Hankelepingu nr 2023-K023 muudatuse kooskõlastamine
| Dokumendiregister | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Viit | 5-3/18/0016/1275 |
| Registreeritud | 20.11.2024 |
| Sünkroonitud | 21.11.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 5 Euroopa Liidu struktuurivahenditest ja muudest välisabi fondidest finantseeritud projektide haldamine 2020 - ... |
| Sari | 5-3 Muud EL kaasfinantseeritavad projektid |
| Toimik | 5-3/18/0016 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Rail Baltic Estonia OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Rail Baltic Estonia OÜ |
| Vastutaja | Ingrid Jakobson (Users, Ehitus- ja raudteeosakond, Raudteetalitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas
(68060 tm).
Failid
Tere
Edastame kooskõlastamiseks hankelepingu nr 2023-K023 „Rail Baltica Ülemiste jaamaala raudteeinfrastruktuuri ehitustööd” muudatuse.
Dokument on manuses.
Allkirjastatud dokument palun saata [email protected] ja [email protected] e-posti aadressidele.
Lugupidamisega
|
|
|
Johanna-Liisa Mölder |
||
|
|
Hankespetsialist/Procurement Specialist |
|||
|
|
Rail Baltic Estonia OÜ Veskiposti tn 2, Tallinn Tel: +372 5713 1500 E-mail:
[email protected] |
|||
|
|
|
|||
|
|
|
|||
|
|
|
|||
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
LIISI HEISKONEN
PNOEE-48108074916
2024-11-19 14:08:55
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
SILVER SUURORG
PNOEE-39711240276
2024-11-18 10:26:13
LEMBI TREUMUTH
PNOEE-48210225716
2024-11-18 10:46:39
KÄRT PEETRIMÄE
PNOEE-48709244211
2024-11-18 11:41:47
CONTRACT AMENDMENT 3
nr. 2023-K023-3
LEPINGUMUUDATUS 3
nr. 2023-K023-3
Date in digital signature
Kuupäev digiallkirjas
OÜ Rail Baltic Estonia (hereinafter referred to as the "Employer"), registered office at Veskiposti 2/1, 10138 Tallinn, Republic of Estonia, registry code 12734109, represented by chairman of the board Anvar Salomets
OÜ Rail Baltic Estonia (edaspidi „Tööandja“), registrikood 12734109, asukohaga Veskiposti 2/1, 10138 Tallinn, Eesti Vabariik, keda esindab juhatuse esimees Anvar Salomets
and
GRK Eesti AS, registry code 12579850, with its registered office at Riia tn 142, 50411 Tartu and GRK Suomi Oy, registry code 2810844-3, with its registered office at Jaakonkatu 2, 01620 Vantaa, (hereinafter referred to as the "Contractor"), jointly represented by Johanna Maria Katarina Korhonen and Tiit Roben, members of the Board of GRK Eesti AS, acting under a power of attorney
ja
GRK Eesti AS, registrikood 12579850, asukohaga Riia tn 142, 50411 Tartu ja GRK Suomi Oy, registrikood 2810844-3, asukohaga Jaakonkatu 2 01620 Vantaa, (edaspidi „Töövõtja“), keda ühiselt esindavad volituse alusel GRK Eesti AS juhatuse liikmed Johanna Maria Katarina Korhonen ja Tiit Roben,
individually hereinafter also referred to as the "Party" or collectively as the "Parties", agree, on the basis of § 123 section 1 subsections a and 4 of the Public Procurement Act, to amend the contract no 2023-K023 dated 30.03.2023 (hereinafter referred to as the "Contract") by this amendment (hereinafter referred to as the "Amendment") as follows:
1. EXECUTION OF ADDITIONAL WORKS
1.1. The Contractor shall carry out the following amendments:
1.1.1. Modifying catenary poles to be compatible with terminal steel structures;
1.1.2. Changes to the Ülemiste railway infrastructure project due to the addition of the Tunnel 5;
1.1.3. Extra supporting for catenary poles for the construction of water and drainage pipelines;
1.1.4. Additional design of equipment cabinets;
1.1.5. Design and construction of ducts for turnout control cables, turnout power cables, and track circuits;
1.1.6. Construction of future 1435 electrical supply pipes;
1.1.7. Design and construction of ducts on Tartu mnt viaduct to enable maintenance machine access;
1.1.8. Additional design works for drainage near the east tunnel of the terminal;
1.1.9. Narrowing the maintenance road near terminal structures;
1.1.10. Replacing the reconstruction of portal R3 with demolition of portal R3;
1.1.11. Disposal of additional polluted soil.
2. IMPACT OF THE AMENDMENT ON FEES
2.1. As a result of the amendments, the value of the Contract will increase by 3 268 005,90 € excluding VAT as follows:
2.1.1. the cost of the works referred to in point 1.1.1 shall be 2 553,60 € excluding VAT;
2.1.2. the cost of the works referred to in point 1.1.2 shall be 210 621,44 € net of VAT;
2.1.3. The cost of the works referred to in point 1.1.3 is 23 022,72 € excluding VAT;
2.1.4. The cost of the works referred to in point 1.1.4 is 9 968,00 € exclusive of VAT;
2.1.5. The cost of the works referred to in point 1.1.5 is 138 264,00 € exclusive of VAT;
2.1.6. The cost of the works referred to in point 1.1.6 is 21 862,40 € exclusive of VAT;
2.1.7. The cost of the works referred to in point 1.1.7 is 25 002,66 € exclusive of VAT;
2.1.8. The cost of the works referred to in point 1.1.8 is 3 404,80 € exclusive of VAT;
2.1.9. The cost of the works referred to in point 1.1.9 is -6 694,50 € exclusive of VAT;
2.1.10. The cost of the works referred to in point 1.1.10 do not change contract value;
2.1.11. the cost of the works referred to in point 1.1.11 is 2 839 999,78 € exclusive of VAT (unit price is 413,48 €/m3 exclusive of VAT. The parties agree that, should additional pollution be discovered, the contractor is obligated to remove it based on the unit price agreed upon in this amendment, namely €413.48/ m3).
2.2. The additional works will result in a total value of the Contract of 30 867 663,66 € excluding VAT.
3. ADDITIONAL AGREEMENTS
3.1 This amendment modifies the following deadlines in the Technical Description:
3.1.1. Work section 2 completion deadline: 09.06.2025
3.1.2. Section 3 completion deadline: 30.06.2025
3.1.3. Handover of the worksite to the Contractor in the northern terminal construction area: 16.12.2024
3.2. Due to the modification of deadlines, the Parties waive the following claims:
3.2.1. The Contractor waives its claim related to the handover of the worksite (fully detailed claim in letter 121-2305).
3.2.2. The Employer waives its claim related to the schedule (fully detailed claim in letter KV2024-K023-050).
3.3. The Parties agree to waive the following claims:
3.3.1. The Contractor previously maintained that, regarding the following work, it was entitled to additional compensation and/or time. However, the Contractor has revised its position and confirms it will perform the listed tasks within the contract scope without requesting additional compensation and/or time:
◦ 3.3.1.1. Use of inventory rails on main tracks for the timely installation of main track rails on side tracks;
◦ 3.3.1.2. Certification of the work project activities under the main project lines (last letter on this topic Employer’s letter KV2024-K023-035);
◦ 3.3.1.3. Claim related to digging vs. drilling (fully detailed claim in letter 118-2305);
◦ 3.3.1.4. Boundary of the catenary design (last letter on this topic Employer’s letter KV2024-K023-030).
3.3.2. The Contractor confirms that the claim for reimbursement of general costs added to non-included work items (last letter on this topic Employer’s letter KV2024-K023-053) is unfounded.
4. FINAL PROVISIONS
4.1. The Contract Amendment shall enter into force upon signing.
4.2. All other terms and conditions of the Agreement shall remain unchanged.
keda nimetatakse eraldi edaspidi ka“Pool” või ühiselt “Pooled”, lepivad tuginedes riigihangete seaduse § 123 lõike 1 punktidele 1 ja 4 kokku 30.03.2023.a. sõlmitud lepingu nr 2023-K023 (edaspidi “Leping”) muutmises käesoleva lepingumuudatusega (edaspidi “Lepingumuudatus”) alljärgnevalt:
1. LISATÖÖDE TEOSTAMINE
1.1. Töövõtja teostab järgmised muudatustööd:
1.1.1. Kontaktvõrgu mastide muutmine terminali teraskonstruktsioonidega sobivaks;
1.1.2. Muudatused Ülemiste raudteeinfrastruktuuri projektis tunnel 5 lahenduse lisandumise tõttu;
1.1.3. Kontaktvõrgu mastide toestamine vee- ja drenaažitrasside ehitamiseks;
1.1.4. Seadmekappide täiendav projekteerimine;
1.1.5. Pöörmete juhtimise, pöörmete toitekaablite ja rööbasahelate kaablikaitsetorude projekteerimine ja ehitamine;
1.1.6. Perspektiivsete 1435 elektrivarustuse torude ehitus;
1.1.7. Tartu mnt viadukti trasside projekteerimine ja ehitamine hooldusmasinate ligipääsu võimaldamiseks;
1.1.8. Terminali idatunneli läheduses drenaaži täiendav projekteerimine;
1.1.9. Hooldustee kitsamaks muutmine terminali konstruktsioonide läheduses;
1.1.10. Portaali R3 ümberehitamise asendamine lammutamisega;
1.1.11. Täiendava reostuse utiliseerimine (lisandunud maht 6868,53 m3)
2. MUUDATUSE MÕJU TASULE
2.1. Lisatööde tulemusena suureneb Lepingu maksumus 3 268 004,90 € võrra käibemaksuta järgmiselt:
2.1.1. Punktis 1.1.1 nimetatud tööde maksumus on 2 553,60 € käibemaksuta;
2.1.2. Punktis 1.1.2 nimetatud tööde maksumus on 210 621,44 € käibemaksuta;
2.1.3. Punktis 1.1.3 nimetatud tööde maksumus on 23 022,72 € käibemaksuta;
2.1.4. Punktis 1.1.4 nimetatud tööde maksumus on 9 968,00 € käibemaksuta;
2.1.5. Punktis 1.1.5 nimetatud tööde maksumus on 138 264,00 € käibemaksuta;
2.1.6. Punktis 1.1.6 nimetatud tööde maksumus on 21 862,40 € käibemaksuta;
2.1.7. Punktis 1.1.7 nimetatud tööde maksumus on 25 002,66 € käibemaksuta;
2.1.8. Punktis 1.1.8 nimetatud tööde maksumus on 3 404,80 € käibemaksuta;
2.1.9. Punktis 1.1.9 nimetatud tööde maksumus on -6 694,50 € käibemaksuta;
2.1.10. Punktis 1.1.10 nimetatud tööd maksumust ei muuda;
2.1.11. Punktis 1.1.11 nimetatud tööde maksumus on 2 839 999,78 € käibemaksuta (ühikuhinnaks on 413,48 €/m3 käibemaksuta. Pooled lepivad kokku, et kui ilmneb täiendavat reostust, kohustub töövõtja selle likvideerima lähtudes käesolevas muudatuses kokkulepitud ühikhinnast ehk 413,48€/m3).
2.2. Lisatööde tulemusena jääb Lepingu kogumaksumuseks 30 867 663,66 € ilma käibemaksuta.
3. TÄIENDAVAD KOKKULEPPED
3.1. Käesoleva lepingumuudatusega muudetakse järgnevaid Tehnilise kirjelduse tähtaegasid:
3.1.1. Töölõik 2 lõpptähtaeg 09.06.2025
3.1.2. Töölõik 3 lõpptähtaeg 30.06.2025
3.1.3. Töömaa üleandmine Töövõtjale terminali põhjapoolsete konstruktsioonide alas 16.12.2024
3.2. Tähtaegade muutmisest tulenevalt loobuvad Pooled järgnevatest nõuetest:
3.2.1. Töövõtja loobub nõudest seoses töömaa üleandmisega (üksikasjalik nõue kirjaga 121-2305)
3.2.2. Tööandja loobub nõudest seoses ajakavaga (üksikasjalik nõue kirjaga KV2024-K023-050)
3.3. Pooled lepivad kokku, et loobuvad järgmistest nõuetest:
3.3.1. Töövõtja on olnud varasemalt seisukohal, et alltoodud tööde teostamisega seoses on töövõtjal õigus nõuda lisatasu ja/või aega, kuid Töövõtja on oma seisukohta muutnud ning kinnitab, et teostab alltoodud tööd lepingu mahus ilma lisatasu ja/või aega nõudmata:
3.3.1.1. Inventarrööpa kasutamine peateel peateede rööpa tähtaegseks paigaldamiseks kõrvalteedele;
3.3.1.2. Tööprojekti tööde akteerimine põhitööde ridadel (viimane kiri antud teemal Tööandja kiri KV2024-K023-035);
3.3.1.3. Nõue digging vs puurimine (üksikasjalik nõue kirjaga 118-2305)
3.3.1.4. Kontaktvõrgu projekti piir (viimane kiri antud teemal Tööandja kiri KV2024-K023-030)
3.3.2. Töövõtja kinnitab, et ärajäävate tööde ridadele lisatud üldkulude hüvitamise nõue (viimane kiri antud teemal Tööandja kiri KV2024-K023-053) on alusetu.
4. LÕPPSÄTTED
4.1. Lepingumuudatus jõustub allkirjastamisest.
4.2. Kõik teised Lepingu tingimused jäävad kehtima muutmatul kujul.
5. ANNEXES
4. LISAD
4.1. Annex 1 - The Contractor's quotation for the amendment works.
Tööandja/Employer:
OÜ Rail Baltic Estonia
Registry code / registrikood: 12734109
Address / aadress:
Veskiposti 2/1, 10138 Tallinn, Eesti Vabariik
E-mail: [email protected]
/signed digitally/
/allkirjastatud digitaalselt/
4.1. Lisa 1 - Töövõtja hinnapakkumine muudatustööde teostamiseks.
Töövõtja/ Contractor:
GRK Eesti AS
Registry code /registrikood: 12579850
Address / aadress: Riia 142, 50411 Tartu
GRK Suomi Oy
Registry code /registrikood: 2810844-3
Address / aadress: Jaakonkatu 2, 01620 Vantaa
e-post: [email protected]
E-post: [email protected]
/signed digitally/
/allkirjastatud digitaalselt/
Anvar Salomets
Johanna Maria Katarina Korhonen
Tiit Roben
Chairman of the board
Juhatuse esimees
Members of the board of GRK Eesti AS
GRK Eesti AS juhatuse liikmed/
nr. 2023-K023-3
LEPINGUMUUDATUS 3
nr. 2023-K023-3
Date in digital signature
Kuupäev digiallkirjas
OÜ Rail Baltic Estonia (hereinafter referred to as the "Employer"), registered office at Veskiposti 2/1, 10138 Tallinn, Republic of Estonia, registry code 12734109, represented by chairman of the board Anvar Salomets
OÜ Rail Baltic Estonia (edaspidi „Tööandja“), registrikood 12734109, asukohaga Veskiposti 2/1, 10138 Tallinn, Eesti Vabariik, keda esindab juhatuse esimees Anvar Salomets
and
GRK Eesti AS, registry code 12579850, with its registered office at Riia tn 142, 50411 Tartu and GRK Suomi Oy, registry code 2810844-3, with its registered office at Jaakonkatu 2, 01620 Vantaa, (hereinafter referred to as the "Contractor"), jointly represented by Johanna Maria Katarina Korhonen and Tiit Roben, members of the Board of GRK Eesti AS, acting under a power of attorney
ja
GRK Eesti AS, registrikood 12579850, asukohaga Riia tn 142, 50411 Tartu ja GRK Suomi Oy, registrikood 2810844-3, asukohaga Jaakonkatu 2 01620 Vantaa, (edaspidi „Töövõtja“), keda ühiselt esindavad volituse alusel GRK Eesti AS juhatuse liikmed Johanna Maria Katarina Korhonen ja Tiit Roben,
individually hereinafter also referred to as the "Party" or collectively as the "Parties", agree, on the basis of § 123 section 1 subsections a and 4 of the Public Procurement Act, to amend the contract no 2023-K023 dated 30.03.2023 (hereinafter referred to as the "Contract") by this amendment (hereinafter referred to as the "Amendment") as follows:
1. EXECUTION OF ADDITIONAL WORKS
1.1. The Contractor shall carry out the following amendments:
1.1.1. Modifying catenary poles to be compatible with terminal steel structures;
1.1.2. Changes to the Ülemiste railway infrastructure project due to the addition of the Tunnel 5;
1.1.3. Extra supporting for catenary poles for the construction of water and drainage pipelines;
1.1.4. Additional design of equipment cabinets;
1.1.5. Design and construction of ducts for turnout control cables, turnout power cables, and track circuits;
1.1.6. Construction of future 1435 electrical supply pipes;
1.1.7. Design and construction of ducts on Tartu mnt viaduct to enable maintenance machine access;
1.1.8. Additional design works for drainage near the east tunnel of the terminal;
1.1.9. Narrowing the maintenance road near terminal structures;
1.1.10. Replacing the reconstruction of portal R3 with demolition of portal R3;
1.1.11. Disposal of additional polluted soil.
2. IMPACT OF THE AMENDMENT ON FEES
2.1. As a result of the amendments, the value of the Contract will increase by 3 268 005,90 € excluding VAT as follows:
2.1.1. the cost of the works referred to in point 1.1.1 shall be 2 553,60 € excluding VAT;
2.1.2. the cost of the works referred to in point 1.1.2 shall be 210 621,44 € net of VAT;
2.1.3. The cost of the works referred to in point 1.1.3 is 23 022,72 € excluding VAT;
2.1.4. The cost of the works referred to in point 1.1.4 is 9 968,00 € exclusive of VAT;
2.1.5. The cost of the works referred to in point 1.1.5 is 138 264,00 € exclusive of VAT;
2.1.6. The cost of the works referred to in point 1.1.6 is 21 862,40 € exclusive of VAT;
2.1.7. The cost of the works referred to in point 1.1.7 is 25 002,66 € exclusive of VAT;
2.1.8. The cost of the works referred to in point 1.1.8 is 3 404,80 € exclusive of VAT;
2.1.9. The cost of the works referred to in point 1.1.9 is -6 694,50 € exclusive of VAT;
2.1.10. The cost of the works referred to in point 1.1.10 do not change contract value;
2.1.11. the cost of the works referred to in point 1.1.11 is 2 839 999,78 € exclusive of VAT (unit price is 413,48 €/m3 exclusive of VAT. The parties agree that, should additional pollution be discovered, the contractor is obligated to remove it based on the unit price agreed upon in this amendment, namely €413.48/ m3).
2.2. The additional works will result in a total value of the Contract of 30 867 663,66 € excluding VAT.
3. ADDITIONAL AGREEMENTS
3.1 This amendment modifies the following deadlines in the Technical Description:
3.1.1. Work section 2 completion deadline: 09.06.2025
3.1.2. Section 3 completion deadline: 30.06.2025
3.1.3. Handover of the worksite to the Contractor in the northern terminal construction area: 16.12.2024
3.2. Due to the modification of deadlines, the Parties waive the following claims:
3.2.1. The Contractor waives its claim related to the handover of the worksite (fully detailed claim in letter 121-2305).
3.2.2. The Employer waives its claim related to the schedule (fully detailed claim in letter KV2024-K023-050).
3.3. The Parties agree to waive the following claims:
3.3.1. The Contractor previously maintained that, regarding the following work, it was entitled to additional compensation and/or time. However, the Contractor has revised its position and confirms it will perform the listed tasks within the contract scope without requesting additional compensation and/or time:
◦ 3.3.1.1. Use of inventory rails on main tracks for the timely installation of main track rails on side tracks;
◦ 3.3.1.2. Certification of the work project activities under the main project lines (last letter on this topic Employer’s letter KV2024-K023-035);
◦ 3.3.1.3. Claim related to digging vs. drilling (fully detailed claim in letter 118-2305);
◦ 3.3.1.4. Boundary of the catenary design (last letter on this topic Employer’s letter KV2024-K023-030).
3.3.2. The Contractor confirms that the claim for reimbursement of general costs added to non-included work items (last letter on this topic Employer’s letter KV2024-K023-053) is unfounded.
4. FINAL PROVISIONS
4.1. The Contract Amendment shall enter into force upon signing.
4.2. All other terms and conditions of the Agreement shall remain unchanged.
keda nimetatakse eraldi edaspidi ka“Pool” või ühiselt “Pooled”, lepivad tuginedes riigihangete seaduse § 123 lõike 1 punktidele 1 ja 4 kokku 30.03.2023.a. sõlmitud lepingu nr 2023-K023 (edaspidi “Leping”) muutmises käesoleva lepingumuudatusega (edaspidi “Lepingumuudatus”) alljärgnevalt:
1. LISATÖÖDE TEOSTAMINE
1.1. Töövõtja teostab järgmised muudatustööd:
1.1.1. Kontaktvõrgu mastide muutmine terminali teraskonstruktsioonidega sobivaks;
1.1.2. Muudatused Ülemiste raudteeinfrastruktuuri projektis tunnel 5 lahenduse lisandumise tõttu;
1.1.3. Kontaktvõrgu mastide toestamine vee- ja drenaažitrasside ehitamiseks;
1.1.4. Seadmekappide täiendav projekteerimine;
1.1.5. Pöörmete juhtimise, pöörmete toitekaablite ja rööbasahelate kaablikaitsetorude projekteerimine ja ehitamine;
1.1.6. Perspektiivsete 1435 elektrivarustuse torude ehitus;
1.1.7. Tartu mnt viadukti trasside projekteerimine ja ehitamine hooldusmasinate ligipääsu võimaldamiseks;
1.1.8. Terminali idatunneli läheduses drenaaži täiendav projekteerimine;
1.1.9. Hooldustee kitsamaks muutmine terminali konstruktsioonide läheduses;
1.1.10. Portaali R3 ümberehitamise asendamine lammutamisega;
1.1.11. Täiendava reostuse utiliseerimine (lisandunud maht 6868,53 m3)
2. MUUDATUSE MÕJU TASULE
2.1. Lisatööde tulemusena suureneb Lepingu maksumus 3 268 004,90 € võrra käibemaksuta järgmiselt:
2.1.1. Punktis 1.1.1 nimetatud tööde maksumus on 2 553,60 € käibemaksuta;
2.1.2. Punktis 1.1.2 nimetatud tööde maksumus on 210 621,44 € käibemaksuta;
2.1.3. Punktis 1.1.3 nimetatud tööde maksumus on 23 022,72 € käibemaksuta;
2.1.4. Punktis 1.1.4 nimetatud tööde maksumus on 9 968,00 € käibemaksuta;
2.1.5. Punktis 1.1.5 nimetatud tööde maksumus on 138 264,00 € käibemaksuta;
2.1.6. Punktis 1.1.6 nimetatud tööde maksumus on 21 862,40 € käibemaksuta;
2.1.7. Punktis 1.1.7 nimetatud tööde maksumus on 25 002,66 € käibemaksuta;
2.1.8. Punktis 1.1.8 nimetatud tööde maksumus on 3 404,80 € käibemaksuta;
2.1.9. Punktis 1.1.9 nimetatud tööde maksumus on -6 694,50 € käibemaksuta;
2.1.10. Punktis 1.1.10 nimetatud tööd maksumust ei muuda;
2.1.11. Punktis 1.1.11 nimetatud tööde maksumus on 2 839 999,78 € käibemaksuta (ühikuhinnaks on 413,48 €/m3 käibemaksuta. Pooled lepivad kokku, et kui ilmneb täiendavat reostust, kohustub töövõtja selle likvideerima lähtudes käesolevas muudatuses kokkulepitud ühikhinnast ehk 413,48€/m3).
2.2. Lisatööde tulemusena jääb Lepingu kogumaksumuseks 30 867 663,66 € ilma käibemaksuta.
3. TÄIENDAVAD KOKKULEPPED
3.1. Käesoleva lepingumuudatusega muudetakse järgnevaid Tehnilise kirjelduse tähtaegasid:
3.1.1. Töölõik 2 lõpptähtaeg 09.06.2025
3.1.2. Töölõik 3 lõpptähtaeg 30.06.2025
3.1.3. Töömaa üleandmine Töövõtjale terminali põhjapoolsete konstruktsioonide alas 16.12.2024
3.2. Tähtaegade muutmisest tulenevalt loobuvad Pooled järgnevatest nõuetest:
3.2.1. Töövõtja loobub nõudest seoses töömaa üleandmisega (üksikasjalik nõue kirjaga 121-2305)
3.2.2. Tööandja loobub nõudest seoses ajakavaga (üksikasjalik nõue kirjaga KV2024-K023-050)
3.3. Pooled lepivad kokku, et loobuvad järgmistest nõuetest:
3.3.1. Töövõtja on olnud varasemalt seisukohal, et alltoodud tööde teostamisega seoses on töövõtjal õigus nõuda lisatasu ja/või aega, kuid Töövõtja on oma seisukohta muutnud ning kinnitab, et teostab alltoodud tööd lepingu mahus ilma lisatasu ja/või aega nõudmata:
3.3.1.1. Inventarrööpa kasutamine peateel peateede rööpa tähtaegseks paigaldamiseks kõrvalteedele;
3.3.1.2. Tööprojekti tööde akteerimine põhitööde ridadel (viimane kiri antud teemal Tööandja kiri KV2024-K023-035);
3.3.1.3. Nõue digging vs puurimine (üksikasjalik nõue kirjaga 118-2305)
3.3.1.4. Kontaktvõrgu projekti piir (viimane kiri antud teemal Tööandja kiri KV2024-K023-030)
3.3.2. Töövõtja kinnitab, et ärajäävate tööde ridadele lisatud üldkulude hüvitamise nõue (viimane kiri antud teemal Tööandja kiri KV2024-K023-053) on alusetu.
4. LÕPPSÄTTED
4.1. Lepingumuudatus jõustub allkirjastamisest.
4.2. Kõik teised Lepingu tingimused jäävad kehtima muutmatul kujul.
5. ANNEXES
4. LISAD
4.1. Annex 1 - The Contractor's quotation for the amendment works.
Tööandja/Employer:
OÜ Rail Baltic Estonia
Registry code / registrikood: 12734109
Address / aadress:
Veskiposti 2/1, 10138 Tallinn, Eesti Vabariik
E-mail: [email protected]
/signed digitally/
/allkirjastatud digitaalselt/
4.1. Lisa 1 - Töövõtja hinnapakkumine muudatustööde teostamiseks.
Töövõtja/ Contractor:
GRK Eesti AS
Registry code /registrikood: 12579850
Address / aadress: Riia 142, 50411 Tartu
GRK Suomi Oy
Registry code /registrikood: 2810844-3
Address / aadress: Jaakonkatu 2, 01620 Vantaa
e-post: [email protected]
E-post: [email protected]
/signed digitally/
/allkirjastatud digitaalselt/
Anvar Salomets
Johanna Maria Katarina Korhonen
Tiit Roben
Chairman of the board
Juhatuse esimees
Members of the board of GRK Eesti AS
GRK Eesti AS juhatuse liikmed/
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
LIISI HEISKONEN
PNOEE-48108074916
2024-11-14 10:44:38
SILVER SUURORG
PNOEE-39711240276
2024-11-14 11:27:25
KÄRT PEETRIMÄE
PNOEE-48709244211
2024-11-14 11:56:07
KAIDI SULG
PNOEE-48703100312
2024-11-15 08:03:20
HANKELEPINGU MUUTMISE OTSUSE ETTEPANEK
Lepingu nr ja sõlmimise kuupäev: 2023-K023, 30.03.2023
Töövõtja nimi ja registrikood: GRK Eesti AS (12579850) ja GRK Suomi Oy (2810844-3)
Lepingu nimetus: Rail Baltica Ülemiste jaamaala raudteeinfrastruktuuri ehitustööd
Riigihanke viitenumber/RBE hankenumber: 254784 / 2022H077
Projekt: A.003 Ülemiste raudteeinfrastuktuur
Lisakood: A.003.20.1 ja A.003.20.2
Muudatuse sisu:
1. Kontaktvõrgu mastide muutmine terminali teraskonstruktsioonidega sobivaks (maksumus 2 553,60 € + km).
2. Muudatused Ülemiste raudteeinfrastruktuuri projektis tunnel 5 lahenduse lisandumise tõttu (maksumus 210 621,44 € + km, muudatustöö väärtus 228 253,42 € + km)
3. Kontaktvõrgu mastide toestamine vee- ja drenaažitrasside ehitamiseks (maksumus 23 022,72 € + km)
4. Seadmekappide täiendav projekteerimine (maksumus 9 968,00 € + km)
5. Pöörmete juhtimise, pöörmete toitekaablite ja rööbasahelate kaablikaitsetorude projekteerimine ja ehitamine (maksumus 138 264,00 € + km)
6. Perspektiivsete 1435 elektrivarustuse torude ehitus (maksumus 21 862,40 € + km)
7. Tartu mnt viadukti trasside projekteerimine ja ehitamine hooldusmasinate ligipääsu võimaldamiseks (maksumus 25 002,66 € + km)
8. Terminali idatunneli läheduses drenaaži täiendav projekteerimine (maksumus 3 404,80 € + km)
9. Hooldustee kitsamaks muutmine terminali konstruktsioonide läheduses (maksumus väheneb 6 694,50 € + km, muudatustöö väärtus 10 894,50 € + km)
10. Portaali R3 ümberehitamise asendamine lammutamisega (maksumus 0 € + km, muudatustöö väärtus 18 224 € + km)
Muudatuse põhjendus:
1. Kontaktvõrgu mastide muutmine terminali teraskonstruktsioonidega sobivaks
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud kontaktvõrgu mastide rajamine Ülemiste reisiterminali platvormidel olevate terasvarikatustele raudtee suhtes tüüpasukohtadesse. Ülemiste reisiterminali ehituslepingu nr 2023-K041 raudteerajatiste 1.etapi ehitustööde käigus selgus, et kontaktvõrgu mastide toepunktid asuvad teraskonstruktsioonide suhtes optimaalsete toepunktide asukohtadest väljas ja et tagada teraskonstruktsioonide stabiilsus ja kandevõime ilma arhitektuurset lahendust pärssimata, tuleks kontaktvõrgu mastide asukohad korrigeerida kümne masti puhul optimaalsesse asukohta teraskonstruktsioonil.
Eeltoodust tulenevalt koostab töövõtja projektlahenduse, millega korrigeerib mastide põhiprojekti järgset asukohta ja projekteerib mastid optimaalsetesse asukohtadesse.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p. 3.1.2.
2. Muudatused Ülemiste raudteeinfrastruktuuri projektis tunnel 5 lahenduse lisandumise tõttu
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahendustel ei olnud arvestatud tunnel nr 5 lahendusega.
Rail Baltic Estonia OÜ, Kliimaministeerium ja Tallinna linna vahel on sõlminud 07.02.2022 „Koostöökokkkulepe Rail Balticu Ülemiste reisiterminali ja ümbritseva ala arendamise kohta“.
Rail Baltic Estonia OÜ ja Tallinna linna vahel on sõlmitud koostööleping nr. 2023-K122 „Tunnel nr.5 ehitamiseks“ Eelnevatest lepingutest tulenevalt on Rail Baltic Estonia OÜ ja Tallinna linn sõlminud ühishankes ehituslepingu nr. 2024-K064 millega rajatakse Tunnel nr. 5.
Tunnel nr 5 ehitustööde asukoht kattub ja muudab käesoleva lepingu ehitustööde lahendusi. Sellest tulenevalt on vajalik projekteerida tööprojekti faasis muudetud projektlahendused, mis arvestaksid tunnel nr 5 lahendusega, ning muudetud lahendused välja ehitada.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p.3.1.2.
3. Kontaktvõrgu mastide toestamine vee- ja drenaažitrasside ehitamiseks
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine asukohta, kuhu olid ehitatud ajutised kontaktvõrgumastid. Vee- ja kanalisatsioonitrasse ei olnud võimalik projektijärgsesse asukohta rajada ilma tööprojekti järgset lahendust muutmata, sest ajutised kontaktvõrgumastid oleks kaotanud stabiilsuse ja muutunud ohtlikuks. Täiendavalt, vee- ja kanalisatsioonitrasse ei olnud lepingu ajagraafiku etapilisusest tulenevalt võimalik rajada pärast ajutiste kontaktvõrgumastide lammutamist.
Eeltoodust tulenevalt koostab töövõtja muudetud projektlahenduse ja täiendavad arvutused, mis muudab ajutiste kontaktvõrgumastide lahendust ja mis võimaldab rajada mastide kõrvale vee- ja kanalisatsioonitrassid, ning teostab ajutiste kontaktvõrgumastide muutmise ehitustööd.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p.3.1.2.
4. Seadmekappide täiendav projekteerimine
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilisele kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud Ülemiste jaamaalale CCS süsteemide seadmekapid. Täiendavalt, tehnilise kirjelduse järgi oli Töövõtja kohustuseks tööprojekti koostamisel lähtuda AS Eesti Raudtee (EVR) poolt esitatavast CCS projektist. CCS tööprojekt tuli esitada RBE poolt töövõtjale hiljemalt septembris 2023. EVR ei ole aga septembri 2024 seisuga RBEle projekti esitanud ning sellest tulenevalt ei ole seda saanud RBE ka töövõtjale esitada. CCS projekti asemel anti töövõtjale sisendina oktoobris 2023 ülesanne lähtuda täielikult Projekti lahendustest ja projekteerida need tööprojekti detailsusse.
Projekteerimisprotsessi käigus (aprillis 2024), kui töövõtja oli juba osaliselt projekti valmis projekteerinud, nõudis raudteetaristu valdaja EVR nelja täiendava seadmekapi projekteerimist ning kõikide seadmekappide suuremaks projekteerimist, et CCS projekti valmimisel ei oleks vajalik juba projekteeritud lahendusi ümber ehitada. Ümberehitamise kulude, mis oleksid hinnanguliselt 5-10 korda suuremad kui ümberprojekteerimise kulud, vältimiseks on mõistlik EVRi nõudmine aktsepteerida.
Eeltoodust tulenevalt koostab töövõtja projektlahenduse, millega projekteerib juurde täiendavad seadmekapid ja muudab kõik seadmekapid projektlahenduses suuremaks.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p. 3.1.2.
5. Pöörmete juhtimise, pöörmete toitekaablite ja rööbasahelate kaablikaitsetorude projekteerimine ja ehitamine
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud Ülemiste jaamaalale CCS süsteemide seadmekapid. Täiendavalt, tehnilise kirjelduse järgi oli Töövõtja kohustuseks tööprojekti koostamisel lähtuda AS Eesti Raudtee (EVR) poolt esitatavast CCS projektist. CCS tööprojekt tuli esitada RBE poolt töövõtjale hiljemalt septembris 2023. EVR ei ole aga septembri 2024 seisuga RBEle projekti esitanud ning sellest tulenevalt ei ole seda saanud RBE ka töövõtjale esitada. CCS projekti asemel anti töövõtjale sisendina ülesanne lähtuda täielikult Projekti lahendustest ja projekteerida need tööprojekti detailsusse.
Projekteerimisprotsessi käigus esitas töövõtja ettepaneku projekteerida ja ehitada pöörmete juhtimise, pöörmete toitekaablite ja rööbasahelate kaablikaitsetorud, mida ei olnud seni projektis projekteeritud, sest puudus CCS projekt, mida EVR polnud esitanud. Töövõtja, olnud just teostanud analoogse jaamaala ehitustööd teises EVR projektis, mis põhineb samuti CCS projektil, tegi ettepaneku enda kogemuse ja pädevuse alusel projekteerida ja kooskõlastada vastavad kaablikaitsetorud, et hiljem vältida nende torude ehitamist juba valmis jaamaalale. Hiljem ehitamine CCS projekti laekumise järgselt tähendaks valminud jaamaala ja valminud raudteede lahtikaevamist, mis on oluliselt kulukam kui täiendav projekteerimine. Töövõtja ettepaneku aktsepteerimine võimaldab ümberehitamise kulusid viia minimaalseks ning võimaldab RBE jaoks teostada ehitustööd rahastusperioodi jooksul.
Eeltoodust tulenevalt projekteerib töövõtja täiendavad kaablikaitsetorud, kooskõlastab projektlahenduse AS Eesti Raudteega ja teostab kaablikaitsetorude ehitustööd.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p. 3.1.2.
6. Perspektiivsete 1435 elektrivarustuse torude ehitus
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud 1520 elektrivarustuse lahenduses ühendus 1435 elektrivarustuse torudega, mis ühendab 1520 elektrivarustuse kaablikanalisatsiooni 1435 elektrivarustuse kaablikanalisatsiooniga. Antud ühendus ei olnud töövõtja lepingu mahus teostamiseks.
Tööde käigus ilmnes, et antud ühendus on mõttekas teostada, et vältida hiljem ühenduskaevu kahjustamist ja kaevu ümbruse lahtikaevamist. Ühenduse rajamisega teostatakse 1435 elektrivarustuse kaablikanalisatsiooni ehitustööd 1520 raudtee alal ja 1435 elektrivarustuse töövõtja ei pea sisenema 1520 raudtee jaamaalale tööde teostamiseks.
Eeltoodust tulenevalt projekteerib töövõtja täiendavad torud ja teostab torude ehitustööd.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p. 3.1.2.
7. Tartu mnt viadukti trasside projekteerimine ja ehitamine hooldusmasinate ligipääsu võimaldamiseks
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud Tartu mnt viadukti peal rajada telekommunikatsiooni ning elektrivarustuse kaablikanalisatsioonid selliselt, et trassid asusid kõige sirgjoonelisemas asukohas.
Lepingu täitmise käigus nõudis taristuvaldaja EVR, et projektlahendust muudetakse, et tagada hooldus- ja päästemasinatele ülesõiduvõimalus Tartu mnt viaduktist ilma, et viaduktil olevaid trasse kahjustataks. Lahenduse muutmine muudab jaamaala ohutumaks ja hooldustööde jaoks optimaalsemaks, sest tagatakse sõidukitele ligipääs ligi 400-meetrisele jaamaala osale.
Eeltoodust tulenevalt projekteerib töövõtja muudetud kaablitrasside lahenduse, mis võimaldaks sõidukitel liikuda üle Tartu mnt viadukti ilma kaablitrasse kahjustamata, ning teostab muudetud lahendusega lisanduvad ehitustööd. Muudatus sisaldab ümberprojekteerimist ja lisanduvate materjalide ning tööde eest tasumist. Kaablikanalisatsioon paigaldatakse esialgses lepingu mahus.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p. 3.1.2.
8. Terminali idatunneli läheduses drenaaži täiendav projekteerimine
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilisele kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud drenaažitrass terminali idatunneli kohale dreenima idatunnelit ületavat raudtee muldkeha.
Projekteerimistööde käigus ilmnes, et terminali projekti oli täiendatud tunneli peale rajatava vibratsioonimatiga, mida varasemates projekti etappides kujutatud ei ole ning sellest tulenevalt ei olnud sellega arvestatud ka Projektis. Vibratsioonimati pealispind asub aga drenaažitrassi kõrgusel ning nõuetekohase drenaaži tagamiseks tuleb tõsta drenaažitrassi kõrgemale ja see antud asukohas ümber projekteerida.
Eeltoodust tulenevalt projekteerib töövõtja drenaažitrassi kõrgemaks, mis tagab nõuetekohase drenaaži vibratsioonimatiga kaetud idatunneli kohal.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p. 3.1.2.
9. Hooldustee kitsamaks muutmine terminali konstruktsioonide läheduses
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud hooldustee rajamine terminali idatunneli väljapääsu trepikoja läheduses.
Projekteerimise lõppfaasis tuvastas RBE, et Projektis on konflikt terminali projektiga, mille järgi on hooldustee terminali idatunneli väljapääsu trepikoja katusekonstruktsioonile liiga lähedal ning hooldustee tuleb antud lõigus kitsamaks muuta. Hooldustee kitsamaks muutmine muudab lahenduse odavamaks.
Eeltoodust tulenevalt projekteerib töövõtja hooldustee kitsamaks, mis võimaldab hooldusteel sõita ilma terminali idatunneli väljapääsu trepikoja katusekonstruktsiooni ohustamata.
Esialgses lahenduses oli ette nähtud hooldustee Projektis näidatud laiuses. Muudatuse kohaselt ehitab töövõtja hooldustee kitsamana, selel tulemusena hooldustee ehitustööde hind väheneb 8 794,50 euro võrra. Hooldustee ümberprojekteerimise maksumus on 2 100 eurot. Seega on nimetatud muudatustöö väärtuseks 8 794,50 + 2 100 = 10 894,50 eurot.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p. 3.1.2.
10. Portaali R3 ümberehitamise asendamine lammutamisega
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilisele kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud jaamaalal asuva vana portaali R3 riigli lühendamine ja toestava masti lisamine uude asukohta, et uute lahenduste jaoks ehitusmaa vabastada.
Ehitustööde käigus tegi taristuvaldaja EVR ettepaneku lammutada portaal R3 ümberehitamise asemel, sest Projekti valmimise järgselt on EVR otsustanud portaali alla jäävad teed lähiajal lammutada ja portaal ei leia enam kasutust. Kuna lammutamise kulu oleks võrdväärne, siis on mõistlik EVRi ettepanekuga nõustuda.
Eeltoodust tulenevalt lammutab töövõtja portaali R3.
Esialgses lahenduses oli ette nähtud portaali lühendamise lahendus ajutise mastiga, mille maksumus on vastavalt kululoendi ühikhindadele 9 112 eurot, muudatusega portaali lühendamine jääb ära ning selle asemel portaal lammutatakse, mille maksumus on 9 112 eurot. Seega on nimetatud muudatustöö väärtuseks 9 112 + 9 112 = 18 224 eurot.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p. 3.2.4.
Mõju hankelepingu maksumusele:
Käesoleva hankelepingu muudatuse väärtus kokku on 481 450,10 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks.
Käesoleva hankelepingu muudatuse maksumus kokku on 428 005,12 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks.
Käesolev muudatus rahastatakse CEF_I A16 ja CEF_VIII G2.1 vahenditest.
Mõju hankelepingu täitmise tähtajale:
Mõju hankelepinguga koosmõjus CCS projekti tellija poolt üleandmisest tuleneva viivitusega on kirjeldatud täiendavate asjaolude peatükis.
Muudatuse alus vastavalt RHS-le ja põhjendus:
RHS § 123 lg 1 punkti 1 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata hankelepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta ja muudatuste väärtus kokku ei ületa riigihanke rahvusvahelist piirmäära ega 15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest.
Käesoleva muudatuse punktide 1-10 sisuks on väikses osas töö sisu täpsustamine, Lepingu täitmisel selgunud projektlahenduse ebatäpsuste arvestamine ning Lepingu täitmise ilmnenud asjaolude arvestamine, et saavutada Lepinguga kokkulepitud eesmärk. Sellised muudatused ei muuda hankelepingu üldist olemus, Lepingu eesmärk ning Töö koosseis jääb endiseks, s.o Rail Baltica Ülemiste jaamaalal reisiterminali, selle lähiala ja raudtee infrastruktuuri ehitustööde teostamine vastavalt Projektile.
Varasemalt on RHS § 123 lg 1 p 1 alusel sõlmitud lepingu muudatus nr 1 väärtusega 41 074,88 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks ja muudatus 2 väärtusega 60 942,04 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks. Hankelepingu muudatuse nr 1 ja muudatuse nr 2 RHS § 123 lg 1 p 1 alusel tehtavate muudatuste maksumus kokku on 41 074,88 + 60 942,04 = 102 016,92 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks.
Sõlmitud hankelepingu maksumus on 27 207 841,84 EUR, millele lisandub seaduses ettenähtud käibemaks.
Käesoleva hankelepingu muudatuse väärtus kokku on 481 450,10 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks. Hankelepingu muudatuse nr 1, muudatuse nr 2 ja käesoleva muudatuse nr 3 RHS § 123 lg 1 p 1 alusel tehtavate muudatuste maksumus kokku on 41 074,88 + 60 942,04 + 481 450,10 = 583 467,02 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks.
See moodustab 2,14% hankelepingu esialgsest maksumusest.
Hankelepingu maksumus pärast käesoleva muudatuse allkirjastamist on 27 207 841,84 + 41 074,88 + 60 942,04 + 289 800 + 428 005,12 = 28 027 663,88 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks.
Käesolev muudatus rahastatakse CEF_I A16 ja CEF_VIII G2.1 vahenditest.
Vastutav isik:
Silver Suurorg
Eelarves arvestatud:
Jah
Rahastamisallikas:
CEF_I ja CEF_VIII
CEF tegevuse number:
A16 ja G2.1
Lepingumuudatuse sõlmimise eeldatav aeg:
14.10.2024
Juhatuse heakskiit lepingu muutmisele:
Jah
Nõukogu heakskiit lepingu muutmisele:
Jah
Täiendavad asjaolud:
Käesoleva lepingu muudatusega pikendatakse töövõtja jaoks põhitööde (lepingu töölõik 2) kuni 09.06.2025 ja terminali lõunapoolse töömaa üleandmise vahetähtaega (lepingu töölõik 3) kuni 30.06.2025. Muuta vastavalt Tehnilise kirjelduse punkte 2.1. ja 2.2.
Töölõik 2 ja töölõik 3 sisaldavad kindlaksmääratud alal raudtee ja selle allsüsteemide ehitamist (kusjuures töölõik 3 alustamiseks peab olema töölõik 2 lõpetatud toimiva rongiliikluse säilitamise tõttu), st nii töölõik 2 kui töölõik 3 tööde esimene etapp on vastaval alal alusehitise (sh kaablikanalisatsiooni) rajamine. Kõik järgnevad tööd saab teostada pärast alusehitise ehitamist. CCS tööprojektist pidi tulenema töövõtjale sisend kaablikanalisatsiooni projekteerimiseks ja rajamiseks.
Tähtaja pikendamise aluseks on AS Eesti Raudtee (EVR) poolt esitatava CCS tööprojekti hilinemine ja sellest tulenevad täiendavad juhised projekteerimiseks. Tehnilise kirjelduse lisa 6 kohaselt kohustus tellija CCS tööprojekti töövõtjale üle andma septembris 2023.a. CCS tööprojekti pidi EVR esitama RBE-le septembris 2023, kuid seisuga september 2024 ei ole seda esitatud, mistõttu ei ole tellija saanud oma Tehnilise kirjelduse lisast 6 tulenevat kohustust töövõtja ees täita. See omakorda on takistanud töövõtjal projekteerida kaablikanalisatsiooni, kuhu CCS projektis projekteeritavad kaablid paigaldatakse.
Projekteerimise viibimine on omakorda pidurdanud töövõtja jaoks erinevate alusehitise kihtide paigaldamist, sest kaablikanalisatsioon paikneb alusehitises, mis tähendab, et CCS tööprojekti üleandmisega viivitamine on põhjustanud kõigi sellele järgnevate ehitustööde teostamise viibimise (st sisulist kõigi töölõik 2 ja töölõik 3 mahus olevad tööd). Seega alusehitise viibimise tõttu pidid edasi lükkuma ka muud tööd (raudtee pealisehitise, kontaktvõrgu ja teiste muldkeha peal asuvate rajatiste ehitustööd).
4.10.2023 töökoosolekul küsis töövõtja sisendit kaablitrasside projekteerimiseks, kuna CCS projekti ei olnud tellija vastavalt lepingule esitanud. Tellija andis töövõtjale juhise lähtuda põhiprojektis toodud kaablikanalisatsiooni lahendusest.
2.01.2024 teavitas töövõtja tellijat (kiri 051), et on esimese projektiosa, mis sõltub CCS projektist, esitanud. Töövõtja tõi välja puuduvad osad, ilma milleta on projekteerimine olnud raskendatud, hoolimata asjaolust, et tellija ja EVR andsid 4.10.23 lähteülesandeks lähtuda põhiprojektist, sest põhiprojekt pole vajalikus detailsuses.
31.01.2024 – teavitas EVR, et CCS tööprojekt ei valmi enne märtsi lõppu, töövõtja jätkas tööde teostamist lähtudes põhiprojektist.
Märtsis ja aprillis 2024 esitas EVR täiendavad nõuded CCS lahenduse osas, millest töövõtja lähtuma kohustus. Lisanduvateks nõudmisteks olid täiendav torude vajadus ja täiendav seadmekappide hulk ja suuremad seadmekapid, kui olid ette nähtud põhiprojektis. Mõlemad juhised olid erinevad võrreledes varasema lähteülesandega lähtuda põhiprojektist. Täiendavalt tuli projekteerimiskoosolekute käigus EVRiga välja, et põhiprojektis, millest töövõtja pidi lähtuma, ei olnud arvestatud pöörmete juhtimise, pöörmete toite ja rööbasahelate jaoks vajalike kaablitega, sest CCS eelprojektis ei olnud neid kajastatud ning seetõttu ei kajastatud neid ka põhiprojektis, millest töövõtja lähtuma pidi. Juhiste mittejärgimine oleks tähendanud ebasobiva projektlahenduse koostamist ja selle realiseerimist, mistõttu ehitustööd valmimise järgselt oleks pidanud ümberehitamisele minema, et CCS projekti lahendus oleks võimalik kaablikanalisatsiooni ära mahutada.
4.04.2024 toimus tellja ja töövõtja vaheline kohtumine, kus töövõtja andis teada, et EVR poolt laekunud nõudmistel projektile on ajaline ja rahaline mõju.
17.04.2024 ja 25.04.2024 esitas töövõtja kirjalikud teavitused EVR poolt oodatud muudatuste mõjude osas (sh muudatuse 3 lisatööd) ning taaskord tugines asjaolule, et CCS projekt on olnud esitamata 7 kuu jooksul (töövõtja kirjad kirjad nr 077 ja 081).
21.05.2024.a esitas töövõtja nõudeteatised ja lisatöö hinnapakkumised (kiri 100-2305), kus nõutakse vastavalt 60 ja 30 päeva tööde teostamiseks lisaaega.
Tellija andis 24.05.2024 juhise töövõtjale, kuidas töödega edasi minna. Täiendavateks projekteerimstöödeks kulus töövõtjal 1 kuu.
CCS tööprojekti ei ole tellija (EVRi tegevuse tõttu) siiani esitanud. EVR-lt tulnud täiendavate juhiste tõttu osutusid vajalikuks alltoodud lisatööd:
- seadmekappide täiendav projekteerimine ja paigaldamine,
- pöörmete juhtimise, pöörmete toitekaablite ja rööbasahelate kaablikaitsetorude projekteerimine ja ehitamine.
Pärast eeltoodud muudatus/lisatöid on võimalik teostada ülejäänud töölõik 2 ja töölõik 3 mahtu kuuluvad tööd.
Seega perioodil märts-mai lõpp 2024 projekteerimistööd sisuliselt seisid. Töövõtja oleks saanud alustada täitetööde ja kaablikanalisatasiooni ehitustöödega aprillis 2024 ja sellisel juhul oleks olnud võimalik tööd lepingus toodud tähtaja jooksul (kuni 31.12.2024) teostada, kuid CCS sisendi puudumise/muutumise tõttu sai töövõtja nimetatud töödega alustada juuni lõpus 2024. Ehk märts 2024-mai lõpp 2024 tööd seisid tellija tõttu (3 kuud).
Pärast tellija viivituse lõppemist ja juhise andmist töövõtjale (24.05.2024) ümberprojekteerimisega seotud ehitustööde tegemise ajakulu on 30 päeva, kuid arvestada tuleb ümberprojekteerimise ja sellega seotud ehitustööde teostamine on ülejäänud töölõikude 2 ja 3 osas eeltööks, ehk töövõtja ei saa töölõik 2 ja töölõik 3 osas muid töid teostada, kui seadmekapid ei ole projekteeritud ja rajatud ning pöörmetega seotud tööd tehtud.
EVR-lt tulnud sisendi tõttu lahenduse ümberprojekteerimine põhjustas terminali alal ehitustööde (alumised täitekihid, raudtee ehitamine) nihkumise perioodi, mil ilmastikuolude tõttu kõnealuseid töid (st CCS tööprojektiga seotud töid ega sellele järgmisi töid) ei olnud võimalik teostada. Vastavalt tellija 24.05.2024.a saadud sisendile valmisid projekteerimistööd järk-järgult ning töövõtjal oli võimalik vastavalt projekteerimistööde valmimisele etapiti edasi minna ehitustööde teostamisega alates juuni lõpust 2024. Ilmastikuolude tõttu ei ole võimalik teostada kaablikanalisatiooni rajamisele järgnevaid pinnase- ja raudteetöid alates detsembrist 2024 ja töödega saab jätkata aprillist 2025.
Tööd jäid tellija tõttu seisma märtsis 2024, töövõtjal oli märtsis 2024 töölõik 2 lõpuni aega ca 8 kuud (märts-novembri lõpp). Vastavalt tellijalt 24.05.2024 saadud sisendile tehtud projektile oli võimalik ehitustööde teostamisega alustada juulis 2024, töid saab ilmastikuoludest tulenevalt teostada kuni detsembrini ning siis uuesti alates aprillist. Selline sessoonsus on tuletatav ka Tehnilise kirjelduse punktis 2.2 toodud Tellija ajakavast.
Põhjendatud on töölõik 2 tähtaega muuta sätestades uueks töö teostamise tähtajaks 9.06.2025. See tähendab, et kui enne tööde peatumist tellija sisendi puudumise tõttu (märts 2024) oli töövõtjal töölõik 2 teostamiseks periood märts-november (alates detsembrist töid teostada ei saa), siis tulenevalt asjaolust, et nüüd jääb pärast projekteerimistööde valmimist töö teostamise perioodi terve talveperiood (detsember-märts), on selline töölõik 2 tähtaja muudatus põhjendatud – sisuliselt on töövõtjal töö teostamiseks aega 6 kuud ja 9 päeva (5 kuud (juuli-november)+1 (aprill)).
Töölõik 3 töid on võimalik teostada pärast töölõik 2 teostamist. Selline töölõikude järjestus on sätestatud selleks, et tagatud oleks pidevalt toimiv rongiliiklus.
Tehnilise kirjelduse p 2.1 ja 2.2 kohaselt on töölõik 3 teostamiseks aega 21 päeva. Seega on põhjedatud määrata uueks töölõik 3 teostamise tähtajaks 30.06.2025 (s.o 21 päeva alates 10.06.2025 ehk töölõik 2 lõpetamisest).
Vahetähtaegade muudatuse on tinginud asjaolu, mis kuulub tellija riski hulka (CCS projekti üleandmisega viivitamine, sellest tulenev lisatööde teostamise vajadus) ning vajadus teostada ehitustööd sobivates ilmastikutingimustes. Sellises olukorras hankelepingu lõpetamine ja uue hanke korraldamine oleks otstarbetu, olulisem on, et ehitustööd saaks teostatud kvaliteetselt (st mh selleks ettenähtud ilmastikuoludel), mitte tingimata sellisel ajal, kui lepingus määratud vahetähtajad.
Töö teostamise lõpptähtaeg on tehnilise kirjelduse p 2.1 kohaselt 1.10.2026.a, see käesoleva muudatuse kohaselt ei muutu.
VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. CCS tööprojekti üleandmisega hilinemine on sündmus, mille riisikot kannab tellija, mis tähendab, et sellega seotud töö teostamise hilinemisele ei või tellija tugineda.
RHS § 123 lg 1 punkti 2 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta, kui lepingu muutmise tulemusel ei muudeta hankelepingu üldist olemust ning muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused olid riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud.
Lepingu punkti 8.5. kohaselt on töövõtjal vastavalt alapunktile 20.2 [Maksenõuded ja/või AP] õigus pikendada täitmisaega, kui ja sellises ulatuses, kui alapunkti 10.1 [Tööde ja osade vastuvõtmine] järgne tööde lõpetamine hilineb mis tahes järgmisel põhjusel:
(a) niivõrd, kuivõrd see on muudatuses selgesõnaliselt kokku lepitud (v.a. ei ole vaja järgida alapunkti 20.2 [Maksetaotlused ja/või ajapikendus]). Kahtluste vältimiseks tuleb iga ajapikendus ja/või lisamakse konkreetselt kokku leppida vastava muudatuse dokumentatsioonis; kui sellist kokkulepet muudatuses ei ole, ei saa muudatuse alusel ajapikendust nõuda;
(c) erakordselt ebasoodsad kliimatingimused, mis käesolevate tingimuste tähenduses tähendavad objektil valitsevaid ebasoodsaid kliimatingimusi, mis on ettenägematud, arvestades andmeid, mille tööandja on töövõtjale enne lähtekuupäeva kättesaadavaks teinud, ja/või riigis avaldatud kliimaandmeid;
(e) tööandja, tööandja personali või tööandja teiste töövõtjate põhjustatud viivitused, takistused või ennetused (tingimusel, et töövõtja on järginud alapunkti 4.6 [Koostöö] viimases lõigus kirjeldatud korda ja inseneril ei õnnestunud tagada kaasatud poolte mõistlikku koostööd). Töövõtjal on käesoleva punkti e alusel õigus esitada pretensioon tingimusel, et töövõtja on vastavast sündmusest ja sellega kaasnenud viivitusest tööandjale ja insenerile kirjalikult teatanud hiljemalt 7 päeva jooksul pärast vastavat sündmust.
Tähtaja muutmise osas on täidetud RHS § 123 lg 1 p 2 ja Lepingu punktis 8.5.e toodud eeldused. Lepingu punkti 8.5.e tuleb mõista nii, et tellijast tuleneva viivituse tõttu pikendatakse täitmise tähtaega viivituse kestuse/mõju ulatuse võrra (ja selliselt praeguses muudatuses tähtaega muudetakse), ning seega vastab viidatud tingimus RHS § 123 lg 1 p 2 eeldustele1. Vahetähtaegade muutmisega ei muudeta hankelepingu üldist olemust, kuivõrd töö sisu ei muutu. Samuti ei muutu ka lepinguliste kohustuste vahekord – töövõtjal tuli jätkuvalt teha samu lepingus ette nähtud töid ja lepingu maksumust ei muudeta; muutuvad vaid kaks vahetähtaega. Kuigi töövõtja ei ole esitanud Lepingu punktis 8.5 e nimetatud kirjalikku teadet 7 päeva jooksul alates viivitusest teadasaamisest, ei oleks sellele tuginemine ja tähtaegade muutamata jätmine tellija hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega. Tellija ja töövõtja on olnud pidevalt suhtluses ja teabevahetuses seoses CCS tööprojekti hilinemise ja sellega seotud täiendavate juhistega tellija/EVRi poolt.
Tegemist on tellijast tuleneva viivitusega, tähtaegade edasilükkumine tellija viivituse tõttu ja viivituse kestuse/mõju ulatuse võrra, on punkti 8.5 e ja RHS § 123 lg 1 p 2 mõttes lubatav muudatus.
CCS projekti esitamisest ja lisatööde teostamisest tulenevat vahetähtaegade muutmist ei saa pidada töövõtjale kasulikuks või talle konkurentsieelist pakkuvaks, samas olukorras oleks olnud ka iga muu edukaks osutunud pakkuja. Lisaks toob see kaasa olukorra, kus töölõik 2 tuleb sisuliselt teostada kahes osas (kuna nüüd jääb töö teostamise vahele talveperiood). Samuti põhjustab vahetähtaegade muutmine selle, et töövõtja ssaab nimetatud tööde eest tasu hiljem.
Kooskõlastatud:
Hankeüksuse juht
Liisi Heiskonen /allkirjastatud digitaalselt/
Vastutav isik
Silver Suurorg /allkirjastatud digitaalselt/
Finantskontrolör
Kärt Peetrimäe /allkirjastatud digitaalselt/
Jurist
Kaidi Sulg /allkirjastatud digitaalselt/
Lepingu nr ja sõlmimise kuupäev: 2023-K023, 30.03.2023
Töövõtja nimi ja registrikood: GRK Eesti AS (12579850) ja GRK Suomi Oy (2810844-3)
Lepingu nimetus: Rail Baltica Ülemiste jaamaala raudteeinfrastruktuuri ehitustööd
Riigihanke viitenumber/RBE hankenumber: 254784 / 2022H077
Projekt: A.003 Ülemiste raudteeinfrastuktuur
Lisakood: A.003.20.1 ja A.003.20.2
Muudatuse sisu:
1. Kontaktvõrgu mastide muutmine terminali teraskonstruktsioonidega sobivaks (maksumus 2 553,60 € + km).
2. Muudatused Ülemiste raudteeinfrastruktuuri projektis tunnel 5 lahenduse lisandumise tõttu (maksumus 210 621,44 € + km, muudatustöö väärtus 228 253,42 € + km)
3. Kontaktvõrgu mastide toestamine vee- ja drenaažitrasside ehitamiseks (maksumus 23 022,72 € + km)
4. Seadmekappide täiendav projekteerimine (maksumus 9 968,00 € + km)
5. Pöörmete juhtimise, pöörmete toitekaablite ja rööbasahelate kaablikaitsetorude projekteerimine ja ehitamine (maksumus 138 264,00 € + km)
6. Perspektiivsete 1435 elektrivarustuse torude ehitus (maksumus 21 862,40 € + km)
7. Tartu mnt viadukti trasside projekteerimine ja ehitamine hooldusmasinate ligipääsu võimaldamiseks (maksumus 25 002,66 € + km)
8. Terminali idatunneli läheduses drenaaži täiendav projekteerimine (maksumus 3 404,80 € + km)
9. Hooldustee kitsamaks muutmine terminali konstruktsioonide läheduses (maksumus väheneb 6 694,50 € + km, muudatustöö väärtus 10 894,50 € + km)
10. Portaali R3 ümberehitamise asendamine lammutamisega (maksumus 0 € + km, muudatustöö väärtus 18 224 € + km)
Muudatuse põhjendus:
1. Kontaktvõrgu mastide muutmine terminali teraskonstruktsioonidega sobivaks
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud kontaktvõrgu mastide rajamine Ülemiste reisiterminali platvormidel olevate terasvarikatustele raudtee suhtes tüüpasukohtadesse. Ülemiste reisiterminali ehituslepingu nr 2023-K041 raudteerajatiste 1.etapi ehitustööde käigus selgus, et kontaktvõrgu mastide toepunktid asuvad teraskonstruktsioonide suhtes optimaalsete toepunktide asukohtadest väljas ja et tagada teraskonstruktsioonide stabiilsus ja kandevõime ilma arhitektuurset lahendust pärssimata, tuleks kontaktvõrgu mastide asukohad korrigeerida kümne masti puhul optimaalsesse asukohta teraskonstruktsioonil.
Eeltoodust tulenevalt koostab töövõtja projektlahenduse, millega korrigeerib mastide põhiprojekti järgset asukohta ja projekteerib mastid optimaalsetesse asukohtadesse.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p. 3.1.2.
2. Muudatused Ülemiste raudteeinfrastruktuuri projektis tunnel 5 lahenduse lisandumise tõttu
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahendustel ei olnud arvestatud tunnel nr 5 lahendusega.
Rail Baltic Estonia OÜ, Kliimaministeerium ja Tallinna linna vahel on sõlminud 07.02.2022 „Koostöökokkkulepe Rail Balticu Ülemiste reisiterminali ja ümbritseva ala arendamise kohta“.
Rail Baltic Estonia OÜ ja Tallinna linna vahel on sõlmitud koostööleping nr. 2023-K122 „Tunnel nr.5 ehitamiseks“ Eelnevatest lepingutest tulenevalt on Rail Baltic Estonia OÜ ja Tallinna linn sõlminud ühishankes ehituslepingu nr. 2024-K064 millega rajatakse Tunnel nr. 5.
Tunnel nr 5 ehitustööde asukoht kattub ja muudab käesoleva lepingu ehitustööde lahendusi. Sellest tulenevalt on vajalik projekteerida tööprojekti faasis muudetud projektlahendused, mis arvestaksid tunnel nr 5 lahendusega, ning muudetud lahendused välja ehitada.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p.3.1.2.
3. Kontaktvõrgu mastide toestamine vee- ja drenaažitrasside ehitamiseks
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine asukohta, kuhu olid ehitatud ajutised kontaktvõrgumastid. Vee- ja kanalisatsioonitrasse ei olnud võimalik projektijärgsesse asukohta rajada ilma tööprojekti järgset lahendust muutmata, sest ajutised kontaktvõrgumastid oleks kaotanud stabiilsuse ja muutunud ohtlikuks. Täiendavalt, vee- ja kanalisatsioonitrasse ei olnud lepingu ajagraafiku etapilisusest tulenevalt võimalik rajada pärast ajutiste kontaktvõrgumastide lammutamist.
Eeltoodust tulenevalt koostab töövõtja muudetud projektlahenduse ja täiendavad arvutused, mis muudab ajutiste kontaktvõrgumastide lahendust ja mis võimaldab rajada mastide kõrvale vee- ja kanalisatsioonitrassid, ning teostab ajutiste kontaktvõrgumastide muutmise ehitustööd.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p.3.1.2.
4. Seadmekappide täiendav projekteerimine
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilisele kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud Ülemiste jaamaalale CCS süsteemide seadmekapid. Täiendavalt, tehnilise kirjelduse järgi oli Töövõtja kohustuseks tööprojekti koostamisel lähtuda AS Eesti Raudtee (EVR) poolt esitatavast CCS projektist. CCS tööprojekt tuli esitada RBE poolt töövõtjale hiljemalt septembris 2023. EVR ei ole aga septembri 2024 seisuga RBEle projekti esitanud ning sellest tulenevalt ei ole seda saanud RBE ka töövõtjale esitada. CCS projekti asemel anti töövõtjale sisendina oktoobris 2023 ülesanne lähtuda täielikult Projekti lahendustest ja projekteerida need tööprojekti detailsusse.
Projekteerimisprotsessi käigus (aprillis 2024), kui töövõtja oli juba osaliselt projekti valmis projekteerinud, nõudis raudteetaristu valdaja EVR nelja täiendava seadmekapi projekteerimist ning kõikide seadmekappide suuremaks projekteerimist, et CCS projekti valmimisel ei oleks vajalik juba projekteeritud lahendusi ümber ehitada. Ümberehitamise kulude, mis oleksid hinnanguliselt 5-10 korda suuremad kui ümberprojekteerimise kulud, vältimiseks on mõistlik EVRi nõudmine aktsepteerida.
Eeltoodust tulenevalt koostab töövõtja projektlahenduse, millega projekteerib juurde täiendavad seadmekapid ja muudab kõik seadmekapid projektlahenduses suuremaks.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p. 3.1.2.
5. Pöörmete juhtimise, pöörmete toitekaablite ja rööbasahelate kaablikaitsetorude projekteerimine ja ehitamine
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud Ülemiste jaamaalale CCS süsteemide seadmekapid. Täiendavalt, tehnilise kirjelduse järgi oli Töövõtja kohustuseks tööprojekti koostamisel lähtuda AS Eesti Raudtee (EVR) poolt esitatavast CCS projektist. CCS tööprojekt tuli esitada RBE poolt töövõtjale hiljemalt septembris 2023. EVR ei ole aga septembri 2024 seisuga RBEle projekti esitanud ning sellest tulenevalt ei ole seda saanud RBE ka töövõtjale esitada. CCS projekti asemel anti töövõtjale sisendina ülesanne lähtuda täielikult Projekti lahendustest ja projekteerida need tööprojekti detailsusse.
Projekteerimisprotsessi käigus esitas töövõtja ettepaneku projekteerida ja ehitada pöörmete juhtimise, pöörmete toitekaablite ja rööbasahelate kaablikaitsetorud, mida ei olnud seni projektis projekteeritud, sest puudus CCS projekt, mida EVR polnud esitanud. Töövõtja, olnud just teostanud analoogse jaamaala ehitustööd teises EVR projektis, mis põhineb samuti CCS projektil, tegi ettepaneku enda kogemuse ja pädevuse alusel projekteerida ja kooskõlastada vastavad kaablikaitsetorud, et hiljem vältida nende torude ehitamist juba valmis jaamaalale. Hiljem ehitamine CCS projekti laekumise järgselt tähendaks valminud jaamaala ja valminud raudteede lahtikaevamist, mis on oluliselt kulukam kui täiendav projekteerimine. Töövõtja ettepaneku aktsepteerimine võimaldab ümberehitamise kulusid viia minimaalseks ning võimaldab RBE jaoks teostada ehitustööd rahastusperioodi jooksul.
Eeltoodust tulenevalt projekteerib töövõtja täiendavad kaablikaitsetorud, kooskõlastab projektlahenduse AS Eesti Raudteega ja teostab kaablikaitsetorude ehitustööd.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p. 3.1.2.
6. Perspektiivsete 1435 elektrivarustuse torude ehitus
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud 1520 elektrivarustuse lahenduses ühendus 1435 elektrivarustuse torudega, mis ühendab 1520 elektrivarustuse kaablikanalisatsiooni 1435 elektrivarustuse kaablikanalisatsiooniga. Antud ühendus ei olnud töövõtja lepingu mahus teostamiseks.
Tööde käigus ilmnes, et antud ühendus on mõttekas teostada, et vältida hiljem ühenduskaevu kahjustamist ja kaevu ümbruse lahtikaevamist. Ühenduse rajamisega teostatakse 1435 elektrivarustuse kaablikanalisatsiooni ehitustööd 1520 raudtee alal ja 1435 elektrivarustuse töövõtja ei pea sisenema 1520 raudtee jaamaalale tööde teostamiseks.
Eeltoodust tulenevalt projekteerib töövõtja täiendavad torud ja teostab torude ehitustööd.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p. 3.1.2.
7. Tartu mnt viadukti trasside projekteerimine ja ehitamine hooldusmasinate ligipääsu võimaldamiseks
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud Tartu mnt viadukti peal rajada telekommunikatsiooni ning elektrivarustuse kaablikanalisatsioonid selliselt, et trassid asusid kõige sirgjoonelisemas asukohas.
Lepingu täitmise käigus nõudis taristuvaldaja EVR, et projektlahendust muudetakse, et tagada hooldus- ja päästemasinatele ülesõiduvõimalus Tartu mnt viaduktist ilma, et viaduktil olevaid trasse kahjustataks. Lahenduse muutmine muudab jaamaala ohutumaks ja hooldustööde jaoks optimaalsemaks, sest tagatakse sõidukitele ligipääs ligi 400-meetrisele jaamaala osale.
Eeltoodust tulenevalt projekteerib töövõtja muudetud kaablitrasside lahenduse, mis võimaldaks sõidukitel liikuda üle Tartu mnt viadukti ilma kaablitrasse kahjustamata, ning teostab muudetud lahendusega lisanduvad ehitustööd. Muudatus sisaldab ümberprojekteerimist ja lisanduvate materjalide ning tööde eest tasumist. Kaablikanalisatsioon paigaldatakse esialgses lepingu mahus.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p. 3.1.2.
8. Terminali idatunneli läheduses drenaaži täiendav projekteerimine
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilisele kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud drenaažitrass terminali idatunneli kohale dreenima idatunnelit ületavat raudtee muldkeha.
Projekteerimistööde käigus ilmnes, et terminali projekti oli täiendatud tunneli peale rajatava vibratsioonimatiga, mida varasemates projekti etappides kujutatud ei ole ning sellest tulenevalt ei olnud sellega arvestatud ka Projektis. Vibratsioonimati pealispind asub aga drenaažitrassi kõrgusel ning nõuetekohase drenaaži tagamiseks tuleb tõsta drenaažitrassi kõrgemale ja see antud asukohas ümber projekteerida.
Eeltoodust tulenevalt projekteerib töövõtja drenaažitrassi kõrgemaks, mis tagab nõuetekohase drenaaži vibratsioonimatiga kaetud idatunneli kohal.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p. 3.1.2.
9. Hooldustee kitsamaks muutmine terminali konstruktsioonide läheduses
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud hooldustee rajamine terminali idatunneli väljapääsu trepikoja läheduses.
Projekteerimise lõppfaasis tuvastas RBE, et Projektis on konflikt terminali projektiga, mille järgi on hooldustee terminali idatunneli väljapääsu trepikoja katusekonstruktsioonile liiga lähedal ning hooldustee tuleb antud lõigus kitsamaks muuta. Hooldustee kitsamaks muutmine muudab lahenduse odavamaks.
Eeltoodust tulenevalt projekteerib töövõtja hooldustee kitsamaks, mis võimaldab hooldusteel sõita ilma terminali idatunneli väljapääsu trepikoja katusekonstruktsiooni ohustamata.
Esialgses lahenduses oli ette nähtud hooldustee Projektis näidatud laiuses. Muudatuse kohaselt ehitab töövõtja hooldustee kitsamana, selel tulemusena hooldustee ehitustööde hind väheneb 8 794,50 euro võrra. Hooldustee ümberprojekteerimise maksumus on 2 100 eurot. Seega on nimetatud muudatustöö väärtuseks 8 794,50 + 2 100 = 10 894,50 eurot.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p. 3.1.2.
10. Portaali R3 ümberehitamise asendamine lammutamisega
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilisele kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud jaamaalal asuva vana portaali R3 riigli lühendamine ja toestava masti lisamine uude asukohta, et uute lahenduste jaoks ehitusmaa vabastada.
Ehitustööde käigus tegi taristuvaldaja EVR ettepaneku lammutada portaal R3 ümberehitamise asemel, sest Projekti valmimise järgselt on EVR otsustanud portaali alla jäävad teed lähiajal lammutada ja portaal ei leia enam kasutust. Kuna lammutamise kulu oleks võrdväärne, siis on mõistlik EVRi ettepanekuga nõustuda.
Eeltoodust tulenevalt lammutab töövõtja portaali R3.
Esialgses lahenduses oli ette nähtud portaali lühendamise lahendus ajutise mastiga, mille maksumus on vastavalt kululoendi ühikhindadele 9 112 eurot, muudatusega portaali lühendamine jääb ära ning selle asemel portaal lammutatakse, mille maksumus on 9 112 eurot. Seega on nimetatud muudatustöö väärtuseks 9 112 + 9 112 = 18 224 eurot.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p. 3.2.4.
Mõju hankelepingu maksumusele:
Käesoleva hankelepingu muudatuse väärtus kokku on 481 450,10 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks.
Käesoleva hankelepingu muudatuse maksumus kokku on 428 005,12 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks.
Käesolev muudatus rahastatakse CEF_I A16 ja CEF_VIII G2.1 vahenditest.
Mõju hankelepingu täitmise tähtajale:
Mõju hankelepinguga koosmõjus CCS projekti tellija poolt üleandmisest tuleneva viivitusega on kirjeldatud täiendavate asjaolude peatükis.
Muudatuse alus vastavalt RHS-le ja põhjendus:
RHS § 123 lg 1 punkti 1 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata hankelepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta ja muudatuste väärtus kokku ei ületa riigihanke rahvusvahelist piirmäära ega 15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest.
Käesoleva muudatuse punktide 1-10 sisuks on väikses osas töö sisu täpsustamine, Lepingu täitmisel selgunud projektlahenduse ebatäpsuste arvestamine ning Lepingu täitmise ilmnenud asjaolude arvestamine, et saavutada Lepinguga kokkulepitud eesmärk. Sellised muudatused ei muuda hankelepingu üldist olemus, Lepingu eesmärk ning Töö koosseis jääb endiseks, s.o Rail Baltica Ülemiste jaamaalal reisiterminali, selle lähiala ja raudtee infrastruktuuri ehitustööde teostamine vastavalt Projektile.
Varasemalt on RHS § 123 lg 1 p 1 alusel sõlmitud lepingu muudatus nr 1 väärtusega 41 074,88 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks ja muudatus 2 väärtusega 60 942,04 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks. Hankelepingu muudatuse nr 1 ja muudatuse nr 2 RHS § 123 lg 1 p 1 alusel tehtavate muudatuste maksumus kokku on 41 074,88 + 60 942,04 = 102 016,92 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks.
Sõlmitud hankelepingu maksumus on 27 207 841,84 EUR, millele lisandub seaduses ettenähtud käibemaks.
Käesoleva hankelepingu muudatuse väärtus kokku on 481 450,10 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks. Hankelepingu muudatuse nr 1, muudatuse nr 2 ja käesoleva muudatuse nr 3 RHS § 123 lg 1 p 1 alusel tehtavate muudatuste maksumus kokku on 41 074,88 + 60 942,04 + 481 450,10 = 583 467,02 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks.
See moodustab 2,14% hankelepingu esialgsest maksumusest.
Hankelepingu maksumus pärast käesoleva muudatuse allkirjastamist on 27 207 841,84 + 41 074,88 + 60 942,04 + 289 800 + 428 005,12 = 28 027 663,88 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks.
Käesolev muudatus rahastatakse CEF_I A16 ja CEF_VIII G2.1 vahenditest.
Vastutav isik:
Silver Suurorg
Eelarves arvestatud:
Jah
Rahastamisallikas:
CEF_I ja CEF_VIII
CEF tegevuse number:
A16 ja G2.1
Lepingumuudatuse sõlmimise eeldatav aeg:
14.10.2024
Juhatuse heakskiit lepingu muutmisele:
Jah
Nõukogu heakskiit lepingu muutmisele:
Jah
Täiendavad asjaolud:
Käesoleva lepingu muudatusega pikendatakse töövõtja jaoks põhitööde (lepingu töölõik 2) kuni 09.06.2025 ja terminali lõunapoolse töömaa üleandmise vahetähtaega (lepingu töölõik 3) kuni 30.06.2025. Muuta vastavalt Tehnilise kirjelduse punkte 2.1. ja 2.2.
Töölõik 2 ja töölõik 3 sisaldavad kindlaksmääratud alal raudtee ja selle allsüsteemide ehitamist (kusjuures töölõik 3 alustamiseks peab olema töölõik 2 lõpetatud toimiva rongiliikluse säilitamise tõttu), st nii töölõik 2 kui töölõik 3 tööde esimene etapp on vastaval alal alusehitise (sh kaablikanalisatsiooni) rajamine. Kõik järgnevad tööd saab teostada pärast alusehitise ehitamist. CCS tööprojektist pidi tulenema töövõtjale sisend kaablikanalisatsiooni projekteerimiseks ja rajamiseks.
Tähtaja pikendamise aluseks on AS Eesti Raudtee (EVR) poolt esitatava CCS tööprojekti hilinemine ja sellest tulenevad täiendavad juhised projekteerimiseks. Tehnilise kirjelduse lisa 6 kohaselt kohustus tellija CCS tööprojekti töövõtjale üle andma septembris 2023.a. CCS tööprojekti pidi EVR esitama RBE-le septembris 2023, kuid seisuga september 2024 ei ole seda esitatud, mistõttu ei ole tellija saanud oma Tehnilise kirjelduse lisast 6 tulenevat kohustust töövõtja ees täita. See omakorda on takistanud töövõtjal projekteerida kaablikanalisatsiooni, kuhu CCS projektis projekteeritavad kaablid paigaldatakse.
Projekteerimise viibimine on omakorda pidurdanud töövõtja jaoks erinevate alusehitise kihtide paigaldamist, sest kaablikanalisatsioon paikneb alusehitises, mis tähendab, et CCS tööprojekti üleandmisega viivitamine on põhjustanud kõigi sellele järgnevate ehitustööde teostamise viibimise (st sisulist kõigi töölõik 2 ja töölõik 3 mahus olevad tööd). Seega alusehitise viibimise tõttu pidid edasi lükkuma ka muud tööd (raudtee pealisehitise, kontaktvõrgu ja teiste muldkeha peal asuvate rajatiste ehitustööd).
4.10.2023 töökoosolekul küsis töövõtja sisendit kaablitrasside projekteerimiseks, kuna CCS projekti ei olnud tellija vastavalt lepingule esitanud. Tellija andis töövõtjale juhise lähtuda põhiprojektis toodud kaablikanalisatsiooni lahendusest.
2.01.2024 teavitas töövõtja tellijat (kiri 051), et on esimese projektiosa, mis sõltub CCS projektist, esitanud. Töövõtja tõi välja puuduvad osad, ilma milleta on projekteerimine olnud raskendatud, hoolimata asjaolust, et tellija ja EVR andsid 4.10.23 lähteülesandeks lähtuda põhiprojektist, sest põhiprojekt pole vajalikus detailsuses.
31.01.2024 – teavitas EVR, et CCS tööprojekt ei valmi enne märtsi lõppu, töövõtja jätkas tööde teostamist lähtudes põhiprojektist.
Märtsis ja aprillis 2024 esitas EVR täiendavad nõuded CCS lahenduse osas, millest töövõtja lähtuma kohustus. Lisanduvateks nõudmisteks olid täiendav torude vajadus ja täiendav seadmekappide hulk ja suuremad seadmekapid, kui olid ette nähtud põhiprojektis. Mõlemad juhised olid erinevad võrreledes varasema lähteülesandega lähtuda põhiprojektist. Täiendavalt tuli projekteerimiskoosolekute käigus EVRiga välja, et põhiprojektis, millest töövõtja pidi lähtuma, ei olnud arvestatud pöörmete juhtimise, pöörmete toite ja rööbasahelate jaoks vajalike kaablitega, sest CCS eelprojektis ei olnud neid kajastatud ning seetõttu ei kajastatud neid ka põhiprojektis, millest töövõtja lähtuma pidi. Juhiste mittejärgimine oleks tähendanud ebasobiva projektlahenduse koostamist ja selle realiseerimist, mistõttu ehitustööd valmimise järgselt oleks pidanud ümberehitamisele minema, et CCS projekti lahendus oleks võimalik kaablikanalisatsiooni ära mahutada.
4.04.2024 toimus tellja ja töövõtja vaheline kohtumine, kus töövõtja andis teada, et EVR poolt laekunud nõudmistel projektile on ajaline ja rahaline mõju.
17.04.2024 ja 25.04.2024 esitas töövõtja kirjalikud teavitused EVR poolt oodatud muudatuste mõjude osas (sh muudatuse 3 lisatööd) ning taaskord tugines asjaolule, et CCS projekt on olnud esitamata 7 kuu jooksul (töövõtja kirjad kirjad nr 077 ja 081).
21.05.2024.a esitas töövõtja nõudeteatised ja lisatöö hinnapakkumised (kiri 100-2305), kus nõutakse vastavalt 60 ja 30 päeva tööde teostamiseks lisaaega.
Tellija andis 24.05.2024 juhise töövõtjale, kuidas töödega edasi minna. Täiendavateks projekteerimstöödeks kulus töövõtjal 1 kuu.
CCS tööprojekti ei ole tellija (EVRi tegevuse tõttu) siiani esitanud. EVR-lt tulnud täiendavate juhiste tõttu osutusid vajalikuks alltoodud lisatööd:
- seadmekappide täiendav projekteerimine ja paigaldamine,
- pöörmete juhtimise, pöörmete toitekaablite ja rööbasahelate kaablikaitsetorude projekteerimine ja ehitamine.
Pärast eeltoodud muudatus/lisatöid on võimalik teostada ülejäänud töölõik 2 ja töölõik 3 mahtu kuuluvad tööd.
Seega perioodil märts-mai lõpp 2024 projekteerimistööd sisuliselt seisid. Töövõtja oleks saanud alustada täitetööde ja kaablikanalisatasiooni ehitustöödega aprillis 2024 ja sellisel juhul oleks olnud võimalik tööd lepingus toodud tähtaja jooksul (kuni 31.12.2024) teostada, kuid CCS sisendi puudumise/muutumise tõttu sai töövõtja nimetatud töödega alustada juuni lõpus 2024. Ehk märts 2024-mai lõpp 2024 tööd seisid tellija tõttu (3 kuud).
Pärast tellija viivituse lõppemist ja juhise andmist töövõtjale (24.05.2024) ümberprojekteerimisega seotud ehitustööde tegemise ajakulu on 30 päeva, kuid arvestada tuleb ümberprojekteerimise ja sellega seotud ehitustööde teostamine on ülejäänud töölõikude 2 ja 3 osas eeltööks, ehk töövõtja ei saa töölõik 2 ja töölõik 3 osas muid töid teostada, kui seadmekapid ei ole projekteeritud ja rajatud ning pöörmetega seotud tööd tehtud.
EVR-lt tulnud sisendi tõttu lahenduse ümberprojekteerimine põhjustas terminali alal ehitustööde (alumised täitekihid, raudtee ehitamine) nihkumise perioodi, mil ilmastikuolude tõttu kõnealuseid töid (st CCS tööprojektiga seotud töid ega sellele järgmisi töid) ei olnud võimalik teostada. Vastavalt tellija 24.05.2024.a saadud sisendile valmisid projekteerimistööd järk-järgult ning töövõtjal oli võimalik vastavalt projekteerimistööde valmimisele etapiti edasi minna ehitustööde teostamisega alates juuni lõpust 2024. Ilmastikuolude tõttu ei ole võimalik teostada kaablikanalisatiooni rajamisele järgnevaid pinnase- ja raudteetöid alates detsembrist 2024 ja töödega saab jätkata aprillist 2025.
Tööd jäid tellija tõttu seisma märtsis 2024, töövõtjal oli märtsis 2024 töölõik 2 lõpuni aega ca 8 kuud (märts-novembri lõpp). Vastavalt tellijalt 24.05.2024 saadud sisendile tehtud projektile oli võimalik ehitustööde teostamisega alustada juulis 2024, töid saab ilmastikuoludest tulenevalt teostada kuni detsembrini ning siis uuesti alates aprillist. Selline sessoonsus on tuletatav ka Tehnilise kirjelduse punktis 2.2 toodud Tellija ajakavast.
Põhjendatud on töölõik 2 tähtaega muuta sätestades uueks töö teostamise tähtajaks 9.06.2025. See tähendab, et kui enne tööde peatumist tellija sisendi puudumise tõttu (märts 2024) oli töövõtjal töölõik 2 teostamiseks periood märts-november (alates detsembrist töid teostada ei saa), siis tulenevalt asjaolust, et nüüd jääb pärast projekteerimistööde valmimist töö teostamise perioodi terve talveperiood (detsember-märts), on selline töölõik 2 tähtaja muudatus põhjendatud – sisuliselt on töövõtjal töö teostamiseks aega 6 kuud ja 9 päeva (5 kuud (juuli-november)+1 (aprill)).
Töölõik 3 töid on võimalik teostada pärast töölõik 2 teostamist. Selline töölõikude järjestus on sätestatud selleks, et tagatud oleks pidevalt toimiv rongiliiklus.
Tehnilise kirjelduse p 2.1 ja 2.2 kohaselt on töölõik 3 teostamiseks aega 21 päeva. Seega on põhjedatud määrata uueks töölõik 3 teostamise tähtajaks 30.06.2025 (s.o 21 päeva alates 10.06.2025 ehk töölõik 2 lõpetamisest).
Vahetähtaegade muudatuse on tinginud asjaolu, mis kuulub tellija riski hulka (CCS projekti üleandmisega viivitamine, sellest tulenev lisatööde teostamise vajadus) ning vajadus teostada ehitustööd sobivates ilmastikutingimustes. Sellises olukorras hankelepingu lõpetamine ja uue hanke korraldamine oleks otstarbetu, olulisem on, et ehitustööd saaks teostatud kvaliteetselt (st mh selleks ettenähtud ilmastikuoludel), mitte tingimata sellisel ajal, kui lepingus määratud vahetähtajad.
Töö teostamise lõpptähtaeg on tehnilise kirjelduse p 2.1 kohaselt 1.10.2026.a, see käesoleva muudatuse kohaselt ei muutu.
VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. CCS tööprojekti üleandmisega hilinemine on sündmus, mille riisikot kannab tellija, mis tähendab, et sellega seotud töö teostamise hilinemisele ei või tellija tugineda.
RHS § 123 lg 1 punkti 2 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta, kui lepingu muutmise tulemusel ei muudeta hankelepingu üldist olemust ning muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused olid riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud.
Lepingu punkti 8.5. kohaselt on töövõtjal vastavalt alapunktile 20.2 [Maksenõuded ja/või AP] õigus pikendada täitmisaega, kui ja sellises ulatuses, kui alapunkti 10.1 [Tööde ja osade vastuvõtmine] järgne tööde lõpetamine hilineb mis tahes järgmisel põhjusel:
(a) niivõrd, kuivõrd see on muudatuses selgesõnaliselt kokku lepitud (v.a. ei ole vaja järgida alapunkti 20.2 [Maksetaotlused ja/või ajapikendus]). Kahtluste vältimiseks tuleb iga ajapikendus ja/või lisamakse konkreetselt kokku leppida vastava muudatuse dokumentatsioonis; kui sellist kokkulepet muudatuses ei ole, ei saa muudatuse alusel ajapikendust nõuda;
(c) erakordselt ebasoodsad kliimatingimused, mis käesolevate tingimuste tähenduses tähendavad objektil valitsevaid ebasoodsaid kliimatingimusi, mis on ettenägematud, arvestades andmeid, mille tööandja on töövõtjale enne lähtekuupäeva kättesaadavaks teinud, ja/või riigis avaldatud kliimaandmeid;
(e) tööandja, tööandja personali või tööandja teiste töövõtjate põhjustatud viivitused, takistused või ennetused (tingimusel, et töövõtja on järginud alapunkti 4.6 [Koostöö] viimases lõigus kirjeldatud korda ja inseneril ei õnnestunud tagada kaasatud poolte mõistlikku koostööd). Töövõtjal on käesoleva punkti e alusel õigus esitada pretensioon tingimusel, et töövõtja on vastavast sündmusest ja sellega kaasnenud viivitusest tööandjale ja insenerile kirjalikult teatanud hiljemalt 7 päeva jooksul pärast vastavat sündmust.
Tähtaja muutmise osas on täidetud RHS § 123 lg 1 p 2 ja Lepingu punktis 8.5.e toodud eeldused. Lepingu punkti 8.5.e tuleb mõista nii, et tellijast tuleneva viivituse tõttu pikendatakse täitmise tähtaega viivituse kestuse/mõju ulatuse võrra (ja selliselt praeguses muudatuses tähtaega muudetakse), ning seega vastab viidatud tingimus RHS § 123 lg 1 p 2 eeldustele1. Vahetähtaegade muutmisega ei muudeta hankelepingu üldist olemust, kuivõrd töö sisu ei muutu. Samuti ei muutu ka lepinguliste kohustuste vahekord – töövõtjal tuli jätkuvalt teha samu lepingus ette nähtud töid ja lepingu maksumust ei muudeta; muutuvad vaid kaks vahetähtaega. Kuigi töövõtja ei ole esitanud Lepingu punktis 8.5 e nimetatud kirjalikku teadet 7 päeva jooksul alates viivitusest teadasaamisest, ei oleks sellele tuginemine ja tähtaegade muutamata jätmine tellija hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega. Tellija ja töövõtja on olnud pidevalt suhtluses ja teabevahetuses seoses CCS tööprojekti hilinemise ja sellega seotud täiendavate juhistega tellija/EVRi poolt.
Tegemist on tellijast tuleneva viivitusega, tähtaegade edasilükkumine tellija viivituse tõttu ja viivituse kestuse/mõju ulatuse võrra, on punkti 8.5 e ja RHS § 123 lg 1 p 2 mõttes lubatav muudatus.
CCS projekti esitamisest ja lisatööde teostamisest tulenevat vahetähtaegade muutmist ei saa pidada töövõtjale kasulikuks või talle konkurentsieelist pakkuvaks, samas olukorras oleks olnud ka iga muu edukaks osutunud pakkuja. Lisaks toob see kaasa olukorra, kus töölõik 2 tuleb sisuliselt teostada kahes osas (kuna nüüd jääb töö teostamise vahele talveperiood). Samuti põhjustab vahetähtaegade muutmine selle, et töövõtja ssaab nimetatud tööde eest tasu hiljem.
Kooskõlastatud:
Hankeüksuse juht
Liisi Heiskonen /allkirjastatud digitaalselt/
Vastutav isik
Silver Suurorg /allkirjastatud digitaalselt/
Finantskontrolör
Kärt Peetrimäe /allkirjastatud digitaalselt/
Jurist
Kaidi Sulg /allkirjastatud digitaalselt/
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
LIISI HEISKONEN
PNOEE-48108074916
2024-11-14 11:20:42
SILVER SUURORG
PNOEE-39711240276
2024-11-14 11:27:52
KÄRT PEETRIMÄE
PNOEE-48709244211
2024-11-14 11:56:58
HANKELEPINGU MUUTMISE OTSUSE ETTEPANEK
Lepingu nr ja sõlmimise kuupäev: 2023-K023, 30.03.2023
Töövõtja nimi ja registrikood: GRK Eesti AS (12579850) ja GRK Suomi Oy (2810844-3)
Lepingu nimetus: Rail Baltica Ülemiste jaamaala raudteeinfrastruktuuri ehitustööd
Riigihanke viitenumber/RBE hankenumber: 254784 / 2022H077
Projekt: A.003 Ülemiste raudteeinfrastuktuur
Lisakood: A.003.20.1
Muudatuse sisu:
1. Täiendava reostuse utiliseerimine (maksumus 2 839 999,78 € + km)
Muudatuse põhjendus:
1. Täiendava reostuse utiliseerimine
Projekteerimisfaasis teostati Ülemiste jaamaalal Ülemiste raudtee rekonstrueerimise KMH eelhinnang. Selle raames, arvestades piirkonna tundlikkust reostuse osas, ajaloolisi tegevusi raudteevagunite sorteerimisel ja tugiteenuste osutamisel ning varasemaid reostusuuringuid projekteeritava ala vahetus läheduses, tellis RBE täiendava ehitusgeoloogilise, hüdrogeoloogilise ja reostusuuringu. Uuringu välitöö tehti objektil augustis ja septembris 2020. aastal. Uuringu koostamiseks puuriti objektile kokku 40 puurauku. Uuring võttis pinnase seisundi kokku järgnevalt:
„Projekteeritava ala ja selle lähedalasuvatel territooriumitel tehtud reostusuuringute tulemused näitasid, et piirkonnas on pinnase ja pinnasevee (põhjavee) keskkonnaseisund inimtegevuse tulemusel mõjutatud ning esineb (või on esinenud) erineval määral peamiselt naftasaaduste ja raskmetallide sisaldust. Teatud piirkondades on tuvastatud ohtlike ainete olemasolu pinnases, aga jäädes alla tööstusmaale seatud piirarvude, siis ei loeta pinnast saastunuks. Seega uuritud ala pinnase ja pinnasevee seisund ei ole küll valdavalt hea, kuid ei ole ka laialdaselt saastunud ning mõningast saasteainete sisaldust esineb lokaalselt. Tulemuste põhjal pinnase saneerimisvajadust ei ole.“
Uuringu tulemusel arvestas RBE ehitushanke koostamisel lokaalse reostuse hulgaga mõningates kohtades ning määras hinnanguliselt reostunud pinnase utiliseerimise mahuks 100 m3.
Ehitustööde käigus on ilmnenud väljakaevetööde käigus, et kaeve hulgas sisaldub väga suur hulk reostunud pinnast (septembri 2024 seisuga 6868,53 m3), mis takistab töövõtja progressi ja suurendab oluliselt reostunud pinnase utiliseerimise mahtu. Hanke koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha, et väljakaeves nii suur hulk reostunud pinnast sisaldub ning seetõttu on tegu väga suures ulatuses lisanduva mahuga (ligi 70 korda rohkem lepingu mahust), mis ei olnud algselt riigihanke alusdokumentidega ette nähtud.
Eeltoodust tulenevalt teostab töövõtja täiendava reostunud pinnase väljakaeve ja nõuetekohase utiliseerimise.
Mõju hankelepingu maksumusele:
Käesoleva hankelepingu muudatuse väärtus kokku on 2 839 999,78 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks.
Käesolev muudatus rahastatakse CEF_I A16 vahenditest.
Mõju hankelepingu täitmise tähtajale:
Mõju hankelepinguga lõpptähtajale puudub.
Muudatuse alus vastavalt RHS-le ja põhjendus:
Töövõtja kohustus Töö teostamisel lähtuma Projektist. Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimise käigus teostati Ülemiste raudtee rekonstrueerimise KMH eelhinnang, Hendrikson&Ko töö nr 20003545. Selle raames, arvestades piirkonna tundlikkust reostuse osas, ajaloolisi tegevusi raudteevagunite sorteerimisel ja tugiteenuste osutamisel ning varasemaid reostusuuringuid projekteeritava ala vahetus läheduses, tellis RBE täiendava ehitusgeoloogilise uuringu, hüdrogeoloogilise uuringu ja reostusuuringu (töö nr GL20023).
Ehitus- ja hüdrogeoloogilised uuringud teostatati projekteerimiseks vajalikus mahus juhindudes standardist EVS-EN 1997-2:2007 ning majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusest nr 32 “Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded”. Uuringu koostamiseks puuriti objektile käigus 40 puurauku ja tehti 24 löökpenetratsioonikatset. Lisaks lähtuti uuringuala pinnasetingimuste analüüsimisel uuringualale tehtud varasemate ehitusgeoloogiliste uuringute puuraukudest (kokku 59 puurauku).
Uuringu tulemused võttis hinnangu koostaja kokku järgnevalt:
„Projekteeritava ala ja selle lähedalasuvatel territooriumitel tehtud reostusuuringute tulemused näitasid, et piirkonnas on pinnase ja pinnasevee (põhjavee) keskkonnaseisund inimtegevuse tulemusel mõjutatud ning esineb (või on esinenud) erineval määral peamiselt naftasaaduste ja raskmetallide sisaldust. Teatud piirkondades on tuvastatud ohtlike ainete olemasolu pinnases, aga jäädes alla tööstusmaale seatud piirarvude, siis ei loeta pinnast saastunuks. Seega uuritud ala pinnase ja pinnasevee seisund ei ole küll valdavalt hea, kuid ei ole ka laialdaselt saastunud ning mõningast saasteainete sisaldust esineb lokaalselt. Tulemuste põhjal pinnase saneerimisvajadust ei ole.“
Väljakaevetööde jooksul välja tulnud reostunud pinnase hulk oli suur (6868,53 sept 2024 seisuga) ning see mõjutab selgelt Töövõtja töö teostamise meetodeid (potentsiaalsest reostuskoldest tuleb võtta proovid, reostuskollet tuleb vältida ja see muust ehitusalast eraldada, kaevega paralleelselt peavad samal ehitusfrondil tööd teostama teised sõidukid, utiliseerimiseks tuleb tagada õigeaegne spetsiaalne transport) ning ajakulu (iga reostuskolde avastamine tekitab seisaku proovitulemuste saabumiseni, reostuse äraviimiseks tuleb organiseerida spetsiaalne transport, teiste tööde edenemiskiirus on reostusega seonduvate piirangute tõttu piiratud).
Uuringute teostamisel puuraugud ja uuringukohad sattusid täpselt aladele, kust reostust hiljem ei leitud. Uuringute tegemisel puuraukude sammu vähendamisel (ehk sageduse suurendamisel) oleks aga uuringute maksumus muutunud ebamõistlikult suuremaks (sõltuvalt valitud suuremast sagedusest kuni 100 000-200 000 eurot suuremaks), mis ei oleks olnud mingi viisil põhjendatud, võttes arvesse, et eelhinnangu järgi pinnast ei loetud saastunuks. Hiljem avastati ka, et suur osa reostunud pinnasest oli uuringu hetkel toimivate raudteede all ning uuringute teostamine toimivate raudteede alt ei olnud põhjendatud. Uuringud teostati kehtivate nõuete kohaselt.
Riigihankedirektiivi 2014/24/EL preambula punkti 109 kohaselt mõistetakse ettenägematu asjaolu all asjaolusid, mida avaliku sektori hankija ei saanud hoolimata esialgse lepingu sõlmimisele eelnenud põhjalikus ettevalmistustöös ette näha, kusjuures arvesse tuleb võtta olemasolevaid vahendeid, konkreetse projekti olemus ja omadusi ning vastava valdkonna head tava.
Hankija poolt läbiviidud eeltöö on eelpool kirjeldatud, kõik tavapärast ning õigusaktide ja standardite kohaselt ettenähtud uurimistööd teostati. Nagu eelpool kirjeldatud, siis Hankija arvestas piirkonna tundlikkust reostuse osas, ajaloolisi tegevusi raudteevagunite sorteerimisel ja tugiteenuste osutamisel ning varasemaid reostusuuringuid projekteeritava ala vahetus läheduses ja tellis täiendava reostusuuringu. Hankijal ei olnud uuringu tulemuste järgselt alust tellida selle uuringu järgselt täiendavaid uuringuid.
Hankija peab tagama tasakaalu hanke ettevalmistamisele tehtavate kulutuste ja hangitavate ehitustööde maksumuse vahel. Seega on Tellija hanke ettevalmistamisel (projekteerimisel) hoolsuskohustust nõuetekohaselt täitnud.
Riigihangete seaduse § 123 lg 1 punkti 4 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest.
Käesoleva muudatusega ei muudeta lepingu olemust, kuivõrd lepingu esemeks oleva töö olemus ei muutu – hankelepingu esemeks jääb Rail Baltica Ülemiste jaamaalal reisiterminali, selle lähiala ja raudtee infrastruktuuri ehitustööde teostamine. Muudatuse tulemusena teostab Töövõtja väljakaevest täiendava suuremahulise reostunud pinnase utiliseerimise. Üldise olemuse muutmine tähistab hankelepingu kõige põhimõttelisemaid muudatusi, nagu lepingu eseme muutmine või hankelepingu liigi muutmine (nt teenuselepingu muutmise kontsessiooniks).1 Üldise olemuse muutmise all tuleks mõista midagi enamat kui teatud eeltööde osas (reostunud pinnase utiliseerimise) lisatööde teostamist, et ülejäänud töö oleks võimalik nõuetekohaselt (sh vastavalt Projektile) teostada. Samuti ei põhjusta Lepingu olemuse muutmist käesolev muudatus koosmõjus varasemalt teostatud muudatustega, kuivõrd varasemad muudatused on seotud eelkõige Lepingu täitmisel ilmnenud Projekti ebatäpsuste ja ilmnenud asjaoludega arvestamisega eesmärgiga tagada Lepingu nõuetekohane täitmine.
Väljakaevest leitud täiendava suuremahulise reostunud pinnase utiliseerimise maht on septembri 2024 seisuga 6868,53 m3. Täiendava reostuse utiliseerimise ühikhinna osas jõudsid Hankija ja Töövõtja vastavalt lepingu p 12.4 ja 13.3 kokkuleppele ühikhinnas 413,48 €, mis on ligi 70% vähem kui kululoendis esitatud ühikhind. Seega on lisatöö maksumus 2 839 999,78 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks. See moodustab 10,44% hankelepingu esialgsest maksumusest.
Sõlmitud hankelepingu esialgne maksumus oli 27 207 841,84 EUR, millele lisandub seaduses ettenähtud käibemaks. Hankelepingu maksumus pärast käesoleva muudatuse allkirjastamist on 27 207 841,84 + 41 074,88 + 60 942,04 + 289 800 + 428 005,12 + 2 839 999,78 = 30 867 663,66 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks.
Käesolev muudatus rahastatakse CEF_I A16 vahenditest.
Vastutav isik:
Silver Suurorg
Eelarves arvestatud:
Jah
Rahastamisallikas:
CEF_I
CEF tegevuse number:
A16
Lepingumuudatuse sõlmimise eeldatav aeg:
14.10.2024
Juhatuse heakskiit lepingu muutmisele:
Jah
Nõukogu heakskiit lepingu muutmisele:
Jah
Täiendavad asjaolud:
Lisa 1 Reostunud pinnase ühikhinna kokkuleppe analüüs
Lisa 2 Reostunud pinnase skeem
Kooskõlastatud:
Hankeüksuse juht
Liisi Heiskonen /allkirjastatud digitaalselt/
Vastutav isik
Silver Suurorg /allkirjastatud digitaalselt/
Finantskontrolör
Kärt Peetrimäe /allkirjastatud digitaalselt/
Jurist
Kaidi Sulg /allkirjastatud digitaalselt/
Lepingu nr ja sõlmimise kuupäev: 2023-K023, 30.03.2023
Töövõtja nimi ja registrikood: GRK Eesti AS (12579850) ja GRK Suomi Oy (2810844-3)
Lepingu nimetus: Rail Baltica Ülemiste jaamaala raudteeinfrastruktuuri ehitustööd
Riigihanke viitenumber/RBE hankenumber: 254784 / 2022H077
Projekt: A.003 Ülemiste raudteeinfrastuktuur
Lisakood: A.003.20.1
Muudatuse sisu:
1. Täiendava reostuse utiliseerimine (maksumus 2 839 999,78 € + km)
Muudatuse põhjendus:
1. Täiendava reostuse utiliseerimine
Projekteerimisfaasis teostati Ülemiste jaamaalal Ülemiste raudtee rekonstrueerimise KMH eelhinnang. Selle raames, arvestades piirkonna tundlikkust reostuse osas, ajaloolisi tegevusi raudteevagunite sorteerimisel ja tugiteenuste osutamisel ning varasemaid reostusuuringuid projekteeritava ala vahetus läheduses, tellis RBE täiendava ehitusgeoloogilise, hüdrogeoloogilise ja reostusuuringu. Uuringu välitöö tehti objektil augustis ja septembris 2020. aastal. Uuringu koostamiseks puuriti objektile kokku 40 puurauku. Uuring võttis pinnase seisundi kokku järgnevalt:
„Projekteeritava ala ja selle lähedalasuvatel territooriumitel tehtud reostusuuringute tulemused näitasid, et piirkonnas on pinnase ja pinnasevee (põhjavee) keskkonnaseisund inimtegevuse tulemusel mõjutatud ning esineb (või on esinenud) erineval määral peamiselt naftasaaduste ja raskmetallide sisaldust. Teatud piirkondades on tuvastatud ohtlike ainete olemasolu pinnases, aga jäädes alla tööstusmaale seatud piirarvude, siis ei loeta pinnast saastunuks. Seega uuritud ala pinnase ja pinnasevee seisund ei ole küll valdavalt hea, kuid ei ole ka laialdaselt saastunud ning mõningast saasteainete sisaldust esineb lokaalselt. Tulemuste põhjal pinnase saneerimisvajadust ei ole.“
Uuringu tulemusel arvestas RBE ehitushanke koostamisel lokaalse reostuse hulgaga mõningates kohtades ning määras hinnanguliselt reostunud pinnase utiliseerimise mahuks 100 m3.
Ehitustööde käigus on ilmnenud väljakaevetööde käigus, et kaeve hulgas sisaldub väga suur hulk reostunud pinnast (septembri 2024 seisuga 6868,53 m3), mis takistab töövõtja progressi ja suurendab oluliselt reostunud pinnase utiliseerimise mahtu. Hanke koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha, et väljakaeves nii suur hulk reostunud pinnast sisaldub ning seetõttu on tegu väga suures ulatuses lisanduva mahuga (ligi 70 korda rohkem lepingu mahust), mis ei olnud algselt riigihanke alusdokumentidega ette nähtud.
Eeltoodust tulenevalt teostab töövõtja täiendava reostunud pinnase väljakaeve ja nõuetekohase utiliseerimise.
Mõju hankelepingu maksumusele:
Käesoleva hankelepingu muudatuse väärtus kokku on 2 839 999,78 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks.
Käesolev muudatus rahastatakse CEF_I A16 vahenditest.
Mõju hankelepingu täitmise tähtajale:
Mõju hankelepinguga lõpptähtajale puudub.
Muudatuse alus vastavalt RHS-le ja põhjendus:
Töövõtja kohustus Töö teostamisel lähtuma Projektist. Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimise käigus teostati Ülemiste raudtee rekonstrueerimise KMH eelhinnang, Hendrikson&Ko töö nr 20003545. Selle raames, arvestades piirkonna tundlikkust reostuse osas, ajaloolisi tegevusi raudteevagunite sorteerimisel ja tugiteenuste osutamisel ning varasemaid reostusuuringuid projekteeritava ala vahetus läheduses, tellis RBE täiendava ehitusgeoloogilise uuringu, hüdrogeoloogilise uuringu ja reostusuuringu (töö nr GL20023).
Ehitus- ja hüdrogeoloogilised uuringud teostatati projekteerimiseks vajalikus mahus juhindudes standardist EVS-EN 1997-2:2007 ning majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusest nr 32 “Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded”. Uuringu koostamiseks puuriti objektile käigus 40 puurauku ja tehti 24 löökpenetratsioonikatset. Lisaks lähtuti uuringuala pinnasetingimuste analüüsimisel uuringualale tehtud varasemate ehitusgeoloogiliste uuringute puuraukudest (kokku 59 puurauku).
Uuringu tulemused võttis hinnangu koostaja kokku järgnevalt:
„Projekteeritava ala ja selle lähedalasuvatel territooriumitel tehtud reostusuuringute tulemused näitasid, et piirkonnas on pinnase ja pinnasevee (põhjavee) keskkonnaseisund inimtegevuse tulemusel mõjutatud ning esineb (või on esinenud) erineval määral peamiselt naftasaaduste ja raskmetallide sisaldust. Teatud piirkondades on tuvastatud ohtlike ainete olemasolu pinnases, aga jäädes alla tööstusmaale seatud piirarvude, siis ei loeta pinnast saastunuks. Seega uuritud ala pinnase ja pinnasevee seisund ei ole küll valdavalt hea, kuid ei ole ka laialdaselt saastunud ning mõningast saasteainete sisaldust esineb lokaalselt. Tulemuste põhjal pinnase saneerimisvajadust ei ole.“
Väljakaevetööde jooksul välja tulnud reostunud pinnase hulk oli suur (6868,53 sept 2024 seisuga) ning see mõjutab selgelt Töövõtja töö teostamise meetodeid (potentsiaalsest reostuskoldest tuleb võtta proovid, reostuskollet tuleb vältida ja see muust ehitusalast eraldada, kaevega paralleelselt peavad samal ehitusfrondil tööd teostama teised sõidukid, utiliseerimiseks tuleb tagada õigeaegne spetsiaalne transport) ning ajakulu (iga reostuskolde avastamine tekitab seisaku proovitulemuste saabumiseni, reostuse äraviimiseks tuleb organiseerida spetsiaalne transport, teiste tööde edenemiskiirus on reostusega seonduvate piirangute tõttu piiratud).
Uuringute teostamisel puuraugud ja uuringukohad sattusid täpselt aladele, kust reostust hiljem ei leitud. Uuringute tegemisel puuraukude sammu vähendamisel (ehk sageduse suurendamisel) oleks aga uuringute maksumus muutunud ebamõistlikult suuremaks (sõltuvalt valitud suuremast sagedusest kuni 100 000-200 000 eurot suuremaks), mis ei oleks olnud mingi viisil põhjendatud, võttes arvesse, et eelhinnangu järgi pinnast ei loetud saastunuks. Hiljem avastati ka, et suur osa reostunud pinnasest oli uuringu hetkel toimivate raudteede all ning uuringute teostamine toimivate raudteede alt ei olnud põhjendatud. Uuringud teostati kehtivate nõuete kohaselt.
Riigihankedirektiivi 2014/24/EL preambula punkti 109 kohaselt mõistetakse ettenägematu asjaolu all asjaolusid, mida avaliku sektori hankija ei saanud hoolimata esialgse lepingu sõlmimisele eelnenud põhjalikus ettevalmistustöös ette näha, kusjuures arvesse tuleb võtta olemasolevaid vahendeid, konkreetse projekti olemus ja omadusi ning vastava valdkonna head tava.
Hankija poolt läbiviidud eeltöö on eelpool kirjeldatud, kõik tavapärast ning õigusaktide ja standardite kohaselt ettenähtud uurimistööd teostati. Nagu eelpool kirjeldatud, siis Hankija arvestas piirkonna tundlikkust reostuse osas, ajaloolisi tegevusi raudteevagunite sorteerimisel ja tugiteenuste osutamisel ning varasemaid reostusuuringuid projekteeritava ala vahetus läheduses ja tellis täiendava reostusuuringu. Hankijal ei olnud uuringu tulemuste järgselt alust tellida selle uuringu järgselt täiendavaid uuringuid.
Hankija peab tagama tasakaalu hanke ettevalmistamisele tehtavate kulutuste ja hangitavate ehitustööde maksumuse vahel. Seega on Tellija hanke ettevalmistamisel (projekteerimisel) hoolsuskohustust nõuetekohaselt täitnud.
Riigihangete seaduse § 123 lg 1 punkti 4 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest.
Käesoleva muudatusega ei muudeta lepingu olemust, kuivõrd lepingu esemeks oleva töö olemus ei muutu – hankelepingu esemeks jääb Rail Baltica Ülemiste jaamaalal reisiterminali, selle lähiala ja raudtee infrastruktuuri ehitustööde teostamine. Muudatuse tulemusena teostab Töövõtja väljakaevest täiendava suuremahulise reostunud pinnase utiliseerimise. Üldise olemuse muutmine tähistab hankelepingu kõige põhimõttelisemaid muudatusi, nagu lepingu eseme muutmine või hankelepingu liigi muutmine (nt teenuselepingu muutmise kontsessiooniks).1 Üldise olemuse muutmise all tuleks mõista midagi enamat kui teatud eeltööde osas (reostunud pinnase utiliseerimise) lisatööde teostamist, et ülejäänud töö oleks võimalik nõuetekohaselt (sh vastavalt Projektile) teostada. Samuti ei põhjusta Lepingu olemuse muutmist käesolev muudatus koosmõjus varasemalt teostatud muudatustega, kuivõrd varasemad muudatused on seotud eelkõige Lepingu täitmisel ilmnenud Projekti ebatäpsuste ja ilmnenud asjaoludega arvestamisega eesmärgiga tagada Lepingu nõuetekohane täitmine.
Väljakaevest leitud täiendava suuremahulise reostunud pinnase utiliseerimise maht on septembri 2024 seisuga 6868,53 m3. Täiendava reostuse utiliseerimise ühikhinna osas jõudsid Hankija ja Töövõtja vastavalt lepingu p 12.4 ja 13.3 kokkuleppele ühikhinnas 413,48 €, mis on ligi 70% vähem kui kululoendis esitatud ühikhind. Seega on lisatöö maksumus 2 839 999,78 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks. See moodustab 10,44% hankelepingu esialgsest maksumusest.
Sõlmitud hankelepingu esialgne maksumus oli 27 207 841,84 EUR, millele lisandub seaduses ettenähtud käibemaks. Hankelepingu maksumus pärast käesoleva muudatuse allkirjastamist on 27 207 841,84 + 41 074,88 + 60 942,04 + 289 800 + 428 005,12 + 2 839 999,78 = 30 867 663,66 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks.
Käesolev muudatus rahastatakse CEF_I A16 vahenditest.
Vastutav isik:
Silver Suurorg
Eelarves arvestatud:
Jah
Rahastamisallikas:
CEF_I
CEF tegevuse number:
A16
Lepingumuudatuse sõlmimise eeldatav aeg:
14.10.2024
Juhatuse heakskiit lepingu muutmisele:
Jah
Nõukogu heakskiit lepingu muutmisele:
Jah
Täiendavad asjaolud:
Lisa 1 Reostunud pinnase ühikhinna kokkuleppe analüüs
Lisa 2 Reostunud pinnase skeem
Kooskõlastatud:
Hankeüksuse juht
Liisi Heiskonen /allkirjastatud digitaalselt/
Vastutav isik
Silver Suurorg /allkirjastatud digitaalselt/
Finantskontrolör
Kärt Peetrimäe /allkirjastatud digitaalselt/
Jurist
Kaidi Sulg /allkirjastatud digitaalselt/
ILMNENUD TÄIENDAVA REOSTUSE LIKVIDEERIMISE HINNA ANALÜÜS
Lepingu nr ja sõlmimise kuupäev: 2023-K023, 30.03.2023
Töövõtja nimi ja registrikood: GRK Eesti AS (12579850) ja GRK Suomi Oy (2810844-3) (edaspidi GRK)
Lepingu nimetus: Rail Baltica Ülemiste jaamaala raudteeinfrastruktuuri ehitustööd
Riigihanke viitenumber/RBE hankenumber: 254784 / 2022H077
Projekt: A.003 Ülemiste raudteeinfrastruktuur
Teema
Töö teostamise käigus ilmnenud reostunud pinnase likvideerimise hinna kokkuleppe sõlmimine Rail Baltica Ülemiste jaamaala raudteeinfrastruktuuri ehitustööde töövõtjaga GRK Eesti AS (12579850) ja GRK Suomi Oy (2810844-3)
Kokkuleppe sõlmimise põhjus
Projekteerimisfaasis teostati Ülemiste jaamaalal Ülemiste raudtee rekonstrueerimise KMH eelhinnang. Selle raames, arvestades piirkonna tundlikkust reostuse osas, ajaloolisi tegevusi raudteevagunite sorteerimisel ja tugiteenuste osutamisel ning varasemaid reostusuuringuid projekteeritava ala vahetus läheduses, tellis RBE täiendava ehitusgeoloogilise, hüdrogeoloogilise ja reostusuuringu. Uuring võttis pinnase seisundi kokku järgnevalt:
„Projekteeritava ala ja selle lähedalasuvatel territooriumitel tehtud reostusuuringute tulemused näitasid, et piirkonnas on pinnase ja pinnasevee (põhjavee) keskkonnaseisund inimtegevuse tulemusel mõjutatud ning esineb (või on esinenud) erineval määral peamiselt naftasaaduste ja raskmetallide sisaldust. Teatud piirkondades on tuvastatud ohtlike ainete olemasolu pinnases, aga jäädes alla tööstusmaale seatud piirarvude, siis ei loeta pinnast saastunuks. Seega uuritud ala pinnase ja pinnasevee seisund ei ole küll valdavalt hea, kuid ei ole ka laialdaselt saastunud ning mõningast saasteainete sisaldust esineb lokaalselt. Tulemuste põhjal pinnase saneerimisvajadust ei ole.“
Uuringu tulemusel arvestas RBE ehitushanke koostamisel lokaalse reostuse hulgaga mõningates kohtades ning määras hinnanguliselt reostunud pinnase utiliseerimise mahuks 100 m3.
Ehitustööde käigus teostatud väljakaevetööde käigus on ilmnenud, et kaeve hulgas sisaldub väga suur hulk reostunud pinnast (septembri 2024 seisuga 6868,53 m3), mis aeglustab töövõtjal töö teostamise progressi ja suurendab oluliselt reostunud pinnase utiliseerimise mahtu. Hanke koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha, et väljakaeves nii suur hulk reostunud pinnast sisaldub ning seetõttu on tegu väga suures ulatuses lisanduva mahuga (ligi 70 korda rohkem algsest lepingus toodud mahust), mis ei olnud algselt riigihanke alusdokumentidega ette nähtud.
Alus hinna osas kokkuleppimiseks
RBE ja töövõtja vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 12.4 ja 13.3 alusel on võimalik uues ühikhinnas kokku leppida. Punkti 12.4 kohaselt pakkumises näidatud ühikuhinnad jäävad muutumatuks vaatamata sellistele muudatustele, välja arvatud juhul, kui see ületab lepingu andmetes määratletud olulist protsenti. Kui töömahtude loetelus toodud mis tahes üksiku tööde tegelik netokogus, mis on määratud vastavalt punktile 12 [Mõõtmine ja hindamine], on suurem (positiivne või negatiivne) kui lepingu andmetes (või töömahtude loetelus, kui sellele viidatakse lepingu andmetes) märgitud protsent, määratakse uus ühikuhind vastavalt viidatud alapunktile. Lepingu andmetes on määratud oluliseks mahumuudatuseks 20%.
RBE huvi uue hinna kokkuleppimisel
RBE on huvitatud uue ühikhinna kokkuleppimisest, sest lepingu järgi on reostunud pinnase utiliseerimise ühikhinnaks 1369,39 €/m3. Sellise ühikhinna juures oleks reostunud pinnase utiliseerimise kogumaksumuseks 6868,53 m3 mahu juures 9 405 696,30 eurot. Uue hinna kokkuleppimisel on võimalik RBEl säästa reostunud pinnase utiliseerimise osas ca 6,6 miljonit eurot.
Uus hind ja mõju kogumaksumusele
Lepingu muudatuse tegemise hetkel on täiendavalt ilmnenud reostus mahus 6868,53 m3. Nimetatud mahu likvideerimise hinnaks on poolte kokkuleppel 2 839 999,78 eurot, millele lisandub käibemaks.
Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui pärast muudatuse tegemist ilmneb veel reostunud pinnast, lähtutakse selle likvideerimisel ühikhinnast (2 839 999,78/6868,53=) 413,48 eurot.
RBE argumendid ühikhinna aktsepteerimiseks
1. GRK saab täita lepingulise eesmärgi vastutades töömaa ja graafiku eest. Töö teostatakse Ülemise raudteeinfrastruktuuri peatöövõtja poolt, kes nende lepingu mahus toimunud väljakaeve raames reostuse avastas. Reostuse utiliseerimise teostab sama töövõtja, kellel on töömaa, tööde ja graafiku osas täielik kontroll ja vastutus. Töömaale ei lisandu eraldi töövõtjat reostuse utiliseerimise jaoks. Töövõtja saab täita lepingulise eesmärgi, vastutades täielikult graafiku täitmise eest.
Eraldi töövõtja hankimise korral oleks pidanud RBE Ülemiste raudtee infrastruktuuri ehitustööd (osaliselt) peatama, läbi viima eraldi hanke reostunud pinnase utiliseerimise jaoks ja sõlmima lepingu. Selle protsessi ajaline kestus oleks olnud ca 1-2 kuud. Kollete avastamisel ei olnud teada, mis on lõplik kollete hulk. Kollete hulka ja mahtu ei olnud võimalik kindlaks teha ilma osaliselt juba reostunud pinnast utiliseerimata. Seega eraldi riigihanke ja lepingu sõlmimisel ei olnuks teada töö täpne maht.
Täiendava reostuse likvideerimise teise töövõtja poolt oleks teine töövõtja liitunud töömaale ning RBE oleks pidanud asuma peatöövõtja rolli, sest töömaa kattub täielikult. GRK töid oleks teine töövõtja pidurdanud, sest järjekordse kolde avastamisel oleks GRK tööd peatanud ja oodanud utiliseerimise töövõtja tööde teostamist, mis olenevalt koldest võinuks võtta koos mobiliseerimise, proovide võtmise, utiliseerimisega ning töömaa üleandmisega GRKle aega 1-3 nädalat kolde kohta. Arvestades, et reostuskoldeid oli kümneid, oleks graafikuline mõju olnud RBE jaoks rahastustegevuste täitmise mõttes drastiline. Täiendavalt oleks saanud GRK esitada nõudeid teise töövõtja poolse takistamisega seoses, millel oleks olnud nii ajaline kui ka rahaline mõju. Seega tööde teostamine GRK poolt maandab olulises ulatuses rahalisi (nõuded GRK poolt) ning ajalisi riske (graafiku viibimine vähemalt 1 aasta).
2. Uue ühikhinna kokkuleppimisel säästab RBE 6,6 mln. Uus ühikhind on lepingulisest ühikhinnast ca 70% odavam. RBE on läbirääkimiste käigus saavutanud kokkuleppe, mis tagab märkimisväärse hinnavõidu.
3. RBE saavutab ühikhinna kokkuleppe CEF1 rahastusperioodi jooksul. Tööde eest saab tasuda rahastusperioodi jooksul ja sellega on võimalik mitmemiljoniline kulu eesmärgipäraselt õigeaegselt välja maksta. CEF8 vahendeid ei ole vaja antud mahu kulu maksmiseks kasutada ning sellest tulenevalt on võimalik RBEl CEF8 vahendeid kasutada terminali ehitustööde rahastamiseks.
4. RBE jaoks on ühikhind õiglane. RBE hankijana on veendunud, et töö eest makstakse objekti ja projekti kontekstis õiglast tasu. Lepingus pakutud ühikhind on RBE jaoks selgelt ülehinnatud ning läbirääkimiste käigus on RBE suutnud jõuda kokkuleppele õiglases hinnas.
Hinna läbirääkimiste protsessis on osapoolte vahel välja käidud erinevaid hindasid. Esmalt käis töövõtja ühikhinnana välja 381 €/m3, kuid hiljem loobus sellest ja pöördus tagasi lepingulise 1369,39 €/m3 juurde.
RBE üritas märtsis 2024 õiglase ühikhinna väljaselgitamiseks läbi viia turu-uuringut. Turu-uuringust ei saanud RBE aga loodetud tulemust, sest turu-uuringule vastas vaid üks ehitussektori ettevõte, pakkudes hinnaks 275 €/m3. RBE üritas arvestada ka selle hinna juurde ehitushinnaindeksi tõusuga korrigeeritud teiste Rail Baltica Ülemiste jaamaala raudteeinfrastruktuuri ehitustööde hankes (RH viitenumber 254784) osalenud pakkujate ühikhinnad, et esitada töövõtjale turuhinnale vastav hind. Samas ei ole võimalik selle tulemusel saadud hinnas üheselt käesolevas muudatuses lähtuda, sest ehitushinnaindeksi otsene ülekandmine riigihanke teiste pakkujate ühikhinnale ei anna õiget tulemust - teised pakkujad tegid pakkumuse samuti mahule 100 m3, mis on märkimisväärselt väiksem kui lõplik maht. Samuti on ehitushinnaindeks indeks välja töötatud paljude tööde ja materjalide sisendhindade pealt, kuid reostuse utiliseerimise hinna tõus aastate jooksul võib olla erinev indeksist.
Ühe pakkumise juures (275 €/m3) ei ole samuti võimalik turupõhise ühikhinna osas järeldust teha, sest turu-uuringu käigus ei ole võimalik vastajatele kõiki detaile avaldada. Pakkuja ei teadnud täpselt, millise objektiga on tegemist; milline on töö teostamise graafik; millisedf on teised paralleelsed tööd; asjaolu, et tööd teostatakse teise töövõtja töömaal; mis on objekti täpne asukoht ja millised on ligipääsuvõimalused; asjaolu, et objekt asub AS Eesti Raudtee jaamaalal jne. Pakkujatele sai avaldada vaid töö mahu ja objekti asukoha, kuid kuna tööd ei olnud plaanis tegelikkuses tellida ja et saada võimalikult objkektiivne pakkumine, ei saanud enamat avaldada. Täpsemate asjaolude avaldamise korral oleksid pakkujad aru saanud, mis lepingu ja objektiga on tegu.
Seega kokkulepitud hind vastab turuhinnale võttes arvesse objekti eripära ja projekti konteksti.
Arvestades esimeses punktis kirjeldatud alternatiivolukorda, kus tuleks reostuse likvideerimise jaoks hankida eraldi töövõtja, on võimalik välja arvestada ka selle alternatiivi puhul hinnanguline hind:
• Töö hinnaks on võimalik arvestada turuuuringus saadud 275 €/m3.
• Ajaline viivitus vähemalt 1 aasta tähendaks CEF1 rahastuse tööde viibimist ja sellega rahastuse kaotamist suurusjärgus ca 10-12 mln eurot (tööd, mida ei ole võimalik teostada enne kõigi kaevetööde lõppu ja mis lükkuvad rahastusperioodi järgsesse aega).
• GRK üldkulude kasvu nõuded viibimise tõttu ja teise töövõtja segava tegevuse tõttu ca 150 000-200 000 eurot kuus, kokku ca 1,8-2,4 mln.
Kogumõju viibimise tõttu on ca 11,8-14,4 mln. Arvestades selle reostuse mahule 6868,53 m3 teeb see mõjuks 1718-2097 eur/m3. Kui arvestada ka teise töövõtja töö teostamise ühikhind siia juurde, siis jääb reostuse utiliseerimise ühikhinnaks 1 993-2 372 €/m3. See ühikhind oleks selgelt suurem kui algne GRK lepinguline ühikhind ning kordades suurem kui GRKga läbirääkimiste käigus saavutatud ühikhind.
Kokkuvõtlikult, RBE saab hinna, mis on 70% odavam kui lepinguline ühikhind ning töövõtja teostab töö õigeaegselt ajalise mõjuta CEF1 rahastusperioodi jooksul.
Lisaks saab eeltoodu põhjal lugeda täidetuks ka RHS § 123 lg 1 p-s 3 toodud eeldused. RHS § 123 lg 1 punkti 3 kohaselt võib hankija uut riigihanget korraldamata hankelepingut muuta, kui samalt ettevõtjalt ostetakse täiendavaid ehitustöid, mille järele on hankijal tekkinud vajadus ja mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud, juhul kui ettevõtja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik näiteks tulenevalt asjade, teenuste või rajatiste asendatavuse või koostoimimise vajadusest, kusjuures ühegi muudatuse tulemusena ei suurene hankelepingu maksumus rohkem kui 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest.
Nagu eelpool kirjeldatud, põhjustaks reostuse likvideerimine teise töövõtja poolt tellijale ebamugavust, kuivõrd sellisel juhul peaks reostuskolde ilmnemisel GRK ootama, millal töövõtja reostuse likvideerib, et seejärel jätkata lepingu täitmisega; selline olukord korduks iga uue kolde avastamisel (koldeid avastati kümneid). Ebamugavus seisneb käesoleval juhul asjaolus, et tellija peaks tagama kahe lepingu täitja vahelise koostöö sujumise, andma reostuse likvideerimist läbiviivale töövõtjale üle töömaa, pärast reostuskulde likvideerimist andma tööjärje jällegi tagasi GRK-le. Praktikas ei tellita ühe tervikliku objekti raames omavahel tihedalt seotud töö osade teostamist erinevatelt töövõtjatelt.
Erinevate iseseisvate pakkujate lisamine muudab tööde teostamise lõppastmes kulukamaks, kuna juurde tuleb lisatööd seoses erinevate töövõtjate poolt töö teostamise koordineerimisega. Nagu eelpool välja toodud, oleks töö teostamisel ilmnenud reostuse likvideerimine teise töövõtja poolt rahalise mõjuga, mis põhjustab hankijale märkimisväärseid lisakulusid. Lisakulu suurust ei pea hankija numbriliselt tõendama, sest seda pole võimalik teha.1
Reostuse kolded asuvad aktiivsel töömaal ehk piirkonnas, kus GRK töid teostab. Eraldi töövõtja hankimise korral oleks pidanud RBE Ülemiste raudtee infrastruktuuri ehitustööd (osaliselt) peatama kuni reostuskolde likvideerimiseni, GRK saaks töödega jätkata pärast kolde likvideerimist. Kuivõrd reostuskoldeid on kümneid, oleks GRK poolt lepingu täitmine märkimisväärselt häiritud.2
Lepingu nr ja sõlmimise kuupäev: 2023-K023, 30.03.2023
Töövõtja nimi ja registrikood: GRK Eesti AS (12579850) ja GRK Suomi Oy (2810844-3) (edaspidi GRK)
Lepingu nimetus: Rail Baltica Ülemiste jaamaala raudteeinfrastruktuuri ehitustööd
Riigihanke viitenumber/RBE hankenumber: 254784 / 2022H077
Projekt: A.003 Ülemiste raudteeinfrastruktuur
Teema
Töö teostamise käigus ilmnenud reostunud pinnase likvideerimise hinna kokkuleppe sõlmimine Rail Baltica Ülemiste jaamaala raudteeinfrastruktuuri ehitustööde töövõtjaga GRK Eesti AS (12579850) ja GRK Suomi Oy (2810844-3)
Kokkuleppe sõlmimise põhjus
Projekteerimisfaasis teostati Ülemiste jaamaalal Ülemiste raudtee rekonstrueerimise KMH eelhinnang. Selle raames, arvestades piirkonna tundlikkust reostuse osas, ajaloolisi tegevusi raudteevagunite sorteerimisel ja tugiteenuste osutamisel ning varasemaid reostusuuringuid projekteeritava ala vahetus läheduses, tellis RBE täiendava ehitusgeoloogilise, hüdrogeoloogilise ja reostusuuringu. Uuring võttis pinnase seisundi kokku järgnevalt:
„Projekteeritava ala ja selle lähedalasuvatel territooriumitel tehtud reostusuuringute tulemused näitasid, et piirkonnas on pinnase ja pinnasevee (põhjavee) keskkonnaseisund inimtegevuse tulemusel mõjutatud ning esineb (või on esinenud) erineval määral peamiselt naftasaaduste ja raskmetallide sisaldust. Teatud piirkondades on tuvastatud ohtlike ainete olemasolu pinnases, aga jäädes alla tööstusmaale seatud piirarvude, siis ei loeta pinnast saastunuks. Seega uuritud ala pinnase ja pinnasevee seisund ei ole küll valdavalt hea, kuid ei ole ka laialdaselt saastunud ning mõningast saasteainete sisaldust esineb lokaalselt. Tulemuste põhjal pinnase saneerimisvajadust ei ole.“
Uuringu tulemusel arvestas RBE ehitushanke koostamisel lokaalse reostuse hulgaga mõningates kohtades ning määras hinnanguliselt reostunud pinnase utiliseerimise mahuks 100 m3.
Ehitustööde käigus teostatud väljakaevetööde käigus on ilmnenud, et kaeve hulgas sisaldub väga suur hulk reostunud pinnast (septembri 2024 seisuga 6868,53 m3), mis aeglustab töövõtjal töö teostamise progressi ja suurendab oluliselt reostunud pinnase utiliseerimise mahtu. Hanke koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha, et väljakaeves nii suur hulk reostunud pinnast sisaldub ning seetõttu on tegu väga suures ulatuses lisanduva mahuga (ligi 70 korda rohkem algsest lepingus toodud mahust), mis ei olnud algselt riigihanke alusdokumentidega ette nähtud.
Alus hinna osas kokkuleppimiseks
RBE ja töövõtja vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 12.4 ja 13.3 alusel on võimalik uues ühikhinnas kokku leppida. Punkti 12.4 kohaselt pakkumises näidatud ühikuhinnad jäävad muutumatuks vaatamata sellistele muudatustele, välja arvatud juhul, kui see ületab lepingu andmetes määratletud olulist protsenti. Kui töömahtude loetelus toodud mis tahes üksiku tööde tegelik netokogus, mis on määratud vastavalt punktile 12 [Mõõtmine ja hindamine], on suurem (positiivne või negatiivne) kui lepingu andmetes (või töömahtude loetelus, kui sellele viidatakse lepingu andmetes) märgitud protsent, määratakse uus ühikuhind vastavalt viidatud alapunktile. Lepingu andmetes on määratud oluliseks mahumuudatuseks 20%.
RBE huvi uue hinna kokkuleppimisel
RBE on huvitatud uue ühikhinna kokkuleppimisest, sest lepingu järgi on reostunud pinnase utiliseerimise ühikhinnaks 1369,39 €/m3. Sellise ühikhinna juures oleks reostunud pinnase utiliseerimise kogumaksumuseks 6868,53 m3 mahu juures 9 405 696,30 eurot. Uue hinna kokkuleppimisel on võimalik RBEl säästa reostunud pinnase utiliseerimise osas ca 6,6 miljonit eurot.
Uus hind ja mõju kogumaksumusele
Lepingu muudatuse tegemise hetkel on täiendavalt ilmnenud reostus mahus 6868,53 m3. Nimetatud mahu likvideerimise hinnaks on poolte kokkuleppel 2 839 999,78 eurot, millele lisandub käibemaks.
Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui pärast muudatuse tegemist ilmneb veel reostunud pinnast, lähtutakse selle likvideerimisel ühikhinnast (2 839 999,78/6868,53=) 413,48 eurot.
RBE argumendid ühikhinna aktsepteerimiseks
1. GRK saab täita lepingulise eesmärgi vastutades töömaa ja graafiku eest. Töö teostatakse Ülemise raudteeinfrastruktuuri peatöövõtja poolt, kes nende lepingu mahus toimunud väljakaeve raames reostuse avastas. Reostuse utiliseerimise teostab sama töövõtja, kellel on töömaa, tööde ja graafiku osas täielik kontroll ja vastutus. Töömaale ei lisandu eraldi töövõtjat reostuse utiliseerimise jaoks. Töövõtja saab täita lepingulise eesmärgi, vastutades täielikult graafiku täitmise eest.
Eraldi töövõtja hankimise korral oleks pidanud RBE Ülemiste raudtee infrastruktuuri ehitustööd (osaliselt) peatama, läbi viima eraldi hanke reostunud pinnase utiliseerimise jaoks ja sõlmima lepingu. Selle protsessi ajaline kestus oleks olnud ca 1-2 kuud. Kollete avastamisel ei olnud teada, mis on lõplik kollete hulk. Kollete hulka ja mahtu ei olnud võimalik kindlaks teha ilma osaliselt juba reostunud pinnast utiliseerimata. Seega eraldi riigihanke ja lepingu sõlmimisel ei olnuks teada töö täpne maht.
Täiendava reostuse likvideerimise teise töövõtja poolt oleks teine töövõtja liitunud töömaale ning RBE oleks pidanud asuma peatöövõtja rolli, sest töömaa kattub täielikult. GRK töid oleks teine töövõtja pidurdanud, sest järjekordse kolde avastamisel oleks GRK tööd peatanud ja oodanud utiliseerimise töövõtja tööde teostamist, mis olenevalt koldest võinuks võtta koos mobiliseerimise, proovide võtmise, utiliseerimisega ning töömaa üleandmisega GRKle aega 1-3 nädalat kolde kohta. Arvestades, et reostuskoldeid oli kümneid, oleks graafikuline mõju olnud RBE jaoks rahastustegevuste täitmise mõttes drastiline. Täiendavalt oleks saanud GRK esitada nõudeid teise töövõtja poolse takistamisega seoses, millel oleks olnud nii ajaline kui ka rahaline mõju. Seega tööde teostamine GRK poolt maandab olulises ulatuses rahalisi (nõuded GRK poolt) ning ajalisi riske (graafiku viibimine vähemalt 1 aasta).
2. Uue ühikhinna kokkuleppimisel säästab RBE 6,6 mln. Uus ühikhind on lepingulisest ühikhinnast ca 70% odavam. RBE on läbirääkimiste käigus saavutanud kokkuleppe, mis tagab märkimisväärse hinnavõidu.
3. RBE saavutab ühikhinna kokkuleppe CEF1 rahastusperioodi jooksul. Tööde eest saab tasuda rahastusperioodi jooksul ja sellega on võimalik mitmemiljoniline kulu eesmärgipäraselt õigeaegselt välja maksta. CEF8 vahendeid ei ole vaja antud mahu kulu maksmiseks kasutada ning sellest tulenevalt on võimalik RBEl CEF8 vahendeid kasutada terminali ehitustööde rahastamiseks.
4. RBE jaoks on ühikhind õiglane. RBE hankijana on veendunud, et töö eest makstakse objekti ja projekti kontekstis õiglast tasu. Lepingus pakutud ühikhind on RBE jaoks selgelt ülehinnatud ning läbirääkimiste käigus on RBE suutnud jõuda kokkuleppele õiglases hinnas.
Hinna läbirääkimiste protsessis on osapoolte vahel välja käidud erinevaid hindasid. Esmalt käis töövõtja ühikhinnana välja 381 €/m3, kuid hiljem loobus sellest ja pöördus tagasi lepingulise 1369,39 €/m3 juurde.
RBE üritas märtsis 2024 õiglase ühikhinna väljaselgitamiseks läbi viia turu-uuringut. Turu-uuringust ei saanud RBE aga loodetud tulemust, sest turu-uuringule vastas vaid üks ehitussektori ettevõte, pakkudes hinnaks 275 €/m3. RBE üritas arvestada ka selle hinna juurde ehitushinnaindeksi tõusuga korrigeeritud teiste Rail Baltica Ülemiste jaamaala raudteeinfrastruktuuri ehitustööde hankes (RH viitenumber 254784) osalenud pakkujate ühikhinnad, et esitada töövõtjale turuhinnale vastav hind. Samas ei ole võimalik selle tulemusel saadud hinnas üheselt käesolevas muudatuses lähtuda, sest ehitushinnaindeksi otsene ülekandmine riigihanke teiste pakkujate ühikhinnale ei anna õiget tulemust - teised pakkujad tegid pakkumuse samuti mahule 100 m3, mis on märkimisväärselt väiksem kui lõplik maht. Samuti on ehitushinnaindeks indeks välja töötatud paljude tööde ja materjalide sisendhindade pealt, kuid reostuse utiliseerimise hinna tõus aastate jooksul võib olla erinev indeksist.
Ühe pakkumise juures (275 €/m3) ei ole samuti võimalik turupõhise ühikhinna osas järeldust teha, sest turu-uuringu käigus ei ole võimalik vastajatele kõiki detaile avaldada. Pakkuja ei teadnud täpselt, millise objektiga on tegemist; milline on töö teostamise graafik; millisedf on teised paralleelsed tööd; asjaolu, et tööd teostatakse teise töövõtja töömaal; mis on objekti täpne asukoht ja millised on ligipääsuvõimalused; asjaolu, et objekt asub AS Eesti Raudtee jaamaalal jne. Pakkujatele sai avaldada vaid töö mahu ja objekti asukoha, kuid kuna tööd ei olnud plaanis tegelikkuses tellida ja et saada võimalikult objkektiivne pakkumine, ei saanud enamat avaldada. Täpsemate asjaolude avaldamise korral oleksid pakkujad aru saanud, mis lepingu ja objektiga on tegu.
Seega kokkulepitud hind vastab turuhinnale võttes arvesse objekti eripära ja projekti konteksti.
Arvestades esimeses punktis kirjeldatud alternatiivolukorda, kus tuleks reostuse likvideerimise jaoks hankida eraldi töövõtja, on võimalik välja arvestada ka selle alternatiivi puhul hinnanguline hind:
• Töö hinnaks on võimalik arvestada turuuuringus saadud 275 €/m3.
• Ajaline viivitus vähemalt 1 aasta tähendaks CEF1 rahastuse tööde viibimist ja sellega rahastuse kaotamist suurusjärgus ca 10-12 mln eurot (tööd, mida ei ole võimalik teostada enne kõigi kaevetööde lõppu ja mis lükkuvad rahastusperioodi järgsesse aega).
• GRK üldkulude kasvu nõuded viibimise tõttu ja teise töövõtja segava tegevuse tõttu ca 150 000-200 000 eurot kuus, kokku ca 1,8-2,4 mln.
Kogumõju viibimise tõttu on ca 11,8-14,4 mln. Arvestades selle reostuse mahule 6868,53 m3 teeb see mõjuks 1718-2097 eur/m3. Kui arvestada ka teise töövõtja töö teostamise ühikhind siia juurde, siis jääb reostuse utiliseerimise ühikhinnaks 1 993-2 372 €/m3. See ühikhind oleks selgelt suurem kui algne GRK lepinguline ühikhind ning kordades suurem kui GRKga läbirääkimiste käigus saavutatud ühikhind.
Kokkuvõtlikult, RBE saab hinna, mis on 70% odavam kui lepinguline ühikhind ning töövõtja teostab töö õigeaegselt ajalise mõjuta CEF1 rahastusperioodi jooksul.
Lisaks saab eeltoodu põhjal lugeda täidetuks ka RHS § 123 lg 1 p-s 3 toodud eeldused. RHS § 123 lg 1 punkti 3 kohaselt võib hankija uut riigihanget korraldamata hankelepingut muuta, kui samalt ettevõtjalt ostetakse täiendavaid ehitustöid, mille järele on hankijal tekkinud vajadus ja mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud, juhul kui ettevõtja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik näiteks tulenevalt asjade, teenuste või rajatiste asendatavuse või koostoimimise vajadusest, kusjuures ühegi muudatuse tulemusena ei suurene hankelepingu maksumus rohkem kui 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest.
Nagu eelpool kirjeldatud, põhjustaks reostuse likvideerimine teise töövõtja poolt tellijale ebamugavust, kuivõrd sellisel juhul peaks reostuskolde ilmnemisel GRK ootama, millal töövõtja reostuse likvideerib, et seejärel jätkata lepingu täitmisega; selline olukord korduks iga uue kolde avastamisel (koldeid avastati kümneid). Ebamugavus seisneb käesoleval juhul asjaolus, et tellija peaks tagama kahe lepingu täitja vahelise koostöö sujumise, andma reostuse likvideerimist läbiviivale töövõtjale üle töömaa, pärast reostuskulde likvideerimist andma tööjärje jällegi tagasi GRK-le. Praktikas ei tellita ühe tervikliku objekti raames omavahel tihedalt seotud töö osade teostamist erinevatelt töövõtjatelt.
Erinevate iseseisvate pakkujate lisamine muudab tööde teostamise lõppastmes kulukamaks, kuna juurde tuleb lisatööd seoses erinevate töövõtjate poolt töö teostamise koordineerimisega. Nagu eelpool välja toodud, oleks töö teostamisel ilmnenud reostuse likvideerimine teise töövõtja poolt rahalise mõjuga, mis põhjustab hankijale märkimisväärseid lisakulusid. Lisakulu suurust ei pea hankija numbriliselt tõendama, sest seda pole võimalik teha.1
Reostuse kolded asuvad aktiivsel töömaal ehk piirkonnas, kus GRK töid teostab. Eraldi töövõtja hankimise korral oleks pidanud RBE Ülemiste raudtee infrastruktuuri ehitustööd (osaliselt) peatama kuni reostuskolde likvideerimiseni, GRK saaks töödega jätkata pärast kolde likvideerimist. Kuivõrd reostuskoldeid on kümneid, oleks GRK poolt lepingu täitmine märkimisväärselt häiritud.2
TEE 9/TRACK 9
TEE 8/TRACK 8
TEE 7/TRACK 7
h=40mm
TEE 11/TRACK 11
11 1+
30 0
11 1+
40 0
11 1+
50 0
11 1+
60 0
EV-60E-760-1:15
EV-60E-760-1:15
EV-60E-760-1:14
EV-60E-760-1:14
EV-60E-760-1:15
EV-60E-760-1:15 EV-60E-1200-1:18.5
-1+000-1+100 -0+900 -0+800
PA9 MW
PA17 MW
PA28 MW
PA29 PA27
PA10
TEE 9/TRACK 9
TEE 8/TRACK 8
TEE 7/TRACK 7
TEE 6/TRACK 6
TEE I/TRACK I
TEE II/TRACK II
11 1+
70 0
11 1+
80 0
11 1+
90 0
11 2+
00 0
h=30mm
h=30mm
EV-60E-300-1:9
EV-60E-300-1:9
EV-60E-1200-1:18.5
-0+800 -0+700 -0+600
-0+500
PA12 PA13
PA31
PA19
PA30
PA20
PA18
REOSTUNUD PINNAS
PA2 Puurauk nr 2, rajatud uuringu käigus Borehole no 2, drilled during the survey
REOSTUNUD PINNAS
PA2 Puurauk nr 2, rajatud uuringu käigus Borehole no 2, drilled during the survey
MW Veevaatlusauk Monitoring well
MW Veevaatlusauk Monitoring well
TEE 7/TRACK 7
11 2+
00 0
11 2+
10 0
11 2+
20 0
11 2+
30 0
El .ts
en tra
lis at
sio on
i j a
so rte
er im
ism äe
p os
ti t elg
(Ü
lem ist
e- Bl
ok kp
os t )
Ka nt
si via
du ct
/ Ka
nt si
via du
kt i
KM 1
12 +1
07 .8
8
EV-60E-300-1:9
EV-60E-300-1:9
-0+400 -0+300
-0+200 -0+100
so rte
er im
ism äe
p os
ti t elg
KM 1
12 +1
07 .8
8
PA16
PA11 PA32
PA4 MW
PA20
UIC 60E1-R65
UIC-60E1-300-1:11
TEE 24/TRACK 24
TEE 17/TRACK 17
PERSP.RÖÖBASTEE/FUTURE TRACK
PERSP.RÖÖBASTEE/FUTURE TRACK
UIC 60E1 R65
RIHTIMINE JA TOPPIMINE / TAMPING
El .ts
en tra
lis at
sio on
i j a
so rte
er im
ism äe
p os
ti t elg
(Ü
lem ist
e- Bl
ok kp
os t )
Ve ss
e Tu
nn el
KM 1
12 +3
79 .7
8
11 2+
40 0
ID O
M 0
+0 00
KM 1
12 +4
23 .6
4
11 2+
50 0
EV-60E-300-1:9
-0+100 0+000
El .ts
en tra
lis at
sio on
i j a
Ve ss
e Tu
nn el
2+ 37
9. 78
ID O
M 0
+0 00
2+ 42
3. 64
PA15 MW
PA34 MW
REOSTUNUD PINNAS
PA2 Puurauk nr 2, rajatud uuringu käigus Borehole no 2, drilled during the survey
REOSTUNUD PINNAS
PA2 Puurauk nr 2, rajatud uuringu käigus Borehole no 2, drilled during the survey
MW Veevaatlusauk Monitoring well
MW Veevaatlusauk Monitoring well
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla 10A 10122 Tallinn Meie: 19.11.2024 nr KV2024-379
[email protected]
Taotlus hankelepingu nr 2023-K023 „Rail Baltica Ülemiste jaamaala raudteeinfrastruktuuri ehitustööd” muutmise kooskõlastamiseks
Vastavalt OÜ Rail Baltic Estonia hankekorra punktile 35 edastame kooskõlastamiseks hankelepingu nr 2023-K023 „Rail Baltica Ülemiste jaamaala raudteeinfrastruktuuri ehitustööd” mis on sõlmitud 30.03.2023 riigihanke viitenumber 254784 tulemusel.
Lugupidamisega
Liisi Heiskonen
Hankeüksuse juht
(allkirjastatud digitaalselt)
Lisad:
1. 2023-K023 hankelepingu muutmise otsuse ettepanek 3
2. 2023-K023 hankelepingu muutmise otsuse ettepanek 4
3. 2023-K023 kooskõlastatud lepingu muudatus
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla 10A 10122 Tallinn Meie: 19.11.2024 nr KV2024-379
[email protected]
Taotlus hankelepingu nr 2023-K023 „Rail Baltica Ülemiste jaamaala raudteeinfrastruktuuri ehitustööd” muutmise kooskõlastamiseks
Vastavalt OÜ Rail Baltic Estonia hankekorra punktile 35 edastame kooskõlastamiseks hankelepingu nr 2023-K023 „Rail Baltica Ülemiste jaamaala raudteeinfrastruktuuri ehitustööd” mis on sõlmitud 30.03.2023 riigihanke viitenumber 254784 tulemusel.
Lugupidamisega
Liisi Heiskonen
Hankeüksuse juht
(allkirjastatud digitaalselt)
Lisad:
1. 2023-K023 hankelepingu muutmise otsuse ettepanek 3
2. 2023-K023 hankelepingu muutmise otsuse ettepanek 4
3. 2023-K023 kooskõlastatud lepingu muudatus
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
LIISI HEISKONEN
PNOEE-48108074916
2024-11-19 14:08:55
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
SILVER SUURORG
PNOEE-39711240276
2024-11-18 10:26:13
LEMBI TREUMUTH
PNOEE-48210225716
2024-11-18 10:46:39
KÄRT PEETRIMÄE
PNOEE-48709244211
2024-11-18 11:41:47
CONTRACT AMENDMENT 3
nr. 2023-K023-3
LEPINGUMUUDATUS 3
nr. 2023-K023-3
Date in digital signature
Kuupäev digiallkirjas
OÜ Rail Baltic Estonia (hereinafter referred to as the "Employer"), registered office at Veskiposti 2/1, 10138 Tallinn, Republic of Estonia, registry code 12734109, represented by chairman of the board Anvar Salomets
OÜ Rail Baltic Estonia (edaspidi „Tööandja“), registrikood 12734109, asukohaga Veskiposti 2/1, 10138 Tallinn, Eesti Vabariik, keda esindab juhatuse esimees Anvar Salomets
and
GRK Eesti AS, registry code 12579850, with its registered office at Riia tn 142, 50411 Tartu and GRK Suomi Oy, registry code 2810844-3, with its registered office at Jaakonkatu 2, 01620 Vantaa, (hereinafter referred to as the "Contractor"), jointly represented by Johanna Maria Katarina Korhonen and Tiit Roben, members of the Board of GRK Eesti AS, acting under a power of attorney
ja
GRK Eesti AS, registrikood 12579850, asukohaga Riia tn 142, 50411 Tartu ja GRK Suomi Oy, registrikood 2810844-3, asukohaga Jaakonkatu 2 01620 Vantaa, (edaspidi „Töövõtja“), keda ühiselt esindavad volituse alusel GRK Eesti AS juhatuse liikmed Johanna Maria Katarina Korhonen ja Tiit Roben,
individually hereinafter also referred to as the "Party" or collectively as the "Parties", agree, on the basis of § 123 section 1 subsections a and 4 of the Public Procurement Act, to amend the contract no 2023-K023 dated 30.03.2023 (hereinafter referred to as the "Contract") by this amendment (hereinafter referred to as the "Amendment") as follows:
1. EXECUTION OF ADDITIONAL WORKS
1.1. The Contractor shall carry out the following amendments:
1.1.1. Modifying catenary poles to be compatible with terminal steel structures;
1.1.2. Changes to the Ülemiste railway infrastructure project due to the addition of the Tunnel 5;
1.1.3. Extra supporting for catenary poles for the construction of water and drainage pipelines;
1.1.4. Additional design of equipment cabinets;
1.1.5. Design and construction of ducts for turnout control cables, turnout power cables, and track circuits;
1.1.6. Construction of future 1435 electrical supply pipes;
1.1.7. Design and construction of ducts on Tartu mnt viaduct to enable maintenance machine access;
1.1.8. Additional design works for drainage near the east tunnel of the terminal;
1.1.9. Narrowing the maintenance road near terminal structures;
1.1.10. Replacing the reconstruction of portal R3 with demolition of portal R3;
1.1.11. Disposal of additional polluted soil.
2. IMPACT OF THE AMENDMENT ON FEES
2.1. As a result of the amendments, the value of the Contract will increase by 3 268 005,90 € excluding VAT as follows:
2.1.1. the cost of the works referred to in point 1.1.1 shall be 2 553,60 € excluding VAT;
2.1.2. the cost of the works referred to in point 1.1.2 shall be 210 621,44 € net of VAT;
2.1.3. The cost of the works referred to in point 1.1.3 is 23 022,72 € excluding VAT;
2.1.4. The cost of the works referred to in point 1.1.4 is 9 968,00 € exclusive of VAT;
2.1.5. The cost of the works referred to in point 1.1.5 is 138 264,00 € exclusive of VAT;
2.1.6. The cost of the works referred to in point 1.1.6 is 21 862,40 € exclusive of VAT;
2.1.7. The cost of the works referred to in point 1.1.7 is 25 002,66 € exclusive of VAT;
2.1.8. The cost of the works referred to in point 1.1.8 is 3 404,80 € exclusive of VAT;
2.1.9. The cost of the works referred to in point 1.1.9 is -6 694,50 € exclusive of VAT;
2.1.10. The cost of the works referred to in point 1.1.10 do not change contract value;
2.1.11. the cost of the works referred to in point 1.1.11 is 2 839 999,78 € exclusive of VAT (unit price is 413,48 €/m3 exclusive of VAT. The parties agree that, should additional pollution be discovered, the contractor is obligated to remove it based on the unit price agreed upon in this amendment, namely €413.48/ m3).
2.2. The additional works will result in a total value of the Contract of 30 867 663,66 € excluding VAT.
3. ADDITIONAL AGREEMENTS
3.1 This amendment modifies the following deadlines in the Technical Description:
3.1.1. Work section 2 completion deadline: 09.06.2025
3.1.2. Section 3 completion deadline: 30.06.2025
3.1.3. Handover of the worksite to the Contractor in the northern terminal construction area: 16.12.2024
3.2. Due to the modification of deadlines, the Parties waive the following claims:
3.2.1. The Contractor waives its claim related to the handover of the worksite (fully detailed claim in letter 121-2305).
3.2.2. The Employer waives its claim related to the schedule (fully detailed claim in letter KV2024-K023-050).
3.3. The Parties agree to waive the following claims:
3.3.1. The Contractor previously maintained that, regarding the following work, it was entitled to additional compensation and/or time. However, the Contractor has revised its position and confirms it will perform the listed tasks within the contract scope without requesting additional compensation and/or time:
◦ 3.3.1.1. Use of inventory rails on main tracks for the timely installation of main track rails on side tracks;
◦ 3.3.1.2. Certification of the work project activities under the main project lines (last letter on this topic Employer’s letter KV2024-K023-035);
◦ 3.3.1.3. Claim related to digging vs. drilling (fully detailed claim in letter 118-2305);
◦ 3.3.1.4. Boundary of the catenary design (last letter on this topic Employer’s letter KV2024-K023-030).
3.3.2. The Contractor confirms that the claim for reimbursement of general costs added to non-included work items (last letter on this topic Employer’s letter KV2024-K023-053) is unfounded.
4. FINAL PROVISIONS
4.1. The Contract Amendment shall enter into force upon signing.
4.2. All other terms and conditions of the Agreement shall remain unchanged.
keda nimetatakse eraldi edaspidi ka“Pool” või ühiselt “Pooled”, lepivad tuginedes riigihangete seaduse § 123 lõike 1 punktidele 1 ja 4 kokku 30.03.2023.a. sõlmitud lepingu nr 2023-K023 (edaspidi “Leping”) muutmises käesoleva lepingumuudatusega (edaspidi “Lepingumuudatus”) alljärgnevalt:
1. LISATÖÖDE TEOSTAMINE
1.1. Töövõtja teostab järgmised muudatustööd:
1.1.1. Kontaktvõrgu mastide muutmine terminali teraskonstruktsioonidega sobivaks;
1.1.2. Muudatused Ülemiste raudteeinfrastruktuuri projektis tunnel 5 lahenduse lisandumise tõttu;
1.1.3. Kontaktvõrgu mastide toestamine vee- ja drenaažitrasside ehitamiseks;
1.1.4. Seadmekappide täiendav projekteerimine;
1.1.5. Pöörmete juhtimise, pöörmete toitekaablite ja rööbasahelate kaablikaitsetorude projekteerimine ja ehitamine;
1.1.6. Perspektiivsete 1435 elektrivarustuse torude ehitus;
1.1.7. Tartu mnt viadukti trasside projekteerimine ja ehitamine hooldusmasinate ligipääsu võimaldamiseks;
1.1.8. Terminali idatunneli läheduses drenaaži täiendav projekteerimine;
1.1.9. Hooldustee kitsamaks muutmine terminali konstruktsioonide läheduses;
1.1.10. Portaali R3 ümberehitamise asendamine lammutamisega;
1.1.11. Täiendava reostuse utiliseerimine (lisandunud maht 6868,53 m3)
2. MUUDATUSE MÕJU TASULE
2.1. Lisatööde tulemusena suureneb Lepingu maksumus 3 268 004,90 € võrra käibemaksuta järgmiselt:
2.1.1. Punktis 1.1.1 nimetatud tööde maksumus on 2 553,60 € käibemaksuta;
2.1.2. Punktis 1.1.2 nimetatud tööde maksumus on 210 621,44 € käibemaksuta;
2.1.3. Punktis 1.1.3 nimetatud tööde maksumus on 23 022,72 € käibemaksuta;
2.1.4. Punktis 1.1.4 nimetatud tööde maksumus on 9 968,00 € käibemaksuta;
2.1.5. Punktis 1.1.5 nimetatud tööde maksumus on 138 264,00 € käibemaksuta;
2.1.6. Punktis 1.1.6 nimetatud tööde maksumus on 21 862,40 € käibemaksuta;
2.1.7. Punktis 1.1.7 nimetatud tööde maksumus on 25 002,66 € käibemaksuta;
2.1.8. Punktis 1.1.8 nimetatud tööde maksumus on 3 404,80 € käibemaksuta;
2.1.9. Punktis 1.1.9 nimetatud tööde maksumus on -6 694,50 € käibemaksuta;
2.1.10. Punktis 1.1.10 nimetatud tööd maksumust ei muuda;
2.1.11. Punktis 1.1.11 nimetatud tööde maksumus on 2 839 999,78 € käibemaksuta (ühikuhinnaks on 413,48 €/m3 käibemaksuta. Pooled lepivad kokku, et kui ilmneb täiendavat reostust, kohustub töövõtja selle likvideerima lähtudes käesolevas muudatuses kokkulepitud ühikhinnast ehk 413,48€/m3).
2.2. Lisatööde tulemusena jääb Lepingu kogumaksumuseks 30 867 663,66 € ilma käibemaksuta.
3. TÄIENDAVAD KOKKULEPPED
3.1. Käesoleva lepingumuudatusega muudetakse järgnevaid Tehnilise kirjelduse tähtaegasid:
3.1.1. Töölõik 2 lõpptähtaeg 09.06.2025
3.1.2. Töölõik 3 lõpptähtaeg 30.06.2025
3.1.3. Töömaa üleandmine Töövõtjale terminali põhjapoolsete konstruktsioonide alas 16.12.2024
3.2. Tähtaegade muutmisest tulenevalt loobuvad Pooled järgnevatest nõuetest:
3.2.1. Töövõtja loobub nõudest seoses töömaa üleandmisega (üksikasjalik nõue kirjaga 121-2305)
3.2.2. Tööandja loobub nõudest seoses ajakavaga (üksikasjalik nõue kirjaga KV2024-K023-050)
3.3. Pooled lepivad kokku, et loobuvad järgmistest nõuetest:
3.3.1. Töövõtja on olnud varasemalt seisukohal, et alltoodud tööde teostamisega seoses on töövõtjal õigus nõuda lisatasu ja/või aega, kuid Töövõtja on oma seisukohta muutnud ning kinnitab, et teostab alltoodud tööd lepingu mahus ilma lisatasu ja/või aega nõudmata:
3.3.1.1. Inventarrööpa kasutamine peateel peateede rööpa tähtaegseks paigaldamiseks kõrvalteedele;
3.3.1.2. Tööprojekti tööde akteerimine põhitööde ridadel (viimane kiri antud teemal Tööandja kiri KV2024-K023-035);
3.3.1.3. Nõue digging vs puurimine (üksikasjalik nõue kirjaga 118-2305)
3.3.1.4. Kontaktvõrgu projekti piir (viimane kiri antud teemal Tööandja kiri KV2024-K023-030)
3.3.2. Töövõtja kinnitab, et ärajäävate tööde ridadele lisatud üldkulude hüvitamise nõue (viimane kiri antud teemal Tööandja kiri KV2024-K023-053) on alusetu.
4. LÕPPSÄTTED
4.1. Lepingumuudatus jõustub allkirjastamisest.
4.2. Kõik teised Lepingu tingimused jäävad kehtima muutmatul kujul.
5. ANNEXES
4. LISAD
4.1. Annex 1 - The Contractor's quotation for the amendment works.
Tööandja/Employer:
OÜ Rail Baltic Estonia
Registry code / registrikood: 12734109
Address / aadress:
Veskiposti 2/1, 10138 Tallinn, Eesti Vabariik
E-mail: [email protected]
/signed digitally/
/allkirjastatud digitaalselt/
4.1. Lisa 1 - Töövõtja hinnapakkumine muudatustööde teostamiseks.
Töövõtja/ Contractor:
GRK Eesti AS
Registry code /registrikood: 12579850
Address / aadress: Riia 142, 50411 Tartu
GRK Suomi Oy
Registry code /registrikood: 2810844-3
Address / aadress: Jaakonkatu 2, 01620 Vantaa
e-post: [email protected]
E-post: [email protected]
/signed digitally/
/allkirjastatud digitaalselt/
Anvar Salomets
Johanna Maria Katarina Korhonen
Tiit Roben
Chairman of the board
Juhatuse esimees
Members of the board of GRK Eesti AS
GRK Eesti AS juhatuse liikmed/
nr. 2023-K023-3
LEPINGUMUUDATUS 3
nr. 2023-K023-3
Date in digital signature
Kuupäev digiallkirjas
OÜ Rail Baltic Estonia (hereinafter referred to as the "Employer"), registered office at Veskiposti 2/1, 10138 Tallinn, Republic of Estonia, registry code 12734109, represented by chairman of the board Anvar Salomets
OÜ Rail Baltic Estonia (edaspidi „Tööandja“), registrikood 12734109, asukohaga Veskiposti 2/1, 10138 Tallinn, Eesti Vabariik, keda esindab juhatuse esimees Anvar Salomets
and
GRK Eesti AS, registry code 12579850, with its registered office at Riia tn 142, 50411 Tartu and GRK Suomi Oy, registry code 2810844-3, with its registered office at Jaakonkatu 2, 01620 Vantaa, (hereinafter referred to as the "Contractor"), jointly represented by Johanna Maria Katarina Korhonen and Tiit Roben, members of the Board of GRK Eesti AS, acting under a power of attorney
ja
GRK Eesti AS, registrikood 12579850, asukohaga Riia tn 142, 50411 Tartu ja GRK Suomi Oy, registrikood 2810844-3, asukohaga Jaakonkatu 2 01620 Vantaa, (edaspidi „Töövõtja“), keda ühiselt esindavad volituse alusel GRK Eesti AS juhatuse liikmed Johanna Maria Katarina Korhonen ja Tiit Roben,
individually hereinafter also referred to as the "Party" or collectively as the "Parties", agree, on the basis of § 123 section 1 subsections a and 4 of the Public Procurement Act, to amend the contract no 2023-K023 dated 30.03.2023 (hereinafter referred to as the "Contract") by this amendment (hereinafter referred to as the "Amendment") as follows:
1. EXECUTION OF ADDITIONAL WORKS
1.1. The Contractor shall carry out the following amendments:
1.1.1. Modifying catenary poles to be compatible with terminal steel structures;
1.1.2. Changes to the Ülemiste railway infrastructure project due to the addition of the Tunnel 5;
1.1.3. Extra supporting for catenary poles for the construction of water and drainage pipelines;
1.1.4. Additional design of equipment cabinets;
1.1.5. Design and construction of ducts for turnout control cables, turnout power cables, and track circuits;
1.1.6. Construction of future 1435 electrical supply pipes;
1.1.7. Design and construction of ducts on Tartu mnt viaduct to enable maintenance machine access;
1.1.8. Additional design works for drainage near the east tunnel of the terminal;
1.1.9. Narrowing the maintenance road near terminal structures;
1.1.10. Replacing the reconstruction of portal R3 with demolition of portal R3;
1.1.11. Disposal of additional polluted soil.
2. IMPACT OF THE AMENDMENT ON FEES
2.1. As a result of the amendments, the value of the Contract will increase by 3 268 005,90 € excluding VAT as follows:
2.1.1. the cost of the works referred to in point 1.1.1 shall be 2 553,60 € excluding VAT;
2.1.2. the cost of the works referred to in point 1.1.2 shall be 210 621,44 € net of VAT;
2.1.3. The cost of the works referred to in point 1.1.3 is 23 022,72 € excluding VAT;
2.1.4. The cost of the works referred to in point 1.1.4 is 9 968,00 € exclusive of VAT;
2.1.5. The cost of the works referred to in point 1.1.5 is 138 264,00 € exclusive of VAT;
2.1.6. The cost of the works referred to in point 1.1.6 is 21 862,40 € exclusive of VAT;
2.1.7. The cost of the works referred to in point 1.1.7 is 25 002,66 € exclusive of VAT;
2.1.8. The cost of the works referred to in point 1.1.8 is 3 404,80 € exclusive of VAT;
2.1.9. The cost of the works referred to in point 1.1.9 is -6 694,50 € exclusive of VAT;
2.1.10. The cost of the works referred to in point 1.1.10 do not change contract value;
2.1.11. the cost of the works referred to in point 1.1.11 is 2 839 999,78 € exclusive of VAT (unit price is 413,48 €/m3 exclusive of VAT. The parties agree that, should additional pollution be discovered, the contractor is obligated to remove it based on the unit price agreed upon in this amendment, namely €413.48/ m3).
2.2. The additional works will result in a total value of the Contract of 30 867 663,66 € excluding VAT.
3. ADDITIONAL AGREEMENTS
3.1 This amendment modifies the following deadlines in the Technical Description:
3.1.1. Work section 2 completion deadline: 09.06.2025
3.1.2. Section 3 completion deadline: 30.06.2025
3.1.3. Handover of the worksite to the Contractor in the northern terminal construction area: 16.12.2024
3.2. Due to the modification of deadlines, the Parties waive the following claims:
3.2.1. The Contractor waives its claim related to the handover of the worksite (fully detailed claim in letter 121-2305).
3.2.2. The Employer waives its claim related to the schedule (fully detailed claim in letter KV2024-K023-050).
3.3. The Parties agree to waive the following claims:
3.3.1. The Contractor previously maintained that, regarding the following work, it was entitled to additional compensation and/or time. However, the Contractor has revised its position and confirms it will perform the listed tasks within the contract scope without requesting additional compensation and/or time:
◦ 3.3.1.1. Use of inventory rails on main tracks for the timely installation of main track rails on side tracks;
◦ 3.3.1.2. Certification of the work project activities under the main project lines (last letter on this topic Employer’s letter KV2024-K023-035);
◦ 3.3.1.3. Claim related to digging vs. drilling (fully detailed claim in letter 118-2305);
◦ 3.3.1.4. Boundary of the catenary design (last letter on this topic Employer’s letter KV2024-K023-030).
3.3.2. The Contractor confirms that the claim for reimbursement of general costs added to non-included work items (last letter on this topic Employer’s letter KV2024-K023-053) is unfounded.
4. FINAL PROVISIONS
4.1. The Contract Amendment shall enter into force upon signing.
4.2. All other terms and conditions of the Agreement shall remain unchanged.
keda nimetatakse eraldi edaspidi ka“Pool” või ühiselt “Pooled”, lepivad tuginedes riigihangete seaduse § 123 lõike 1 punktidele 1 ja 4 kokku 30.03.2023.a. sõlmitud lepingu nr 2023-K023 (edaspidi “Leping”) muutmises käesoleva lepingumuudatusega (edaspidi “Lepingumuudatus”) alljärgnevalt:
1. LISATÖÖDE TEOSTAMINE
1.1. Töövõtja teostab järgmised muudatustööd:
1.1.1. Kontaktvõrgu mastide muutmine terminali teraskonstruktsioonidega sobivaks;
1.1.2. Muudatused Ülemiste raudteeinfrastruktuuri projektis tunnel 5 lahenduse lisandumise tõttu;
1.1.3. Kontaktvõrgu mastide toestamine vee- ja drenaažitrasside ehitamiseks;
1.1.4. Seadmekappide täiendav projekteerimine;
1.1.5. Pöörmete juhtimise, pöörmete toitekaablite ja rööbasahelate kaablikaitsetorude projekteerimine ja ehitamine;
1.1.6. Perspektiivsete 1435 elektrivarustuse torude ehitus;
1.1.7. Tartu mnt viadukti trasside projekteerimine ja ehitamine hooldusmasinate ligipääsu võimaldamiseks;
1.1.8. Terminali idatunneli läheduses drenaaži täiendav projekteerimine;
1.1.9. Hooldustee kitsamaks muutmine terminali konstruktsioonide läheduses;
1.1.10. Portaali R3 ümberehitamise asendamine lammutamisega;
1.1.11. Täiendava reostuse utiliseerimine (lisandunud maht 6868,53 m3)
2. MUUDATUSE MÕJU TASULE
2.1. Lisatööde tulemusena suureneb Lepingu maksumus 3 268 004,90 € võrra käibemaksuta järgmiselt:
2.1.1. Punktis 1.1.1 nimetatud tööde maksumus on 2 553,60 € käibemaksuta;
2.1.2. Punktis 1.1.2 nimetatud tööde maksumus on 210 621,44 € käibemaksuta;
2.1.3. Punktis 1.1.3 nimetatud tööde maksumus on 23 022,72 € käibemaksuta;
2.1.4. Punktis 1.1.4 nimetatud tööde maksumus on 9 968,00 € käibemaksuta;
2.1.5. Punktis 1.1.5 nimetatud tööde maksumus on 138 264,00 € käibemaksuta;
2.1.6. Punktis 1.1.6 nimetatud tööde maksumus on 21 862,40 € käibemaksuta;
2.1.7. Punktis 1.1.7 nimetatud tööde maksumus on 25 002,66 € käibemaksuta;
2.1.8. Punktis 1.1.8 nimetatud tööde maksumus on 3 404,80 € käibemaksuta;
2.1.9. Punktis 1.1.9 nimetatud tööde maksumus on -6 694,50 € käibemaksuta;
2.1.10. Punktis 1.1.10 nimetatud tööd maksumust ei muuda;
2.1.11. Punktis 1.1.11 nimetatud tööde maksumus on 2 839 999,78 € käibemaksuta (ühikuhinnaks on 413,48 €/m3 käibemaksuta. Pooled lepivad kokku, et kui ilmneb täiendavat reostust, kohustub töövõtja selle likvideerima lähtudes käesolevas muudatuses kokkulepitud ühikhinnast ehk 413,48€/m3).
2.2. Lisatööde tulemusena jääb Lepingu kogumaksumuseks 30 867 663,66 € ilma käibemaksuta.
3. TÄIENDAVAD KOKKULEPPED
3.1. Käesoleva lepingumuudatusega muudetakse järgnevaid Tehnilise kirjelduse tähtaegasid:
3.1.1. Töölõik 2 lõpptähtaeg 09.06.2025
3.1.2. Töölõik 3 lõpptähtaeg 30.06.2025
3.1.3. Töömaa üleandmine Töövõtjale terminali põhjapoolsete konstruktsioonide alas 16.12.2024
3.2. Tähtaegade muutmisest tulenevalt loobuvad Pooled järgnevatest nõuetest:
3.2.1. Töövõtja loobub nõudest seoses töömaa üleandmisega (üksikasjalik nõue kirjaga 121-2305)
3.2.2. Tööandja loobub nõudest seoses ajakavaga (üksikasjalik nõue kirjaga KV2024-K023-050)
3.3. Pooled lepivad kokku, et loobuvad järgmistest nõuetest:
3.3.1. Töövõtja on olnud varasemalt seisukohal, et alltoodud tööde teostamisega seoses on töövõtjal õigus nõuda lisatasu ja/või aega, kuid Töövõtja on oma seisukohta muutnud ning kinnitab, et teostab alltoodud tööd lepingu mahus ilma lisatasu ja/või aega nõudmata:
3.3.1.1. Inventarrööpa kasutamine peateel peateede rööpa tähtaegseks paigaldamiseks kõrvalteedele;
3.3.1.2. Tööprojekti tööde akteerimine põhitööde ridadel (viimane kiri antud teemal Tööandja kiri KV2024-K023-035);
3.3.1.3. Nõue digging vs puurimine (üksikasjalik nõue kirjaga 118-2305)
3.3.1.4. Kontaktvõrgu projekti piir (viimane kiri antud teemal Tööandja kiri KV2024-K023-030)
3.3.2. Töövõtja kinnitab, et ärajäävate tööde ridadele lisatud üldkulude hüvitamise nõue (viimane kiri antud teemal Tööandja kiri KV2024-K023-053) on alusetu.
4. LÕPPSÄTTED
4.1. Lepingumuudatus jõustub allkirjastamisest.
4.2. Kõik teised Lepingu tingimused jäävad kehtima muutmatul kujul.
5. ANNEXES
4. LISAD
4.1. Annex 1 - The Contractor's quotation for the amendment works.
Tööandja/Employer:
OÜ Rail Baltic Estonia
Registry code / registrikood: 12734109
Address / aadress:
Veskiposti 2/1, 10138 Tallinn, Eesti Vabariik
E-mail: [email protected]
/signed digitally/
/allkirjastatud digitaalselt/
4.1. Lisa 1 - Töövõtja hinnapakkumine muudatustööde teostamiseks.
Töövõtja/ Contractor:
GRK Eesti AS
Registry code /registrikood: 12579850
Address / aadress: Riia 142, 50411 Tartu
GRK Suomi Oy
Registry code /registrikood: 2810844-3
Address / aadress: Jaakonkatu 2, 01620 Vantaa
e-post: [email protected]
E-post: [email protected]
/signed digitally/
/allkirjastatud digitaalselt/
Anvar Salomets
Johanna Maria Katarina Korhonen
Tiit Roben
Chairman of the board
Juhatuse esimees
Members of the board of GRK Eesti AS
GRK Eesti AS juhatuse liikmed/
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
LIISI HEISKONEN
PNOEE-48108074916
2024-11-14 10:44:38
SILVER SUURORG
PNOEE-39711240276
2024-11-14 11:27:25
KÄRT PEETRIMÄE
PNOEE-48709244211
2024-11-14 11:56:07
KAIDI SULG
PNOEE-48703100312
2024-11-15 08:03:20
HANKELEPINGU MUUTMISE OTSUSE ETTEPANEK
Lepingu nr ja sõlmimise kuupäev: 2023-K023, 30.03.2023
Töövõtja nimi ja registrikood: GRK Eesti AS (12579850) ja GRK Suomi Oy (2810844-3)
Lepingu nimetus: Rail Baltica Ülemiste jaamaala raudteeinfrastruktuuri ehitustööd
Riigihanke viitenumber/RBE hankenumber: 254784 / 2022H077
Projekt: A.003 Ülemiste raudteeinfrastuktuur
Lisakood: A.003.20.1 ja A.003.20.2
Muudatuse sisu:
1. Kontaktvõrgu mastide muutmine terminali teraskonstruktsioonidega sobivaks (maksumus 2 553,60 € + km).
2. Muudatused Ülemiste raudteeinfrastruktuuri projektis tunnel 5 lahenduse lisandumise tõttu (maksumus 210 621,44 € + km, muudatustöö väärtus 228 253,42 € + km)
3. Kontaktvõrgu mastide toestamine vee- ja drenaažitrasside ehitamiseks (maksumus 23 022,72 € + km)
4. Seadmekappide täiendav projekteerimine (maksumus 9 968,00 € + km)
5. Pöörmete juhtimise, pöörmete toitekaablite ja rööbasahelate kaablikaitsetorude projekteerimine ja ehitamine (maksumus 138 264,00 € + km)
6. Perspektiivsete 1435 elektrivarustuse torude ehitus (maksumus 21 862,40 € + km)
7. Tartu mnt viadukti trasside projekteerimine ja ehitamine hooldusmasinate ligipääsu võimaldamiseks (maksumus 25 002,66 € + km)
8. Terminali idatunneli läheduses drenaaži täiendav projekteerimine (maksumus 3 404,80 € + km)
9. Hooldustee kitsamaks muutmine terminali konstruktsioonide läheduses (maksumus väheneb 6 694,50 € + km, muudatustöö väärtus 10 894,50 € + km)
10. Portaali R3 ümberehitamise asendamine lammutamisega (maksumus 0 € + km, muudatustöö väärtus 18 224 € + km)
Muudatuse põhjendus:
1. Kontaktvõrgu mastide muutmine terminali teraskonstruktsioonidega sobivaks
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud kontaktvõrgu mastide rajamine Ülemiste reisiterminali platvormidel olevate terasvarikatustele raudtee suhtes tüüpasukohtadesse. Ülemiste reisiterminali ehituslepingu nr 2023-K041 raudteerajatiste 1.etapi ehitustööde käigus selgus, et kontaktvõrgu mastide toepunktid asuvad teraskonstruktsioonide suhtes optimaalsete toepunktide asukohtadest väljas ja et tagada teraskonstruktsioonide stabiilsus ja kandevõime ilma arhitektuurset lahendust pärssimata, tuleks kontaktvõrgu mastide asukohad korrigeerida kümne masti puhul optimaalsesse asukohta teraskonstruktsioonil.
Eeltoodust tulenevalt koostab töövõtja projektlahenduse, millega korrigeerib mastide põhiprojekti järgset asukohta ja projekteerib mastid optimaalsetesse asukohtadesse.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p. 3.1.2.
2. Muudatused Ülemiste raudteeinfrastruktuuri projektis tunnel 5 lahenduse lisandumise tõttu
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahendustel ei olnud arvestatud tunnel nr 5 lahendusega.
Rail Baltic Estonia OÜ, Kliimaministeerium ja Tallinna linna vahel on sõlminud 07.02.2022 „Koostöökokkkulepe Rail Balticu Ülemiste reisiterminali ja ümbritseva ala arendamise kohta“.
Rail Baltic Estonia OÜ ja Tallinna linna vahel on sõlmitud koostööleping nr. 2023-K122 „Tunnel nr.5 ehitamiseks“ Eelnevatest lepingutest tulenevalt on Rail Baltic Estonia OÜ ja Tallinna linn sõlminud ühishankes ehituslepingu nr. 2024-K064 millega rajatakse Tunnel nr. 5.
Tunnel nr 5 ehitustööde asukoht kattub ja muudab käesoleva lepingu ehitustööde lahendusi. Sellest tulenevalt on vajalik projekteerida tööprojekti faasis muudetud projektlahendused, mis arvestaksid tunnel nr 5 lahendusega, ning muudetud lahendused välja ehitada.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p.3.1.2.
3. Kontaktvõrgu mastide toestamine vee- ja drenaažitrasside ehitamiseks
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine asukohta, kuhu olid ehitatud ajutised kontaktvõrgumastid. Vee- ja kanalisatsioonitrasse ei olnud võimalik projektijärgsesse asukohta rajada ilma tööprojekti järgset lahendust muutmata, sest ajutised kontaktvõrgumastid oleks kaotanud stabiilsuse ja muutunud ohtlikuks. Täiendavalt, vee- ja kanalisatsioonitrasse ei olnud lepingu ajagraafiku etapilisusest tulenevalt võimalik rajada pärast ajutiste kontaktvõrgumastide lammutamist.
Eeltoodust tulenevalt koostab töövõtja muudetud projektlahenduse ja täiendavad arvutused, mis muudab ajutiste kontaktvõrgumastide lahendust ja mis võimaldab rajada mastide kõrvale vee- ja kanalisatsioonitrassid, ning teostab ajutiste kontaktvõrgumastide muutmise ehitustööd.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p.3.1.2.
4. Seadmekappide täiendav projekteerimine
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilisele kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud Ülemiste jaamaalale CCS süsteemide seadmekapid. Täiendavalt, tehnilise kirjelduse järgi oli Töövõtja kohustuseks tööprojekti koostamisel lähtuda AS Eesti Raudtee (EVR) poolt esitatavast CCS projektist. CCS tööprojekt tuli esitada RBE poolt töövõtjale hiljemalt septembris 2023. EVR ei ole aga septembri 2024 seisuga RBEle projekti esitanud ning sellest tulenevalt ei ole seda saanud RBE ka töövõtjale esitada. CCS projekti asemel anti töövõtjale sisendina oktoobris 2023 ülesanne lähtuda täielikult Projekti lahendustest ja projekteerida need tööprojekti detailsusse.
Projekteerimisprotsessi käigus (aprillis 2024), kui töövõtja oli juba osaliselt projekti valmis projekteerinud, nõudis raudteetaristu valdaja EVR nelja täiendava seadmekapi projekteerimist ning kõikide seadmekappide suuremaks projekteerimist, et CCS projekti valmimisel ei oleks vajalik juba projekteeritud lahendusi ümber ehitada. Ümberehitamise kulude, mis oleksid hinnanguliselt 5-10 korda suuremad kui ümberprojekteerimise kulud, vältimiseks on mõistlik EVRi nõudmine aktsepteerida.
Eeltoodust tulenevalt koostab töövõtja projektlahenduse, millega projekteerib juurde täiendavad seadmekapid ja muudab kõik seadmekapid projektlahenduses suuremaks.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p. 3.1.2.
5. Pöörmete juhtimise, pöörmete toitekaablite ja rööbasahelate kaablikaitsetorude projekteerimine ja ehitamine
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud Ülemiste jaamaalale CCS süsteemide seadmekapid. Täiendavalt, tehnilise kirjelduse järgi oli Töövõtja kohustuseks tööprojekti koostamisel lähtuda AS Eesti Raudtee (EVR) poolt esitatavast CCS projektist. CCS tööprojekt tuli esitada RBE poolt töövõtjale hiljemalt septembris 2023. EVR ei ole aga septembri 2024 seisuga RBEle projekti esitanud ning sellest tulenevalt ei ole seda saanud RBE ka töövõtjale esitada. CCS projekti asemel anti töövõtjale sisendina ülesanne lähtuda täielikult Projekti lahendustest ja projekteerida need tööprojekti detailsusse.
Projekteerimisprotsessi käigus esitas töövõtja ettepaneku projekteerida ja ehitada pöörmete juhtimise, pöörmete toitekaablite ja rööbasahelate kaablikaitsetorud, mida ei olnud seni projektis projekteeritud, sest puudus CCS projekt, mida EVR polnud esitanud. Töövõtja, olnud just teostanud analoogse jaamaala ehitustööd teises EVR projektis, mis põhineb samuti CCS projektil, tegi ettepaneku enda kogemuse ja pädevuse alusel projekteerida ja kooskõlastada vastavad kaablikaitsetorud, et hiljem vältida nende torude ehitamist juba valmis jaamaalale. Hiljem ehitamine CCS projekti laekumise järgselt tähendaks valminud jaamaala ja valminud raudteede lahtikaevamist, mis on oluliselt kulukam kui täiendav projekteerimine. Töövõtja ettepaneku aktsepteerimine võimaldab ümberehitamise kulusid viia minimaalseks ning võimaldab RBE jaoks teostada ehitustööd rahastusperioodi jooksul.
Eeltoodust tulenevalt projekteerib töövõtja täiendavad kaablikaitsetorud, kooskõlastab projektlahenduse AS Eesti Raudteega ja teostab kaablikaitsetorude ehitustööd.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p. 3.1.2.
6. Perspektiivsete 1435 elektrivarustuse torude ehitus
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud 1520 elektrivarustuse lahenduses ühendus 1435 elektrivarustuse torudega, mis ühendab 1520 elektrivarustuse kaablikanalisatsiooni 1435 elektrivarustuse kaablikanalisatsiooniga. Antud ühendus ei olnud töövõtja lepingu mahus teostamiseks.
Tööde käigus ilmnes, et antud ühendus on mõttekas teostada, et vältida hiljem ühenduskaevu kahjustamist ja kaevu ümbruse lahtikaevamist. Ühenduse rajamisega teostatakse 1435 elektrivarustuse kaablikanalisatsiooni ehitustööd 1520 raudtee alal ja 1435 elektrivarustuse töövõtja ei pea sisenema 1520 raudtee jaamaalale tööde teostamiseks.
Eeltoodust tulenevalt projekteerib töövõtja täiendavad torud ja teostab torude ehitustööd.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p. 3.1.2.
7. Tartu mnt viadukti trasside projekteerimine ja ehitamine hooldusmasinate ligipääsu võimaldamiseks
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud Tartu mnt viadukti peal rajada telekommunikatsiooni ning elektrivarustuse kaablikanalisatsioonid selliselt, et trassid asusid kõige sirgjoonelisemas asukohas.
Lepingu täitmise käigus nõudis taristuvaldaja EVR, et projektlahendust muudetakse, et tagada hooldus- ja päästemasinatele ülesõiduvõimalus Tartu mnt viaduktist ilma, et viaduktil olevaid trasse kahjustataks. Lahenduse muutmine muudab jaamaala ohutumaks ja hooldustööde jaoks optimaalsemaks, sest tagatakse sõidukitele ligipääs ligi 400-meetrisele jaamaala osale.
Eeltoodust tulenevalt projekteerib töövõtja muudetud kaablitrasside lahenduse, mis võimaldaks sõidukitel liikuda üle Tartu mnt viadukti ilma kaablitrasse kahjustamata, ning teostab muudetud lahendusega lisanduvad ehitustööd. Muudatus sisaldab ümberprojekteerimist ja lisanduvate materjalide ning tööde eest tasumist. Kaablikanalisatsioon paigaldatakse esialgses lepingu mahus.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p. 3.1.2.
8. Terminali idatunneli läheduses drenaaži täiendav projekteerimine
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilisele kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud drenaažitrass terminali idatunneli kohale dreenima idatunnelit ületavat raudtee muldkeha.
Projekteerimistööde käigus ilmnes, et terminali projekti oli täiendatud tunneli peale rajatava vibratsioonimatiga, mida varasemates projekti etappides kujutatud ei ole ning sellest tulenevalt ei olnud sellega arvestatud ka Projektis. Vibratsioonimati pealispind asub aga drenaažitrassi kõrgusel ning nõuetekohase drenaaži tagamiseks tuleb tõsta drenaažitrassi kõrgemale ja see antud asukohas ümber projekteerida.
Eeltoodust tulenevalt projekteerib töövõtja drenaažitrassi kõrgemaks, mis tagab nõuetekohase drenaaži vibratsioonimatiga kaetud idatunneli kohal.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p. 3.1.2.
9. Hooldustee kitsamaks muutmine terminali konstruktsioonide läheduses
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud hooldustee rajamine terminali idatunneli väljapääsu trepikoja läheduses.
Projekteerimise lõppfaasis tuvastas RBE, et Projektis on konflikt terminali projektiga, mille järgi on hooldustee terminali idatunneli väljapääsu trepikoja katusekonstruktsioonile liiga lähedal ning hooldustee tuleb antud lõigus kitsamaks muuta. Hooldustee kitsamaks muutmine muudab lahenduse odavamaks.
Eeltoodust tulenevalt projekteerib töövõtja hooldustee kitsamaks, mis võimaldab hooldusteel sõita ilma terminali idatunneli väljapääsu trepikoja katusekonstruktsiooni ohustamata.
Esialgses lahenduses oli ette nähtud hooldustee Projektis näidatud laiuses. Muudatuse kohaselt ehitab töövõtja hooldustee kitsamana, selel tulemusena hooldustee ehitustööde hind väheneb 8 794,50 euro võrra. Hooldustee ümberprojekteerimise maksumus on 2 100 eurot. Seega on nimetatud muudatustöö väärtuseks 8 794,50 + 2 100 = 10 894,50 eurot.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p. 3.1.2.
10. Portaali R3 ümberehitamise asendamine lammutamisega
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilisele kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud jaamaalal asuva vana portaali R3 riigli lühendamine ja toestava masti lisamine uude asukohta, et uute lahenduste jaoks ehitusmaa vabastada.
Ehitustööde käigus tegi taristuvaldaja EVR ettepaneku lammutada portaal R3 ümberehitamise asemel, sest Projekti valmimise järgselt on EVR otsustanud portaali alla jäävad teed lähiajal lammutada ja portaal ei leia enam kasutust. Kuna lammutamise kulu oleks võrdväärne, siis on mõistlik EVRi ettepanekuga nõustuda.
Eeltoodust tulenevalt lammutab töövõtja portaali R3.
Esialgses lahenduses oli ette nähtud portaali lühendamise lahendus ajutise mastiga, mille maksumus on vastavalt kululoendi ühikhindadele 9 112 eurot, muudatusega portaali lühendamine jääb ära ning selle asemel portaal lammutatakse, mille maksumus on 9 112 eurot. Seega on nimetatud muudatustöö väärtuseks 9 112 + 9 112 = 18 224 eurot.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p. 3.2.4.
Mõju hankelepingu maksumusele:
Käesoleva hankelepingu muudatuse väärtus kokku on 481 450,10 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks.
Käesoleva hankelepingu muudatuse maksumus kokku on 428 005,12 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks.
Käesolev muudatus rahastatakse CEF_I A16 ja CEF_VIII G2.1 vahenditest.
Mõju hankelepingu täitmise tähtajale:
Mõju hankelepinguga koosmõjus CCS projekti tellija poolt üleandmisest tuleneva viivitusega on kirjeldatud täiendavate asjaolude peatükis.
Muudatuse alus vastavalt RHS-le ja põhjendus:
RHS § 123 lg 1 punkti 1 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata hankelepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta ja muudatuste väärtus kokku ei ületa riigihanke rahvusvahelist piirmäära ega 15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest.
Käesoleva muudatuse punktide 1-10 sisuks on väikses osas töö sisu täpsustamine, Lepingu täitmisel selgunud projektlahenduse ebatäpsuste arvestamine ning Lepingu täitmise ilmnenud asjaolude arvestamine, et saavutada Lepinguga kokkulepitud eesmärk. Sellised muudatused ei muuda hankelepingu üldist olemus, Lepingu eesmärk ning Töö koosseis jääb endiseks, s.o Rail Baltica Ülemiste jaamaalal reisiterminali, selle lähiala ja raudtee infrastruktuuri ehitustööde teostamine vastavalt Projektile.
Varasemalt on RHS § 123 lg 1 p 1 alusel sõlmitud lepingu muudatus nr 1 väärtusega 41 074,88 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks ja muudatus 2 väärtusega 60 942,04 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks. Hankelepingu muudatuse nr 1 ja muudatuse nr 2 RHS § 123 lg 1 p 1 alusel tehtavate muudatuste maksumus kokku on 41 074,88 + 60 942,04 = 102 016,92 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks.
Sõlmitud hankelepingu maksumus on 27 207 841,84 EUR, millele lisandub seaduses ettenähtud käibemaks.
Käesoleva hankelepingu muudatuse väärtus kokku on 481 450,10 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks. Hankelepingu muudatuse nr 1, muudatuse nr 2 ja käesoleva muudatuse nr 3 RHS § 123 lg 1 p 1 alusel tehtavate muudatuste maksumus kokku on 41 074,88 + 60 942,04 + 481 450,10 = 583 467,02 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks.
See moodustab 2,14% hankelepingu esialgsest maksumusest.
Hankelepingu maksumus pärast käesoleva muudatuse allkirjastamist on 27 207 841,84 + 41 074,88 + 60 942,04 + 289 800 + 428 005,12 = 28 027 663,88 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks.
Käesolev muudatus rahastatakse CEF_I A16 ja CEF_VIII G2.1 vahenditest.
Vastutav isik:
Silver Suurorg
Eelarves arvestatud:
Jah
Rahastamisallikas:
CEF_I ja CEF_VIII
CEF tegevuse number:
A16 ja G2.1
Lepingumuudatuse sõlmimise eeldatav aeg:
14.10.2024
Juhatuse heakskiit lepingu muutmisele:
Jah
Nõukogu heakskiit lepingu muutmisele:
Jah
Täiendavad asjaolud:
Käesoleva lepingu muudatusega pikendatakse töövõtja jaoks põhitööde (lepingu töölõik 2) kuni 09.06.2025 ja terminali lõunapoolse töömaa üleandmise vahetähtaega (lepingu töölõik 3) kuni 30.06.2025. Muuta vastavalt Tehnilise kirjelduse punkte 2.1. ja 2.2.
Töölõik 2 ja töölõik 3 sisaldavad kindlaksmääratud alal raudtee ja selle allsüsteemide ehitamist (kusjuures töölõik 3 alustamiseks peab olema töölõik 2 lõpetatud toimiva rongiliikluse säilitamise tõttu), st nii töölõik 2 kui töölõik 3 tööde esimene etapp on vastaval alal alusehitise (sh kaablikanalisatsiooni) rajamine. Kõik järgnevad tööd saab teostada pärast alusehitise ehitamist. CCS tööprojektist pidi tulenema töövõtjale sisend kaablikanalisatsiooni projekteerimiseks ja rajamiseks.
Tähtaja pikendamise aluseks on AS Eesti Raudtee (EVR) poolt esitatava CCS tööprojekti hilinemine ja sellest tulenevad täiendavad juhised projekteerimiseks. Tehnilise kirjelduse lisa 6 kohaselt kohustus tellija CCS tööprojekti töövõtjale üle andma septembris 2023.a. CCS tööprojekti pidi EVR esitama RBE-le septembris 2023, kuid seisuga september 2024 ei ole seda esitatud, mistõttu ei ole tellija saanud oma Tehnilise kirjelduse lisast 6 tulenevat kohustust töövõtja ees täita. See omakorda on takistanud töövõtjal projekteerida kaablikanalisatsiooni, kuhu CCS projektis projekteeritavad kaablid paigaldatakse.
Projekteerimise viibimine on omakorda pidurdanud töövõtja jaoks erinevate alusehitise kihtide paigaldamist, sest kaablikanalisatsioon paikneb alusehitises, mis tähendab, et CCS tööprojekti üleandmisega viivitamine on põhjustanud kõigi sellele järgnevate ehitustööde teostamise viibimise (st sisulist kõigi töölõik 2 ja töölõik 3 mahus olevad tööd). Seega alusehitise viibimise tõttu pidid edasi lükkuma ka muud tööd (raudtee pealisehitise, kontaktvõrgu ja teiste muldkeha peal asuvate rajatiste ehitustööd).
4.10.2023 töökoosolekul küsis töövõtja sisendit kaablitrasside projekteerimiseks, kuna CCS projekti ei olnud tellija vastavalt lepingule esitanud. Tellija andis töövõtjale juhise lähtuda põhiprojektis toodud kaablikanalisatsiooni lahendusest.
2.01.2024 teavitas töövõtja tellijat (kiri 051), et on esimese projektiosa, mis sõltub CCS projektist, esitanud. Töövõtja tõi välja puuduvad osad, ilma milleta on projekteerimine olnud raskendatud, hoolimata asjaolust, et tellija ja EVR andsid 4.10.23 lähteülesandeks lähtuda põhiprojektist, sest põhiprojekt pole vajalikus detailsuses.
31.01.2024 – teavitas EVR, et CCS tööprojekt ei valmi enne märtsi lõppu, töövõtja jätkas tööde teostamist lähtudes põhiprojektist.
Märtsis ja aprillis 2024 esitas EVR täiendavad nõuded CCS lahenduse osas, millest töövõtja lähtuma kohustus. Lisanduvateks nõudmisteks olid täiendav torude vajadus ja täiendav seadmekappide hulk ja suuremad seadmekapid, kui olid ette nähtud põhiprojektis. Mõlemad juhised olid erinevad võrreledes varasema lähteülesandega lähtuda põhiprojektist. Täiendavalt tuli projekteerimiskoosolekute käigus EVRiga välja, et põhiprojektis, millest töövõtja pidi lähtuma, ei olnud arvestatud pöörmete juhtimise, pöörmete toite ja rööbasahelate jaoks vajalike kaablitega, sest CCS eelprojektis ei olnud neid kajastatud ning seetõttu ei kajastatud neid ka põhiprojektis, millest töövõtja lähtuma pidi. Juhiste mittejärgimine oleks tähendanud ebasobiva projektlahenduse koostamist ja selle realiseerimist, mistõttu ehitustööd valmimise järgselt oleks pidanud ümberehitamisele minema, et CCS projekti lahendus oleks võimalik kaablikanalisatsiooni ära mahutada.
4.04.2024 toimus tellja ja töövõtja vaheline kohtumine, kus töövõtja andis teada, et EVR poolt laekunud nõudmistel projektile on ajaline ja rahaline mõju.
17.04.2024 ja 25.04.2024 esitas töövõtja kirjalikud teavitused EVR poolt oodatud muudatuste mõjude osas (sh muudatuse 3 lisatööd) ning taaskord tugines asjaolule, et CCS projekt on olnud esitamata 7 kuu jooksul (töövõtja kirjad kirjad nr 077 ja 081).
21.05.2024.a esitas töövõtja nõudeteatised ja lisatöö hinnapakkumised (kiri 100-2305), kus nõutakse vastavalt 60 ja 30 päeva tööde teostamiseks lisaaega.
Tellija andis 24.05.2024 juhise töövõtjale, kuidas töödega edasi minna. Täiendavateks projekteerimstöödeks kulus töövõtjal 1 kuu.
CCS tööprojekti ei ole tellija (EVRi tegevuse tõttu) siiani esitanud. EVR-lt tulnud täiendavate juhiste tõttu osutusid vajalikuks alltoodud lisatööd:
- seadmekappide täiendav projekteerimine ja paigaldamine,
- pöörmete juhtimise, pöörmete toitekaablite ja rööbasahelate kaablikaitsetorude projekteerimine ja ehitamine.
Pärast eeltoodud muudatus/lisatöid on võimalik teostada ülejäänud töölõik 2 ja töölõik 3 mahtu kuuluvad tööd.
Seega perioodil märts-mai lõpp 2024 projekteerimistööd sisuliselt seisid. Töövõtja oleks saanud alustada täitetööde ja kaablikanalisatasiooni ehitustöödega aprillis 2024 ja sellisel juhul oleks olnud võimalik tööd lepingus toodud tähtaja jooksul (kuni 31.12.2024) teostada, kuid CCS sisendi puudumise/muutumise tõttu sai töövõtja nimetatud töödega alustada juuni lõpus 2024. Ehk märts 2024-mai lõpp 2024 tööd seisid tellija tõttu (3 kuud).
Pärast tellija viivituse lõppemist ja juhise andmist töövõtjale (24.05.2024) ümberprojekteerimisega seotud ehitustööde tegemise ajakulu on 30 päeva, kuid arvestada tuleb ümberprojekteerimise ja sellega seotud ehitustööde teostamine on ülejäänud töölõikude 2 ja 3 osas eeltööks, ehk töövõtja ei saa töölõik 2 ja töölõik 3 osas muid töid teostada, kui seadmekapid ei ole projekteeritud ja rajatud ning pöörmetega seotud tööd tehtud.
EVR-lt tulnud sisendi tõttu lahenduse ümberprojekteerimine põhjustas terminali alal ehitustööde (alumised täitekihid, raudtee ehitamine) nihkumise perioodi, mil ilmastikuolude tõttu kõnealuseid töid (st CCS tööprojektiga seotud töid ega sellele järgmisi töid) ei olnud võimalik teostada. Vastavalt tellija 24.05.2024.a saadud sisendile valmisid projekteerimistööd järk-järgult ning töövõtjal oli võimalik vastavalt projekteerimistööde valmimisele etapiti edasi minna ehitustööde teostamisega alates juuni lõpust 2024. Ilmastikuolude tõttu ei ole võimalik teostada kaablikanalisatiooni rajamisele järgnevaid pinnase- ja raudteetöid alates detsembrist 2024 ja töödega saab jätkata aprillist 2025.
Tööd jäid tellija tõttu seisma märtsis 2024, töövõtjal oli märtsis 2024 töölõik 2 lõpuni aega ca 8 kuud (märts-novembri lõpp). Vastavalt tellijalt 24.05.2024 saadud sisendile tehtud projektile oli võimalik ehitustööde teostamisega alustada juulis 2024, töid saab ilmastikuoludest tulenevalt teostada kuni detsembrini ning siis uuesti alates aprillist. Selline sessoonsus on tuletatav ka Tehnilise kirjelduse punktis 2.2 toodud Tellija ajakavast.
Põhjendatud on töölõik 2 tähtaega muuta sätestades uueks töö teostamise tähtajaks 9.06.2025. See tähendab, et kui enne tööde peatumist tellija sisendi puudumise tõttu (märts 2024) oli töövõtjal töölõik 2 teostamiseks periood märts-november (alates detsembrist töid teostada ei saa), siis tulenevalt asjaolust, et nüüd jääb pärast projekteerimistööde valmimist töö teostamise perioodi terve talveperiood (detsember-märts), on selline töölõik 2 tähtaja muudatus põhjendatud – sisuliselt on töövõtjal töö teostamiseks aega 6 kuud ja 9 päeva (5 kuud (juuli-november)+1 (aprill)).
Töölõik 3 töid on võimalik teostada pärast töölõik 2 teostamist. Selline töölõikude järjestus on sätestatud selleks, et tagatud oleks pidevalt toimiv rongiliiklus.
Tehnilise kirjelduse p 2.1 ja 2.2 kohaselt on töölõik 3 teostamiseks aega 21 päeva. Seega on põhjedatud määrata uueks töölõik 3 teostamise tähtajaks 30.06.2025 (s.o 21 päeva alates 10.06.2025 ehk töölõik 2 lõpetamisest).
Vahetähtaegade muudatuse on tinginud asjaolu, mis kuulub tellija riski hulka (CCS projekti üleandmisega viivitamine, sellest tulenev lisatööde teostamise vajadus) ning vajadus teostada ehitustööd sobivates ilmastikutingimustes. Sellises olukorras hankelepingu lõpetamine ja uue hanke korraldamine oleks otstarbetu, olulisem on, et ehitustööd saaks teostatud kvaliteetselt (st mh selleks ettenähtud ilmastikuoludel), mitte tingimata sellisel ajal, kui lepingus määratud vahetähtajad.
Töö teostamise lõpptähtaeg on tehnilise kirjelduse p 2.1 kohaselt 1.10.2026.a, see käesoleva muudatuse kohaselt ei muutu.
VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. CCS tööprojekti üleandmisega hilinemine on sündmus, mille riisikot kannab tellija, mis tähendab, et sellega seotud töö teostamise hilinemisele ei või tellija tugineda.
RHS § 123 lg 1 punkti 2 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta, kui lepingu muutmise tulemusel ei muudeta hankelepingu üldist olemust ning muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused olid riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud.
Lepingu punkti 8.5. kohaselt on töövõtjal vastavalt alapunktile 20.2 [Maksenõuded ja/või AP] õigus pikendada täitmisaega, kui ja sellises ulatuses, kui alapunkti 10.1 [Tööde ja osade vastuvõtmine] järgne tööde lõpetamine hilineb mis tahes järgmisel põhjusel:
(a) niivõrd, kuivõrd see on muudatuses selgesõnaliselt kokku lepitud (v.a. ei ole vaja järgida alapunkti 20.2 [Maksetaotlused ja/või ajapikendus]). Kahtluste vältimiseks tuleb iga ajapikendus ja/või lisamakse konkreetselt kokku leppida vastava muudatuse dokumentatsioonis; kui sellist kokkulepet muudatuses ei ole, ei saa muudatuse alusel ajapikendust nõuda;
(c) erakordselt ebasoodsad kliimatingimused, mis käesolevate tingimuste tähenduses tähendavad objektil valitsevaid ebasoodsaid kliimatingimusi, mis on ettenägematud, arvestades andmeid, mille tööandja on töövõtjale enne lähtekuupäeva kättesaadavaks teinud, ja/või riigis avaldatud kliimaandmeid;
(e) tööandja, tööandja personali või tööandja teiste töövõtjate põhjustatud viivitused, takistused või ennetused (tingimusel, et töövõtja on järginud alapunkti 4.6 [Koostöö] viimases lõigus kirjeldatud korda ja inseneril ei õnnestunud tagada kaasatud poolte mõistlikku koostööd). Töövõtjal on käesoleva punkti e alusel õigus esitada pretensioon tingimusel, et töövõtja on vastavast sündmusest ja sellega kaasnenud viivitusest tööandjale ja insenerile kirjalikult teatanud hiljemalt 7 päeva jooksul pärast vastavat sündmust.
Tähtaja muutmise osas on täidetud RHS § 123 lg 1 p 2 ja Lepingu punktis 8.5.e toodud eeldused. Lepingu punkti 8.5.e tuleb mõista nii, et tellijast tuleneva viivituse tõttu pikendatakse täitmise tähtaega viivituse kestuse/mõju ulatuse võrra (ja selliselt praeguses muudatuses tähtaega muudetakse), ning seega vastab viidatud tingimus RHS § 123 lg 1 p 2 eeldustele1. Vahetähtaegade muutmisega ei muudeta hankelepingu üldist olemust, kuivõrd töö sisu ei muutu. Samuti ei muutu ka lepinguliste kohustuste vahekord – töövõtjal tuli jätkuvalt teha samu lepingus ette nähtud töid ja lepingu maksumust ei muudeta; muutuvad vaid kaks vahetähtaega. Kuigi töövõtja ei ole esitanud Lepingu punktis 8.5 e nimetatud kirjalikku teadet 7 päeva jooksul alates viivitusest teadasaamisest, ei oleks sellele tuginemine ja tähtaegade muutamata jätmine tellija hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega. Tellija ja töövõtja on olnud pidevalt suhtluses ja teabevahetuses seoses CCS tööprojekti hilinemise ja sellega seotud täiendavate juhistega tellija/EVRi poolt.
Tegemist on tellijast tuleneva viivitusega, tähtaegade edasilükkumine tellija viivituse tõttu ja viivituse kestuse/mõju ulatuse võrra, on punkti 8.5 e ja RHS § 123 lg 1 p 2 mõttes lubatav muudatus.
CCS projekti esitamisest ja lisatööde teostamisest tulenevat vahetähtaegade muutmist ei saa pidada töövõtjale kasulikuks või talle konkurentsieelist pakkuvaks, samas olukorras oleks olnud ka iga muu edukaks osutunud pakkuja. Lisaks toob see kaasa olukorra, kus töölõik 2 tuleb sisuliselt teostada kahes osas (kuna nüüd jääb töö teostamise vahele talveperiood). Samuti põhjustab vahetähtaegade muutmine selle, et töövõtja ssaab nimetatud tööde eest tasu hiljem.
Kooskõlastatud:
Hankeüksuse juht
Liisi Heiskonen /allkirjastatud digitaalselt/
Vastutav isik
Silver Suurorg /allkirjastatud digitaalselt/
Finantskontrolör
Kärt Peetrimäe /allkirjastatud digitaalselt/
Jurist
Kaidi Sulg /allkirjastatud digitaalselt/
Lepingu nr ja sõlmimise kuupäev: 2023-K023, 30.03.2023
Töövõtja nimi ja registrikood: GRK Eesti AS (12579850) ja GRK Suomi Oy (2810844-3)
Lepingu nimetus: Rail Baltica Ülemiste jaamaala raudteeinfrastruktuuri ehitustööd
Riigihanke viitenumber/RBE hankenumber: 254784 / 2022H077
Projekt: A.003 Ülemiste raudteeinfrastuktuur
Lisakood: A.003.20.1 ja A.003.20.2
Muudatuse sisu:
1. Kontaktvõrgu mastide muutmine terminali teraskonstruktsioonidega sobivaks (maksumus 2 553,60 € + km).
2. Muudatused Ülemiste raudteeinfrastruktuuri projektis tunnel 5 lahenduse lisandumise tõttu (maksumus 210 621,44 € + km, muudatustöö väärtus 228 253,42 € + km)
3. Kontaktvõrgu mastide toestamine vee- ja drenaažitrasside ehitamiseks (maksumus 23 022,72 € + km)
4. Seadmekappide täiendav projekteerimine (maksumus 9 968,00 € + km)
5. Pöörmete juhtimise, pöörmete toitekaablite ja rööbasahelate kaablikaitsetorude projekteerimine ja ehitamine (maksumus 138 264,00 € + km)
6. Perspektiivsete 1435 elektrivarustuse torude ehitus (maksumus 21 862,40 € + km)
7. Tartu mnt viadukti trasside projekteerimine ja ehitamine hooldusmasinate ligipääsu võimaldamiseks (maksumus 25 002,66 € + km)
8. Terminali idatunneli läheduses drenaaži täiendav projekteerimine (maksumus 3 404,80 € + km)
9. Hooldustee kitsamaks muutmine terminali konstruktsioonide läheduses (maksumus väheneb 6 694,50 € + km, muudatustöö väärtus 10 894,50 € + km)
10. Portaali R3 ümberehitamise asendamine lammutamisega (maksumus 0 € + km, muudatustöö väärtus 18 224 € + km)
Muudatuse põhjendus:
1. Kontaktvõrgu mastide muutmine terminali teraskonstruktsioonidega sobivaks
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud kontaktvõrgu mastide rajamine Ülemiste reisiterminali platvormidel olevate terasvarikatustele raudtee suhtes tüüpasukohtadesse. Ülemiste reisiterminali ehituslepingu nr 2023-K041 raudteerajatiste 1.etapi ehitustööde käigus selgus, et kontaktvõrgu mastide toepunktid asuvad teraskonstruktsioonide suhtes optimaalsete toepunktide asukohtadest väljas ja et tagada teraskonstruktsioonide stabiilsus ja kandevõime ilma arhitektuurset lahendust pärssimata, tuleks kontaktvõrgu mastide asukohad korrigeerida kümne masti puhul optimaalsesse asukohta teraskonstruktsioonil.
Eeltoodust tulenevalt koostab töövõtja projektlahenduse, millega korrigeerib mastide põhiprojekti järgset asukohta ja projekteerib mastid optimaalsetesse asukohtadesse.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p. 3.1.2.
2. Muudatused Ülemiste raudteeinfrastruktuuri projektis tunnel 5 lahenduse lisandumise tõttu
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahendustel ei olnud arvestatud tunnel nr 5 lahendusega.
Rail Baltic Estonia OÜ, Kliimaministeerium ja Tallinna linna vahel on sõlminud 07.02.2022 „Koostöökokkkulepe Rail Balticu Ülemiste reisiterminali ja ümbritseva ala arendamise kohta“.
Rail Baltic Estonia OÜ ja Tallinna linna vahel on sõlmitud koostööleping nr. 2023-K122 „Tunnel nr.5 ehitamiseks“ Eelnevatest lepingutest tulenevalt on Rail Baltic Estonia OÜ ja Tallinna linn sõlminud ühishankes ehituslepingu nr. 2024-K064 millega rajatakse Tunnel nr. 5.
Tunnel nr 5 ehitustööde asukoht kattub ja muudab käesoleva lepingu ehitustööde lahendusi. Sellest tulenevalt on vajalik projekteerida tööprojekti faasis muudetud projektlahendused, mis arvestaksid tunnel nr 5 lahendusega, ning muudetud lahendused välja ehitada.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p.3.1.2.
3. Kontaktvõrgu mastide toestamine vee- ja drenaažitrasside ehitamiseks
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine asukohta, kuhu olid ehitatud ajutised kontaktvõrgumastid. Vee- ja kanalisatsioonitrasse ei olnud võimalik projektijärgsesse asukohta rajada ilma tööprojekti järgset lahendust muutmata, sest ajutised kontaktvõrgumastid oleks kaotanud stabiilsuse ja muutunud ohtlikuks. Täiendavalt, vee- ja kanalisatsioonitrasse ei olnud lepingu ajagraafiku etapilisusest tulenevalt võimalik rajada pärast ajutiste kontaktvõrgumastide lammutamist.
Eeltoodust tulenevalt koostab töövõtja muudetud projektlahenduse ja täiendavad arvutused, mis muudab ajutiste kontaktvõrgumastide lahendust ja mis võimaldab rajada mastide kõrvale vee- ja kanalisatsioonitrassid, ning teostab ajutiste kontaktvõrgumastide muutmise ehitustööd.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p.3.1.2.
4. Seadmekappide täiendav projekteerimine
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilisele kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud Ülemiste jaamaalale CCS süsteemide seadmekapid. Täiendavalt, tehnilise kirjelduse järgi oli Töövõtja kohustuseks tööprojekti koostamisel lähtuda AS Eesti Raudtee (EVR) poolt esitatavast CCS projektist. CCS tööprojekt tuli esitada RBE poolt töövõtjale hiljemalt septembris 2023. EVR ei ole aga septembri 2024 seisuga RBEle projekti esitanud ning sellest tulenevalt ei ole seda saanud RBE ka töövõtjale esitada. CCS projekti asemel anti töövõtjale sisendina oktoobris 2023 ülesanne lähtuda täielikult Projekti lahendustest ja projekteerida need tööprojekti detailsusse.
Projekteerimisprotsessi käigus (aprillis 2024), kui töövõtja oli juba osaliselt projekti valmis projekteerinud, nõudis raudteetaristu valdaja EVR nelja täiendava seadmekapi projekteerimist ning kõikide seadmekappide suuremaks projekteerimist, et CCS projekti valmimisel ei oleks vajalik juba projekteeritud lahendusi ümber ehitada. Ümberehitamise kulude, mis oleksid hinnanguliselt 5-10 korda suuremad kui ümberprojekteerimise kulud, vältimiseks on mõistlik EVRi nõudmine aktsepteerida.
Eeltoodust tulenevalt koostab töövõtja projektlahenduse, millega projekteerib juurde täiendavad seadmekapid ja muudab kõik seadmekapid projektlahenduses suuremaks.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p. 3.1.2.
5. Pöörmete juhtimise, pöörmete toitekaablite ja rööbasahelate kaablikaitsetorude projekteerimine ja ehitamine
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud Ülemiste jaamaalale CCS süsteemide seadmekapid. Täiendavalt, tehnilise kirjelduse järgi oli Töövõtja kohustuseks tööprojekti koostamisel lähtuda AS Eesti Raudtee (EVR) poolt esitatavast CCS projektist. CCS tööprojekt tuli esitada RBE poolt töövõtjale hiljemalt septembris 2023. EVR ei ole aga septembri 2024 seisuga RBEle projekti esitanud ning sellest tulenevalt ei ole seda saanud RBE ka töövõtjale esitada. CCS projekti asemel anti töövõtjale sisendina ülesanne lähtuda täielikult Projekti lahendustest ja projekteerida need tööprojekti detailsusse.
Projekteerimisprotsessi käigus esitas töövõtja ettepaneku projekteerida ja ehitada pöörmete juhtimise, pöörmete toitekaablite ja rööbasahelate kaablikaitsetorud, mida ei olnud seni projektis projekteeritud, sest puudus CCS projekt, mida EVR polnud esitanud. Töövõtja, olnud just teostanud analoogse jaamaala ehitustööd teises EVR projektis, mis põhineb samuti CCS projektil, tegi ettepaneku enda kogemuse ja pädevuse alusel projekteerida ja kooskõlastada vastavad kaablikaitsetorud, et hiljem vältida nende torude ehitamist juba valmis jaamaalale. Hiljem ehitamine CCS projekti laekumise järgselt tähendaks valminud jaamaala ja valminud raudteede lahtikaevamist, mis on oluliselt kulukam kui täiendav projekteerimine. Töövõtja ettepaneku aktsepteerimine võimaldab ümberehitamise kulusid viia minimaalseks ning võimaldab RBE jaoks teostada ehitustööd rahastusperioodi jooksul.
Eeltoodust tulenevalt projekteerib töövõtja täiendavad kaablikaitsetorud, kooskõlastab projektlahenduse AS Eesti Raudteega ja teostab kaablikaitsetorude ehitustööd.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p. 3.1.2.
6. Perspektiivsete 1435 elektrivarustuse torude ehitus
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud 1520 elektrivarustuse lahenduses ühendus 1435 elektrivarustuse torudega, mis ühendab 1520 elektrivarustuse kaablikanalisatsiooni 1435 elektrivarustuse kaablikanalisatsiooniga. Antud ühendus ei olnud töövõtja lepingu mahus teostamiseks.
Tööde käigus ilmnes, et antud ühendus on mõttekas teostada, et vältida hiljem ühenduskaevu kahjustamist ja kaevu ümbruse lahtikaevamist. Ühenduse rajamisega teostatakse 1435 elektrivarustuse kaablikanalisatsiooni ehitustööd 1520 raudtee alal ja 1435 elektrivarustuse töövõtja ei pea sisenema 1520 raudtee jaamaalale tööde teostamiseks.
Eeltoodust tulenevalt projekteerib töövõtja täiendavad torud ja teostab torude ehitustööd.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p. 3.1.2.
7. Tartu mnt viadukti trasside projekteerimine ja ehitamine hooldusmasinate ligipääsu võimaldamiseks
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud Tartu mnt viadukti peal rajada telekommunikatsiooni ning elektrivarustuse kaablikanalisatsioonid selliselt, et trassid asusid kõige sirgjoonelisemas asukohas.
Lepingu täitmise käigus nõudis taristuvaldaja EVR, et projektlahendust muudetakse, et tagada hooldus- ja päästemasinatele ülesõiduvõimalus Tartu mnt viaduktist ilma, et viaduktil olevaid trasse kahjustataks. Lahenduse muutmine muudab jaamaala ohutumaks ja hooldustööde jaoks optimaalsemaks, sest tagatakse sõidukitele ligipääs ligi 400-meetrisele jaamaala osale.
Eeltoodust tulenevalt projekteerib töövõtja muudetud kaablitrasside lahenduse, mis võimaldaks sõidukitel liikuda üle Tartu mnt viadukti ilma kaablitrasse kahjustamata, ning teostab muudetud lahendusega lisanduvad ehitustööd. Muudatus sisaldab ümberprojekteerimist ja lisanduvate materjalide ning tööde eest tasumist. Kaablikanalisatsioon paigaldatakse esialgses lepingu mahus.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p. 3.1.2.
8. Terminali idatunneli läheduses drenaaži täiendav projekteerimine
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilisele kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud drenaažitrass terminali idatunneli kohale dreenima idatunnelit ületavat raudtee muldkeha.
Projekteerimistööde käigus ilmnes, et terminali projekti oli täiendatud tunneli peale rajatava vibratsioonimatiga, mida varasemates projekti etappides kujutatud ei ole ning sellest tulenevalt ei olnud sellega arvestatud ka Projektis. Vibratsioonimati pealispind asub aga drenaažitrassi kõrgusel ning nõuetekohase drenaaži tagamiseks tuleb tõsta drenaažitrassi kõrgemale ja see antud asukohas ümber projekteerida.
Eeltoodust tulenevalt projekteerib töövõtja drenaažitrassi kõrgemaks, mis tagab nõuetekohase drenaaži vibratsioonimatiga kaetud idatunneli kohal.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p. 3.1.2.
9. Hooldustee kitsamaks muutmine terminali konstruktsioonide läheduses
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud hooldustee rajamine terminali idatunneli väljapääsu trepikoja läheduses.
Projekteerimise lõppfaasis tuvastas RBE, et Projektis on konflikt terminali projektiga, mille järgi on hooldustee terminali idatunneli väljapääsu trepikoja katusekonstruktsioonile liiga lähedal ning hooldustee tuleb antud lõigus kitsamaks muuta. Hooldustee kitsamaks muutmine muudab lahenduse odavamaks.
Eeltoodust tulenevalt projekteerib töövõtja hooldustee kitsamaks, mis võimaldab hooldusteel sõita ilma terminali idatunneli väljapääsu trepikoja katusekonstruktsiooni ohustamata.
Esialgses lahenduses oli ette nähtud hooldustee Projektis näidatud laiuses. Muudatuse kohaselt ehitab töövõtja hooldustee kitsamana, selel tulemusena hooldustee ehitustööde hind väheneb 8 794,50 euro võrra. Hooldustee ümberprojekteerimise maksumus on 2 100 eurot. Seega on nimetatud muudatustöö väärtuseks 8 794,50 + 2 100 = 10 894,50 eurot.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p. 3.1.2.
10. Portaali R3 ümberehitamise asendamine lammutamisega
Töövõtja kohustus vastavalt tehnilisele kirjelduse punktile 3.1.1 lähtuma projektist Reaalprojekt OÜ/Allspark OÜ poolt koostatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine, töö nr P20037, 15.09.2022 (edaspidi Projekt). Projektis toodud lahenduste järgi oli ette nähtud jaamaalal asuva vana portaali R3 riigli lühendamine ja toestava masti lisamine uude asukohta, et uute lahenduste jaoks ehitusmaa vabastada.
Ehitustööde käigus tegi taristuvaldaja EVR ettepaneku lammutada portaal R3 ümberehitamise asemel, sest Projekti valmimise järgselt on EVR otsustanud portaali alla jäävad teed lähiajal lammutada ja portaal ei leia enam kasutust. Kuna lammutamise kulu oleks võrdväärne, siis on mõistlik EVRi ettepanekuga nõustuda.
Eeltoodust tulenevalt lammutab töövõtja portaali R3.
Esialgses lahenduses oli ette nähtud portaali lühendamise lahendus ajutise mastiga, mille maksumus on vastavalt kululoendi ühikhindadele 9 112 eurot, muudatusega portaali lühendamine jääb ära ning selle asemel portaal lammutatakse, mille maksumus on 9 112 eurot. Seega on nimetatud muudatustöö väärtuseks 9 112 + 9 112 = 18 224 eurot.
Täiendada vastavalt eeltoodule Lepingu lisa Tehnilise kirjelduse p. 3.2.4.
Mõju hankelepingu maksumusele:
Käesoleva hankelepingu muudatuse väärtus kokku on 481 450,10 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks.
Käesoleva hankelepingu muudatuse maksumus kokku on 428 005,12 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks.
Käesolev muudatus rahastatakse CEF_I A16 ja CEF_VIII G2.1 vahenditest.
Mõju hankelepingu täitmise tähtajale:
Mõju hankelepinguga koosmõjus CCS projekti tellija poolt üleandmisest tuleneva viivitusega on kirjeldatud täiendavate asjaolude peatükis.
Muudatuse alus vastavalt RHS-le ja põhjendus:
RHS § 123 lg 1 punkti 1 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata hankelepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta ja muudatuste väärtus kokku ei ületa riigihanke rahvusvahelist piirmäära ega 15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest.
Käesoleva muudatuse punktide 1-10 sisuks on väikses osas töö sisu täpsustamine, Lepingu täitmisel selgunud projektlahenduse ebatäpsuste arvestamine ning Lepingu täitmise ilmnenud asjaolude arvestamine, et saavutada Lepinguga kokkulepitud eesmärk. Sellised muudatused ei muuda hankelepingu üldist olemus, Lepingu eesmärk ning Töö koosseis jääb endiseks, s.o Rail Baltica Ülemiste jaamaalal reisiterminali, selle lähiala ja raudtee infrastruktuuri ehitustööde teostamine vastavalt Projektile.
Varasemalt on RHS § 123 lg 1 p 1 alusel sõlmitud lepingu muudatus nr 1 väärtusega 41 074,88 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks ja muudatus 2 väärtusega 60 942,04 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks. Hankelepingu muudatuse nr 1 ja muudatuse nr 2 RHS § 123 lg 1 p 1 alusel tehtavate muudatuste maksumus kokku on 41 074,88 + 60 942,04 = 102 016,92 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks.
Sõlmitud hankelepingu maksumus on 27 207 841,84 EUR, millele lisandub seaduses ettenähtud käibemaks.
Käesoleva hankelepingu muudatuse väärtus kokku on 481 450,10 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks. Hankelepingu muudatuse nr 1, muudatuse nr 2 ja käesoleva muudatuse nr 3 RHS § 123 lg 1 p 1 alusel tehtavate muudatuste maksumus kokku on 41 074,88 + 60 942,04 + 481 450,10 = 583 467,02 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks.
See moodustab 2,14% hankelepingu esialgsest maksumusest.
Hankelepingu maksumus pärast käesoleva muudatuse allkirjastamist on 27 207 841,84 + 41 074,88 + 60 942,04 + 289 800 + 428 005,12 = 28 027 663,88 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks.
Käesolev muudatus rahastatakse CEF_I A16 ja CEF_VIII G2.1 vahenditest.
Vastutav isik:
Silver Suurorg
Eelarves arvestatud:
Jah
Rahastamisallikas:
CEF_I ja CEF_VIII
CEF tegevuse number:
A16 ja G2.1
Lepingumuudatuse sõlmimise eeldatav aeg:
14.10.2024
Juhatuse heakskiit lepingu muutmisele:
Jah
Nõukogu heakskiit lepingu muutmisele:
Jah
Täiendavad asjaolud:
Käesoleva lepingu muudatusega pikendatakse töövõtja jaoks põhitööde (lepingu töölõik 2) kuni 09.06.2025 ja terminali lõunapoolse töömaa üleandmise vahetähtaega (lepingu töölõik 3) kuni 30.06.2025. Muuta vastavalt Tehnilise kirjelduse punkte 2.1. ja 2.2.
Töölõik 2 ja töölõik 3 sisaldavad kindlaksmääratud alal raudtee ja selle allsüsteemide ehitamist (kusjuures töölõik 3 alustamiseks peab olema töölõik 2 lõpetatud toimiva rongiliikluse säilitamise tõttu), st nii töölõik 2 kui töölõik 3 tööde esimene etapp on vastaval alal alusehitise (sh kaablikanalisatsiooni) rajamine. Kõik järgnevad tööd saab teostada pärast alusehitise ehitamist. CCS tööprojektist pidi tulenema töövõtjale sisend kaablikanalisatsiooni projekteerimiseks ja rajamiseks.
Tähtaja pikendamise aluseks on AS Eesti Raudtee (EVR) poolt esitatava CCS tööprojekti hilinemine ja sellest tulenevad täiendavad juhised projekteerimiseks. Tehnilise kirjelduse lisa 6 kohaselt kohustus tellija CCS tööprojekti töövõtjale üle andma septembris 2023.a. CCS tööprojekti pidi EVR esitama RBE-le septembris 2023, kuid seisuga september 2024 ei ole seda esitatud, mistõttu ei ole tellija saanud oma Tehnilise kirjelduse lisast 6 tulenevat kohustust töövõtja ees täita. See omakorda on takistanud töövõtjal projekteerida kaablikanalisatsiooni, kuhu CCS projektis projekteeritavad kaablid paigaldatakse.
Projekteerimise viibimine on omakorda pidurdanud töövõtja jaoks erinevate alusehitise kihtide paigaldamist, sest kaablikanalisatsioon paikneb alusehitises, mis tähendab, et CCS tööprojekti üleandmisega viivitamine on põhjustanud kõigi sellele järgnevate ehitustööde teostamise viibimise (st sisulist kõigi töölõik 2 ja töölõik 3 mahus olevad tööd). Seega alusehitise viibimise tõttu pidid edasi lükkuma ka muud tööd (raudtee pealisehitise, kontaktvõrgu ja teiste muldkeha peal asuvate rajatiste ehitustööd).
4.10.2023 töökoosolekul küsis töövõtja sisendit kaablitrasside projekteerimiseks, kuna CCS projekti ei olnud tellija vastavalt lepingule esitanud. Tellija andis töövõtjale juhise lähtuda põhiprojektis toodud kaablikanalisatsiooni lahendusest.
2.01.2024 teavitas töövõtja tellijat (kiri 051), et on esimese projektiosa, mis sõltub CCS projektist, esitanud. Töövõtja tõi välja puuduvad osad, ilma milleta on projekteerimine olnud raskendatud, hoolimata asjaolust, et tellija ja EVR andsid 4.10.23 lähteülesandeks lähtuda põhiprojektist, sest põhiprojekt pole vajalikus detailsuses.
31.01.2024 – teavitas EVR, et CCS tööprojekt ei valmi enne märtsi lõppu, töövõtja jätkas tööde teostamist lähtudes põhiprojektist.
Märtsis ja aprillis 2024 esitas EVR täiendavad nõuded CCS lahenduse osas, millest töövõtja lähtuma kohustus. Lisanduvateks nõudmisteks olid täiendav torude vajadus ja täiendav seadmekappide hulk ja suuremad seadmekapid, kui olid ette nähtud põhiprojektis. Mõlemad juhised olid erinevad võrreledes varasema lähteülesandega lähtuda põhiprojektist. Täiendavalt tuli projekteerimiskoosolekute käigus EVRiga välja, et põhiprojektis, millest töövõtja pidi lähtuma, ei olnud arvestatud pöörmete juhtimise, pöörmete toite ja rööbasahelate jaoks vajalike kaablitega, sest CCS eelprojektis ei olnud neid kajastatud ning seetõttu ei kajastatud neid ka põhiprojektis, millest töövõtja lähtuma pidi. Juhiste mittejärgimine oleks tähendanud ebasobiva projektlahenduse koostamist ja selle realiseerimist, mistõttu ehitustööd valmimise järgselt oleks pidanud ümberehitamisele minema, et CCS projekti lahendus oleks võimalik kaablikanalisatsiooni ära mahutada.
4.04.2024 toimus tellja ja töövõtja vaheline kohtumine, kus töövõtja andis teada, et EVR poolt laekunud nõudmistel projektile on ajaline ja rahaline mõju.
17.04.2024 ja 25.04.2024 esitas töövõtja kirjalikud teavitused EVR poolt oodatud muudatuste mõjude osas (sh muudatuse 3 lisatööd) ning taaskord tugines asjaolule, et CCS projekt on olnud esitamata 7 kuu jooksul (töövõtja kirjad kirjad nr 077 ja 081).
21.05.2024.a esitas töövõtja nõudeteatised ja lisatöö hinnapakkumised (kiri 100-2305), kus nõutakse vastavalt 60 ja 30 päeva tööde teostamiseks lisaaega.
Tellija andis 24.05.2024 juhise töövõtjale, kuidas töödega edasi minna. Täiendavateks projekteerimstöödeks kulus töövõtjal 1 kuu.
CCS tööprojekti ei ole tellija (EVRi tegevuse tõttu) siiani esitanud. EVR-lt tulnud täiendavate juhiste tõttu osutusid vajalikuks alltoodud lisatööd:
- seadmekappide täiendav projekteerimine ja paigaldamine,
- pöörmete juhtimise, pöörmete toitekaablite ja rööbasahelate kaablikaitsetorude projekteerimine ja ehitamine.
Pärast eeltoodud muudatus/lisatöid on võimalik teostada ülejäänud töölõik 2 ja töölõik 3 mahtu kuuluvad tööd.
Seega perioodil märts-mai lõpp 2024 projekteerimistööd sisuliselt seisid. Töövõtja oleks saanud alustada täitetööde ja kaablikanalisatasiooni ehitustöödega aprillis 2024 ja sellisel juhul oleks olnud võimalik tööd lepingus toodud tähtaja jooksul (kuni 31.12.2024) teostada, kuid CCS sisendi puudumise/muutumise tõttu sai töövõtja nimetatud töödega alustada juuni lõpus 2024. Ehk märts 2024-mai lõpp 2024 tööd seisid tellija tõttu (3 kuud).
Pärast tellija viivituse lõppemist ja juhise andmist töövõtjale (24.05.2024) ümberprojekteerimisega seotud ehitustööde tegemise ajakulu on 30 päeva, kuid arvestada tuleb ümberprojekteerimise ja sellega seotud ehitustööde teostamine on ülejäänud töölõikude 2 ja 3 osas eeltööks, ehk töövõtja ei saa töölõik 2 ja töölõik 3 osas muid töid teostada, kui seadmekapid ei ole projekteeritud ja rajatud ning pöörmetega seotud tööd tehtud.
EVR-lt tulnud sisendi tõttu lahenduse ümberprojekteerimine põhjustas terminali alal ehitustööde (alumised täitekihid, raudtee ehitamine) nihkumise perioodi, mil ilmastikuolude tõttu kõnealuseid töid (st CCS tööprojektiga seotud töid ega sellele järgmisi töid) ei olnud võimalik teostada. Vastavalt tellija 24.05.2024.a saadud sisendile valmisid projekteerimistööd järk-järgult ning töövõtjal oli võimalik vastavalt projekteerimistööde valmimisele etapiti edasi minna ehitustööde teostamisega alates juuni lõpust 2024. Ilmastikuolude tõttu ei ole võimalik teostada kaablikanalisatiooni rajamisele järgnevaid pinnase- ja raudteetöid alates detsembrist 2024 ja töödega saab jätkata aprillist 2025.
Tööd jäid tellija tõttu seisma märtsis 2024, töövõtjal oli märtsis 2024 töölõik 2 lõpuni aega ca 8 kuud (märts-novembri lõpp). Vastavalt tellijalt 24.05.2024 saadud sisendile tehtud projektile oli võimalik ehitustööde teostamisega alustada juulis 2024, töid saab ilmastikuoludest tulenevalt teostada kuni detsembrini ning siis uuesti alates aprillist. Selline sessoonsus on tuletatav ka Tehnilise kirjelduse punktis 2.2 toodud Tellija ajakavast.
Põhjendatud on töölõik 2 tähtaega muuta sätestades uueks töö teostamise tähtajaks 9.06.2025. See tähendab, et kui enne tööde peatumist tellija sisendi puudumise tõttu (märts 2024) oli töövõtjal töölõik 2 teostamiseks periood märts-november (alates detsembrist töid teostada ei saa), siis tulenevalt asjaolust, et nüüd jääb pärast projekteerimistööde valmimist töö teostamise perioodi terve talveperiood (detsember-märts), on selline töölõik 2 tähtaja muudatus põhjendatud – sisuliselt on töövõtjal töö teostamiseks aega 6 kuud ja 9 päeva (5 kuud (juuli-november)+1 (aprill)).
Töölõik 3 töid on võimalik teostada pärast töölõik 2 teostamist. Selline töölõikude järjestus on sätestatud selleks, et tagatud oleks pidevalt toimiv rongiliiklus.
Tehnilise kirjelduse p 2.1 ja 2.2 kohaselt on töölõik 3 teostamiseks aega 21 päeva. Seega on põhjedatud määrata uueks töölõik 3 teostamise tähtajaks 30.06.2025 (s.o 21 päeva alates 10.06.2025 ehk töölõik 2 lõpetamisest).
Vahetähtaegade muudatuse on tinginud asjaolu, mis kuulub tellija riski hulka (CCS projekti üleandmisega viivitamine, sellest tulenev lisatööde teostamise vajadus) ning vajadus teostada ehitustööd sobivates ilmastikutingimustes. Sellises olukorras hankelepingu lõpetamine ja uue hanke korraldamine oleks otstarbetu, olulisem on, et ehitustööd saaks teostatud kvaliteetselt (st mh selleks ettenähtud ilmastikuoludel), mitte tingimata sellisel ajal, kui lepingus määratud vahetähtajad.
Töö teostamise lõpptähtaeg on tehnilise kirjelduse p 2.1 kohaselt 1.10.2026.a, see käesoleva muudatuse kohaselt ei muutu.
VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. CCS tööprojekti üleandmisega hilinemine on sündmus, mille riisikot kannab tellija, mis tähendab, et sellega seotud töö teostamise hilinemisele ei või tellija tugineda.
RHS § 123 lg 1 punkti 2 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta, kui lepingu muutmise tulemusel ei muudeta hankelepingu üldist olemust ning muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused olid riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud.
Lepingu punkti 8.5. kohaselt on töövõtjal vastavalt alapunktile 20.2 [Maksenõuded ja/või AP] õigus pikendada täitmisaega, kui ja sellises ulatuses, kui alapunkti 10.1 [Tööde ja osade vastuvõtmine] järgne tööde lõpetamine hilineb mis tahes järgmisel põhjusel:
(a) niivõrd, kuivõrd see on muudatuses selgesõnaliselt kokku lepitud (v.a. ei ole vaja järgida alapunkti 20.2 [Maksetaotlused ja/või ajapikendus]). Kahtluste vältimiseks tuleb iga ajapikendus ja/või lisamakse konkreetselt kokku leppida vastava muudatuse dokumentatsioonis; kui sellist kokkulepet muudatuses ei ole, ei saa muudatuse alusel ajapikendust nõuda;
(c) erakordselt ebasoodsad kliimatingimused, mis käesolevate tingimuste tähenduses tähendavad objektil valitsevaid ebasoodsaid kliimatingimusi, mis on ettenägematud, arvestades andmeid, mille tööandja on töövõtjale enne lähtekuupäeva kättesaadavaks teinud, ja/või riigis avaldatud kliimaandmeid;
(e) tööandja, tööandja personali või tööandja teiste töövõtjate põhjustatud viivitused, takistused või ennetused (tingimusel, et töövõtja on järginud alapunkti 4.6 [Koostöö] viimases lõigus kirjeldatud korda ja inseneril ei õnnestunud tagada kaasatud poolte mõistlikku koostööd). Töövõtjal on käesoleva punkti e alusel õigus esitada pretensioon tingimusel, et töövõtja on vastavast sündmusest ja sellega kaasnenud viivitusest tööandjale ja insenerile kirjalikult teatanud hiljemalt 7 päeva jooksul pärast vastavat sündmust.
Tähtaja muutmise osas on täidetud RHS § 123 lg 1 p 2 ja Lepingu punktis 8.5.e toodud eeldused. Lepingu punkti 8.5.e tuleb mõista nii, et tellijast tuleneva viivituse tõttu pikendatakse täitmise tähtaega viivituse kestuse/mõju ulatuse võrra (ja selliselt praeguses muudatuses tähtaega muudetakse), ning seega vastab viidatud tingimus RHS § 123 lg 1 p 2 eeldustele1. Vahetähtaegade muutmisega ei muudeta hankelepingu üldist olemust, kuivõrd töö sisu ei muutu. Samuti ei muutu ka lepinguliste kohustuste vahekord – töövõtjal tuli jätkuvalt teha samu lepingus ette nähtud töid ja lepingu maksumust ei muudeta; muutuvad vaid kaks vahetähtaega. Kuigi töövõtja ei ole esitanud Lepingu punktis 8.5 e nimetatud kirjalikku teadet 7 päeva jooksul alates viivitusest teadasaamisest, ei oleks sellele tuginemine ja tähtaegade muutamata jätmine tellija hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega. Tellija ja töövõtja on olnud pidevalt suhtluses ja teabevahetuses seoses CCS tööprojekti hilinemise ja sellega seotud täiendavate juhistega tellija/EVRi poolt.
Tegemist on tellijast tuleneva viivitusega, tähtaegade edasilükkumine tellija viivituse tõttu ja viivituse kestuse/mõju ulatuse võrra, on punkti 8.5 e ja RHS § 123 lg 1 p 2 mõttes lubatav muudatus.
CCS projekti esitamisest ja lisatööde teostamisest tulenevat vahetähtaegade muutmist ei saa pidada töövõtjale kasulikuks või talle konkurentsieelist pakkuvaks, samas olukorras oleks olnud ka iga muu edukaks osutunud pakkuja. Lisaks toob see kaasa olukorra, kus töölõik 2 tuleb sisuliselt teostada kahes osas (kuna nüüd jääb töö teostamise vahele talveperiood). Samuti põhjustab vahetähtaegade muutmine selle, et töövõtja ssaab nimetatud tööde eest tasu hiljem.
Kooskõlastatud:
Hankeüksuse juht
Liisi Heiskonen /allkirjastatud digitaalselt/
Vastutav isik
Silver Suurorg /allkirjastatud digitaalselt/
Finantskontrolör
Kärt Peetrimäe /allkirjastatud digitaalselt/
Jurist
Kaidi Sulg /allkirjastatud digitaalselt/
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
LIISI HEISKONEN
PNOEE-48108074916
2024-11-14 11:20:42
SILVER SUURORG
PNOEE-39711240276
2024-11-14 11:27:52
KÄRT PEETRIMÄE
PNOEE-48709244211
2024-11-14 11:56:58
HANKELEPINGU MUUTMISE OTSUSE ETTEPANEK
Lepingu nr ja sõlmimise kuupäev: 2023-K023, 30.03.2023
Töövõtja nimi ja registrikood: GRK Eesti AS (12579850) ja GRK Suomi Oy (2810844-3)
Lepingu nimetus: Rail Baltica Ülemiste jaamaala raudteeinfrastruktuuri ehitustööd
Riigihanke viitenumber/RBE hankenumber: 254784 / 2022H077
Projekt: A.003 Ülemiste raudteeinfrastuktuur
Lisakood: A.003.20.1
Muudatuse sisu:
1. Täiendava reostuse utiliseerimine (maksumus 2 839 999,78 € + km)
Muudatuse põhjendus:
1. Täiendava reostuse utiliseerimine
Projekteerimisfaasis teostati Ülemiste jaamaalal Ülemiste raudtee rekonstrueerimise KMH eelhinnang. Selle raames, arvestades piirkonna tundlikkust reostuse osas, ajaloolisi tegevusi raudteevagunite sorteerimisel ja tugiteenuste osutamisel ning varasemaid reostusuuringuid projekteeritava ala vahetus läheduses, tellis RBE täiendava ehitusgeoloogilise, hüdrogeoloogilise ja reostusuuringu. Uuringu välitöö tehti objektil augustis ja septembris 2020. aastal. Uuringu koostamiseks puuriti objektile kokku 40 puurauku. Uuring võttis pinnase seisundi kokku järgnevalt:
„Projekteeritava ala ja selle lähedalasuvatel territooriumitel tehtud reostusuuringute tulemused näitasid, et piirkonnas on pinnase ja pinnasevee (põhjavee) keskkonnaseisund inimtegevuse tulemusel mõjutatud ning esineb (või on esinenud) erineval määral peamiselt naftasaaduste ja raskmetallide sisaldust. Teatud piirkondades on tuvastatud ohtlike ainete olemasolu pinnases, aga jäädes alla tööstusmaale seatud piirarvude, siis ei loeta pinnast saastunuks. Seega uuritud ala pinnase ja pinnasevee seisund ei ole küll valdavalt hea, kuid ei ole ka laialdaselt saastunud ning mõningast saasteainete sisaldust esineb lokaalselt. Tulemuste põhjal pinnase saneerimisvajadust ei ole.“
Uuringu tulemusel arvestas RBE ehitushanke koostamisel lokaalse reostuse hulgaga mõningates kohtades ning määras hinnanguliselt reostunud pinnase utiliseerimise mahuks 100 m3.
Ehitustööde käigus on ilmnenud väljakaevetööde käigus, et kaeve hulgas sisaldub väga suur hulk reostunud pinnast (septembri 2024 seisuga 6868,53 m3), mis takistab töövõtja progressi ja suurendab oluliselt reostunud pinnase utiliseerimise mahtu. Hanke koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha, et väljakaeves nii suur hulk reostunud pinnast sisaldub ning seetõttu on tegu väga suures ulatuses lisanduva mahuga (ligi 70 korda rohkem lepingu mahust), mis ei olnud algselt riigihanke alusdokumentidega ette nähtud.
Eeltoodust tulenevalt teostab töövõtja täiendava reostunud pinnase väljakaeve ja nõuetekohase utiliseerimise.
Mõju hankelepingu maksumusele:
Käesoleva hankelepingu muudatuse väärtus kokku on 2 839 999,78 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks.
Käesolev muudatus rahastatakse CEF_I A16 vahenditest.
Mõju hankelepingu täitmise tähtajale:
Mõju hankelepinguga lõpptähtajale puudub.
Muudatuse alus vastavalt RHS-le ja põhjendus:
Töövõtja kohustus Töö teostamisel lähtuma Projektist. Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimise käigus teostati Ülemiste raudtee rekonstrueerimise KMH eelhinnang, Hendrikson&Ko töö nr 20003545. Selle raames, arvestades piirkonna tundlikkust reostuse osas, ajaloolisi tegevusi raudteevagunite sorteerimisel ja tugiteenuste osutamisel ning varasemaid reostusuuringuid projekteeritava ala vahetus läheduses, tellis RBE täiendava ehitusgeoloogilise uuringu, hüdrogeoloogilise uuringu ja reostusuuringu (töö nr GL20023).
Ehitus- ja hüdrogeoloogilised uuringud teostatati projekteerimiseks vajalikus mahus juhindudes standardist EVS-EN 1997-2:2007 ning majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusest nr 32 “Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded”. Uuringu koostamiseks puuriti objektile käigus 40 puurauku ja tehti 24 löökpenetratsioonikatset. Lisaks lähtuti uuringuala pinnasetingimuste analüüsimisel uuringualale tehtud varasemate ehitusgeoloogiliste uuringute puuraukudest (kokku 59 puurauku).
Uuringu tulemused võttis hinnangu koostaja kokku järgnevalt:
„Projekteeritava ala ja selle lähedalasuvatel territooriumitel tehtud reostusuuringute tulemused näitasid, et piirkonnas on pinnase ja pinnasevee (põhjavee) keskkonnaseisund inimtegevuse tulemusel mõjutatud ning esineb (või on esinenud) erineval määral peamiselt naftasaaduste ja raskmetallide sisaldust. Teatud piirkondades on tuvastatud ohtlike ainete olemasolu pinnases, aga jäädes alla tööstusmaale seatud piirarvude, siis ei loeta pinnast saastunuks. Seega uuritud ala pinnase ja pinnasevee seisund ei ole küll valdavalt hea, kuid ei ole ka laialdaselt saastunud ning mõningast saasteainete sisaldust esineb lokaalselt. Tulemuste põhjal pinnase saneerimisvajadust ei ole.“
Väljakaevetööde jooksul välja tulnud reostunud pinnase hulk oli suur (6868,53 sept 2024 seisuga) ning see mõjutab selgelt Töövõtja töö teostamise meetodeid (potentsiaalsest reostuskoldest tuleb võtta proovid, reostuskollet tuleb vältida ja see muust ehitusalast eraldada, kaevega paralleelselt peavad samal ehitusfrondil tööd teostama teised sõidukid, utiliseerimiseks tuleb tagada õigeaegne spetsiaalne transport) ning ajakulu (iga reostuskolde avastamine tekitab seisaku proovitulemuste saabumiseni, reostuse äraviimiseks tuleb organiseerida spetsiaalne transport, teiste tööde edenemiskiirus on reostusega seonduvate piirangute tõttu piiratud).
Uuringute teostamisel puuraugud ja uuringukohad sattusid täpselt aladele, kust reostust hiljem ei leitud. Uuringute tegemisel puuraukude sammu vähendamisel (ehk sageduse suurendamisel) oleks aga uuringute maksumus muutunud ebamõistlikult suuremaks (sõltuvalt valitud suuremast sagedusest kuni 100 000-200 000 eurot suuremaks), mis ei oleks olnud mingi viisil põhjendatud, võttes arvesse, et eelhinnangu järgi pinnast ei loetud saastunuks. Hiljem avastati ka, et suur osa reostunud pinnasest oli uuringu hetkel toimivate raudteede all ning uuringute teostamine toimivate raudteede alt ei olnud põhjendatud. Uuringud teostati kehtivate nõuete kohaselt.
Riigihankedirektiivi 2014/24/EL preambula punkti 109 kohaselt mõistetakse ettenägematu asjaolu all asjaolusid, mida avaliku sektori hankija ei saanud hoolimata esialgse lepingu sõlmimisele eelnenud põhjalikus ettevalmistustöös ette näha, kusjuures arvesse tuleb võtta olemasolevaid vahendeid, konkreetse projekti olemus ja omadusi ning vastava valdkonna head tava.
Hankija poolt läbiviidud eeltöö on eelpool kirjeldatud, kõik tavapärast ning õigusaktide ja standardite kohaselt ettenähtud uurimistööd teostati. Nagu eelpool kirjeldatud, siis Hankija arvestas piirkonna tundlikkust reostuse osas, ajaloolisi tegevusi raudteevagunite sorteerimisel ja tugiteenuste osutamisel ning varasemaid reostusuuringuid projekteeritava ala vahetus läheduses ja tellis täiendava reostusuuringu. Hankijal ei olnud uuringu tulemuste järgselt alust tellida selle uuringu järgselt täiendavaid uuringuid.
Hankija peab tagama tasakaalu hanke ettevalmistamisele tehtavate kulutuste ja hangitavate ehitustööde maksumuse vahel. Seega on Tellija hanke ettevalmistamisel (projekteerimisel) hoolsuskohustust nõuetekohaselt täitnud.
Riigihangete seaduse § 123 lg 1 punkti 4 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest.
Käesoleva muudatusega ei muudeta lepingu olemust, kuivõrd lepingu esemeks oleva töö olemus ei muutu – hankelepingu esemeks jääb Rail Baltica Ülemiste jaamaalal reisiterminali, selle lähiala ja raudtee infrastruktuuri ehitustööde teostamine. Muudatuse tulemusena teostab Töövõtja väljakaevest täiendava suuremahulise reostunud pinnase utiliseerimise. Üldise olemuse muutmine tähistab hankelepingu kõige põhimõttelisemaid muudatusi, nagu lepingu eseme muutmine või hankelepingu liigi muutmine (nt teenuselepingu muutmise kontsessiooniks).1 Üldise olemuse muutmise all tuleks mõista midagi enamat kui teatud eeltööde osas (reostunud pinnase utiliseerimise) lisatööde teostamist, et ülejäänud töö oleks võimalik nõuetekohaselt (sh vastavalt Projektile) teostada. Samuti ei põhjusta Lepingu olemuse muutmist käesolev muudatus koosmõjus varasemalt teostatud muudatustega, kuivõrd varasemad muudatused on seotud eelkõige Lepingu täitmisel ilmnenud Projekti ebatäpsuste ja ilmnenud asjaoludega arvestamisega eesmärgiga tagada Lepingu nõuetekohane täitmine.
Väljakaevest leitud täiendava suuremahulise reostunud pinnase utiliseerimise maht on septembri 2024 seisuga 6868,53 m3. Täiendava reostuse utiliseerimise ühikhinna osas jõudsid Hankija ja Töövõtja vastavalt lepingu p 12.4 ja 13.3 kokkuleppele ühikhinnas 413,48 €, mis on ligi 70% vähem kui kululoendis esitatud ühikhind. Seega on lisatöö maksumus 2 839 999,78 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks. See moodustab 10,44% hankelepingu esialgsest maksumusest.
Sõlmitud hankelepingu esialgne maksumus oli 27 207 841,84 EUR, millele lisandub seaduses ettenähtud käibemaks. Hankelepingu maksumus pärast käesoleva muudatuse allkirjastamist on 27 207 841,84 + 41 074,88 + 60 942,04 + 289 800 + 428 005,12 + 2 839 999,78 = 30 867 663,66 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks.
Käesolev muudatus rahastatakse CEF_I A16 vahenditest.
Vastutav isik:
Silver Suurorg
Eelarves arvestatud:
Jah
Rahastamisallikas:
CEF_I
CEF tegevuse number:
A16
Lepingumuudatuse sõlmimise eeldatav aeg:
14.10.2024
Juhatuse heakskiit lepingu muutmisele:
Jah
Nõukogu heakskiit lepingu muutmisele:
Jah
Täiendavad asjaolud:
Lisa 1 Reostunud pinnase ühikhinna kokkuleppe analüüs
Lisa 2 Reostunud pinnase skeem
Kooskõlastatud:
Hankeüksuse juht
Liisi Heiskonen /allkirjastatud digitaalselt/
Vastutav isik
Silver Suurorg /allkirjastatud digitaalselt/
Finantskontrolör
Kärt Peetrimäe /allkirjastatud digitaalselt/
Jurist
Kaidi Sulg /allkirjastatud digitaalselt/
Lepingu nr ja sõlmimise kuupäev: 2023-K023, 30.03.2023
Töövõtja nimi ja registrikood: GRK Eesti AS (12579850) ja GRK Suomi Oy (2810844-3)
Lepingu nimetus: Rail Baltica Ülemiste jaamaala raudteeinfrastruktuuri ehitustööd
Riigihanke viitenumber/RBE hankenumber: 254784 / 2022H077
Projekt: A.003 Ülemiste raudteeinfrastuktuur
Lisakood: A.003.20.1
Muudatuse sisu:
1. Täiendava reostuse utiliseerimine (maksumus 2 839 999,78 € + km)
Muudatuse põhjendus:
1. Täiendava reostuse utiliseerimine
Projekteerimisfaasis teostati Ülemiste jaamaalal Ülemiste raudtee rekonstrueerimise KMH eelhinnang. Selle raames, arvestades piirkonna tundlikkust reostuse osas, ajaloolisi tegevusi raudteevagunite sorteerimisel ja tugiteenuste osutamisel ning varasemaid reostusuuringuid projekteeritava ala vahetus läheduses, tellis RBE täiendava ehitusgeoloogilise, hüdrogeoloogilise ja reostusuuringu. Uuringu välitöö tehti objektil augustis ja septembris 2020. aastal. Uuringu koostamiseks puuriti objektile kokku 40 puurauku. Uuring võttis pinnase seisundi kokku järgnevalt:
„Projekteeritava ala ja selle lähedalasuvatel territooriumitel tehtud reostusuuringute tulemused näitasid, et piirkonnas on pinnase ja pinnasevee (põhjavee) keskkonnaseisund inimtegevuse tulemusel mõjutatud ning esineb (või on esinenud) erineval määral peamiselt naftasaaduste ja raskmetallide sisaldust. Teatud piirkondades on tuvastatud ohtlike ainete olemasolu pinnases, aga jäädes alla tööstusmaale seatud piirarvude, siis ei loeta pinnast saastunuks. Seega uuritud ala pinnase ja pinnasevee seisund ei ole küll valdavalt hea, kuid ei ole ka laialdaselt saastunud ning mõningast saasteainete sisaldust esineb lokaalselt. Tulemuste põhjal pinnase saneerimisvajadust ei ole.“
Uuringu tulemusel arvestas RBE ehitushanke koostamisel lokaalse reostuse hulgaga mõningates kohtades ning määras hinnanguliselt reostunud pinnase utiliseerimise mahuks 100 m3.
Ehitustööde käigus on ilmnenud väljakaevetööde käigus, et kaeve hulgas sisaldub väga suur hulk reostunud pinnast (septembri 2024 seisuga 6868,53 m3), mis takistab töövõtja progressi ja suurendab oluliselt reostunud pinnase utiliseerimise mahtu. Hanke koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha, et väljakaeves nii suur hulk reostunud pinnast sisaldub ning seetõttu on tegu väga suures ulatuses lisanduva mahuga (ligi 70 korda rohkem lepingu mahust), mis ei olnud algselt riigihanke alusdokumentidega ette nähtud.
Eeltoodust tulenevalt teostab töövõtja täiendava reostunud pinnase väljakaeve ja nõuetekohase utiliseerimise.
Mõju hankelepingu maksumusele:
Käesoleva hankelepingu muudatuse väärtus kokku on 2 839 999,78 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks.
Käesolev muudatus rahastatakse CEF_I A16 vahenditest.
Mõju hankelepingu täitmise tähtajale:
Mõju hankelepinguga lõpptähtajale puudub.
Muudatuse alus vastavalt RHS-le ja põhjendus:
Töövõtja kohustus Töö teostamisel lähtuma Projektist. Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimise käigus teostati Ülemiste raudtee rekonstrueerimise KMH eelhinnang, Hendrikson&Ko töö nr 20003545. Selle raames, arvestades piirkonna tundlikkust reostuse osas, ajaloolisi tegevusi raudteevagunite sorteerimisel ja tugiteenuste osutamisel ning varasemaid reostusuuringuid projekteeritava ala vahetus läheduses, tellis RBE täiendava ehitusgeoloogilise uuringu, hüdrogeoloogilise uuringu ja reostusuuringu (töö nr GL20023).
Ehitus- ja hüdrogeoloogilised uuringud teostatati projekteerimiseks vajalikus mahus juhindudes standardist EVS-EN 1997-2:2007 ning majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusest nr 32 “Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded”. Uuringu koostamiseks puuriti objektile käigus 40 puurauku ja tehti 24 löökpenetratsioonikatset. Lisaks lähtuti uuringuala pinnasetingimuste analüüsimisel uuringualale tehtud varasemate ehitusgeoloogiliste uuringute puuraukudest (kokku 59 puurauku).
Uuringu tulemused võttis hinnangu koostaja kokku järgnevalt:
„Projekteeritava ala ja selle lähedalasuvatel territooriumitel tehtud reostusuuringute tulemused näitasid, et piirkonnas on pinnase ja pinnasevee (põhjavee) keskkonnaseisund inimtegevuse tulemusel mõjutatud ning esineb (või on esinenud) erineval määral peamiselt naftasaaduste ja raskmetallide sisaldust. Teatud piirkondades on tuvastatud ohtlike ainete olemasolu pinnases, aga jäädes alla tööstusmaale seatud piirarvude, siis ei loeta pinnast saastunuks. Seega uuritud ala pinnase ja pinnasevee seisund ei ole küll valdavalt hea, kuid ei ole ka laialdaselt saastunud ning mõningast saasteainete sisaldust esineb lokaalselt. Tulemuste põhjal pinnase saneerimisvajadust ei ole.“
Väljakaevetööde jooksul välja tulnud reostunud pinnase hulk oli suur (6868,53 sept 2024 seisuga) ning see mõjutab selgelt Töövõtja töö teostamise meetodeid (potentsiaalsest reostuskoldest tuleb võtta proovid, reostuskollet tuleb vältida ja see muust ehitusalast eraldada, kaevega paralleelselt peavad samal ehitusfrondil tööd teostama teised sõidukid, utiliseerimiseks tuleb tagada õigeaegne spetsiaalne transport) ning ajakulu (iga reostuskolde avastamine tekitab seisaku proovitulemuste saabumiseni, reostuse äraviimiseks tuleb organiseerida spetsiaalne transport, teiste tööde edenemiskiirus on reostusega seonduvate piirangute tõttu piiratud).
Uuringute teostamisel puuraugud ja uuringukohad sattusid täpselt aladele, kust reostust hiljem ei leitud. Uuringute tegemisel puuraukude sammu vähendamisel (ehk sageduse suurendamisel) oleks aga uuringute maksumus muutunud ebamõistlikult suuremaks (sõltuvalt valitud suuremast sagedusest kuni 100 000-200 000 eurot suuremaks), mis ei oleks olnud mingi viisil põhjendatud, võttes arvesse, et eelhinnangu järgi pinnast ei loetud saastunuks. Hiljem avastati ka, et suur osa reostunud pinnasest oli uuringu hetkel toimivate raudteede all ning uuringute teostamine toimivate raudteede alt ei olnud põhjendatud. Uuringud teostati kehtivate nõuete kohaselt.
Riigihankedirektiivi 2014/24/EL preambula punkti 109 kohaselt mõistetakse ettenägematu asjaolu all asjaolusid, mida avaliku sektori hankija ei saanud hoolimata esialgse lepingu sõlmimisele eelnenud põhjalikus ettevalmistustöös ette näha, kusjuures arvesse tuleb võtta olemasolevaid vahendeid, konkreetse projekti olemus ja omadusi ning vastava valdkonna head tava.
Hankija poolt läbiviidud eeltöö on eelpool kirjeldatud, kõik tavapärast ning õigusaktide ja standardite kohaselt ettenähtud uurimistööd teostati. Nagu eelpool kirjeldatud, siis Hankija arvestas piirkonna tundlikkust reostuse osas, ajaloolisi tegevusi raudteevagunite sorteerimisel ja tugiteenuste osutamisel ning varasemaid reostusuuringuid projekteeritava ala vahetus läheduses ja tellis täiendava reostusuuringu. Hankijal ei olnud uuringu tulemuste järgselt alust tellida selle uuringu järgselt täiendavaid uuringuid.
Hankija peab tagama tasakaalu hanke ettevalmistamisele tehtavate kulutuste ja hangitavate ehitustööde maksumuse vahel. Seega on Tellija hanke ettevalmistamisel (projekteerimisel) hoolsuskohustust nõuetekohaselt täitnud.
Riigihangete seaduse § 123 lg 1 punkti 4 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest.
Käesoleva muudatusega ei muudeta lepingu olemust, kuivõrd lepingu esemeks oleva töö olemus ei muutu – hankelepingu esemeks jääb Rail Baltica Ülemiste jaamaalal reisiterminali, selle lähiala ja raudtee infrastruktuuri ehitustööde teostamine. Muudatuse tulemusena teostab Töövõtja väljakaevest täiendava suuremahulise reostunud pinnase utiliseerimise. Üldise olemuse muutmine tähistab hankelepingu kõige põhimõttelisemaid muudatusi, nagu lepingu eseme muutmine või hankelepingu liigi muutmine (nt teenuselepingu muutmise kontsessiooniks).1 Üldise olemuse muutmise all tuleks mõista midagi enamat kui teatud eeltööde osas (reostunud pinnase utiliseerimise) lisatööde teostamist, et ülejäänud töö oleks võimalik nõuetekohaselt (sh vastavalt Projektile) teostada. Samuti ei põhjusta Lepingu olemuse muutmist käesolev muudatus koosmõjus varasemalt teostatud muudatustega, kuivõrd varasemad muudatused on seotud eelkõige Lepingu täitmisel ilmnenud Projekti ebatäpsuste ja ilmnenud asjaoludega arvestamisega eesmärgiga tagada Lepingu nõuetekohane täitmine.
Väljakaevest leitud täiendava suuremahulise reostunud pinnase utiliseerimise maht on septembri 2024 seisuga 6868,53 m3. Täiendava reostuse utiliseerimise ühikhinna osas jõudsid Hankija ja Töövõtja vastavalt lepingu p 12.4 ja 13.3 kokkuleppele ühikhinnas 413,48 €, mis on ligi 70% vähem kui kululoendis esitatud ühikhind. Seega on lisatöö maksumus 2 839 999,78 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks. See moodustab 10,44% hankelepingu esialgsest maksumusest.
Sõlmitud hankelepingu esialgne maksumus oli 27 207 841,84 EUR, millele lisandub seaduses ettenähtud käibemaks. Hankelepingu maksumus pärast käesoleva muudatuse allkirjastamist on 27 207 841,84 + 41 074,88 + 60 942,04 + 289 800 + 428 005,12 + 2 839 999,78 = 30 867 663,66 eurot, millele lisandub seadusest tulenev käibemaks.
Käesolev muudatus rahastatakse CEF_I A16 vahenditest.
Vastutav isik:
Silver Suurorg
Eelarves arvestatud:
Jah
Rahastamisallikas:
CEF_I
CEF tegevuse number:
A16
Lepingumuudatuse sõlmimise eeldatav aeg:
14.10.2024
Juhatuse heakskiit lepingu muutmisele:
Jah
Nõukogu heakskiit lepingu muutmisele:
Jah
Täiendavad asjaolud:
Lisa 1 Reostunud pinnase ühikhinna kokkuleppe analüüs
Lisa 2 Reostunud pinnase skeem
Kooskõlastatud:
Hankeüksuse juht
Liisi Heiskonen /allkirjastatud digitaalselt/
Vastutav isik
Silver Suurorg /allkirjastatud digitaalselt/
Finantskontrolör
Kärt Peetrimäe /allkirjastatud digitaalselt/
Jurist
Kaidi Sulg /allkirjastatud digitaalselt/
ILMNENUD TÄIENDAVA REOSTUSE LIKVIDEERIMISE HINNA ANALÜÜS
Lepingu nr ja sõlmimise kuupäev: 2023-K023, 30.03.2023
Töövõtja nimi ja registrikood: GRK Eesti AS (12579850) ja GRK Suomi Oy (2810844-3) (edaspidi GRK)
Lepingu nimetus: Rail Baltica Ülemiste jaamaala raudteeinfrastruktuuri ehitustööd
Riigihanke viitenumber/RBE hankenumber: 254784 / 2022H077
Projekt: A.003 Ülemiste raudteeinfrastruktuur
Teema
Töö teostamise käigus ilmnenud reostunud pinnase likvideerimise hinna kokkuleppe sõlmimine Rail Baltica Ülemiste jaamaala raudteeinfrastruktuuri ehitustööde töövõtjaga GRK Eesti AS (12579850) ja GRK Suomi Oy (2810844-3)
Kokkuleppe sõlmimise põhjus
Projekteerimisfaasis teostati Ülemiste jaamaalal Ülemiste raudtee rekonstrueerimise KMH eelhinnang. Selle raames, arvestades piirkonna tundlikkust reostuse osas, ajaloolisi tegevusi raudteevagunite sorteerimisel ja tugiteenuste osutamisel ning varasemaid reostusuuringuid projekteeritava ala vahetus läheduses, tellis RBE täiendava ehitusgeoloogilise, hüdrogeoloogilise ja reostusuuringu. Uuring võttis pinnase seisundi kokku järgnevalt:
„Projekteeritava ala ja selle lähedalasuvatel territooriumitel tehtud reostusuuringute tulemused näitasid, et piirkonnas on pinnase ja pinnasevee (põhjavee) keskkonnaseisund inimtegevuse tulemusel mõjutatud ning esineb (või on esinenud) erineval määral peamiselt naftasaaduste ja raskmetallide sisaldust. Teatud piirkondades on tuvastatud ohtlike ainete olemasolu pinnases, aga jäädes alla tööstusmaale seatud piirarvude, siis ei loeta pinnast saastunuks. Seega uuritud ala pinnase ja pinnasevee seisund ei ole küll valdavalt hea, kuid ei ole ka laialdaselt saastunud ning mõningast saasteainete sisaldust esineb lokaalselt. Tulemuste põhjal pinnase saneerimisvajadust ei ole.“
Uuringu tulemusel arvestas RBE ehitushanke koostamisel lokaalse reostuse hulgaga mõningates kohtades ning määras hinnanguliselt reostunud pinnase utiliseerimise mahuks 100 m3.
Ehitustööde käigus teostatud väljakaevetööde käigus on ilmnenud, et kaeve hulgas sisaldub väga suur hulk reostunud pinnast (septembri 2024 seisuga 6868,53 m3), mis aeglustab töövõtjal töö teostamise progressi ja suurendab oluliselt reostunud pinnase utiliseerimise mahtu. Hanke koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha, et väljakaeves nii suur hulk reostunud pinnast sisaldub ning seetõttu on tegu väga suures ulatuses lisanduva mahuga (ligi 70 korda rohkem algsest lepingus toodud mahust), mis ei olnud algselt riigihanke alusdokumentidega ette nähtud.
Alus hinna osas kokkuleppimiseks
RBE ja töövõtja vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 12.4 ja 13.3 alusel on võimalik uues ühikhinnas kokku leppida. Punkti 12.4 kohaselt pakkumises näidatud ühikuhinnad jäävad muutumatuks vaatamata sellistele muudatustele, välja arvatud juhul, kui see ületab lepingu andmetes määratletud olulist protsenti. Kui töömahtude loetelus toodud mis tahes üksiku tööde tegelik netokogus, mis on määratud vastavalt punktile 12 [Mõõtmine ja hindamine], on suurem (positiivne või negatiivne) kui lepingu andmetes (või töömahtude loetelus, kui sellele viidatakse lepingu andmetes) märgitud protsent, määratakse uus ühikuhind vastavalt viidatud alapunktile. Lepingu andmetes on määratud oluliseks mahumuudatuseks 20%.
RBE huvi uue hinna kokkuleppimisel
RBE on huvitatud uue ühikhinna kokkuleppimisest, sest lepingu järgi on reostunud pinnase utiliseerimise ühikhinnaks 1369,39 €/m3. Sellise ühikhinna juures oleks reostunud pinnase utiliseerimise kogumaksumuseks 6868,53 m3 mahu juures 9 405 696,30 eurot. Uue hinna kokkuleppimisel on võimalik RBEl säästa reostunud pinnase utiliseerimise osas ca 6,6 miljonit eurot.
Uus hind ja mõju kogumaksumusele
Lepingu muudatuse tegemise hetkel on täiendavalt ilmnenud reostus mahus 6868,53 m3. Nimetatud mahu likvideerimise hinnaks on poolte kokkuleppel 2 839 999,78 eurot, millele lisandub käibemaks.
Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui pärast muudatuse tegemist ilmneb veel reostunud pinnast, lähtutakse selle likvideerimisel ühikhinnast (2 839 999,78/6868,53=) 413,48 eurot.
RBE argumendid ühikhinna aktsepteerimiseks
1. GRK saab täita lepingulise eesmärgi vastutades töömaa ja graafiku eest. Töö teostatakse Ülemise raudteeinfrastruktuuri peatöövõtja poolt, kes nende lepingu mahus toimunud väljakaeve raames reostuse avastas. Reostuse utiliseerimise teostab sama töövõtja, kellel on töömaa, tööde ja graafiku osas täielik kontroll ja vastutus. Töömaale ei lisandu eraldi töövõtjat reostuse utiliseerimise jaoks. Töövõtja saab täita lepingulise eesmärgi, vastutades täielikult graafiku täitmise eest.
Eraldi töövõtja hankimise korral oleks pidanud RBE Ülemiste raudtee infrastruktuuri ehitustööd (osaliselt) peatama, läbi viima eraldi hanke reostunud pinnase utiliseerimise jaoks ja sõlmima lepingu. Selle protsessi ajaline kestus oleks olnud ca 1-2 kuud. Kollete avastamisel ei olnud teada, mis on lõplik kollete hulk. Kollete hulka ja mahtu ei olnud võimalik kindlaks teha ilma osaliselt juba reostunud pinnast utiliseerimata. Seega eraldi riigihanke ja lepingu sõlmimisel ei olnuks teada töö täpne maht.
Täiendava reostuse likvideerimise teise töövõtja poolt oleks teine töövõtja liitunud töömaale ning RBE oleks pidanud asuma peatöövõtja rolli, sest töömaa kattub täielikult. GRK töid oleks teine töövõtja pidurdanud, sest järjekordse kolde avastamisel oleks GRK tööd peatanud ja oodanud utiliseerimise töövõtja tööde teostamist, mis olenevalt koldest võinuks võtta koos mobiliseerimise, proovide võtmise, utiliseerimisega ning töömaa üleandmisega GRKle aega 1-3 nädalat kolde kohta. Arvestades, et reostuskoldeid oli kümneid, oleks graafikuline mõju olnud RBE jaoks rahastustegevuste täitmise mõttes drastiline. Täiendavalt oleks saanud GRK esitada nõudeid teise töövõtja poolse takistamisega seoses, millel oleks olnud nii ajaline kui ka rahaline mõju. Seega tööde teostamine GRK poolt maandab olulises ulatuses rahalisi (nõuded GRK poolt) ning ajalisi riske (graafiku viibimine vähemalt 1 aasta).
2. Uue ühikhinna kokkuleppimisel säästab RBE 6,6 mln. Uus ühikhind on lepingulisest ühikhinnast ca 70% odavam. RBE on läbirääkimiste käigus saavutanud kokkuleppe, mis tagab märkimisväärse hinnavõidu.
3. RBE saavutab ühikhinna kokkuleppe CEF1 rahastusperioodi jooksul. Tööde eest saab tasuda rahastusperioodi jooksul ja sellega on võimalik mitmemiljoniline kulu eesmärgipäraselt õigeaegselt välja maksta. CEF8 vahendeid ei ole vaja antud mahu kulu maksmiseks kasutada ning sellest tulenevalt on võimalik RBEl CEF8 vahendeid kasutada terminali ehitustööde rahastamiseks.
4. RBE jaoks on ühikhind õiglane. RBE hankijana on veendunud, et töö eest makstakse objekti ja projekti kontekstis õiglast tasu. Lepingus pakutud ühikhind on RBE jaoks selgelt ülehinnatud ning läbirääkimiste käigus on RBE suutnud jõuda kokkuleppele õiglases hinnas.
Hinna läbirääkimiste protsessis on osapoolte vahel välja käidud erinevaid hindasid. Esmalt käis töövõtja ühikhinnana välja 381 €/m3, kuid hiljem loobus sellest ja pöördus tagasi lepingulise 1369,39 €/m3 juurde.
RBE üritas märtsis 2024 õiglase ühikhinna väljaselgitamiseks läbi viia turu-uuringut. Turu-uuringust ei saanud RBE aga loodetud tulemust, sest turu-uuringule vastas vaid üks ehitussektori ettevõte, pakkudes hinnaks 275 €/m3. RBE üritas arvestada ka selle hinna juurde ehitushinnaindeksi tõusuga korrigeeritud teiste Rail Baltica Ülemiste jaamaala raudteeinfrastruktuuri ehitustööde hankes (RH viitenumber 254784) osalenud pakkujate ühikhinnad, et esitada töövõtjale turuhinnale vastav hind. Samas ei ole võimalik selle tulemusel saadud hinnas üheselt käesolevas muudatuses lähtuda, sest ehitushinnaindeksi otsene ülekandmine riigihanke teiste pakkujate ühikhinnale ei anna õiget tulemust - teised pakkujad tegid pakkumuse samuti mahule 100 m3, mis on märkimisväärselt väiksem kui lõplik maht. Samuti on ehitushinnaindeks indeks välja töötatud paljude tööde ja materjalide sisendhindade pealt, kuid reostuse utiliseerimise hinna tõus aastate jooksul võib olla erinev indeksist.
Ühe pakkumise juures (275 €/m3) ei ole samuti võimalik turupõhise ühikhinna osas järeldust teha, sest turu-uuringu käigus ei ole võimalik vastajatele kõiki detaile avaldada. Pakkuja ei teadnud täpselt, millise objektiga on tegemist; milline on töö teostamise graafik; millisedf on teised paralleelsed tööd; asjaolu, et tööd teostatakse teise töövõtja töömaal; mis on objekti täpne asukoht ja millised on ligipääsuvõimalused; asjaolu, et objekt asub AS Eesti Raudtee jaamaalal jne. Pakkujatele sai avaldada vaid töö mahu ja objekti asukoha, kuid kuna tööd ei olnud plaanis tegelikkuses tellida ja et saada võimalikult objkektiivne pakkumine, ei saanud enamat avaldada. Täpsemate asjaolude avaldamise korral oleksid pakkujad aru saanud, mis lepingu ja objektiga on tegu.
Seega kokkulepitud hind vastab turuhinnale võttes arvesse objekti eripära ja projekti konteksti.
Arvestades esimeses punktis kirjeldatud alternatiivolukorda, kus tuleks reostuse likvideerimise jaoks hankida eraldi töövõtja, on võimalik välja arvestada ka selle alternatiivi puhul hinnanguline hind:
• Töö hinnaks on võimalik arvestada turuuuringus saadud 275 €/m3.
• Ajaline viivitus vähemalt 1 aasta tähendaks CEF1 rahastuse tööde viibimist ja sellega rahastuse kaotamist suurusjärgus ca 10-12 mln eurot (tööd, mida ei ole võimalik teostada enne kõigi kaevetööde lõppu ja mis lükkuvad rahastusperioodi järgsesse aega).
• GRK üldkulude kasvu nõuded viibimise tõttu ja teise töövõtja segava tegevuse tõttu ca 150 000-200 000 eurot kuus, kokku ca 1,8-2,4 mln.
Kogumõju viibimise tõttu on ca 11,8-14,4 mln. Arvestades selle reostuse mahule 6868,53 m3 teeb see mõjuks 1718-2097 eur/m3. Kui arvestada ka teise töövõtja töö teostamise ühikhind siia juurde, siis jääb reostuse utiliseerimise ühikhinnaks 1 993-2 372 €/m3. See ühikhind oleks selgelt suurem kui algne GRK lepinguline ühikhind ning kordades suurem kui GRKga läbirääkimiste käigus saavutatud ühikhind.
Kokkuvõtlikult, RBE saab hinna, mis on 70% odavam kui lepinguline ühikhind ning töövõtja teostab töö õigeaegselt ajalise mõjuta CEF1 rahastusperioodi jooksul.
Lisaks saab eeltoodu põhjal lugeda täidetuks ka RHS § 123 lg 1 p-s 3 toodud eeldused. RHS § 123 lg 1 punkti 3 kohaselt võib hankija uut riigihanget korraldamata hankelepingut muuta, kui samalt ettevõtjalt ostetakse täiendavaid ehitustöid, mille järele on hankijal tekkinud vajadus ja mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud, juhul kui ettevõtja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik näiteks tulenevalt asjade, teenuste või rajatiste asendatavuse või koostoimimise vajadusest, kusjuures ühegi muudatuse tulemusena ei suurene hankelepingu maksumus rohkem kui 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest.
Nagu eelpool kirjeldatud, põhjustaks reostuse likvideerimine teise töövõtja poolt tellijale ebamugavust, kuivõrd sellisel juhul peaks reostuskolde ilmnemisel GRK ootama, millal töövõtja reostuse likvideerib, et seejärel jätkata lepingu täitmisega; selline olukord korduks iga uue kolde avastamisel (koldeid avastati kümneid). Ebamugavus seisneb käesoleval juhul asjaolus, et tellija peaks tagama kahe lepingu täitja vahelise koostöö sujumise, andma reostuse likvideerimist läbiviivale töövõtjale üle töömaa, pärast reostuskulde likvideerimist andma tööjärje jällegi tagasi GRK-le. Praktikas ei tellita ühe tervikliku objekti raames omavahel tihedalt seotud töö osade teostamist erinevatelt töövõtjatelt.
Erinevate iseseisvate pakkujate lisamine muudab tööde teostamise lõppastmes kulukamaks, kuna juurde tuleb lisatööd seoses erinevate töövõtjate poolt töö teostamise koordineerimisega. Nagu eelpool välja toodud, oleks töö teostamisel ilmnenud reostuse likvideerimine teise töövõtja poolt rahalise mõjuga, mis põhjustab hankijale märkimisväärseid lisakulusid. Lisakulu suurust ei pea hankija numbriliselt tõendama, sest seda pole võimalik teha.1
Reostuse kolded asuvad aktiivsel töömaal ehk piirkonnas, kus GRK töid teostab. Eraldi töövõtja hankimise korral oleks pidanud RBE Ülemiste raudtee infrastruktuuri ehitustööd (osaliselt) peatama kuni reostuskolde likvideerimiseni, GRK saaks töödega jätkata pärast kolde likvideerimist. Kuivõrd reostuskoldeid on kümneid, oleks GRK poolt lepingu täitmine märkimisväärselt häiritud.2
Lepingu nr ja sõlmimise kuupäev: 2023-K023, 30.03.2023
Töövõtja nimi ja registrikood: GRK Eesti AS (12579850) ja GRK Suomi Oy (2810844-3) (edaspidi GRK)
Lepingu nimetus: Rail Baltica Ülemiste jaamaala raudteeinfrastruktuuri ehitustööd
Riigihanke viitenumber/RBE hankenumber: 254784 / 2022H077
Projekt: A.003 Ülemiste raudteeinfrastruktuur
Teema
Töö teostamise käigus ilmnenud reostunud pinnase likvideerimise hinna kokkuleppe sõlmimine Rail Baltica Ülemiste jaamaala raudteeinfrastruktuuri ehitustööde töövõtjaga GRK Eesti AS (12579850) ja GRK Suomi Oy (2810844-3)
Kokkuleppe sõlmimise põhjus
Projekteerimisfaasis teostati Ülemiste jaamaalal Ülemiste raudtee rekonstrueerimise KMH eelhinnang. Selle raames, arvestades piirkonna tundlikkust reostuse osas, ajaloolisi tegevusi raudteevagunite sorteerimisel ja tugiteenuste osutamisel ning varasemaid reostusuuringuid projekteeritava ala vahetus läheduses, tellis RBE täiendava ehitusgeoloogilise, hüdrogeoloogilise ja reostusuuringu. Uuring võttis pinnase seisundi kokku järgnevalt:
„Projekteeritava ala ja selle lähedalasuvatel territooriumitel tehtud reostusuuringute tulemused näitasid, et piirkonnas on pinnase ja pinnasevee (põhjavee) keskkonnaseisund inimtegevuse tulemusel mõjutatud ning esineb (või on esinenud) erineval määral peamiselt naftasaaduste ja raskmetallide sisaldust. Teatud piirkondades on tuvastatud ohtlike ainete olemasolu pinnases, aga jäädes alla tööstusmaale seatud piirarvude, siis ei loeta pinnast saastunuks. Seega uuritud ala pinnase ja pinnasevee seisund ei ole küll valdavalt hea, kuid ei ole ka laialdaselt saastunud ning mõningast saasteainete sisaldust esineb lokaalselt. Tulemuste põhjal pinnase saneerimisvajadust ei ole.“
Uuringu tulemusel arvestas RBE ehitushanke koostamisel lokaalse reostuse hulgaga mõningates kohtades ning määras hinnanguliselt reostunud pinnase utiliseerimise mahuks 100 m3.
Ehitustööde käigus teostatud väljakaevetööde käigus on ilmnenud, et kaeve hulgas sisaldub väga suur hulk reostunud pinnast (septembri 2024 seisuga 6868,53 m3), mis aeglustab töövõtjal töö teostamise progressi ja suurendab oluliselt reostunud pinnase utiliseerimise mahtu. Hanke koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha, et väljakaeves nii suur hulk reostunud pinnast sisaldub ning seetõttu on tegu väga suures ulatuses lisanduva mahuga (ligi 70 korda rohkem algsest lepingus toodud mahust), mis ei olnud algselt riigihanke alusdokumentidega ette nähtud.
Alus hinna osas kokkuleppimiseks
RBE ja töövõtja vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 12.4 ja 13.3 alusel on võimalik uues ühikhinnas kokku leppida. Punkti 12.4 kohaselt pakkumises näidatud ühikuhinnad jäävad muutumatuks vaatamata sellistele muudatustele, välja arvatud juhul, kui see ületab lepingu andmetes määratletud olulist protsenti. Kui töömahtude loetelus toodud mis tahes üksiku tööde tegelik netokogus, mis on määratud vastavalt punktile 12 [Mõõtmine ja hindamine], on suurem (positiivne või negatiivne) kui lepingu andmetes (või töömahtude loetelus, kui sellele viidatakse lepingu andmetes) märgitud protsent, määratakse uus ühikuhind vastavalt viidatud alapunktile. Lepingu andmetes on määratud oluliseks mahumuudatuseks 20%.
RBE huvi uue hinna kokkuleppimisel
RBE on huvitatud uue ühikhinna kokkuleppimisest, sest lepingu järgi on reostunud pinnase utiliseerimise ühikhinnaks 1369,39 €/m3. Sellise ühikhinna juures oleks reostunud pinnase utiliseerimise kogumaksumuseks 6868,53 m3 mahu juures 9 405 696,30 eurot. Uue hinna kokkuleppimisel on võimalik RBEl säästa reostunud pinnase utiliseerimise osas ca 6,6 miljonit eurot.
Uus hind ja mõju kogumaksumusele
Lepingu muudatuse tegemise hetkel on täiendavalt ilmnenud reostus mahus 6868,53 m3. Nimetatud mahu likvideerimise hinnaks on poolte kokkuleppel 2 839 999,78 eurot, millele lisandub käibemaks.
Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui pärast muudatuse tegemist ilmneb veel reostunud pinnast, lähtutakse selle likvideerimisel ühikhinnast (2 839 999,78/6868,53=) 413,48 eurot.
RBE argumendid ühikhinna aktsepteerimiseks
1. GRK saab täita lepingulise eesmärgi vastutades töömaa ja graafiku eest. Töö teostatakse Ülemise raudteeinfrastruktuuri peatöövõtja poolt, kes nende lepingu mahus toimunud väljakaeve raames reostuse avastas. Reostuse utiliseerimise teostab sama töövõtja, kellel on töömaa, tööde ja graafiku osas täielik kontroll ja vastutus. Töömaale ei lisandu eraldi töövõtjat reostuse utiliseerimise jaoks. Töövõtja saab täita lepingulise eesmärgi, vastutades täielikult graafiku täitmise eest.
Eraldi töövõtja hankimise korral oleks pidanud RBE Ülemiste raudtee infrastruktuuri ehitustööd (osaliselt) peatama, läbi viima eraldi hanke reostunud pinnase utiliseerimise jaoks ja sõlmima lepingu. Selle protsessi ajaline kestus oleks olnud ca 1-2 kuud. Kollete avastamisel ei olnud teada, mis on lõplik kollete hulk. Kollete hulka ja mahtu ei olnud võimalik kindlaks teha ilma osaliselt juba reostunud pinnast utiliseerimata. Seega eraldi riigihanke ja lepingu sõlmimisel ei olnuks teada töö täpne maht.
Täiendava reostuse likvideerimise teise töövõtja poolt oleks teine töövõtja liitunud töömaale ning RBE oleks pidanud asuma peatöövõtja rolli, sest töömaa kattub täielikult. GRK töid oleks teine töövõtja pidurdanud, sest järjekordse kolde avastamisel oleks GRK tööd peatanud ja oodanud utiliseerimise töövõtja tööde teostamist, mis olenevalt koldest võinuks võtta koos mobiliseerimise, proovide võtmise, utiliseerimisega ning töömaa üleandmisega GRKle aega 1-3 nädalat kolde kohta. Arvestades, et reostuskoldeid oli kümneid, oleks graafikuline mõju olnud RBE jaoks rahastustegevuste täitmise mõttes drastiline. Täiendavalt oleks saanud GRK esitada nõudeid teise töövõtja poolse takistamisega seoses, millel oleks olnud nii ajaline kui ka rahaline mõju. Seega tööde teostamine GRK poolt maandab olulises ulatuses rahalisi (nõuded GRK poolt) ning ajalisi riske (graafiku viibimine vähemalt 1 aasta).
2. Uue ühikhinna kokkuleppimisel säästab RBE 6,6 mln. Uus ühikhind on lepingulisest ühikhinnast ca 70% odavam. RBE on läbirääkimiste käigus saavutanud kokkuleppe, mis tagab märkimisväärse hinnavõidu.
3. RBE saavutab ühikhinna kokkuleppe CEF1 rahastusperioodi jooksul. Tööde eest saab tasuda rahastusperioodi jooksul ja sellega on võimalik mitmemiljoniline kulu eesmärgipäraselt õigeaegselt välja maksta. CEF8 vahendeid ei ole vaja antud mahu kulu maksmiseks kasutada ning sellest tulenevalt on võimalik RBEl CEF8 vahendeid kasutada terminali ehitustööde rahastamiseks.
4. RBE jaoks on ühikhind õiglane. RBE hankijana on veendunud, et töö eest makstakse objekti ja projekti kontekstis õiglast tasu. Lepingus pakutud ühikhind on RBE jaoks selgelt ülehinnatud ning läbirääkimiste käigus on RBE suutnud jõuda kokkuleppele õiglases hinnas.
Hinna läbirääkimiste protsessis on osapoolte vahel välja käidud erinevaid hindasid. Esmalt käis töövõtja ühikhinnana välja 381 €/m3, kuid hiljem loobus sellest ja pöördus tagasi lepingulise 1369,39 €/m3 juurde.
RBE üritas märtsis 2024 õiglase ühikhinna väljaselgitamiseks läbi viia turu-uuringut. Turu-uuringust ei saanud RBE aga loodetud tulemust, sest turu-uuringule vastas vaid üks ehitussektori ettevõte, pakkudes hinnaks 275 €/m3. RBE üritas arvestada ka selle hinna juurde ehitushinnaindeksi tõusuga korrigeeritud teiste Rail Baltica Ülemiste jaamaala raudteeinfrastruktuuri ehitustööde hankes (RH viitenumber 254784) osalenud pakkujate ühikhinnad, et esitada töövõtjale turuhinnale vastav hind. Samas ei ole võimalik selle tulemusel saadud hinnas üheselt käesolevas muudatuses lähtuda, sest ehitushinnaindeksi otsene ülekandmine riigihanke teiste pakkujate ühikhinnale ei anna õiget tulemust - teised pakkujad tegid pakkumuse samuti mahule 100 m3, mis on märkimisväärselt väiksem kui lõplik maht. Samuti on ehitushinnaindeks indeks välja töötatud paljude tööde ja materjalide sisendhindade pealt, kuid reostuse utiliseerimise hinna tõus aastate jooksul võib olla erinev indeksist.
Ühe pakkumise juures (275 €/m3) ei ole samuti võimalik turupõhise ühikhinna osas järeldust teha, sest turu-uuringu käigus ei ole võimalik vastajatele kõiki detaile avaldada. Pakkuja ei teadnud täpselt, millise objektiga on tegemist; milline on töö teostamise graafik; millisedf on teised paralleelsed tööd; asjaolu, et tööd teostatakse teise töövõtja töömaal; mis on objekti täpne asukoht ja millised on ligipääsuvõimalused; asjaolu, et objekt asub AS Eesti Raudtee jaamaalal jne. Pakkujatele sai avaldada vaid töö mahu ja objekti asukoha, kuid kuna tööd ei olnud plaanis tegelikkuses tellida ja et saada võimalikult objkektiivne pakkumine, ei saanud enamat avaldada. Täpsemate asjaolude avaldamise korral oleksid pakkujad aru saanud, mis lepingu ja objektiga on tegu.
Seega kokkulepitud hind vastab turuhinnale võttes arvesse objekti eripära ja projekti konteksti.
Arvestades esimeses punktis kirjeldatud alternatiivolukorda, kus tuleks reostuse likvideerimise jaoks hankida eraldi töövõtja, on võimalik välja arvestada ka selle alternatiivi puhul hinnanguline hind:
• Töö hinnaks on võimalik arvestada turuuuringus saadud 275 €/m3.
• Ajaline viivitus vähemalt 1 aasta tähendaks CEF1 rahastuse tööde viibimist ja sellega rahastuse kaotamist suurusjärgus ca 10-12 mln eurot (tööd, mida ei ole võimalik teostada enne kõigi kaevetööde lõppu ja mis lükkuvad rahastusperioodi järgsesse aega).
• GRK üldkulude kasvu nõuded viibimise tõttu ja teise töövõtja segava tegevuse tõttu ca 150 000-200 000 eurot kuus, kokku ca 1,8-2,4 mln.
Kogumõju viibimise tõttu on ca 11,8-14,4 mln. Arvestades selle reostuse mahule 6868,53 m3 teeb see mõjuks 1718-2097 eur/m3. Kui arvestada ka teise töövõtja töö teostamise ühikhind siia juurde, siis jääb reostuse utiliseerimise ühikhinnaks 1 993-2 372 €/m3. See ühikhind oleks selgelt suurem kui algne GRK lepinguline ühikhind ning kordades suurem kui GRKga läbirääkimiste käigus saavutatud ühikhind.
Kokkuvõtlikult, RBE saab hinna, mis on 70% odavam kui lepinguline ühikhind ning töövõtja teostab töö õigeaegselt ajalise mõjuta CEF1 rahastusperioodi jooksul.
Lisaks saab eeltoodu põhjal lugeda täidetuks ka RHS § 123 lg 1 p-s 3 toodud eeldused. RHS § 123 lg 1 punkti 3 kohaselt võib hankija uut riigihanget korraldamata hankelepingut muuta, kui samalt ettevõtjalt ostetakse täiendavaid ehitustöid, mille järele on hankijal tekkinud vajadus ja mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud, juhul kui ettevõtja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik näiteks tulenevalt asjade, teenuste või rajatiste asendatavuse või koostoimimise vajadusest, kusjuures ühegi muudatuse tulemusena ei suurene hankelepingu maksumus rohkem kui 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest.
Nagu eelpool kirjeldatud, põhjustaks reostuse likvideerimine teise töövõtja poolt tellijale ebamugavust, kuivõrd sellisel juhul peaks reostuskolde ilmnemisel GRK ootama, millal töövõtja reostuse likvideerib, et seejärel jätkata lepingu täitmisega; selline olukord korduks iga uue kolde avastamisel (koldeid avastati kümneid). Ebamugavus seisneb käesoleval juhul asjaolus, et tellija peaks tagama kahe lepingu täitja vahelise koostöö sujumise, andma reostuse likvideerimist läbiviivale töövõtjale üle töömaa, pärast reostuskulde likvideerimist andma tööjärje jällegi tagasi GRK-le. Praktikas ei tellita ühe tervikliku objekti raames omavahel tihedalt seotud töö osade teostamist erinevatelt töövõtjatelt.
Erinevate iseseisvate pakkujate lisamine muudab tööde teostamise lõppastmes kulukamaks, kuna juurde tuleb lisatööd seoses erinevate töövõtjate poolt töö teostamise koordineerimisega. Nagu eelpool välja toodud, oleks töö teostamisel ilmnenud reostuse likvideerimine teise töövõtja poolt rahalise mõjuga, mis põhjustab hankijale märkimisväärseid lisakulusid. Lisakulu suurust ei pea hankija numbriliselt tõendama, sest seda pole võimalik teha.1
Reostuse kolded asuvad aktiivsel töömaal ehk piirkonnas, kus GRK töid teostab. Eraldi töövõtja hankimise korral oleks pidanud RBE Ülemiste raudtee infrastruktuuri ehitustööd (osaliselt) peatama kuni reostuskolde likvideerimiseni, GRK saaks töödega jätkata pärast kolde likvideerimist. Kuivõrd reostuskoldeid on kümneid, oleks GRK poolt lepingu täitmine märkimisväärselt häiritud.2
TEE 9/TRACK 9
TEE 8/TRACK 8
TEE 7/TRACK 7
h=40mm
TEE 11/TRACK 11
11 1+
30 0
11 1+
40 0
11 1+
50 0
11 1+
60 0
EV-60E-760-1:15
EV-60E-760-1:15
EV-60E-760-1:14
EV-60E-760-1:14
EV-60E-760-1:15
EV-60E-760-1:15 EV-60E-1200-1:18.5
-1+000-1+100 -0+900 -0+800
PA9 MW
PA17 MW
PA28 MW
PA29 PA27
PA10
TEE 9/TRACK 9
TEE 8/TRACK 8
TEE 7/TRACK 7
TEE 6/TRACK 6
TEE I/TRACK I
TEE II/TRACK II
11 1+
70 0
11 1+
80 0
11 1+
90 0
11 2+
00 0
h=30mm
h=30mm
EV-60E-300-1:9
EV-60E-300-1:9
EV-60E-1200-1:18.5
-0+800 -0+700 -0+600
-0+500
PA12 PA13
PA31
PA19
PA30
PA20
PA18
REOSTUNUD PINNAS
PA2 Puurauk nr 2, rajatud uuringu käigus Borehole no 2, drilled during the survey
REOSTUNUD PINNAS
PA2 Puurauk nr 2, rajatud uuringu käigus Borehole no 2, drilled during the survey
MW Veevaatlusauk Monitoring well
MW Veevaatlusauk Monitoring well
TEE 7/TRACK 7
11 2+
00 0
11 2+
10 0
11 2+
20 0
11 2+
30 0
El .ts
en tra
lis at
sio on
i j a
so rte
er im
ism äe
p os
ti t elg
(Ü
lem ist
e- Bl
ok kp
os t )
Ka nt
si via
du ct
/ Ka
nt si
via du
kt i
KM 1
12 +1
07 .8
8
EV-60E-300-1:9
EV-60E-300-1:9
-0+400 -0+300
-0+200 -0+100
so rte
er im
ism äe
p os
ti t elg
KM 1
12 +1
07 .8
8
PA16
PA11 PA32
PA4 MW
PA20
UIC 60E1-R65
UIC-60E1-300-1:11
TEE 24/TRACK 24
TEE 17/TRACK 17
PERSP.RÖÖBASTEE/FUTURE TRACK
PERSP.RÖÖBASTEE/FUTURE TRACK
UIC 60E1 R65
RIHTIMINE JA TOPPIMINE / TAMPING
El .ts
en tra
lis at
sio on
i j a
so rte
er im
ism äe
p os
ti t elg
(Ü
lem ist
e- Bl
ok kp
os t )
Ve ss
e Tu
nn el
KM 1
12 +3
79 .7
8
11 2+
40 0
ID O
M 0
+0 00
KM 1
12 +4
23 .6
4
11 2+
50 0
EV-60E-300-1:9
-0+100 0+000
El .ts
en tra
lis at
sio on
i j a
Ve ss
e Tu
nn el
2+ 37
9. 78
ID O
M 0
+0 00
2+ 42
3. 64
PA15 MW
PA34 MW
REOSTUNUD PINNAS
PA2 Puurauk nr 2, rajatud uuringu käigus Borehole no 2, drilled during the survey
REOSTUNUD PINNAS
PA2 Puurauk nr 2, rajatud uuringu käigus Borehole no 2, drilled during the survey
MW Veevaatlusauk Monitoring well
MW Veevaatlusauk Monitoring well
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla 10A 10122 Tallinn Meie: 19.11.2024 nr KV2024-379
[email protected]
Taotlus hankelepingu nr 2023-K023 „Rail Baltica Ülemiste jaamaala raudteeinfrastruktuuri ehitustööd” muutmise kooskõlastamiseks
Vastavalt OÜ Rail Baltic Estonia hankekorra punktile 35 edastame kooskõlastamiseks hankelepingu nr 2023-K023 „Rail Baltica Ülemiste jaamaala raudteeinfrastruktuuri ehitustööd” mis on sõlmitud 30.03.2023 riigihanke viitenumber 254784 tulemusel.
Lugupidamisega
Liisi Heiskonen
Hankeüksuse juht
(allkirjastatud digitaalselt)
Lisad:
1. 2023-K023 hankelepingu muutmise otsuse ettepanek 3
2. 2023-K023 hankelepingu muutmise otsuse ettepanek 4
3. 2023-K023 kooskõlastatud lepingu muudatus
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla 10A 10122 Tallinn Meie: 19.11.2024 nr KV2024-379
[email protected]
Taotlus hankelepingu nr 2023-K023 „Rail Baltica Ülemiste jaamaala raudteeinfrastruktuuri ehitustööd” muutmise kooskõlastamiseks
Vastavalt OÜ Rail Baltic Estonia hankekorra punktile 35 edastame kooskõlastamiseks hankelepingu nr 2023-K023 „Rail Baltica Ülemiste jaamaala raudteeinfrastruktuuri ehitustööd” mis on sõlmitud 30.03.2023 riigihanke viitenumber 254784 tulemusel.
Lugupidamisega
Liisi Heiskonen
Hankeüksuse juht
(allkirjastatud digitaalselt)
Lisad:
1. 2023-K023 hankelepingu muutmise otsuse ettepanek 3
2. 2023-K023 hankelepingu muutmise otsuse ettepanek 4
3. 2023-K023 kooskõlastatud lepingu muudatus
