Ettepanekud julgeolekumaksu seaduse eelnõu 512 SE kohta

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikogu rahanduskomisjon

Ettepanekud julgeolekumaksu

seaduse eelnõu 512 SE kohta

Austatud rahanduskomisjoni esimees

Palume teha julgeolekumaksu seaduse eelnõus 512 SE enne eelnõu teist lugemist järgmised

muudatused:

1. Täiendada eelnõu uue §-ga 9 järgmises sõnastuses, muutes järgnevate paragrahvide

numeratsiooni (ja korrigeerides vastavalt viited eelnõu tekstis):

„§ 9. Maksueelise saamise eesmärgil tehtav tehing

(1) Julgeolekumaksuga maksustamisel ei võeta arvesse tehingut, tehingute ahelat või

raamatupidamislikku kannet, mille põhieesmärk või üks põhieesmärkidest on saada

maksueelis ja mis ei ole kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid arvesse võttes tegelik. Tehingute

ahel võib koosneda rohkem kui ühest vaheastmest või osast.

(2) Lõike 1 kohaldamisel ei peeta tehingut, tehingute ahelat või raamatupidamislikku kannet

tegelikuks, kui see ei ole tehtud reaalsetel elulistel või ärilistel põhjustel, mis kajastavad

tehingu või raamatupidamisliku kande tegelikku majanduslikku sisu.“.

Selgitus: Tegemist on üldise kuritarvituste vastase sättega, mis on vajalik, et Maksu- ja

Tolliametil (edaspidi ka MTA) oleks ka julgeolekumaksuga maksustamise alus olukorras, kus

on tuvastatud maksueelise saamise eesmärgil tehtav tehing, tehingute ahel või

raamatupidamislik kanne. Kõnealune säte on sarnane tulumaksuseaduse (edaspidi ka TuMS)

§-ga 51. Sõnastusest on aga välja jäetud tekstiosa „mis on vastuolus kohaldatava maksuõiguse

või välislepingu sisu või eesmärgiga“ ning on lisatud „raamatupidamislik kanne“. Kuna

erinevalt tulumaksust, mille maksubaas tuleneb väga selgelt TuMS-st, lähtutakse

julgeolekumaksu puhul raamatupidamislikust kasumist, mille määratlemine ei ole eelnõuga

reguleeritud, ei ole kohane viidata julgeolekumaksu puhul vastuolule kohaldatava

maksuõigusega. Samas tehingu asemel võib olla tehtud maksueelise saamise eesmärgil ka

raamatupidamislik kanne. Sarnaselt maksuõigusele tuleneb ka raamatupidamise seaduse § 16

punktist 10 sisu ülimuslikkuse printsiip, mille kohaselt lähtutakse majandustehingute

kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes nende sisust ka siis, kui see ei

Meie 20.11.2024 nr 1.1-10.1/4226-3

2

ühti nende juriidilise vormiga. Kui maksumaksja on selle põhimõtte vastu eksinud, ei pea

MTA selliseid kandeid julgeolekumaksuga maksustamisel arvesse võtma.

2. Jätta eelnõust välja § 9 lõike 1 tekstiosa „, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3

sätestatud erandit“ ja § 9 lõige 3.

Selgitus: Tegemist on normitehnilise parandusega – eelnõu § 9 lõikes 3 sätestatud välistus, et

julgeolekumaksuga ei maksustata tulumaksuseaduse § 12 lõikes 2 nimetatud tulu, tuleneb juba

eelnõu § 9 lõikest 1 ning lõige 3 (koosmõjus lõikes 1 oleva viitega) võib seaduse tekstis

tekitada pigem segadust.

3. Täiendada eelnõu § 13 lõiget 1 teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Konsolideeritud majandusaasta aruande korral võetakse aluseks emaettevõtja

konsolideerimata kasumiaruande kasum. Konsolideerimata maksueelsele kasumile arvatakse

juurde:

1) tulumaksuseaduse § 50 lõike 4 alusel maksustatav summa;

2) tulumaksuseaduse §-de 51 ja 52 alusel maksustatavad ettevõtlusega mitteseotud kulud ja

väljamaksed;

3) summa, mille residendist äriühing või mitteresidendist äriühing, kellel on Eestis püsiv

tegevuskoht, oleks tuluna saanud, või summa, mille residendist äriühing või mitteresidendist

äriühing, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, oleks kuluna kandmata jätnud, kui oleks

puudunud käesoleva seaduse §-s 9 nimetatud tunnustele vastav tehing, tehingute ahel või

raamatupidamislik kanne.“.

Selgitus: Teise lausega täpsustatakse, et julgeolekumaksuga maksustamine on äriühingu

põhine, st konsolideeritud majandusaasta aruande puhul võetakse aluseks emaettevõtja

konsolideerimata kasumiaruande kasum. Kuigi § 13 lõike 1 sõnastusest tuleneb, et

maksustatakse residendist äriühingu kasum, mis viitab äriühingu-, mitte kontsernipõhisele

maksustamisele, on Rahandusministeerium saanud küsimusi selle kohta, kas mõeldud on

konsolideeritud või konsolideerimata kasumit. Selguse huvides täiendatakse eelnõu

täpsustava lausega, et maksustatakse emaettevõtja konsolideerimata kasumiaruande kasum.

Kolmanda lausega tehakse põhimõtteline muudatus, mille kohaselt liidetakse

konsolideerimata maksueelsele kasumile TuMS § 50 lõike 4 alusel maksustatav summa, §-de

51 ja 52 alusel maksustatavad ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed ning summa,

mille residendist äriühing või mitteresidendist äriühing, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht,

oleks tuluna saanud, või summa, mille residendist äriühing või mitteresidendist äriühing,

kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, oleks kuluna kandmata jätnud, kui oleks puudunud

julgeolekumaksu seaduse §-s 9 nimetatud tunnustele vastav tehing, tehingute ahel või

raamatupidamislik kanne.

Kuigi esialgselt otsustati lihtsuse mõttes, et maksueelset kasumit ei korrigeerita, välja arvatud

hädavajalikud korrigeerimised topeltmaksustamise vältimise eesmärgil, on maksudest

kõrvalehoidumise vältimiseks siiski vajalik suurendada maksueelset kasumit ettevõtlusega

mitteseotud kulude ja väljamaksete ning siirdehinna reeglite alusel maksustatava summa

võrra. Muudatus ei võimalda äriühingutel vähendada julgeolekumaksuga maksustatavat

kasumit, tehes ettevõtlusega mitteseotud kulusid ja väljamakseid. Lisaks kohalduvad ka

julgeolekumaksu puhul seotud isikute vahelistele tehingutele siirdehinna reeglid. Muudatus

ei lisa väga palju keerukust, kuna nii siirdehinna reeglite alusel maksustatavad summad kui

3

ka ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed on tulumaksuga maksustatavad, seega peab

maksumaksja neid nagunii MTA-le deklareerima.

Samuti arvatakse konsolideerimata maksueelsele kasumile juurde summa, mille residendist

äriühing või mitteresidendist äriühing, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, oleks tuluna saanud,

või summa, mille residendist äriühing või mitteresidendist äriühing, kellel on Eestis püsiv

tegevuskoht, oleks kuluna kandmata jätnud, kui oleks puudunud §-s 9 nimetatud tunnustele

vastav tehing, tehingute ahel või raamatupidamislik kanne. Tegemist on üldise kuritarvituste

vastase sättega, mis võimaldab MTA-l määrata julgeolekumaksukohustuse olukorras, kus

MTA tuvastab maksueelise saamise eesmärgil tehtud tehingu, tehingute ahela või

raamatupidamisliku kande.

4. Sõnastada eelnõu § 13 lõike 2 teine lause järgmiselt:

„Nimetatud kasumist tehakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud mahaarvamised

ning nimetatud kasumile arvatakse juurde:

1) tulumaksuseaduse § 50 lõike 4 alusel maksustatav summa;

2) tulumaksuseaduse §-de 51 ja 52 alusel maksustatavad ettevõtlusega mitteseotud kulud ja

väljamaksed;

3) summa, mille raamatupidamise seaduse § 35 lõikes 2 nimetatud sihtfinantseerimise saanud

äriühing oleks tuluna saanud, või summa, mille selline äriühing oleks kuluna kandmata jätnud,

kui oleks puudunud käesoleva seaduse §-s 9 nimetatud tunnustele vastav tehing, tehingute

ahel või raamatupidamislik kanne.“.

Selgitus: Võrdse kohtlemise tagamiseks suurendatakse ka raamatupidamise seaduse § 35

lõikes 2 nimetatud sihtfinantseerimise saanud äriühingu kasumit TuMS § 50 lõike 4 alusel

maksustatud summa võrra ja §-de 51 ning 52 alusel maksustatud ettevõtlusega mitteseotud

kulude ja väljamaksete võrra. Lisaks arvatakse kasumile juurde summa, mille kõnealune

äriühing oleks tuluna saanud, või summa, mille selline äriühing oleks kuluna kandmata jätnud,

kui oleks puudunud käesoleva seaduse §-s 9 nimetatud tunnustele vastav tehing, tehingute

ahel või raamatupidamislik kanne.

5. Täiendada eelnõu § 13 lõiget 3 teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Kui majandusaasta maksueelse kasumi hulgas on kapitaliosaluse meetodil kajastatud tütar-

või sidusettevõtja kasum või kahjum või investeeringu üles- või allahindlusest tekkinud

kasum või kahjum, mis on tütar- või sidusettevõtja tasandil maksustatud julgeolekumaksuga

või välisriigis tulumaksuga, arvatakse nimetatud kasum maksueelsest kasumist maha või

liidetakse nimetatud kahjum maksueelsele kasumile. Tütar- või sidusettevõtjana käsitatakse

sellist äriühingut, kelle aktsiatest, osadest või häältest kuulub maksumaksjale kasumi saamise

ajal otse või tütarettevõtjate kaudu vähemalt kakskümmend protsenti.“.

Selgitus: Kui tütar- või sidusettevõte kajastatakse kapitaliosaluse meetodil, maksab

aruandeperioodil tekkinud kasumilt julgeolekumaksu nii tütar- või sidusettevõte kui ka

investor (omanik). Raamatupidamise Toimkonna juhendi (edaspidi RTJ) 11 punkt 63 annab

kolm võimalikku arvestuspõhimõtet, kuidas kajastada konsolideerimata aruannetes sidus- ja

tütarettevõtteid. Nendeks on:

(a) soetusmaksumuse meetod;

(b) kapitaliosaluse meetod;

(c) õiglase väärtuse põhimõte.

4

RTJ 11 punkti 89 kohaselt võetakse kapitaliosaluse meetodil investeering algselt arvele selle

soetusmaksumuses (vastavalt punktile 86), mida korrigeeritakse järgmistel perioodidel:

1. investori osalusega muutustes investeeringuobjekti omakapitalis;

2. omandamisel tekkinud firmaväärtuse amortisatsiooni ja võimalike allahindlustega; ja

3. omandamisel tekkinud negatiivse firmaväärtuse tuluna kajastamisega vastavalt

punktis 49 kirjeldatule. (SME IFRS 14.8).

Näide

Investor A omandas 100 000 euro eest 40 protsendilise osaluse OÜ-s B. Investor A võtab OÜ

B osaluse enda bilansis arvele soetusmaksumuses ehk 100 000 euroga. 2026. majandusaastal

teenib OÜ kasumit 50 000 eurot, millelt tasub 2% julgeolekumaksu ehk 1 000 eurot. Investor

A peab kajastama vastavat muutust enda bilansis tulenevalt RTJ 11 punktis 89 (a) toodust.

Teisisõnu suureneb tehtud investeering 19 600 euro võrra ehk 100 000 eurolt 119 600 euroni

ja Investor A-l tekib kapitaliosaluse kasum 19 600 eurot ((50 000 – 1 000) * 40% =19 600,

kus 1 000 on OÜ B kulu julgeolekumaksust).

See tähendab, et kasutades kapitaliosaluse meetodit, tekib Investor A bilansis kasum 19 600

eurot, millelt on OÜ B julgeolekumaksu juba tasunud, kuid Investor A peab eelnõu kohaselt

samuti tasuma tekkinud kasumilt (19 600 eurolt) julgeolekumaksu. Antud kasum ei ole

Investor A-l tekkinud äritegevusest, vaid sidusettevõtte kajastamisest kapitaliosaluse

meetodil. Sellelt kasumilt on julgeolekumaks OÜ B tasemel tasutud. Seetõttu tekib

julgeolekumaksuga topeltmaksustamine, mida kõnealune muudatusettepanek aitab vältida.

Lisaks lubatakse maksueelsest kasumist maha arvata (või liita maksueelsele kasumile)

investeeringu üles- või allahindlusest tekkinud kasum või kahjum, mis on tütar- või

sidusettevõtte tasandil maksustatud julgeolekumaksuga või välisriigis tulumaksuga.

Tütar- või sidusettevõtjana käsitatakse sellist äriühingut, kelle aktsiatest, osadest või häältest

kuulub maksumaksjale kasumi saamise ajal otse või tütarettevõtjate kaudu vähemalt

kakskümmend protsenti. RTJ 11 punkti 7 kohaselt loetakse tütarettevõtteks kõiki ettevõtteid,

mille üle teisel ettevõttel (emaettevõttel) on valitsev mõju. Valitseva mõju olemasolu

eeldatakse juhul, kui emaettevõtte omanduses on otse või tütarettevõtete kaudu rohkem kui

50% tütarettevõtte hääleõigusest.

RTJ 11 punkti 8 kohaselt loetakse sidusettevõteteks kõiki ettevõtteid, mille üle

investorettevõte omab olulist, kuid mitte valitsevat mõju. Olulise mõju olemasolu eeldatakse

juhul kui investorettevõtte omanduses on otse või tütarettevõtete kaudu rohkem kui 20%

sidusettevõtte hääleõigusest.

Eeltoodust tulenevalt käsitatakse tütar- või sidusettevõtjana sellist äriühingut, kelle aktsiatest,

osadest või häältest kuulub maksumaksjale kasumi saamise ajal otse või tütarettevõtjate kaudu

vähemalt kakskümmend protsenti.

6. Sõnastada eelnõu § 15 lõige 4 järgmiselt:

„(4) Residendist krediidiasutus, mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal, residendist

kindlustusandja, mitteresidendist kindlustusandja Eesti filiaal ja äriühing, kellel on seadusest

tulenev kohustus arvutada konsolideerimata kasumit kord kvartalis, on kohustatud tasuma iga

kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole julgeolekumaksu

avansilise makse käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud määraga eelmises kvartalis teenitud

5

konsolideerimata maksueelselt kasumilt, millest on maha arvatud samas kvartalis saadud

käesoleva seaduse § 13 lõigetes 3 ja 4 ning § 14 lõikes 2 nimetatud tulu. Äriühing, kes arvutab

kasumit kord kvartalis, võib tasuda iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja

Tolliameti pangakontole julgeolekumaksu avansilise makse käesoleva seaduse §-s 3

sätestatud määraga eelmises kvartalis teenitud konsolideerimata maksueelselt kasumilt.“.

Selgitus: Eelnõu § 15 lõike 4 kohaselt tasub residendist krediidiasutus, mitteresidendist

krediidiasutuse Eesti filiaal ja äriühing, kelle aktsiad on kauplemisele võetud reguleeritud

väärtpaberiturul (edaspidi ka börsiaktsiaselts), avansilisi makseid eelmise kvartali kasumi

alusel erinevalt teistest äriühingutest, kes tasuvad avansilisi makseid eelmise või üle-eelmise

majandusaasta alusel. Põhjuseks on asjaolu, et nimetatud äriühingutel on kohustus arvutada

kasumit kvartalipõhiselt. Kvartalipõhine lähenemine tagab, et avansilise makse suurus on

võimalikult lähedal lõpliku maksukohustuse suurusele. Kuna lisaks nimetatud äriühingutele

arvutavad kasumit kvartaalselt ka kindlustusandjad, sätestatakse ka neile kohustus tasuda

avansilisi makseid eelmise kvartali kasumi alusel. Samuti lisatakse loetellu muud äriühingud,

kellel on seadusest tulenev kohustus arvutada konsolideerimata kasumit kord kvartalis,

eesmärgiga tagada, et samad reeglid kehtivad kõigile, kellel on kohustus arvutada

konsolideerimata kasumit kvartaalselt.

Kuna börsiaktsiaseltsid arvutavad kvartaalselt üksnes konsolideeritud kasumit, jäetakse need

kõnealusest sättest välja, kuna julgeolekumaksu ja avansiliste maksete aluseks on

konsolideerimata kasum.

Lisaks lisatakse eelnõusse võimalus maksta avansilisi makseid eelmise kvartali kasumi alusel

eelmise või üle-eelmise majandusaasta kasumi asemel nendele äriühingutele, kes arvutavad

oma soovil kasumit kvartaalselt ja soovivad lähtuda eelmise kvartali kasumist. See tagab

avansiliste maksete suuruse parema vastavuse sama majandusaasta lõpliku

maksukohustusega.

7. Eelnõu § 16 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Residendist äriühing, kes kustutatakse registrist ja mitteresidendist äriühing, kellel on Eestis

püsiv tegevuskoht, mis lõpetab majandustegevuse, on kohustatud esitama Maksu- ja

Tolliametile deklaratsiooni majandusaastal teenitud julgeolekumaksuga maksustatava kasumi

või püsivale tegevuskohale omistatud kasumi kohta ning tasuma nimetatud kasumilt

julgeolekumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole majandustegevuse lõppemise kuule

järgneva kuu 10.kuupäevaks.“.

Selgitus: Põhireegli kohaselt esitatakse julgeolekumaksu deklaratsioon ning tasutakse

julgeolekumaks hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.

Olukorras, kus äriühing kustutatakse registrist või mitteresidendist äriühing lõpetab püsiva

tegevuskoha kaudu tegutsemise Eestis, on oluline, et deklaratsioon on esitatud ja

julgeolekumaks on tasutud enne äriühingu kustutamist registrist või püsiva tegevuskoha

lõpetamist. Seetõttu tuleb muudatuse kohaselt esitada julgeolekumaksu deklaratsioon ning

tasuda julgeolekumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole majandustegevuse lõppemise

kuule järgneva kuu 10.kuupäevaks.

8. Asendada eelnõu § 16 lõikes 2 tekstiosa „lõikes 4“ tekstiosaga „lõikes 3“.

Selgitus: Tegemist on viite vea parandusega.

6

9. Sõnastada eelnõu § 16 lõige 3 järgmiselt:

„(3) Residendist krediidiasutus, mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal, residendist

kindlustusandja, mitteresidendist kindlustusandja Eesti filiaal ja muu äriühing, kellel on

seadusest tulenev kohustus arvutada konsolideerimata kasumit või kahjumit kord kvartalis

ning äriühing, kes valib avansiliste maksete tasumise eelmise kvartali kasumi või kahjumi

alusel, on kohustatud esitama iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja

Tolliametile maksudeklaratsiooni eelmise kvartali julgeolekumaksuga maksustatava kasumi

või kahjumi kohta.“.

Selgitus: Muudatus on seotud § 15 lõikes 4 tehtud muudatusega, millega kehtestatakse

kohustus arvutada avansilisi makseid eelmise kvartali kasumi põhjal ka residendist

kindlustusandjale (kindlustustegevuse seaduse § 2 lõike 3 tähenduses), mitteresidendist

kindlustusandja Eesti filiaalile ja muule äriühingule, kellel on seadusest tulenev kohustus

arvutada konsolideerimata kasumit kord kvartalis. Samas kustutatakse nende isikute loetelust

börsiaktsiaselts ning luuakse võimalus arvutada avansilisi makseid eelmise kvartali kasumi

põhjal äriühingutele, kes arvutavad kasumit kvartaalselt oma soovil. Paragrahvi 16 lõike 3

muudatusega laiendatakse nimetatud isikutele kohustus esitada deklaratsioon eelmise kvartali

kasumi või kahjumi kohta. Antud juhul on kahjumi deklareerimine vajalik, kuna olukorras,

kus äriühing valib oma soovil, et maksab avansilisi makseid eelmise kvartali tulemuse põhjal,

mitte eelmise majandusaasta tulemuse põhjal, ning äriühingul oli eelmises kvartalis kahjum

erinevalt kasumlikust eelmisest majandusaastas, on MTA-l vaja teada, miks äriühing

avansilisi makseid ei maksa, kuigi eelmise majandusaasta alusel oleks tal see kohustus. MTA

nõudmisel peab maksumaksja tõendama, kuidas eelmise kvartali kasum või kahjum on

arvutatud.

10. Sõnastada eelnõu § 16 lõike 5 kolmas lause järgmiselt:

„Enammakstud avansilised maksed kantakse äriühingu ettemaksukontole hiljemalt järgmise

majandusaasta kümnenda kalendrikuu 10. kuupäevaks.“.

Selgitus: Muudatusega on lisatud enammakstud avansiliste maksete tagastamise tähtaeg,

milleks on hiljemalt järgmise majandusaasta kümnenda kalendrikuu 1. kuupäev. Kui

majandusaasta on kalendriaasta, siis enammakstud avansiliste maksete tagastamise tähtaeg on

järgmise kalendriaasta 10. oktoober. Deklaratsiooni esitamise (majandusaastale järgneva

üheksanda kuu 10. kuupäev) ja tagastamise tähtaja vahele jääb üks kuu, et MTA-l oleks

võimalus tagastusnõuet kontrollida.

11. Sõnastada eelnõu § 17 lõige 1 järgmiselt:

„(1) Residendist äriühing ja mitteresidendist äriühing, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, välja

arvatud käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud äriühing, on kohustatud esitama Maksu- ja

Tolliametile maksudeklaratsiooni 2026. aasta avansilise makse kohta ja tasuma 2026. aasta

avansilise makse käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud määraga ühelt kahendikult 2025. aastal

lõppenud majandusaastal teenitud maksueelsest kasumist, Eestis asuvale püsivale

tegevuskohale omistatud kasumist või § 13 lõikes 2 nimetatud äriühingu puhul aruandeaasta

maksueelsest kasumist sihtfinantseerimise netomeetodi korral Maksu- ja Tolliameti

pangakontole 2026. aasta kolmanda ja neljanda kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks.“.

Selgitus: Üleminekusätte kohaselt tasutakse avansilisi makseid 2026. aastal kaks korda aastas

10. septembriks ja 10. detsembriks erinevalt üldreeglist, mille kohaselt tasutakse avansilisi

makseid neli korda aastas. Muudatusega täpsustatakse üleminekusättes, et ka

maksudeklaratsioon 2026. aasta avansiliste maksete kohta esitatakse ainult kaks korda aastas.

7

Üleminekusäte ei kohaldu julgeolekumaksuseaduse § 15 lõikes 4 nimetatud äriühingutele ehk

neile, kellel on kohustus tasuda avansilisi makseid eelmise kvartali kasumi alusel või kes on

teinud sellise valiku oma soovil. Nendel äriühingutel on kohustus tasuda esimene avansiline

makse 2026. aasta esimese kvartali kohta 2026. aasta 10. juuniks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Inga Klauson 5885 1357

[email protected]