

tähtsuse turismis, uute tehnoloogiate rolli reisikogemuse parandamisel ning inimeste liikumise

7 What is the future of travel? What are the latest travel trends? | McKinsey, vadatud 4.07.2024 8 Sitra megatrendid 2023. Megatrends 2023: these are the trends we cannot ignore. https://www.sitra.fi/en/news/megatrends-2023-these-are-the-trends-we-cannot-ignore/. Vaadatud 12.03.2024. 9 OECD (2024), OECD Tourism Trends and Policies 2024, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/80885d8b-en

9

dünaamika turismi eesmärgil. Euroopa Komisjon10 rõhutab oma turismipoliitikas kestlikkuse,

digitaalse ülemineku ja vastupidavuse tähtsust. Komisjoni fookus hõlmab Euroopa staatuse

säilitamist juhtiva sihtkohana, turismi panuse maksimeerimist kasvu ja tööhõivesse ning

koostöö edendamist ELi riikide vahel. Peamised huvivaldkonnad hõlmavad turismi rohe- ja

digiüööret, sektori säilenõtkuse tagamist ning oskuste tõstmist ELi turismitööjõus.

Medium toob välja kümme määravat trendi, mis kujundavad reisimise tulevikku:11

- Kestlik reisimine: keskkonnasõbralike transpordivõimaluste valikuvõimalus, kohalike

ettevõtete ja kogukondade toetamine, vabatahtlik töö looduskaitseprojektidel,

reisimisega tekitatud süsinikuheite kompenseerimine näiteks taastuvenergiaga,

kestlike turismipraktikate edendamine, loodusvarade kaitsmine.

- Diginomaadid: kaugtöö muutumisega normiks valib üha enam inimesi töötamise

reisimise ajal, pidades oluliseks elamiskulude, turvalisuse ja elukvaliteedi koosmõju.

- Tervise ja heaolu eesmärgil reisimine: tegevused ja kogemused, mis tõstavad

reisijate vaimset ja füüsilist tervist - ühenduse taasloomiseks sõprade, pere, partnerite

või lastega, samuti kasvavat keskendumist unele ja enese heaolule, loodusturismile,

digiseadmetest vabanemisele jms.

- Aeglane reisimine: sukeldumine kohalikku kultuuri pikemaaegse viibimisega ühes

sihtkohas ja sügavama sideme loomine külastatavate inimeste ja paikadega ning

tähendusrikkamate kogemuste kogumine, kohalik olemise tunnetamine (like a local).

Reisimine on mõeldud harima ja avaldama emotsionaalset mõju, kohalikes tegevustes

osalemine, olles samal ajal kestlik kohalikele kogukondadele ja keskkonnale.

- Hüperpersonaliseerimine (Hyper-Personalization): teenuste või suhtluse

kohandamiseks kliendi põhiandmete alusel individuaalseteks ja personaliseeritud

kogemusteks peavad ettevõtted kasutama suurandemete põhiseid

kliendisuhtlusplatvorme nagu kliendisuhete haldus (CRM) ja kliendikogemuse haldus

(CEM), et rahuldada iga reisija unikaalseid soove ning seda tehisintellekti ja

masinõppe algorütmide kaudu kliendi käitumise ennustamiseks. McKinsey uuringu

kohaselt ootab 71% klientidest personaliseeritud suhtlust igalt ettevõttelt.

- Hostelite areng: lisaks eelarvesõbralikule majutusele on neis elav sotsiaalne

atmosfäär, unikaalne disain jne, mis pakub huvi seljakotiränduritest kuni digitaalsete

nomaadideni. Hostelitel on mitmeid eeliseid hotellide ees paindlikkuse, lisateenuste ja

madalate kulude osas, muutes need atraktiivseks, sh ka investoritele. Üksinda

reisimise populaarsus on peamine tegur, mis ajendab hostelituru kasvu. Lisaks on

hübriidhostelid uustrend. Aastate jooksul on hostelid kohandunud reisijate muutuvate

eelistustega.

- Liitreaalsus ja virtuaalreaalsus (Augmented Reality (AR) ja Virtual Reality (VR)): AR

kogetakse nutiseadmete kaudu füüsilise keskkonna täiustamiseks. VR pakub

kogemust, kus kasutajad saavad valitud keskkonda iseseisvalt uurida ja tunnetada,

mõnikord eeldades VR-peakomplekte või toetudes 360-kraadisele kaameravaatele.

VR reisikogemused aitavad inimestel määratleda parimad sihtkohad oma reisideks.

10 European Commission, Directorate-General for Internal Market, Industry, Entrepreneurship and SMEs, Transition pathway for tourism, Publications Office of the European Union, 2022, https://data.europa.eu/doi/10.2873/344425 ja European Commission. (2022, December 2). European Tourism Agenda 2030, pdf. (europa.eu) 11 10 Trends for the Travel Industry for 2023 and Beyond. https://escapeselite.medium.com/10-trends- for-the-travel-industry-for-2023-and-beyond-6580ca7ae7b0. Vaadatud 12.03.2024.

10

AR ja VR võivad pakkuda kodusviibides reisikogemusi inimestele, kes ei ole veel

valmis reisima, aidates turismil täiustada oma tooteid. Kuna ARi ja VRi kvaliteet

paraneb ja nende rakendamise kulud vähenevad, muutuvad need tehnoloogiad üha

populaarsemaks reisivahenditeks.

- Toiduturism: kulinaarsed elamused on reisimisel muutumas peamiseks fookuseks.

Reisijad on innukad avastama uusi maitseid ja kööke, osalema kokanduskursustel

ning nautima autentseid kohalikke roogi. Huvi toidureiside vastu on kõigi põlvkondade

seas lõkkele löönud, seda trendi võib negatiivselt mõjutada toidukultuuri

globaliseerumine ja autentsuse kadu.

- Niši- ja vähetuntud sihtkohtade turism: vähetuntud paigad koguvad populaarsust,

pakkudes autentsemat ja vähem ülerahvastatud reisikogemust. Reisijad otsivad

tavapäratuid sihtkohti, et vältida ülerahvastatud turismimagneteid ja avastada

ainulaadseid ning autentseid elamusi. Aeglane reisimine, mis keskendub iga

külastatava koha nautimisele, muutub üha populaarsemaks ja sobib hästi niši- ja

tavapäratutele sihtkohtadele.

- Vabatahtlikud programmid: turism pakub mitmesuguseid vabatahtliku töö liike, mida

üha enam reisijaid ka otsib mõtestatud reisimiseks, sealhulgas õpetamine, keskkonna

projektid, sotsiaalsed ja kultuuriprojektid, töötamine lastega, kogukonnaehitus,

haridus, rahvatervis jne. Paljud riigid pakuvad turismis vabatahtliku töö võimalusi, mis

on nende turismi kasvatanud, mõned populaarseimad sihtkohad on Bhutan, Jaapan,

Lõuna-Korea, Austraalia ja Uus-Meremaa. Mitmed platvormid, nagu Volunteer World

ja Worldpackers, ühendavad reisijaid üle maailma vabatahtliku töö võimalustega.

- Reisijate huvi eristumist näitab ka militaar- ja tööstuspärandi turismi kasv. Kogenud

reisijad on tüdinenud ühetaolistest puhkusereisidest ning huvituvad enam sihtkoha

ajaloost ja eripärast. Neid uusi turismi vorme toetavad ka

sihtkohaarendusorganisatsioonid ning ettevõtjad, kelle tööstuse või põllumajanduse

ärimudel on ammendunud või seda saab täiendada kõrvaltegevustega.12

McKinsey küsitles 2024. aasta veebruaris ja märtsis enam kui 5000 inimest Hiinast,

Saksamaalt, Araabia Ühendemiraatidest (AÜE), Suurbritanniast ja Ameerika Ühendriikidest,

kes olid viimase kahe aasta jooksul vähemalt ühe puhkusereisi teinud. Kuus olulist järeldust

sellest uuringust olid:

● Reisimine on prioriteet, eriti nooremate põlvkondade jaoks. 66% küsitletud reisijatest

ütles, et nad on nüüd rohkem huvitatud reisimisest kui enne COVID-19 pandeemiat.

Millennialsid ja Z-põlvkond reisivad rohkem ja kulutavad suurema osa oma

sissetulekust reisimisele kui vanemad põlvkonnad.

● Nooremad reisijad soovivad välismaale reisida. Z-põlvkond ja millennialsid plaanivad

2024. aastal teha peaaegu võrdselt rahvusvahelisi ja sisereise, samas kui vanemad

põlvkonnad plaanivad teha kaks korda rohkem sisereise.

● Beebibuumi põlvkond on valmis kulutama, kui nad näevad väärtust. Beebibuumi

põlvkond moodustab endiselt 20% kogu reisikulutustest. Nad on valmis kulutama

mugavustele nagu otselennud, kuid on valmis loobuma elamustest raha säästmiseks,

erinevalt Z-põlvkonnast, kes kärbivad kõiki teisi kulukategooriaid enne elamuste arvelt

kokku hoidmist.

12 What Is Industrial Tourism And Why Is It So Popular? - Tourism Teacher, vaadatud 01.04.2024

11

● Reisimine on kollektiivne lugu, kus sihtkohad on taustaks. Reisijad soovivad kuulda

teiste reisijate lugusid ja jagada oma kogemusi. 92% noorematest reisijatest sai

inspiratsiooni sotsiaalmeediast oma viimase reisi jaoks.

● Reisijate soovid sõltuvad nende päritolust. 69% Hiina vastajatest plaanib järgmisel

reisil külastada kuulsat vaatamisväärsust, võrreldes 20%Euroopa ja Põhja-Ameerika

reisijatest. AÜE vastajad eelistavad samuti ikoonilisi sihtkohti, samuti ostlemist ja

vabaõhutegevusi.13

Praegused kolm peamist reisitrendi:

1. Reisikulutused on peamiselt kodulähedased. 75% reisikulutustest on seotud

siseturismiga. Ameerika Ühendriigid on praegu maailma suurim siseturismi turg, kuid

Hiina on tõusmas liidriks lähiaastatel. Turismi osapooled peaksid esmalt keskenduma

siseturismi potentsiaali maksimaalsele ärakasutamisele enne rahvusvahelisele turule

suunamist.

2. Uued esilekerkivad turismisihtkohad nagu India, Kagu-Aasia ja Ida-Euroopa.

Indialaste reisikulutuste kasv eeldatavalt ulatub 9% aastas aastaks 2030; Kagu-Aasia

ja Ida-Euroopa reisijate aastane kasvuprognoos on umbes 7 protsenti.

3. Ootamatud sihtkohad leiavad uusi viise, kuidas meelitada reisijaid ja end

püsivate lemmikutega võrreldavaks muuta. Näiteks Rwanda on edendanud kestliku

turismi, piirates gorillade jälgimise lubasid ja suunates tulusid looduskaitsele.14

1950ndatel vähendas reaktiivmootori kasutuselevõtt oluliselt reisiaegu, muutes reisimist.

Nüüd muudab tehisintellekt (AI) turismisektorit sarnasel põhjalikul viisil. Nii ettevõtted kui ka

reisijad kasutavad generatiivse AI (gen AI), masinõppe ja süvaõppe edusamme, et ümber

mõelda reisi planeerimise, broneerimise ja kogemise viise. Reisifirmadel on ülesanne ümber

mõelda, kuidas nad suhtlevad klientidega, arendavad tooteid ja teenuseid ning juhivad

operatsioone AI ajastul.

McKinsey ja Skift Research intervjueerisid 17 ettevõtte juhte viiest erinevast reisiettevõtluse

tüübist. Kolm peamist järeldust raportist "Reisimise lubadus AI ajastul" olid järgmised:

1. Segmentimine. Ettevõtted saavad AI abil luua spetsiifilisi kliendisegmente, et

suunata, kuidas nad klientidega suhtlevad ja teenindavad. Segmentimine võib

põhineda ühel makrokarakteristikul (näiteks äri- versus puhkusereis), või olla nii

spetsiifiline, et see puudutab vaid ühte klienti.

2. Üllatamine ja rõõmustamine. Reisikontekstis võib gen AI avalduda digitaalsete

assistentidena, mis suhtlevad klientidega kogu nende reisi vältel, pakkudes

isikupärastatud reisiplaane ja kohandatud soovitusi ning aidates lahendada

ootamatuid häireid.

3. Töötajate parem toetamine. AI tööriistad võivad vabastada eesliini töötajate aega,

võimaldades neil keskenduda rohkem isiklikele kliendisuhetele. Need tööriistad võivad

ka lühendada uute töötajate koolitusaega ja kiirelt täiendada olemasolevat tööjõudu.

AI on oluline, kuid Hopperi fintech'i peadirektori Ella Alkalay Schreiberi sõnul on tegelik

väljakutse andmete mõistmine, õigete küsimuste esitamine, ennustuste ja tegelike tulemuste

13 What is the future of travel? What are the latest travel trends? | McKinsey, vadatud 4.07.2024 14 What is the future of travel? What are the latest travel trends? | McKinsey, vadatud 4.07.2024

12

võrdlemine ning seda kõike õigeaegselt. Tegelik väljakutse on inimlik mõtlemine ja terve

mõistus.15

Reisivate inimeste arv on suurem kui kunagi varem. Kõige populaarsemad sihtkohad kogevad

turistide kontsentreeritumat voolu; 80% reisijatest külastab vaid 10 protsenti maailma

turismisihtkohtadest.

Sihtkohad peaksid mõistma oma turismitaluvuspiire - see tähendab konkreetset külastajate

arvu, mida sihtkoht suudab vastu võtta enne, kui turism kahjustab füüsilist, majanduslikku või

sotsiaal-kultuurilist keskkonda. Sihtkohad saavad valmistuda kasvavate turistide hulkade

jaoks järgmistel viisidel:

● Kasutada andmeid (kogutud riigilt, ettevõtetelt, sotsiaalmeedia platvormidelt ja

muudest allikatest), et hallata külastajate vooge.

● Valida, milliseid turistisegmente (ärireisijad, spordifännid, peoseltskonnad jne)

meelitada ja kohandada pakkumisi ja suhtlust vastavalt.

● Jaotada külastajate vooge erinevate piirkondade vahel, suunates turiste vähem

külastatud kohtadesse ja erinevatel aegadel, edendades hooajavälist reisimist.

● Valmistuda äkilisteks ja ootamatuteks kõikumisteks, mida võivad põhjustada

sotsiaalmeedia ja kultuurilised trendid.

● Säilitada kultuuri- ja looduspärandit. Kaasata kohalikke, et leida tasakaal säilitamise ja

turismi vahel.

Globaalne soojenemine süveneb ja turism annab kuni 11% kogu süsinikuemissioonidest.

Paljud inimesed on teadlikud, et reisimine on osa probleemist, kuid nad ei taha oma reisidest

loobuda - reisimisaktiivsus peaks ajavahemikul 2016–2030 kasvama 85%. Selle asemel

suureneb surve turismisektorile süsinikuneutraalsuse saavutamise osas. See on suur

väljakutse: turul olevate dekarboniseerimistehnoloogiate valik on piiratud ja need on kallid.

Oluline on dekarboniseerimise algatuste tuvastamine ja järjestamine. Paljud organisatsioonid

vähendavad oma ärireise, mis moodustavad 30% kõigist reisikuludest. Senini eksisteerib lõhe

puhkusereisijate “rääkimise ja tegemise” osas. 40% reisijatest üle maailma on valmis maksma

vähemalt 2% rohkem süsinikuneutraalsete lendude eest. Kuid Skifti viimane tarbijauuring

näitab, et ainult 14% reisijatest ütles, et nad tegelikult maksid rohkem jätkusuutlike

reisivõimaluste eest. Vajalikud on uute jätkusuutlike reisivõimaluste loomine tulevikuks.

Lennureisimine muutub üha hooajalisemaks. Lennufirmad on sellele reageerinud, muutes

oma sõiduplaane, et pakkuda rohkem lende suurema sagedusega tipphooaegadel. Kuid

lennufirmad on kohanemisel uue reaalsusega sattunud raskustesse. Suvise nõudluse

rahuldamine tähendab rohkemate lennukite ostmist ja täiendava personali palkamist. Talvel

jäävad need ressursid kasutamata, mis vähendab tootlikkust.

Luksuslik majutussektor prognoositakse kasvavat kiiremini kui ükski teine segment.

Konkurents luksushotellide osas suureneb samuti, näiteks on võimaluk rentida luksusvillasid

koos personaliga. Teine oluline areng on see, et kaasaegne tarbija, nii luksusruumis kui mujal,

hindab kogemusi rohkem kui materiaalseid asju – need on töötajad, kes aimavad klientide

vajadusi ette, ületavad ootusi, loovad meeldejäävaid mälestusi ja teevad seda kõike sujuvalt.

15 What is the future of travel? What are the latest travel trends? | McKinsey, vadatud 4.07.2024

13

Oluline on toetada tervislikku ja õnnelikku töökultuuri, värbamine peaks põhinema töötaja

isikupäral, mitte CV-l, sest sealt ei tule välja vajalik positiivne hoiak. Üha enam ootavad

töötajad tähistamist ja tunnustamist. Kõik see loob eeldusi tõeliselt eriliseks

kliendikogemuseks. McKinsey uuringud on näidanud, et tippkvaliteedi saavutamiseks on vaja

palju enamat kui lihtsalt luksuslikku keskkonda.

Eesti olukord

2023. aasta sügisel viisime Eesti turismi pika vaate koostamise protsessis läbi turismi tulevike

signaalide ja trendide veebiseminarid, milles osales ca 80 turismieksperti, -ettevõtjat või -

huvilist.16 Signaal on uudne nähtus, mille võimendumine võib tulevikus kaasa tuua olulise

muutuse olukorras. See on justkui tulevikeseeme, mille osas me ei tea veel, milline signaal

hakkab võrsuma ja milline hääbub. Trend on selgem numbriliselt jälgitav muutus, mille suunda

oskame ette aimata ning saame arutada tema mõjude üle tulevikes.

Küsisime millised praegustest arengutest kujundavad turismivaldkonnas tegutsejate meelest

Eesti turismi tulevikke? Eesmärk oli mõista, mis kõnetab turismivaldkonnas tegutsejad

praegu? Milliseid arenguid peame meeldivaks ja mida vähem meeldivaks? Mida need

muutused kaasa tuua võivad? (joonis 3).

Joonis 3: turismi tulevikutrendide veebiseminaridel osalejate tulevikuradar

Osalejate arvates on suure mõjuga positiivsed trendid järgmised:

- Kasvav loodushoidlikkus

- Kestlik nõudlus

- Personaalsed (digi)teenused

- Ringmajanduse areng

16 Trendiseminarid. 2023. https://mkm.ee/media/10262/download. Vaadatud 13.03.2024.

14

- Altruistlik reisimine

- Põlvkondade muutus, uued reisijad

- Huvi päriselt kogeda ja avastamise vajadus

- Andmepõhised tehnoloogiad

- Hooaegade muutumine

- Eakate reisimine

Osalejate arvates on suure mõjuga mittemeeldivad trendid järgmised:

- Geopoliitiline olukord, sõda

- Elukalliduse tõus, ostujõu vähenemine

- Keskkonna kandevõime piir

- Maksutõusud

- Rahvastiku vananemine

- Ülereguleerimine

- Liigne tehnoloogia

- Suurenev ebavõrdlus

- Turismierialad on vähem populaarsed

Kolm tugevat tulevikutuult veebiarutelude põhjal olid:

1. Eesti ei ole enam odav sihtriik. Kvaliteet peab tulema hinnale järgi.

2. Kliimamuutused ja digiareng loovad (ise)teadlikke ja uut tüüpi tarbijaid:

a. reisiplaanid on paindlikud ja sõltuvad ilmast;

b. ootus väga personaalsetele võimalustele: liidestunud kogemus väga hea

inimeselt-inimesele teenindusega; nišiturud seotud sotsiaalmeedia ja

võrgustikega;

c. eelistatakse põhjapoolseid sihtkohti (vähemalt suvel), hooaeg pikeneb;

d. muutub transpordieelistus (lennukilt ja autolt rongile, laevale);

e. ootus rohelistele toodetele, ühtsete standardite loomisele;

f. eelistatakse sihtkohti, kus ei ole massiturismi.

3. Reisijate hulk maailmas kasvab koos jõukusega, tekivad uued turud, aga väga

erinevad reisijate rühmad, keda on vaja teada ja kellega arvestada, nt Kesk- ja Ida-

Euroopa, vanemaealised, nišiturismi valdkonnad.

Tajuti ka vastutuuli:

1. Ettevõtete kohustused suurenevad koos ebakindlusega tuleviku ees:

a. ebastabiilne majanduskeskkond ja kasvavad kulud;

b. lisanõuded roheüleminekust.

2. Turismi tööjõupuudus suureneb:

a. tööjõudu jääb vähemaks, oskused on aegunud või ei vasta vajadustele;

b. noortel on uudsed ootused tööle, turism ei ole populaarne eriale;

c. piirkondlik rahvaarvu ja eriti noorte vähenemine.

3. Geopoliitilised pinged ja sõda on mõjutanud Eesti mainet:

a. kardetakse Eestisse tulla.

Küsisime, milline „mis oleks, kui…“ olukord oleks Eesti turismi jaoks pöördeline? Vastusena

saime järgmised “mis oleks, kui…“ küsimused:

- Lõuna-eurooplased tuleksid siia pikemalt suvitama, sest neil on liiga palav?

- Eesti oleks diginomaadide seas populaarne sihtkoht?

15

- Tekiks suur talveperioodi turisminõudlus?

- Eesti vanalinnas oleks suviti vähem inimesi ja igal pool oleks rahulik “vaib”? (nt

kruiisituriste ei oleks)

- Kogu turismisektoris tarneahelas jälgitaks kesktlikke väärtusi?

- Turismiveduriteks saaksid inimesed, kes on palju näinud-käinud ja kellel oleks

vahendeid teha väga vinget asja?

- Loodust hoitaks rohkem, see oleks majandusressursi asemel vaid vaatamisväärsus?

- Eestist saaks kestliku turismisihtkoht maailmas nr 1?

- Eest kliima muutub sobivaks rannaturismi jaoks?

- Kogu riiks oleks kaetud suurepärase ühistranspordilahendusega?

- Eestil oleks suurepärane transpordiühendus kogu maailmaga?

Veebiseminarides selgunud trende palusime olulisuse järjestusse panna turismivaldkonnas

tegutsejatele mõeldud veebiküsitluses, mis toimus SurveyMonkey keskkonnas ajavahemikus

15.11.-10.12.2023. Küsimustikku jagati lisaks mkm.ee/turism2035 kodulehele kõikidele

erialaliitudele, ministeeriumidele, seotud allasutustele, Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA

turismiosakond (Visit Estonia), turismiharidust pakkuvatele koolidele, sihtkohtade

arendusorganisatsioonidele (DMOd). Laekus 145 vastust, millest Tallinnast 45,5%, üldiselt

hea regionaalne kaetus. Vastanutest ettevõtjad 46%, riigiasutuste esindajad 17%,

turismiharidust pakkuvad haridusasutused 16,6%. Küsimustikus oli 7 sisuküsimust. Eesmärk

oli mõista, mis mõjutab vastajate arvates enim Eesti turismi tulevikku, milline on vastajate

arvates turism aastal 2035, millised on takistused ja võimalikud arengud eesmärkide

saavutamisel (vt joonis 4).

Küsitluse tulemus näitab, et kõige olulisemaks peetakse järgnevaid trende:

1. Eesti kui turismisihtkoha kallinev hinnatase (valiti teistest oluliselt rohkem)

2. Geopoliitiline olukord

3. Nõudluse kasv loodust ja kohalikke kogukondi hoidvate turismiteenuste järele

4. Turismiettevõtete kohanemisvõime keskkonnaregulatsioonidest tulenevalt

5. S ektoril ees seisvad tõsised väljakutsed tööjõu leidmisel ja kohanemisel

digimaailmaga

Joonis 4: Veebiküsitluse tulemusel selgunud trendid

16

Need trendid on olulised kuna:

- Turismisektor on regionaalselt oluline, eriti seal, kus ei ole tööstust

- Turismisektor näib ajale jalgu jäävat

- On palju probleeme, mis tulenevad Eesti turismiettevõtete väiksusest (platvormide

tasud ja miinimumreeglid jms), turismiettevõtjate vanusest, vähesest

ettevõtlusteadlikkusest, keskkonnaga seotud regulatsioonide täitmise ajakulust jms

- Vähe on koostööd kohalikel ettevõtetel omavahel ja omakorda ka kogukondadega -

nähakse konkurentsi, mitte ettevõtete koostööst tekkivat sünergiat

- Ei nähta tasakaalu võimalust turist-kohalik kogukond vahel

- Meil on väike turg (suurandmetel töötav digiturundus soosib suuri turge,

tulevikutehnoloogiate rakendamisel sageli miinimumnõuded kasutajaskonnale vms,

õpilasi ei jätku turismikoolidesse jne)

- Pole analüüsitud militaarväljade, tselluloosipõldude, Rail Balticu, kaevanduste,

neljarealiste teede, tuumajaamade ja tuulikute turvatsoonide, jaotusvõrkude jne

negatiivset mõju turismile (eelkõige loodusealade vähendamine)

Aastal 2035 on Eesti turismisihtkohana maailmas tuntud looduse, rohelisuse, kestlikkuse,

hea kliima, vaikuse ja ka turvalisuse poolest, seda kõike toetab digiriigi kuvand. Tuleviku

suunas aitavad liikuda:

- Kestlikkus, kohalikkus ja Eesti metsa säilitamine, globaalse kliimasoojenemisega

arvestamine

- Fookusteemade arendus (toit, kultuur, loodus)

- Eesti riigi otsused ja poliitilised tegevused

- Head ühendused

2035. aasta visiooni suunas takistavad liikumist:

- Turismiettevõtete ja avaliku sektori vähene koostöö ja vähene võrgustumine

- Kestlikkuse eesmärkide mittemõistmine, rohepesu

- Maksu- ja teised riigi poliitikad, poliitiliste otsustajate vahelised pinged ja nende mõju

turismile, majanduse halvenev olukord

- Tallinnas enda ja vanalinnas äriajamise puudulik poliitika mõjutab negatiivselt ka

turismi

Eesti turismisektor on 2035. aastal edukas, kui:

- Turism on tulus tegevusala nii ettevõtjale kui ka riigile

- Kohalikud elanikud ja turistid on rahul ning kohalike elukvaliteet on kõrge, turismil ei

ole negatiivset mõju

- Meil on maksejõulisi pikemaajalisi korduvturiste, sest meil on pakkuda kvaliteetseid

teenuseid siia pikemaks jäämise põhjusena

- Kestlik lähenemine turismiettevõtluses, väike jalajälg

- Turismi regionaalne ühtlasem levik ja regionaalpoliitiline ja sesoonne mõju

Lisaks toodi välja:

- Väga oluline on tootearendus, sest kohanejad jäävad ellu

- Oluline on teha pikki plaane, kuid samas peab olema ka valmisolek ootamatutele

olukordadele ja muutustele kiireks reageerimiseks

- Oluline on taristu, ühendused ning turismiökosüsteemi arendamine.

17

Lisaks on Eesti turismiasjalised märganud järgmisi signaale:

- Eraldusturism

- Virtuaalse turismi näited

- Altruistlik reisimine

- Reisimise muutumine luksuskaubaks

- Euroopa pensionäride jõukuse vähenemine

- Vaikuse tasuliseks muutumine

- Robot-teeninduse tekkimine

- Personaalsed (digi)teenused

- Reisihäbi

- Uue põlvkonna reisijad

- Tugevate loodushoidlike ja kogukondlike hoiakute levik, mille tulemusel võib kasvada soov

turismi oluliselt piirata või maksustada.

Globaalsete trendide mõju Eesti turismile

Tänaste trendide ja „mis oleks, kui…?“ olukordade, mis võivad meid ees oodata, kui tänased trendid veelgi võimenduvad või signaalid trendideks kujunevad, koondades hakkame nägema seoseid globaalsete trendide ja nendest tekkivate Eesti võimaluste vahel:

Kliimamuutused muudavad turismivooge ja eelistusi: Lõuna-Euroopa suved muutuvad liiga palavaks ja eelistatakse põhjapoolseid leebema temperatuuriga kohti, suvehooaja asemel võidakse reisimiseks eelistada rohkem kevadet ja sügist. Järsult ja kiirelt muutuv ilmastik teeb inimesed ettevaatlikuks, rohkem tehakse viimase hetke plaane ja eelistatakse paindlikkust. Kasvav mure planeedi tuleviku pärast paneb hindama riikide ja turismiettevõtjate pühendumist kestlikkusele ning arusaadavaid ja ühtseid kestlikkuse sertifikaate. Reisijatel tekib rohkem võimalusi reisi kliimajalajälje vähendamiseks altruistliku reisimise või CO2 heite kompenseerimise kaudu. Kliimamuutused on seotud ka muutuvate tarbimiseelistustega – näiteks lendude vältimine, veganitoidu eelistamine lihale vms.

Mis oleks, kui Eesti jahedam kliima tooks siia suveperioodil oluliselt rohkem Lõuna-Euroopa turiste, mis muudaks hooajalisuse vähendamise veelgi suuremaks väljakutseks?

Aeglane turism kogub hoogu: Uut tüüpi digitaalsed ja paindlikud töö- ja eluviisid lubavad kodust ära olla pikemalt või alatiseks. Nomaadne elustiil kogub hoogu. See toob kaasa ka mitmekesise ootuse transpordile – lisaks lennukile saab rännata autokaravanis, laevaga, rongiga – kiiret ei ole. Üksikute diginomaadide kõrval näeme rohkem peredega pikalt rändajaid. Üksikute eredamate elamuste asemel eelistavad aeglaselt reisijad stabiilset ja head infrastruktuuri, elukeskkonda ja teenuseid.

Mis oleks, kui Eesti digiriigi hea maine tooks siia lisaks diginomaadidele arvukalt aeglaselt rändavaid peresid, kes teevad kaugtööd ja on osa maailmakooli liikumisest?

Tuleviku reisija eeldab personaalsust ja ligipääsetavust: Euroopa ja ülejäänud areneva maailma rahvastik elab kauem ja paljud neist ka jõukamalt. Näeme üha rohkem erinevate eelistuste ja vajadustega reisijate gruppe. Eeskätt võib eeldada järsku vanemaealiste osakaalu kasvu reisijate hulgas. See tähendab uusi ootusi nii ligipääsetavusele kui erilistele personaalsetele teenustele.

Mis oleks, kui Eesti tervikuna oleks ligipääsetavuse Läänemere sihtpunkt number üks?

18

Tehnoloogia aitab luua sujuva reisikogemuse: Digiplatvormide andmevahetus, ennustav analüütika ja personaalsed reisitrajektoorid ei tähenda ootuseid ainult sujuvaks transpordikogemuseks – digiplatvormide ja andmestumise abil saab luua täiesti unikaalseid reisikogemusi – inimese huvidele vastavaid reisitooteid. Eelistatakse enda profiilile sobilikke huvitavaid ja unikaalseid sihtkohti, kus ei ole massiturismi.

Mis oleks, kui Eesti oleks osa Nordic Travel Card piletisüsteemist?

Kohalike elanike hääl on järjest kaalukam: Kohalikud elanikud on üha häälekamad turismi negatiivsete välismõjude tasakaalustamise vajaduse osas. See võib viia teadliku turismimahtude piiramiseni, turismimaksude kasvamiseni, veebiplatvormide külaliskorterite täiendava reguleerimiseni. Turismi tuleviku planeerimisel on oluline teha plaane koos kogukondadega, et leida tasakaalus lahendusi.

Mis oleks, kui Eesti suuremad linnad kehtestaksid turismimaksu?

Reisijate hulk maailmas kasvab: Käsikäes üldise majandusarenguga kasvab reisijate arv maailmas, tekivad uued sihtrühmad ja turusegmendid, kelle huvide ja eelistustega peaks arvestama. Näiteks võib eeldada, et kasvavad reisivõimalused Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ja Aasia riikide elanike hulgas.

Mis oleks, kui Eesti oleks Põhja-Euroopa atraktiivseim sihtkoht Aasia ja USA riikidest pärit

jõukatele külastajatele?

19

Lisa 3: Eesti turismi ökosüsteem17

Turism on horisontaalne poliitikavaldkond, mille

areng ja panus majandusarengusse on suuresti

seotud teiste sektoritega. Turismil on oluline

majanduslik mõju tööhõive loojana, eksportiva

sektorina, regionaalse ettevõtluse toetajana,

lisandväärtuse ümberjagajana. Siiski on lisaks

otsesele majanduslikule mõjule ka mitmeid

kaudseid mõjusid, mida võib olla keerukas mõõta,

kuid mille väärtus on kõrge.

Läbi turismi tutvustame teiste riikide elanikele oma

kultuuri ja majandust, eluolu, vaatamisväärsuseid,

loodust. Meid külastades saavad teiste riikide

inimesed targemaks, laiendavad silmaringi,

saavad uusi mälestusi ja kontakte, võtavad osa

sündmustest, turgutavad oma tervist, saavad osa

meie ajaloost, loodusest, toidu- ja joogikultuurist,

heaoluteenustest. Tänu turismile arenevad meie

teenused, mida ka ise igapäevaselt vajame või

naudime - toiduelamused, ühendused jne. Turism

aitab meil saada igas mõttes rikkamaks.

Turismiteenused loovad esmamulje Eestist kõigile

külastajatele, sealhulgas investoritele ja

diplomatidele. Turismisektor on seega riigi

visiitkaart, mille kõrge kvaliteet või selle puudumine

ei jää märkamata ja tekkiv mulje Eestist võib olla ka

välisinvesteeringu otsuse üheks mõjutajaks.

Turismil on teatud mõõtmatu “pehme võim”, mis

seisneb positiivsete suhete loomises ja riigi

atraktiivseks muutmises. Turismi pehme võimu

kasvatamiseks peaksime kõik keskenduma oma

riigi eripära ja kuvandi rääkimisele meelitamaks väliskülastajaid ja kujundamaks positiivset

riigi tajumist. Turismi pehme võimu kasvatamiseks peaksime kõik keskenduma oma riigi

eripära ja kuvandi rääkimisele meelitamaks väliskülastajaid ja kujundamaks positiivset riigi

tajumist.18

17

Turismiökosüsteem iseloomustab terviklikku koostöötamist turismiettevõtete, riigi, asutuste ja liitude vahel, see on

dünaamiline ja omavahel seotud süsteemil, kus erinevad osapooled teevad koostööd, et saavutada ühiseid eesmärke. "Ökosüsteem" rõhutab süsteemi orgaanilist, vastastikku toetavat ja integreeritud olemust. 18

Yang, J. 2019. Analyzing the Effects of International Tourism on Soft Power.

https://www.sandiego.edu/cas/documents/political-science/jiangyun-yang-capstone.pdf.

20

Turism mängib olulist rolli kohaliku elu edenemises - maapiirkondades on see nii elatus- kui

ettevõtlusvõimalus, viis oma piirkondliku eripära ja kultuuri tutvustamiseks, täiendav

nõudlusallikas kohalikele teenustele.

Turismi kaudu luuakse globaalseid sidemeid ja toetust, mis võib tugevdada riigi rahvusvahelist

positsiooni ja julgeolekut. Kui inimesed üle maailma külastavad Eestit, mõistavad nad meie

kultuuri, ajalugu ja ühiskonda, mis võib suurendada rahvusvahelist teadlikkust ja solidaarsust

Eesti suhtes, aga ka majanduslikku stabiilsust ning kultuurilist diplomaatilist mõju.

Eesti turismipoliitikat juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM).

Turismipoliitika eesmärk on suurendada Eesti turismisektori rahvusvahelist

konkurentsivõimet, kasvatada turismiteenuste eksporti ja turismiettevõtete lisandväärtust,

samal ajal tagata sektori, sihtkohtade ning loodus- ja elukeskkonna kestlikkus.19

MKM ülesanded turismipoliitika kujudnamisel:

- turismi strateegiline planeerimine, sh vajalikud analüüsid ja uuringud, vajalike rahaliste

vahendite taotlemine (riigieelarve, välisvahendid);

- turismiettevõtluse õigusliku keskkonna kujundamine (turismiseadus, proaktiivne

ettevõtjate huvide kaitse EL õigusloomes), kehtestatud nõuete üle järelevalve

tagamine;

- turismi toetusmeetmete väljatöötamine;

- turismivaldkonnaga seoses riiklike küsimustega tegelemine (haridus, oskused,

transport, kultuur, tööjõud jne);

- rahvusvahelises koostöös osalemine

Turismi arendamiseks teeb MKM koostööd nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil majutuse,

toitlustuse, konverentsi- ja reisikorralduse ettevõtteid esindavate organisatsioonide, turismi

sidusrühmade ja võrgustikega, Eesti turismisihtkohtade juhtimisorganisatsioonide (DMO) ja

paljude teiste poliitikakujundajatega (näiteks tarbijakaitse, tööala, hariduse, transpordi,

merenduse, lennunduse, keskkonna, ruumilise planeerimise, tehnoloogia, hariduse, kultuuri jt

valdkondades). Samuti osaleme Euroopa Liidu turismipoliitika kujundamises ja

rahvusvaheliste turismiorganisatsioonide tegevuses (OECD jt).

Turisminõukoda on MKM turismi eest vastutavale ministrile nõuandev kogu turismipoliitika

elluviimisel ja arendamisel, sõlmküsimuste tõstatamisel ja lahenduste leidmisel. Regulaarne

tegevussuundade jälgimine ja täiendamine turisminõukoja poolt loob võimaluse olla paindlik

ja reageerida muudatustele eesmärkide täitmise nimel kiiresti. Turisminõukoja liikmeteks on

Visit Estonia, Eesti turismiliidud, Eesti turismisihtkohtade arendusorganisatsioonid

(Destination Management Organisation, DMO), turismiväravad (AS Tallinna Lennujaam, AS

Tallinna Sadam, AS Tallink), teiste ministeeriumide esindajad (Haridus- ja

Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Kliimaministeerium jt). Ministeeriumide osalus

aitab kaasa teadlikkuse tõusule turismi eesmärkidest ning teiste valdkondade seoste ja

vastastikuse kasu nägemisele enda valdkonna ja turismi vahel, et oldaks valmis ka oma

tegevuskavadesse turismi eesmärke integreerima, nt transport ja ühendused, haridus,

tööjõud, kultuur jt valdkonnad).

19 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, (2024). Vaadatud 26.02.2024 https://mkm.ee/turism

21

Eesti turismipoliitika elluviijad on Visit Estonia ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

(TTJA). EIS on üle-Eestiline sihtkoha turundaja välisturgudel ja arendustegevuste elluviija, et

kasvatada Eesti kui turismisihtkoha rahvusvahelist väljapaistvust ja nõudlust lähiturgudel ning

taastada turismiteenuste eksport kriisieelsele tasemele. Visit Estonia on European Tourism

Council (ETC) jt rahvusvaheliste organisatsioonide liige. TTJA on turismiseaduse rakendaja

ja järelevalve teostaja (joonis 5).

Joonis 5: Eesti turismi ökosüsteem20

Olulised partnerid turismipoliitika kujundamisel on ka turismiliidud. Peamised liidud on MTÜ

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, MTÜ Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit, MTÜ Eesti Spaaliit,

MTÜ Eesti Maaturism, MTÜ Eesti Konverentsibüroo, Külalislahkuse klaster, MTÜ Eesti

Loodusturismiühing, Eesti Giidide Liit jt. Turismi haridus-, töö- ja rändepoliitika arendamisel on

meie partneriteks Eesti Töötukassa, SA Kutsekoda ja Eesti Tööandjate Keskliit.

Eesti turismi regionaalsete sihtkohtade haldamisel ja arendamisel on võtmeroll

DMOdel, mis hõlmab strateegilist planeerimist, sihtkoha turismipoliitika rakendamist, turismi

tootearendust, kriisijuhtimist, kvaliteedi tagamist ha parandamist, tööjõu arendamist ning

sihtkoha kultuuripärandi säilitamist jne. DMOde tõhus tegutsemine tagab turismisihtkohtade

pikaajalise edu ja kestlikkuse. 2024. aasta seisuga on Eestis 7 DMOd (Tallinn; Pärnu; Saarte;

Virumaa; Lõuna-Eesti, Kesk-Eesti ja Harju-, Rapla-, Läänemaa DMOd).

Kõigist ettevõtetest olid ettevõtlusstatistika kohaselt 2022. a turismiettevõtted 3,4%

(majutus, toitlustus, reisibürood ja -korraldajad; kokku umbes 5000 ettevõtet), mis andsid

ettevõtlussektori lisandväärtusest 2,3%. Turismisektori ettevõtted on valdavalt

mikroettevõtted. Majutusasutuste hulgas on 1-9 töötajaga ettevõtete osakaal 92,9%,

toitlustuses 84,6% ja reisibüroode hulgas 96,1%. Suur mikroettevõtete osakaal on

ootuspärane - ka mujal maailmas ei ole need sektorid domineeritud keskmiste või

suurettevõtete poolt. Turismiettevõtetes hõivatud (26 000 inimest) moodustasid 4,8% kõigist

ettevõtetes hõivatutest.21

20 MKM – Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium; RM – Rahandusministeerium; REM – Regionaal- ja po llumajandusministeerium; HTM -

Haridus- ja teadusministeerium, KUL – Kultuuriministeerium; KLIM – Kliimaministeerium; Va M – Va lisiministeerium; EIS - Ettevo tluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse; TTJA - Tarbijakaitse ja Tehnilise Ja relevalve Amet; Turismiliidud - MTU Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, MTU Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit, MTU Eesti Spaaliit, MTU Eesti Maaturism, MTU Eesti Konverentsibu roo, Ku lalislahkuse klaster, MTU Eesti Loodusturismiu hing, Eesti Giidide Liit; RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus; KIK – Keskkonnainvesteeringute Keskus; KA – Keskkonnaamet; 21

Eesti Statistikaamet, (2023)

22

Eesti turismisektori ettevõtted on väikesed, mis tähendab, et innovatsioonipotentsiaal

sellistes valdkondades, mis eeldavad ulatuslikke rahalise ja inimkapitali

investeeringuid, on piiratud. Eesti majutusasutuste voodikohtade täituvused on

rahvusvahelises võrdluses pigem madalad, voodikohtade arv ei paista olema suureks

takistuseks turistide arvu kasvatamisele, seda isegi suvekuudel. Samas ei tähenda see seda,

et voodikohad ei võiks olla piiravaks teguriks nišisegmentides. Rahvusvaheliselt

silmapaistvaid turismiatraktsioone on vähe.22

Turismiettevõtluse õigusliku raamistiku kujundamisel lähtume vajadusest tagada ettevõtteid

toetav ja võimalikult vähese bürokraatiaga seadusandlus. Valdkondlikud regulatsioonid

peavad soodustama turismiettevõtlust ja toetama ettevõtjate konkurentsivõime suurenemist.

Selleks on vaja hoida ettevõtjate üldine halduskoormus madal ning kujundada lihtne ja

bürokraatiavaba suhtlus riigiga. Selleks kasutatakse senisest enam innovaatilisi digitaalseid

(sh reaalajalisi) lahendusi, arendatakse õigusraamistikku, et see toetaks ka majanduse uusi

võimalusi (platvormimajandust) ja innovatsiooni.23 Regulatsioonide loomine peab toimuma

huvigruppe kaasavalt ning riik peab tagama ka õigus- ja maksukeskkonna stabiilsuse ning ka

ettenähtavuse24. Samuti on vajalik tagada tarbijate usaldus ja nende majandushuvide kaitse -

tõhus järelevalve loob lisaks tarbijate kaitsele ka ausamat konkurentsikeskkonda.

Turismialase tegevuse (reisiteenused, majutusteenused) üldine raamistik on loodud

turismiseaduses ja selle alamaktides. Majutusteenuste osutamise nõuete osas viidi koos

partneritega 2019. a läbi nõuete revisjon, mille tulemusel nõudeid vähendati ja lihtsustati.

Litsentsi- või teavitamiskohustusi majutusteenuse osutamise puhul ei ole, kuid see võib olla

vajalik kaasnevate teenuste (nt toitlustamine, mida reguleerib toiduseadus) pakkumiseks.

Majutusteenuse osutamise nõuded peavad tagama, et majutusteenuse kasutamine on

turvaline ja meeldivat külastuselamust loov25. Reisiettevõtjate tegevust raamistab olulisel

määral Euroopa Liidu õigus, täpsemalt pakettreisidirektiiv26, millega on kogu EL-s kokku

lepitud ühtsed reeglid pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste müügiks. Keskne

lähtekoht on, et reisikorraldaja on vastutav kõigi reisipaketis sisalduvate teenuste osutamise

eest ning ta peab omama rahalist tagatist selleks, et tema maksevõimega seotud probleemide

korral saavad reisijad raha tagasi ning ka reisilt kodumaale tagasi toimetatud. Arvestades

järjest suurenevat Euroopa Liidu õigusloome osakaalu, on järjest olulisem seista ka Eesti

turismisektori huvide eest Euroopa Liidus.

2023. a lõpus ja 2024. a alguses on Euroopa Liidus käivitunud mitmete direktiivide ja määruste

muudatuste arutelud, mille eesmärk on kaitsta tarbijaid/reisijaid ja leppida kokku kogu

siseturul ühtsed nõuded teenusepakkumiseks. Turismivaldkonda mõjutavad neist enim

pakettreisidirektiivi muutmine27, aga ka muudatused reisija õiguste määrustes ja

mitmeliigiliste transporditeenustele loodavad uued reeglid28. 2024. a võetakse vastu Euroopa

Liidu lühiajalise majutuse üüriteenuste määrus29, millega seatakse sisse

22 Järve, J. (2024). Turismi pikk vaade - taustaanalüüs. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. https://raportid.centar.ee/2024_turismi_pikk_vaade_taustaanalyys_v1.1.html 23Turismistrateegia 2022-2025, kättesaadav: https://www.mkm.ee/ettevotlus-ja-innovatsioon/turism/turismistrateegia 24 2024 Majanduspoliitika plaan: https://mkm.ee/majandusplaan 25 https://www.mkm.ee/ettevotlus-ja-innovatsioon/turism/majutusteenused, vaadatud 15.03.2024 26 Direktiiv - 2015/2302 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 27 Passenger Mobility Package - European Commission (europa.eu), vaadatud 15.03.2024 28 samas 29 Euroopa Komisjoni pressiteade: Lühiajalise majutuse renditeenused (europa.eu)

23

andmevahetusreeglid riikidele info saamiseks majutuste kohta majutusplatvormidel nagu

Airbnb jt.

Turismi käsitlevad ka mitmed teised Euroopa Liidu regulatiivsed meetmed ja erinevad

tegevuskavad, näiteks ELi turismi tegevuskava 203030, mis sisaldab juhiseid rohelisele ja

digitaalsele üleminekule ja soodustavad jätkusuutlike tavade arendamist, samuti algatused,

mis aitavad tagada roheväidete usaldusväärust (roheväidete direktiiv) jt, digitaliseerimise

vallas nt reisidokumentide digitaliseerimine.

30 Uus Euroopa turismi tegevuskava - Consilium (europa.eu)

24

Lisa 4: Eesti atraktiivse sihtkohana31

Covid-19 kriisi ajal prognoosisid mõned turismistsenaariumid, et globaalsed turismimahud

võivad pikemaks perioodiks langeda - nüüdseks on selge, et reisimine ei ole oma olulisust

kaotanud ja turismimahud on globaalselt paljuski taastunud. Külastaja perspektiivist

mõjutavad sihtkoha atraktiivsust lihtsus saabumisel ja sihtkohas liikumisel (füüsiline

ühenduvus), huviväärsuste leidmine veebist ja lihtne broneerimine (digitaalne ühenduvus),

huviväärsuste hulk sihtkohas, turismitöötajate, aga ka kohalike elanike sõbralikkus ja ka

kestlikkus.

Eesti kui turismisihtkoha arengut mõjutab, kuidas ettevõtted ja turismiatraktsioonid vastavad

turistide ootustele erinevates valdkondades ning kuidas planeeritakse turismi hooajaliselt ja

regionaalselt. Eesti atraktiivsus sihtkohana mõjutab seda, milliste huvidega külastajad

Eestisse tulevad, mida siin ette võtavad ja kui kaua ning millisel hooajal Eestit külastavad. See

omakorda määrab turismivaldkonna olulisuse Eesti majanduses ja kohaliku eluolu

edendajana.

Ülevaade maailmast

ÜRO Maailma Turismiorganisatsiooni (UN Tourism) 2024. a esimese turismibaromeetri

kohaselt saavutas rahvusvaheline turism 2023. aastal 88% pandeemiaeelsest tasemest,

hinnanguliselt tehti 1,3 miljardit rahvusvahelist reisi. Seni takistatud nõudluse taastumine,

suurenenud lennuühendused ning Aasia turgude avanemine taastavad eeldatavalt 2024. a

lõpuks rahvusvahelise turismi täielikult.32

Maailma turismipoliitika suunajad ei räägi turismist enam kui vaid majandusharust, vaid

rõhutavad turismi olulisust heaolu suurendajana. ÜRO turismiorganisatsioon UN Tourism

loetleb turismi ülesannetena üksikisikute heaolu suurendamise, looduskeskkonna kaitsmise,

majanduse ja rahvusvahelise harmoonia edendamise.33 Euroopa Liidu (EL) nõukogu

rõhutab turismi tegevuskavas 203034 oma otsustavust edendada kestlikku turismi, võttes

arvesse kõiki majandusliku, keskkonnaalase, kultuurilise ja sotsiaalse kestlikkuse peamisi

mõõtmeid, reageerides muu hulgas kliimamuutustele ja elurikkuse vähenemisele kooskõlas

ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 ja võetud kohustusega toetada turismi, mis

loob kestlikke töökohti ning edendab kohalikku kultuuri, tooteid ja teenuseid. 2021. aastal

COP25-l vastu võetud Glasgow deklaratsioon35 seab eesmärgiks turismisektori

kliimaneutraalsuse saavutamise aastaks 2050. Deklaratsioon määratleb sektoriülese

sõnumi ning sellega liitunud riigid, ettevõtted ja muud osapooled võtavad kohustused

vähendada emissioone, koostada kliimakavad ja raporteerida nende täitmist.

Deklaratsiooniga on liitunud ca 850 organisatsiooni.

31 Turismi sihtkoha atraktiivsus on sihtkoha omaduste ja ressursside kogum, mis meelitab turiste ja vastab nende ootustele.

See hõlmab looduskeskkonda, kultuuripärandit, infrastruktuuri, teenuste kvaliteeti ja kohaliku elanikkonna külalislahkust. Kresic, D., & Prebežac, D. (2011). Index of destination attractiveness as a tool for destination attractiveness assessment. Tourism: An International Interdisciplinary Journal, 59(4), 497-517 32 International Tourism to Reach Pre-Pandemic Levels in 2024, International Tourism to Reach Pre-Pandemic Levels in 2024

(unwto.org) 33 UN Tourism veebileht, UN Tourism | Bringing the world closer (unwto.org), vaadatud 06.03.2024 34 Nõukogu järeldused Euroopa turismi tegevuskava 2030 kohta, Uus Euroopa turismi tegevuskava - Consilium (europa.eu) 35 The Glasgow Declaration on Climate Action in Tourism (unwto.org), vaadatud 06.03.2024.

25

Interreg Euroopa projekt “Tourism in Balance” soovitab, et turismi arendamisel tuleb lähtuda

tasakaalu leidmisest ja tagamisest külastajate, kohalike kogukondade ja keskkonna

vahel, et tagada kestlik areng. Selleks on vaja hajutada turismi nii ajas kui ruumis, suunates

külastajaid laiemale alale ja peamiste tõmbekeskustest eemale, mille kaudu saab ära

kasutada piirkonna pakutavaid võimalusi, maksimeerides positiivset mõju ja minimeerides

negatiivseid mõjusid.36

EL turism koosneb 2,3 miljonist ettevõttest (peamiselt VKEd), mis annavad tööd

hinnanguliselt 12,3 miljonile inimesele aastas. Turism moodustab 10% EL SKTst ja sellel

on laiaulatuslik mõju majanduskasvule, tööhõivele ja sotsiaalsele arengule. ELi poliitika

eesmärk on säilitada Euroopa positsioon juhtiva sihtkohana, maksimeerides samal ajal turismi

panust majanduskasvu ja tööhõivesse ning edendades ELi riikide vahelist koostööd, eelkõige

heade tavade vahetamise kaudu.37

ELi majutusettevõtete jaoks oli juba 2023. aasta rekordiline, ületades 2019. aasta

pandeemiaeelseid näitajaid, kus oli kokku 2,9 miljardit ööbimist. Peaaegu kõigis liikmesriikides

on ööde arv võrreldes 2022. aastaga kasvanud, 10 riigis üle 10%. 13 riigis (sh Eestis) ei ole

majutussektor aga pandeemiast veel täielikult taastunud. Kui esimestel pandeemiajärgsetel

aastatel taastus turism tugeva siseturismiga, siis 2023. aastal on rahvusvahelised

saabujad, sealhulgas ELi riikides, peaaegu tagasi – 46% kõigist veedetud öödest võrreldes

47% 2019. aastal. Kuigi ELi mittekuuluvatest riikidest saabujad ei ole veel taastunud

pandeemiaeelsele tasemele, on EL säilitanud oma positsiooni maailma sihtkohana number

1, moodustades WTO andmete põhjal 2023. aastal 40 % ülemaailmsest turismist.38

Ent turism ELis seisab silmitsi ühiste väljakutsete ja võimalustega, mis mõjutavad selle

arengut, nagu kestlikkus, hooajalisus, turismivoogude juhtimine, säilitades samal ajal

elukvaliteedi sihtkohtades, innovatsioon ja digitaliseerimine, oskused ja ökosüsteemi

atraktiivsus töötajate jaoks.39 2022. aasta veebruaris võttis Euroopa komisjon vastu kava

pealkirjaga „Turismi üleminekujuhised”40, milles rõhutati vajadust tugevdada turismisektori

vastupanuvõimet ning kiirendada üleminekut digitaalsele ja keskkonnasäästlikule

tehnoloogiale. Vastuseks sellele plaanile võttis nõukogu 2022. aasta detsembris vastu ELi

turismi tegevuskava 2030.41 Tegevuskava keskendus viiele prioriteedile: roheline ja

digitaalne üleminek; vastupidavus ja kaasatus; oskused ja tugi; ning juhtimis- ja

poliitikat võimaldav raamistik. 2023. aastal liikmesriikide poolt vastu võetud Palma

deklaratsioon42 toob välja eesmärgi liikuda kvantitatiivsel kasvul põhineva mudeli pealt

kvaliteedipõhisele lähenemisviisile, mis toob kaasa kestliku arengu ja kvaliteetsed

töökohad. Palma deklaratsioon keskendub sotsiaalse jätkusuutlikkuse edendamisele

turismis ning rõhutab juurdepääsetava ja kaasava turismi arendamist, et tagada kõigile

inimestele võrdsed võimalused ja juurdepääs turismi nautimiseks.

36 Interreg Europe. TIB: Tourism in Balance. https://www.interregeurope.eu/tib (vaadatud 05.08.2024) 37 Euroopa Parlament,

https://www.europarl.europa.eu/factsheets/en/sheet/126/tourism#:~:text=The%20EU%27s%20tourism%20industry%20in,an%2 0estimated%2012.3%20million%20people, vaadatud 08.03.2024. 38 EL konkurentsivõimeministrite nõukogu 7.03.2024. a taustapaber, European Commission, 04.03.2024. 39 Presidency note, Informal Meeting of European Tourism Ministers,19-20 February 2024 40 Turismi üleminekujuhised - Publications Office of the EU (europa.eu) 41 Uus Euroopa turismi tegevuskava - Consilium (europa.eu) 42 Palma Declaration: “The path towards social sustainability of tourism in the EU” (europa.eu)

26

Eesti hetkeolukord

Reisimise ja turismi arengu indeksi (TTDI)43 2024. aasta aruande kohaselt paiknes Eesti

kõigi indeksisse kaasatud maailma riikide hulgas (neid oli kokku 119) 36. kohal. Kui vaadata

vaid Euroopa Liidu riike, siis siin paistab konkurents olema tihedam ning Eestis on

keskmisest madalamal 18. positsioonil ning 2021. a aruandega võrreldes oleme mõlemas

pingereas mitmeid kohti langenud. Oleme siiski mõnevõrra kõrgemal oma lähimatest

lõunanaabritest Leedust ja Lätist, kuid põhjamaad (nt Soome ja Rootsi) paiknevad meist

selgelt eespool. Euroopa riikide hulgas aitab meie positsiooni parandada turismi toetav äri- ja

sotsiaalne keskkond ning riigi turismipoliitika. Indeksi väärtust tõmbavad allapoole nõrk turismi

infrastruktuur, huvipakkuvate vaatamisväärsuste vähesus ning mõningal määral ka turismi

kestlikkuse teemad.44

Turismi pika vaate 2035 majandusanalüüs45 toob peamiste Eesti turismi arengut takistavate

probleemidena välja:

● Eesti turismisektori ettevõtted on väikesed, mis tähendab, et

innovatsioonipotentsiaal sellistes valdkondades, mis eeldavad ulatuslikke rahalise

ja inimkapitali investeeringuid, on piiratud.

● Eesti hinnatase on Euroopa Liidu keskmine, mis asetab meid Ida- ja Lääne-Euroopa

piirimaile. Idaeurooplaste jaoks olema eeldatavalt pigem kallimapoolne riik, Lääne-

Euroopa vaates veidi odavam kui koduturg. Turismisektorit arendades tuleb silmas

pidada, et meie teenuse kvaliteet peab õigustama Ida-Euroopa riikidega võrreldes

kõrgemat hinnataset.

● Hooajalisus on ühtviisi probleemiks nii Eestis (juulis majutatakse Eesti

majutusasutustes 2,5 korda rohkem inimesi kui jaanuaris) kui teistes EL riikides; Eesti

on majutatute arvu sesoonse kõikumise poolest oleme Euroopa Liidu keskmike

hulgas.

● Keskmine reisi kestus (eriti just välisreiside osas) on Eestis lühike, Eesti

külastamine võib sageli olla osa pikemast reisist Põhjala või Baltikumi piirkonda.

● Eestisse saabumine pole lihtne, kuna Euroopa ääreala väikese riigina on

lennuühendused, lendude sagedus, Eestisse jõudmise ajad ja sihtkohtade arv alati

väljakutse.46

● Rahvusvaheliselt silmapaistvaid turismiatraktsioone (loodus- ja kultuurilised

vaatamisväärsused) on vähe.47

● Venemaa täiemahuline invasioon Ukrainasse 2022. aastal. Venemaa kodanikele

on Eesti külastamine pärast sõja algust valdavalt keelatud. Mõnede sihtriikide ja

elanikkonnagruppide (ca kümnendik mõnede riikide küsitletutest) jaoks on

43 Travel & Tourism Development Index 2024, https://www3.weforum.org/docs/WEF_Travel_and_Tourism_Development_Index_2024.pdf 44 Järve, J. (2024). Turismi pikk vaade - taustaanalüüs. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. https://raportid.centar.ee/2024_turismi_pikk_vaade_taustaanalyys_v1.1.html 45 Järve, J. (2024). Turismi pikk vaade - taustaanalüüs. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. https://raportid.centar.ee/2024_turismi_pikk_vaade_taustaanalyys_v1.1.html 46 Pikemalt on teemat analüüsitud ühenduvuse ja ligipääsetavuse teemalehes. 47 World Economic Forumi (WEF) poolt koostatav reisimise- ja turismi arengu indeks toob välja, et Eestis puuduvad olulised tõmbetegurid, seda nii loodusvaatamisväärsuste (100. koht maailma riikide hulgas), kultuuriliste vaatamisväärsuste (54. koht) kui ressursside, mis on olulised neile, kelle reisi eesmärgiks ei ole puhkus (teisisõnu äriturism) (79. koht), vallas. Kui paigutame ennast Euroopa riikide pingeritta, siis oleme vastavalt kas tagantpoolt teised, kuuendad või viimased.

27

Venemaaga ühise piiri omamine faktoriks, miks mitte Eestisse reisida, sest

peljatakse sõjalist konflikti.

Paradoksaalne on, et kui 2023. a lõpul Eesti turismiasjaliste seas läbi viidud küsitluse

tulemusel arvavad nad, et aastal 2035 on Eesti turismisihtkohana maailmas tuntud looduse,

rohelisuse, kestlikkuse, hea kliima, vaikuse ja turvalisuse poolest,48 siis Maailma

Majandusfoorumi (WEF) reisi- ja turismiarengu indeksi kestlikkuse alamindeks

paigutab Eesti EL riikide seas pigem tahapoole. Eriti kehv on seis reisimise ja turismi

nõudlussurve indeksiga - selle väärtuselt oleme Euroopa Liidu riikide hulgas alles 24. Kohal.

Meie turismi multiplikaatorefektid on teiste riikidega võrreldes liiga väikesed, reisi kestused

lühikesed, sesoonsus kõrge, turistide huvi kontsentreeritud ja suunatud väikesele osale

kultuurilistest atraktsioonidest ning ka geograafiliselt. Samas 2023. aasta Euromonitori

Sustainable Travel Index (STI)49 asetab Eesti kogu maailmas neljandale ning Tallinna

linnade seas viiendale kohale. STI peamised näitajad on seotud sihtkoha “tervisega” (õnn,

võrdsus, sotsiaalne õiglus), turismi mõjudega keskkonnale (nt hotellide energiakasutus) ning

turismi üldise olukorraga, nagu infrastruktuuri kvaliteet või sõltuvus rahvusvaheliset

nõudlusest. Seega sõltub erinevate pingeridade järjestus suuresti ka sellest, mida ja kuidas

neis mõõdetakse.

Ka 2023. aastal tehtud Eesti turismi kestlikkuse uuringust selgus, et turismiettevõtjad

seostavad kestlikkust veel ennekõike otseselt keskkonnaga ega oska veel näha selle

laiemat ühiskondlikku mõõdet. Samas peetakse kestlikkust tähtsaks ning pingutusi

jätkusuutlikuma turismi suunas teevad pea kõik turismiettevõtted, sõltumata asukohast või

suurusest – säästetakse elektrit ja vett, eelistatakse kohalikke teenuseid ja kaupu,

vähendatakse ja kogutakse jäätmeid liigiti.50

Eesti turismi pika vaate 2035 kaasamisprotsessis51 nägid Eesti turismiasjalised Eesti

peamiste võimalustena atraktiivsuse tõstmiseks uusi ühendusi, digitaliseerimist, puhast ja

mitmekesist loodust, turvalisust, kestlikkust, ehedust ja külalislahkust, aga ka arengut

sündmus- ja elamussihtkohaks. Eesti peamine atraktsioon on ehe ja külalislahke kohalik

elanik.

Eesti kui sihtkoha atraktiivsuse kasvu jaoks peetakse oluliseks uusi transpordiühendusi

Eestisse ning sujuvaid liikumisvõimalusi Eesti sees. Konkurentsivõime tõstmiseks tuleb

selgitada turismi tähtsust haakuvatele valdkondadele, tegeleda digitaliseerimise ja

diginähtavuse parandamisega, koostööga teiste riikidega, sektori sees ja teiste sektoritega,

killustamise vähendamisega, madalhooaja teenuste arendamisega (sh on vaja selleks

vajalikku infrastruktuuri, nagu piisava suurusega konverentsi- ja sündmustaristu), regionaalse

tasakaalustatusega, kõikide Eesti inimeste külalislahkuse kasvatamisega, loodusturismi

hinnastamisega, turismivaldkonna hariduse kvaliteedi ja töökohtade mainekuse tõstmisega,

bürokraatia ja maksusüsteemi lihtsustamisega.

48 Eesti turismi tuleviku veebiküsitluse kokkuvõte, MKM, 2023. https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2024-

03/2023_Veebik%C3%BCsitluse%20kokkuv%C3%B5te.pdf 49

https://www.euromonitor.com/press/press-releases/august-2023/travellers-will-pay-10-extra-for-sustainable-travel-despite-

cost-of-living-crisis-euromonitor-report 50 Turismisektori kestlikkuse uuringu tulemused | Puhka Eestis, vaadatud 09.03.2024 51 12.04.2024 turismi kärajate kokkuvõte.

28

Lisa 5: Turisminõudlus52

Eesti turismi tulevikku mõjutavad mitmed nõudlusega seotud tegurid, sealhulgas inimeste

reisimustrid, ootused sihtkohale ja harjumused. Turisminõudlust mõjutavad näiteks üldised

muutused reisimises, sealhulgas põlvkondlikud muutused, hoiakud ja tarbimisharjumused.

Üha suuremaks trendiks on keskkonnasõbraliku reisimise eelistamine ning soov vähendada

keskkonnajalajälge, mis võib suunata turiste eelistama sihtkohti, mis pakuvad kestlikke

võimalusi. Eesti turisminõudlust iseloomustab peamiselt meie lähiriikide huvi siia tuleku osas,

aga ka kõrge hooajalisus, vähene regionaalne hajutatus ja lühike reisi kestus.

Koroonapandeemia ja Venemaapoolse täiemahulise sõjalise agressiooni Ukrainas järgsel ajal

on siseturismi osakaal võrreldes välisturismiga kasvanud.

Ülevaade maailmast

ÜRO Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) turismibaromeetri andmetel saavutas

rahvusvaheline turism 2023. aastal 88% pandeemiaeelsest tasemest, hinnanguliselt tehti 1,3

miljardit rahvusvahelist reisi,53 mis on 34% rohkem kui 2022. aastal, s.o 325 miljonit turisti

võrra.54 ÜRO Maailma Turismiorganisatsioon prognoosib, et rahvusvaheline turism taastub

pandeemiaeelsele tasemele 2024. aastal, esialgsetel hinnangutel ületades 2019. aasta taset

2%. Prognoosi täitumine sõltub Aasia turgude taastumisest ning majanduslike ja geopoliitiliste

riskide realiseerumisest.55 Pikaajalised prognoosid on optimistlikud järgmiseks kümneks

aastaks. Aastaks 2033 prognoositakse rahvusvaheliste reiside arvuks kokku umbes 742

miljonit, genereerides tulu 1060,5 miljardit USA dollarit.56

Euroopa Liidus ulatus 2023. aastal ööbimiste arv 2,9 miljardi ööni, mis on 6,1% võrra rohkem

kui 2022. aastal ja 1,4% rohkem võrreldes pandeemiaeelse 2019. aastaga.57 2022. aastal

iseloomustas ELi turismi järgmised faktid58:

● 2022. aasta jooksul tegid ELi elanikud 1,1 miljardit ööbimisega reisi koos ööbimisega

(9,3% olid tööreisid ja ülejäänud 90,7% olid isiklikud reisid) ja nende reiside jooksul

veedeti 5,4 miljardit ööd.

● Kõige rohkem reise tegid Prantsusmaa elanikud (229 miljonit reisi), kellele järgnesid

Saksamaa (222 miljonit reisi) ja Hispaania (138 miljonit reisi) elanikud. Nende kolme

riigi elanike tehtud reisid moodustasid üle poole (54,8%) kõigist ELi elanike reisidest.

● ELi keskmiselt oli kolm neljast (75,5%) reisist sisereisid.

● 2022. aastal tehtud turismireisid koosnesid peamiselt lühikestest sisereisidest, mis

kestsid üks kuni kolm ööd (49,7% kõigist turismireisidest). Neli või enam ööd kestvad

52 Turisminõudlus viitab turistide valmisolekule ja võimele tarbida turismiteenuseid ja tooteid teatud ajahetkel ja hinnatasemel.

See hõlmab reiside planeerimist, broneerimist ning erinevate teenuste ja atraktsioonide tarbimist. Song, H., & Li, G. (2008). Tourism demand modelling and forecasting—A review of recent research. Tourism Management, 29(2), 203–220. https://doi.org/10.1016/j.tourman.2007.07.016 53 International Tourism to Reach Pre-Pandemic Levels in 2024, International Tourism to Reach Pre-Pandemic Levels in 2024

(unwto.org) 54 UN Tourism Barometer, UN Tourism World Tourism Barometer | Global Tourism Statistics (unwto.org) 55 International Tourism to Reach Pre-Pandemic Levels in 2024, International Tourism to Reach Pre-Pandemic Levels in 2024 (unwto.org) 56 (TRAVEL & TOURISM ECONOMIC IMPACT 2023, 647df24b7c4bf560880560f9_EIR2023-APEC.pdf (website-files.com) 57 Eurostat. EU tourism nights mark 6.1% yearly increase in 2023. 8. märtsil 2024. https://ec.europa.eu/eurostat/web/products- eurostat-news/w/ddn-20240308-1 (vaadatud 26.07.2024). 58 Eurostat. Tourism statistics - characteristics of tourism trips. 12. detsembril 2023. https://ec.europa.eu/eurostat/statistics- explained/index.php?title=Tourism_statistics_-_characteristics_of_tourism_trips (vaadatud 01.08.2024).

29

reisid moodustasid 43,6% kõigist turismireisidest (25,7% sisereisid ja 17,8% reisid

väljaspool elukohariiki).

● Koos riigisiseste reisidega toimusid 94,2% kõigist ööbimisega reisidest, mida ELi

elanikud tegid 2022. aastal, Euroopa Liidu piires. Vähemalt neli ööd kestvate rieide

puhul – mis tõenäoliselt toimuvad kodust kaugemal – veedeti 89,2% neist ELi piires.

● 2022. aasta ELi elanike 5,4 miljardist ööst enam kui pooled (55,9%) veedeti

majutusasutustes, samas kui 44,1% veedeti muudes kohtades. Esikohal olid hotellid

või sarnased majutuskohad, mis pakuvad teenuseid nagu igapäevane koristus ja

voodite tegemine, moodustades 29,3%, millele järgnes sugulaste või sõprade poolt

tasuta pakutav majutus 28,2%-ga, samas kui 16,0% öödest veedeti renditud majas,

villas, korteris või renditud toas elamus.

Kui vaadata andmeid konkreetsete riikide kohta, selgub, et kui Soome elanikud läksid reisile

välismaale 2022. aastal, siis 6% nende veedetud öödest (kokku 3,2 mln ööbimist) oli veedetud

oma suvilas (ingl own holiday home; kogu ELi puhul on samuti 6%).59 Eesti kohta number

puudub. 17% ööbimistest nende välireiside puhul veetsid Soome elanikud oma sugulaste ja

sõprade poolt võimaldatud tasuta kohas (ingl accommodation provided without charge by

relatives or friends); Läti elanike puhul 32% ja kogu ELi puhul 20% (Eesti elanike puhul 21%).60

Kokkuvõtteks, ELi turismisektor näitab tugevat taastumist, kuna 2023. aastal saavutati

ööbimiste arv, mis ületas nii 2022. kui ka pandeemiaeelse 2019. aasta taset. Enamik ELi

elanikest eelistab reisida oma riigi sees, mis viitab ELi siseturismi jätkuvale tähtsusele. Lisaks

eelistatakse majutuse osas peamiselt hotelle või sarnaseid majutuskohti, aga ka sugulaste või

sõprade pakutavat tasuta majutust, mis rõhutab majutuse kättesaadavuse ja kulutõhususe

olulisust reisimisel.

Eesti olukord

Enne COVID-19 pandeemiat 2020. aastal oli Eesti turismisektor sõltuv välisnõudlusest –

majutusettevõtetes veedetud öödest üle 60% moodustasid väliskülastajad. Pandeemia ajal

ja järel kasvas siseturistide ööbimiste arv tunduvalt, samas pandeemia ajal tunduvalt

vähenenud välisturismi taastumine on olnud aeglane ja 2023. aasta seisuga ei ole

välisnõudlus koroonapandeemia eelsele tasemele taastunud.

2023. aastal külastas Eestit Eesti Panga andmetel umbes neli miljonit inimest välismaalt, mida on 35% vähem kui enne koroonapandeemiat 2019. aastal, kui Eestit külastas 6,1 miljonit inimest. Umbes neljast miljonist oli ühepäevakülastusi ligi 1,5 miljonit (39%) ja mitmepäevakülastusi umbes 2,4 miljonit (61%). Osa mitmepäevakülastajatest ööbivad vähemalt viie voodikohaga majutusasutustes, mille kohta kogub andmeid Statistikaamet. Selle statistika järgi veetsid välisturistid Eestis umbes 4,4 miljonit ööd 2019. aastal, kuid 2023. veel alles umbes 3,4 miljonit ööd, mida on 23% võrra ehk umbes ühe miljoni ööbimise võrra vähem.

Siseturistide ööbimised on aga hoopis kasvanud. Kui 2019. veetsid siseturistid Statistikaameti andmetel umbes 2,6 miljonit ööd Eesti majutusasutustes, siis 2022. ja 2023. aastal juba umbes 3 miljonit ööd.

Peamised sihtriigid

59 Eurostat. Nights spent by main mode of accommodation. https://doi.org/10.2908/TOUR_DEM_TNAC 60 Eurostat. Nights spent by main mode of accommodation. https://doi.org/10.2908/TOUR_DEM_TNAC

30

Välisturgude seas on suure kaaluga lähiriigid, eelkõige Soome ja Läti, mille elanikud teevad

valdavalt lühiajalisi ehk 1-2 ööbimisega reise. Väliskülastajate Eestis viibimise kestus on

suhteliselt lühike – see tuleneb nii suurest lähiriikide osakaalust kui ka Eesti

turismipakkumisest. Väliskülastajatele on atraktiivne eelkõige Tallinn, kuhu lähemate riikide

turistid teevad lühikesi linnareise või kuhu kaugemate riikide turistid reisivad paariks päevaks

Balti riikide ringreisi raames.

Reisi kestuse pikendamine aitaks kaasa väliskülastajate kulutuste suurenemisele, samas

on aastatel 2004–2023 väliskülastajate viibimise kestus ühes majutusettevõttes olnud

stabiilselt kaks ööd (v.a 2021. aastal, kui tavapärastele puhkusereisidele kehtisid

märkimisväärsed piirangud). See tähendab, et sellise pikaajaliselt püsinud olukorra muutmine

on äärmiselt keeruline.

EISi tellitud 2023.–2024. aasta väliskülastajate piiriuuringu andmetel61 lahkusid 20%

turistidest lennukiga, 55% laevaga ja 25% maismaad mööda. Pikaajalise trendina on

suurenenud lennureisijate osakaal, kuna Venemaalt Eestisse reisijate arv on viimastel

aastatel (2022 ja 2023) minimaalne. Väliskülastajate uuringust selgus, et Läti, Soome ja Rootsi

turistidest ainult 20% külastab sama reisi jooksul teisi riike lisaks Eestile. Muude Euroopa

riikide turistidest 50–65% külastab teisi riike lisaks Eestile ja kaugturgudelt saabuvatest

turistidest umbes 80%. Eestit Soome külastusega kombineerivate turistide osakaal on

täpsustamata hinnangutel suhteliselt suur.

Soome turistide ööbimiste rekordarv Eestis pärineb 2016. aastast, seejärel vähenes

nende ööbimiste arv igal aastal kuni 2019. aastani. Peale pandeemiat on taastumine Soomest

olnud aeglane – Tallinnas jõudsid nende ööbimised 2023. aastal küll uuesti 2019. aasta

tasemele, kuid mujal Eestis olid koguni 35% väiksemad kui 2019. aastal. Pikaajaliselt võiks

eesmärgiks olla lähiaastatel nende ööbimiste arvu taastamine 2018.–2019. aasta tasemele ja

sellel tasemel püsimine. Soome turistide arvu langus tuleneb peamiselt muuhulgas Soome

elanike pikemate ravipuhkuste pikaajalisest vähenemisest, laevareiside ja Eesti hinnataseme

tõusust, Soome elanike üldisest välisreiside eelistuste muutumisest ja teiste riikide

konkurentsist.

Peale Vene turismi kadumist on tähtsuselt teiseks välisturuks tõusnud Läti, mis nii enne kui

ka peale pandeemiat on järjest kasvanud (pikaajaliselt on siiski tõenäoline, et järgnevalt

aastatel jätkub kasv sealt aeglasemas tempos kui 2022.–2023. aastal). Samas on kasvust

hoolimata Läti siiski üsna väikese osakaaluga sihtturg. Kuigi Läti on väga oluline sihtturg ka

seetõttu, et sealt reisitakse kõige rohkem Eesti erinevatesse regioonidesse (2023. aastal oli

61% nende ööbimistest väljaspool Tallinna), on Läti üks kõige vähem kulutavaid sihtturge.

Pikaajaliselt on muud olulisemad välisturud olnud Saksamaa, Leedu, Ühendkuningriik ja

Rootsi (igaüks andis 2023. aastal 2–3% kõigist Eesti majutusettevõtetes veedetud öödest; vt

joonis 6). Neist vaid Leedu on 2023. aastaks taastunud peaaegu pandeemiaeelsele

tasemele, teised riigid ei pruugi ka 2024.–2025. aastal veel taastuda. Rootsi oli ka enne

pandeemiat pigem pikaajaliselt väikest langust näidanud sihtturg, turism Ühendkuningriigist

on aga pikaajaliselt kulgenud korduvate suurte tõusude ja langustega tulenevalt

otselennuühenduste avamisest ja sulgemisest.

61 Väliskülastajate piiriuuring, 2024, EIS: Väliskülastajate piiriuuring | Puhka Eestis

31

Joonis 6. Ööbimised Eesti majutusettevõtetes riigiti. Allikas: Statistikaamet.

Lähiriikide (Leedu, Rootsi ja Soome) turistid ööbivad välisturistide keskmisega võrreldes veidi

rohkem regioonides väljaspool Tallinna (u 1/3 nende ööbimistest on väljaspool Tallinna; vt

joonis 7). Saksa turistide ööbimistest oli 2023. aastal 27% väljaspool Tallinna – mis oli

suhteliselt hea näitaja võrreldes muude kaugemate riikide turistidega (kelle ööbimistest vaid

10–20% oli väljaspool Tallinna). Saksa turistide seas on viimastel aastatel veidi kasvanud Eesti

külastuse kombineerimine Soomega (varasema tüüpilise Baltikumi ringreisi kõrval või asemel).

32

Joonis 7. Välisturistide ööbimised majutusettevõtetes regiooniti. Allikas: Statistikaamet.

Läti, Norra ja Ühendkuningriigi turistide ööbimised on välisturistide keskmisega võrreldes veidi

vähem suvekuudele keskendunud. Seejuures näiteks Ühendkuningriigi turistide seas on

välisturistide keskmisega võrreldes veidi rohkem neid, kes reisivad Eestisse detsembris.

Kaugturgudest on parimaid tulemusi näidanud USA, mis on taastumas pandeemiaeelsele

tasemele – 2023. aastal oli nende ööbimisi vaid 9% vähem kui 2019. aastal. USA turistide on

Eestile olulised, kuna kulutavad Eestis välisriikide võrdluses reisi kohta kõige rohkem (tänu

suhteliselt pikale viibimise kestusele) ning ka ööpäeva kohta kulutavad nad keskmisest

välisturistist rohkem. Turism Hiinast ja Jaapanist taastub väga aeglaselt – 2023. aastal oli

nende ööbimisi kolmveerandi võrra vähem kui 2019. aastal.

Kuigi rahvusvaheliselt reisijate arv uutelt lähteriikidelt (Ida-Euroopa, India ja Kagu-Aasia)

kasvab, on nende ostujõud suhteliselt piiratud vastavalt McKinsey andmetele: võrreldes

Lääne-Euroopa reisijatega (kes kulutavad keskmiselt 159 dollarit öö kohta), kulutavad Lõuna-

Aasia reisijad 20 protsenti vähem, Ida-Euroopa reisijad 40 protsenti vähem ja Kagu-Aasia

reisijad 55 protsenti vähem.62

2023.–2024. aastal tehtud väliskülastajate uuringu tulemuste järgi oli valdava osa (63%)

Eestis majutuvate turistide reisi eesmärgiks puhkusereis. Umbes 30% vastanutest olid

ühepäevakülastajad ning Eestis ööbis 70%, 80% majutuvatest turistidest jõudis Tallinna, 19%

Pärnumaale, 13% Tartumaale ning juba palju vähem muudesse piirkondadesse, mis näitab et

(eriti välis)turismi regionaalne tasakaalustamatus on jätkuvalt probleemiks.63 Samas

suhtarvuna maakonna elanikkonda on sise- ja välisturistide arv kokku kõige suurem Saare

maakonnas, millele järgnevad Pärnu ja Lääne maakond, mis viitab sellele, et turismil on oluline

roll Tallinna ja Harjumaa väliste piirkondade arengu toetamisel. Välisturism on olulisel määral

keskendunud Tallinnale, veidi ka Pärnule ja Tartule – 2023. aastal oli Eesti

majutusettevõtetes veedetud välisturistide ööbimistest Tallinnas 69%, Pärnus 12%, Tartus 5%

ja kõigis ülejäänud sihtkohtades kokku 14% (vt joonis 1).

Pikaajaliselt on Tallinna ja ka Tartu osakaal veidi suurenenud, samas on veidi vähenenud

Lääne-Eesti osakaal, mis tuleneb eelkõige Soome elanike pikemate ravipuhkuste pikaajalisest

vähenemisest – neid veedeti Lääne-Eesti ravispaades. Siseturistide ööbimised on

regionaalselt oluliselt ühtlasemalt jaotunud, samas on ka siseturismis peale pandeemiat

Tallinna osakaal kasvanud (2024. aasta seisuga on veel vara hinnata, kas see muutub

pikaajaliseks trendiks).

Ööbimiste hooajaline jaotus ei ole pikema perioodi vältel oluliselt muutunud: kolme

suvekuu osatähtsus välisturistide kogu aasta ööbimistest on püsinud 36–38% vahel.

Siseturismi jaotus kuude kaupa erineb veidi välisturismi jaotusest, kuid summana on kolme

suvekuu osatähtsus kogu aasta ööbimistest püsinud sarnane: 37–39% vahel.

62 McKinsey. (2024). Now boarding: Faces, places, and trends shaping tourism in 2024. 29. mail 2024. https://www.mckinsey.com/industries/travel-logistics-and-infrastructure/our-insights/now- boarding-faces-places-and-trends-shaping-tourism-in-2024 (vaadatud 02.08.2024). 63 Väliskülastajate seas tehtud uuringud | Puhka Eestis, vaadatud 09.03.2024.

33

Kokkuvõttes on sellise pikaajaliselt püsinud olukorra muutmine nii regionaalses jaotuses kui

ka hooajalisuses äärmiselt keeruline. Hooajalisuse osas on väljakutse muuta mitte ainult

suvekuude osakaalu võrreldes ülejäänud aastaaegadega, vaid ka hajutada nõudlust juulilt

juunile ja augustile.

Võrreldes konkureerivate sihtriikidega on Eestis äriturismi osakaal senini väike. Selleks, et

taastada turismiteenuste eksport, on oluline investeerida äriturismi turunduse-, müügi- ja

arendustegevustesse. Ärireisid, sh konverentsid leevendavad veidi turismi hooajalisust ja

toovad riiki kõrgemat lisandväärtust loovat kliendisegmenti.

Ärireisid moodustasid Statistikaameti andmetel 2023. aastal 22% reisiteenuste ekspordist.

Pikaajaliselt on ärireiside osakaal mõnevõrra kasvanud, kuid osaliselt just tänu pikalt

viibinud töötajatele.

EASi tellitud 2023.–2024. aasta väliskülastajate uuringu põhjal oli välisturistide rahulolu

kõrge – NPSi skaalal oli soovitusindeks 70 (tähistades kõrgeimat vahemikhinnangut 70–100

„suurepärane“). Lähema viie aasta jooksul peab Eesti külastamist vaba aja reisil tõenäoliseks

82% küsitletutest. Küsitletute jaoks olid peamisteks Eestisse tulemise eesmärkideks tutvumine

arhitektuuriga, linnalooduses viibimine ning kultuuriüritustel osalemine. Eesti oli atraktiivne

kui uus sihtkoht, kus on Unesco pärand ning oluliseks peeti ka Eestis saadavaid

toiduelamusi.

34

Lisa 6: Ühenduvused ja ligipääsetavus

Nii füüsiline kui digitaalne ühenduvus ja ligipääsetavus on nauditava külastajateekonna

eeldused. Sihtkoha ühenduvus hõlmab kogu reisiteekonda ehk sihtkohta reisimiseks

kuluvat aega ja vaeva ehk rahvusvahelisi transpordivalikuid (lennujaamade võrgustik,

laevaühendused, rahvusvahelised rongi- ja bussiühendused), aga ka reisiteekonna mugavusi

ja infrastruktuuri kohapeal, sh liikuvusvõimalus linnades (ühistranspordi võrgustik, rattaga

sõitmise võimalused) ja linnadest väljas (autorent, maakondlik bussi- ja rongitransport).64

Sihtkoha ühenduvust peetakse tavaliselt peamiseks teguriks, mis mõjutab turistide

reisiotsuseid.65

Seejuures on oluline teadvustada, et kaasaegses turismis mängib lisaks füüsilisele

ühenduvusele keskset rolli digitaalne ühenduvus, mis viitab võimalusele kasutada

internetiühendust ja digitaalseid tehnoloogiaid reisimise ajal ning sihtkohas. See hõlmab

näiteks juurdepääsu WiFi-le või mobiilsele internetile, võimalusi kasutada nutiseadmeid ja

rakendusi, elektroonilist teavet sihtkoha kohta ning digitaalsete platvormide kasutamist

broneeringute tegemiseks, navigeerimiseks ja tegevuste planeerimiseks. Ka füüsilise

ühenduvuse kasutajamugavuses on oluline, kuivõrd lihtne on osta veebist pileteid ja

planeerida oma reisiteekonda - seetõttu tuleb neid teemasid käsitleda tervikuna, võttes

eesmärgiks sujuva reisiteekonna loomine. Digitaalne ühenduvus mõjutab majanduslikku

kestlikkust, parandab reisikogemusi ning suurendab ettevõtete kasvuvõimalusi.

Sujuva reisikogemuse eelduseks on hea ligipääsetavus. Ligipääsetavus on seotud

võimekusega pakkuda teenuseid ja mugavusi kõigile inimestele, olenemata nende võimetest

või erivajadustest. See hõlmab nii füüsilise kui ka digitaalse keskkonna kättesaadavust ja

kasutatavust. Erinevate vajaduste ja ootustega reisijate rühmad - lapsed, vanemaealised,

puuetega inimesed ja teised - peaksid saama reisimisel kasutada nii füüsilist kui digitaalset

keskkonda. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on aastal 2023 1,3 miljardil inimesel -

umbes 16% maailma elanikkonnast - oluline puue. Üle 65-aastaste arv kasvab aastaks 2050

1,6 miljardini ehk samuti 16 % elanikkonnast.66 Alaealisi oli 2023. aastal maailmas 2,2 miljardit,

neist 0,2 miljardit arenenud riikides67 ning nende peredel on külastajateekonnale ja turismi

infrastruktuurile omad ootused. Turismirajatiste, -toodete ja -teenuste kättesaadavus on ühelt

poolt nii vastutustundliku ja kestliku turismi osa, aga teiselt poolt ärivõimalus

sihtkohtadele ja ettevõtetele võtta vastu kõik külastajad ja suurendada seeläbi tulusid.68

Ülevaade maailmast

Füüsilise ühenduvuse puhul määrab arenguid maailmas transpordivaldkonna suur

keskkonnajalajälg, mis moodustab olulise osa kogu maailma kasvuhoonegaaside

emissioonist. Turism ise tekitab 8% kogu maailma kasvuhoonegaaside emissioonist,

64 Gehrke et al., 2020; Lee et al., 2016; Reitsamer & Brunner-Sperdin, 2017; Reitsamer et al., 2016; Y. Zhu & Diao, 2020. 65 Hooper, 2015; Marrocu & Paci, 2013; Park et al., 2019; Reitsamer & Brunner-Sperdin, 2017 66 Leaving No One Behind In An Ageing World. World Social Report 2023. United Nations 2023, 2023wsr-fullreport.pdf (un.org) 67 Children in the World - Humanium, vaadatud 01.04.2024. 68 WHO andmetel on puuetega inimestel ja nende peredel märkimisväärne ostujõud, mis ulatub turismiturul aastas ligi 13 miljardi dollarini.UNWTO, ligipääsetav turism, Accessible Tourism (unwto.org)

35

sellest ca 75% tekitab transport.69 Rohkem kui 52% rahvusvahelistest turismist toimub

lennukiga.70 Riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid ning ettevõtted otsivad aktiivselt

võimalusi transpordi keskkonnajalajälje vähendamiseks. EL turismi üleminekujuhised

kutsuvad üles kõiki osapooli, nii reisijateveoettevõtjaid, sihtkohti kui külastajaid tegema

samme kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks kooskõlas kliimamääruse eesmärkidega

ning kasutama alternatiivseid transpordiviise (näiteks rongi), samas tunnistatakse, et mõne

sihtkoha ühenduste tagamine sõltub aga alati täielikult lennu- ja meretranspordist.

Üleminekujuhised kutsuvad ka üles hõlbustama digiteenuste abil mitut transpordiliiki

hõlmavate reiside kavandamist ja piletimüüki, et seeläbi keskkonnamõju vähendada.71

Kuigi digitaliseerimine ei hakka asendama füüsilist reisimist, on digitaliseerimine turismi

globaalses konkurentsis määrava tähtsusega.72 Milleeniumlased tuginevad reisi

planeerimisel, broneerimisel, külastuskogemuse nautimisel ja kogemuste jagamisel

sotsiaalmeediale ja nutitelefonidele. Tuleb silmas pidada, et digitaliseerimine ei ole vaid

online broneerimine, vaid see hõlmab reisikogemuse kõiki aspekte alates ressursihaldusest

ja asjade internetist kuni reisikogemuse jagamiseni.73 EL turismi üleminekujuhised kutsuvad

üles kasutama tehisintellekti ja andmeid, näiteks digikaksikuid turismi prognoosivaks

planeerimiseks, et nõudlust täpselt rahuldada ja suurendada teenuste ressursitõhusust.

Turismiteenused peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile toodete ja

teenuste ligipääsetavusnõuete kohta.74 EL turismi üleminekujuhised kutsuvad üles

suurendama teadlikkust ligipääsetavuse tähtsusest, arendama ligipääsetavate

turismiteenuste pakkumist ja nähtavust ning kohaldama avalikes hangetes EL ligipääsetavuse

eeskirju.

Eesti hetkeolukord

Äsja ilmunud Arenguseire Keskuse Eesti majanduse arengut toetavate ettepanekute analüüs

väidab, et konkurentsivõime tagamiseks peab riik tagama muuhulgas infrastruktuuri

(välisühendused, transporditaristu, elektri- ja andmesidevõrk jms). Olulised on maa-, õhu- ja

veetranspordi kvaliteet, kiired ja turvalised ühendusteed nii riigi sees (regionaalselt) kui riigi ja

muu maailma vahel, stabiilsed elektrienergia hinnad ning elektrienergia järjepidev ja piisav

kättesaadavus.75 Ka Eesti majanduspoliitika plaan peab oluliseks lennuliinide ja ühenduste

parandamist, mis on oluline turismiteenuste ekspordi kasvuks, sh kõrge lisandväärtusega

äriturismi ja rahvusvahelise äritegevuse (investeeringud, laienemine välisturgudele)

hoogustamiseks.76

69 Lenzen, M., Sun, YY., Faturay, F. et al. The carbon footprint of global tourism. Nature Clim Change 8, 522–528 (2018). https://doi.org/10.1038/s41558-018-0141-x 70 European Travel Commission, 2024, Connectivity - ETC Corporate - ETC Corporate (etc-corporate.org) 71 Euroopa Komisjon, Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat, Turismi üleminekujuhised, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022, https://data.europa.eu/doi/10.2873/46737 72 Reverte, F.G., Luque, P.D. (2022). Digital Divide in E-Tourism. In: Xiang, Z., Fuchs, M., Gretzel, U., Höpken, W. (eds) Handbook of e-Tourism. Springer, Cham. https://doi.org/10.1007/978-3-030-48652-5_109 73 Righini, E, What is digital tourism? Much more than a definition What is digital tourism? Much more than a definition (doxee.com) 74 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882, 17. aprill 2019, toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta, Direktiiv - 2019/882 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 75 Varblane, U., Eamets, R., Anger-Kraavi, A., Eerma, D. (2024). Eesti majanduse arengut toetavate ettepanekute analüüs. Arenguseire Keskus, 12 76 Majanduspoliitika plaan, https://mkm.ee/majanduspoliitika-plaan, vaadatud 05.03.2024

36

Kehtiv Eesti turismistrateegia 2022-2025 on seadnud eesmärkideks, et Tallinna

Lennujaamal on aastas vähemalt 50 regulaarliini ühendust ning ühendus vähemalt 15

sõlmjaamaga, samuti on seatud eesmärgiks laevakülastuste arvu taastumine 2019. a

tasemele. 2023. aastal oli Tallinnast otselende 44 ning ka laevakülastusi ei olnud veel oodatud

mahus (2023. aastal läbis meresadamaid kokku 8 miljonit reisijat, 2019. aastal 10,7 miljonit).77

Sujuvad laevaühendused Soome ja Rootsiga toetavad pidevat ja tihedat külaliste liikumist

riikide vahel, mis suurendab Eesti positsiooni atraktiivse ja ligipääsetava turismisihtkohana.

ASi Tallinna Sadam andmetel tegid 2023.a. reisilaevad Soome suunal 5 055 ja Rootsi suunal

476 laevakülastust.

Transpordi ja liikuvuse arengukava 2020-2035 seab eesmärgiks uurida võimalusi minna üle

ühtsele piletisüsteemile naaberriikide, -regioonide või -linnadega, nagu Tallinna-Helsingi

piletisüsteemi võimalikult lai ühildamine.78

Uued ühendused:

● Balti riike ja Poolat ühendav standarrööpmeline elektrifitseeritud raudteeliin Rail Baltic

peaks valmima 2030. aastaks79,

● Eesti ja Soome kaaluvad ühiselt Sillamäe-Kotka laevaliini taasavamist80 ning Helsingi

ja Tallinna vahelise merealuse tunneli rajamist,

● 2024. aastal peaks alustama Tartu ja Riia vaheline rongiühendus.

Kliimaministeerium on algatanud uue väikesadamate ärimudeli uuringu tulemustel põhineva

väikesadamate arengukontseptsiooni väljatöötamise, mis keskenduks enam kestlike

teenuste ja infrastruktuuri arendamisele lähivõrgustiku sadamates.81

Eesti turismi pika vaate kaasamisprotsessis rõhutasid turismiasjalised vajadust kestlike

transpordivõimaluste nagu uued rongi- ja laevaliinid, toimiv väikesadamate võrgustik, mitte

fossiilkütuseid kasutavad laevad, lennukid, sh väikelennukid ja droonid, Tallinn-Helsingi

tunnel, ühtne nõudepõhine ühistranspordi korraldus ja piletisüsteem, elektrisõidukite

laadimistaristu, iseliikuvad autod nn viimase miili transpordi pakkumiseks jne ning reisi

keskkonnajalajälje kompenseerimise võimaluste arendamise järele. Sellise süsteemi

loomiseks on aga vaja ajakohaste liikuvusandmete olemasolu, õigusliku raamistiku muutusi

(nt iseliikuvate sõidukite osas) ning toetusi uute liinide ja uute transpordivõimaluste

arendamiseks.82

2023.-2024. aasta väliskülastajate piiriuuringu tulemused näitavad, et Eestit külastatakse

sageli ühel reisil koos mõne naaberriigiga, eelkõige Soome (29%), Läti (22%) ja Leeduga

(14%). Mõnevõrra üllatuslikult on külastajad üsna rahul rahvusvahelise transpordiga Eestisse

(82% küsitletutest), ent vähem (64%) eestisisese ühistranspordiga. 70-72 % on hästi rahul ka

turismiinfo kättesaadavusega Eesti kohta.83

77 Turismistrateegia 2022+ | Puhka Eestis 78 Transpordi tulevik | Kliimaministeerium 79 Rail Baltic – Vikipeedia (wikipedia.org), vaadatud 24.05.2025. 80 Solman: kaalume Kotka-Sillamäe laevaliini taasavamist | Rahandusministeerium (fin.ee), vaadatud 24.05.2024 81 Väikesadamate arendamise kontseptsioon muutub | Kliimaministeerium, vaadatud 24.05.2024. 82 12.04.2024 turismi kärajate kokkuvõte. 83 Väliskülastajate seas tehtud uuringud | Puhka Eestis, vaadatud 09.03.2024

37

Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) Eesti 2023. a aruanne soovitab, et Eesti

peaks suurendama arenenud digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõttu ettevõtetes ning

toetama väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid digitaalsete tehnoloogiate

kasutamisel, et saada konkurentsivõimelisemaks ja jätkusuutlikumaks.84

2021. aastal Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) poolt tehtud

turismiettevõtete küsitlus toetab seda vajadust (vt joonis 8):85

Joonis 8: Eesti turismisektori digilahendused aastal 2021

Eesti turismi pika vaate 2035 kaasamisprotsessist selgus turismiasjaliste soov pakkuda nii

kohalikule kui külastajatele võrdselt kättesaadavat nn kolme kliki Eesti elamust, kus soovitud

tooteid ja teenuseid pakutakse hüperpersonaalselt ja huvipõhiselt, need on digitaalselt lihtsasti

leitavad ja ostetavad ning külaline ei pea ei veebis ega füüsiliselt ekslema, et soovitud

teenuseni jõuda. Selline süsteem saab toimida piisavate digitaalsete oskuste ning turvalise ja

reguleeritud tehisintellekti kasutamise võimekusel.86

Ligipääsetavuse rakkerühma 2021. aasta lõpparuandes on käsitletud ka turismi

ligipääsetavuse probleeme ning tehtud mitmeid ettepanekuid nii turismivaldkonna

raamdokumentide muutmiseks kui teavitustöö ja tootearenduse toetamiseks.87 EIS

turismiosakond on koondanud turismiprofessionaali kodulehele arvukalt erinevaid info- ja

juhendmaterjale turismiteenuse pakkujate abistamiseks, ligipääsetavus on läbivaks teemaks

EISi poolt pakutavates turismiettevõtjate koolitustes ning läbivalt hinnatakse ligipääsetavuse

tagamist turismivaldkonna toetusmeetmetes.88 Edaspidi on plaanis enam keskenduda

digitaalse ligipääsetavuse arendamisele turismiteenuste pakkumisel.89

84 Digital Decade Country Report 2023 Estonia 85 Ankeetküsitluse “Eesti turismisektori digilahendused” tulemus ja kokkuvõte, PowerPoint

Presentation (visitestonia.com) 86 12.04.2024 turismi kärajate kokkuvõte. 87Ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuanne, Ligipääsetavuse rakkerühm | Riigikantselei 88 Turismiteenus erivajadustega inimestele | Puhka Eestis 89 Intervjuu EAS turismiosakonna tootespetsialisti Tatjana Kooriga, 16.02.2024.

38

Lisa 7: Turismiharidus ja tööjõud

Meeldiv ja kiire teenindus või selle puudumine on külastaja jaoks enamjaolt riigist esmamulje

loomisel kõige olulisem. Turismisektori kestlikkuse ja konkurentsivõime seisukohast

mõjutavad teenuste kvaliteeti ja turistide rahulolu turismiga seotud tegevusaladel töötavad

inimesed ja nende oskused. Investeerimine haridusse ja oskuste arendamisse ning töötamise

trendidega kohanemine on võtmetegurid, mis aitavad tulevikus tagada turismi edu. Majanduse

areng ja nõudlus tööjõu järele ning samal ajal rahvastiku vananemine ja tööturule lisanduvate

uute inimeste vähenemine on viinud olukorrani, kus asjatundliku ja sõbraliku tööjõu leidmine

on Eesti turismi tuleviku jaoks võtmetähtsusega. Selle eelduseks on sektori hea maine

tööandjana, arengu- ja karjäärivõimalused töötajatele ja kasvavad palgatasemed.

Põhisõnumid

● Majutuse ja toitlustuse vabade ametikohtade määr on viimase 10 aasta jooksul (2014‒

2023) tugevalt kõikunud ning 2023. aasta kvartalite näitajad viitavad olukorra

halvenemisele, kuna vabade ametikohtade määr on taastumas varasematele

kõrgematele tasemetele. Ukraina põgenikud aitasid majutus- ja toitlustusvaldkonnas

leevendada tööjõukriisi.

● Majutuses ja toitlustuses ning kaubanduses tajuvad tööandjad suurt tööjõupuudust,

mis on siiski enam seotud suure voolavuse, töö iseloomu ning töötingimustega.

● „Majutuse, toitlustuse ja turismi spetsialistid ja juhid“ ametialagrupis ei prognoosita

hõivemuutust perioodil 2022‒2031. Kõikide ametialade puhul on prognoos 1,7%

kasvuks. Pensionile jääjate asendusvajadus on sel perioodil 20%, seda tööjõu

voolavust arvestamata.

● Vaatamata riiklikele meetmetele ja tegevustele (näiteks kutsehariduse ja

kutsesüsteemi reformid) tuleb ettevõtetel kohandada ärimudeleid vastavaks piiratud

tööjõu kättesaadavusele, arvestada tööelu pikenedes töötingimuste loomisel eri

earühmade vajadustega ning tagada head täiendus- ja ümberõppevõimalused.

● Tööjõupoliitikat toetavate lähiaastate tegevuste seas on olulisel kohal ka paindliku

tööturu arendamine ja välistööjõu kasutamise võimaluste arendamine kooskõlas

majanduse vajadustega (sh lühi- ja hooajatöötajad)90.

Ülevaade maailmast

Euroopa Liidu külalismajandussektoris on 2,3 miljonit ettevõtet, millest 99,8% on väikese ja

keskmise suurusega ettevõtted, ning sektoris on rohkem kui 8,5 mln töötajat, kellest 41% on

nooremad kui 35.91 25% töötajatest on madala oskustasemega ja iga 9-s töökoht on täitmata.92

Turism on üks väheseid Euroopa majanduse sektoreid, millel on suur potentsiaal

kasvuks ja töökohtade loomiseks, eriti noortele tööturule sisenemiseks.93 Praegune

90 Need tegevused sisalduvad nii Turismistrateegias 2022‒2025 kui on ära märgitud 2024. aastal

valminud pikaajalises vaates majandusele „Majanduspoliitika plaan“. 91 Euroopa Liit. Euroopa Liidu veebinari „EU POLICIES ON TOURISM AND SKILLS: opportunities for tourism and hospitality educational organisations“ slaidid. 6. veebruaril 2024. 92 Euroopa Liit. Euroopa Liidu veebinari „EU POLICIES ON TOURISM AND SKILLS: opportunities for tourism and hospitality educational organisations“ slaidid. 6. veebruaril 2024. 93 European Federation of Food, Agriculture, and Tourism Trade Unions. Tourism. https://effat.org/category/tourism/#:~:text=Europe's%20hotel%2C%20restaurant%20and%20catering,labour%20market%20for %20young%20people. (vaadatud 13.03.2024).

39

tööjõupuudus turismis kogu maailmas võib olla tingitud mitmetest sektori olemusega seotud

teguritest: turismis on tavapärane vahetustega töö, öötöö ja ajutine või osaline tööhõive,

samuti liigsed töötunnid, madalad palgad, kõrge tööjõuvoolavuse määr ning sotsiaalse kaitse

puudumine varjatud majanduses.94 Lisaks protsesside automatiseerimisele ja digiteerimisele,

mis võivad vabastada töötajaid korduvate funktsioonide täitmisest, mida saaks rakenduse

kaudu tõhusamalt hallata, et töötajad tegeleksid pigem nende ülesannetega, kus nad saavad

lisandväärtust kõige enam pakkuda, on tööjõupuuduse leevendamise lahenduseks ka

teenuste sisseostmine ja kaugtöö võimaldamine.95 Tulevikus vajalikud oskused on seotud

automatiseerimise, digiteerimise ja juhtimisega, samuti analüütilised oskused, digitaalne

turundus ja kliendi käitumise analüüs.96

Eesti hetkeolukord

Statistikaameti järgi oli Eesti majutuses ja toitlustuses:

● hõivatud ametikohtade arv 2023. aasta kvartalite keskmisena 21 160, mis on umbes

11% vähem kui koroonapandeemia eelsel 2019. aastal (23 830 hõivatud

ametikohta)97; kokku oli majutuses ja toitlustuses 2023. aastal 23 743 töötajat (isikud,

kes töötavad avaliku teenistuse seaduse või teenistuslepingu alusel, mh hooajatööde

tegemiseks), mis moodustas 3,9% kõikidest töötajatest kogu majanduses98;

● keskmine brutokuupalk majutuses ja toitlustuses 2023. aastal oli 1174 eurot, mis on

madalaim kõikide tegevusalade lõikes99;

● 2023. aastal oli 75% naisi ja 25% mehi, 30% 15–24-aastased, 45% 25–49-aastased

ja 25% 50–74-aastased, 68% olid linnaliste asulate elanikud ja 61% rahvuselt

eestlased100;

● hõivatud ametikohtade arv kõikide tegevusalade hõivatud ametikohtade arvust

perioodil 2019–2023 oli keskmiselt 4%, kuid 2023. aastal 3,5%, mis on poole protsendi

võrra vähem kui 2019. aastal (4,0%)101;

● majutuse ja toitlustuse vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade

osatähtsus ametikohtade (hõivatud ja vabad) koguarvus on viimase 10 aasta jooksul

tugevalt kõikunud (vt joonis 9): kokku kõikide tegevusalade lõikes aastatel 2016 ja

2017 tugevalt kõrgem (keskmiselt 3,2% vs. 1,9%), aastatel 2018 ja 2019 samal

tasemel (2% ringis), kuid koroonapandeemia ajal kuni 2022. aastani kaasa arvatud

oluliselt madalam, see-eest 2023. aasta kvartalite näitajad viitavad olukorra

94 Binggeli, U., Chen, Z., Köpke, S., & Jackey Yu, J. (2023). The future of tourism: Bridging the labor gap, enhancing customer experience. 1. augustil 2023. McKinsey & Company. https://www.mckinsey.com/industries/travel-logistics-and- infrastructure/our-insights/future-of-tourism-bridging-the-labor-gap-enhancing-customer-experience (vaadatud 13.03.2024). 95 Binggeli, U., Chen, Z., Köpke, S., & Jackey Yu, J. (2023). The future of tourism: Bridging the labor gap, enhancing customer experience. 1. augustil 2023. McKinsey & Company. https://www.mckinsey.com/industries/travel-logistics-and- infrastructure/our-insights/future-of-tourism-bridging-the-labor-gap-enhancing-customer-experience (vaadatud 13.03.2024). 96 Seyitoğlu, F., Costa, C., Martins, M., & Malta, A. M. (2023). The future of tourism and hospitality labour: challenges, requirements, trends, skills and the impact of technology. Current Issues in Tourism. https://doi.org/10.1080/13683500.2023.2286291 97 Statistikaamet. PAV011: VABAD JA HÕIVATUD AMETIKOHAD NING TÖÖJÕU LIIKUMINE | Näitaja, Tegevusala ning Vaatlusperiood. https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__palk-ja-toojeukulu__vabad-ametikohad/PAV011 (vaadatud 13.03.2024). 98 Arvestades töötajaid teistel turismiga seotud tegevusaladel nagu reisikorralduses, giidinduses jt, aga ilma transpordivaldkonnata, oli töötajate aastane keskmine arv 2023. aastal umbes 30 tuhat. 99 Statistikaamet. PA101: KESKMINE BRUTOKUUPALK, MEDIAAN, DETSIILID JA TÖÖTAJATE ARV TEGEVUSALARÜHMA JÄRGI. https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__palk-ja-toojeukulu__palk__aastastatistika/PA101 (vaadatud 01.04.2024). 100 Statistikaamet. TT0201: HÕIVATUD JA PALGATÖÖTAJAD | Isikute rühm, Tegevusala, Vaatlusperiood ning Näitaja. https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__heivatud__aastastatistika/TT0201 (vaadatud 14.08.2024). 101 Statistikaamet. PAV011: VABAD JA HÕIVATUD AMETIKOHAD NING TÖÖJÕU LIIKUMINE | Näitaja, Tegevusala ning Vaatlusperiood. https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__palk-ja-toojeukulu__vabad-ametikohad/PAV011 (vaadatud 13.03.2024).

40

halvenemisele (I kvartalis oli vabade ametikohtade määr aastate 2016 ja 2017 tasemel

ning II ja III kvartali määr on kogu majanduse tasemel nagu aastatel 2018 ja 2019)102.

Joonis 9. Vabade ametikohtade määr 2014. aastast 2023. aasta III kvartalini, %

Allikas: Statistikaamet, tabel „PAV011: VABAD JA HÕIVATUD AMETIKOHAD NING TÖÖJÕU LIIKUMINE |

Näitaja, Tegevusala ning Vaatlusperiood“ (vaadatud 13.03.2024).

Märkused: vabade ametikohtade määr on vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus (hõivatud ja

vabade ametikohtade summa); majutus ja toitlustuse ning veonduse ja laonduse andmete avaldamist 2020. aasta

IV kvartali kohta ei võimalda andmekaitse põhimõte.

2020. aastal puhkenud koroonapandeemias said kõige teravama tagasilöögi turismi-,

majutus- ja toitlustusettevõtted ning suur osa erialaste teadmiste ja oskustega töötajaid

lahkus valdkonnast. Piirangute leevenemisel sattus valdkond tööjõukriisi, sest vahepealsel

ajal olid paljud turismivaldkonna töötajad leidnud uue töö mõnes teises valdkonnas.103 Turism

hakkas taastuma 2022. aastal ning just 2022. aastal Venemaa poolt Ukraina vastu suunatud

laiaulatusliku sõjategevuse alustamise tõttu saabusid Eestisse Ukraina põgenikud, kes

leidsid endale tööd muu hulgas majutuses ja toitlustuses. Suurt osa majutuse ja

toitlustuse tegevusalade ametikohtadest täidavad sõjapõgenikud. Kokku on 12.11.2023

seisuga majutuse ja toitlustuse tegevusaladel hõivatud ca 2300 ajutise kaitse saanud ja teisi

Ukraina kodanikke,104 kes moodustavad 9% valdkonna töökohtadest (kokku 25 444

töötamise registris olevat inimest).105 2024. aasta lõpu seisuga oli umbes 2500 Ukraina

kodanikku kokku majutuses ja toitlustuses, mis tegi 7,2% valdkonna hõivatutest.106 Võib suure

tõenäosusega eeldada, et just Ukraina põgenike tööle asumine majutuses ja toitlustuses aitas

102 Statistikaamet. PAV011: VABAD JA HÕIVATUD AMETIKOHAD NING TÖÖJÕU LIIKUMINE | Näitaja, Tegevusala ning Vaatlusperiood. https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__palk-ja-toojeukulu__vabad-ametikohad/PAV011 (vaadatud 13.03.2024). 103 Lepik, I., Uiboupin, M., & SA Kutsekoda. (2022). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: majutus, toitlustus ja turism. Seirearuanne. SA Kutsekoda. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2019/02/OSKA-MTT-seirearuanne-aug-2022.pdf (vaadatud 13.03.2024). 104 Ajutise kaitsega 1592, elamisluba ajutise kaitseta 503, lühiajalise töötamisega 200. 105 Statistikaamet. Ukrainlased Eesti tööturul. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kiirstatistika/ukrainlased-eesti-tooturul (vaadatud 07.12.2023). 106 Statistikaamet. Ukrainlased Eesti tööturul. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kiirstatistika/ukrainlased-eesti-tooturul (vaadatud 14.08.2024).

41

ära hoida sügavama tööjõukriisi nendel tegevusaladel pärast koroonapandeemia lõppu.

Nende lahkumise järel on oht, et sektor ei suuda tühjaks jäänud ametikohti kohalikega täita.

Sihtasutus Kutsekoja tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA üldprognoosi 2022–2031107

järgi:

● on prognoositud tööjõuvajadus aastani 2031 Eesti kogu tööturul suurem kui tööturule

sisenev põlvkond suudab ära katta; lähitulevikus jääb tööturule potentsiaalselt

siirduvate noorte ja ka parimas tööeas (20‒64) inimeste arv väiksemaks ning hõivatute

arvu senisel tasemel hoidmine või kasvatamine osutub proovikiviks;

● koos enamike teenindussektori tegevusaladega prognoositakse kümne aasta vaates

nendes valdkondades väikest töökohtade arvu kasvu;

● majutuses ja toitlustuses ning kaubanduses tajuvad tööandjad samuti suurt

tööjõupuudust, mis on siiski seotud enam suure voolavuse108, töö iseloomu ning

töötingimustega; just töötingimused ja palgatase majutuses ja toitlustuses tekitavad

värbamisraskusi;

● välistööjõu kaasamine Eesti tööturule on viimasel kümnendil aasta-aastalt kasvanud,

2021. aastal oli majutuse ja toitlustusse valdkonna välistööjõu osakaal 5%.

„Majutuse, toitlustuse ja turismi “spetsialistid ja juhid“ ametialagrupis ei prognoosita

OSKA uuringus109 hõivemuutust (mitu inimest kokku töötab nendel ametikohtadel)

perioodil 2022‒2031, kuid kõikide ametikohtade puhul on prognoos 1,7% kasvuks.

Tõdetakse, et pensionile jääjate asendusvajadus on sel perioodil 20%, seda tööjõu voolavust

arvestamata. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööjõuvajaduse- ja pakkumise

prognoosi kohaselt on töötajate voolavus majutuse ja toitlustuse tegevusaladel keskmisest

kõrgem, 34% töötajaist töötas kaks aastat järjest ühe tööandja juures.110 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi prognoos ühtib OSKA hinnanguga hõivatute arvu muutuse

poolest ehk MKM prognoosis, et hõive järgmisel 10 aastal oluliselt ei muutu (+1%).

2023/2024. õppeaasta seisuga antakse haridust turismisektoriga seotud tegevusaladel kokku

19 õppeasutuses, neist 4 on kõrgkooli ja 15 kutsekooli.111 2018. aasta OSKA uuringu112 järgi

ületab majutuses, toitlustuses ja turismis tervikuna koolituspakkumine (tasemeõpe ja

täiendkoolitus) arvuliselt uue tööjõu vajadust kõikides alavaldkondades, näiteks

toitlustuse alavaldkonnas ületas pakkumine nõudlust ligi 40%. Vaatamata koolilõpetajate

arvulisele ülepakkumisele tunnetasid uuringu kohaselt tööandjad suurt tööjõupuudust, eriti

teenindustöötajatest. Uuringusse kaasatud eksperdid nägid tööjõunappuse põhjustena:

107 Rosenblad, Y., Leoma, R., & Krusell, S. (2022). OSKA üldprognoos 2022–2031. Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest. SA Kutsekoda. https://oska.kutsekoda.ee/uuring/oska- uldprognoos-2022-2031/ (vaadatud 13.03.2024). 108 Aruande järgi mõjutab tööjõu suur voolavus tööjõuvajadust enim lisaks majutuses ja toitlustuses ka haldus- ja abitegevuste ning kinnisvara alal, ehituses, kaubanduses ja töötlevas tööstuses. 109 Rosenblad, Y., Leoma, R., & Krusell, S. (2022). OSKA üldprognoos 2022–2031. Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest. SA Kutsekoda. https://oska.kutsekoda.ee/uuring/oska- uldprognoos-2022-2031/ (vaadatud 13.03.2024). 110 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2021). Tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos aastani 2029. https://public.tableau.com/views/Prognoos2029/Sissejuhatus?%3Aembed=y&%3AshowVizHome=no&%3Adisplay_count=no&p ublish=yes&language=et (vaadatud 13.03.2024). 111 Haridus- ja Teadusministeerium. Haridussilm. Tasemeharidus. Loo ise juhtimislaud. Kutse- ja kõrgharidus. https://www.haridussilm.ee/ee/tasemeharidus/oppetasemed/loo-ise-juhtimislaud/loo-ise-juhtimislaud-kutse-ja-korgharidus (vaadatud 16.08.2024). 112 Lepik, I., Uiboupin, M., & SA Kutsekoda. (2022). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: majutus, toitlustus ja turism. Seirearuanne. SA Kutsekoda. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2019/02/OSKA-MTT-seirearuanne-aug-2022.pdf (vaadatud 13.03.2024).

42

● majandustsükli mõju (madal töötuse määr),

● noorte muutunud ootusi tööle (tööaeg ja -tingimused, lühenenud töösuhte pikkus jne),

● tagasihoidlikku palgataset (sh ümbrikupalga maksmine),

● lõpetajad ei asu erialasele tööle, ei jää sinna püsima või lahkuvad kõrgema

palgatasemega valdkondadesse või välisriikidesse.

Koroonapandeemia ei muutnud olukorda paremaks. 2022. aasta seisuga113 kutseharidusõppe

turismiõppekavade lõpetanutest töötas erialasel tööl kooli lõpetamise järgselt ühe aasta pärast

37,7% ja viie aasta pärast 23,9%, kõrghariduse õppekavade puhul on vastavad näitajad 20,8

ja 16,9%.

Tööturgu hakkavad üha rohkem mõjutama praeguste noorte eelistused. Globaalse

tehnoloogiaettevõtte Wise tellitud Norstati uuring 2023. aastal näitas, et ülekaalukalt 16–19-

aastastest soovivad tulevikus ise oma töökorralduse üle otsustada ning kontoriga seotud

hüvedest ja ettevõtte osalusest tähtsamaks peetakse kõrgemat palka.114 See on vastavuses

üldiste globaalsete trendidega. 2023. aasta Deloitte’i uuringu kohaselt pani

koroonapandeemia Z-põlvkonda ja milleeniumlasi (Y-põlvkond) ümber mõtestama töö rolli

oma elus: kuigi 49% Z-põlvkonnast ja 62% Y-põlvkonnast ütlevad, et töö on nende identiteedi

keskmes, panevad nad suurt rõhku töö ja eraelu tasakaalule, mis on nende peamine kaalutlus

tööandjat valides.115 Sama uuringu järgi soovivad Z-põlvkond ja Y-põlvkond paindlikkust

töökohtade ja tööaegade valikul parema tasakaalu saavutamiseks ja nad sooviksid, et nende

tööandjad pakkuksid paremaid karjäärivõimalusi osalise tööajaga töötajatele, rohkem osalise

tööajaga töökohti üldiselt ning võimalust paindlikumateks tööaegadeks täistööajaga

töötajatele, näiteks võimalust töötada kokkulepitud neljapäevastes töönädalates.

Millist lahendust on seni pakutud Eesti tööjõukriisile? Seda võtab kokku OSKA üldprognoos

2022–2031116, kus pakutakse üldist lähenemist tööjõuvajaduse lahendamisele kogu

majanduses ehk mitte ainult majutuses ja toitlustuses. Nentides, et olukorda võivad (ajutiselt)

muuta sõjapagulased, rõhutatakse, et ärimudeleid on vaja kohandada piiratud tööjõu

kättesaadavusele vastavaks, arvestada tööelu pikenedes töötingimuste loomisel eri

earühmade vajadustega ning tagada head täiendus- ja ümberõppevõimalused.

Valik meetmetest, mis aitavad olukorra leevendamisele kaasa:

● Kutsehariduse reform, mille eesmärk tõsta üldhariduse osakaalu, viia

kutsekeskhariduses õppeaeg neljale aastale, laiendada erialavalikut ning muuta

kutseõpe paindlikumaks ja personaalsemaks.117

● Kutsesüsteemi reform, mille abil minnakse üle oskuspõhisele lähenemisele, mis

aitab haridus- ja töömaailma senisest sujuvamalt tervikuks siduda.118

113 Turismistrateegia tulemuste aruanne 2022. aastal. 114 Personaliuudised.ee. Palk või paindlikkus? Wise selgitas välja, mida noored tahavad. 31. august 2023. https://www.personaliuudised.ee/uudised/2023/08/31/palk-voi-paindlikkus-wise-selgitas-valja-mida-noored-tahavad (vaadatud 01.04.2024). 115 Deloitte. 2023 Gen Z and Millennial Survey. https://www.deloitte.com/global/en/issues/work/content/genzmillennialsurvey.html (vaadatud 01.04.2024). 116 Rosenblad, Y., Leoma, R., & Krusell, S. (2022). OSKA üldprognoos 2022–2031. Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest. SA Kutsekoda. https://oska.kutsekoda.ee/uuring/oska- uldprognoos-2022-2031/ (vaadatud 13.03.2024). 117 Õpetajate Leht. Mis on plaanitava kutsehariduse reformi eesmärk? 24. oktoobril 2023. https://opleht.ee/2023/10/mis-on- plaanitava-kutsehariduse-reformi-eesmark/ (vaadatud 13.03.2024). 118 Haridus- ja Teadusministeerium. Oskuste süsteem seob haridus- ja töömaailma paindlikumalt ühte. 21. detsembril 2022. https://www.hm.ee/uudised/oskuste-susteem-seob-haridus-ja-toomaailma-paindlikumalt-uhte (vaadatud 13.03.2024).

43

● Roheoskuste programm, mille abil toetatakse ettevõtete rohepöördeks vajalike

oskuste arendamist, eeskätt nende oskuste, mis hõlmavad nii üldoskusi, kui ka

erialaspetsiifilisi roheoskusi.119

● Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium arendab koostööd tööturu valdkonna

osapooltega (näiteks ministeeriumi tööstuse valdkonnaga, Haridus- ja

Teadusministeeriumiga, Eesti Töötukassaga) ning korraldab turismihariduse

ümarlauda, mille eesmärk on tuua kokku turismiharidusega seotud osapooli

turismihariduse aktuaalsete teemade ja arengusuundade arutamiseks

lõppeesmärgiga, et turismis oleks piisavalt vajalikku professionaalset tööjõudu.

● Sektoris töötingimuste paindlikkuse suurendamine, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ja sotsiaalpartnerite koostöös (nt

muutuvtunnilepingute võimaldamine vastavalt katseprojekti mõjuanalüüsi

tulemusele).120

● Teaduse ja turismi seos on oluline, et mõista turismi arengut, mõju ja tuua

innovatsiooni sektorisse. Doktoritööd, teaduspublikatsioonid ja teaduspreemiad

aitavad luua uut teadmust ja rakendada teadus- ja arendustegevust turismis. Teaduslik

panus on hädavajalik, et arendada kestlikke, innovaatilisi ja efektiivseid turismipoliitikat

ja -praktikaid. Vähene doktoritööde arv turismivaldkonnas näitab, et Eestis ei ole just

palju teadlasi ja uurijaid, kes on pühendunud sektori süvaanalüüsile.

119 Haridus- ja Noorteamet. Roheoskuste programm. https://harno.ee/roheoskuste-programm (vaadatud 13.03.2024). 120 See ülesanne on märgitud nii Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2023-2027 kui 2024. aastal valminud pikaajalises vaates majandusele „2024 Majanduspoliitika plaan”.

44

Lisa 8: Taustaanalüüs turismi hetkeolukorrast

Eesti turismi taustaanalüüsi teostas Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR ja see on

leiatv siit.

45

Lisa 9: Eesti turismi võimalikud tulevikustsenaariumid -

avastades tulevikke

Turismi pika vaate tulevikeseire protsessi teine etapp oli alternatiivsete tulevike kujutlemine – milline võib Eesti turism aastal 2035 olla. Enne visiooni loomist koostasime eksperdikogu abil kolm erinevat stsenaariumi. Nende stsenaariumide roll ei olnud niivõrd mõnda neist visiooni sõnastuseks üle võtta, kuid pigem näitasid need turismi tuleviku võtmetegureid ja võimalikke erinevaid arengusuundi. Stsenaariumides avaldub rohkem üks või teine areng ning selle abil näeme, millised erinevad tulevikud võivad meid ees oodata. Visioon kombineerib siiski elemente igast stsenaariumist.

Stsenaariumide töötoas selgusid viis olulisemat võtmetegurit, mis hakkavad Eesti turismi tulevikku enim mõjutama:

● rahvusvahelised ühendused – kas Eestisse reisimisel on tulevikus kesksel kohal lennuühendused või võib erinevate keskkonnahoiuga seotud regulatsioonide ja tarbijaeelistuste muutumisel lisaks lennureisidele olla kaalukauss erinevat tüüpi ühenduste kasutamise suunal kaldu (laevareisid, rongireisid jne);

● Eesti turismikeskused ja piirkondlik jaotus – kas turism on tulevikus koondunud peamiselt Eesti suurematesse linnadesse (Tallinn, Tartu) või jõuavad Eestit külastavad inimesed ka vähem asustatud piirkondadesse mujal Eesti;

● tehnoloogia ja personaalsus – kas Eesti turism on tulevikus tehnoloogiakeskne, andes maad veelgi suuremale iseteenindusvõimaluse osakaalule või on meil oskus tehnoloogilisi võimalusi täiendada personaalse silmast-silma klienditeenindusega;

● Eesti rahvusvaheline kuvand – kas tulevikus nähakse meid osana põhjamaadest, oleme pigem baltikumi kuvandiga või meil on kõigist teistest tugevalt eristuv kuvand;

● turismitooted Eestis – kas turismitooted on Eestis pigem ühetaolised või mitmekesised, olles säilitanud meile omase eheduse ja omapära;

● kestlikkuse standardid – kas me eeldame tuleviku osas ühtset kestlikkuse standardit või oleme küll kestlikud, kuid omamoodi ja kiiksuga.

Võtmetegurite arutelus kerkis esile kolm keskset teemat, mille edasine areng mõjutab ka eelmainitud tegurite arenguid:

● reisikogemuse sujuvus – kas Eesti külastaja reisikogemus on sujuv ehk digitaalsed ja füüsilised ühendused on kasutaja jaoks mugavad, nähtamatud ja personaalsetele eelistustele vastavad; lihtne on leida ja broneerida endale huvipakkuvaid teenuseid ja jõuda vajalikku kohta VÕI reisikogemuse killustatus – raske on leida infot, on palju erinevaid infoportaale ja teenusplatvorme, mis omavahel infot ei jaga.

○ Selle teguri arengust sõltub see, kas Eesti turism on tulevikus linnakeskne või jõuavad külastajad ka linnadest välja vähem asustatud piirkondadesse;

● ühtne kestlikkuse standard – eeldame, et kestlikkus on turismivaldkonnas edaspidi kasvava tähtsusega, kuid on ei ole selge, kas eeldame ühtse kestlikkuse standardi kujunemist ja olulisust või on hinnatud Eesti omamoodi kiiksuga kestlikkus.

Eesti turismi kolm stsenaariumi:

Majanduskeskused Tallinn ja Tartu

Selline stsenaarium võib tekkida olukorras, kus meie majandusel läheb võrdlemisi hästi ja oleme atraktiivsed; kus oluliseks muutub rahvusvaheliselt tunnustatud kestlikkuse- ja kvaliteedistandard, kuid millesse investeerida jaksavadki peamiselt suurte linnade teenuspakkujad; kus digitaalsus tekitab pigem palju vastandlikku infot ja me ei suuda selle abil

46

luua ühtset reisikogemust. Selles stsenaariumis jätkub turismi koondumine peamiselt Tallinnasse ja Tartusse. Turism areneb peamiselt ärikülastuste, konverentside ja teiste majanduslike sündmuste ümber. Tallinn ja Tartu on rahvusvaheliselt hästi ühendatud, kuid Eesti-sisesed sihtkohad ei ole kas hästi ühendatud või hästi leitavad. Puuduvad ühtsed digilahendused, mis ühendaksid kogu reisi, mistõttu turismikogemus jääb killustatuks. Külastajad puutuvad kokku mitmete eraldiseisvate platvormidega, mis takistavad sujuvat ja mugavat reisikogemust.

Plussid:

● Suurenev külastajate arv tõmbekeskustes, mis toob kaasa majandusliku kasvu. ● Tallinnas ja Tartus arenevad kõrge kvaliteediga teenused, mis vastavad Põhjamaade

kestlikkuse standarditele. ● Peamisteks külastajateks on elamus-, heaolu-, toidu- ja ärireisijad ning diginomaadid.

Miinused:

● Väiksemad piirkonnad on vähese külastatavusega ja piirkondlik ebavõrdsus suureneb.

● Turismist saadav tulu ei jaotu ühtlaselt üle Eesti. ● Puudulike ühenduste tõttu valivad külastajad looduse nautimiseks pigem teisi riike,

mitte Eestit.

Nordic Estonia

Selle stsenaariumi realiseerumist võime näha, kui jätkuvate kliimamuutuste taustal hakatakse hindama väga kõrgeid ja üle-Euroopaliste kestlikkuse standardeid, mis eeldavad mahukaid investeeringuid. Samuti on stsenaariumi eeltingimuseks ühtse reisikogemuse tekkimise võimalus – andmepõhise reisiteekonna planeerimise ja transpordivõimaluste koostoime.

Eesti turismi iseloomustava kõrge kvaliteediga kestlikud elamused, mis vastavad Põhjamaades tuntud turismitoodete kvaliteedile. Tehnoloogia ja digilahenduste abil toimib sujuv reisikogemus, mis ühendab transpordi, majutuse ja elamused. Kuigi reisid ei piirdu ainult Tallinnaga ja külastajad jõuavad kaugematesse piirkondadesse, suudavad eeldatavat standardit pakkuda peamiselt suuremad turismiettevõtted. Koondumine suurte ja võimekate ümber võib ohustada kohalikke eripärasid ja väiksemate ettevõtete konkurentsivõimet.

Plussid:

● Külastajate arv ja turismitulu kasvavad tänu kõrgele kvaliteedile ● Arendatakse välja tõhusad ja keskkonnasõbralikud lahendused ● Eesti rahvusvaheline kuvand põhineb Põhjamaade kvaliteedil ja kestlikkusel

Miinused:

● Väiksematel ettevõtetel puudub võimekus teha suuremaid investeeringuid ● Ühetaolisuse oht võib pärssida kohalike eripärade ja unikaalsuse säilitamist ● Püüe vastata Põhjamaade standarditele võib jätta tähelepanuta Eesti eripära ja

identiteedi

Vähem on rohkem

Selle stsenaariumi eelduseks on, et kestlikkus on küll oluline, kuid ei kujune ühtset kõrget kestlikkuse standardit – ka Eesti ajalooliselt väljakujunenud praktikad (näiteks kuivkäimla) on atraktiivsed ja nende unikaalsus on hinnatud. Eeldame, et oleme suutnud digitehnoloogiate ja

47

transpordi arengu pöörata sujuva reisikogemuse loomise võimaluseks. Lisaks on stsenaariumi eelduseks, et maailmas on mure kliima pärast või üldine kehv majanduslik olukord viinud selleni, et reisitaksegi üldiselt vähem.

Eesti turism keskendub kvaliteetsele ja ainulaadsele kogemusele, mida pakutakse ka väljaspool suurimaid linnu. Tehnoloogilised lahendused tagavad sujuva reisimise ning andmepõhised teenused võimaldavad külastajatel avastada ka vähem tuntud piirkondi. Väikesed turismiettevõtted saavad digitaalse toe abil edukalt turul konkureerida ja pakkuda külastajatele eripäraseid elamusi. Kuigi külastajate koguarv väheneb, panustavad külastajad kohalikku majandusse ja naudivad autentsust ning unikaalsust, mida Eesti pakub.

Plussid:

● Üle-Eestiline turism ja sujuv reisikogemus soodustavad piirkondlikku arengut ● Väikesed turismiettevõtted saavad digilahendustest tuge ja suudavad pakkuda

eripäraseid elamusi ● Eesti unikaalsus ja kohalikud eripärad on konkurentsieelis

Miinused:

● Kokkuvõttes väheneb külastajate arv, mis mõjutab negatiivselt ka turismitulu. ● Turismiettevõtted peavad pingutama, et kohaneda muutuvate nõudmistega ja piiratud

ressurssidega. ● Turismi roll majanduses väheneb, kuna rõhk on kvaliteedil ja mitte kvantiteedil.

Millisena näevad Eesti turismi tulevikku turismivaldkonnas tegutsejad?

15.11-10.12.2023 oli avatud veebiküsitlus turismiasjalistele. Küsimustikku jagati lisaks mkm.ee/turism2035 kodulehele kõikidele erialaliitudele, ministeeriumidele, seotud allasutustele, EAS ja Kredex Ühendasutusele, turismiharidust pakkuvatele koolidele, sihtkohtade arendusorganisatsioonidele (DMOd) jne. Kokku saadi 145 vastust, neist 45,5 % seega oli küsitlusel üldiselt hea regionaalne kaetus. Vastajatest 46% olid ettevõtjad, 17% riigiasutused, 16,% turismiharidust pakkuvad haridusasutused.

Küsimustikus oli 7 sisuküsimust, mille eesmärk oli mõista, mis mõjutab vastajate arvates enim Eesti turismi tulevikku, milline on vastajate arvates turism aastal 2035, millised on takistused ja võimalikud arengud eesmärkide saavutamisel. Soovisime ka teada, mille poolest on Eesti turismiriigina aastal 2035 maailmas tuntud? Siin on mõned näited vastustest peegeldamaks vastajate mõtteid:

● ligipääsetava ja huvitava sihtkohana, kus on säilinud metsad ja loodus ja on võimalik nautida loodusturismi

● oma kultuuri säilitamise poolest. Vanad kombed on jätkuvalt aus ja kasutusel ja isetegemine ei kao kuskile

● kompaktsuse ja külalislahkuse poolest, samuti erinevate kogukondade poolest ● puhta looduse ja kestlike lahendustega armas väga eriline väike riik, mis eristub

modernsete ja ka autentsete turismiettevõtetega teistest. Eestis on palju teha igas vanuses ja päritolu turistidel, siin on väga lai skaala festivale, elamusmajutust, suurepäraseid restorane ja hotelle, pereatraktsioone

48

Lisa 10: Arengueeldused: kestlikkus, digi- ja innovatsioonipööre

turismis ja ettevõtluskeskkond

Turismi areng peab olema kooskõlas kõigi ÜRO säästva arengu eesmärkidega. Turismisektoril on suur potentsiaal nendesse eesmärkidesse panustamisel. Turismi pika vaate 2025 - 2035 eesmärgiks on eelkõige keskenduda järgmiste eesmärkide saavutamisesse 4, 6, 8, 9, 11, 12, 13, 14, 15 ja 17 (vt ka lisa nr 11).

Kestlikkus, rohepööre, digipööre ja innovatsioonipööre on omavahel tihedalt seotud olulised muutused ja tuleviku suunajad. Kestlikkus on üldine eesmärk, mille poole püüeldes tuleb saavutada majanduslik, sotsiaalne ja keskkondlik tasakaal. Rohepööre keskendub keskkonnasäästlikule arengule, vähendades süsinikuheitmeid ja edendades loodusressursside säästlikku kasutamist. Digipööre toetab neid eesmärke, pakkudes tõhusaid digitaalsete tehnoloogilisi lahendusi, mis aitavad optimeerida ressursikasutust ja parandada otsustusprotsesse. Innovatsioonipööre tähendab aga uute tehnoloogiate ja ärimudelite juurutamist, mis toetavad nii kestlikkust kui ka rohepööret, edendades samal ajal majanduse ja ühiskonna konkurentsivõimet.

Kestlikkus

Kestlik turism arvestab majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnamõjudega, tagades nii külastajate kui ka kohalike kogukondade heaolu. Selle eesmärk on säästa loodusressursse, säilitada kultuuripärandit ja tagada pikaajaline majanduslik kasu. Nii aitab turism kaasa keskkonna ja ühiskonna pikaajalisele heaolule.

UNWTO121 määratluse järgi kestlik turism:

- kasutab keskkonnaressursse optimaalselt, toetades olulisi ökoloogilisi protsesse ning hoides looduspärandit ja bioloogilist mitmekesisust;

- austab sihtkoha kogukondade sotsiaalkultuurilist autentsust, hoiab nende loodud ja elavat kultuuripärandit ja traditsioonilisi väärtusi ning aitab kaasa kultuuridevahelisele mõistmisele ja sallivusele;

- kindlustab elujõulise ja pikaajalise majandustegevuse, võimaldades kõigile huvirühmadele õiglaselt jaotatud sotsiaalmajanduslikke kasusid, sh stabiilseid töökohti, sissetuleku teenimise võimalusi ja sotsiaalteenuseid sihtkoha kogukondadele, ning aidates kaasa vaesuse leevendamisele.

Rohepööre:

Eesti on seadnud 2035. aastaks järgmised eesmärgid, mis mõjutavad ka Eesti turismisektorit ja on ka turismisektorile sihiks:

- kasvuhoonegaaside netoheitkoguse maht kaheksa miljonit tonni CO2 ekvivalenti aastas;

- taastuvenergia osatähtsus üle 55% energia lõpptarbimises; - suurendada ringleva materjali määra kogu materjalikasutuses 30%-ni ning - suurendada 55%-ni nende tööga hõivatud inimeste arvu, kes käivad iga päev tööl

ühissõidukiga, jalgrattaga või jalgsi. Turismi rohepööre keskendub süsinikujalajälje vähendamisele nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil. Transpordisektor ja turismiettevõtted peavad tegema koostööd, et muuta reisid ja teenused keskkonnasõbralikumaks. Hinnanguliselt pärineb 25% turismi süsinikujalajäljest sihtkohapõhisest ettevõtlusest (teenused ja kaubad, mida ostetakse sihtkohas) ja 75%

121

What is “Sustainable Tourism”? UNWTO, 2021, What is “Sustainable Tourism” ? | UN Tourism (unwto-ap.org)

49

transpordist, sealhulgas reisimisest sihtkohta ja sealt tagasi.122 See tähendab, et kohalik turismisektor peab jätkama otseste ja kaudsete heitmete vähendamist kõigis oma harudes. Transpordisektor – nii era- kui ka avalikud osapooled – peab võtma vastutuse oma valdkonna roheliseks muutmise eest.

Kohalikul tasandil on oluline vähendada heitmeid igas turismi harus. See tähendab taastuvenergia kasutamist, jätkusuutlikke tarneahelaid, ringmajanduse edendamist ja keskkonnateadlikkuse suurendamist. Oluline on vähendada jäätmeid, toetada kohalikke kogukondi ja kohandada turism kliimamuutuste mõjudele.

Digipööre

Digitaliseerimine toimub kõigis ühiskonna valdkondades, mõjutades ka turismi pakkumist, nõudlust ja toimimissüsteeme (efektiivsed toimingud, andmed ja nende põhjal parem turu mõistmine, digitaalsed teenused, hea digileitavus jt). See soodustab uute ärimudelite tekkimist ning muudab suhtlust turgude, tarnijate ja klientide vahel. Digitaliseerimine muudab ka konkurentsiolukorda, vähendades vahendajate arvu ja turujõudude jaotust. Standardiseeritud andmekogumid ja omavahel seotud andmed loovad aluse tõhustamaks ettevõtlust ja toetamaks konkurentsivõime kasvu ja innovatsiooni koostöös teiste tööstusharudega. McKinsey Digitali hinnangul võivad ettevõtted, kes terviklikult kasutavad ära digitaalseid ja analüütilisi võimalusi, näha kuni 25% kasumi kasvu.

Eesti majanduse konkurentsivõime ekspertkogu on oma 2024. aasta aruandes välja, et automatiseerimine on seda rakendanud Eesti ettevõtete seas suurendanud tootlikkust keskmiselt 22%, kuid kui sellega käisid kaasas ka organisatsioonilised uuendused, oli kasv 38%. Tootlikkus korreleerub väga tugevalt ettevõtete digitaliseerituse tasemega. Kui tahame jõuda 110%ni EL keskmisest tootlikkuses, siis tuleb oluliselt tõsta ettevõtete digitaliseeritust.123

Lisandväärtus on otseselt seotud teenuse väärtusahela digitaliseerituse tasemega. Perioodil 2014–2019 suurenes Euroopa Liidu riikides ettevõtjate lisandväärtus (korrelatsioon 0,98%)124 (vt joonis 10).

Joonis 10. Ettevõtete digitaliseeritus eri riikide võrdluses DESI4 järgi. Allikas: Eurostat

122

World Tourism Organisation, 2019. Transport-related CO2 Emissions of the Tourism Sector – Modelling Results: Transport-

related CO2 Emissions of the Tourism Sector – Modelling Results (e-unwto.org) 123

Eesti majanduse olukord ja väljavaated. Konkurentsivõime eksperdikogu raport Riigikogule. 124

Chenic Alina Ștefania et.al. The Impact of Digitalization on Macroeconomic Indicators in the New Industrial

Age. – Electronics. 2023 Mar 29; 12(7):1612. DOI:10.3390/electronics12071612

50

ELi ettevõtete digitaliseeritust mõõdetakse digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI125) alamkategooriana. 2022. a andmete alusel on Eesti ettevõtted digitaliseerituselt ELi 27 liikmesriigi võrdluses 15. kohal, olles ELis aasta võrdluses langenud kuus kohta (vrdl: aastal 2021 olid Eesti ettevõtted oma digitaliseerituse taseme poolest ELis 9. kohal)126. Samas on Eesti riigi avalikud teenused DESI alusel Euroopa parimad ja Eesti paikneb avalike teenuste digitaliseerimise arvestuses ELis esikohal.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium algatas 2023. aastal ettevõtete digitaliseerimise ministeeriumide ülese kaardistusprotsessi, et paremini mõista ettevõtete hetkeolukorda, pakutavaid teenuseid, pakutavaid toetusi ning poliitikakujundamise tuleviku sekkumisi. Ettevõtete digitaliseerimise toetamiseks on palju erinevaid meetmeid ja tegevusi nii riigi kui ka erasektori poolt. Digitaliseerimine on ettevõtete vaates üks olulisemaid arengusuundi; peamised kogemused on üksikute protsessi osade digitaliseerimisel, vähem ettevõtete protsesside terviklik digitaliseerimisega; positiivsena on välja tulnud, et digilahenduste, sh tarkvara pakkumine, on osades valdkondades hea (vt joonis 11).

Joonis 11: Ettevõtete digitaliseerimine: Miks? Kuidas? Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 2024

Peamiste väljakutsetena selgus, et ettevõtetel puudub:

- strateegiline vaade ja teadlikkus, kuidas digitaliseerimise toel oma äri kasvatada ja tõhustada;

- äriprotsesside terviklikkus, sh protsesside aluseks olevad andmed; - ettevõtetel puudub majasisene teadmine, kuidas siduda ettevõtte strateegia

digitaliseerimise strateegiaga; - kuidas korrastada äriprotsesse, sh andmepõhisus, koostada terviklik digitaliseerimise

tegevuskava, sh valida tark- ja riistvara, tehnoloogilisi ja infoturbe lahendusi ning kasutusele võtta andmepõhised lahendused;

- ettevõtete puudub oskus valida digilahendusi; - ettevõtete digilahendused ei moodusta tervikut ja olemasolevate osade liidestamine

nõuab, kas uusi investeeringuid või ümbertegemist;

125 Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (ingl Digital Economy and Society Index, DESI) on liitindeks, millega mõõdetakse

ELi liikmesriikide edusamme digitaalmajanduse ja -ühiskonna suunas liikumisel. Indeks jälgib ELi liikmesriikide digitaalse konkurentsivõime arengut sellistes valdkondades nagu inimkapital, lairibaühenduvus, digitehnoloogia integreerimine ettevõtetes ning digitaalsed avalikud teenused. Alates 2023. aastast ja kooskõlas 2030. aasta digikümnendi poliitikaprogrammiga on DESI nüüd lõimitud digikümnendi aruandesse ja seda kasutatakse digieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude jälgimiseks. Vt  https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/library/digital-economy-and-society-index-desi-2022 ja https://digital- strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi-estonia 126 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi-estonia

51

- ettevõtete nõustamiseks on erapooletu mentorlus vähene ja kallis; - turul puuduvad (kõik) valdkondlikud täislahendused ja ettevõtte vajadustele vastav ja

hinnalt sobiv arenduskoostöö.

Väljakutseid on ka riigi vaates, kuna digitaliseerimise teenuspakkujate võrgustik on killustatud; riigi toetusmeetmeid on küll arvukalt, aga neis on ettevõtjatel raske orienteeruda, liiatigi on meetmed kord avatud taotlemiseks kord jälle kinni; meetmed ei pruugi vastata ka ettevõtete tegelikele vajadustele, sh agiilsus, etapiviisilised arendustegevused, erinevate meetmete kasutamine vastu ettevõtte digieesmärke; erinevad meetmete on ka erinevate nõuetega, nt infoturve, puudub skaleeritavus. Fookus liialt digitaliseerimisprotsessil endal (vt joonis 12).

Ettevõtete digitaliseerimise hetkeolukorra kirjeldamiseks võib välja tuua viis etappi:

1. paberil ja/või Excelis tegutsevad ettevõtted; 2. üksikud protsessi osad on digitaliseeritud, nt üksiktarkvara (raamatupidamine); 3. mitmed protsessi osad ja/või töövood on digitaliseeritud. Puudub tervik ja liidestatus,

võivad olla kasutusel vananenud tark- ja riistvaralahendused; 4. mitmed protsessi osad ja/või töövood on digitaliseeritud ning mitmed liidesed loodud.

Tervik puudub; 5. täisdigitaliseeritud ettevõte, kes kasutab vastavalt valdkonnale ja vajadustele sobivaid

digilahendusi. Vajadusel arendab ise või on teadlik digiteenuse tellija.

Joonis 12: Ettevõtte protsesside digitaliseerimine

Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 2024

Kuna turismi – nagu kõiki teisigi valdkondi – mõjutab digitaliseerimise areng, peab ka

turismisektor pöörama tähelepanu tööprotsesside automatiseerimisele ja digitaalsele

andmeedastusele nii riigi kui ka koostööpartneritega, online ‑kättesaadavusele,

digiturundusele, personaliseeritud teenustele ja andmetele, nüüdisaegsete tehnoloogiate

kasutuselevõtule.

Turismisektori digitaliseerimise järgnevate suundade elluviimine annavad tugeva aluse turismi

pika vaate eesmärkide saavutamiseks ning suurendavad Eesti turismisektori

konkurentsivõimet ja efektiivsust tulevikus:

1. Turismiettevõtete sisemine digitaliseerimine:

- Andmehaldus ja CRM-süsteemid: Tõhustatud CRM-i kasutuselevõtt, kus andmeid kogutakse ja analüüsitakse süstemaatiliselt, et parandada klientide segmenteerimist, personaalsust ja klienditeenindust.

- Oskuste arendamine ja andmeanalüüs: Vajadus investeerida töötajate koolitusse, et arendada analüüsivõimekust ja andmepõhist otsustamist. Eriti oluline on digitaalsete

52

tööriistade kasutamise oskus ning arusaam kliendiandmete kasutamisest, et prognoosida ja ennetada turismitrende.

- Automatiseerimine ja protsesside digitaliseerimine: Tööprotsesside automatiseerimine (nt broneeringud, arveldamine) aitab säästa aega ja suurendab teeninduse kiirust ja kvaliteeti. Olulised on ka AI-lahendused, mis suudavad prognoosida ressursivajadusi ja kliendikäitumist.

- Küberturvalisus ja andmekaitse: Digitaliseerimine nõuab selget tähelepanu andmekaitsele, eriti kui kasutatakse isikuandmeid. Küberturvalisuse tõhustamine on hädavajalik, et hoida klientide ja ettevõtte andmeid turvalisena.

2. Turismiettevõtete omavahelise andmevahetuse valmiduse ja andmete

standardiseerimise (reaalajamajndus, Real Time Economy) edendamine ning

andmeruumidest kasusaamine:

- Ettevõtetes loodavad andmed peavad olema kasutatavad andmeruumides ja ühildatavad teiste ettevõtete andmetega. Selleks on oluline luua standardid andmete formaatide ja sisu osas.

- Andmeruumid peaksid toetama turismiettevõtteid andmete analüüsimisel ja nende integreerimisel strateegiliste otsuste tegemisse. Selleks on vaja investeerida andmeruumi platvormide arendamisse ja ettevõtete oskustesse nende kasutamiseks.

- Turismiettevõtete võimekus jagada andmeid reaalajas (nt broneeringute ja külastajavoogude kohta) suurendaks operatiivset koostööd ja teenuse järjepidevust. Andmete jagamine võimaldab näiteks paremat koormuse hajutamist populaarsetes sihtkohtades.

3. Innovatiivsed digilahendused turistidele:

- Uued digilahendused, nagu nutikad giidid ja rakendused, pakuvad soovitusi vastavalt turisti huvidele ja käitumisele. Näiteks AI-põhised juhised ja tegevussoovitused on eelduseks personaalsete teenuste pakkumisele.

- Virtuaal- ja liitreaalsus (VR ja AR) võivad täiendada külastuskogemust pakkudes virtuaalseid tuure ajalooliste paikade või looduse vaatamisväärsuste kohta. Oluline on arendada ja pakkuda ligipääsetavat sisu, mis sobib nii kohapealsetele kui ka distantsilt külastajatele.

- Innovatsioonile suunatud programmid ja inkubaatorid aitavad turismiettevõtetel koostöös IT-ettevõtetega arendada uusi lahendusi ja prototüüpe. Prioriteediks võiks olla ka koostöö ülikoolidega, et arendada uusi turismiteenuste lahendusi ja teadusmahukaid projekte, mis aitavad digitaliseerida turismi.

2021. aastal Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) poolt tehtud

turismiettevõtete küsitlus toetab seda vajadust (vt joonis 13).127

Joonis 13: Eesti turismisektori digilahendused aastal 2021

127

Ankeetküsitluse “Eesti turismisektori digilahendused” tulemus ja kokkuvõte, PowerPoint Presentation (visitestonia.com)

53

Eesti turismi pika vaate kaasamisprotsessist selgus turismiasjaliste soov pakkuda nii

kohalikule kui külastajatele võrdselt kättesaadavat nn kolme kliki Eesti elamust, kus soovitud

tooteid ja teenuseid pakutakse hüperpersonaalselt ja huvipõhiselt, need on digitaalselt lihtsasti

leitavad ja ostetavad ning külaline ei pea ei veebis ega füüsiliselt ekslema, et soovitud

teenuseni jõuda. Selline süsteem saab toimida piisavate digitaalsete oskuste ning turvalise ja

reguleeritud tehisintellekti kasutamise võimekusel.128

EL turismiandmeruum:

Euroopa Liit arendab turismi andmeruumi (European Toursm Dataspace), et edendada andmevahetust ja uuendusi turismisektoris. Andmeruumi eesmärk on lihtsustada avalike ja erasektori osapoolte vahelist koostööd, luues turvalise platvormi, kus ettevõtted ja riigiasutused saavad jagada ja kasutada erinevat tüüpi andmeid turismiteenuste arendamiseks, jätkusuutlikkuse suurendamiseks ja konkurentsivõime parandamiseks. Oluline osa on andmevahetuse hõlbustamine sektoris, võimaldades osalejatel pääseda ligi kvaliteetsetele andmekogumitele, mille kasutusõigusi ja ligipääsu tingimusi hallatakse kindlate kokkulepetega. Selles protsessis on olulised andmete anonüümiseerimine ja vastavus GDPR nõuetele, et kaitsta andmekaitset ja privaatsust.

Järgnevatel aastatel keskendutakse tugitaristu ja haldusstruktuuride rajamisele ning piloteerimisele, et arendada interoperatiivseid lahendusi andmeruumis. Üks strateegilisi eesmärke on toetada andmete vahetust mitte ainult turismi, vaid ka seotud sektorite (nt kultuuripärand, liikuvus ja keskkond) vahel, tagamaks andmete laiemat kasulikkust. Samuti arendatakse välja kataloog ja ligipääsu reeglid, mis võimaldavad otsida andmeid ja vajadusel sõlmida lepinguid nende kasutamiseks erinevate teenusepakkujatega, olles andmete edastuse ja ligipääsu suhtes paindlikud (nt osaliselt tasuta või tasulised mudelid sõltuvalt andmetest ja kasutuseesmärkidest).129, 130

Euroopa Komisjon näeb andmeruumi tugeva tõukejõuna turismisektori digitaliseerimisel ja jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamisel, pakkudes ettevõtetele ja avalikule sektorile paremaid võimalusi andmete ja analüütika kaudu otsuste tegemiseks ja turismikogemuse täiustamiseks.

Reaalajamajandus:

Ajamahukate tugitegevuste tõttu kaotab Eesti ettevõtlus, sh turismisektor, ning majandus iga päev raha ja tehakse märkimisväärses mahus „tühitööd“, mis omakorda mõjub negatiivselt tootlikkusele ja majanduskasvule. Reaalajamajanduse majandusliku mõju analüüsi kohaselt säästavad reaalajas andmevahetuse lahendused (e-arved, e-kviitungid, andmepõhine aruandlus riigile, st statistikakohustuse täitmine, deklaratsioonid jne, e-veoselehed jne) ettevõtlussektoris üle 200 miljoni euro aastas. Võimalik on aastas kokku hoida ca 14 miljonit töötundi, mis on võrdne 7000 inimese täistööajaga. Ettevõtjal tekib võimalus suunata kokkuhoitud kulu põhitegevuse mahu suurendamisele, mis omakorda mõjuks positiivselt SKP kasvule.

Reaalajamajandus (real-time economy ehk RTE) on digitaalne ökosüsteem, kus tehingud eri osapoolte vahel toimuvad reaalajas või minimaalse viitega. See tähendab paberipõhiste majandustehingute ja haldustoimingute asendamist automaatse andmevahetusega digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja standardiseeritud kujul.131

128

12.04.2024 turismi kärajate kokkuvõte. 129 DATES project Tourism Data Space European Tourism Data Space - DATES project Dates Project 130 Data Space for Tourism - City Destinations Alliance 131

Reaalajamajanduse visioon 2020-2027 (eesti keeles).pdf (realtimeeconomy.ee)

54

Reaalajamajanduse visiooni eesmärgiks on aastaks 2027 luua tehnilised ja regulatiivsed võimalused, et tõsta ettevõtlusandmete kvaliteeti ja kättesaadavust ning võimaldada nende digitaalset ja automaatset vahetamist erinevate osapoolte vahelises suhtluses läbi andmete semantilise analüüsi, struktureerimise ja standardiseerimise ning sobivate andmevahetuskanalite kasutamise.

Innovatsioonipööre

Turismisektor on kiiresti muutuv ja konkurentsitihe, kus uuendusmeelsus ja innovatsioond on

olulised sihtkohtade atraktiivsuse säilitamisel ning arendamisel. Nutikad lahendused, mis

pakuvad reaalajas teavet ja toetavad kontaktivaba teenindust, aitavad tõsta turismikogemuse

kvaliteeti ning vastata külastajate kasvavatele ootustele. Innovaatilised tehnoloogiad, nagu

liitreaalsus ja tehisintellekt, loovad võimalusi pakkuda personaalseid elamusi, mis vastavad

täpselt külastajate soovidele. Automatiseerimine ja robotiseerimine muudavad turismiteenuste

osutamise tõhusamaks ning laiendavad võimalusi jõuda sihtrühmadeni uudsete

turunduslahenduste kaudu.

Suurandmete kasutuselevõtt aitab juhtida turismisektori ja ettevõtete arengut, parandades

samal ajal konkurentsivõimet ja kestlikkust. Kuigi Eesti turismiettevõtted on väiksed ja

innovatsioon suurte rahaliste ning inimkapitali investeeringute tõttu piiratud, on just

tehisintellekti areng üks viimaste aastate suuremaid uuendusi, mis võib märkimisväärselt

suurendada sektori tootlikkust. See tehnoloogia loob turundussisu, visuaale ja isegi koodi,

muutes teenused ligipääsetavamaks ja pakkudes külastajatele veelgi personaalsemat

kogemust.

Tehnoloogiainnovatsioon, sealhulgas tehisintellekt, suurandmed ja mobiilrakendused, aitavad

tõsta turismikogemust uuele tasemele. Andmeanalüüs võimaldab prognoosida

turismivoogusid ja optimeerida ressursikasutust, kuid neid võimalusi kasutame täna veel vähe.

Uuenduslikud lahendused, nagu personaliseeritud reisiplaanid ja teenused, võiksid paremini

vastata turistide vajadustele, kuid nende elluviimine võib jääda ressursside puudumise taha.

Suurte investeeringute vajadus on väikeettevõtete jaoks tihti keeruline väljakutse, kuid

tehnoloogiliste lahenduste integreerimine jääb turismi tuleviku võtmeteguriks.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkonna kui ühe kõige laiema arengueelduse mõju osas turismi arengule ja

konkurentsivõimele on oluline rõhutada ärikeskkonna põhitingimuste tähtsust, sealhulgas

bürokraatia vähendamist, investeerimisvõimalusi ja nende tegemiseks sujuvaid ja toetavaid

protsesse, digitaliseerimist ja toetavat infrastruktuuri132. Ärikeskkond vajab dünaamilist turgu,

tugevat infotehnoloogia infrastruktuuri ja soodsat investeerimiskliimat, et saavutada pikaajalist

kasvu turismisektoris. Lisaks on esile toodud vajadus paindliku juhtimise ja kohaliku koostöö

järele, mis võimaldab turismi arendada konkurentsivõimeliselt ja jätkusuutlikult133.

Majanduspoliitika pika plaani 2035 õiguskindluse ja bürokraatia vähendamise peatükk toob

välja, et Eesti konkurentsivõime tagamiseks on oluline hoida õigusruum lihtsana ja

etteaimatavana, andes ettevõtjatele stabiilsuse ja investeerimiskindluse. Regulatsioonide ja

maksupoliitiliste muudatustega peaks kaasnema mõjuanalüüs, mis selgitab ettevõtjatele

132 Frontiers | How business environment shapes urban tourism industry development? Configuration effects based on NCA

and fsQCA 133 Measurement Development for Tourism Destination Business Environment and Competitive Advantages

55

nende praktilist mõju ja kulu. Lisaks tuleb toetuste mõju majandusele pidevalt hinnata, et

vältida ülemäärast koormust maksumaksjale ning tagada, et riiklike toetusmeetmete

eesmärgid on täidetud ja majanduslikult tõhusad.134

Eraldi on oluline rõhutada ka maksusüsteemi, mis pakub ettevõtetele konkurentsivõimelisi

tingimusi, kuid vajab edaspidi paindlikkust, et soodustada uute turismimudelite ja

tehnoloogiapõhiste lahenduste kasvu. Kiire ja laialdane internetiühendus ning kõrged

energiatõhususe standardid võimaldavad arendada kvaliteetseid ja jätkusuutlikke

turismiteenuseid. Samas on oluline tagada taskukohase energia varustuskindlus ja

keskenduda rohetehnoloogiate kasutuselevõtule. Ettevõtluskeskkonna tugevdamine nõuab

samuti kohalike omavalitsuste ja ettevõtjate tihedamat koostööd, mis võimaldab sujuvamat

planeeringute menetlust ja soodustab turismisektori pikaajalist kasvu.

Tänases geopoliitilises olukorras on olulised ka riiklikud julgeoleku tagatised ja kaitsevõime

tagamine.

134 Majandusplaan | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

56

Lisa 11: ÜRO säästva arengu eesmärgid

Turismi areng peab olema kooskõlas kõigi ÜRO säästva arengu eesmärkidega.135

Turismisektoril on suur potentsiaal nendesse eesmärkidesse panustamisel. Nii kestliku turismi

edendamine, kohalike kogukondade arendamine, digitaalseerimine, innovatsiooni

rakendamine, kaasaegse ja vajadustele vastava hariduspoliitika arendamine ja rakendamine

ning tugevate koostöövõrgustike loomine on olulised sammud, et muuta turism kestlikumaks

ja vastutustundlikumaks. Oluline on soodustada keskkonnasõbralikke ettevõtluspraktikaid ja

käitumistavasid nagu säästlik veekasutus, jäätmete vähendamine, energiasääst ja kohaliku

bioloogilise mitmekesisuse kaitse ning turismisihtkoha jätmine samasse või veelgi paremasse

olukorda kui see oli turisti saabudes mõttemaailma juurutamine. Iga turismiettevõtja saab olla

ettevõtjana teadlikum ja teavitada ka turiste meie kestvatest tavadest ja vastutustundlikust

käitumisest. Turismi arendamisel peame seadma keskmesse kohalikud kogukonnad ja

tagama, et turismitulud jõuaksid kohalike kogukondadeni ja toetaksid nende arengut. Tuleb

võtta kasutusele uuendused ja tehnoloogiad, et efektiivistada turismiettevõtlust ja tõsta

turistide kogemuse kvaliteeti ning olla valmis juhtima turismivoogusid kestliku turismi

eesmärkidel. Lisaks on vaja luua tugevad koostöövõrgustikud valitsuste, era- ja kolmanda

sektori vahel, et töötada välja ja rakendada jätkusuutlikke turismistrateegiaid.

Turismi pikk vaade 2035 eesmärgiks on eelkõige keskenduda järgmiste ÜRO säästva arengu

eesmärkide saavutamisesse: 4, 6, 8, 9, 11, 12, 13, 14, 15, 16 ja 17 (vt joonis 14.).

Joonis 14: 18 ÜRO ülemaailmset säästva arengu eesmärki

Eesmärk 4. Tagada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe

võimalused. Turismihariduse raames on oluline tagada, et kõik õppurid omandavad

teadmised ja oskused, mis on vajalikud säästva arengu toetamiseks, pakkudes muu hulgas

teadmisi säästvast arengust ja säästvast eluviisist, inimõigustest, soolisest võrdõiguslikkusest,

135 THE 17 GOALS | Sustainable Development (un.org), vaadatud 20.07.2024

57

rahu ja vägivallatu kultuuri edendamisest, maailmakodanikuks olemisest ja kultuurilise

mitmekesisuse hindamisest ning kultuuri osast säästva arengu saavutamisel. Tõsta

turismisektori tööjõu kvalifikatsiooni.

Eesmärk 6. Tagada kõikidele joogivesi ja kanalisatsioon ning veevarude säästev

majandamine. Turism saab kaasa aidata saastamise vähendamisele, tehes lõpu keelatud

kohtadesse prügi maha panekule ja viies miinimumini ohtlike kemikaalide ja materjalide

keskkonda heitmise, veekasutuse oluliselt tõhusamaks muutmisele ja magevee säästlikumale

kasutamisele. Arendada ja kasutada veesäästlikke tehnoloogiaid turismis.

Eesmärk 8: Toetada säästvat, kaasavat ja jätkusuutlikku majandusarengut ning tagada

kõigile inimestele inimväärne töö. Turismis on võimalik saavutada suurem majanduslik

tootlikkus, kasutades mitmekesistamist, tehnoloogia uuendamist ja innovatsiooni.Turism

edendab majanduskasvu ja loob töökohti, eriti noorte ja naiste seas. Turism toetab

inimväärsete töökohtade loomist, ettevõtlust, loovust ja innovatsiooni ning ergutab mikro-,

väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist. Turism panustab ressursside kasutamise

tõhustamisesse tarbimises ja tootmises. Tuleb kaitsta töötajate õigusi ning toetada ohutute ja

turvaliste töötingimuste loomist kõikidele töötajatele, sealhulgas võõrtöötajatele. Eesmärk on

ka töötada välja ja rakendada 2030. aastaks säästva turismi edendamise tegevuspoliitikad, et

luua töökohti ja propageerida kohalikku kultuuri ja tooteid

Eesmärk 9. Ehitada vastupidav taristu, toetada kaasavat ja säästlikku

industrialiseerimist ning innovatsiooni. Arendada välja kvaliteetne, usaldusväärne,

säästlik ja vastupidav turismi- ja turismiga seotud taristu, sealhulgas piirkondlik ja piiriülene

taristu, et toetada majandusarengut ja inimeste heaolu, ning tagada, et see taristu on kõikidele

taskukohane ja võrdselt kättesaadav.

Eesmärk 11: Muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, vastupidavaks ja

säästvaks. Arendada turismisihtkohti viisil, mis toetab kogukondade kestlikkust ja

elukvaliteeti. Suurendada jõupingutusi kultuuri- ja looduspärandi kaitsmiseks. Arendada

turismisihtkohti viisil, mis toetab kogukondade kestlikkust ja elukvaliteeti.

Eesmärk 12: Tagada säästev tarbimine ja tootmine. Kestlikud turismipraktikad vähendavad

keskkonnamõju ja edendavad vastutustundlikku tarbimist. Turism saab kaasa aidata

loodusvarade säästva majandamise ja tõhusa kasutamise tegevustesse, toidujäätmete

vähendamisse poole võrra ning toidu kadude vähendamisse tootmis- ja tarneahelas. Tuleb

töötada välja ja rakendada vahendid, mille abil mõõta säästva arengu mõju kestvale turismile,

mis loob töökohti ja propageerib kohalikku kultuuri ja tooteid.

Eesmärk 13: Võtta kiiresti meetmeid kliimamuutuste ja nende mõjuga võitlemiseks.

Turismisektori süsinikujalajälje vähendamine aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele.

Suurendada turismi vastupidavust kliimaga seotud ohtudele ja loodusõnnetustele ning

suutlikkust kohaneda kliimamuutustega. Lülitada kliimamuutustega võitlemise meetmed

turismi tegevuspoliitikatesse ja täiustada haridust, teadlikkuse suurendamist ning inimeste ja

asutuste suutlikkust kliimamuutuste leevendamise, nendega kohanemise, nende mõjude

vähendamise ja nende eest varase hoiatamise valdkonnas. Edendada taastuvenergia

kasutamist turismisektoris.

58

Eesmärk 14: Kaitsta ja kasutada säästvalt ookeane, meresid ja mere elusressursse, et

saavutada säästev areng. Mere- ja rannikuturismi tegevused peavad olema

keskkonnasõbralikud, et kaitsta mereökosüsteeme.

Eesmärk 15: Kaitsta ja taastada maismaa ökosüsteeme ning propageerida nende

säästvat kasutamist; majandada metsi säästvalt, võidelda kõrbestumisega ning

peatada ja pöörata ümber pinnase halvenemine ja bioloogilise mitmekesisuse

hävimine. Teadlik ja looduslike elupaikade seisundit hoidev loodusturism ja kaitsealade

toetamine aitavad kaasa maapealsete ökosüsteemide säilitamisele. Uute turismirajatiste

arendamisel tagada bioloogilise mitmekesksuse säilimisvõimalused.

Eesmärk 16. Toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada säästev

areng; tagada kõikidele õiguskaitse kättesaadavus ning luua kõikidel tasanditel

tõhusad, vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid. Tagada reageeriv, kaasav,

osalemist võimaldav ja esinduslik otsustusprotsess kõikidel valitsemistasanditel. Kaasata

kohalikke kogukondi turismi arendamisel ja otsustusprotsessides, et tagada nende hüvang ja

toetada kestlikku arengut. Edendada ja tugevdada koostööd avaliku ja erasektori vahel, et

luua innovaatilisi lahendusi turismi valdkonnas.

Eesmärk 17. Tugevdada tegevuskava rakendamise meetodeid ja taaselustada säästva

arengu alane ülemaailmne partnerlus. Toetada koostööd riikide vahel turismi arendamisel

ja parimate praktikate jagamisel. Julgustada koostööd valitsuste, ettevõtete ja kohalike

kogukondade vahel, et arendada ja rakendada jätkusuutlikke turismialgatusi.

59

Lisa 12: Seosed teiste strateegiliste dokumentidega

Turismi arendamiseks on vajalik teiste sektorite turismi eesmärkide teadvustamine ning kasu

ja seoste nägemine teistele valdkondadele.

Tabel 2: Koostööteemad teiste valdkondade ja turismi vahel

Strateegia/Tegevuska

vad

Eesmärk, mõõdikud, olulised turismiga seotud teemad Vastutav asutus

Eesti 2035 Tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus; regionaalne tasakaalustatus; kõigi vajadusi

arvestav, kvaliteetne ja turvaline elukeskkond; tagatud ligipääsetavus ja vajaduspõhine

transporditeenus kõigi transpordiliikide koostoimes, turismi arendamine.

Riigi- kantselei/ kõik ministee- riumid

Eesti

majanduspoliitika pikk

plaan 2035

Eesmärk: Kahekordistame Eesti majanduse aastaks 2035.

Otseselt turismiga seotud mõõdikud:

- Turismiteenuste ekspordi kasv (1,7 mln eurolt 3,6 mln euroni aastal 2035) ja Eesti reiting top turismi

sihtkohtade rahvusvahelises indeksites ja edetabelites

- Diginomaadide arvu kasv 500-lt 1600-ni aastal 2035

- Regulaarliinide arv Tallinna lennujaamast aastal 2035 on 50

Olulised turismiga seotud teemad:

Välistööjõu efektiivsem kaasamine; automaatne aruandluskohustus; andmete esitamisel ühekordse

esitamise printsiip ja õiguslikul alusel edasi jagamine riigis; efektiivne töötute täiend- ja ümberõpe;

töötingimuste paindlikkuse suurendamine (muutuvtunni kokkulepped); paindlikum tööõigus;

rahvusvaheliste suursündmuste ja konverentside arvu kasv; turismiekspordi kasvuks

väliskülastajatele mugavad ühendused oluliste sihtturgudega; Eesti riigi potentsiaali parem

turundamine diginomaadidele ja mõistlike nõuete seadmine riiki sisenemiseks; olulise taristu ja

transpordiühenduste arendamine (ettevõtluse jaoks vajalike sihtkohtadega lennu-, maantee-,

raudtee- ja laevaühenduste arendamine; 2030. aastaks Rail Balticu põhitrass; riigisisese

parvlaevaühenduste ja riigilaevade uuendamine).

Kõik ministee-

riumid

Teadus- ja

arendustegevuse,

innovatsiooni ja

ettevõtluse

arengukava 2030

(TAIE)

Eesmärk: Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkuse suurendamise, pakkudes

konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele.

Mõõdikud:

- Nominaalne tööjõu tootlikkus moodustab 110% EL keskmisest

- Erasektor teadus- ja arendustegevuse kulutuste tase SKP-st moodustab 2%

- Eesti on innovatsiooniliider

Olulised turismiga seotud teemad:

Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond; ekspordi arendamine; protsesside ja toodete tõhustamine;

ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime, sh ka alla 100 mln euro investeeringute menetlemine KOV-

ides; iduettevõtlus; uued tehnoloogilised lahendused ja nõustamine digi- ja roheülemineku

elluviimiseks ettevõtlussektoris; Eesti kujundamine maailma üheks turvalise digimajanduse

tõmbekeskuseks, kus on hea kasutada, luua ja pakkuda maailmale digiteenuseid (sh spetsialistide

olemasolu tagamine, e-residentsuse programmi arendamine, piiriüleste e-teenuste arendamine ja

interneti kättesaadavuse üle Eesti parandamine), vastutustundlik ettevõtlus; tarbijakaitse (sh reisijate

õigused).

HTM, MKM

Digiühiskonna

arengukava 2030

(DÜAK)

Eesmärk: Suurendada Eesti digiväge, mis tähendab, et digiriigis on tagatud parim kogemus.

Mõõdikud:

- Avalike teenustega ettevõtjate rahulolu 90%

- Ülikiire interneti kättesaadavus 100%

- Küberruumi vastupidavus küberohtudele ja usaldamine 96%

Olulised turismiga seotud teemad:

Ettevõtete digitaliseerimine; andmed ja AI, teenused, tehnoloogiad, digioskused ja nende seosed

turismiga: kõigi sektorite tuumikettevõtted on läbinud oma toimimises digipöörde või pakuvad

digitooteid ja -teenuseid. Digilahenduste abil majandus keskkonnahoidlikumaks. Tehinguid tehakse,

arveid makstakse ja aruandeid koostatakse täisdigitaalsena, automaatselt ning silmapilkselt – see

hoiab kokku raha ja aega. RTE ja eesti.ee ettevõtjale arendused.

JUM, MKM

Transpordi ja liikuvuse

arengukava 2035

Eesmärk: Tagada inimeste ja kaupade sujuv, ohutu ja kestlik liikumine Eestis ning ühendada Eesti

paremini rahvusvaheliste transpordikoridoridega.

KLIM

60

Lennunduse

tegevuskava

Mõõdikud:

- Ühistranspordi teenusega rahulolu

- Regulaarliinide arv Tallinna lennujaamast aastal 2035 on 50

Olulised turismiga seotud teemad:

Tagatud ligipääsetavus ja vajaduspõhine transporditeenus kõigi transpordiliikide koostoimes;

väliskülastajatele võimalus liikuda sujuvalt Eesti sees, sh broneeringute ettetegemise võimalus;

liikuvusteenuste ja -info kättesaadavuse ja kasutajakeskse disaini tagamine koostöös KOVidega nii

kohalikule elanikule kui ka väliskülalisele (sh liikuvusandmete tark kasutamine ja teadlikkuse

suurendamine, liikuvuse kui teenuse rakendamine mitmeliigiliselt (MaaS) üle kogu riigi; efektiivse,

ligipääsetava ja jätkusuutlikult majandatud ühistranspordi (sh Liikuvusreformi kontseptsiooni

rakendamine) ja jagatud liikumisviiside konkurentsivõime kasvatamine koostöös KOVidega (sh

paindliku ja kasutajamugava nõudetranspordi ja sotsiaaltranspordi arendamine); kiire ja mugava

rongiühenduse loomine Euroopaga ja transpordi välisühenduste arendamine.

Heaolu arengukava

2030

Eesmärk: Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on

kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu

Mõõdikud:

- Oodatav eluiga ja tervena elatud aastate arv

- Tööhõivemäär ja tööpuuduse määr

Olulised turismiga seotud teemad tööturu ja tööelu eesmärkide elluviimisel:

Oskuste vastavus muutuva majanduse ja tööturu tingimustele (sh digi- ja rohepööre); paindlik

tööturg; nõuded töötamisel (keelenõuded); teadlikkus töösuhetest; ohutus töötamisel; kaugtöö

võimalused; elukeskkonna ligipääsetavuse, kvaliteedi ja turvalisus; praegused ja tulevikulahendused

soodustaks tervislikke ja kestlikke eluviise; võrdne kohtlemine.

MKM

Haridusvaldkonna

arengukava 2035

Strateegiline eesmärk nr 3: Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele.

Mõõdikud:

- Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20–34a inimeste hulgas: üks aasta pärast

lõpetamist (2035: 85%) ja viis aastat pärast lõpetamist (80%)

- Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16–74aastaste osakaal (2035: 60%)

- Lõpetajate ettevõtlikku

Olulised turismiga seotud teemad:

Arendatakse välja ja rakendatakse kõigi sihtrühmade vajadusi arvestav jätkusuutlik süsteem tööjõu

ja oskuste vajaduse prognoosimiseks ja seireks ning tegevuse koordineerimiseks eri osaliste vahel.

Kutsesüsteemi reform ja kutseõppereform, töötada välja koosloomemudelid, mis tagavad tööturu

osaliste aktiivse ja sisulise kaasamise hariduse ja töömaailma sidustamisse (nt Turismihariduse

ümarlaud); edasi arendada ja rakendada tööjõu ja oskuste vajaduse seire-, prognoosi- ja

tagasisidesüsteemi, sh suurandmete analüüsi võimekust, ning uuendada metoodikat, et prognoosida

saaks eelkõige oskuste, mitte ametite vajadust ning tulemused oleksid laiemalt

kasutatavad.Soodustatakse suuremat lisandväärtust loovate oskuste arendamist ning laiendatakse

täiendus- ja ümberõppevõimalusi, sh töökohapõhist õpet.

HTM

Keskkonna valdkonna

arengukava 2030

Eesmärk: hoida ja parandada keskkonna kvaliteeti, säilitada bioloogiline mitmekesisus ja edendada

rohepööret

Mõõdikud:

- Loodusressursside säästlik kasutamine

- Bioloogilise mitmekesisuse kaitse

- Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine

- Keskkonnasaaste vähendamine

- Elurikkuse ja maastike kaitse

Olulised turismiga seotud teemad:

Kaitsealade ja Natura 2000 võrgustiku suurendamine, loodusväärtuste hoidmine ja nende hea

seisundi tagamine. Jäätmete ringlussevõtu määra suurendamine ja jäätmete kogutoodangu

vähendamine, ressursitõhususe suurendamine. Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine

vastavalt riiklikele ja rahvusvahelistele eesmärkidele. Puhaste veekogude osakaal, hea õhukvaliteedi

tagamine. Ohustatud liikide kaitse ja nende elupaikade säilitamine, metsa pindala suurendamine,

rohealade ja looduskoosluste kaitse. Keskkonnateadlikkuse kasvu mõõdikud elanikkonna seas,

sealhulgas rohepöörde osakaal ettevõtetes ja tarbimisharjumustes. Lepime kokku erinevate

valdkondade panused ja rakendame neid 2030. ja 2035. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks.

Keskkonna arengukava 2030 keskendub säästvale arengule ja loodusvarade kaitsele, mis on

olulised ka turismisektori arenguks. Jätkusuutlikud turismipraktikad, keskkonnasõbralikud

lahendused ja loodusressursside säilitamine on võtmetähtsusega, et hoida ja suurendada

turismisektori atraktiivsust, samal ajal vähendades selle mõju keskkonnale.

KLIM

61

Põllumajanduse ja

kalanduse arengukava

2030

Eesmärk: arendada põllumajandus- ja kalandussektorit viisil, mis:

- Säilitab ja suurendab loodusressursside säästlikku kasutamist.

- Soodustab maaelu ja ranniku kogukondade elujõulisust ja maapiirkondade ettevõtlust.

- Tõstab sektorite konkurentsivõimet ja nende suutlikkust kohaneda kliimamuutustega.

- Edendab innovatsiooni ja uute tehnoloogiate kasutamist, sealhulgas bioloogilise

mitmekesisuse hoidmine ja keskkonnasõbralike praktikate rakendamine.

Eestis on kohalik toit eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad

ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised. Üldeesmärgi saavutamiseks peab põllumajandus- ja

kalandussektori ning toidutööstuse toodang olema väga hea kvaliteediga, uuenduslik ning toodetud

keskkonnasõbralikult. Selleks on tarvis rohkem koostööd nii valdkondade sees kui ka eri sektorite

vahel, ning tuleb rakendada uusimaid teadustulemusi ja parimaid tehnoloogiaid. Regionaalarengu

põhisuunad tulenevad regionaalse arengu tegevuskavast (RETK) ja peame arvestama ka

maakondlike arengustrateegiate ja kohalike omavalitsuste strateegiliste dokumentide

vastastikseoseid.136

.

Mõõdikud:

- Eesti toiduainesektor on konkurentsi-võimeline nii sise- kui ka välisturul

- Maapiirkonna elanikkond on aktiivne ja elujõuline: maapiirkonnas elavate noorte vanuses 21–40

osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvus ja nende tööhõive määr;

- Maapiirkonnas on kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus: maapiirkonna SKP elaniku

kohta, maapiirkonnas töötavate inimeste osatähtsus koguhõives osalejates põhitöökoha asukoha

aluse -

Olulised turismiga seotud teemad:

Põllumajanduse ja kalanduse arengukava 2030 toetab turismi arengut mitmes valdkonnas, eriti

seoses maaturismi, toiduturismi ja rannikuturismiga. Maaelu arendamine, kohaliku toidutootmise ja

keskkonnasõbralike tavade edendamine, rannikupiirkondade arendamine ning innovatsioon pakuvad

võimalusi turismi ja põllumajanduse ning kalanduse sektori integreerimiseks. Kestlikkus ja

bioloogilise mitmekesisuse hoidmine on võtmetähtsusega.

REM

Kultuuri arengukava

2030

Eesmärk: tagada, et Eesti kultuur areneb, on mitmekesine, kaasav ja loov, toetades rahvusliku

identiteedi ja kultuuripärandi säilimist. Samal ajal peab kultuur olema kättesaadav nii Eesti elanikele

kui ka rahvusvahelisele publikule.

Mõõdikud:

- Kultuuripärandi objektide ja traditsioonide kaitse ja säilitamise tagamine, kultuuripärandi

digitaliseerimise määr, rahvuskultuuri edendamine

- Kultuurisündmuste ja -asutuste külastatavuse kasv, kultuuritoodete ekspordi suurendamine,

rahvusvaheliste kultuuriprojektide ja vahetusprogrammide arvu kasv

- Loomemajanduse ettevõtete ja töökohtade arvu kasv, loomemajanduse panuse suurenemine

majandusse, kultuuri- ja loomemajanduse toodete ekspordi osakaalu suurenemine

- Rahvusvaheliste kultuuriürituste ja vahetusprogrammide arv, rahvusvaheliste kunstnike ja

kultuuritegijate osalemine Eesti kultuurielus, Eesti kultuuri tutvustamine rahvusvaheliselt

- Kultuuriturismi osakaalu ja külastatavuse kasv, kultuuriturismi objektide ja teenuste arendamine,

kultuurituristide rahulolu tase

- Kultuuripärandi ja kultuuri digitaliseerimise määr, e-kultuuri platvormide ja kultuurisisu kasutajate

arv

Olulised turismiga seotud teemad:

Kultuuri arengukava 2030 seab esikohale Eesti kultuuri ja kultuuripärandi säilitamise, arendamise ja

rahvusvahelise tuntuse suurendamise. Turismisektor saab sellest kasu, kuna kultuurilised ja

ajaloolised väärtused on olulised Eesti kui turismisihtkoha atraktiivsuse jaoks. Kultuurisündmused,

rahvusvaheline koostöö ja kultuuripärandi tutvustamine aitavad meelitada turiste ja tugevdada riigi

mainet rikkaliku kultuurieluga paigana.

KUL

Eesti spordipoliitika

põhialused 2030

Eesmärk: Tervislike eluviiside edendamine, Tippspordi ja spordielu arendamine, Spordi

infrastruktuuri arendamine, et toetada nii harrastussporti kui ka rahvusvaheliste spordisündmuste

korraldamist.

Mõõdikud:

- Uute spordirajatiste ja -võimaluste arvu kasv, rahvusvaheliste spordisündmuste arvu ja osalejate

arvu suurenemine

- Loodus- ja terviseradade, staadionite ja spordikeskuste arvu suurenemine ning nende kasutajate

arvu kasv

Olulised turismiga seotud teemad:

Rahvusvahelised spordivõistlused ja hästi arenenud sporditaristu võivad meelitada Eestisse nii

sportlasi kui ka spordisõpru, aidates kaasa turismisektori kasvule.

KUL

136 Regionaalse arengu tegevuskava: Regionaalpoliitika kujundamine | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee),

vaadatud 17.07.2024

62

Välispoliitika

arengukava 2035

Eesmärk: Eesti positsiooni tugevdamine rahvusvahelisel tasandil, rahvusvaheliste suhete ja koostöö

arendamine, majandusliku ja julgeolekupoliitilise kindlustunde suurendamine ning Eesti kui riigi

rahvusvahelise nähtavuse ja maine kasvatamine.

Mõõdikud:

- Eesti diplomaatiliste esinduste arv ja tegevusaktiivsus, koostöölepingute ja partnerlussuhete arv

rahvusvahelisel tasandil

- Eesti rahvusvaheliste kampaaniate ja mainekujundusprojektide arv, Eesti mainimiste sagedus

rahvusvahelistes meediakanalites, rahvusvaheliste kultuuri- ja spordiürituste arv Eestis

- Eesti kultuuriprojektide ja -ürituste arv välismaal, rahvusvahelistes kultuuri- ja haridusprojektides

osalemise määr, kultuuridiplomaatia initsiatiivide arv

- Rahvusvaheliste äripartnerite ja välisinvesteeringute arv Eestis, kaubandussuhete ja

majanduskoostöö projektide arv

- Eestis toimuvate rahvusvaheliste konverentside ja sündmuste arv, nende külastajate arv ja

osalejate rahulolu

Olulised turismiga seotud teemad:

Rahvusvahelised koostööprojektid, kultuuridiplomaatia, rahvusvahelised sündmused ja positiivne

kuvand aitavad tuua Eestisse rohkem turiste ning toetavad turismi arengut tervikuna. Eesti

potentsiaali võimendamine võõrsil ning tugevate külgede, identiteedi ja pärandi süsteemne jagamine

maailmaga (sh majandusdiplomaatia ja turismi arendamine) ning arengukoostöö võimaluste

kasutamine. Eesti positiivse kuvandi võimendamine, kasutades selleks äridiplomaatia võimalusi,

visiite Eestisse, e-esitluskeskust.

VÄM, MKM

Siseturvalisuse

arengukava 2020-

2030

Eesmärk: Turvalise elukeskkonna tagamine ja Eesti inimeste turvatunde suurendamine. Arengukava

hõlmab riikliku julgeoleku, korrakaitse ja hädaolukordade ennetamise ja lahendamise süsteemide

parandamist. Kuigi siseturvalisus võib esmapilgul tunduda eemalseisev turismist, on turismisektori

jaoks oluline turvaline keskkond, mis mõjutab otseselt riigi atraktiivsust turistidele.

Mõõdikud:

- Kuritegude arvu vähenemine

- Hädaolukordadele (nt tulekahjud, loodusõnnetused) reageerimise kiirus ja tõhusus,

evakuatsiooniplaanide ja kriisihalduse kvaliteet

- Politsei ja päästeteenistuste kohalolu ja reageerimisvõime

- Ennetavate meetmete (nt teavituskampaaniad, riskikommunikatsioon) arv ja tõhusus, sh

kampaaniad

- Rahvusvaheliste koostööprojektide arv, mis on suunatud turvalisuse tagamisele ja kuritegevuse

vähendamisele

- Turvalisusmeetmete rakendamine suurte rahvusvaheliste ürituste juures (nt videojärelevalve,

turvameetmete tõhusus)

- Välistööjõu regulatsioonid ja kontrollimehhanismid peavad olema selged ja tõhusad

Olulised turismiga seotud teemad:

Turvaline keskkond on turistide jaoks oluline ning aitab kaasa Eesti kui turismisihtkoha atraktiivsuse

suurendamisele.

Tööjõu liikumine ja migratsioon, sealhulgas välistööjõu kaasamine. Välistööjõu kaasamine on oluline,

kuna see mõjutab riigi tööjõuturu tasakaalu ning on seotud laiemate julgeolekumeetmetega, nagu

migratsiooni haldamine ja selle suunamine.

SIM

63

Lisa 13: Eesti sihtkoha juhtimisorganisatsioonid (DMO)

Eestis on 2023. aasta seisuga seitse sihtkoha juhtimisorganisatsiooni ehk DMOd, mis on olulised piirkondliku turismisektori arendamisel ja

juhtimisel. Eestis on DMO-d üha olulisemad regionaalsete turismipiirkondade tõhusa arendamise ja juhtimise kompetentsikeskused, pakkudes

paindlikku ja kohalikku vaadet turismi edendamisele. Nad mängivad keskset rolli turismivaldkonna uuendustes ja strateegiliste eesmärkide

seadmises ja elluviimisel, arvestades kohalikke eripärasid ja vajadusi, loovad tugeva side kohalike ettevõtete, kogukondade ja külastajate vahel,

et pakkuda kvaliteetseid ja unikaalseid turismielamusi. DMO-de peamine eesmärk on tõsta turismi konkurentsivõimet ekspordis, arendada

sihtkoha mainet ja tagada pikaajaline majanduslik ja sotsiaalne kasu (vt joonis 15).

Joonis 15. Eesti DMOde kaart

Allikas: Sihtkohtade töölaud | Tableau Public, 2024

64

Tabel 3: DMOde eesmärgid

DMO Atraktiivne sihtkoht, eeldused ja tugevused

Kõige suurema potentsiaaliga tooted

kõige suuremad takistused potentsiaali rakendamisel või toodete arendamisel

Milliste arvuliste/faktiliste eesmärkideni püüdlete eelolevate tegevuste realiseerumisel

Läbi mille loob DMO kõige enam väärtust kohalikele?

Tallinna DMO Strateegia: Arengustrateegia Tallinn 2035

- Tallinn on põnevate kontrastide linn - eheda eri ajastute ajaloo- ja kultuuripärand - UNESCO keskaegne vanalinn, eripalgelised naabruskonnad, puhas ja vaheldusrikas linnaloodus, mitmekesine kultuurielu ning kohalik toit - aastarigsus - rahvusvaheliste konverentside, motivatsioonireiside ja ürituste korralduspaik - atraktiivne filmivõtete sihtkoht välismaistele tootjatele - Tallinn on külalislahke

- ajaloo- ja kultuuripärand - sündmused (kultuur, sport) - konverentsiüritused - toiduelamused

- kriisid (tervise-, majandus-, energiakriis) ja rahvusvaheline geopoliitiline olukord - (Otse)lennuühenduste ebapiisavus - multifunktsionaalse konverentsikeskuse puudumine - sündmuskohad rahvusvaheliste spordi-ja kultuuriürituste läbiviimiseks

- väliskülastajate rahulolu 9 palli 10st - reisiteenuste eksport 2 miljardit eurot - elanike osakaal, kelle arvates on välisturistidel tallinlaste elukvaliteedile positiivne mõju on 90%

- reisisihtkoha brändi identiteet - sihtkoha tuntuse tõstmine - meeldiv külastuselamuse vedaja - koosloome eri tasanditega - turismi tasakaalustatud arendamine - ootusi ületav külastuselamus ja kohalike positiivne hinnang turismile, positiivne mõju eri majandusvaldkondadele, ajaloo pärandile, avardab vaba aja veetmise võimalusi, loob linnas positiivset meeleolu, aitab kaasa uute ideede ja oskusteabe levikule, soodustab rahvusvaheliste koostöövõrgustike arengut, hoiab puhta avaliku ruumi, keskkonna

Lõuna-Eesti DMO Lõuna-Eesti turismistrateegia 2021-2025

- hea siseriiklik ja rahvusvaheline maine - eriilmeline loodus (voored, kuplid, veekogud, käänulised teed ja metsad jm), ajaloopärand - ülikooli- ja teaduskeskus Tartu, piiri- ja kaksiklinn Valga, Setomaa, Vana Võromaa, talvepealinn Otepää, rohelise maakonnana tuntud Põlvamaa ja külmapealinn Jõgeva. Oluline on kaht suurimat Eesti järve ühendav Emajõgi ning Peipsiäärne kultuurikooslus - UNESCO Tartu tähetorn, Tartu kui kirjanduslinn, Seto leelo, suitsusaunakultuur - Lõuna-Eesti toidukultuur: Sibulatee, Uma Mekk, Seto Küük, teised omanäolised väiketootjad - mitmekülgsed aktiivtegevused (loodusmatkad, vee-, talisport jm)

- Tartu linn - loodustoodete arendamine ekspordiks - eriliste pärandikoosluste tootestamine ekspordiks, sh UNESCO - toidu pärast Lõuna- Eestisse mineku “põhjuste” arendamine - aktiivtegevused

- kesine regionaalne koordinatsioon - vähene innovatsioonivõimekus, TjaA ja ettevõtete koostöö innovatsiooni toomisel sektorisse - ühendused Tallinnast välja liikumiseks ja teiste suuremate linnadega - rahvusvahelised lennuühendused; - rongiühendused

- hea maine (loodus, toit, kultuur, konverentsid) 5 indikaatorit: - hõivatute osakaal tööealisest elanikkonnast; - tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel, eurot; - tööstusalades ja -parkides ettevõtete ja töökohtade arv; - ettevõtete investeeringud TjaA-sse; - ööbimiste arv majutusasutustes - rahvusvaheliste lennu-, rongi- ja bussiühenduste parandamine

- kohalike elanike elukvaliteedi ja majandusliku heaolu tõstmine - turismi infrastruktuuri parendamine - uute töökohtade loomine turismisektoris - nõudluse kasvatamine kohalike mahetoodete ja traditsiooniliste oskuste järele - piirkonna tugeva ja positiivse brändi arendamine - kohalikke motiveerimine aktiivselt osalema piirkonna arengus ja säilitamises

Saarte DMO - Saaremaa: rikkumata loodus, rikas - UNESCO Hiiumaa ja - viidastuse ja infotahvlite - kõige rohelisem - kestlike teemade arend parandab

65

Saare maakonna kestliku turismi arengustrateegia 2022-2030; Hiiumaa turismistrateegia 2023-2030;

ajaloopärand, mis kajastub nii ajaloolistes vaatamisväärsustes, 200- aastane tugev spaa-kultuur, kultuurisündmused, viikingileiud - Muhu: erksad rahvariided ja tüdrukute roositud pätid. - Ruhn: mitte kuskil silmapiiril ei paista maismaad - see loob erilise eraldatuse tunde - Abruka: looduslik oaas lopsakate sõnajalgade, džunglit meenutava laialehise alusmetsa ja mitmekesise loomariigiga, sealhulgas mägiveised, lambad ja hülged. - Vilsandi: veelinnud, hülged, üle 30 liigi metsiku orhidee. - Hiiumaa: kilomeetreid inimtühja randa, mets ja meri (70% kogu saarest on kaetud metsaga), hülged, linnud, orhideed ja 234 km Alar Siku rajatud matkarada

Saaremaa biosfääriala; 34 liiki orhideesid, kadakad, linnuvaatleja paradiis, 1/3 kogu maailma loopealsetest,üle 250 päiksepäeva aastas - 8 spaahotelli alates 1824 + butiikspaad = üle 400 hoolitsuse iga 10 elaniku kohta Kuressaares 1 spaakoht. Hiiumaa on hingespaa. - kohalik autentne puhas toit „Ehtne toode“ - Hiiumaa ajalooliselt loomesaar (kirjandus, kunst, muusika, siit Rudolf Tobias ja Erkki-Sven Tüür pärit)

puudujäägid - puudulik transpordiinfo ja -võimalused - saarte ettevõtjatel on suuremad kulud, praamisõit teepikenduseks - Oluline on, et hinnamuudatused (sh lennuk) toimuvad süsteemselt (ette- teatamise tähtajad, kaasamine, mõjuanalüüsid ka turismisektorile, kompensatsioonimehhanis mid vajadusel)

- Green Keyd omavate ettevõtete arvu kasv - Saarteüleste toodete arendus - Hiiumaale jääva turismi tulu kasv; ööbimisega reiside kestuse pikenemine; taristu areng arvestusega, külastuskogemuse parandamine ja klienditeadlikkuse tõstmine, hotellitubade kasv, rahulolevatest elanikest on 10% hõlmatud kvaliteetse külastuskogemuse loomisse.

ka kohalikku elukeskkonda - partnerlus piirkonna ettevõtjatega - parem diginähtavus ja tootearendus toovad rohkem külastajaid, seeläbi kasvab ettevõtlustulu ning KOV maksubaas - Statistika ja turismiinfo koondamine, analüüs - sihtkoha turundus parandab piirkonna tuntust ja mainet

Harju- Rapla- ja Läänemaa DMO Harju-, Rapla-, Läänemaa turismistrateegia 2023-2027

- Kultuuripärand: mõisad, kirikud, muuseumid, linnused, sh rannarootsi kultuur, kvaliteetsed, kõrgetasemelised kontserdid, festivalid (Valgete Ööde festival, Augustibluus jms), käsitöö (nt Haapsalu Pitsikeskus ja Haapsalu sallid, Atla mõisakeraamika) - spaad ja tervisepuhkus. - loodus: Vaikus, rahu ja eraldatus vaid 1 tunni kaugusel pealinnast - mitmekesised võimalused matkamiseks, loodus- ja linnuvaatluseks - Toidukultuur degustatsioonide ja õppeprogrammidega, mis tutvustavad kohalikke maitseid ja toiduvalmistamise traditsioone

- looduse, toidu ja luksuse ühendamine - kõrgtasemelise kultuuri- ja spordisündmuste eksport - Haapsalu kui üritustepealinn - linnu- ja loodusvaatlus eksporditooteks - golfivõimalused

- uue reaalsusega kohanemine (uued lahendused uutele turistide ootustele) - laenude ja investeeringute kallidus, maksud, inflatsioon, turismi sesoonsus - regulatsioonide kasv - tehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõtt kulu - koostöö vähesus, usaldamatus - ressursipuudus - turismisektori vähene populaarsus (töötasud, ebapopulaarsed ametid, tööjõupuudus) - teadmised äritegevusest, õigusloomest - kliendi ligipääs raske - KOVide usk turismi

- piirkonna atraktiivsuse suurendamine (ettevõtjate turismitulu kasv, reisi kestuse pikendamine) - huvipõhiste klienditeekondade väljaarendamine loodusturismi suunal - arenguvõimekuse kasvatamine (võrgustumine, külalislahkus, kestlikkus, ligipääsetavuse, diginähtavuse, positiivne külastajatagasiside, turundusoskused, digipädevus)

DMO strateegiline juhtimismudel on toimiv ja tõhus. Koostöös suurendame piirkonna turismitulusid ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Pakume paremaid terviklahendusi koondades piirkonna parima kompetentsi. Piirkondlikele eripäradele toetudes loome väärtust kohalikele, suurendades majanduslikku heaolu, tugevdades kogukonna identiteeti ja elukvaliteeti, tagades kestliku turismiarenduse. Väärtustame kohalikku kui piirkanna saadikut. Jagame teavet piirkonnas pakutavatest teenustest, sündmustest ning võimalustest toe pakkumisel (vabatahtlik töö, majutus, toitlustus jm teenused).

Kesk-Eesti DMO

- Viljandi kuulub UNESCO loovlinnade võrgustikku

- Elavad muuseumid ja mõisad Järvamaal ning

- Ühepäevakülastused, raha ei jäeta, statistikas ei

- Kesk-Eesti püüab lähiturge (Läti ja Soome) ning köidab

Suurim väärtus kohalikele DMO näol on piirkonna maine paranenud ja

66

Loodus – soised alad ja matkarajad nendel , looduse mitmekesisus reljeefilt kui ka sisult - Kultuur: muuseumid, pärimus - kestlik ligipääsetavus rongiga - Tunnustatud toidukohad linnades (Michelin kohvik Fellin) ja elamustoitlustused maapiirkonnas - Roheline sihtkoht (Green Destinations), mille järgi välisturist otsib külastuselamust

Põltsamaal - Tunnustatud toit (mulgi puder püüdleb UNESCO tunnustust) ja pärimuskultuur (festival) Viljandimaal - Omanäolised spaad ja mõisad Tõrvas - Soomaa turismipiirkond ja Võrtsjärve piirkonna turismivõrgustiku ettevõtjad

kajastu - ettevõtete koostöö - mikroettevõtjad - digipädevus, info leitavus ja ajakohasus - ühistransport - tööjõudu puudus, turismiharidus pole populaarne - DMO identiteet ja vahendite leidmine, pole reisikorraldaja - Ahvatlused mujal, ressursipuudus,majutuste vähesus

enam siseturgu. - ettevõtjate rahulolu DMOarendustegevustega - Järva- ja Viljandi maakond on rohelised sihtkohad - 20 Green Key objekti 2026

turismiteenused on kvaliteetsemad.

Pärnu DMO Strateegia: Pärnu turismisihtkoha strateegia 2025- 2029 (valmimisel)

- Pärnu on nr 1 puhkusepaik pealinn Tallinna järel, ca 400 000 külastajat aastas: - Matsalu rahvuspark, 5. aastaaja poolest tuntud Soomaa rahvuspark (ühepuu lootsik UNESCO), Matsalu rahvuspargi linnuvaatlus, UNESCO pärimuskultuuri kuuluv Kihnu saar, kuurortlinn Pärnu, tuntud veini- ja siidrikultuuri keskus, tori tõugu kultuurhobuste aretamise traditsioon (Tori Hobusekasvandus). - kultuuri ja käsitöö (Tõstamaa Käsitöökeskus, Pärnu Muusikafestival; Järvi Akadeemia) - Kihnu hülgeküttimise traditsioon ning sellest toidusaaduste valmistamine

- Pärnu rand - Soomaa rahvuspark (ühepuulootsiku ehitamine ja kasutamine UNESCO); Kihnu (UNESCO), Matsalu - WELLNSS: kuurort, spaad (9), golfiväljakud, Porsche ringrada, muuseumid, loodusmajad, kliimahariduse näidisala - kohalik toit (räim); jook (Valgeranna, Allikukivi veinitootmine Tori, Jaanihanso siidrivabrikud) - sündmused (Pärnu Muusikafestival, Pärnu Restoranide Nädal, Tere, Pärnu suvi!, Beach Grind)

- kaugus lennujaamadest: 1,5 h Tallinnast, 2 h Riiast - sihtkohas ringiliikumine - ettevõtjate diginähtavus: nooremat generatsiooni kõnetamine, ressursse suurtesse muutustesse ei julgeta tihti paigutada - turismi osatähtsuse tõstmine ja selle kommunikeerimine piirkonnas

- turismitoodete ekspordi kasv (soome turistid-31%) - käivitada võrgustikul põhinevate ja välisturule suunatud toodete ülesehitamine/elluviimine - kestlike ettevõtete arvu kasv - hooajalisus, suur turismimagneti vajadus, olemasolevate tugevuste realiseerimine, kaks peamist välisturgu: soome ja läti, sektorite vaheline koostöö, strateegia elluviimine ning eelarve

- turismisihtkoha elukeskkonna kvaliteedi tõstmine - läbi turismiarenduse kohalike teenuste areng - atraktiivsed turismimarsruudid, sündmuste info tagamine - kohalike rahulolu tõstmine Pärnu kui turismisihtkohaga - Reisisihtkoha läbi atraktiisuse tõstmine Pärnu valikul alalise elukohana - Kestlike ettevõtete kasvu läbi elukeskkonna hoidmine/parandamine - turismi rolli tõstmine kultuuri hoidmisel ja edasikandmisel

Virumaa DMO Lisandub

67

Lisa 14: Turismi pika vaate 2025–2035 mõõdikud ja mõisted

Turismi pika vaate 2035–2035 mõõdikud on seatud selle edukuse hindamiseks. Indikaatoritele määratletakse lähte- ja sihttasemed (kui see on

võimalik) koos mõõdiku ja kasutatud mõistete selgituse ja asjakohase taustainfoga. Seal, kus lähtetaseme hindamine pole võimalik, kuna andmed

referentsperioodi kohta puuduvad, pakutakse võimalusel välja varasema perioodi näitaja. Võimalusel seda kohandatakse, et saada

referentsperioodi jaoks realistlikum hinnang. Põhiliste mõistete definitsioonid on toodud tabeli järel. Näitajate rahalised väärtused on esitatud

vastava aasta, st kas 2023. või 2035. aasta, hinnatasemes. Pärast turismi pika vaate valmimist disainitakse mõõdikud ka rakendustasandile.

1. Turismi pika vaate 2025–2035 peamised mõõdikud

Nimi Allikas Sisu Lähtetase 2023

Sihttase 2035

Kommentaar

Turismi lisandva a rtus, otsene ja kaudne mo ju

Statistikaamet, tabel RAS0004137

Turismi lisandva a rtus na itab seda, kui palju va a rtust turismisektor loob majandusele, lisades va a rtust kaupadele ja teenustele, mida nii sise- kui va listuristid tarbivad

2 196,5 mln eurot

4 300 mln eurot

Lisandva a rtus sisaldab muuhulgas to o jo ukulu, kasumit, po hivara kulumit ja enamikku riigi maksutulust. Arvesse vo etakse nii turistide poolt ostetud kaupu ja teenuseid, kui nende tootmise sisendiks kasutatud Eestimaiseid kaupu ja teenuseid. See na itaja vo iks olla ko ige laiem turismist Eestile tekkiva majandusliku kasu na itaja. Mida suurem see on, seda rohkem majanduslikku kasu me turistide teenindamisest saame. Ekspordi ka ibega vo rreldes vo imaldab see arvesse vo tta ka kasu, mida saame sellest, et Eesti inimene otsustab Kreeka asemel puhata Eestis (maksebilansi vaade), samuti seda, et ka siseturism (isegi see, mis ei asenda va lisreise) loob Eestis lisandva a rtust. Turismisektori lisandva a rtuse suurendamiseks tuleb pidevalt tegeleda turismitoodete ja - teenuste kvaliteedi, mitmekesisuse ja kestlikkuse to stmisega. Antud mo o dik ho lmab kogu Eesti turismi lisandva a rtust ehk arvestab nii va lis- kui ka siseturismi.

137 Allikana on toodud tabel, kus statistikaamet avaldab tavaliselt turismi satelliitkonto tulemusi. Loodetavasti hakkab Statistikaamet turismi satelliitkontot uuesti ka tulevikus koostama. La htetase on tuletatud vastavalt kommentaari lahtris kirjeldatud arvutusele.

68

Turismi lisandva a rtus ho lmab laiemalt turismisektori otsest ja kaudset mo ju Eesti majandusele, kaasa arvatud tarneahelate efektid ja sektoris loodud energia. Lisandva a rtus on sisuliselt majanduslik va a rtus, mida ettevo tted loovad oma majandustegevuse ka igus. peegeldab u ldiselt ettevo tte majandustegevuse tulemusel loodud uut va a rtust, mis va ljendub erinevate komponentide liitmisel. Ettevo tte tasandil arvutatakse see kokku ja rgmistest komponentidest (kasum, to o tajatele makstud palgad ja lisatasud, amortisatsioon, maksud, va lja arvatud ka ibemaks). Lisandva a rtuse tasemel ettevo ttes on vo imalik saavutada kasvu, kui mu u davaid tooteid vo i teenuseid hinnastatakse selliselt, et vo imaldatakse suuremat to o tasude maksmist, paremate investeeringute tegemist ning u ldiselt ko rgemat efektiivsust. Selline va a rtuse kasv vo ib tekkida, kui ettevo tted suudavad pakkuda oma teenuseid vo i tooteid ko rgema hinnaga, mis omakorda vo imaldab investeerida to o tajate palkadesse vo i parendada ettevo tte varustust ja efektiivsust. Majanduse tasandil ei mo o da turismi pika vaate na itaja u ksikettevo tete lisandva a rtust, vaid turismisektori kogupanust Eesti majandusele. Makrotasandil aitab turismi lisandva a rtuse kasv to sta kogu majanduse efektiivsust, kuna siin la hevad arvesse ka ku lastajad va lismaalt. Antud mo o dik keskendub Eesti majandusele tervikuna. See na itaja on sisuliselt turismi satelliitkonto, mis arvestab sektori kogumo ju – sealhulgas tarneahelate kaudu loodud lisava a rtust, Eestis toodetud energiat ja kogu protsessi, mis loob va a rtust Eesti majanduses.

69

Viimane satelliitkonto koostati 2017. aasta kohta ning siis hinnati turismi lisandva a rtuseks 1 553,5 mln eurot (SA, tabel RAS0004). MKM on hinnanud lihtsustatud meetodil turismimajanduse osakaalu SKPs (otsene ja kaudne) 2023. aastal, mis (meetodi 1 kohaselt) oli 7,0% (allikas: Turismi regionaalne mo ju). Turismi osakaal lisandva a rtuses on ajalooliselt olnud madalam, kui osakaal SKPs. Perioodil 2011–2017 oli see ca 94% osakaalust SKPs (allikas: SA, tabel RAS0004, autori arvutused). Sellest la htuvalt vo iks turismi osakaal lisandva a rtuses olla 2023. aastal 6,6%. Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal Eesti majanduses loodud lisandva a rtuse kogusummaks 33 280,5 mln eurot (allikas: SA, tabel RAA0042), turismi lisandva a rtuse kogusummaks oleks seega 2 196,5 mln eurot Sihttase on ma a ratletud samal meetodil, mida kasutatakse "Majanduspoliitika pikk plaan 2035" mo o dikute arvutamiseks.

Eesti elanike rahulolu turismiga

Va ljato o tamisel Na itaja mo o dab seda, kuivo rd rahul on Eesti elanikud turismiga u ldiselt. Arvutatakse kui osakaal Eesti elanikest, kes on allja rgneva

Puudub Selgumisel Kohalikud inimesed vo ivad tunnetada turismi nii positiivsena (kogukond vo i konkreetne leibkond teenib raha turismiteenuste mu u gist, teenuste ja toodete valik on suurem) kui negatiivsena (nt peomu ra, pru gireostus). Riigi huvi vo iks olla, et vo imalikult suur hulk inimestest Eestis tunneb, et turismist on rohkem kasu kui kahju. Sellist va idet u heski laiapo hjalises uuringus praegu ei ole, ku simus tuleks lisada kogu Eesti elanikkonda katvasse uuringusse. Ta psem so nastus ja ku simuste arv ta psustub uuringu tegemise ajaks.

70

va itega pigem no us vo i ta iesti no us. Va ide: „Turism toob minu kogukonnale rohkem kasu kui kahju“. Skaala: 1 = Pole u ldse no us 2 = Pigem ei ole no us 3 = Nii ja naa 4 = Pigem no us 5 = Ta iesti no us 9 = Ei oska o elda

La htetase hetkel puudub, see tuleb mo o ta. Sihttase on mo istlik seada pa rast seda, kui la htetase on teada Mo tted sihtaseme parandamiseks: Selleks tuleb kaasata kogukondi otsustusprotsessidesse, edendada kestlikku ja kogukonnapo hist turismi, suurendada majanduslikku kasu kohalikele, to sta teadlikkust turismi positiivsetest mo judest ning va hendada kahjulikke mo jusid. Mo o dik on planeeritud sisustada 2025-2026 ja liita Regionaal- ja Po llumajandusministeeriumi kohalike elanike rahuolku sitlusse, mida viiakse la bi iga kahe aasta tagant, ja rgmisel korral 2026. aastal, vt lisaks Avaleht | Minuomavalitsus.

Va lisku lastajate soovitusindeks

Va lisku lastajate uuring Kui to ena oliselt Te soovitaksite oma so pradel ku lastada Eestit? 1 – Kindlasti ei soovitaks 2 … 10 – Kindlasti soovitaks Ei oska o elda

73* 75 Soovitusindeks (ingl Promoter Score ehk NPS) na itab, kuivo rd on valmis va lisku lastajad soovitama Eestit turismi sihtkohana. See leitakse lahutades soovitajate (vastused 9 ja 10) osakaalust maha mittesoovitajate (vastused 1-6) osakaalu. Na itaja arvutamisel kasutatakse o o bimisega ku lastajate hinnanguid – u hepa evaku lastajate kokkupuude Eestiga ja a b liiga lu hikeseks. Kuna mo o diku praegune sihttase on juba ko rge, siis ei ole vo imalik plaanida hu ppelist kasvu, misto ttu on eesma rk juba olemasolevat ko rget taset eelko ige hoida.

71

Mo tted sihtaseme parandamiseks: Soovitusindeksi ko rge hoidmiseks tuleks keskenduda turismi kogemuse kvaliteedi pidevale parandamisele, pakkudes va lisku lastajatele unikaalseid ja positiivseid elamusi, tagades ko rge teenindustaseme, parendades taristut ja turvalisust ning luues meeldeja a vaid ja rahuldust pakkuvaid turismielamusi, mis motiveerivad ku lastajaid Eestit oma so pradele ja kolleegidele soovitama. * Va lisku lastajate uuringut ei viida la bi igal aastal, andmed pa rinevad 2024. aastast (uuringu tulemuste esitlus)

2. Tegevussuunad

2.1. Eesti on aasta läbi atraktiivne turismisihtkoht

Nimi Allikas Sisu Lähtetase 2023

Sihttase 2035

Kommentaar

A riturismi osakaal Statistikaamet, tabel TU113

Na itab, kui palju o o bimisi on seotud to o reisi eesma rgiga

23,3% 27% Na itaja saadakse, leides reisi eesma rgiga “to o reis” seotud o o bimiste arvu osakaalu aasta jooksul kokku majutusasutustes veedetud o o de koguarvus. Ko rgem na itaja va a rtused on eelistatumad, kuna need na itavad, et majutusasutustes o o bib rohkem turiste, kelle peamine reisi eesma rk on a riturism. Na itaja on oluline, kuna aitab kaasa turismi pika vaate peamiste mo o dikute sihttasemete saavutamisele nii otseselt, kui olulisemana kaudselt – a riturismi eesma rgil Eestisse tulek on sageli siinviibimise pikendamise eelduseks, ja tkuku lastusteks vo i positiivse kogemuse jagamise kaudu huvi ja teadlikkuse to stmist meie sihtkohta reisimiseks. Ajalooliselt on olnud a riturismi osakaal ja rgmine: 2015 23,4% 2016 23,2%

72

2017 23,3% 2018 24,3% 2019 23,8% 2020 23,6% 2021 25,5% 2022 24,1% 2023 23,3%

Turismiteenuste eksport

Statistikaamet, tabel VKT41

Na itab, kui suured olid va lisriikide elanike kulutused Eestis ning kui palju tegid nad makseid Eesti transpordiettevo tetele

1 867 mln eurot

3 900 mln eurot

Turismiteenuste ekspordi na itaja leitakse tabeli VKT41 ja rgmiste ridade summana: SC11 Reisijatevedu meretranspordiga, SC21 Reisijatevedu o hutranspordiga, SC31 Muu transport – reisijatevedu, SC3B1 Reisijatevedu raudteel, SC3C1 Reisijatevedu maanteel, SC3D1 Reisijatevedu sisevetel, SD Reisiteenused. Vastavalt Eesti Panga definitsioonile ho lmavad reisiteenused va lisriigi ku lastamisel reisija poolt oma tarbeks vo i kingituseks omandatud kaupu ja teenuseid, sh kohaliku transpordi kasutamist; siin ei kajastata rahvusvahelist transporti (reisijatevedu), edasimu u giks omandatud kaupu ning va a rtuskaupu (nt juveelitooted, kunstiva a rtused, autod, mis kajastatakse kaupade kirjel). Kui soovime na idikutesse sisse tuua va liskaubandusbilansi tasakaalustamise mo o tme, siis u ks moodus seda teha on la bi selle na itaja. Majandusliku kasu mo ttes on sellel kattuvus lisandva a rtuse na idikuga (turismi lisandva a rtus on laiem). Kahekordne kasv oleks pigem konservatiivne. Kui lisandva a rtus kasvab 2 korda ning ka eksport kasvab kaks korda, siis ja a b va lis- ja siseturisti osakaal ligila hedaselt sinna, kus ta on (50/50). Eksport vo iks kasvada veidi kiiremini. Kahekordne kasv oleks ca 3

73

700 mln eurot, kuid sihttasemele on lisatud veidi ambitsiooni. Mo tted sihtaseme parandamiseks: Turismiteenuste ekspordi suurendamiseks tuleks to hustada rahvusvahelist turundust, parendada turismiteenuste ja transpordi taristut, arendada mitmekesiseid ja kvaliteetseid teenuseid ning atraktsioone, mis meelitavad va listuriste rohkem kulutama, ning luua soodsaid tingimusi, et va lisku lastajad kasutaksid rohkem Eesti transpordiettevo tete teenuseid

Turismi sesoonsus Statistikaamet, tabel TU131

Kolme ko ige suurema majutusasutustes veedetud o o de arvuga kuu o o de arvu kogusumma suhe aasta majutusasutustes veedetud o o de arvu kogusummasse

37% 35% Na itaja saadakse, leides ko ige ku lastatavamates kuudes (3 kuud) majutusasutustes veedetud o o de (ehk o o bimiste) osakaalu aasta jooksul kokku majutusasutustes veedetud o o de koguarvus. Madalad na itaja va a rtused on eelistatumad, kuna need na itavad, et turismi infrastruktuur leiab suuremat kasutust ka va ljapool ko rghooaega. Na iteks aastal 2023 langes 37% ko ikidest kogu aasta o o bimistest kolmele suvekuule. Ta na on Eesti na itaja EL riikide parimate seas. 35% vo i madalam oli aastal 2023 sesoonsuse na itaja riikides, nagu Saksamaa, Malta, Austria, Liechtenstein, S veits ja Soome. Soome vo iks olla meie eeskujuks. Sesoonsuse na itaja on va ga staatiline, suurema languse tekkimiseks peab midagi ma rkimisva a rselt muutuma. Kui o o bimiste arv ei muutuks, siis peaks ca 100 000 o o bimist liikuma ko rghooajast va ljapoole (3 ko ige intensiivsemat kuud). Mo tted sihtaseme parandamiseks:

74

Sesoonsuse va hendamiseks tuleks mitmekesistada turismipakkumisi aasta la bi, edendades hooajava liseid su ndmusi ja atraktsioone, pakkudes eripakkumisi ning arendades turismitooteid, mis on atraktiivsed ka madalhooajal, et u htlustada turistide voog kogu aasta va ltel Na itaja ta pne sisu, la hte- ja sihttase to o tatakse va lja 2025-2026.

Mo o dikud, mida ja lgime, aga sihttaset ei sea:

Va lis- ja siseturistide o o bimiste arv

Statistikaamet, tabel TU112

Na itaja mo o dab, mitu o o d va lis- ja siseturistid Eesti majutusasutustes veetsid

6,37 mln o o d

Ja lgime, aga ei sihista

Eesti va hemalt viie voodikohaga majutusasutustes veedetud o o de ehk o o bimiste arv. On parem na itaja kui majutatute arv, kuna u ks turist vo ib ku lastada mitut majutusasutust, mis tekitab unikaalsetest ku lastustest petliku mulje. Seeto ttu ei ole otstarbekas arvutada ka keskmise o o bimise kestuse na itajat o o bimiste koguarvu ja majutatute arvu suhtena. Vene turiste ei ole ning kuni neid pole, ei ole realistlik, et 2019. aasta turistide ja o o bimiste mahud taastuvad. 2024. eesma rk praegu kehtivas strateegias oli 7 mln ning eeldatavalt see ei ta itu. Pandeemiaeelne tase ilma vene turistideta vo iks olla saavutatav aastatel 2026- 2027. Sealt edasi oleks 8 aastat aega pika vaate horisondi lo puni. O o bimise kestvus majutusettevo ttes on pu sinud va ga stabiilne (va lis 2,0, sise, 1,7 o o d), seda on raske mo jutada. Sihttasemeks vo iks olla 9,3 mln o o d, mis on veidi aeglasem, kui ca 5% pidevat kasvu. Kust tulevad inimesed? Pigem laiapo hjaline taastumine, pole u hte konkreetset riiki. Aasia pigem

75

mitte, liiga va ike. Olulised on su ndmused, a riturism. Need vo iks olla to mbetegurid. Muu hinnato us, maksud on ta htsad, konkurentsivo ime peaks sa ilima. U hte kindalt ho bekuuli ei ole. Mo tted sihtaseme parandamiseks: Va listuristide ja siseturistide o o bimiste arvu suurendamiseks tuleks investeerida rahvusvahelisse ja siseriiklikusse turundusse, to sta Eesti kui atraktiivse sihtkoha na htavust, pakkuda mitmekesiseid ja kvaliteetseid turismitooteid, korraldada kohalikke su ndmusi ja festivale, parendada transpordiu hendusi ning arendada temaatilisi puhkusetooteid, et motiveerida nii va lis- kui ka siseturiste avastama Eesti erinevaid piirkondi ja kultuurilisi eripa rasid

Eesti positsioon rahvusvahelises ja tkusuutliku turismi indeksis

Euromonitor Sustainable Travel Index (STI) 2023

Na itab, kuivo rd kestlik on Eesti turism vo rreldes teiste maailma riikidega

4.* Ja lgime, aga ei sihista

Indeksis 99 riigi 56 indikaatori vo rdlus. Indikaatorid on jaotatud seitsme teema vahel ja osakaalud (%) ja rgmised: keskkonna- (10%), sotsiaalne-(10%), majanduslik ja tkusuutlikkus (10%), riskid (10%), kestlik no udlus (20%), kestlik transport (20%), kestlik majutus (20%). Juba praeguse ko rge taseme sa ilitamine on va ljakutse. Mo tted sihtaseme parandamiseks: Eesti positsiooni to stmiseks (/hoidmiseks - ?) rahvusvahelises ja tkusuutliku turismi indeksis tuleks suurendada investeeringuid keskkonna- ja sotsiaalselt ja tkusuutlikesse turismipraktikatesse, arendada kestlikku transporti ja majutust, va hendada turismiga seotud riske, edendada ja tkusuutlikku turismiku lastajate no udlust ning tugevdada u ldist majanduslikku ja tkusuutlikkust turismisektoris, et vastata paremini ko igile indeksi mo o dikutele.

76

Allikas: Euromonitor (tasuline raport, EISil ligipa a s olemas) 2023 raport: 2023Report.ppt

Eesti kui soovitatud atraktiivne turismisihtkoht rahvusvahelistes va ljaannetes

Va ljato o tamisel Va ljato o tamisel Puudub Ja lgime, aga ei sihista

Mo o dik on strateegilise ta htsusega Eesti turismisihtkoha kuvandi arendamisel ning aitab paremini suunata tuleviku turundustegevusi. Rahvusvaheliste va ljaannete kajastused aitavad mo ista, millised Eesti turismitooted ja -elamused on atraktiivsed va lisriikide turistidele. Selle mo o diku kaudu saab ja lgida, kas turundustegevused aitavad Eestit positsioneerida soovitud sihtkohana ning kui suurt rahvusvahelist ta helepanu sihtkohana pa lvime. Saab ja lgida, mitu korda Eesti on esile toodud soovitatud sihtkohana ja artiklite ja soovituste sisu ja tooni alusel (positiivne/negatiivne), mainitud atraktsioonid, su ndmused, elamused, kas Eesti on esitatud atraktiivse ja unikaalse sihtkohana. Mo o ta tuleks kajastusi ja soovitusi mainekates turismi-, elustiili- ja reisiva ljaannetes ja muudes infokanalites. Ta psem metoodika to o tatakse va lja.

2.2. Eestis on sujuvad, mitmekesised digi- ja transpordiühendused rahvusvaheliselt ja riigisiseselt

Nimi Allikas Sisu Lähtetase 2023

Sihttase 2035

Kommentaar

Rahvusvaheliste regulaarsete otselendude sihtkohtade arv

Tallinna Lennujaam Na itab, kui mitmest kohast on vo imalik Eestisse otse lennata madalhooajal

32 42 Regulaarsete otselendude sihtkohtade arv na itab, kust on vo imalik Eestisse lennata. Talv on turismi jaoks madalperiood ning na itab pigem minimaalset u henduste arv. Talveperioodi na itaja on arvutatud

77

Tallinna Lennujaamast aasta 2. na dalal

jaanuar II na dala (ehk aasta 2. na dala) po hjal ja sisaldavad ko iki unikaalseid sihtkohti, kuhu sellel na dalal regulaarliiniga Tallinna Lennujaamast sai lennata. Sihtkoht vo rdub linnaga. 2023. aasta jaanuaris oli see na itaja 32, 2024. aastal samuti. *Andmed Tallinna Lennujaamast otsepa ringuga 28.08.2024

Rahvusvaheliste regulaarsete otselendude sihtkohtade arv Tallinna Lennujaamast aasta 24. na dalal

Tallinna Lennujaam Na itab, kui mitmest kohast on vo imalik Eestisse otse lennata ko rghooajal

32 50 Regulaarsete otselendude sihtkohtade arv na itab, kust on vo imalik Eestisse lennata. Suvi on turismi ko rghooaeg ning see na itaja on la hend maksimaalsele u henduste arvule, mis Tallinnast aasta siseselt on. Suveperioodi na itaja on arvutatud juuni II na dala (ehk aasta 24. na dala) po hjal ja sisaldab ko iki unikaalseid sihtkohti, kuhu sellel na dalal regulaarliiniga Tallinna Lennujaamast sai lennata. 2023. aasta juunis oli see na itaja 32, 2024. aastal 38. *Andmed Tallinna Lennujaamast otsepa ringuga 28.08.2024

Rahvusvaheliste regulaarsete otselendude va ljumiste arv Tallinna Lennujaamast aasta 2. na dalal

Tallinna Lennujaam Na itab, kui tihe on Eestis lennuu hendus muu maailmaga madalhooajal

242 370 Regulaarsete otselendude va ljumiste arv na itab, kui tihe on lennuu hendus. Na itaja on arvutatud jaanuari II na dala (ehk aasta 2. na dala) po hjal ja vo rdub selle na dala jooksul toimunud regulaarsete otseu henduste va ljumiste summaga. 2023. aasta jaanuaris oli see na itaja 242, 2024. aastal 258. *Andmed Tallinna Lennujaamast otsepa ringuga 28.08.2024

Rahvusvaheliste regulaarsete otselendude va ljumiste arv Tallinna

Tallinna Lennujaam Na itab, kui tihe on Eestis lennuu hendus muu maailmaga ko rghooajal

273 450 Regulaarsete otselendude va ljumiste arv na itab, kui tihe on lennuu hendus. Na itaja on arvutatud juuni II na dala (ehk aasta 24. na dala) po hjal ja vo rdub selle na dala jooksul toimunud regulaarsete otseu henduste

78

Lennujaamast aasta 24. na dalal

va ljumiste summaga. 2023. aasta juunis oli see na itaja 273, 2024. aastal 350. *Andmed Tallinna Lennujaamast otsepa ringuga 28.08.2024

Mo o dikud, mida ja lgime, aga sihttaset ei sea: Transpordilahenduste piisavus turismi sihtkohtade ku lastamiseks

Va ljato o tamisel Na itaja mo o dab, kuivo rd takistab transpordilahenduste puudumine va listuristidel Eesti turismi sihtkohtade ku lastamist Arvutatakse kui osakaal o o bimisega va lisku lastajatest, kes on allja rgneva va itega pigem no us vo i ta iesti no us. Va ite vo imalik so nastus: „Transpordilahenduste puudumine takistas mulle huvipakkuvate turismi sihtkohtade ku lastamist Eestis.“ Skaala: 1 = Pole u ldse no us 2 = Pigem ei ole no us 3 = Nii ja naa 4 = Pigem no us

Puudub Ja lgime, aga ei sihista

Antud mo o dik tuleb lisada va lisku lastajate uuringusse. Na itaja eesma rgiks on hinnata, kas siseriiklik u henduvus (nii u histransport aga tegelikult ka muude transpordilahenduste ka ttesaadavus) vo ib olla takistuseks turismi sihtkohtade ku lastamise.

79

5 = Ta iesti no us 9 = Ei oska o elda Arvutatakse kui osakaal o o bimisega va lisku lastajatest, kes pole allja rgneva va itega pigem no us vo i u ldse no us

Ligipa a setavate

turismitoodete arv

Hetkel puudub. Mo o diku vo imalikud komponendid: • Eesti 2035

ligipa a setavuse na itaja

• ligipa a setavate majutustubade osakaal ko igist tubades

• kestlikkuse ma rgist omavate ettevo tete arv

• va lisku lastajate hinnang (piiriuuring)

• ligipa a setavate turismimarsruutide arv

• Ligipa a setavate turismiobjektide arv VisitEstonia andmebaasis

Va ljato o tamisel Puudub Ja lgime, aga ei sihista

Ligipa a setavus ho lmab nii fu u silise kui ka digitaalse keskkonna ka ttesaadavust ja kasutatavust ko igile inimestele, olenemata nende vo imetest vo i erivajadustest. Aastaks 2035 on Euroopa Liidus umbes pool elanikkonnast ko rgendatud ligipa a setavuse vajadusega (u le 65-aastased, erivajadusega inimesed, alaealiste lastega pered). Eesti 2035 ligipa a setavuse na itaja na itab kohalike omavalituste elanikele avalikele teenuste, na iteks muuseumide, raamatukogude, kultuuriasutustele, noortekeskuste ja huvikoolide hoonetele ligipa a su. Lisaks ka erivajadustega inimestele mo eldud teenuste ja informatsiooni ka ttesaadavust. Na itajat mo o detakse koondindeksina. NB! Mo o dik on la hiajal uuendamisel. Statistikaamet kogub majutusettevo tetelt infot invatubade olemasolu (ja arvu kohta) - saaks arvutada invatubade osakaalu ko igist tubadest. Kestlikkuse ma rgised sisaldavad reeglina ka sotsiaalseid aspekte sh ligipa a setavust. Rahvusvaheliselt tunnustatud kestlikkuse ma rgiseid omavate ettevo tete ja sihtkohtade arv.

80

Vo imalus lisada va lisku lastajate piiriuuringusse ku simuse 29. juurde: Palun hinnake ja rgmisi valdkondi Eestis: turismiteenuste ligipa a setavus (eri- ja eristuvate vajadustega inimestele) Sihtkohtadel on va lja arendamisel ligipa a setavad

marsruudid, Tallinnal juba olemas (102).

Pikemas perspektiivis on va lja to o tamisel

kriteeriumid, mille alusel hinnata ja kuvada

ligipa a setavaid turismiobjekte VisitEstonia portaalis –

siis saaks mo o ta nende arvu.

Online-broneerimis-

ja müügikanalite

olemasolu ja

kasutamine

MKM-EISi ku sitlus Turismiettevo tete ku sitlus (nt. majutus, toitlustus) - % ettevo tetest

60% Ja lgime, aga ei sihista

La htetase po hineb hetkel 2022 ku sitluse baasil, sihttaset u le 80% ilmselt ei saa panna, kuna palju VKEsid

2.3. Mitmekesine, külalislahke ja elujõuline turism erinevates Eesti piirkondades toetab kohaliku elu arengut, kaasates kohalikke kogukondi

Nimi Allikas Sisu Lähtetase 2023

Sihttase 2035

Kommentaar

Va ljaspool Tallinna o o bimiste osakaal

Statistikaamet, TU112

Va ljapool Tallinna toimunud o o bimiste osakaal na itab kaudselt seda, palju jo uab turismi majanduslikust mo just va ljapoole Tallinna

52% 55% Turismi majanduslik mo ju mo o tmiseks va ljapool Tallinna oleks ko ige parem kasutada maakondlikku turismi satelliitkontot. Kuna seda ei ole ja pole kindel kas ja millal see luuakse, siis kaudse (ja oluliselt lihtsamalt arvutatava) hinnangu regionaalsele mo jule vo iks saada ka va ljaspool Tallinna linna toimunud o o bimiste osakaalu kaudu. Mida suurem see on, seda suurem on turismi majanduslik panus Tallinna-va liste piirkondade arengusse. Mo o diku sihttaset seades, tegime eelduse, et Tallinna va line u mbrus kasvab kiireini kui Tallinn. Kuigi Turismi pika vaate fookuseks on a riturismi

81

kasvatamine, siis valdav osa sellest sihist ja a b ikka puhkuse turistide kanda. La bi aja suhteliselt stabiilne na itaja, koroonapandeemia ajal 2020-2022 veidi muutus. Mo tted sihtaseme parandamiseks: Tallinna-va liste o o bimiste osakaalu suurendamiseks tuleks arendada ja reklaamida turismiobjekte, su ndmusi ja atraktsioone teistes Eesti piirkondades, parandada transpordiu hendusi ja taristut va ljaspool Tallinna, luua piirkondlikke turismipakette ning toetada kohalike turismiettevo tete ja majutusasutuste arengut, et motiveerida turiste rohkem avastama ja o o bima va ljaspool pealinna

Rahvusvaheliselt tunnustatud turismisihtkohtade arv

Green Destinations, Europarc ja GDS jt

Na itab sihtkoha su steemset to o d kestliku turismi seiramisel ja arendamisel ning tagab elujo ulisuse ja kaasatuse

10 Ja lgime, aga ei sihista

Selle mo o diku sisustamiseks sobivad rahvusvaheliselt tunnustatud standardid. Na iteks Green Destinations standard on rahvusvaheliselt tunnustatud ja vastab globaalselt aktsepteeritud kestlikkuse po himo tetele, nagu Global Sustainable Tourism Council (GSTC) no uded. See suurendab usaldusva a rsust ning annab piirkonnale vo i sihtkohale rahvusvahelise maine ja prestiiž i. Sihtkohtade kestliku juhtimise korraldamiseks pakub Green Destinations 75 kriteeriumist koosnevat standardit (DESTINATION CERTIFICATION | Green Destinations), mille raames saab su steemselt la bi mo elda nii sihtkoha juhtimise, turismi mo ju keskkonnale ja kultuuripa randile, turismi sotsiaalse mo ju kui ka turismiettevo tete ning ku lastajate teadlikkuse kasvatamise. Edusammude to endamiseks esitab sihtkoht Green Destinationsile Awardi taotluse,

82

mida hindavad so ltumatud audiitorid. Destination - Global Destination Sustainability Movement (gds.earth) - Tallinn GDS koosneb 77 indikaatorist: Global Destination Sustainability Index (gds.earth) Eestis on ta na 41 sihtkohta: Visit Estonia partnerid Eestis | Puhka Eestis Green Destinations Award 7 sihtkohal: Lahemaa, Tartu (plaatina), Saare- ja Hiiumaa (kuld), Pärnu, Järvamaa ja Rakvere (hõbetase). EUROPARC Charter for Sustainable Tourism in Protected Areas (EUROPARC harta kaitsealade kestlikule turismile), on rahvusvaheliselt tunnustatud raamistik, mis aitab kaitsealadel ja loodusparkides edendada kestlikku turismi. See standard loodi, et tagada turismi mõju minimeerimine kaitsealadel ning tasakaalu leidmine turismiarenduse, keskkonnakaitse ja kohalike kogukondade heaolu vahel. Europarc 3: Lahemaa, Soomaa, Matsalu.

Mo o dikud, mida ja lgime, aga sihttaset ei sea: Majanduslikult toimetulevad ja iseseisvad DMOd

Va ljato o tamisel Va ljato o tamisel Puudub Ja lgime, aga ei sihista

Mo o diku ettepaneku sisustamine keskendub DMOde majandusliku ja tkusuutlikkuse ja iseseisvuse suurendamisele. Mo o diku olulised aspektid vo ivad olla: - kui edukalt DMO-d suurendavad finantsilist iseseisvust

(omapanuse osakaal); - ettevo tjate panus rahaliselt vo i koosto o kaudu

turismisihtkoha arendamisse. DMO-sse kuuluvate piirkonna turismiettevo tete osakaal na itab, et piirkondlikud DMO-d on suutnud luua tugeva

83

vo rgustiku ja ettevo tjad va a rtustavat koosto o mudelit, mis toob kasu ko igile osapooltele;

- DMO-de suutlikkus luua ja pakkuda tulutoovaid teenuseid (nt u rituste korraldamine, turundusteenused, digitaalsed lahendused), va hendades seega so ltuvust avalikust rahastusest.

2.4. Turismi on stabiilne ja tulus ettevõtlusvaldkond ja mainekas karjäärivõimalus töötajatele

Nimi Allikas Sisu Lähtetase 2023

Sihttase 2035

Kommentaar

Majutuse, toitlustuse ja reisikorralduse ettevo tete keskmine lisandva a rtus to o ga ho ivatud isiku kohta

Statistikaamet, tabel EM001

Na itab ettevo tete ja to o jo u tootlikkust

21 839 eurot to o ga ho ivatud isiku kohta

48 000 eurot to o ga ho ivatud isiku kohta

Lisandva a rtus mo o dab majanduslikku va a rtust, mida sektori ettevo ttes Eestis loovad. Suhestatuna to o ga ho ivatud inimestesse na itab, see, kui efektiivselt suudetakse to o jo udu kasutada ehk kui suur on to o jo u tootlikkus. Na itaja arvutatakse liites majutuse, toidu ja joogiserveerimise ning reisibu roode ja reiskorraldajatena tegutsevate ettevo tete lisandva a rtuse ja to o ga ho ivatud isikute arvu kokku ning jagades lisandva a rtuse summa to o ga ho ivatud isikute arvu summaga. Ka esoleva dokumendi koostamise hetkeks ei olnud 2023. aasta aastased andmed veel avalikud. Baastase on leitud, korrutades 2022. aasta andmed 2023. aasta kvartaalsete andmete po hjal leitud kasvuma a raga. OSKA to o jo uvajaduse u ldprognoos aastani 2031 u tleb, et to o tajate arv majutuses ja toitlustuses ja a b sisuliselt muutumatuks (kasvab vo rreldes 2021. aasta tasemega 1,7%). Ta psemat prognoosi ei ole hetkel vo tta, seega eeldame, et to o tajate arv majutuses ja toitlustuses, aga ka reisikorralduses ma rkimisva a rselt ei muutu, mis u htlasi ta hendab kogu turismivaldkonna lisandva a rtuse kasv tuleb to o jo u tootlikkuse kasvust ehk lisandva a rtuse kasvust to o taja kohta.

84

Turismivaldkonna lisandva a rtus (koos kaudsete efektidega) kasvab prognoosiperioodil 1,968 korda (vt mo o dikute su steemi ko ige esimest mo o dikut). Kui viimane kriis va lja ja tta, siis perioodi 2007-2019 (samuti 12 aastat) kasvas majutuse toitlustuse ja reisikorralduse LV to o taja kohta ca 1,71 korda, mis ta hendab, et 1,968 kordne kasv on ajaloolistest kasvuma a radest ambitsioonikam. Arvesse tuleks vo tta ka seda, et seekord toimub kasv ko rgemalt kasvubaasilt. Lisaks tuleks arvesse vo tta ka seda, et LV koos kaudsete efektide sisaldab LV, mida luuakse va ljapool turismi kolme po hitegevusala. Selle strateegia ambitsiooniks on na ha va ljapool „klassikalist“ turismisektorit loodava lisandva a rtuse osakaalu suurenemist kogu turismi poolt loodavas lisandva a rtuses. Seeto ttu oleks mo istlik eeldada, et majutuse, toitlustuse ja reisikorralduse lisandva a rtus to o taja kohta kasvab aeglasemalt kui kogu turismi lisandva a rtus (sh kaudsed efektid). Ja rgneva 10-aastase perioodi va ltel eesma rgiks seatud keskmise lisandva a rtuse to o ga ho ivatud isiku kasv 2,2- korda sellepa rast, et madalama kasvu korral (na iteks 1,75x) ja a ks sektori tootlikkus Eesti keskmisest veelgi enam maha, va hendades atraktiivsust karja a rivo imalusena ning halvates palgataseme suhtarvu. Seega on vajalikud meetmed, mis vo imaldaksid suurendada to o tajate loodavat kasumit ja to sta sektori konkurentsivo imet.

Mo o dikud, mida ja lgime, aga sihttaset ei sea:

Turismiettevo tete puhasrentaablus

Statistikaamet, tabel EM0001

Omakapitali puhasrentaablus

-3,3%* Ja lgime, aga ei sihista

Omakapitali puhasrentaablus vo iks olla lihtsalt ka ttesaadavaks mo o dikus valdkonna atraktiivsusele

85

na itab puhaskasumi suhet ettevo tte omakapitali ning peegeldab seela bi ettevo ttesse investeeritud omakapitali tootlikkust

investori vaatevinklist. Kui see on madal, siis tekib ku simus, miks peaks ettevo tjad oma vahendeid sellesse valdkonda investeerima. Eesti ettevo tete keskmine omakapitali rentaablus oli 2022. aastal 12,6%. Kuna omakapitali puhasrentaablus on aastati ko ikuv, siis leitaks na itaja viimase kolme aasta libiseva keskmisena. * la htetasemena on esitatud 2020–2022. aasta tase, 2023. aasta na itajaid pole veel avaldatud

Investeeringud po hivaradesse kokku kolme viimase aasta keskmisena, tuhat eurot

Statistikaamet, tabel EM0001

Investeeringud po hivarasse na itavad sektori pikaajalist arengut ja konkurentsivo ime tagamist, kuna need parandavad infrastruktuuri, teenuste kvaliteeti ja vo imekust, meelitades rohkem ku lastajaid ja toetades ja tkusuutlikku kasvu

2020–2022: majutus 41472,1 tuh eurot, toidu ja joogi serveerimine 34802,9 tuh eurot, reisibu roode ja reisikorraldajate tegevus 1585,3 tuh eurot

Ja lgime, aga ei sihista

Investeeringud po hivarasse on aruandeperioodil soetatud, ka kapitalirendiga omandatud ehitiste, maa, masinate, seadmete, transpordivahendite, sisseseade ja muu inventari maksumus; uusehituse ning olemasoleva po hivara laiendamise, rekonstrueerimise ja renoveerimise puhul ka tehtud to o de maksumus; investeeringud immateriaalsesse po hivarasse ja va a risesemetesse. Siia kuulub ka kinnisvarainvesteeringuna klassifitseeritud kinnisvaraobjektide soetamine. Eeldame, et investeeringute maht suureneb tegevusvaldkondade lo ikes kaks korda

Majutuse, toidu ja joogi serveerimise, reisibu roode ja reisikorraldajate tegevuse, reserveerimine ning sellega seotud

Statistikaamet, tabel PA103

Tegevusala to o tajate keskmise palga suhe Eesti keskmisesse palka na itab, kui head sissetulekut

0,73 0,61 1,09

Ja lgime, aga ei sihista

Tegevusala keskmise brutopalga suhe Eesti keskmisesse palka leitakse tegevusala keskmise brutopalga ja Eesti keskmise brutopalga jagatisena. Tegevusala keskmise brutopalga suhe Eesti keskmisesse brutopalka na itab, millist sissetulekut selles valdkonnas to o tades keskmiselt teenitakse. Mida ko rgem on suhe Eesti

86

tegevusega tegelevate ettevo tete makstava keskmise palga kasv Eesti keskmisesse palka

tegevusala oma to o tajate Eesti keskmise to o tajaga vo rreldes pakub

keskmisesse palka, seda atraktiivsem tegevusala majanduslikus mo ttes to o tajate jaoks on.

Ho ivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20–34- aastaste inimeste hulgas: u ks aasta pa rast lo petamist (2035: 85%) ja viis aastat pa rast lo petamist (80%)

HTM Kui suur protsent 20–34-aastastest erialase ja kutsealase haridusega noortest on aasta ja viis aastat pa rast kooli lo petamist ho ivatud ehk to o turul aktiivselt tegevad.

Mo o dik aitab hinnata, kas noorte jaoks loodud kutsealane haridus annab praktilisi, pikaajalist karja a ri toetavaid oskusi ning kas to o andjad va a rtustavad sellist haridust to o jo u va rbamisel. Aasta pa rast lo petamist peegeldab soovi tagada, et va rskelt lo petanutel oleksid vajalikud oskused ja teadmised, et nad oleksid edukalt to o turul ho ivatud kohe pa rast kooli lo petamist. Antud mo o dikut ei sihista, kuid 85% vo iks olla suund, sest selline ho ivatute ma a r viitab ka to o andjate vajaduste ja haridussu steemi vastavusele, andes ma rku, et lo petajad suudavad leida oma haridusele vastavaid to o kohti. Viis aastat pa rast lo petamist arvestab loomulike muutustega to o turul ja inimeste karja a rivalikutes. Mo ni vo ib selle aja jooksul valida ta iend- vo i u mbero ppe vo i keskenduda teistele elualadele. Antud mo o dikut ei sihista, kuid 80% vo iks olla suund, 80% ma a r viitab siiski kindlale seosele kutsealase hariduse ja ja tkuva to o turul pu simise vahel, mis peegeldab stabiilset karja a ri ja to o alast arengut.

Turismiga seotud teadusto o de arv

MKM Va ljato o tamisel Puudub Ja lgime, aga ei sihista

Turismiga seotud teadusto o de ja lo puto o de mo o diku seadmise eesma rk on edendada teadus- ja arendustegevust sektoris ning pakkuda va a rtuslikku teavet turismipoliitika ja a riarenduse toetamiseks. See aitab tugevdada akadeemilist ja praktilist koosto o d, pakkudes

87

uudseid lahendusi ja teadmisi, mis toetavad turismi arengut. Mo o diku kaudu saab hinnata, kui palju uusi teadmisi luuakse ja kuidas neid rakendatakse valdkonna arendamisel. Teadusto o d ja lo puto o d aitavad kaasa andmepo histe otsuste tegemisele, tuues va lja uusi trende, tarbijaka itumist ja turupotentsiaali, toovad uusi ideid ja tehnoloogilisi lahendusi, mis aitavad sektoril pu sida konkurentsivo imelisena. Lo puto o d aitavad kasvatada sektorile vajalike oskustega spetsialiste, kes suudavad kaasa aidata turismi ja tkusuutlikule arengule. Selline mo o dik soodustab u likoolide ja turismiettevo tete koosto o d, mis omakorda loob praktilisi lahendusi ja ideid. Rohkem teadusto id turismist to stab valdkonna na htavust ja kuvandit kui teadus- ja innovatsioonikeskset sektorit, andes Eestile rahvusvahelist kaalu.

2.5. Eesti ettevõtted tegutsevad nutikalt, uuenduslikult ja kestlikult

Nimi Allikas Sisu Lähtetase 2023

Sihttase 2035

Kommentaar

Turismiettevo tjate digitaliseeritus

MKM Va ljato o tamisel Puudub Selgumisel Digitaliseerimine aitab turismiettevo tetel oma tegevust efektiivsemalt hallata ja saavutada suurem tootlikkus va iksemate kuludega. Mo o dik na itab, kuidas digitaalsete to o riistade ja tehnoloogiate kasutuselevo tt aitab ettevo tetel parandada oma to o korraldust, teenindusprotsesse ja kliendikogemust, suurendades samal ajal tulusid ja va hendades kulusid. See on ha davajalik nii konkurentsivo ime kui ka

88

ja tkusuutlikkuse tagamiseks kiiresti arenevas turismisektoris.

Majutus- ja toitlustusteenuse ekspordi lisandva a rtuse su sinikusisaldus (va ljato o tamisel)

CentAR (2023). Eesti ekspordi lisandva a rtus e su sinikusisald us, joonis 6.

Na itab seda, kui palju CO2 emiteeritakse majutus- ja toitlustusteenuse ekspordi ka igus loodava lisandva a rtuse euro kohta, vo ttes arvesse ka Eesti- sisest tarneahelat

307 gCO2e/euro

Selgumisel Ekspordi lisandva a rtus mo o dab majanduslikku va a rtust, mida eksporditavatele kaupadele ja teenustele Eestis lisatakse. Ekspordi lisandva a rtuse arvutamiseks vo etakse arvesse ko igi Eestis toodetud kaupade ja teenuste va a rtus, mis kas otse eksporditakse vo i on sisendiks eksportoodete ja teenuste loomisel, arvates maha imporditud tooraine ja imporditud vahekaubad. Ekspordi su sinikusisaldust on arvutatud CentARi poolt Kliimaministeeriumile koostatud kiiranalu u sis „Eesti ekspordi lisandva a rtuse su sinikusisaldus“. Seal arvutatud na itaja (vt joonise 6 all toodud tabelit) na itab, kui palju lisandva a rtust luuakse emiteeritud CO2-e tonni kohta, vo ttes arvesse Eesti-sisest tarneahelat. Majutuses ja toitlustuses oli see na itaja 3 260 eurot/tCO2-e. Seega na itab mo o dik „CO2 heitkogused lisandva a rtuse euro kohta majutus- ja toitlustusteenuse ekspordis” peegeldab Eesti turismisektori ja laiemate tarneahelate, sealhulgas transpordi ja energia so ltuvust, kus tulemusele avaldavad mo ju kogu tarneahela ku tuste ja energia kasutus, kuid u ksikute hotellide roll heitkoguste va hendamises on piiratud. Meile vo iks huvi pakkuda selle na itaja po o rdva a rtus ehk mitu grammi CO2e-d emiteeritakse u he euro ekspordis loodud lisandva a rtuse kohta (soovime viia selle vo imalikult madalaks). (1/3260)*1000000 = 307 gCO2e/euro kohta. Su sinikuneutraalses maailmas vo iks see na itaja olla null, iseku simus, kas see on realistlik aastaks 2035.

89

Link raporti juurde: https://raportid.centar.ee/2024-eesti- ekspordi-lv-sysinikusisaldus.html#eesti-ekspordi-khg- emissiooni-kogumaht

Mo o dikud, mida ja lgime, aga sihttaset ei sea:

Online-broneerimis- ja mu u gikanalite kasutamine ettevo tetes

EIS ku sitlus Turismiettevo tete ku sitlus (nt. majutus, toitlustus) - % ettevo tetest

60% Ja lgime, aga ei sihista

La htetase po hineb hetkel 2022 ku sitluse baasil, sihttaset u le 80% ilmselt ei saa panna, kuna palju VKEsid

O koma rgisega ettevo tete arv

EIS 2024 Rahvusvaheliselt tunnustatud ja so ltumatu kolmanda osapoole audiitori poolt kinnitatud o koma rgist omavad Eesti turismiettevo tted (majutus, toitlustus, rahvuspargid)

74 Ja lgime, aga ei sihista

O koma rgise olemasolu oluline, et olla rahvusvahelises konkurentsis. Mo o diku juures on oluline rahvusvaheliselt auditeeritud ma rgis, sh koosko la roheva idete direktiiviga 2024 jaanuar: Green Key 64, Europarc 10,

Mõistete loetelu

Kestlik turism või jätkusuutlik turism (ingl sustainable tourism) arvestab täielikult oma praeguste ja tulevaste majanduslike, sotsiaalsete ja

keskkonnamõjudega, vastates külastajate, turismisektori, keskkonna ja kohalike kogukondade vajadustele; kestlik turism peaks optimaalselt

kasutama keskkonnaressursse, mis on turismi arendamise võtmeelement, säilitades olulised ökoloogilised protsessid ja aidates kaasa loodusliku

pärandi ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele; austama kohalike kogukondade sotsiaalkultuurilist autentsust, säilitama nende ehitatud ja

elavat kultuuripärandit ning traditsioonilisi väärtusi ning aitama kaasa kultuuridevahelise mõistmisele ja sallivusele; tagama elujõulise, pikaajalise

majandustegevuse, pakkudes sotsiaal-majanduslikku kasu kõigile sidusrühmadele, mis on õiglaselt jaotatud, sealhulgas stabiilseid töökohti ja

sissetuleku teenimise võimalusi ning sotsiaalteenuseid kohalikele kogukondadele ning aitama kaasa vaesuse vähendamisele.138

138 The Global Sustainable Tourism Council. (n.d.). GSTC Glossary of Sustainable Tourism Terms. https://www.gstcouncil.org/gstc-criteria/glossary/ (vaadatud 29.08.2024).

90

Külastaja (ingl visitor) on reisija, kes reisib oma tavapärasest elukeskkonnast väljaspool asuvasse peamisse sihtkohta vähem kui aastaks ja mis

tahes põhieesmärgil (sealhulgas ärilisel, meelelahutuslikul või muul isiklikul eesmärgil), v.a külastatava koha residendist ettevõtja juures

töötamise eesmärgil; mõiste hõlmab nii ööbimisega külastajaid (ehk mitmepäevakülastaja, ingl overnight visitor) kui ka ühepäevakülastajaid

(ingl a same-day visitor või excursionist).139 ,140 Selgitus: kui külastaja ööbib Eestis, siis tema on ühtlasi ka turist; kui külastaja ei ööbi Eestis, siis

tema ei ole turist, vaid ühepäevakülastaja.

Lisandväärtus (ingl value added) on toodang rahalises väärtuses, millest on maha arvatud toodangu valmistamiskulud.141 See on lisandunud

väärtus, igas väärtuskasvu protsessi aktis tootele lisanduv väärtus; tootele mingis tootmis- või käibeprotsessis lisanduv väärtus, mis peegeldub

tema hinna kasvus ning korvab kõiki tööjõukasutamisega seotud lülisid, samuti kasumit.142 Statistikaamet arvutab lisandväärtust kvartalite lõikes lihtsama valemi alusel, nimetades näitajat puhtaks lisandväärtuseks143:

müügitulu – kulud kokku + tööjõukulud. Aastast näitajat nimetusega lisandväärtus arvutatakse järgmise valemi alusel144:

müügitulu + muud äritulud (v.a kasum põhivara müügist ja ümberhindlusest, tulu põhivara sihtfinantseerimisest) – kulud kokku – muud ärikulud (v.a kahjum põhivara müügist ja ümberhindlusest) + tööjõukulud + kulum + lõpetamata ja valmistoodangu varude muutus (aruandeaasta lõpu ja alguse vahe) + oma tarbeks valmistatud põhivara.

Majutatu (ingl accommodated tourist) on turist ehk ööbiv külastaja, kes veedab vähemalt ühe öö majutuskohas.145 Selgitus: kui üks ja sama turist

ööbib reisi ajal kahes majutuskohas, siis statistikas kajastub kaks majutatut.

139 United Nations. (2008). International Recommendations for Tourism Statistics. United Nations. Department of Economic and Social Affairs Statistics Division. https://unstats.un.org/unsd/publication/seriesm/seriesm_83rev1e.pdf (vaadatud 21.08.2024). 140 Euroopa Komisjon. (2008). Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr …/… EUROOPA TURISMISTATISTIKA KOHTA. Bru ssel 29.3.2010. KOM(2010)117 lo plik. 2010/0063 (COD). https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2010:0117:FIN:ET:PDF (vaadatud 22.08.2024). 141 Statistikaamet. Metoodika ja kvaliteet. ESMS metaandmed. Ettevõtete majandusnäitajad (aasta). https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/20300#3- Statistika-esitus-2 (vaadatud 22.08.2024). 142 Eesti Keele Instituut. (n.d.). lisandva a rtus. Ametniku soovitussõnastik. https://arhiiv.eki.ee/dict/ametnik/index.cgi?Q=lisandv%C3%A4%C3%A4rtus (vaadatud 16.09.2024). 143 Kirjavahetus Statistikaametiga. 30.08.2024. 144 Kirjavahetus Statistikaametiga. 30.08.2024. 145 Statistikaamet. Metoodika ja kvaliteet. ESMS metaandmed. Majutustegevus. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/22101#3-Statistika-esitus-2 (vaadatud 21.08.2024).

91

Majutusettevõte (ingl accommodation establishment) on vastavalt turismiseaduse § 17 lg 1 kohaselt majandusüksus, mille kaudu ettevõtja oma

majandus- või kutsetegevuse raames osutab majutusteenust.146 Turismiseaduse § 17 lg 2 kohaselt on majutusteenus ajutise ööbimisvõimaluse

pakkumine ja § 17 lg 3 kohaselt ei loeta majutusteenuseks: ettevõtja poolt temale kuuluva vara arvel temaga töö- või teenistussuhetes olevate

isikute majutamist; majutamist, mille puhul sõlmitakse eluruumi üürileping; õppeasutuse poolt õppeasutuses õppivate või töötavate isikute

majutamist; majutamist reisijateveoteenuse osutamiseks kasutatavas transpordivahendis; erakordsetes tingimustes ööbimise võimaldamist

elamuse saamise eesmärgil (vabas looduses, onnis, parvel jms).147 Turismiseaduse § 18 lg 1 kohaselt on majutusettevõtete põhilised liigid hotell,

motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla või -laager, puhkemaja, külaliskorter ja kodumajutus.148 Sellest definitsioonist lähtub ka Statistikaamet

andmete kogumisel, kuid eesti keeles kasutab ta mõistet majutuskoht149. Selgitus: tuleb eristada kahte mõistet; üks on ettevõtja, mis on

füüsilisest isikust äriühing (nt osaühing, aktsiaselts), ja teine on ettevõte, mis on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb; kui üks ettevõtja

osutab majutusteenust kolmes linnas asuva hotelli kaudu, siis see tähendab kolme majutusettevõtet ehk kolme majutuskohta ja statistikas

kajastuvad andmed iga majutusettevõtte ehk majutuskoha kohta eraldi. 2024. aasta seisuga kogutakse Eesti andmeid vähemalt viie voodikohaga

majutusettevõtete ehk majutuskohtade kohta.

Majutuskoht (ingl accommodation establishment) – vt majutusettevõtte definitsiooni.

Reisimine (ingl travel) viitab reisijate tegevusele.150 Reisija (ingl traveller) on isik, kes liigub erinevate geograafiliste asukohtade vahel, ükskõik

mis eesmärgil ja kestusega.151 Külastaja on teatud tüüpi reisija ja seega on turism reisimise alamkategooria.152

Reisiteenused ehk reisiteenuste eksport (ingl travel või travel item või travel credits) on mõiste, mida kasutatakse riigi maksebilansi koostamisel,

et hinnata riigi vaadeldava perioodi jooksul sooritatud majandustehinguid ülejäänud maailmaga. Eesti Panga definitsiooni järgi hõlmavad

reisiteenused välisriigi külastamisel reisija poolt oma tarbeks või kingituseks omandatud kaupu ja teenuseid, sh kohaliku transpordi kasutamist.

Siin ei kajastata rahvusvahelist transporti (reisijatevedu), edasimüügiks omandatud kaupu ning väärtuskaupu (nt juveelitooted, kunstiväärtused,

146 Turismiseadus (10.02.2023). Riigi Teataja I. Kasutatud 29.08.2024, https://www.riigiteataja.ee/akt/110022023034?leiaKehtiv 147 Turismiseadus (10.02.2023). Riigi Teataja I. Kasutatud 29.08.2024, https://www.riigiteataja.ee/akt/110022023034?leiaKehtiv 148 Turismiseadus (10.02.2023). Riigi Teataja I. Kasutatud 29.08.2024, https://www.riigiteataja.ee/akt/110022023034?leiaKehtiv 149 Statistikaamet. Metoodika ja kvaliteet. ESMS metaandmed. Majutustegevus. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/22101#3-Statistika-esitus-2 (vaadatud 21.08.2024). 150 United Nations. (2008). International Recommendations for Tourism Statistics. United Nations. Department of Economic and Social Affairs Statistics Division. https://unstats.un.org/unsd/publication/seriesm/seriesm_83rev1e.pdf (vaadatud 21.08.2024). 151 United Nations. (2008). International Recommendations for Tourism Statistics. United Nations. Department of Economic and Social Affairs Statistics Division. https://unstats.un.org/unsd/publication/seriesm/seriesm_83rev1e.pdf (vaadatud 21.08.2024). 152 UN Tourism. Glossary of tourism terms. https://www.unwto.org/glossary-tourism-terms (vaadatud 21.08.2024).

92

autod, mis kajastatakse kaupade kirjel).153 Eesti Panga definitsioon lähtub definitsioonist Rahvusvahelise Valuutafondi maksebilansi ja

rahvusvahelise investeerimispositsiooni käsiraamatus.154

Säilenõtkus või resilientsus (ingl resilience) on võime edukalt kohaneda ja areneda märkimisväärselt raskes, riskirohkes keskkonnas,155 ehk see

on süsteemi võime absorbeerida häireid (ehk vastu seista välistele või sisemistele šokkidele) ning õppida ja kohaneda keerulistel aegadel, et

kasvada ja muutuda dünaamilisemaks.156,157,158

Süsinikuneutraalsus või CO2-neutraalsus (ingl carbon neutrality) tähendab tasakaalu CO2-heite ja atmosfäärist süsinikdioksiidi sidumise

vahel; netonullheite saavutamiseks peavad kõik kasvuhoonegaaside heited üle maailma olema tasakaalustatud süsiniku sidumisega.159

Tavapärane elukeskkond (ingl usual environment) on geograafiline piirkond (mis ei pruugi olla ühtne), kus isik teostab oma igapäevaseid

tegevusi160; on geograafiline piirkond, mis ei pruugi olla ühtne, kus isik teeb oma tavapäraseid igapäevaseid toiminguid ja mille iseloomustamiseks

kasutatakse järgmisi kriteeriume: halduspiiride ületamine või kaugus põhielukohast, külastuse kestus, sagedus ja eesmärk.161

Teadmuspõhine või teadmistepõhine (ingl knowledge-based) on see, mis põhineb ideede ja informatsiooni kasutamisel.162

Turism (ingl tourism) viitab külastajate tegevusele.163 Lähtudes külastaja definitsioonist on turism tegevus, mille käigus külastajad reisivad oma

tavapärasest elukeskkonnast väljaspool asuvasse peamisse sihtkohta vähem kui aastaks ja mis tahes põhieesmärgil (sealhulgas ärilisel,

meelelahutuslikul või muul isiklikul eesmärgil), v.a külastatava koha residendist ettevõtja juures töötamise eesmärgil.164,165

153 Eesti Pank. Statistika. Välissektori statistika. Maksebilanss. Kvartali maksebilanss. Mõisted. https://statistika.eestipank.ee/#/et/d/436/moisted-metoodika/1799 (vaadatud 21.08.2024). 154 International Monetary Fund. (2009). Balance of Payments and International Investment Position Manual. Sixth Edition (BPM6). https://www.imf.org/external/pubs/ft/bop/2007/pdf/bpm6.pdf (vaadatud 22.08.2024). 155 Eesti Keele Instituut. (n.d.) sa ileno tkus, resilientsus. Haridussõnastik. https://arhiiv.eki.ee/dict/haridus/index.cgi?Q=s%C3%A4ilen%C3%B5tkus (vaadatud 16.09.2024). 156 Holladay, P. J. (2018). Destination Resilience and Sustainable Tourism Development. Tourism Review International, 22(3), 251–261. https://doi.org/10.3727/154427218X15369305779029 157 Holling, C. S. (1973). Resilience and stability of ecological systems. Annual Review of Ecology and Systematics, 4(1), 1–23. https://www.jstor.org/stable/2096802 158 Holling, C. S. (1996). Engineering resilience versus ecological resilience. In P. Schulže (Ed.), Engineering within ecological constraints (pp. 31–44). National Academy Press. 159 Euroopa Parlament. Mis on süsinikuneutraalsus ja kuidas seda saavutada aastaks 2050? Avaldatud 04.10.2019, viimati uuendatud 13.04.2023. https://www.europarl.europa.eu/topics/et/article/20190926STO62270/mis-on-susinikuneutraalsus-ja-kuidas-seda-saavutada-aastaks-2050 (vaadatud 16.09.2024). 160 United Nations. (2008). International Recommendations for Tourism Statistics. United Nations. Department of Economic and Social Affairs Statistics Division. https://unstats.un.org/unsd/publication/seriesm/seriesm_83rev1e.pdf (vaadatud 21.08.2024). 161 Euroopa Komisjon. (2008). Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr …/… EUROOPA TURISMISTATISTIKA KOHTA. Bru ssel 29.3.2010. KOM(2010)117 lo plik. 2010/0063 (COD). https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2010:0117:FIN:ET:PDF (vaadatud 22.08.2024). 162 Cambridge University Press & Assessment. (n.d.). knowledge-based. Cambridge Business English Dictionary. https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/knowledge-based (vaadatud 16.09.2024). 163 United Nations. (2008). International Recommendations for Tourism Statistics. United Nations. Department of Economic and Social Affairs Statistics Division. https://unstats.un.org/unsd/publication/seriesm/seriesm_83rev1e.pdf (vaadatud 21.08.2024). 164 Eurostat. (2014). Statistics Explained. Tourism Glossary. Glossary: Tourism. https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Glossary:Tourism (vaadatud 22.08.2024). 165 Euroopa Komisjon. (2008). Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr …/… EUROOPA TURISMISTATISTIKA KOHTA. Bru ssel 29.3.2010. KOM(2010)117 lo plik. 2010/0063 (COD). https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2010:0117:FIN:ET:PDF (vaadatud 22.08.2024).

93

Turismiarendusorganisatsioon või turismisihtkoha arendusorganisatsioon või turismisihtkohtade arendusorganisatsioon (ingl

destination management organization, DMO) on juhtiv organisatsiooniline üksus, mis võib hõlmata erinevaid ametiasutusi, sidusrühmi ja

spetsialiste ning soodustab turismisektori partnerlusi ühise sihtkoha visiooni saavutamiseks; turismiarendusorganisatsioonide juhtimisstruktuurid

varieeruvad üksikust avalikust ametiasutusest avaliku ja erasektori partnerlusmudelini, mille peamine roll on algatada, koordineerida ja hallata

teatud tegevusi, nagu turismipoliitikate elluviimine, strateegiline planeerimine, tootearendus, reklaamimine ja turundus ning konverentsibüroo

funktsiooni täitmine; turismiarendusorganisatsioonide ülesanded võivad erineda riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, sõltuvalt praegustest

ja potentsiaalsetest vajadustest ning avaliku halduse detsentraliseerimise tasemest; igal turismisihtkohal ei pruugi olla

turismiarendusorganisatsiooni.166 Eestis on turismisihtkohtade juhtimisorganisatsioonide sihtfinantseerimise programmis167 kasutusel mõiste

„turismisihtkohtade arendusorganisatsioon“ ning see on defineeritud kui „sihtkohtade strateegiliseks juhtimiseks, arendamiseks ja turundamiseks

loodud organisatsioon või koostöömudel, mis koostöös teiste piirkonna turismisektori osapooltega planeerib, koordineerib ja viib ellu sihtkoha

arendus- ja turundustegevusi ning panustab toetava keskkonna loomisse. DMO koostöömudeli toimimine põhineb avaliku ja erasektori koostööl

ning DMO ühistegevuste planeerimisse ja elluviimisse on kaasatud avaliku ja erasektori esindajad“. Kasutatakse ka mõistet sihtkoha arendus- ja

turundusorganisatsioon (ingl Destination Marketing and Management Organization, DMMO).

Turismisihtkoht või lühidalt sihtkoht (ingl vastavalt tourist destination ja destination):

• Vastavalt Springeri turismi entsu klopeediale168 on turismisihtkoht geograafilisest vaatenurgast la htuvalt kindel koht, mida turist plaanib ku lastada;

turismisihtkoht erineb turisti tavapa rasest elukeskkonnast; tavaliselt ma ngivad valiku tegemisel olulist rolli looduslikud ja inimtekkelised atraktsioonid;

terminit kasutatakse erinevate mo o tkavade asukohtade kirjeldamiseks alates u ksikust kuurordist kuni linnani, riigini vo i isegi mandrini; konkreetne reis

algab la htekohast, liigub la bi transiidipiirkonna ja jo uab u hte vo i mitmesse sihtkohta.

• U lemaailmne kestliku turismi no ukogu (The Global Sustainable Tourism Council, GSTC) defineerib turismisihtkohta (ingl destination) kui geograafilist ala,

mis ho lmab ko iki teenuseid ja taristut, mis on vajalikud konkreetse turisti vo i turismisegmendi kohal viibimiseks.169

• Maailma Turismiorganisatsioon (UN Tourism) kasutab mo isteid peamine sihtkoht vo i turismireisi peamine sihtkoht (ingl vastavalt main destination, the main

destination of a tourism trip), defineerides seda kui ku lastatavat kohta, mis on reisiotsuse tegemise keskne po hjus; kui ku lastaja ei suuda sellist kohta

tuvastada, ma a ratakse peamine sihtkoht kui koht, kus ta veetis oma reisi jooksul ko ige rohkem aega; kui ka sellist kohta ei ole vo imalik tuvastada, siis

ma a ratakse peamine sihtkoht kui koht, mis asub ko ige kaugemal tema tavapa rasest elukohast.170

166 UN Tourism. Glossary of tourism terms. https://www.unwto.org/glossary-tourism-terms (vaadatud 21.08.2024). 167 Ettevo tluse ja Innovatsiooni SA. (2022). Turismisihtkohtade juhtimisorganisatsioonide sihtfinantseerimise programm. 11-3/22/2724. 17.10.2022. https://eas.ee/wp- content/uploads/2022/12/turismisihtkohtade-juhtimisorganisatsioonide-sihtfinantseerimise-programm-1.pdf (vaadatud 29.08.2024). 168 Flores, A., & Scott, N. (2016). Destination. In J. Jafari & H. Xiao (Eds.), Encyclopedia of Tourism (pp. 249–252). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-319-01384-8_51 169 The Global Sustainable Tourism Council. (n.d.). GSTC Glossary of Sustainable Tourism Terms. https://www.gstcouncil.org/gstc-criteria/glossary/ (vaadatud 29.08.2024). 170 United Nations. (2008). International Recommendations for Tourism Statistics. United Nations. Department of Economic and Social Affairs Statistics Division. https://unstats.un.org/unsd/publication/seriesm/seriesm_83rev1e.pdf (vaadatud 21.08.2024).

94

Turismiteenuste eksport on mõiste, mida kasutatakse hindamaks Eestis turismi panust Eesti eksporti koos rahvusvahelise transpordi

teenustega. Turismiteenuste eksport on reisiteenuste eksport, millele lisandub rahvusvahelise transpordi kasutamine (reisijatevedu

meretranspordiga, õhutranspordiga, raudteel, maanteel ja sisevetel) ekspordi perspektiivist. Turismiteenuste eksport erineb mõistest

„turismiteenuste müük“ (ingl sale of touring services), mis on reisibüroode kaudu või otse reisikorraldajatelt elanikkonnale või äriklientidele reiside,

reisi-, transpordi- ja majutusteenuste müük, valmisreiside korraldamine ja koostamine ning müük, muud reisimisega seotud teenused, k.a

reserveerimine, giiditeenus ja turismi propageerimine.171 Selgitus: turismiteenuste müügi puhul on eespool mainitud Eesti ettevõtjate poolt

müüdud teenused, mille puhul ei eristata eksporti ega importi.

Turismitoode (ingl tourism product) on kombinatsioon materiaalsetest ja mittemateriaalsetest elementidest, nagu looduslikud, kultuurilised ja

inimtekkelised ressursid, atraktsioonid, rajatised, teenused ja tegevused kindla huvipunkti ümber, mis moodustab sihtkoha turunduse keskme ja

loob tervikliku külastajakogemuse, hõlmates ka emotsionaalseid aspekte potentsiaalsetele klientidele; turismitoode on hinnastatud ja müüakse

turustuskanalite kaudu ning sellel on elutsükkel.172

Turist (ingl tourist) (või ööbiv külastaja) (ingl overnight visitor) on külastaja (sisemine, sissetulev või väljaminev), kui tema reis sisaldab

ööbimist.173 Selgitus: turist on kas Eesti või välisriigi püsielanik, kes reisib Eesti piires ja veedab Eestis vähemalt ühe öö. Välisturist on välisriigi

püsielanik, kes reisib Eesti piires ja veedab Eestis vähemalt ühe öö. Siseturist on Eesti püsielanik, kes reisib Eesti piires ja veedab Eestis

vähemalt ühe öö.

Tööga hõivatud isikute arv (ingl persons employed) on kõik ettevõttes töötavad isikud olenemata nende töönädala pikkusest.174 Tööga hõivatud

isikute hulka kuuluvad: ettevõttes töötavad omanikud ja nende tasuta töötavad pereliikmed; täis- või osatööajaga töötajad, kes on töö eest tasu

saajate nimekirjas; isikud, kes töötavad väljaspool ettevõtet (turustuspersonal jt), kuid kuuluvad ettevõtte töötajate koosseisu ja on töö eest tasu

saajate nimekirjas; ajutiselt töölt puuduvad isikud (haiguslehel, tasulisel puhkusel või õppepuhkusel olijad, streikijad jt); hooajatöötajad,

praktikandid (õpipoisid) ja kodustöötajad, kes on töö eest tasu saajate nimekirjas; töövõtulepinguga töötavad isikud.175

171 Statistikaamet. Metoodika ja kvaliteet. ESMS metaandmed. Ettevõtete majandusnäitajad. Statistikatöö kood: 20007. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms- metaandmed/20007#3-Statistika-esitus-2 (vaadatud 16.09.2024). 172 UN Tourism. Glossary of tourism terms. https://www.unwto.org/glossary-tourism-terms (vaadatud 21.08.2024). 173 United Nations. (2008). International Recommendations for Tourism Statistics. United Nations. Department of Economic and Social Affairs Statistics Division. https://unstats.un.org/unsd/publication/seriesm/seriesm_83rev1e.pdf (vaadatud 21.08.2024). 174 Statistikaamet. Metoodika ja kvaliteet. ESMS metaandmed. Ettevõtete majandusnäitajad (aasta). https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/20300#3- Statistika-esitus-2 (vaadatud 29.08.2024). 175 Statistikaamet. Metoodika ja kvaliteet. ESMS metaandmed. Ettevõtete majandusnäitajad (aasta). https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/20300#3- Statistika-esitus-2 (vaadatud 29.08.2024).

95

Väliskülastaja (ingl foreign or international visitor) on välisriigi püsielanik, kes reisib Eesti piires.176

Ökomärgis (ingl eco-label või ecolabel) on ametlik sümbol, mis näitab, et toode on kavandatud põhjustama vähem kahju keskkonnale võrreldes

sarnaste toodetega.177 See on märgis, mis paigutatakse toote pakendile või e-kataloogidesse ja mis aitab tarbijatel ja institutsionaalsetel ostjatel

kiiresti ja lihtsalt tuvastada tooteid, mis vastavad konkreetsetele keskkonnatulemuslikkuse kriteeriumidele ja on seetõttu peetud

keskkonnasõbralikumaks; ökomärgiseid võivad omada või hallata valitsusasutused, mittetulunduslikud keskkonnaorganisatsioonid või erasektori

üksused.178 Eesti Kliimaministeeriumi veebilehel on ökomärgis defineeritud kui tähis, mis kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust.179

Ööbimiste arv (ingl number of nights spent) on ööde arv, mille külastaja tegelikult veedab (ööbides või viibides) majutuskohas või mille jooksul

ta on sinna sisse registreeritud (füüsiline kohalolek ei ole oluline). Ööbimiste arv on tavaliselt suurem kui majutatute arv, sest üks majutatu võib

ööbida mitu ööd.180

176 Statistikaamet. Metoodika ja kvaliteet. ESMS metaandmed. Majutustegevus. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/22101#3-Statistika-esitus-2 (vaadatud 21.08.2024). 177 Cambridge Dictionary. Eco-Label. https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/eco-label (vaadatud 29.08.2024). 178 United States Environmental Protection Agency. (2024). Introduction to Ecolabels and Standards for Greener Products. https://www.epa.gov/greenerproducts/introduction-ecolabels-and-standards- greener-products (vaadatud 29.08.2024). 179 Kliimaministeerium. (2024). Euroopa Liidu ökomärgis. https://kliimaministeerium.ee/et/el-okomargis (vaadatud 29.08.2024). 180 Statistikaamet. Metoodika ja kvaliteet. ESMS metaandmed. Majutustegevus. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/22101#3-Statistika-esitus-2 (vaadatud 21.08.2024).

96

Lisa 15: Meetodiraport - Turismi pikk vaade ja tulevikeseire

meetodid

Turismi pika vaate loomisel lähtusime strateegilise tulevikeseire (strategic foresight)

metoodikast, mis aitas luua visiooni, mis arvestab erinevate mõjutegurite ja võimalike

tulevikega. Erinevalt traditsioonilistest plaanimismeetoditest, mis võivad keskenduda kitsalt

teadaolevatele pikaajalistele väljakutsetele ja eelnevalt seatud eesmärkidele, võimaldab

strateegiline tulevikuseire uurida laiemat muutuste spektrit, sealhulgas ka ootamatuid ja

radikaalseid arenguid.

Protsessi olulisteks põhimõteteks olid kaasamine ja koosloomelisus, mille kaudu püüdsime

tagada, et lõplik visioon peegeldaks laia osalejate ringi ootusi ja huve. Meie lähenemine

tugines arusaamale, et mitmekesised perspektiivid ja ühine õppimine loovad tugeva aluse

tasakaalustatud ja tulevikku vaatavale visioonile. Pika vaate loomiseks korraldasime

(veebi)seminare ja töötubasid, kus osalesid turismisektori ettevõtjad, erialaliidud ja

poliitikakujundajad. See osalusprotsess aitas meil koguda olulist teavet ja ideid suurelt hulgalt

valdkonnas igapäevaselt tegutsevatelt inimestelt, mis aitas luua visiooni, mis peaks neid endid

kõnetama.

Mis on strateegiline tulevikeseire?

Strateegiline tulevikeseire on oskus ja võimekus ette kujutada erinevaid võimalikke tulevikke

ning valmistuda nende jaoks juba praegu (OECD OPSI). Selle lähenemise eesmärk on

suurendada meie valmidust võimalikeks eesootavateks väljakutseteks, et teha teadlikumaid

ja strateegilisemaid otsuseid. Tulevikeseire protsessis lähtume tänastest teadmistest,

ootustest ja projektsioonidest, uurides meile praegu olulisi küsimusi tuleviku kohta. Seega

tulevikeseire protsessis ei ole tulevik mingi kauge aja pärast täituv või mittetäituv ennustus,

vaid loodavad tulevikud on praegu.

Meil ei ole õigeid ja valesid tulevikke. Ei ole niivõrd oluline tulevikega „täppi

panna“, vaid see, et uue teadmise pinnalt täna tegutseksime

Tulevikeseire kui abimees volatiilses, mitmetimõistetavas, ebamäärases ja

kompleksses maailmas

Erinevaid tulevikuolukordi on võimalik tänaste andmete põhjal prognoosida, kuid tuleviku

kohta meil andmeid ei ole. Keerukas ja sagedaste kriisidega maailmas on meil vaja

prognoosidele täiendavaid tööriistu, mis aitaksid olla valmis ka vähem tõenäolisteks

olukordadeks. Külma sõja järel hakkas levima arusaam, et maailm on senisest keerukam ja

ees ootavaid muutuseid on üha raskem prognoosida. Kasutama hakati VUCA-maailma

lähenemist, mille kohaselt tuleb juhtimisotsuseid vastu võtta volatiilses (volatile),

ebamäärases (uncertain), kompleksses (complex) ja mitmetimõistetavas (ambiguous)

keskkonnas.

97

Tulevikeseire roll on siin oluline, sest:

- Meil ei ole andmeid tuleviku kohta, kõik meie andmed pärinevad minevikust. Küll aga

saame erinevaid tulevikeolukordi andmepõhiselt mudeldada

- VUCA-maailmas peame vaatama asju laiemalt ehk kasutama stsenaariume

- Mineviku tundmine on selles protsessis oluline, et mõista korduvaid mustreid

Tulevikeseire eripäraks on lisaks üksikute trendide mõistmisele ka üldisem vaade. „,Uus

normaalsus“ pole tabatav üksikute trendide prognoosimisega. Vajalik on üleminek

prognoosimiselt stsenaariumidele ehk „,mõtlemise ümberraamistamisele (reframing)“

(Ramirez ja Wilkinson, 2018).

Kasutame sõna tulevikud mitmuses, sest tulevikeseire protsessis on meie ees lõputu arv

erinevaid tulevikke – võimalikud, tõenäolised, vähemtõenäolised, eelistatud, mitte-eelistatud.

Nii võime tulevikest mõelda justkui koonusest, milles võimalike meid ees ootavate

olukordade spekter aja jooksul üha laieneb koos erinevate ohtude ja võimalustega (vt joonis

16).

Joonis 16. Tulevikekoonus. Allikas: https://www.researchgate.net/figure/The-futures-cone-

by-Voros_fig2_325659053

98

Tulevikemõtlemine on ka üks kolmest igale inimesele olulisest mõtlemistüübist, mida toob

välja Maailma Majandusfoorum181 muutuvas maailmas kohanemiseks vajaliku oskusena.

Teised kaks on eksponentsiaalne mõtlemine ehk oskus ette kujutada tänaste signaalide

võimendumist olulisteks trendideks ja süsteemmõtlemine, ehk erinevate seoste ja ristmõjude

mõistmine (vt joonis 17). Sageli kasutatakse ka tulevike kirjaoskuse (futures literacy) sõna,

mis tähistab „võimekust kujutleda mitmekülgseid erinevaid tulevikke ning kasutada tulevikke

läätsedena praeguse hetke uuena nägemisel“ (UNESCO). Hiljuti on kasutusele tulnud

tuleviketeadlikkuse (futures consciousness) termin, mille osaks on viis dimensiooni:

ajaperspektiiv, agentsus, avatus alternatiividele, süsteemitunnetus, mure teiste pärast. Need

on omadused, mida igaüks saab harjutada ja mille valdamise taset on võimalik mõõta.

Tulevikeseire on seega arendatav võimekus või oskus, mitte pelgalt alguse ja lõpuga

protsess või ainult dokument. Ka turismi pika vaate protsessis käsitlesime tulevikeseiret kui

oskust, mida õppisime koos läbi erinevate meetodite kasutamise ja nende kättesaadavaks

tegemise huvilistele.

Joonis 17. WEF joonis vajalikest mõtlemistüüpidest. Allikas: Why strategic foresight is

essential for future preparedness | World Economic Forum)

Kohanemisvõime, ennetamine ja parem tulevikuks valmisolek ongi peamised põhjused, miks

tulevikeseire on viimastel aastatel mitmete globaalsete kriiside taustal hoogu kogunud.

Tulevikumõtlemine on olnud inimestele omane juba pikka aega, kuid tänapäevane

süsteemsem tulevikeseire areng sai alguse pärast II maailmasõda stsenaariummeetodi

loomisega RAND korporatsiooni eestvedamisel. Sarnaselt teistele distsipliinidele on ka

181 https://www.weforum.org/agenda/2023/02/strategic-intelligence-why-foresight-key-future- readiness/ (vaadatud 05.11.2024)

99

tulevikeseires välja kujunenud erinevad koolkonnad, kuid üha rohkem räägitakse vajadusest

lisaks eksperdipõhistele meetoditele kaasata tulevikeseire protsessi valdkonna asjatundjaid ja

tavainimesi. Selle arusaama järgi on tulevik igaühe oma ja läbi tulevikeseire tekkiv agentsus

tuleviku osas aitab kaasa sellele, et igaüks leiab võimaluse anda oma panus keerukate

probleemide (kobarprobleemid, nurjatud probleemid) lahendamisse. Kaasava tulevikeseire

eeliseks on ka võimalus läbi protsessi näha erineva taustaga inimeste vaatenurki ja luua täna

rohkemate inimestega arvestavaid lahendusi tulevikuks. Nii on üks kaudseid eesmärke oma

kolleegide või valdkonnas tegutsevate inimeste mõttemustrite mõistmine. Turismi pika vaate

loomisel oli kaasav tulevikeseire protsess ainumõeldav viis, sest visioon peaks olema kõikide

turismivaldkonnas tegutsevate inimeste ühine pingutus ning looma motivatsiooni selle nimel

tööd teha. Samuti vähendab selline lähenemine tõenäosust, et piiratud ringi ekspertide ja

otsustajate osalusel valminud protsess taastoodab tänaseid võimustruktuure ja ebavõrdsust.

Tulevikeseire eesmärgid:

- Küsida “Mis oleks kui…?” küsimusi ehk avastada

- Testida oma tegutsemise tulevikekindlust ehk otsustada

- Mõista oma vaikimisi eelduseid ja mõttemustreid tuleviku kohta

- Näha ja mõista nähtuste omavahelisi seoseid

- Tuua lauale ebamugavad küsimuse

- Luua uusi lahendusi, tooteid, teenuseid

Tulevikeseire kasutamise eesmärgid võivad olla väga mitmekülgsed: jõuda samale

arusaamale erinevatest ees ootavatest tõenäolistest ja vähem tõenäolistest olukordadest,

ennetada mingite ees ootavate olukordade realiseerumist, leida ühine visioon, mõista teiste

mõttemustreid ja ootuseid. Pika vaate protsessis oli kõikidel eesmärkidel oluline roll, et jõuda

hea arusaamani Eesti turismi pikaajalistest ühistest eesmärkidest ja panna paika

tulevikekindel tegevusplaan.

Turismi pika vaate protsessis kasutatud tulevikeseire meetodid

Strateegilise tulevikeseire meetodeid võib kokku loendada sadu, kuid meie valisime meetodid,

mis aitasid meil läbi teha protsessi kolmes etapis: I) Avastamine – leidsime, millised trendid

meid täna enim mõjutavad ja kuhu oleme liikumas; II) Kujutlemine – stsenaariumide ja

visiooni loomine; III) Otsustamine – mida peaks täna tegema, et liikuda enda soovitud tuleviku

suunas. Meie valitud meetodid aitasid meil teha läbi teekonna erinevatesse turismi tulevikesse

ja jõuda sealt tagasi tänasesse päeva

I) Avastamine – teekond tulevikesse

Tulevikeseire protsessi esimene etapp on üldjuhul oleviku avastamine – mõistmine, kus oleme

praegu ja kuhu oleme suundumas. Selle etapi eesmärk on mõista globaalseid ja kohalikke

trende ja signaale, mis turismi tulevikku kujundavad. Turismi pika vaate protsessis toimus

kaasavates seminarides ja küsitluses trendi- ja signaaliseire. Trende uurisime ka erinevatele

andmeallikatele tuginedes turismi teemalehtede koostamisel.

100

1. Trendi- ja signaaliseire

Trendiseire esimese sammu viisime läbi koos turismivaldkonnas tegutsejatega kolmel

veebiseminaril ja valideerides tulemusi veebiküsitluse käigus. Töös kasutasime eeskujuna

signaaliradari meetodit182. Esmalt palusime osalejatel loetleda turismivaldkonda mõjutavaid

trende ja signaale STEEPLE raamistikus, mis toob välja sotsiaalsed (S ehk social),

tehnoloogilised (T ehk technological), majanduslikud (E ehk economic), keskkonnaga seotud

(E ehk environmental), poliitilised (P ehk political), õiguslikud (L ehk legal) ja eetilised (E ehk

ethical) suundumused.

Seejärel palusime koos hinnata trendide meeldivust ja mõju ning seada need mõju ja

tõenäosuse tugevuse järgi trendiradarile. Osalejad koostasid digitaalsel töölehel oma

tulemustest trendiradari (vt joonis 18).

Joonis 18. Näide trendiseminari grupiarutelu tulemusest – trendiradar

Tulevikeratas (futures wheel)

Tulevikeratas on üks lihtsamaid, kuid kõnekamaid tulevikeseire meetodeid, sobides hästi

vahesammuks trendianalüüsi ja tulevike kujutlemise etappide vahel. Selle meetodi abil

harjutame oskust ette kujutada, mida võiks mõne trendi või signaali olulisemaks muutumine

kaasa tuua. Tulevikeratast saab kasutada ka spekulatiivsete stsenaariumide loomisel.

Spekulatiivsed stsenaariumid on tulevikuvisioonid, mis kujutavad olukordi, mis erinevad

oluliselt praegusest hetkest ja mida peetakse vähem tõenäoliseks. Need stsenaariumid

182 https://www.goodmorningapril.com/wp-content/uploads/2023/04/Futures-of-Work-Horizon-

Scanning-Document-2023_final.pdf (vaadatud 05.11.2024)

101

võimaldavad meil uurida, millised praegusest hetkest erinevad olukorrad võivad tekkida, kui

mõni trend või signaal tugevneb.

Tulevikeratta loomiseks valivad töötoas osalejad ühe huvipakkuva trendi või signaali ning

uurivad selle võimalikku mõju oma teemale. Nad kaardistavad otsesed ja kaudsed mõjud, mis

võiksid tuleneda signaali tugevnemisest (vt joonis 19). Oluline on märkida, et mõjuahelad ei

pea olema omavahel koherentsed, kuna eesmärk on julgustada osalejaid mõtlema võimalikult

avaralt ja loovalt.

Joonis 1. Tulevikeratta tööleht

II) Kujutlemine – alternatiivsed stsenaariumid ja visioon

Tulevikeseire teine etapp on meetodid, mis uurivad alternatiivseid tulevikke. Selle etapi käigus

selgitame, millised on meie huviteema tõenäolised, vähemtõenäolised, soovitud ja mitte-

eelistatud tulevikud. Turismi pika vaate töös kasutasime selles etapis stsenaariumide loomist,

viisime läbi visiooniseminari ning uurisime turismi tulevike metafoore. Need sammud

kujutlemise etapis koosnesid mitmest erinevast meetodist.

Stsenaariumid

Stsenaariumimeetodeid on olemas kümneid, kui mitte sadu erinevaid, mistõttu ei ole siin

kirjeldatud meetod universaalne. Stsenaariumide üldine eesmärk on aidata mõista, millised

erinevad tulevikuolukorrad võivad meid ees oodata ja milliseid väljakutseid need võivad kaasa

tuua. Need meetodid aitavad süsteemsemalt mõelda, kuidas saaksime täna paremini nendeks

olukordadeks valmis olla. Kuigi üksikute trendide võimaliku arengu uurimine on samuti oluline,

102

arvestab stsenaariumimeetod erinevate teemade omavahelisi ristmõjusid, sealhulgas

võimalikke tagasilööke ja ebameeldivaid arenguid.

Turismi pika vaate stsenaariumitöötoas lähtusime trendianalüüsi etapi tulemustest ning

alustasime turismi tuleviku võtmetegurite (key drivers) ja olulisemate määramatute tegurite

(key uncertainties) kaardistamisest. Võtmetegurid on olulised jõud või mõjurid, mis mõjutavad

oluliselt uuritava teema arengusuunda ja tulevikuväljavaateid. Määramatud tegurid on

võtmetegurid, millel on suur mõju tulevikule, kuid mille puhul võivad võimalikud arengusuunad

olla väga erinevad. Lihtsuse huvides nimetasime neid oma töös pingeteks.

Stsenaariumiseminaris defineerisime pingete peamised teemad ja nende võimalikud

tulevikuolekud, millest meie töös jäi esialgu sõelale viis olulisemat pinget (vt joonis 20).

Joonis 20. Näide määramatutest teguritest turismi pika vaate stsenaariumiseminari tulemusel

(vajab ilusamat kujundust)

Stsenaariumiseminari tulemuste analüüsi käigus kujunes algselt välja neli Eesti turismi

tulevikustsenaariumi, mida täpsustasime ja täiendasime lisaarutelude käigus. Lõpuks

keskendusime kolmele meid enam kõnetanud stsenaariumile.

Visioon

Eesti turismi visiooni kujundamiseks kasutasime töötoas mitmete meetodite kombinatsiooni.

Esmalt tutvustasime osalejatele kogutud taustainfot ja loodud turismistsenaariume. Esimese

harjutusena kasutasime kasutajakeskse disaini valdkonda kuuluvat empaatiakaardi

meetodit. Osalejad jagati nelja töörühma: ühendused, tööjõud, kestlikkus ja atraktiivne

sihtkoht. Seejärel kirjutasid osalejad, mida võiksid tulevikus tunda, teha, näha ja rääkida

külastajad, turismiettevõtjad ja kohalikud elanikud (vt joonis 21). Selle protsessi käigus hakkas

selguma eelistatud tulevik peamiste seotud inimrühmade vaatenurgast.

103

Joonis 21. Empaatiakaardi harjutuse tööleht

Seejärel palusime osalejatel oma töörühmades sõnastada kuni viis visioonipunkti ning

määratleda sammud nende saavutamiseks (vt joonis 22). Turismi pika vaate lõplikud

visioonipunktid sünteesisime visioonipäeva materjalide põhjal ning valideerisime need aprillis

toimunud kärajate päeval.

Joonis 22. Visioonipunktide ja julgete sammude sõnastamise tööleht

Tuleviku metafooride analüüs (causal layered analysis)

104

Futurist Sohail Inayatullah poolt loodud CLA (Causal Layered Analysis) meetod lähtub

põhimõttest, et enamik tavapäraseid tulevikeseire meetodeid ei süvene piisavalt uuritava

probleemi olemusse, mis võib viia pealiskaudse teemakäsitluse ja stsenaariumideni. CLA

meetodit võib kirjeldada kui tulevikeseire jäämäemeetodit, kuna see aitab näha teemade

pealispinna alla. Meetod keskendub esmalt meid huvitava teema põhjalikule analüüsile

tänasel hetkel, uurides seda neljas kihis: 1) teema; 2) süsteem; 3) kultuur ja 4) müüdid ja

metafoorid.

Esmalt kirjeldatakse, kuidas teemast üldiselt räägitakse – mida ütlevad ajalehed, ja millest

arutletakse omavahelistes vestlustes. Seejärel uuritakse teema pealispinna alla: milline on

struktuur ja süsteem, mis praegust käsitlust toetab; milline kultuur seda võimendab; ja lõpuks,

milline metafoor või müüt iseloomustab praegust olukorda? Pärast seda saavad osalejad

võimaluse kujundada uus ja soovitud tulevikumaailm, alustades sellest, millise metafooriga

nad tahaksid, et tulevikus uuritavat teemat iseloomustataks. Selle uue metafoori põhjal

kirjeldatakse visioonistsenaariumi kultuuri, süsteemi ja teemakäsitlust, liikudes analüüsiga alt

üles tagasi. Sageli kinnistatakse uus eelistatud stsenaarium ajalehepealkirjadega tulevikust.

Üks CLA meetodi olulisi eeliseid on see, et see aitab osalejatel jõuda juurprobleemide osas

ühisele arusaamale, vältides olukorda, kus lahendatakse erinevaid probleeme (vt joonis 23).

Joonis 23. Tulevike jäämäe meetodi ehk CLA tööleht

Näiteks selgus ühes turismi pika vaate protsessi käigus läbi viidud töötoas, kus uuriti

transpordi ja ühenduste teemat, et tulevikus võiksid transpordiühendused nii Eesti sees kui

rahvusvaheliselt toimida sarnaselt digitaalse voogedastusplatvormiga – pakkudes inimese

eelistustele vastavat, sujuvat ja kvaliteetset teenust.

III) Otsustamine – tulevikeks parem valmisolek täna

Selle etapi eesmärk on teha uue teadmise põhjal täna paremaid otsuseid. Kui oleme jõudnud

seisu, kus meil on loodud stsenaariumid ja/või visioon, saame mõelda, mida peaksime täna

tegema, et liikuda soovitud arengu suunas ja vältida ebasoovitavaid arenguid. Sageli

kasutatakse selleks tuuletunneli meetodit, mille abil hindame, kui hästi meie tänane strateegia

suudab toime tulla erinevate stsenaariumide realiseerumise korral. Turismi pika vaate puhul

105

oli meie eesmärgiks leida tänased pikaajalised uued tegevussuunad, mille selgitamiseks

sobivad hästi tulevike kolmnurga, tagasivaatava stsenaariumi ja mõju-keerukuse maatriksi

meetodid

Tulevike kolmnurk

Tulevike kolmnurk aitab meil mõista, mis tänases olukorras toetab meie liikumist eelistatud

tuleviku suunas ja mis meid tagasi hoiab (vt joonis 24). Kolmnurga kolm otspunkti tähistavad

järgmisi aspekte:

- Tuleviku tõmme – milline on eelistatav tulevik, kuhu tahame liikuda?

- Oleviku tõuge – millised on olulisemad trendid ja mustrid, mis juba viivad meid

eelistatud tuleviku suunas?

- Mineviku taak – millised on need takistused ja asjaolud, mis hoiavad meid minevikus

ja takistavad muutusi?

Neid aspekte arvesse võttes saame leida tänased tegevused või tegevussuunad, mis aitavad

liikuda soovitud tuleviku poole.

Joonis 24: Tulevike kolmnurga meetodi tööleht

Tagasivaatav stsenaarium (backcasting)

Tagasivaatav stsenaarium, ehk backcasting, on meetod, mis aitab planeerida samme

soovitud tuleviku saavutamiseks, lähtudes eelistatud tulevikuvisioonist. Selle meetodi puhul

alustatakse soovitud tuleviku seisukorrast ja liigutakse ajas tagasi tänasesse päeva, et mõista,

milliseid samme tuleb astuda selle tuleviku saavutamiseks.

106

Meetodi põhipunktid on järgmised:

● Eelistatud tulevik – alustuseks määratletakse soovitud tulevikuseisund või visioon,

mille poole püüdleme.

● Kriitilised vahe-eesmärgid – analüüsitakse, millised vahe-eesmärgid tuleb

saavutada, et liikuda soovitud tuleviku suunas.

● Tänased tegevused – lõpuks tuvastatakse konkreetsed sammud ja tegevused, mida

tuleb täna ette võtta, et tagada sujuv liikumine eelistatud tuleviku poole.

Tagasivaatav stsenaarium võimaldab meil selgelt näha, millised on vajalikud muutused ja

tegevused, ning aitab planeerida strateegilisi samme tuleviku saavutamiseks.

Kasutasime tagasivaatava stsenaariumi meetodit turismi pika vaate kärajate päeval aprillis

2024, et koos turismivaldkonna inimestega leida tänased vajalikud tegevussuunad Eesti

turismivisiooni suunas liikumiseks (vt joonis 25).

Joonis 25. Tagasivaatav stsenaarium

Mõju-keerukuse maatriks (impact-complexity matrix)

Mõju-keerukuse maatriks on meetod, mis aitab prioriseerida tegevusi ja strateegiaid, hinnates

nende mõju ja keerukuse taset. Seda kasutatakse, et otsustada, millistele tegevustele

keskenduda, et saavutada soovitud tulevik ja millised tegevused võivad olla vähem tõhusad

või liiga keerukad.

107

Maatriks koosneb kahest peamisest dimensioonist:

- Mõju (impact) – hinnatakse, kui suur on konkreetse tegevuse või strateegia

potentsiaalne mõju soovitud tuleviku saavutamisele. Kõrge mõjuga tegevused on

need, mis viivad oluliste muutusteni.

- Keerukus (complexity) – hinnatakse, kui keeruline on konkreetse tegevuse elluviimine.

See võib hõlmata ressursse, aega, tehnilisi nõudmisi ja muud.

Mõju-keerukuse maatriksis alustatakse potentsiaalsete tegevuste või strateegiate

tuvastamisest, mis võivad aidata saavutada soovitud tulevikku. Seejärel hinnatakse neid

tegevusi kahel põhiteljel: nende potentsiaalne mõju ja keerukuse tase. Mõju all mõistetakse,

kui suurt mõju võiks konkreetne tegevus avaldada soovitud tuleviku saavutamisele, samas kui

keerukus viitab sellele, kui raskesti teostatav konkreetne tegevus on, arvestades vajalikke

ressursse, aega ja tehnilisi nõudmisi.

Pärast tegevuste hindamist asetatakse need maatriksisse vastavalt nende mõjule ja

keerukusele (vt joonis 26). Selle tulemusena saavad tegevused, millel on suur mõju ja mida

on suhteliselt lihtne ellu viia, prioriteetse positsiooni. Tegevused, millel on küll suur mõju, kuid

mis on keerukad, võivad vajada täiendavat kaalumist ja planeerimist. Tegevused, mis on

madala mõjuga ja kõrge keerukusega, võivad olla madalama prioriteediga.

See meetod aitab otsustusprotsessis keskenduda neile tegevustele, mis pakuvad kõige

rohkem väärtust ja on realistlikud ellu viia, võimaldades strateegiliselt suunata ressursid ja

tähelepanu sinna, kus nende mõju on kõige suurem.

Joonis 26: Mõju-keerukuse maatriks

Täiendav materjal tulevikeseire huvilistele

● UNESCO tulevike kirjaoskuse algatus: https://futuresliteracy.net/

● Tuleviketeadlikkuse viis dimensiooni: https://futuresconsciousness.utu.fi/

● OECD OPSI avaliku sektori innovatsioonikeskus: https://oecd-opsi.org/guide/futures-

and-foresight/

108

● Ramirez, R. and Wilkinson, A., 2016. Strategic reframing: The Oxford scenario

planning approach. Oxford University Press.

● Schwartz, P., 1997. Art of the long view: planning for the future in an uncertain world.

John Wiley & Sons.

● SITRA Futures Frequency töötoameetod: https://www.sitra.fi/en/projects/futures-

frequency/#

● Tulevikeseire kirjutaja ja populariseerija Alex Fergnani Youtube’i kanal:

www.youtube.com/@AlexFergnani

109

Lisa 16: Eesti turismi regionaalne mõju

Eesti regionaalse mõju analüüsi lühikokkuvõte

Analüüs annab ülevaate sellest, kui suure osa moodustab turism Eesti maakondade ja suuremate linnade majandusest. Saadud tulemusi tuleb käsitleda ettevaatlikult, kuna need põhinevad lihtsustatud mudelitel ja piiratud andmetel. Hinnangud annavad pigem indikatsiooni, kus on turismil teiste piirkondadega võrreldes suurem roll. Turismi osakaalu majanduses näitavad otsene ja kaudne mõju. Otsene mõju tuleneb turistide kulutustest, kaudne mõju tekib ettevõtetest, mis varustavad turismisektorit. Peamised tulemused ja järeldused:

1. Turismi osakaal Eesti majanduses oli 2023. aastal ligikaudu 3,7–4,8%, koos

kaudsete mõjudega (ehk ülekanduva mõjuga) võib ulatuda 5,4–7%. 2. Kui arvutustes lähtuda turistide ööbimiste arvust, siis turismil on suhteliselt suur

osatähtsus majanduses mitmetes turismipiirkondades (Läänemaa, Pärnumaa, Saaremaa ja Hiiumaa), kuid ka Valgamaa ja Võrumaa turismimõju hinnangud on üle keskmise. Üks põhjustest on see, et nendes piirkondades on ööbimiste arv elaniku kohta keskmisest kõrgem.

Mis on turismi osakaal majanduses maakondade lõikes? (Kasutame andmeid tabelist 4)

Maakond/linn Otsene mõju Otsene ja kaudne mõju

Harju maakond 2,8–3,9% 4,1–5,7% ..Tallinn 3,0–4,5% 4,5–6,7% Hiiu maakond 5,6–6,4% 8,2–9,4% Ida-Viru maakond 2,3–2,9% 3,4–4,2% Jõgeva maakond 1,6–2,0% 2,4–2,9% Järva maakond 1,8–2,2% 2,7–3,2% Lääne maakond 8,0–9,7% 11,8–14,3% Lääne-Viru maakond 3,0–3,5% 4,3–5,2% Põlva maakond 2,3–2,7% 3,3–3,9% Pärnu maakond 8,5–12,5% 12,6–18,4% Rapla maakond 1,3–1,4% 1,9–2,1% Saare maakond 9,2–11,8% 13,6–17,3% Tartu maakond 1,8–2,4% 2,7–3,5% ..Tartu linn 2,2–2,9% 3,2–4,3% Valga maakond 7,0–8,2% 10,3–12,1% Viljandi maakond 1,8–2,2% 2,7–3,2% Võru maakond 4,3–4,8% 6,3–7,1%

3. Kui arvutustes lähtuda käibemaksudeklaratsioonidest, mille andmed sõltuvad

ettevõtjate registreerimise aadressist ja seega kajastavad pigem piirkonna ettevõtjateni jõudvat rahavoogu, siis turismil on suurim osakaal Harjumaal (koos kaudsete mõjudega 8,7%), Saaremaal (8,2%) ja Pärnumaal (6,3%). Vaata tabel 1 analüüsi lõpus. Kuna andmed on seotud ettevõtjate registreerimise aadressiga, siis need arvutused alahindavad turismi osakaalu piirkonna majanduses.

110

Sissejuhatus

Statistikaamet on hinnanud turismi mõju Eesti majanduses aastatel 2011–2017. Järgnevalt

antakse väga lihtsustatult hinnangud mõju kohta Eesti maakondades ja suuremates linnades,

kuid lähtudes andmete piiratusest ja kasutatud meetoditest annavad nad pigem indikatsiooni,

kus on turismil teiste piirkondadega suurem roll. Saadud numbrilistele hinnangutele ei ole

mõistlik praeguses faasis sisulist tähendust omistada.

Turismi regionaalse mõju hinnang 1 – ööbimiste arvu põhjal

Mõju hindamise aluseks on Statistikaameti andmed ööbimiste kohta vähemalt viie

voodikohaga majutuskohtades. Mudelis kasutatakse Eesti ja väliskülastajate ööbimiste arvu

(Statistikaameti andmebaasi tabel nr TU112; edaspidi ainult tabelite numbrid), mida

korrutatakse keskmise kulutusega ööbimise kohta.

• Siseturistide puhul on aluseks o o bimisega sisereisi kulutused (TU56), mida kalibreeritakse

teguriga 1,5183, et tulemus vastaks turismi satelliitkonto (RAS0001) residentide kulutustele

siseturismile o o kohta. Kalibreerimistegurid on leitud perioodi 2011–2017 keskmiste po hjal, kui

ei ole o eldud teisiti.

• Va listuristide o o bimiste puhul on keskmise kulutuse aluseks reisiteenuste ekspordi (VKT21) ja

mitmepa evaku lastuste kestuse (Eesti Panga andmed184) jagatis. O o bimiste arvu ja keskmise

kulutuse po hjal saadud tulemust on korrigeeritud, et see vastaks satelliitkonto mitteresidentide

turismikulutustele o o kohta. Kuna antud korrigeerimistegur ei olnud ajas stabiilne, siis on

kasutatud kahte erinevat tegurit: 3,46 (2011–2013) ja 4 (2014–2017 ning edaspidi).

• Sise- ja va listuristide hinnangulisi kulutusi on korrigeeritud (teguriga 1,02), et kulutustelt u le

minna turismitoodangule.

• Teguriga 0,44 on leitud turismi lisandva a rtus ning lisandva a rtuselt SKPle u leminekuks

kasutatakse tegurit 1,3.

• Lo puks on leitud turismi osata htsus SKPs, kaudsete mo jude kaasamiseks kasutatakse tegurit 1,47.

Antud lähenemise puhul ei võeta arvesse võimalikku erisust ühepäevakülastajate ega muu

majutuse, sh lühiajalise majutuse osas (eeldatakse nende jagunemist sarnaselt

majutuskohtades ööbinutele). Samuti ei arvestata kulutuste erisusega regiooniti (sh lähtudes

välisturistide erinevast jaotusest riikide lõikes). Kogu kulutus jagatakse antud konkreetsele

regioonile, kuigi sõltuvalt ostetavatest kaupadest ja teenustest võib mõju avalduda hoopis

teises regioonis (näiteks vee- või õhutranspordi puhul).

Turismi regionaalse mõju hinnang 1a – ööbimiste arvu põhjal, väliskülastajate kulutused riigiti

Lähenemine on sarnane eelmisele mudelile, kuid välisriikide külastajate kulutuste puhul on

aluseks piiriuuringu tulemused ööbiva külastaja kohta riigiti ühe öö kohta, ka välisriikide kogu

ööbimiste asemel kasutatakse ööbimiste arvu riigiti. Riigid, mille kohta kulutuste andmed

puudusid, kasutati muude riikide näitajat. Piiriuuringu tulemused on aastatest 2014–2017 ja

2023. Uuringud on toimunud kahe etapina (suvine ja talvine küsitlus), mudelis kasutatakse

183 Kaudsete andmete po hjal arvutatud tulemused erinevad satelliitkonto andmetest, na iteks o o bimiste arv × kulutus o o bimise kohta ei u hti satelliitkonto kogukulutuste hinnanguga. Selle po hjuseks on erinevad andmeallikad, metoodika, lihtsustavad eeldused jne. Et hinnanguid u htlustada, kasutatakse nn kalibreerimistegureid ehk kordajaid, mille kasutamisel va heneb erinevus satelliitkonto hinnanguga. 184 Eesti Pank. Välisreiside statistika. https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/MAKSEBIL_JA_INVPOS/1410 (vaadatud 10.06.2024).

111

kahe etapi aritmeetilisi keskmisi näitajaid (välja arvatud 2023). Kuna küsitluste suviste ja

talviste valimite proportsioone on muudetud, siis ei ole tulemused ajas otseselt võrreldavad.

Piirkondades, kus mõne riigi ööbimiste andmed olid puudu, kasutati puuduva näitaja

asendamiseks samuti eelneva ja järgneva andmepunkti keskmist, viimas(t)e aasta(te)

andmete puudumisel viimast olemasolevat näitajat. Erinevus satelliitkonto mitteresidentide

keskmisest kulutusest öö kohta ja piiriuuringu ning ööbimiste arvu põhjal leitud kaalutud

keskmise kulutuse vahel öö kohta ei olnud ajas stabiilne, kuid sellele vaatamata kasutati

kalibreerimiseks 2014–2017 keskmist näitajat 3,89.

Turismi regionaalse mõju hinnang 1b – ööbimiste arvu põhjal, väliskülastajate kulutused

piirkonniti

Ka sellel lähenemisel kasutatakse kulutuste allikana piiriuuringut, kuid

maakondade/regioonide lõikes. Aluseks on nende välisturistide kulutused ööpäeva kohta, kes

käisid Eestis ainult ühes sihtkohas, et siduda kulutusi konkreetse maakonnaga. Kasutada olid

2017. ja 2023. aasta uuringu tulemused, aluseks võeti nende keskmine (tinglikult aasta 2020

kulutustega sidumiseks). Lisaks arvestati küsimuse, millises maakonnas ööbisite,

majutuskohas ööbinute osatähtsust185 (aastate 2015–2017 ja 2023 küsitluste keskmised).

Ülejäänud vastusevariandid186 kajastavad ööbimisi väljaspool majutusstatistikat. Nende

andmete põhjal tuletati, kui suur oli „tegelik“ välisturistide ööbimiste arv (sh väljaspool

ametlikku majutusstatistikat) ning milline oli välisturistide kogukulutus piirkonniti. Andmeid on

väiksemate piirkondade kohta väga vähe ja tulemused on ebausaldusväärsed (näiteks

Järvamaal kasutas majutusettevõtte teenust vaid mõni üksik küsitletu), seetõttu kasutati

väljaspool Tallinna, Harjumaad, Pärnumaad ja Tartumaad kõigi piirkondade jaoks sama

keskmist näitajat. Kuna tulemused kaaluti kokku vastavalt küsitletute arvule, mille jaotus

erineb majutusstatistika põhisest jaotusest, siis ei ole tulemused kooskõlas (piirkondade

summa ei võrdu riigi keskmiste näitajate põhjal leitud hinnangutega).

Kulutuste puhul eeldati, et keskmised kulutused muutusid ajas sarnaselt reisiteenuste

ekspordi ja Eesti Panga mitmepäevakülastajate ööbimiste arvu suhte (tinglikult kulutus päeva

kohta) muutusele. Samuti kasutati siin korrektsioonitegureid, et saadud hinnangud viia

kooskõlla turismi satelliitkonto andmestikuga (2011–2013: 1,86 ja 2014–2017 ning edaspidi:

2,15 – ei ole ajas stabiilsed).

Turismi regionaalse mõju hinnang 2 – käibemaksu aruannete (KMD) põhjal

Selle lähenemise puhul kasutatakse käibemaksudeklaratsioonide (KMD) andmeid

maakondade lõikes (aluseks ettevõtte registreeritud asukoht). Käibe lähendina kasutatakse

KMD ridade 1, 2 ja 3 summat (vastavalt 20%, 9% ja 0% määraga maksustatavad tehingud).

KMD põhjal jaotati ühe meetodina turismi mõju ka töös „Välisturismi mõju Tallinna

majandusele“187, kuid käesolevas analüüsis ei jagata turismi satelliitkonto andmeid

piirkondade vahel vastavalt KMD andmete jaotusele, vaid KMD maakondlikud käibeandmed

185 Uuringu po hjal o o bis majutusettevo ttes Tallinnas u le 75% ku sitletutest, Pa rnumaal u le 60%, mujal va hem – valdavalt va hem kui pooled ku sitletutest. 186 U u ritud tuba, korter vo i suvila; isiklik korter, suvila vo i muu isiklik elamispind; to o andja elamispind; tasuta majutus sugulaste vo i tuttavate juures, tasuta telkimine jms. 187 Statistikaamet. (2019). Välisturismi mõju Tallinna majandusele. https://file.visittallinn.ee/7sw8ci/tallinna-valisturism-pdf-1.pdf (vaadatud 10.06.2024).

112

teisendatakse turismi mõju näitajateks, et oleks võimalik anda hinnanguid ka perioodi kohta,

mil satelliitkonto andmeid pole avaldatud.

Käibe andmed on eristatud 14 tegevusala vahel sarnaselt viidatud Tallinna uuringule, sh 12

turismile omast majandusharu. Korrigeerimisteguritega on käive muudetud võrreldavaks

tegevusalade lõikes avaldatud satelliitkonto toodangu hinnanguga. Korrigeerimistegurid on

turismile omastes tegevusalades keskmisena suurusjärgus 0,9, kuid tegevusalade lõikes on

siiski olulisi erinevusi. Tugevasti erineb käibe ja toodangu näitaja näiteks raudtee,

kultuuritegevuse ja sporditegevuse puhul, samuti turismiga seotud majandusharude ja muude

(turismile mitteomaste ja turismiga mitte seotud) majandusharude puhul. Veetranspordi

korrigeerimistegurid olid aastatel 2014–2015 erandlikult kõrged, mistõttu need aastad jäeti

veetranspordis keskmise arvutamisel välja. Iga tegevusala puhul arvutati turismi osatähtsus

ning lisandväärtuse osa toodangus. Sarnaselt esimesele lähenemisele teisendati

lisandväärtus SKPks ning leiti mõjuhinnang ka koos kaudsete mõjudega.

Tulemused

Esimese lähenemisega (mudel 1) saadud hinnangud olid lähedasemad Statistikaameti

satelliitkonto hinnangutele, kuid regioonide lõikes on tulemused väljatoodud puuduste tõttu

küsitavamad. Riikide lõikes kulutuste erinevuse arvestamisel (mudel 1a) on paaril aastal

mudeli vastavus Statistikaameti hinnangule hea, kuid kuna seosed erinevate allikate näitajate

vahel ei ole ajas stabiilsed, siis on ka hälbimisi satelliitkonto osas (aastad 2014 ja 2017). Mudel

1b (välisturistide kulutused piirkonniti ning tasuta majutuse osatähtsusega arvestamine) on

kehvemate algandmetega ja seetõttu on need tulemused kõige küsitavamad, lisaks ei ühti

piirkondade summa andmed kogu riigi hinnanguga. Vaadeldud meetodite põhjal oli turismi

osatähtsus SKPs 2023. aastal suurusjärgus 3,7–4,8%188, koos kaudsete mõjudega 5,4–7%.

188 Euroopa Teadusuuringute U hiskeskuse (Joint Research Centre ehk JRC) hinnangul oli Eestis turismi otsene mo ju 2022. aastal 3,7% SKPst (https://tourism- dashboard.ec.europa.eu/destination?lng=en&ctx=tourism&tu=EE&tl=0&stu=EE&ts=TOURISM&pil=level- indicator&is=TOURISM&cl=tourism&clc=socio-economic-vulnerability&fvs=false). Ka siin on kasutatud kaudset la henemist satelliitkonto puuduvate aastate andmete hindamiseks.

113

Viimased avaldatud SKP andmed maakondade lõikes on aastast 2022, kuid piiriuuringu

tulemused on aastast 2023. Et näidata mudeli 1a (kulutused riikide lõikes) tulemusi

maakondade lõikes, siis on eeldatud, et väliskülastajate kulutused olid sama suured ka aastal

2022.

0%

2%

4%

6%

8%

10%

2 0

1 1

2 0

1 2

2 0

1 3

2 0

1 4

2 0

1 5

2 0

1 6

2 0

1 7

2 0

1 8

2 0

1 9

2 0

2 0

2 0

2 1

2 0

2 2

2 0

2 3

Turismimajanduse osatähtsus SKPs (otsene

mõju)

Turismimajanduse osatähtsus SKPs (Statistikaamet) Osatähtsuse hinnang 1

Osatähtsuse hinnang 1a

Osatähtsuse hinnang 1b

Osatähtsuse hinnang 2

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

2 0

1 1

2 0

1 2

2 0

1 3

2 0

1 4

2 0

1 5

2 0

1 6

2 0

1 7

2 0

1 8

2 0

1 9

2 0

2 0

2 0

2 1

2 0

2 2

2 0

2 3

Turismimajanduse osatähtsus SKPs (otsene ja

kaudne mõju)

Turismimajanduse osatähtsus SKPs (Statistikaamet) Osatähtsuse hinnang 1

Osatähtsuse hinnang 1a

Osatähtsuse hinnang 1b

Osatähtsuse hinnang 2

114

0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14%

Kogu Eesti

Harju maakond

..Tallinn

Hiiu maakond

Ida-Viru maakond

Jõgeva maakond

Järva maakond

Lääne maakond

Lääne-Viru maakond

Põlva maakond

Pärnu maakond

Rapla maakond

Saare maakond

Tartu maakond

..Tartu linn

Valga maakond

Viljandi maakond

Võru maakond

Turismimajanduse otsene osatähtsus SKPs (2022)

Hinnang 1 Hinnang 1a Hinnang 1b Hinnang 2

0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16% 18% 20%

Kogu Eesti

Harju maakond

..Tallinn

Hiiu maakond

Ida-Viru maakond

Jõgeva maakond

Järva maakond

Lääne maakond

Lääne-Viru maakond

Põlva maakond

Pärnu maakond

Rapla maakond

Saare maakond

Tartu maakond

..Tartu linn

Valga maakond

Viljandi maakond

Võru maakond

Turismimajanduse otsene ja kaudne osatähtsus SKPs (2022)

Hinnang 1 Hinnang 1a Hinnang 1b Hinnang 2

115

Turismimajanduse suurem roll võrreldes Eesti keskmisega on kõigi mudelite põhjal nähtav

Tallinnas (välja arvatud 1b, kuid see pole usaldusväärne hinnang)189 ja Saaremaal. Esimene

mudel ja selle alamudelid (1a ja 1b) näitavad suhteliselt suurt turismi osatähtsust majanduses

mitmetes turismipiirkondades (Läänemaa, Pärnumaa, Saaremaa ja Hiiumaa), kuid ka

Valgamaa ja Võrumaa turismimõju hinnangud on üle keskmise ja oluliselt kõrgemad kui teise

mudeli põhjal. Need tulemused peegeldavad majutusstatistika näitajaid – viidatud

piirkondades on ööbimiste arv elaniku kohta keskmisest kõrgem190.

Käibemaksudeklaratsioonide abil leitud hinnangud olid suuremad kui esimeses mudelis

Harjumaal ja Tartumaal, kuhu on koondunud ka suurem osa ettevõtlusest (registreeritud

asukoha mõttes). Tallinnas/Harjumaal on turismi SKP ühe ööbimise kohta oluliselt kõrgem kui

189 Mudelis 2 on eristatud Harjumaa, kuid eeldatavalt on Tallinnas sarnaselt teistele mudelitele turismi osata htsus ko rgem kui maakonnas keskmiselt. Mudelis 1b alahinnatakse Tallinnas turismi mo ju, sest teistes piirkondades oli piiriuuringu po hjal va ljaspool majutusettevo tteid o o binute osata htsus oluliselt suurem, mis to stis nende mo ju arvutustes. 190 Elanike arvu aluseks oli aastakeskmine arv (Statistikaamet, tabel RV028U).

0 2 4 6 8 10 12

0 500 1 000 1 500 2 000 2 500 3 000 3 500 4 000

Võru maakond

Viljandi maakond

Valga maakond

..Tartu linn

Tartu maakond

Saare maakond

Rapla maakond

Pärnu maakond

Põlva maakond

Lääne-Viru maakond

Lääne maakond

Järva maakond

Jõgeva maakond

Ida-Viru maakond

Hiiu maakond

..Tallinn

Harju maakond

Kogu Eesti

● Ööbimiste arv elaniku kohta

Turismi SKP, eurot elaniku kohta

Turismimajanduse otsene ja kaudne mõju elaniku kohta (2022)

Hinnang 1 Hinnang 1a Hinnang 1b Hinnang 2

116

teistes piirkondades, mudeli 2 põhjal eristub ka Tartumaa. Kui majutusettevõtete puhul langeb

käibemaksudeklaratsioonide põhjal Tallinna osatähtsus kokku ööbimiste osatähtsusega, siis

teiste oluliste turismiteenuste (toitlustus, veetransport, õhutransport, reisibürood ja -

korraldajad, kultuuritegevus, sporditegevus jt) on maksudeklaratsioonide põhjal Tallinna

osatähtsus oluliselt kõrgem.

Töös „Välisturismi mõju Tallinna majandusele“ hinnati eraldi välisturistide panust majandusse,

hinnanguliselt oli see 2014. aastal koos kaudsete mõjudega umbes 6% Tallinna SKPst.

Tallinna kohta oli käesolevas analüüsis võimalik anda hinnang vaid esimeste mudelitega

(ööbimiste põhjal). Selle kohaselt oli välisturistide tähtsus Tallinna SKPs üle 9% ehk oluliselt

kõrgem kui viidatud uuringus. Tõenäoliselt näitaks ka teine mudel suuremat mõju. Seega võib

öelda, et käesolevas analüüsis kasutatud lihtsustatud lähenemisega võrreldes on täiendavate

andmete kasutamisel (nagu näiteks Statistikaameti Tallinna uuringus) võimalik saada

paremaid hinnanguid. Statistikaameti töös oli võimalik kasutada näiteks statistilise profiili ja

ettevõtete aruande EKOMAR andmeid191.

Hinnang tulemuste tõlgendamisele

Kõik kasutatud mudelid on oluliste piirangutega ning seetõttu tuleb suhtuda saadud

hinnangutesse ettevaatusega.

Ööbimiste arvu põhine mudel (mudelid 1, 1a ja 1b) võiks kajastada täpsemalt piirkonda

laekuvat turismitulu. Mudelis 1a arvestatakse ka külastajate struktuuri riigiti, mis võiks olla

täpsem kui kõigis piirkandades ühesuguseid kulutusi eeldades, kuid probleemiks on

piiriuuringu ajas muutunud valimi ülesehitus, lisaks on ka siin kasutatud lihtsustatud eeldust,

et iga riigi turistid kulutavad öö kohta sama palju igas piirkonnas, samuti on vaatluse alt väljas

ühepäevakülastajate andmed. Mudel 1b on aga kõige küsitavamate algandmetega (väike

valim mitmes piirkonnas ning küsitletute struktuuri erinevus teiste allikate põhisest jaotusest),

mistõttu ka tulemused on vähem usaldusväärsed, kuigi üldisi suundumusi need kinnitavad

(välja arvatud Tallinna puhul).

Mudel 2 (käibemaksudeklaratsioonide andmed) võiks kajastada täpsemalt piirkonna

ettevõtetele jõudvat rahavoogu. Ettevõte võib teenust osutada mitmes piirkonnas (näiteks

ürituste korraldajad), mistõttu ööbimise asukoht ja tulu saaja asukoht ei pea alati ühtima. Selle

mudeli puuduseks on aga ettevõtja registreeritud asukoha kasutamine, mis ei pruugi ühtida

tegeliku asukohaga, eriti juhul, kui ettevõttel on mitu üksust (näiteks jaeketi kauplused). See

mudel eeldatavalt ülehindab Tallinna osatähtsust ja tekitab teistpidi moonutusi mitmes teises

piirkonnas.

191 EKOMARist loe la hemalt Statistikaameti veebilehel: https://www.stat.ee/et/esita-andmeid/andmete- esitamisest/ettevotete-uuringud/ekomar.

117

Tabel 4. Turismimajanduse osatähtsused piirkondades, osatähtsus SKPs (2022)

Otsene mõju Otsene ja kaudne mõju

Mudel 1 Mudel 1a Mudel 1b

Mudel 2 Mudel 1 Mudel 1a Mudel 1b

Mudel 2

Kogu Eesti 4,1% 3,5% 3,8% 4,8% 6,0% 5,1% 5,6% 7,0%

Harju maakond 3,9% 3,2% 2,8% 5,9% 5,7% 4,7% 4,1% 8,7%

..Tallinn 4,5% 3,7% 3,0% 6,7% 5,5% 4,5%

Hiiu maakond 6,4% 6,0% 5,6% 3,4% 9,4% 8,8% 8,2% 5,0%

Ida-Viru maakond 2,9% 2,6% 2,3% 1,5% 4,2% 3,8% 3,4% 2,2%

Jõgeva maakond 2,0% 1,7% 1,6% 1,5% 2,9% 2,6% 2,4% 2,2%

Järva maakond 2,2% 2,0% 1,8% 1,8% 3,2% 2,9% 2,7% 2,7%

Lääne maakond 9,7% 9,1% 8,0% 3,6% 14,3% 13,4% 11,8% 5,3%

Lääne-Viru maakond 3,5% 3,3% 3,0% 3,2% 5,2% 4,8% 4,3% 4,7%

Põlva maakond 2,7% 2,4% 2,3% 1,6% 3,9% 3,6% 3,3% 2,3%

Pärnu maakond 12,5% 10,9% 8,5% 4,3% 18,4% 16,0% 12,6% 6,3%

Rapla maakond 1,4% 1,3% 1,3% 1,7% 2,1% 2,0% 1,9% 2,5%

Saare maakond 11,8% 10,4% 9,2% 5,6% 17,3% 15,3% 13,6% 8,2%

Tartu maakond 2,4% 2,1% 1,8% 3,2% 3,5% 3,0% 2,7% 4,8%

..Tartu linn 2,9% 2,5% 2,2% 4,3% 3,7% 3,2%

Valga maakond 8,2% 7,6% 7,0% 2,9% 12,1% 11,2% 10,3% 4,2%

Viljandi maakond 2,2% 2,0% 1,8% 2,5% 3,2% 3,0% 2,7% 3,6%

Võru maakond 4,8% 4,5% 4,3% 2,1% 7,1% 6,6% 6,3% 3,0%

Allikas: Statistikaameti, Eesti Panga ja Maksu- ja Tolliameti ning Väliskülastajate uuringute

andmed, MKM arvutused.

118

Tabel 5. Turismimajanduse otsene ja kaudne mõju ning ööbimiste arv piirkondades (2022)

Ööbimiste arv elaniku kohta

Otsene ja kaudne mõju, eurot elaniku kohta

Mudel 1 Mudel 1a Mudel 1b

Mudel 2

Kogu Eesti 4,4 1609 1371 1491 1880

Harju maakond 4,6 1970 1622 1428 3015

..Tallinn 5,9 2596 2124 1739

Hiiu maakond 6,1 1611 1522 1419 867

Ida-Viru maakond 2,9 841 759 679 442

Jõgeva maakond 1,7 486 429 395 364

Järva maakond 2,3 650 601 545 550

Lääne maakond 7,9 2232 2098 1847 836

Lääne-Viru maakond 3,4 937 869 789 847

Põlva maakond 2,1 570 519 482 338

Pärnu maakond 9,6 3377 2932 2306 1162

Rapla maakond 1,3 335 316 301 404

Saare maakond 9,5 2836 2504 2229 1340

Tartu maakond 2,8 928 790 704 1244

..Tartu linn 4,0 1320 1120 993

Valga maakond 6,8 1843 1703 1579 643

Viljandi maakond 2,3 636 589 535 712

Võru maakond 4,6 1213 1127 1068 519

Allikas: Statistikaameti, Eesti Panga ja Maksu- ja Tolliameti ning Väliskülastajate uuringute

andmed, MKM arvutused.

119

Lisa 17: Eesti turism võrreldes teiste Euroopa Liidu

riikidega

Turismisektoril on oluline roll Eesti majanduses. Statistikaameti turismi satelliitkonto hinnangul

oli turismi osatähtsus SKP-s 2017. aastal 5,4%, koos kaudsete mõjudega 7,9%.1 MKMi

hinnangul oli 2023. aastal turismi otsene ja kaudne mõju192 kokku ligikaudu 5–7% SKP-st.

Turism on tihedalt seotud ka teiste sektoritega, aidates kujundada Eesti kuvandit välismaal,

aidates hoida transpordiühendusi teiste riikidega, tasakaalustades regionaalset arengut ja

pakkudes töökohti, mis paljudele on esimeseks võimaluseks tööturul alustada. Edukas

turismisektor tõstab kohalike elanike elukvaliteeti heade restoranide, maailmatasemel

sündmuste ning põnevate atraktsioonidega nii linnades kui ka maal.

Sajandivahetusest alates on Eesti turismisektor tublisti arenenud, mida on mõjutanud mitmed

tegurid, nagu transpordiühenduste paranemine, ning rahvusvahelises meedias kajastatavad

sündmused (nt Eurovisiooni toimumine Eestis 2002. aastal, Eesti vastuvõtmine EL-i 2004.

aastal, Tallinn kui Euroopa kultuuripealinn 2011. aastal). Koroonapandeemiale eelnevatel

aastatel oli turismiteenuste eksport tõusvas suunas, moodustades 2019. aastal 28,7% kogu

teenuste ekspordist, kuid 2023. aastal langes 16%-ni. Kuid viimastel aastatel on Eesti

turismisektor pidanud toime tulema täiendavate tagasilöökidega, näiteks koroonapandeemiast

tingitud ebakindluse ja riskidega, energiakriisist 2022. aastal lähtuv sisendhindade järsu

kasvuga ning mõjutajaks on olnud ka Venemaa laiaulatuslik sõjaline sissetung Ukrainasse,

mis tingis nõudluse languse ja hindade jätkuva kasvu.

Majutatud

Võrreldes Läti ja Leeduga oli 2023. aastal elaniku kohta majutatuid kõige rohkem Eestis ja nii

oli see ka pandeemiaeelsel ajal. Pandeemiaeelsel ajal oli Eestis ja Lätis välisriigi majutatuid

rohkem kui kodumaise riigi majutatuid (välisriigi majutatuid 2019. aastal Eestis oli 59% ja Lätis

68%). Leedus oli kodumaiste ja välisriigist tulnud turistide arv enam-vähem pooleks ning

Soome paistab silma selle poolest, et kodumaiste majutatute osakaal on tunduvalt suurem

(kodumaiseid majutatuid oli 2019. aastal Soomes 73%). Majutatute koguarvu poolest ei

jõudnud ükski võrreldav riik 2022. aastal veel pandeemiaeelsele tasemele.

Suurem osa kõigist majutatutest Eestis ööbib hotellides ja muudes sarnastes

majutusvõimalustes. Leedu paistab silma selle poolest, et koguni 32% majutatutest ööbis

2022. aastal puhke- ja muudes lühiajalistes majutustes (nt puhkemajad; nt Eestis 16%).

Põhjuseks võib Statista hinnangul olla Leedu puhkemajade turu kasv ning nende paiknemine

maapiirkondades.3 Puhke- ja muud lühiajalised majutuskohad osutuvad populaarsemaks just

kodumaiste majutatute hulgas, samas välismaised majutatud ööbivad peamiselt hotellides,

võrreldavates riikides 85–90% välisriigi majutatutest eelistab hotelle. Eesti kodumaise riigi

majutatutest valis 23% puhkemajutuse, samas telkimisplatsidel ja haagiseparkides majutatute

arv oli pea olematu – 0,2%. Võrdluseks, Soome kodumaise riigi majutatutest valis

puhkemajutuse 6% ning telkimisplatsid ja haagisepargid 7,8% (2022). Kui vaadata ööbimisi,

joonistub suhteliselt sama pilt. Enamik välisriigi ööbijaid valib hotelli, puhke- ja muid lühiajalisi

majutuskohti valivad kodumaised ööbijad.

192 Eesti turismisektor, Workbook: Turism (tableau.com)

120

Eestis on kõige enim majutatuid juulis ning sellele järgnevad ülejäänud suvekuud. Ka teistes

võrreldavates riikides on kõige enim majutatuid juulis, kuid Soomes on kodumaise riigi

majutatuid tunduvalt rohkem juulis kui muul ajal, samas välisriigi majutatud jagunevad

ühtlasemalt soojemate kuude vahel.

Reisi kestuse poolest on Eesti, Läti, Leedu ja Soome Euroopa tagumises otsas. Eesti

majutusasutuses veedab turist keskmiselt 1,86 ööd, siseturisti ja välisturisti reisi kestus on

2022. aastal enam-vähem võrdne ning pandeemiaeelse ajaga samal tasemel. Sarnaselt

jaguneb see (siseturisti vs. välisturisti reisi kestus) ka naabritel ja mujal Euroopas,

erandiks on turistide seas populaarsed vahemereäärsed riigid ja Iirimaa, kus välisturist

veedab umbes poole kauem aega kui siseturist.

Eesti turismimajandus koges pandeemia tagajärjel tagasilööki, sarnaselt teistele riikidele ning

2023. aasta lõpuks ööbimiste koguarv pandeemiaeelsele tasemele ei küündinud, kuid palju

puudu ei jäänud (6 967 047 2019. a, 6 374 862 2023. a). Kodumaise riigi ööbimiste arv ületas

pandeemiaeelse taseme, kuid vähenes võrreldes 2022. aastaga 0,9%. Välisriigi ööbimiste arv

ületas koduriigi ööbimiste arvu ning kasvas võrreldes 2022. aastaga 15,5% (2 9190 059 2022.

a, 3 371 044 2023. a) kuid pandeemiaeelsele ajale veel ei küündinud.

Mis riikidest tulid ööbijad?

2023. aastal olid ligi pooled (47%) Eestis ööbijad kodumaisest riigist. Pandeemiaeelsel ajal

moodustasid kodumaise riigi ööbijad Eestis umbes 37% (2019. aastal), lisaks osakaalule on

kasvanud ka ööbimiste arv. Peamised ööbijad lisaks koduriigile on olnud naabrid – Soome ja

Läti.

• 2022. aastal moodustasid Soome ööbijad Eestis 20% ning Läti ööbijad 5,7%.

• Soome ööbijate arv hakkas kahanema 2017. aastal, veel aasta enne seda

moodustasid Soome ööbijad 28% kõigist ööbijatest Eestis.

• Läti ööbimiste osakaal Eestis on seevastu pidevalt kasvanud, kuid sai, nagu Soome

ööbimiste osakaalgi, tagasilöögi pandeemia ajal.

Lisaks Soomele ja Lätile oli 2023. aastal Eestis ööbijaid Saksamaalt (3%), Ukrainast (2,1%),

ühepalju Ameerikast ja Leedust (2,1%) ja mujalt. Venemaa ööbimiste osatähtsus Eestis oli

veel 2013. aastal 11,8%, kuid nii pandeemia kui ka poliitiliste põhjuste tõttu on see ajas

kõikunud, kuid nii suurt osakaalu enam saavutanud pole (2,3% 2022. a).

Soomes oli kodumaise riigi ööbijate osakaal 2022. aastal lausa 77,4%, ning ülejäänud

ööbijariikide osakaalud on 2% juures või alla selle. Näiteks Saksamaa (2,6%), Ühendkuningriik

(2,3%), Rootsi (2,1%). Seega suurimad ööbijad Soomes on nad ise. Läti 2023. aasta

kodumaise riigi ööbimiste osakaal on 41%, Lätis on suuremad ööbijariigid ka Leedu (9,9%),

Eesti (6,4%), Saksamaa (5,6%) jt. Nii Eesti, Läti kui ka Leedu inimesed reisivad peamiselt

kodumaises riigis, ca 2/3 reisidest toimub kodumaal. Samas Soome puhul hakkab

silma, et kodumaises riigis reisib lausa 80%.

121

Eesti turism on suuresti sõltuv naaberriikidest, eriti Soomest ja Lätist (varasemalt ka

Venemaast), mis moodustavad suure osa välisriigist tulnud ööbijaist. Pandeemiaeelsel ajal

kasvasid nii Läti, Saksamaa, Ukraina kui ka Leedu ööbijate arvud Eestis.

Hinnad ja kulutused

Hinnataseme indeks restoranide ja hotellide valdkonnas oli võrreldavatest riikidest 2023.

aastal kõige kõrgem Soomes (EL-i keskmine hinnataseme indeks 2020=100, Soomes 128, -

1,2% võrreldes eelneva aastaga). Soomele järgnes Eesti (98, kasv 2,7% võrreldes eelneva

aastaga), Läti (89,9, kasv 4,2% võrreldes eelmise aastaga) ning kõige soodsam oli Leedu (82,

5,6% võrreldes eelneva aastaga). 2023. aastal kasvasid majutusteenuste hinnad võrreldes

eelneva aastaga kõige vähem Soomes ning kõige enam Leedus. Eestis kasvasid hinnad

restoranide ja hotellide valdkonnas 2023. aastal, võrreldes eelneva aastaga 9,8%. Kõiki

võrreldavaid riike iseloomustab hinnataseme hüppeline kasv restoranide ja hotellide

valdkonnas 2022. aastal. Samas sellele eelneval paaril aastal hinnad veidi kahanesid. Lisaks

Soomele edestavad Eestit üldise hinnataseme poolest ka ülejäänud Põhjamaad, seega Eesti

paikneb restoranide ja hotellide valdkonna hinnataseme poolest Põhjamaade ja Balti

riikide vahepeal.

Vaadeldes Eesti inimeste kulutusi reisidel ühe öö kohta (koduriigis ja välisriigis kokku) selgub,

et Eesti on Euroopas neljandal kohal ühe öö kulutuste kohta. Meid Luksemburg, Austria

ja Šveits. Keskmiselt kulutavad Eesti inimesed ühe öö kohta välisriigis 160€ ning ühe reisi

kohta välisriigis 1012€. Ühe öö kohta koduriigis kulutavad Eesti inimesed keskmiselt 86€ ning

ühe reisi kohta koduriigis keskmiselt 178€. Mõlemas näitajas edestame nii Lätit, Soomet kui

ka Leedut. Eesti inimesed kulutavad rohkem välisriigis kui kodumaises riigis, samamoodi

jagunevad kulutused ka Lätis, Leedus ja Soomes. Välisriigis reisides kulutavad Eesti inimesed

peamiselt majutusele, transpordile ja paketikorraldusega seotud kuludele, koduriigis reisides

aga majutusele, restoranidele/kohvikutele ning transpordile.

Lisandväärtus ja tootlikkus

Majutuse ja toitlustuse tegevusala moodustas 2022. aastal 1,6% lisandväärtusest,

pandeemiaeelisel ajal ulatus selle osakaal 2%-ni lisandväärtusest. Ka Lätis, Leedus ja

Soomes jääb sektori osakaal lisandväärtusest samasse kanti. Majutuse ja toitlustuse

tegevusala osatähtsus hõives oli Eestis 2022. aastal 3,3%, sarnane on tulemus ka teistes

võrreldavates riikides. Selle osakaaluga oleme Euroopas pigem tagumises otsas.

Tootlikkuse näitaja poolest on Eesti samuti koos Läti ja Leeduga Euroopas pigem

tagapool, kuid Soome paistab välja oma kõrgema tootlikkusega majutuses ja

toitlustuses.

Kokkuvõte

• Eesti turismisektor on viimastel aastatel alates 2020. aastast saanud tagasilööke, kuid

2023. aasta näitas sektori vastupidavust ning taastumist koroonapandeemiast.

• Eesti turismisektor on tihedalt seotud naabritega ning neist sõltuv. Läti turistide osakaal

Eestis oli enne pandeemiat kasvuteel, Soome osakaal Eestis kahanemas ning

varasemalt oluliste Vene turistide osakaal oli küll kõikuv ka enne pandeemiat, kuid

tänaseks on osakaal poliitilistel põhjustel väike.

122

• Hinnatasemed ja reisikulutuste statistika näitavad, et Eesti elanikud kulutavad

välisreisidel märkimisväärselt rohkem kui kodumaal. Sarnaselt jaotuvad kulud ka mujal

riikides, seega kui välisriiki minnakse, siis on kulud ka suuremad.

• Majutuse ja toitlustuse tegevusala osatähtsus majanduses on stabiilne, kuid 2022.

aastal veel pandeemiaeelsele tasemele ei jõudnud.

• Eesti on kohati sarnane Põhjamaadega, kohati Baltikumiga ning kohati mõlema vahel.

• Hinnataseme poolest jääme Põhjamaade ja Baltikumi vahele.

• Turismi kõrghooaeg on suvekuudel ning ka selles sarnaneme nii Baltikumile kui ka

Põhjamaadele.

• Peamised välisriikide ööbijad Eestis on naabrid, seega oleme neist sõltuvad. Nii on

see ka Baltikumis ja Põhjamaades. Samas Põhjamaad ja Leedu paistavad silmas selle

poolest, et üle poolte ööbijatest on koduriigist (riigiti erinev, aga kohati ligi 80% on

koduriigist), meil ja Lätis kuni pooled, mis võib olla ka seotud riigi suurusega –

suuremates riikides reisitakse rohkem kodumaal.

Seega, kuigi Eesti näitab taastumise märke, on oluline jätkata turismiarendust, et säilitada ja

suurendada riigi atraktiivsust turismisihtkohana ning vähendada sõltuvust naaberriikidest.

123

Lisa 18: Peamiste kaasatute nimekiri

Eesti turismi pika vaate 2035 koostamine oli oluline protsess, mis nõudis erinevate osaliste

panust ja ulatuslikku koostööd, et tagada kõikehõlmav ja tõhus arengudokument.

Kaasamisprotsess oli võtmetähtsusega, et luua plaan, mis kajastab mitmekesiste

huvigruppide vajadusi ja prioriteete.

Kaasatute hulk sisaldab valitsusasutusi, avaliku sektori organisatsioone, erialaliitude ja

sihtkohtade esindajaid ning eksperte, kes on andnud oma arvamused ja ettepanekud. Esitatud

kaasatute nimekiri aitab selgitada kaasamisprotsessi laiahaardelisust, näidata

koostöövõrgustikku ning tagada, et kõikide osaliste panus on õigesti tunnustatud ja

dokumenteeritud (vt joonis 27).

Joonis 27: Protsessi kaasatud

Täname kõiki, kes Eesti turismi pika vaate 2035 valmimisse panustasid!

● Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi erinevad osakonnad

● Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismiosakond

● Ministeeriumid ja riigiasutused: Kliimaministeerium, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Haridusministeerium, Kultuuriministeerium,

Välisministeerium, Muinsuskaitseamet, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Riigikantselei,

Statistikaamet, Transpordiamet

● Rohkem kui 150 turismiettevõtjat ja turismiteenuse pakkujat

● Turismiharidust pakkuvad haridusasutused: Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikooli

Pärnu Kolledž, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Haapsalu Kutsehariduskeskus,

Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Rakenduslik Kolledž, Kehtna Kutsehariduskeskus jt

● Turismiettevõtjate esindusorganisatsioonid: Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit,

Tallinna Giidide ühing, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Spaaliit, Eesti

124

Maaturismi Ühing, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Konverentsibüroo, Eesti

Külalislahkuse Klaster, Eesti Giidide Liit, Reisibüroode Liit

● Piirkondlikud ja valdkondlikud ühendused: Eesti Mõisate Ühendus, Eesti

Mõisakoolide Ühendus, MTÜ Sibulatee, Kupland, IVEK, VIROL, Ajalooliste

Hoonete Ümarlud, Eesti Loodusturismi Ühing, Kunstiasutuste Liit, Eesti

Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Eesti Kirjanduse Teabekeskus, MTÜ Eesti

Filmitööstuse Klaster, Eesti Teatri Agentuur, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit,

Music Estonia, Eesti Ööelu Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit,

Eesti Arhitektuurikeskus jt

● Turismisihtkoha arendusorganisatsioonid: Virumaade DMO, Lõuna-Eesti DMO,

Tallinna DMO, Harju-, Rapla-, Läänemaa DMO, Saarte DMO, Pärnu DMO, Kesk-

Eesti DMO

● Kohalikud omavalitsused, maakonnad ja maakondlikud arenduskeskused

● Vedajad ja väravad: Tallinna Lennujaam, Tallink, Tallinna Sadam

● Eksperdid: Johanna Vallistu, Janno Järve ja teiste valdkondade esindajad.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

[email protected]

Stenbocki maja Rahukohtu 3

15161, Tallinn

20.11.2024 nr 1-9/2928-1

Turismi pikk vaade 2025–2035

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punktide 1 ja 3 alusel ning kooskõlas § 11

ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise strateegilise sihi eesmärgist

„tagada Eesti külalistele positiivne kogemus ning turismi tasakaalustatud mõju kohalikule

kultuurile ja keskkonnale“, ja „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

arengukava 2021–2035“ alaeesmägist „Eesti ettevõtluskeskkonna soodustab ettevõtlikkust ning

teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist

ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“, esitan kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks valdkonna arengudokumendi „Turismi pikk vaade 2025–2035“ eelnõu.

Turism on Eesti majanduse ja rahvusvahelise tuntuse seisukohalt oluline valdkond, mis on tugevalt

mõjutatud paljude teiste sektorite arengust ja edust ning omakorda toetab ja seob neid omavahel.

Samas on turism üks Eesti olulisi eksporti panustavaid sektoreid, moodustades 2023. aastal 16%

Eesti teenuste ekspordist. Turism on oluline ka tööhõive edendamisel, kohaliku väikeettevõtluse

ja regionaalarengu toetamisel.

Eesti turismi pikk vaade 2025–2035 on turismivaldkonda terviklikult käsitlev arengudokument

turismi pikaajaliste eesmärkide määratlemiseks ning strateegiliste tegevussuundade seadmiseks.

Koos ligi 300. dokumendi väljatöötamises osalenuga jõuti visioonini, et Eesti on 2035. aastal

tuntud, kestlik ja uuenduslik turismisihtkoht, kus turismi majanduslik panus on kahekordistunud.

See tähendab, et Eesti turismisektor on efektiivne, digitaalselt arenenud ning keskkonnasõbralik,

pakkudes aastaringselt autentseid ja kvaliteetseid turismitooteid üle kogu Eesti. Kõrgetasemeline

külalislahkus tagab rahulolu nii kohalike elanike kui ka välisturistide seas, muutes Eesti

atraktiivseks sihtkohaks nii puhkuse- kui ka ärireisijatele.

Turismi pika vaate 2025–2035 lähteks ja lahutamatuks osaks on selle 18 lisa. Pikk vaade on

omakorda katuseks turismivaldkonna tegevuskavade koostamisel. Koostöös sektori ja seotud

osapooltega valmivad 4-aastased tegevuskavad ehk turismistrateegiad. Tulemuste saavutamist

seirab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurde loodud turisminõukoda turismi eest

vastutava ministri juhtimisel.

2 (2)

Pikk vaade rõhutab, et ainult läbi valdkondade ülese koostöö suudame tõsta Eesti kui

turismisihtkoha atraktiivsust, arendada kestlikku ja tugevat turismimajandust ning luua

kvaliteetseid külastuselamusi, mis teenivad ühiselt nii ettevõtjate, riigi, kohalike elanike kui ka

külaliste huve.

Palun saatke omapoolne tagasiside hiljemalt 09.12.2024.a.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) Käskkirja eelnõu: Turismi pikk vaade 2025-2035 põhitekst;

2) Käskkirja eelnõu: Turismi pikk vaade 2025-2035 lisad.

*Lisaadressaadid: Eesti Hotellide ja Restoranide Liit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Eesti Spaa Liit

Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit

Eesti Konverentsibüroo

Eesti Loodusturismi Ühing

MTÜ Eesti Maaturism

Eesti Noorteühenduste Liit

Eesti Giidide Liit

AS Tallinna Lennujaam

AS Tallinna Sadam

AS Tallink Grupp

Statistikaamet

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Riigimetsa Majandamise Keskus

Piirkondlikud turismi juhtimisorganisatsioonid

Tallinna Linnavalitsus */

Külli Kraner

625 6409 [email protected]