Otsus

<

OTSUS Vaidlustusasja number

203-24/279337

Otsuse kuupäev 19.11.2024 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus Telia Eesti AS-i vaidlustus Sihtasutuse Põhja-Eesti

Regionaalhaigla riigihankes „Andmekeskuse laiendus“ (viitenumber 279337) Telia Eesti AS-i pakkumuse mittevastavaks tunnistamise ning DataFox OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele

Menetlusosalised Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Telia Eesti AS, esindaja Kristi Rohtmets Hankija, Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla, esindaja Janika Pajula Kolmas isik, DataFox OÜ, esindaja vandeadvokaat Mart Parind Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg-de 3 ja 8 alusel 1. Jätta rahuldamata Telia Eesti AS-i vaidlustus Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla riigihankes „Andmekeskuse laiendus“ (viitenumber 279337). 2. Mõista Telia Eesti AS-ilt DataFox OÜ kasuks välja DataFox OÜ lepingulise esindaja kulud summas 1330 eurot (käibemaksuta). 3. Jätta Telia Eesti AS-i poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 02.09.2024. a avaldas Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi ka Hankija) avatud hankemenetlusega riigihanke „Andmekeskuse laiendus“ (viitenumber 279337) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh Tehniline kirjeldus (edaspidi TK) ja Pakkumusvorm. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 04.10.2024. a, esitasid pakkumuse 4 pakkujat, sh Telia Eesti AS ja DataFox OÜ. 2. 14.10.2024. a korraldusega tunnistas Hankija Telia Eesti AS-i pakkumuse mittevastavaks ning DataFox OÜ pakkumuse edukaks.

2 (11)

3. 22.10.2024. a laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Telia Eesti AS-i (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele tunnistada Telia Eesti AS-i pakkumus mittevastavaks ning DataFox OÜ pakkumus edukaks. 4. Kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg-ga 2 ja § 196 lg-dega 1 ja 3 teatas vaidlustuskomisjon 29.10.2024 kirjaga nr 12.2-10/203 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 01.11.2024 ja neile vastamiseks 06.11.2024. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Hankija. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, Telia Eesti AS-i, vaidlustuses ja 01.11.2024. a esitatud täiendavates seisukohtades põhjendatakse taotlusi alljärgnevalt. 5.1. Vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamine ei ole õiguspärane. 5.2. TK sisaldas mh järgmisi nõudeid: 1) 3.4.2. Pakkumine peab sisaldama vähemalt 36 tükki QSFP 100GbE Multimode GBIC moodulit. Moodulid peavad olema ametlikult toetatud serverilahenduse tootja poolt ja ühilduma pakutud serverite võrgukaartidega; 2) 3.4.3. Pakkumine peab sisaldama vähemalt 36 optilist patch kaablit mis ühilduvad punktis 3.4.2 pakutud GBIC moodulitega. Kaablite pikkus peab olema vähemalt 10 meetrit. Hankija väitel on Vaidlustaja pakkumus mittevastav, kuna ei vasta TK p-is 3.4.3 nõutule. Vaidlustaja sellega ei nõustu. Vaidlustaja on arvestanud kõikide TK nõuetega ning lahendust pakkudes arvestanud kohustusega tarnida kõik lahenduse tööks vajalikud kaablid ja muud ühenduskomponendid, sh TK p-is 2.3.2 viidatud pakutud moodulitega ühilduvad optilised kaablid. 5.3. Pakkumuses esitatud dokumendis „2_4_Pakkumus.pdf“ (edaspidi Pakkumus) on Vaidlustaja kirjeldanud, et pakkumus sisaldab nii mooduleid (p 3.1) kui ühilduvaid kaableid (p 3.2). Pakkumuses esitatud dokumendis „2_3_Tehniline kirjeldus.pdf“ (edaspidi Tehniline kirjeldus) on Vaidlustaja p-ides 1.7.1 ja 1.7.2. kirjeldanud pakkumuses sisalduvaid mooduleid ja kaableid. See on sisuline pakkumus. Viidatud punktide järel on esitatud tabel, mille esimesel real on nimetatud pakutavad moodulid tootekoodi täpsusega ja järgmisel real on nimetatud kaablid. Tegemist on täiendava infoga. 5.4. Hankijal tekkis pakkumuste vastavuse kontrolli käigus küsimus seoses pakutavate kaablitega, kuna ta kahtles, kas Vaidlustaja tegelikkuses tagab pakutud moodulitega ühilduvad kaablid. Vaidlustaja kinnitas vastuseks Hankija päringule, et tagab ühilduvad kaablid. Oma vastuses viitas Vaidlustaja seejuures pakkumuses esitatud dokumentidele ja nendes toodud punktidele, kus on samuti kinnitanud ühilduvate kaablite tagamist. 5.5. Vaidlustaja möönab, et Hankijale võis ühest pakkumuses esitatud reast tekkida küsimus, kas pakkumus sisaldab MPO-ühendusega kaableid, mis on vajalikud GBIC mooduli ühendamiseks. Isegi kui Hankija ei pidanud piisavaks Pakkumuse koosseisus esitatud dokumentides (Pakkumus p 3.2 ja Tehniline kirjeldus p 1.7.2) toodut, siis vastuseks Hankija päringule kinnitas Vaidlustaja, et on oma pakkumuses arvestanud ka jätkukaabliga. Kui Hankija pöördus Vaidlustaja poole selgituse saamiseks, siis tuleb ka selgituses tooduga arvestada. 5.6. Vaidlustaja ei ole kinnitanud, et nõustub Hankija hinnanguga, et Vaidlustaja on pakkunud Riigihanke tingimustele mittevastavat toodet. Selline järeldus, mille Hankija esitas Vaidlustajale saadetud mittevastavuse põhjenduses, on meelevaldne ja eksitav. 5.7. Kaablid on küll vajalikud hangitava lahenduse tööks, kuid ei ole iseseisvana käsitletavad Riigihanke esemena ega võrdsustatavad „pakutava tootena“. Reaalselt moodustavad kõnealused kaablid hangitavast andmekeskuse laiendusest marginaalse osa.

3 (11)

5.8. Hankija on TK-s kaablite ja nende ühenduste nõudeid kirjeldanud ebatäpselt ja mittetäielikult. Hankija kasutab moodulite kirjeldamisel terminit GBIC, mis viitab esimese generatsiooni fiiberoptilise andmeside moodulite standardile (gigabit interface converter). GBIC standard töötab kiirustel kuni 1 Gbit/s ega ole sobiv 100 GbE andmeside ühendusteks. Seega ei ole TK p-is 3.4.2 sätestatu tehniliselt korrektne, millest tulenevalt ei ole korrektne ka TK p-is 3.4.3 nimetatud moodulite ühilduvuse nõue (kuivõrd 100GbE kiiruse puhul on kasutusel optikamoodulid, mis ei ole GBIC-moodulid). 5.9. Ükski TK-s toodud parameetritest ei võimalda ammendavalt määrata, milliste pistikutega ühenduskaableid ja võrguliideste mooduleid on Hankijal vaja, et ühendada ostetav lahendus olemasoleva võrgutaristuga. Praktikas on tavapärane, et ühendusmoodulite ja kaablipistikute täpne ja lõplik valik tehakse tarne käigus, kui on selged ka need detailid, mida Hankija ei ole välja toonud. See on võimalik mh põhjusel, et sisuliselt ja arhitektuuriliselt ei oma see lahenduse ülesehitamise vaates tähtsust. Oluline on kokku leppida ning tarnida õigete moodulite ja pistikute kombinatsioon, et tagada lahenduse ühilduvus ja toimivus. 5.10. Lahenduse paigalduseks ja seadistamiseks tuleb kasutada ka muid kaableid ja ühenduskomponente kui TK p-is 3.4.3 nimetatud, mida aga ei ole kõiki täielikult TK-s loetletud ega ka pakkumuses nende kirjeldamist nõutud. Kuna Hankija ei ole pidanud tarvilikuks täpsustada, milliseid QSFP-formaadiga ühilduvaid mooduleid ta vajab, ei pidanud ta seda järelikult sisuliselt oluliseks, või siis nägi ka ise ette, et tegemist on asjaoluga, mida saab täpsustada tarne käigus lähtuvalt tegelikust vajadusest. 5.11. Vaidlusaluseid kaableid on Hankija soovinud hangitavate seadmete ühendamiseks Hankija olemasoleva võrgutaristuga. Ühenduvuse tagamiseks on oluline teada pistikute tüüpi kaabli mõlemas otsas. TK-s nimetatud nõue puudutab aga üksnes ühte otsa (pakutavate seadmete moodulite põhjal). Teise otsa kohta pole Hankija infot andnud ega nõudeid kehtestanud. Seega ei ole TK põhjal võimalik üheselt nimetada täpset ühilduvat kaablit ja selle pistikut, sõltumata sellest, kas vaidlusalune ühilduvusnõue on täidetud või mitte. Kuna Hankija on sellise info TK-sse jätnud lisamata, on ilmne, et Hankija nägi ette vajaduse ja võimaluse seda tarne käigus täpsustada. 5.12. Isegi kui käsitleda Vaidlustaja pakkumuses kaablite kohta esitatut pakkumuse mittevastavusena, ei ole selle puhul tegemist sisulise kõrvalekaldega RHAD-is nimetatud tingimustest. RHS § 114 lg 2 puhul on tegemist diskretsiooniotsusega, kus hankija peab tuvastama, kas tegemist on pakkumuse sisulise puudusega või mitte. Kui hankija ei tea, kas puudus on sisuline või vormiline, tuleb hankijal lähtuda eeldusest, et puudus on vormiline (TlnHKo 3-18-1736, p 23). 5.13. Vaidlustaja hinnangul on põhjendamatu ja ebaproportsionaalne käsitleda Hankija esitatud põhjendust Vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamisel sisulise puudusena, mis toob kaasa pakkumuse mittevastavaks tunnistamise. Isegi kui kaablite kohta esitatud kirjeldust pidada puuduseks pakkumuses, on ülaltoodud põhjustel tegemist mittesisulise puudusega. 5.14. Vastavalt TK p-ile 3.7 kohustub pakkuja teostama seadmete tarne, paigalduse, seadistamise ja migratsiooni kahes etapis. Mõlemad etapid eeldavad, et pakkuja tagab töötava lahenduse ning tagab tarne käigus ühendused moodulite ja kaablitega. Seega ei ole konkreetset kaablite kohta kehtestatud tingimust tõlgendades isegi tegemist pakkumuse vastavustingimusega, vaid hankelepingu täitmise küsimusega, kuivõrd alles selles etapis selgub, kas pakkuja vajalikud kaablid tarnib või mitte. 5.15. Tallinna Halduskohus on 25.01.2024 otsuses kohtuasjas 3-23-2824 (p 32) märkinud: [---] Euroopa Kohtu otsusest asjas nr C-927/19 (p 89) nähtub, et hankelepingu täitmise tingimuste järgimist ei tule hinnata hankelepingu sõlmimise hetkel. Hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest, milline kohustus seondub võrdse kohtlemise põhimõttega ja sellest tuleneva läbipaistvuskohustusega (Euroopa Kohtu lahend asjas nr C-42/13, p 42 ja 43), mis pakkumuse vastavuse kontrollimise kontekstis tähendab seda, et antud juhul saaks RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamise kaasa tuua üksnes pakkumuse mittevastavus TK nendele nõuetele, mis pidid olema täidetud juba pakkumuse esitamise hetke seisuga.

4 (11)

5.16. Seega ei ole õiguslikult põhjendatud Vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamine Hankija toodud põhjusel. Vaidlustaja on Hankijale korduvalt kinnitanud, et tagab moodulite ühendamiseks vajalikud kaablid ja see on pakkuja vastutus, et tegemist oleks õigete kaablitega, kuivõrd see on määrav töötava lahenduse tagamiseks. 5.17. Hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest tulenevalt ei saa pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, millele ei eelne õiguspäraseid otsuseid kõigi pakkumuste vastavaks tunnistamiseks või tagasi lükkamiseks, iseenesest olla kooskõlas RHS-iga. Seetõttu tuleb kehtetuks tunnistada ka Hankija otsus DataFox OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. 5.18. 01.11.2024. a esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad. 5.18.1. Vaidlustaja kinnitas oma pakkumuses korduvalt, et pakkumus sisaldab mh nõutud mooduleid ja ühilduvaid kaableid. Hankija ei ole põhjendanud, miks on Hankija jaoks määrav just ühes punktis toodud kirjeldus, ning miks mujal esitatut käsitletakse asjasse puutumatuna. Puudub mõistlik põhjendus, miks Hankija on sellise tõlgenduse kasuks otsustanud ning seda õigustab. Vaidlustaja kinnitas pakkumuses ja ka hilisemas selgituses, et tagab Hankijale nõutud töötava lahenduse. Kui Hankija hinnangul on tegemist vastuoluga pakkumuses (ühes kohas olev info on vastuolus mitmes teises kohas antud kinnitusega), siis tuleb sellist võimalikku vastuolu tõlgendada pakkuja kasuks. 5.18.2. Kui Hankija jaoks ei ole oluline, kuidas ühilduvus saavutatakse, ning lõpuks on määrav üksnes see, kas lahendus on toimiv või mitte, ei oma konkreetse kaabli nimetus sisulist tähtsust. TK p-is 3.4.3 nimetatud kaablid ei ole ainukesed, mis tuleb toimiva lahenduse tagamiseks paigaldada. Hankija on ülejäänud kaablid ja ühenduskomponendid jätnud TK-s kirjeldamata, kuid on pakkumuste hindamisel asunud seisukohale nagu oleks vaidlusalused kaablid kogu lahenduse töös määrava tähtsusega, mistõttu ei ole kaablitega seonduvat võimalik käsitleda mittesisulise asjaoluna. 5.18.3. Hankija on vastuses vaidlustusele rõhutanud, et: Küsimuse all ei ole see, kuidas ühendada hangitav lahendus olemasoleva võrgutaristuga. Moodulitega ühilduvate kaablite primaarne ja ainus eesmärk ongi see, et hangitav lahendus peab olema Hankija olemasoleva võrgutaristuga ühilduv. Vaidlustaja on Hankijale korduvalt kinnitanud, et ta toimiva lahenduse tagab. Kui ühilduvus ei ole tegelikult Hankija jaoks oluline, on Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamise põhjendus seda enam otsitud ja kunstlik, mitte sisuline ja põhjendatud. 5.18.4. Kui Hankija on seisukohal, et pakkumuses nimetatud kaablid on ammendavalt nimetatud ning mistahes tegelikust vajadusest tarne käigus lähtuda ei saa (mida praktikas siiski alati tehakse), jääb arusaamatuks, kuidas Hankija kogu lahenduse toimivuse loodab saavutada, kui nõuab pakkujatelt GBIC mooduli kasutamist, kuigi tegelikult on vajalik paigaldada SFP moodul. Hankija on jätnud käsitlemata ka asjaolu, et vajadusel on ühendatavad ka LC ja MPO moodulid. LC/LC ja MPO ühendusega kaablid ei peagi omavahel ühilduma. 5.18.5. Eeltoodut arvesse võttes pole tehniliselt ühtegi mõjuvat põhjust, miks Vaidlustaja pakkumus tunnistada mittevastavaks. Isegi kui Vaidlustaja pakkumuses on kaabli kohta ühes kohas kasutatud ekslikult vale nimetust, puudub kogu pakkumuse ja Vaidlustaja poolt antud selgituse konteksti arvesse võttes alus käsitleda seda sisulise puudusena. Arvestades, et TK p-i 3.4.2 oli Hankija poolt kirjeldatud vastuoluliselt ja ebatäpselt, oli kaablite nimetuses ka tegelikkuses lihtne eksida. 5.18.6. Kui Hankija arvates oli tegemist ilmse sisulise mittevastavusega, jääb arusaamatuks, mida Hankija oma selgitustaotlusega lootis saavutada või millist vastust ta ootas. See, et Hankija selgitustaotluse esitas, on ilmne viide sellele, et Hankija pidas tegelikkuses ka ise kõnealust kaablitega seonduvat selgitatavaks asjaoluks. Arusaamatu ja põhjendamatu on aga jätta selgituseks saadud vastus sisuliselt arvestamata. 5.18.7. Hankija otsus võiks olla mõistlikult arusaadav ja õiguslikult põhjendatud, kui kõnealuste kaablite muutmine/vahetamine muudaks mingilgi moel pakutud lahenduse sisu või ülesehitust, või kui Vaidlustaja oleks tõepoolest soovinud pärast pakkumuste esitamist oma pakkumust muuta. Vaidlustaja ei ole soovinud oma pakkumust muuta.

5 (11)

5.18.8. Vaidlustaja on vajadusel valmis tarnima mistahes pakutud andmekeskuse laienduse jaoks vajalikke (ka TK-s nimetamata) kaableid, mis on lahenduse toimimiseks vajalikud. Seda on tegelikkuses eeldanud ka Hankija ise, kui ta pole pidanud vajalikuks kõiki toimiva lahenduse ühendamiseks vajalikke komponente TK-s kirjeldada ega nõudnud nende esitamist pakkumuse koosseisus. 5.18.9. Kaablitega seonduv ega ka vajadusel nende vahetus ei kahjusta konkurentsi. Arvestades, et kaablite maksumus moodustab pakkumuste kogumaksumusest 0,16% (või veelgi vähem), on arusaamatu, miks on Hankija soovinud otsitud põhjenduse kaudu sõlmida lepingu enam kui 70 000 eurot kallima lahenduse hankimiseks. 6. Hankija, Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla, vaidleb vaidlustusele vastu (Hankija vastused esitati 28.10.2024 ja 06.11.2024 kirjadega) ning palub jätta selle rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 6.1. RHS § 114 lg 2 esimesest lausest tulenevalt võib pakkumuse mittevastavus tuleneda kahest peamisest põhjusest: pakkumus on sisuliselt mittevastav ehk ei vasta hankija seatud tingimustele või pakkumus on esitatud niivõrd puudulikult, et hankijal ei ole võimalik isegi lisaselgituste küsimise tulemusena veenduda pakkumuse vastavuses kehtestatud tingimustele. Kohtu- ja vaidlustuskomisjoni praktika kohaselt tuleb pakkumuse tagasilükkamise vaidlustes tuvastada, kas RHAD-is on sätestatud tingimused, millele hankija pakkumuse tagasilükkamisel tugines ning kui jah, siis kas pakkuja pakkumus nendele nõuetele vastab. Käesoleval juhul on RHAD-is sellised tingimused sätestatud. 6.2. Hankija tunnistas Vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks ja lükkas selle tagasi, sest pakkumuse vastavuse kontrollimisel selgus, et pakkumus ei vasta TK p-ile 3.4.3, mis näeb ette nõuded serverite ja võrguseadmete ühendamiseks vajalikule võrgukaabeldusele. TK p 3.4.3, milles sätestatud tingimuse täitmise vastavuse üle on poolte vahel vaidlus, kohaselt peavad pakkumuses sisalduvad optilised patch kaablid (36 tk, kaabli pikkus vähemalt 10 m) ühilduma TK p-is 3.4.2 pakutavate moodulitega. 6.3. RHAD-i dokumendis Pakkumusvorm sisaldub vaidlusalune tingimus p-is 3.2 ning pakkumust esitades oli pakkujatel kohustus märkida pakkumuses, kas pakutav toode vastab kehtestatud nõudele JAH/EI ja/või arvväärtus (arvväärtuse olemasolul on selle lisamine kohustuslik) ning võimalusel lisada viide pakkumuse dokumendile või dokumentidele. 6.4. Vaidlustaja esitas pakkumuse, milles kinnitas, et pakutav toode vastab nõuetele ning pakkumuses sisaldub 36 kaablit (Vaidlustaja Pakkumus). Vaidlustaja viitas pakutavale tootele, millest nähtus, et Vaidlustaja pakutavaks tooteks oli jätkukaabel LC/LC ühendusega1. 6.5. Hankijal tekkis pakkumuse vastavuse kontrollimisel kahtlus, kas Vaidlustaja pakutavad kaablid ühilduvad Vaidlustaja pakutud moodulitega. Nimelt on pakutavatel moodulitel MPO ühendus, kuid pakutud kaablil LC/LC ühendus. MPO ja LC/LC ühendused on tehniliselt (füüsiliselt) erinevad - MPO pistik pakutud moodulitel on erineva füüsilise kujuga kui pakutud kaablitel olevad LC/LC tüüpi ühendused ning selle tulemusel ei saa neid omavahel füüsiliselt ühendada. 6.6. 07.10.2024. a esitas Hankija Vaidlustajale täpsustava küsimuse, selgitamaks välja, kas Vaidlustaja Tehnilise kirjelduse p-is 1.7.4 teisel real kirjeldatud kaabel ühildub p-is 1.7.4 esimesel real pakutud mooduliga. Vaidlustaja vastas 09.10.2024. a, selgitades, et on pakkumuses eksinud toote nimetusega ja nimetas hoopis teise toote, mis sobib pakutud moodulitega ning millega on pakkumuse esitamisel tegelikult arvestatud. Seega Vaidlustaja tunnistas ise, et pakkus Riigihankes pakkumuse koosseisus kaableid, mis ei vasta Hankija kehtestatud tehnilisele tingimusele ega ühildu pakutud moodulitega. 6.7. Peale pakkumuste esitamise tähtaja saabumist ei ole lubatud pakkumust muuta ja Hankija ei saa pakkumusena arvestada tooteid, mida tähtaegselt esitatud pakkumuses ei sisaldunud.

1 Pakkumuses toodud konkreetse kaabli nimetust käsitleb Vaidlustaja oma ärisaladusena. Vaidlustuskomisjon kasutab alljärgnevalt kaabli nimetusena x.

6 (11)

Pakkumuse koosseisus esitatud tehnilised andmed on pakkumuse sisuline osa, mis omab pakkumuse hindamisel tähendust 6.8. Hankija ei nõustu Vaidlustajaga, et pakkumuses esitatud viide konkreetsetele pakutavatele toodetele ei oma tähendust ning lähtuda tuleb Vaidlustaja Pakkumuses antud kinnitusest, et pakkumus sisaldab nii mooduleid kui ka ühilduvaid kaableid. Vaidlustaja on TK p-is 3.4.3 nõutavate kaablite kohta lisanud viite vabas vormis kirjeldusena (vt Vaidlustaja Tehniline kirjeldus). Pakutavale tootele viitamisel muutus see pakkumuse osaks, mille põhjal saab Hankija pakkumuse vastavust sisuliselt hinnata. 6.9. Hankija hinnangul on tegemist sisulise, mitte vormilise puudusega. Pakkumuses sisuliste puuduste tuvastamisel ei ole Hankijal kaalutlusruumi, kas tunnistada pakkumus vastavaks või mitte. 6.10. Hankija ei nõustu Vaidlustajaga, et tulenevalt kaablite „ebaolulisusest“ kogu pakkumuse ja selle maksumuse kontekstis, ei ole õige pakkumust mittevastavaks tunnistada. Sisulise puuduse tuvastamisel ei ole oluline, kui suure osa pakkumusest moodustab tehnilistele tingimustele mittevastav pakkumuse osa, kuivõrd pakkumuse vastavust kontrollitakse kumulatiivselt (st pakkumus peab vastama kõikidele vastavustingimustele). 6.11. Vaidlustaja heidab Hankijale ette, et TK-s on kaablite ja nende ühenduste nõudeid kirjeldatud ebatäpselt ja mittetäielikult ning ükski TK-s toodud parameetritest ei võimalda ammendavalt määrata, milliste pistikutega ühenduskaableid ja võrguliideste mooduleid Hankijal on vaja, et ühendada ostetav lahendus olemasoleva võrgutaristuga. Vaidlustaja etteheited ei oma käesoleva vaidluse kontekstis tähendust. Esmalt, Hankija lükkas Vaidlustaja pakkumuse tagasi põhjusel, et pakutavad moodulid ja kaablid ei ühildu omavahel (RHAD-is sisaldus nõue, et TK p-is 3.4.3 nimetatud kaablid peavad ühilduma TK p-is 3.4.2 kirjeldatud moodulitega). Küsimuse all ei ole see, kuidas ühendada hangitav lahendus olemasoleva võrgutaristuga. Teiseks, Hankija soov hangitava lahenduse osas oli selge keskmisele valdkonnas tegutsevale spetsialistile, mille kohta on tunnistuseks, et riigihankes laekus neli pakkumust. Kui Vaidlustajal oli konkreetsete tehniliste tingimuste osas küsimusi või etteheiteid, siis oleks Vaidlustaja saanud ja pidanud esitama vastavustingimuste asjakohatuse või õigusvastasuse vastuväited RHAD-i vaidlustades. 6.12. Hankija ei nõustu Vaidlustajaga, et TK p-is 3.4.3 sisalduva tingimuse puhul ei ole tegemist vastavustingimusega, vaid hoopis lepingu täitmise küsimusega. Vastab tõele, et TK kohaselt peavad pakkujad tagama toimiva lahenduse, kuid see hõlmab lisaks seadmetele, moodulitele, kaablitele jne ka palju muud. Toimiva lahenduse tagamine hõlmab seejuures ühendustöid jm seadmete ühendamiseks vajalikke materjale ja kulutarvikuid, mida TK-s kirjeldatud ei ole. Siiski, kui pakkumuses on pakutud omavahel ühildamatuid mooduleid ja kaableid ning see on tuvastatav pakkumuse hindamise etapis, ei ole tegemist lepingu täitmise küsimusega, vaid vastavustingimuse täitmise küsimusega. Hetkel ei ole küsimuse all TK p 3.7, millele Vaidlustaja vaidlustuses viitab. 6.13. Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks on kooskõlas RHS § 114 lg-ga 2 ja RHS § 3 p-idega 1 ja 2 ning selle kehtetuks tunnistamiseks alused puuduvad. Vaidlustuse kohaselt on Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus vaidlustatud hankemenetluse etapiviisilisuse põhjusel. Kuivõrd Hankija on Vaidlustaja pakkumuse õigesti tagasi lükanud, puuduvad ka põhjendused Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 6.14. 06.11.2024. a esitas Hankija täiendavad seisukohad. 6.14.1. Vaidlustus ja Vaidlustaja täiendavad seisukohad põhinevad ekslikule arvamusele, et kui pakkuja kinnitab pakkumust esitades, et pakkumus vastab Hankija kehtestatud tingimustele, siis tuleb just sellest kinnitusest lähtuda. Vaidlustaja väitel ei peaks Hankija seejuures pöörama tähelepanu muudele esitatud andmetele, sh andmetele, millest nähtub pakkumuse sisuline vastavus või mittevastavus. Vaidlustaja seisukoht on ebaõige. Tulenevalt RHS § 114 lg-test 1 ja 2 on Hankijal kohustus kontrollida pakkumuse sisulist vastavust RHAD-is esitatud tingimustele.

7 (11)

6.14.2. Vaidlustaja väidab täiendavates seisukohtades, et: Hankija seisukoha [---] toodu on aga vaidlustuskomisjoni sisuliselt eksitav, kuna LC/LC ja MPO ühendusega kaablid omavahel ei peagi olema ühilduvad. Seda pole Hankija ka ise kuskil TK-s nõudnud. Hankija ei ole väitnud, et LC/LC ja MPO ühendusega kaablid peaksid olema omavahel ühilduvad. Ühilduma peavad omavahel pakutavad optilised moodulid ja kaablid (TK p-id 3.4.2 ja 3.4.3). Vaidlustaja pakkumuses olid need vastavalt MPO ja LC/LC ühendustega ning Vaidlustaja pakkumuses esitatud moodulid ja kaablid omavahel füüsiliselt ei ühildu. 6.14.3. Vaidlustaja väidab, et: Arvestades, et TK p 3.4.2 oli Hankija poolt kirjeldatud vastuoluliselt ja ebatäpselt, oli kaablite nimetuses ka tegelikkuses lihtne eksida. Antud asjaolude kontekstis ei saa kõnealust kaablitega seonduvat küsimust pidada Vaidlustaja pakkumuse sisuliseks mittevastavuseks. Hankija vastupidised väited on meelevaldse tõlgenduse tulemus. Vaidlustaja etteheited RHAD-i tingimuste vastuolulisuse ja ebatäpsuse osas on otsitud. TK p-is 3.4.3 oli nõutud kaableid, mis peavad ühilduma TK p-i 3.4.2 alusel pakutavate moodulitega, st – Vaidlustaja pidi pakkuma tema enda poolt pakutavate moodulitega ühilduvaid kaableid, kuid pakkumuses toodud andmeid kontrollides selgus, et kaks pakutavat toodet omavahel ei ühildu. Vaidlustaja selgitustest nähtus, et Vaidlustaja oli pakkumust koostades eksinud. Hankija ei saa lubada pakkumust peale pakkumuste esitamise tähtaega muuta. 7. Kolmas isik, DataFox OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu (Kolmanda isiku seisukoht esitati 28.10.2024 kirjaga) ja palub jätta selle rahuldamata. 7.1. Määrav on, et Hankija on kehtestanud teatud hanketingimused, neid ei ole tähtaegselt vaidlustatud ning järelikult on nad sellisel kujul kehtivad ja siduvad kõigile asjast puudutatuile. Vaidlustusmenetluse fookuses on küsimus, kas Vaidlustaja algne pakkumus vastab TK p-ile 3.4.3. Teisisõnu, kas Vaidlustaja pakkumus nägi ette 36 optilist patch kaablit, mis ühilduvad TK p-i 3.4.2 all pakutud GBIC moodulitega. 7.2. Vaidlustusest ilmneb, et Vaidlustaja on alles pärast pakkumuste avamist Hankija teabepäringu peale väitnud, et ta on oma pakkumuses arvestanud ka [teatava] jätkukaabliga. Selline sõnastus viitab, et see väide esitatigi pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist tagantjärele. Kui nii, siis on tegu pakkumust sisuliselt muutva ehk lubamatu selgitusega, millega Hankija ei tohi arvestada ja nähtavasti ei olegi arvestanud. 7.3. Ebaõige on Vaidlustaja väide, et kui Hankija pöördus Vaidlustaja poole selgituse saamiseks, siis tuleb ka vastavas selgituses tooduga arvestada. RHS-i järgi võib hankija pakkujalt alati täpsustavaid küsimusi küsida, kuid pakkuja antavaid selgitusi tohib arvesse võtta vaid siis, kui need ei muuda pakkumust sisuliselt ega riku teisi kohtupraktikas välja kujunenud pakkumuse hilisema täpsustamise ja täiendamise lubatavuse eeldusi. 7.4. Euroopa Kohtu praktika, mille on üle võtnud ka Eesti Riigikohus ja mille on kohtuasjas nr 3-23-1783 tehtud lahendis kokku võtnud Tallinna Ringkonnakohus, näeb ette järgmist: [P]akkumust ei tohi pärast selle esitamist muuta, kuid võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega ei ole vastuolus see, kui pakkumusega seonduvaid andmeid parandatakse või täiendatakse, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja üksnes täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead. [---] Kuna hankija tohib võimaldada pakkumuses esitatud andmeid üksnes täpsustada või parandada, siis ei saa pakkuja esitada tagantjärele uusi andmeid, vaid üksnes selliseid dokumente või andmeid, mille puhul on võimalik objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui pakkumuste esitamise tähtaeg (nt Riigikohtu 20.12.2019 otsus nr 3-19-1501, p 17; Euroopa Kohtu 11.05.2017 otsus kohtuasjas C131/16, Archus ja Gama, p 36; 10.10.2013 otsus kohtuasjas C-336/12, Manova, p-d 36–37 ja 39). Veel on oluline, et pakkuja ei saaks pakkumuse hilisema korrigeerimisega endale ebakohast ajalist eelist (rohkem aega vastava pakkumuse kokkupanekuks) teiste pakkujate ees. 7.5. Vaidlustaja on püüdnud oma pakkumust tagantjärele sisuliselt muuta. See, kui pakkumuse koosseisus olevaks öeldakse ka toode, mida algses pakkumuses tegelikult kirjas ei ole, või siis öeldakse, et algses pakkumuses kirjas oleva toote asemel pakutakse hoopis mingit muud toodet, on pakkumuse sisuline muutmine. Mõlemal juhul pakutava(te) toote/toodete ring moel või teisel muutub. Euroopa Kohus on selgelt mõista andnud, et pakkumuse (pakutavate toodete) vastavus tehnilisele kirjeldusele on pakkumuse sisuline aspekt, mida ei tohi hiljem muuta. Ka Tallinna Halduskohus on leidnud, et pakkumuses

8 (11)

nimetamata toote hiljem välja toomine on pakkumuse sisuline muutmine. Liiatigi ei ole mitte kuidagi tagantjärele objektiivselt kontrollitav, et Vaidlustaja hiljem esitatud andmed eksisteerisid ehk tema tahe oli selliste täiendatud andmetega pakkumus esitada juba algse pakkumuse esitamise ajal. 7.6. Vaidlustaja argument, et ta ei ole kusagil tunnistanud enda pakkumuse mittevastavust, ei puutu asjasse. Pakkumuse hanketingimustele vastavus otsustatakse objektiivselt ja vajadusel vaidlustuskomisjoni või kohtu kontrolliga, mitte aga lähtuvalt sellest, milliseid avaldusi teeb või ei tee pakkuja. Vaidlustuskomisjoni ja kohtute praktikaga on kummutatud Vaidlustaja argument, et ta on Hankijale korduvalt [---] kinnitanud, et tagab moodulite ühendamiseks vajalikud kaablid. Nimelt on vaidlustuskomisjoni ja kohtute juurdunud seisukoht, et pPakkuja paljasõnaline kinnitus ei saa olla ainuke pakkumuse vastavuse kontrollimise alus ja pakkumuse vastavust tuleb kontrollida sisuliselt. 7.7. Nõustuda ei saa Vaidlustaja käsitlusega, et vaidlusalused kaablid ei olegi Riigihanke esemeks e nad ei ole pakutavad tooted, kuna kaablid moodustavad hangitavast andmekeskuse laiendusest äärmiselt marginaalse osa. Kui Hankija on TK-s teatud kaableid nõudnud ja need tuleb Hankijale hankelepingu täitmise käigus tarnida, siis nad kuuluvad ka Riigihanke esemesse. Tõik, et kaablid moodustavad kogu Riigihanke mahust väikese osa, on irrelevantne. Vastupidiselt Vaidlustaja väitele on Hankija käitunud ainuõigesti, omistades kõnealustele kaablitele Vaidlustaja pakkumuse kontrollimisel „sellise tähenduse“. Vastavalt kohtupraktikale ei mängi sisulise puuduse tuvastamisel määravat rolli asjaolu, kui suurt või väikest osa hankelepingu mahust puudus mõjutab. 7.8. Arusaamatuks jääb Vaidlustaja argument, et Hankija ei ole kaableid TK kirjeldamisel ilmselgelt oluliseks pidanud. Hankija ei peagi TK koostamisel eristama mingeid „tähtsaid aspekte“ „mittetähtsatest“. Kõik TK-sse kantud nõuded ja tingimused, kui nad ei ole just sõnaselgelt vabatahtlikuks või soovituslikuks märgitud, on riigihankeõiguse mõistes „tähtsad“ ja kuuluvad pakkujate poolt järgimisele. 7.9. Tegelikkusele mittevastav on Vaidlustaja käsitlus nagu TK p 3.4.3 polekski käsitatav pakkumuse vastavustingimusena vaid on hoopis hankelepingu tingimus. TK p 3.4.3 – nõudes, et pakkumuse koosseisu peavad kuuluma teatavad kaablid – on klassikaline pakkumuse vastavustingimus (mida pakkumus peab sisaldama ehk millisele toodete koosseisule hinda pakutakse). 7.10. Vaidlustusest järeldub, et Vaidlustaja on oma pakkumust koostades eksinud ja esitanud TK p-s 3.4.3 nõutud kaablite osas vigase või puuduliku pakkumuse. Ehkki Vaidlustaja on püüdnud seda viga tagantjärele parandada, ei ole see RHS-i järgi lubatav. Hankija on teinud õiguspärase otsuse. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. TK p-i 3.4 „Nõuded serverite ja võrguseadmete ühendamiseks vajalikule võrgukaabeldusele“ alapunktides on Hankija kehtestanud järgmised nõuded: [---] 3.4.2. Pakkumine peab sisaldama vähemalt 36 tükki QSFP 100GbE Multimode GBIC moodulit. Moodulid peavad olema ametlikult toetatud serverilahenduse tootja poolt ja ühilduma pakutud serverite võrgukaartidega; 3.4.3. Pakkumine peab sisaldama vähemalt 36 optilist patch kaablit mis ühilduvad punktis 3.4.2 pakutud GBIC moodulitega. Kaablite pikkus peab olema vähemalt 10 meetrit. Eeltoodust ilmneb üheselt mõistetavalt, et TK p-is 3.4.3 nimetatud 36 optilist patch kaablit peavad ühilduma TK p-i 3.4.2 kohaselt pakutavate moodulitega. 9. Oma pakkumuses esitatud Tehnilise kirjelduse p-ides 1.7.2-1.7.4 märkis Vaidlustaja: 1.7.2. Pakkumine sisaldab 36 optilist patch kaablit mis ühilduvad punktis 1.7.1 pakutud GBIC moodulitega. Kaablite pikkus on 10 meetrit. 1.7.3. Pakutavad tooted: 1.7.4 [---] Jätkukaabel x.

9 (11)

10. 07.10.2024. a pöördus Hankija Vaidlustaja poole küsimusega: Palun täpsustada, kuidas ühilduvad pakkumuse punktis 1.7.2 pakutud kaablid (Kaabli viide tabelis 1.7.4 “Jätkukaabel x“) ja pakkumuse punktis 1.7.1 pakutud GBIC moodulid [---]. Kaablite puhul on tegemist duplex LC ühendusega, GBIC mooduli puhul MPO ühendusega. Vaidlustaja vastas 09.10.2024. a: [---] Selgitame, et vastavalt hanke alusdokumentides nõutule oleme kinnitanud Pakkumuse dokumendis punktis 3.2 ja Tehnilise kirjelduse dokumendis punktis 1.7.2, et meie pakkumus sisaldab 36 optilist patch kaablit mis ühilduvad punktis 1.7.1 pakutud GBIC moodulitega. Kaablite pikkus on 10 meetrit. Oleme oma pakkumuses arvestanud jätkukaabli xx2 , olenemata tabeli komponentide tabelis märgitust, ning meie pakkumuse maksumust ja sisu antud ekslik nimetuse märkimine ei muuda ning saame veel kord kinnitada, et pakume just hanke alusdokumentides nõutud ja omapoolt eelnevates punktides (3.2 ja 1.7.2) kinnitatud jätkukaableid. [---]3. 11. 14.10.2024. a otsusega lükkas Hankija Vaidlustaja pakkumuse § 114 lg 2 alusel tagasi järgmise põhjendusega: Pakkuja Telia Eesti AS pakkumus on mittevastav, kuna ei vasta tehnilise kirjelduse punktis 3.4.3 nõutule. Tehnilise kirjelduse punktis 3.4.3 on hankija öelnud, et pakkumine peab sisaldama vähemalt 36 optilist patch kaablit mis ühilduvad tehnilise kirjelduse punktis 3.4.2 pakutud GBIC moodulitega. Kaablite pikkus peab olema vähemalt 10 meetrit. Pakkuja on pakkumuse dokumendis „Pakkumus.pdf“ kinnitanud, et pakutu vastab tehnilise kirjelduse punktis 3.4.3 küsitule. Pakkuja on pakkumuse dokumendis „Tehniline kirjeldus.pdf“ kirjutanud, et pakuvad toodet „Jätkukaabel x“, mis hankija hinnangul ei ühildu pakkuja pakutud mooduliga [---]. Hankija esitas 07.10.2024 pakkujale täpsustava küsimuse selgitamaks välja, kas pakutud toode „Jätkukaabel x“ ühildub pakutud mooduliga [---]. Pakkuja vastas 09.10.2024, et on eksinud toote nimetusega ja nimetanud uue toote, mis sobib pakutud moodulitega, seega pakkuja on kinnitanud hankija hinnangut, et toode ei vasta hanke tingimustele. Telia Eesti AS ettepanek arvestada vastuses pakutud tootega pakkumuses märgitud toote asemel ei ole hankija jaoks võimalik, kuna seda tuleb hankijal lugeda pakkumuse muutmiseks, mis ei ole lubatud, seega tunnistab hankija pakkumuse mittevastavaks. 12. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks on kooskõlas RHS § 114 lg 2 esimese lause ja RHAD-iga ning alused selle kehtetuks tunnistamiseks puuduvad. Seda alljärgnevatel põhjustel: 1) TK p-is 3.4.3 ja Pakkumusvormi p-is 3.2 kehtestatud nõue võrgukaabeldusele, mille kohaselt peab pakkumus sisaldama vähemalt 36 optilist patch kaablit, mis ühilduvad pakutud GBIC moodulitega, on osa Riigihanke tehnilisest kirjeldusest ning seega pakkumuse vastavustingimus, millele pakkumus peab vastama selle esitamisel ning mida Hankija peab kontrollima pakkumuse vastavaks tunnistamiseks. Vaidlustuskomisjon ei nõustu vaidlustuses esitatud väitega, et kaablite vastavus tehnilisele kirjeldusele on hankelepingu täitmise küsimus. Seda, et pakkumuse esitamisel ei käsitlenud ka Vaidlustaja ise kaablite vastavust hankelepingu täitmise küsimusena, tõendab Vaidlustaja poolt Tehnilises kirjelduses p-ide 1.7.2–1.7.4 esitamine; 2) vaidlust ei saa olla selles, et oma pakkumuses esitatud Tehnilise kirjelduse p-is 1.7.4 on Vaidlustaja märkinud TK p-i 3.4.3 kohaselt pakutava tootena kaabli x-i; 3) menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaabel x ei ole ühilduv Vaidlustaja pakutud moodulitega. Pakutud moodulitel on MPO ühendus, kuid pakutud kaablil x LC/LC ühendus. MPO pistik pakutud moodulitel on erineva füüsilise kujuga kui pakutud kaablitel olevad LC/LC tüüpi ühendused ning selle tulemusel ei saa neid omavahel füüsiliselt ühendada; 4) 09.10.2024. a vastuses Hankija 07.10.2024 küsimusele kinnitas Vaidlustaja, et on märkinud nimetuse x ekslikult ning on pakkumuses tegelikult arvestanud jätkukaabliga xx. Seega soovis Vaidlustaja oma pakkumust muuta (või täiendada), asendades (või täiendades) pakkumuses kaablit x kaabliga xx. Pakkumuse muutmine või täiendamine pärast pakkumuste esitamist ja avamist ei ole lubatav; 5) vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et Tehnilise kirjelduse p-ides 1.7.1 ja 1.7.2, milles Vaidlustaja kordab tegelikult sõna sõnalt üle TK-ides 3.4.2 ja 3.4.3 ja Pakkumusvormi p-ides 3.1 ja 3.2 kehtestatud nõudeid moodulitele ja kaablitele, on sisuline pakkumus ning Tehnilise kirjelduse p-is 1.7.4 on täiendav info. Vaidlustaja Tehnilises kirjelduse p-is 1.7.3, mis eelneb p-ile 1.7.4, on üheselt mõistetavalt märgitud Pakutavad tooted: (vt käesoleva

2 Vaidlustaja käsitleb pakutava kaabli nimetust oma ärisaladusena. Vaidlustuskomisjon kasutab selle tähistamiseks xx. 3 Sõnumi ID 891022.

10 (11)

otsuse p 9), millest saab järeldada üksnes seda, et Tehnilise kirjelduse p-ide 1.7.1 ja 1.7.2 kohaselt pakutavad tooted on konkreetselt nimetatud p-is 1.7.4. Seega pakkus Vaidlustaja oma pakkumuses nimelt kaablit x; 6) vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja väitega, et kuivõrd Vaidlustaja on korduvalt kinnitanud, et pakub TK p-is 3.4.3 nõutud kaableid (Pakkumuse p 3.2 ja Tehnilise kirjelduse p 1.7.2), on tema pakkumus vastav, hoolimata Tehnilise kirjelduse p-is 1.7.4 märgitust. Olukorras, kus Vaidlustaja oli Tehnilise kirjelduse p-is 1.7.4 esitanud konkreetse pakutavate kaablite nimetuse x, ei saanud Hankija jätta seda tähelepanuta ning lähtuda TK-d kordavatest/dubleerivatest kinnitustest. 22.09.2023 otsuses 3-23-1782 on Tallinna Halduskohus märkinud (p 23.3): [---] Pakkumuse kontroll saab toimuda vaid nende andmete alusel, mida pakkuja on oma pakkumuses nimetanud ja hankijale esitanud. Kaebaja pakkumust ei muuda nõuetele vastavaks ka asjaolu, et kaebaja on oma pakkumuses esitanud üldist laadi kinnituse, et pakkumus vastab kõigile nõuetele. RHS § 114 lg 1 alusel teostatav pakkumuse vastavuse kontroll peab olema sisuline ega tohi piirduda üksnes pakkuja kinnitusega, et pakkumus vastab kõigile RHAD nõuetele; 7) vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja väitega, et isegi juhul, kui käsitleda kaablite x pakkumist pakkumuse mittevastavusena, ei saa Hankija seda lugeda sisuliseks kõrvalekaldumiseks RHAD-i tingimustest ning tegemist on mittesisulise puudusega. Kui Vaidlustaja on oma pakkumuses pakkunud konkreetseid kaableid x, mis ei ühildu pakutavate moodulitega, on üheselt tegemist pakkumuse sisulise mittevastavusega TK p-ile 3.4.3, mille kohaselt peavad pakutavad kaablid ühilduma TK p-i 3.4.2 alusel pakutavate moodulitega. Mittevastava pakkumuse oli Hankija kohustatud RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel tagasi lükkama nagu ta õiguspäraselt ka tegi; 8) asjaolu, et TK p-i 3.4.3 kohaselt pakkumuses sisalduma pidavate kaablite maksumus moodustab vaid väikese osa Riigihanke maksumusest, ei anna alust asuda seisukohale, et tegemist ei ole osaga Riigihanke esemest või et pakutud kaablite x mittevastavus ei oleks sisuline kõrvalekaldumine RHAD-ist; 9) vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et kuivõrd Hankija selgitustaotlusega juba Vaidlustaja poole pöördus, oli ta kohustatud sellega ka sisuliselt arvestama. RHS § 46 lg 4 ning RHS § 114 lg 2 esimese lause kohaselt võib hankija küsida pakkujalt pakkumuse kohta selgitusi, kuid RHS-ist ei tulene, et selgituste küsimisel oleks hankija kohustatud nendega automaatselt arvestama. Käesoleval juhul soovis Vaidlustaja oma 09.10.2024. a vastuses pakkumust muuta, mida Hankija ei saanud aktsepteerida; 10) käesolevas vaidluses ei ole asjakohased Vaidlustaja etteheited võimalikele puudustele või ebatäpsustele RHAD-is. Juhul, kui Vaidlustaja leidis, et RHAD-is on puudusi, mis takistavad pakkumuse esitamist, oli tal võimalus RHAD-i vaidlustada RHS-is ettenähtud korras ja tähtaegadel. Hankemenetluse praeguses etapis ei ole vaidlus RHAD-i üle enam võimalik. 13. Vaidlustaja ei ole toonud välja iseseisvaid õiguslikke või faktilisi asjaolusid, millest tulenevalt võiks seada kahtluse alla Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasuse, vaid lähtub selle otsuse vaidlustamisel eeldusest, et õiguspärane ei ole Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamiseks ning hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamiseks on õiguspärane, on õiguspärane ka Hankija otsus, millega Kolmanda isiku pakkumus tunnistati edukaks. Vaidlustusmenetluse kulud 14. Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8. 14.1. Hankija ei ole esitanud taotlust lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks. 14.2. Kolmas isik on esitanud tähtaegselt taotluse oma lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks kogusummas 1694,17 eurot (käibemaksuta), 8 h 55 min õigusabi osutamise eest tunnihinnaga 190 eurot. Vaidlustuskomisjon leiab, et asja keerukust ja materjalide mahukust silmas pidades on Kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud mõnevõrra ülepaisutatud. Vaidlustusasi ei ole harilikust mahukam ning on oma sisult lihtne. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on vajalikud ja põhjendatud Kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud 7 töötunni ulatuses, seega 1330 eurot (käibemaksuta), mis tuleb Vaidlustajalt välja mõista.

11 (11)

14.3. Vaidlustaja kulud vaidlustusmenetluses jäävad Vaidlustaja kanda. Taivo Kivistik (allkirjastatud digitaalselt)