Vabariigi Valitsuse aruanne Riigikogule Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis

1

Vabariigi Valitsuse aruanne Riigikogule

Eesti osalusest Euroopa stabiilsusmehhanismis

2023/2024

Euroopa stabiilsusmehhanism (edaspidi ESM) on euroala alaline kriisilahendusasutus, mille

juured on 2008. a finantskriisist alguse saanud euroala kriisis, kus mitu euroala riiki vajas välist

finantsabi. Kuna püsiva mehhanismi loomine võttis aega, oli ESMi eelkäijaks ajutine

riikidevaheline organ Euroopa Finantsstabiilsusefond (European Financial Stability Facility –

EFSF), millest abipakettide rahastamine lõppes 2013. a keskpaigas. ESM alustas tööd 2012. a

8. oktoobril. Kokku on EFSF ja ESM väljastanud toetuslaene 295 mld euro väärtuses.

ESMi ülesanne on stabiliseerida kriisiolukordades euroala riikide ja euroala majandust. ESMi

rahastamine toimub kapitaliturgudel kutselistele investoritele võlakirjade emiteerimise abil.

ESMi kõrgeima reitinguga kaasnevad madalad omafinantseerimise kulud võimaldavad

abivajajatele pakkuda soodsaid laene sealjuures mõõdukat kasumit teenides, seda nii väljaantud

laenudelt kui vabade vahendite finantsturutehingutelt.

ESMi liikmed on kõik 20 euroala riiki. Asutajaliikmeid oli 17, sealhulgas Eesti. Pärast euro

kasutuselevõtmist liitusid 2014. aastal ESMiga Läti ja 2015. aastal Leedu. 2023. aasta alguses

läks eurole üle Horvaatia ning liitus seejärel ka ESMiga.

Ühtegi aktiivset abiprogrammi ESMil ei ole.

Kokku on ESMist antud kolm toetusprogrammi – Hispaaniale, Küprosele ning Kreekale. Kõik

need riigid suudavad end taas iseseisvalt rahaturgude kaudu rahastada ning on kas hakanud

toetuslaene tagasi maksma või selleks valmistumas. Ollakse toetusprogrammi järgse seire

faasis.

ESMi kasutuses on järgmised toetusinstrumendid:

- Toetuslaenud;

- Laenud ja otsene kapitalitoetus finantsinstitutsioonide rekapitaliseerimiseks;

- Riigivõlakirjade esmas- ja järelturu toetusostud;

- Ennetavad krediidiliinid.

2021. a kevadel allkirjastasid euroala riigid ESMi aluslepingu muudatused, et laiendada ja

täpsustada ESMi funktsioone ja instrumente. Lepingumuudatused on ratifitseerinud kõik

liikmed peale Itaalia.

2

1. Ülevaade kapitalist ja osalusest

ESMi kapital koosneb sissemakstud kapitalist ning vajadusel sissemakstavast (nn

sissenõutavast) kapitalist.

 ESM märgitud kapital on 708 493 700 000 eurot, millest Eesti osalus on 1 790 700 000

eurot ehk 0,2527%. Märgitud kapitalist on

o ESMi sissemakstud kapital 80 970 690 000 eurot, millest Eesti osa on 204 650 000

eurot;

o ESMi sissenõutav kapital 627 523 010 000 eurot, millest Eesti osa on 1 586 050 000

eurot.

ESMi kapitali jaotusvõti on fikseeritud ESMi asutamislepingu lisas 1 koos

üleminekuperioodidega (vähendatud osalusega 12 aastaks) viiele viimasena euroalaga liitunud

riigile. Neljal riigil - Maltal, Küprosel, Slovakkial ja Eestil on üleminekuperioodid tänaseks

läbi saanud, mis tõi kaasa nende osaluse suurenemise ESMi kapitalis ning vastavad osaluste

ümberjagamised liikmesriikide vahel.

Eesti üleminekuperiood sai läbi 2023. aasta 1. jaanuaril. Sellega seoses kasvas Eesti osalus

ESMi märgitud kapitalis 488,7 mln euro võrra, sealhulgas kasvas sissemakstud osa 55,85 mln

euro võrra.

Üleminekuperioodi ESMi kapitalivõtmes rakendati alates euro käibele võtmisest ka Lätis ja

Leedus. Erinevalt ESMi asutajaliikmetest, kelle hulgas on ka Eesti, ei too aga nende riikide

üleminekuperioodi lõppemine (vastavalt aastatel 2026 ja 2027) enam kaasa osaluste

ümberjagamist ESMi märgitud kapitalis, vaid lisandub sellele.

Seoses Horvaatia üleminekuga eurole 2023. aastal liitus Horvaatia ka ESMiga. Horvaatia

kapitaliosalusele ESMis rakendub samuti ajutine üleminekuperiood. Horvaatia liitumisega

suurenes ESMi märgitud kapital Horvaatia korrigeeritud panuse võrra 704,7987 miljardilt

708,4937 miljardile eurole.

Teistele riikide kapitaliosaluste suuruses Horvaatia liitumine muutusi kaasa ei toonud. ESMi

kapitalijaotusvõtit, mis toob osaluste ümberarvutamise liikmesriikide vahel, on kavas

ajakohastada järgmise uue liikme liitumisel vastavalt ESMi asutamislepingu artiklile 11(4) või

hiljemalt Läti üleminekuperioodi lõppemisel 2026. a jaanuaris. Ümbervaatamise aluseks saab

olema sel ajal kehtiv Euroopa Keskpanga kapitalijaotusvõti, mis on arvutatud vastavalt

liikmesriigi SKP-le ja inimeste arvule. Riigid, mille osalus suureneb, peavad tegema täiendava

sissemakse, teised, mille osalus väheneb, saavad tagasimakse. Ajakohastamise detailid otsustab

ESMi juhatajate nõukogu ühehäälse otsusega.

ESMi kapitalil põhineva laenuandmise võime maksimumiks on seatud 500 miljardit eurot, mis

vaadatakse üle iga viie aasta tagant. ESMi juhatajate nõukogu kinnitas laenuandmise võime

maksimumi järgmiseks viieks aastaks samal tasemel 16. juuli 2022. a otsusega. ESMi praeguste

väljaantud laenude jääk on kokku 82.5 miljardit eurot, millega ESMi vaba laenuandmise võime

on 417.5 miljardit eurot. Euroopa finantsstabiilsusfondi (EFSF) antud laenude veel tagasi

maksmata jääk on 169.5 miljardit eurot. EFSF enam uusi laene ei väljasta ja tema kasutamata

laenuvõimalust ESMile üle ei kanta.

3

EFSFist anti laenudena välja 185.5 miljardit eurot, millest 16 miljardit on tagasi makstud. ESM

on laenudena väljastanud 109.5 miljardit eurot, millest on juba tagasi makstud 27 miljardit

eurot.

ESMi kõrgeim otsustustase on juhatajate nõukogu (Board of Governors), mille liikmed on

ametikohajärgselt rahandusministrid. Eesti juhatajate nõukogu liige oli kuni 17.04.2023 Annely

Akkermann ja tema järel Mart Võrklaev. Praegu on juhatajate nõukogu liige rahandusminister

Jürgen Ligi. Juhatajate nõukogu aseliige on rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten

Ross.

Esimese astme otsustustase on direktorite nõukogu (Board of Directors). Eesti liige on Märten

Ross ning aseliige Andres Kuningas.

ESMi tegevdirektori kinnitab ametisse juhatajate nõukogu. Esimesed 10 aastat ESMi juhtinud

Klaus Reglingu ametiaeg sai läbi 8. oktoobril 2022. Alates 1. detsembrist 2022. a on ESMi

tegevdirektor Pierre Gramegna.

Direktorite nõukogu tööd toetavad ka riskikomitee ning eelarve ja tasustamise komitee. Märten

Ross on ka riskikomitee liige.

2. Ülevaade finantsnäitajatest ja rahastamisest

ESMi 2023. aasta tulemuseks oli 320.5 miljoni euro suurune kasum. Koos eelnevate aastate

tulemiga on ESMi reservi kogunenud 3,3 miljardit eurot.

2023. aastal olid ESMi emiteeritud võlakirjadelt ja väärtpaberitelt makstud intressid 4 326 800

000 eurot, väljastatud laenudelt saadud intressid ja tulud finantsturuoperatsioonidelt 5 896 000

000 eurot. ESMi halduskulud olid 2023. aastal 94.9 miljonit eurot, sellest personalikulud 45.2

miljonit.

ESMi investeeringute portfelli sisu on pisut varieerunud, kuid on endiselt diversifitseeritud nii

erinevate varaklasside kui ka valuutade vahel. Peamiselt investeerib ESM eurosüsteemi

kuuluvate keskpankade, rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide ja valitsuste emiteeritud

väärtpaberitesse ning vähemal määral ka riikide tagatisega võlakirjadesse või pandikirjadesse.

ESMi varadest oli 96,3% investeeritud AA- või kõrgema reitinguga varadesse.

ESMi reitingud, nii lühiajalised kui ka pikaajalised, on stabiilselt püsinud kõrgeimal tasemel,

mis on olulised turult soodsa hinnaga raha kaasamiseks. Intressivahe Saksamaa võlakirjadega

on alates 5-aastase tähtajaga võlakirjadest umbes 50 baaspunkti. Lühemate puhul on vahe

väiksem. Reitingu väljavaade on stabiilne.

Lühiajaline Pikaajaline

Standard & Poor's A-1+ AAA

Moody's P-1 Aaa

Fitch Ratings F1+ AAA

DBRS Morningstar R-1(high) AAA

Scope S-1+ AAA

ESMi ja EFSFi poolt välja antud laenude rahastamiseks emiteerib ESM võlakirju ja teisi

rahaturu instrumente. 2023. aastal keskenduti keskmise suurusega (2-3 mld eurot)

4

emissioonidele. Lühiajalised instrumendid on investorite poolt olnud suure nõudlusega.

Väiksema likviidsusvajaduse tõttu on ESM koomale tõmbamas 12-kuulise tähtajaga

instrumentide emiteerimist. 2020-2023. aastatel on emissioonide mahud olnud järgmised:

EFSF ESM Kokku

2020 19,5 mld 11 mld 30,5 mld

2021 16,5 mld 8 mld 24,5 mld

2022 19,5 mld 8 mld 27,5 mld

2023 20,0 mld 8 mld 28 mld

2024 (plaan) 20 mld 6 mld 26 mld

ESMi võlakirjadesse investeeritud vahenditest on 55% pärit euroalast, 21% UKst ja Šveitsist,

13% Aasiast ja ülejäänud 11% jaotub ülejäänud Euroopa, Ameerika, Lähis-Ida ja Aafrika

vahel. Investorklasside puhul domineerivad pangad (39%), fondihaldurid (30%) ja riigid

(keskpangad, valitsused, riiklikud fondid 25%).

3. ESMi instrumentidega seotud arengud

COVID19 instrument

COVID19 kriisi kõrghetkel 2020. aasta kevadel loodi üks toetusinstrument ka ESMi baasil.

Selleks kohendati olemasoleva instrumendi – täiendavate tingimustega krediidiliini tingimusi

ning loodi ajutine pandeemia kriisitoetuse instrument kuni 240 miljardi euro suuruses mahus.

Sellest on võimalik rahastada COVID19 pandeemia põhjustatud otseseid ja kaudseid

tervishoiu-, ravi- ja ennetustöö kulutusi. Instrument loodi ajutisena kehtivusega 2022. a lõpuni

Ükski euroala riik siiski seda instrumenti ei vajanud, kuid instrumendi olemasolu aitas

koosmõjus teiste COVID19 kriisi aegsete toetusmeetmetega kaasa turgude stabiliseerimisele.

ESMi reform

2020. a lõpul algatatud ESMi reformiga korrastatakse ESMi instrumendid vastavalt esimesel

tegevuskümnendil saadud kogemustele ning viiakse kooskõlla euroala kriisilahenduse

korralduses toimunud muutustega.

Peamised muudatused puudutavad ESMile pankade kriisilahenduses viimase etapi toetuslaenu

andja funktsiooni andmist, mis on oluline samm Euroopa pangandusliidu ehitamisel. ESMi

baasil loodud kaitsemehhanismi võib kasutada ainult viimane abinõuna, kui liikmesriikide

ühise kriisilahendusfondi enda vahendid on ammendunud, pankadelt kriisilahendusfondi

kogutavad sissemaksed ei ole piisavad või kohe kättesaadavad ning ühtne

kriisilahendusnõukogu ei suuda ise piisavalt vahendeid kaasata. ESM saaks ühtsele

kriisilahendusfondile pakkuda laenu kuni fondi sihttasemega võrdse summani, mille

nominaalne piirmäär on 68 miljardit eurot. Tegemist on kriisiolukorras rakenduva täiendava

kaitsevalliga Euroopa finantssüsteemi vastupidavuse ja usaldusväärsuse tõstmiseks. Ühtset

kriisilahendusfondi, mida ESM saaks reformi jõustumise järgselt ajutise laenuga toetada

rahastatakse pankade poolt tehtavatest regulaarsetest maksetest ja samal moel makstaks tagasi

ka ESMist võetud laenud. Selline lahendus viib miinimumini võimalike pangakriiside kulud

maksumaksjatele ja reaalmajandusele. Kaitsemehhanismi loomisega, milleks on peale reformi

5

jõustumist vaja juhatajate nõukogu konsensuslikku otsust1, tühistatakse ESMi toetusmeetmete

seast krediidiasutuste otsese rekapitaliseerimise instrument.

Ajakohastatud lepinguga täpsustuvad ka ESMi toetusinstrumentide (eelkõige ennetavate

krediidiliinide) tingimused. Ennetava tingimusliku krediidiliini abikõlblikkuse hindamise

protsess muudetakse läbipaistvamaks ja prognoositavamaks ning taotluse esitanud riigiga ei

sõlmita enam vastastikuse mõistmise memorandumit. Abisaav riik peab siiski kinnitama

lepingus sätestatud eeltingimustele vastamist ning jätkama nende tingimuste täitmist.

Täiendavate tingimustega ennetavat krediidiliini saavad taotleda ESMi liikmed, mis mõnda

tingimusliku krediidiliini nõuet ei täida, kuid kelle üldine majanduslik ja rahaline olukord on

endiselt hea ning valitsuse võlg jätkusuutlikul tasemel. Kinnitatakse üle, et ESM võib pakkuda

stabiilsustoetust ainult liikmetele, kelle võlga peetakse jätkusuutlikuks ja kelle

tagasimaksevõime on ESMi poolt kinnitust leidnud.

Muudatustega saab ESM tulevastes võimalikes finantsabi programmides ja kriisiennetuses

suurema rolli. Suureneb roll abiprogrammide ettevalmistuses ja seires.

Riigikogu ratifitseeris ESMi asutamislepingu muutmise 15.12.2021.

2023. aasta lõpu seisuga on ESMi aluslepingu muudatused ratifitseerimata veel vaid Itaalias.

ESM on 2022. a ja 2023. a valmistanud organisatsiooni ette reformist tulenevate uute ülesannete

täitmiseks. Koos ühtse kriisilahendusasutusega on läbi viidud panga kriisilahenduse õppused.

4. ESM toetusprogrammid

Küpros

Kestvus: 2013-2016

Maht: 6,3 miljardit eurot

Tagasimaksed: 2025-2031

laenude keskmine tähtaeg 14,9 aastat

laenude keskmine intressimäär 0,56%

Seire: Küprosele rakendub programmijärgne seire kuni 75% toetuslaenust on

tagasi makstud. Kui ennetähtaegseid tagasimakseid ei tehta, kestab seire

vähemalt 2029. aastani. Programmijärgse seire eesmärk on hinnata

Küprose võimet ESMilt saadud laen tagasi maksta. Euroopa Komisjon

koos Euroopa Keskpanga, ESMi ja IMFiga hindavad Küprose

majanduslikku, eelarve ja finantssektori olukorda kaks korda aastas. Seire

tulemuse põhjal saab vajadusel otsustada korrigeerivate meetmete

rakendamise tagasimakse võime säilitamiseks või taastamiseks. Hetkel

tagasimakse võimet ohustavaid riske ei ole.

1 kaitsemehhanismi käivitamise kohta, sh kaitsemehhanismi ülempiir.

6

Hispaania

Kestvus: 2012-2013

Maht: 41,3 miljardit eurot, laenujääk 16.4 miljardit eurot

Tagasimaksed: 2022-2027

ennetähtaegselt tagasimakstud 17,6 mld eurot

tähtaegselt tagasimakstud 7.3 mld eurot

keskmine tähtaeg 12,5 aastat

laenude keskmine intressimäär 0,76%

Seire: Hispaaniale rakendub samuti programmijärgne seire kuni 75%

toetuslaenust on tagasi makstud. Euroopa Komisjon on koos Euroopa

Keskpanga, ESMi ja IMFiga regulaarsete seirearuannete põhjal hinnanud,

et Hispaania laenu tagasimakse võimet ohustavaid riske ei ole.

Kreeka

Kestvus: 2015-2018

Maht: 61,9 mld eurot, laenujääk 59,8 miljardit eurot

Tagasimaksed: 2034-2060

ennetähtaegselt tagasimakstud 2,11 mld eurot

keskmine tähtaeg 32,35 aastat

laenude keskmine intressimäär 1,23%

2021. a tegi Kreeka teise ennetähtaegse laenu tagasimakse IMF-ile ning

2022. a ka viimase tagasimakse IMFile.

Seire: Euroopa Komisjon koos Euroopa Keskpanga, ESMi ja IMFiga hindas

viimases seirearuandes, et Kreeka on reformikohustusi täitnud

rahuldavalt ning võlateenindamise võime on piisav ja sellega seotud

riskid on kontrolli all.

2022. a augustis lõppes Kreeka süvendatud järelevalve, jätkudes edaspidi

regulaarse programmijärgse seirena.

EFSF programmid

Iirimaa

Kestvus: 2010-2013

Maht: 17,7 mld eurot

Tagasimaksed: 2029-2042

laenude keskmine tähtaeg 20,8 aastat

laenude keskmine intressimäär 0,91%

Seire: Iirimaale rakendub programmijärgne seire kuni 75% toetuslaenust on

tagasi makstud. Kui ennetähtaegseid tagasimakseid ei tehta, kestab seire

vähemalt 2031. aastani. Iirimaa olukorda hinnatakse kaks korda aastas.

Praegu laenu tagasimakse võimet ohustavaid riske ei ole.

Portugal

Kestvus: 2011-2014

Maht: 26 mld eurot, laenujääk 24 mld eurot

Tagasimaksed: 2025-2040

ennetähtaegselt tagasi makstud 2 mld eurot

7

keskmine tähtaeg 20,8 aastat

laenude keskmine intressimäär 0,91%

Seire: Portugalile rakendub programmijärgne seire kuni 75% toetuslaenust on

tagasi makstud. Kui ennetähtaegseid tagasimakseid ei tehta, kestab seire

vähemalt 2035. aastani. Portugali olukorda hinnatakse kaks korda aastas.

Praegu laenu tagasimakse võimet ohustavaid riske ei ole.

Kreeka

Kestvus: 2012-2015

Maht: 141,8 mld eurot, laenujääk 129.2 miljardit eurot

Tagasimaksed: 2023-2070

ennetähtaegselt tagasi makstud 10,9 mld eurot

tähtaegselt tagasi makstud 1.7 mld eurot

keskmine tähtaeg 42,45 aastat.

Seire: Regulaarne programmijärgne seire koos ESMi programmiga.

5. Lõppsõna

ESM toimib vastavalt talle antud mandaadile ning on valmis sekkuma nii kriisi ennetavalt kui

ka kriisi lahendamisel. Euroala kaitsemehhanismina on ESM üks oluline osa Euroopa

finantsstabiilsust kindlustavas struktuuris aga ka globaalses finantsturvavõrgustikus.

Aktiivseid programme ESMil ei ole, viimane programmijärge väljamakse tehti ESMist 2018

aastal. Nii EFSFi kui ka ESMi programmiriigid hakkavad etapiviisiliselt jõudma toetuslaenude

tagasimaksmiseni. Euroopa Komisjoni poolt läbi viidavad programmijärgsed ülevaatused,

milles osaleb ka ESM, kinnitavad riikide laenude tagasimakse võimet.

ESMi reformi jõustumisest on veel puudu Itaalia ratifitseerimiskiri. ESM on valmis reformi

rakendamiseks.

Nii välisaudiitor kui ka ESMi auditinõukogu on kinnitanud, et ESM on parimate

pangandustavade järgi hästi juhitud, tema finantsnäitajad ja selle aluseks olevad tehingud on

korrektsed ning õiguspärased.

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja november 2024 nr

Päevakorrapunkt nr

Vabariigi Valitsuse aruanne Riigikogule Eesti osalemisest Euroopa

stabiilsusmehhanismis

1. Kiita heaks rahandusministri esitatud aruanne Eesti osalemisest Euroopa

stabiilsusmehhanismis (ESM).

2. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud aruanne Riigikogule.

3. Rahandusministril anda Riigikogu istungil ülevaade Eesti osalemisest ESMis.

Kristen Michal

Peaminister Taimar Peterkop

Riigisekretär

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Taimar Peterkop

Riigikantselei

[email protected]

Vabariigi Valitsuse aruanne

Riigikogule Eesti osalemisest

Euroopa stabiilsusmehhanismis

Austatud härra Peterkop

Esitame Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks ja Riigikogule edastamiseks aruande Eesti

osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse aruande Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis eelnõu

2. Protokollilise otsuse eelnõu

Martin Põder 51960933

[email protected]

Meie 20.11.2024 nr 1.1-10.1/5152-1