Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Väike-Maarja Vallavalitsus

[email protected]

Teie 22.10.2024

Meie 20.11.2024 nr 9.3-1/24/10680-2

Arvamus Tuuleala 6 detailplaneeringu

lähteseisukohtade ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise programmi

kohta

Edastasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 81 lõike 1 alusel Tuuleala 6

detailplaneeringu (edaspidi DP) lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

(edaspidi KSH) programmi nende kohta ettepanekute saamiseks.

Väike-Maarja Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr 86 „Detailplaneeringu koostamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, Tuuleala 6“ algatati DP koostamine.

DP eesmärgiks on Väike-Maarja valla üldplaneeringuga määratud tuuleenergia tootmiseks

põhimõtteliselt sobival alal nr 6 asuvate katastriüksuste ligikaudu 555 ha suurusel maa-alal

elektrituulikutest koosneva tuulepargi rajamine. DP-ga määratakse alad elektrituulikute

püstitamiseks, ehitusõigused, tehnovõrkude trassid ning teenindusteede võrk. Tuulikute

maksimaalne taotletav tipukõrgus (koos labadega) maapinnast on kuni 300 m. Täpne tuulikute

arv, paiknemine, kõrgus ja muud ehitamise tingimused lahendatakse DP-ga.

Lähteseisukohtade staadiumis on eeldatav tuulikute arv 20. Tuulepargi ja elektrivõrgu

liitumispunkti vaheliste maakaablite võimalikud asukohad ja ligikaudsed pikkused (sh vajadusel

erinevad alternatiivsed lahendused) määratakse planeerimise käigus. DP koostamise käigus võib

tekkida vajadus tuulepargi tehnovõrkude rajamise eesmärgil planeeringuala laiendada. DP ala

laiendamise vajaduse tekkimisel tehakse selleks eraldi otsus, kaasates menetlusse DP laienenud

alale jäävate maade omanikud.

,,Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste

mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm“ dokumendis on

muuhulgas välja toodud, et edasisel planeerimisel ja mõjude hindamisel arvestatakse

järgnevaga:

- teostatakse mürauuring, st müra arvutuslik hindamine, milles arvestatakse tuulikute

paiknemist ja nende toimimise tõttu tekkida võivaid müraemissioone, sh tuulikute

koosmõjust tekkiv müra. Tuulikute kavandamisel tagatakse välisõhus leviva müra ja

madalsagedusliku müra vastavus normtasemetele ning infraheli vastavus

piirväärtustele. Teostatakse välisõhus leviva müra modelleerimine. Arvestatakse Väike-

Maarja valla välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava ja

mürakaardiga;

- teostatakse varjutuse modelleerimine (varjutuskaart), mis arvestab kavandatavate

tuulikute asukohta ja mõõtmeid. Juhul, kui tuulikud on kavas paigutada metsa või

metsaga piirnevale alale, arvestatakse varjutuse modelleerimisel ka taimestikuga (sh

metsaga). Kui varjud langevad eluhoonetele või puhkealale, hinnatakse varjutuse

häirivust lähtudes asjakohastest Euroopa riikide standarditest, st 10 h aastas arvestades

ilmastikuolusid, või kui Eestis tehakse õigusakt või standard, siis sellest. Tuulikud

2(3)

kavandatakse üldjuhul selliselt, et eluhoonetel või puhkealadel ei esine häirivaid

varjutustasemeid. Kui selle vältimine ei ole võimalik, on tuulikute püstitamiseks vajalik

mõjutatud maaomaniku kirjalik nõusolek;

DP koostamine kogu tuulealale 6 võimaldab välja selgitada DP-ga kavandatava tegevuse mõju

ka neile kinnistutele, mis jäävad tuulealale, kuid mille maa-alale elektrituulikute rajamiseks

õigust ei ole, kuna puuduvad vastavad kokkulepped arendajatega. Üldiselt lähtutakse

põhimõttest, et tuulikuid ei kavandata elamutele lähemale kui 1 km, v.a erandjuhul, kui

saavutatakse kokkulepe konkreetse majapidamise omanikuga (Väike Maarja üldplaneeringu

järgi tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel elamust 700–1000 m kaugusele tuleb elamu aluse

maa omanikuga saavutada kirjalik kokkulepe).

Kavandatav tegevus paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal.

Kavandatud tegevuse kinnistutel puurkaevusid ei asu.

KSH eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata planeeringuga kavandatava tegevuse (sh

võimalike alternatiivide) rakendumisega kaasneda võivat olulist (sh ebasoodsat)

keskkonnamõju ning välja pakkuda negatiivse (ebasoodsa) keskkonnamõju leevendamise ja/või

vältimise või positiivse (soodsa) mõju suurendamise meetmeid.

KSH aruande koostamise käigus hinnatakse mõjuala ulatust, mõjuallikaid, eeldatavalt kaasnevat

keskkonnamõju (sh võimalikku kaasnevat mõju pinna- ja põhjaveele; mõju inimese heaolule,

tervisele ja varale ning sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh varjutuse mõju, müra mõju.

Täpsem hinnang seoses mõjuga inimese tervisele ja heaolule on planeeritud anda KSH aruande

koosseisus.

Dokumendis on välja toodud järgmine:

- Tuulikute käitamisaegse müra hindamisel saab lähtuda atmosfääriõhu kaitse seadusest

ja keskkonnaministri määrusest 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed

ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Kuna tuulikud töötavad

ööpäevaringselt ning tuulikute müra võib pidada iseloomult häirivamaks kui mõnda

muud tööstusmüra liiki, siis on soovitatav tuuleparkide planeeringutes võtta eesmärgiks

öise sihtväärtuse (40 dBA elamualadel) tagamine;

- Eestis on madalsageduslik müra normeeritud eluruumides sotsiaalministri 4.03.2002

määrusega nr 42 ,,Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“

Käesolevas töös asub kavandatava tegevuse ala lähemal kui 1000 m lähimatest

elamutest. Seega arvestades eeltoodut, tuleb müra leviku modelleerimisel modelleerida

ka madalsagedusliku müra levikut.

- Hinnatakse varjutuse ulatust ja kestvust spetsiaaltarkvara WindPRO abil.

- Tuuleturbiinide töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooni teke labades, rootoris,

mis kandub sealt edasi tuuliku torni. Vibratsiooni teke on tehnoloogiliste lahendustega

viidud miinimumini.

Kavandatava tegevuse korral ei ole ehitusperioodil ega ka tuulepargi võimalikul

kasutusajal ette näha vibratsiooni, õhukvaliteedi, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna

valdkondade puhul tegureid, mis võiksid kaasa tuua olulist või leevendamist vajavaid

negatiivseid mõjusid. Seega vastavaid valdkondi KSH aruandes detailsemalt ei käsitleta

Amet on läbi vaadanud Tuuleala 6 DP lähteseisukohad ja KSH programmi ning märgib

järgmist:

- Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on andnud suunise, mille kohaselt müra

leevendavaid meetmeid tuleks rakendada juhul, kui tuuleturbiinide müra ületab 45 dB

Lden (ööpäeva 24 h keskmine). Eeldusel, et tuulikupark töötab kuni 24 tundi ööpäevas,

soovitab amet uute tuuleparkide arendamisel võtta aluseks kõige rangemad ehk müra

sihtväärtused, mis ei ületaks elamualadel päeval 50 dBA ja öösel 40 dBA. Kirjeldatud

lähemist toetab ameti senine praktika seoses inimeste poolt esitatud kaebustega.

Võimalike mürahäiringute vältimiseks on otstarbekas tuulegeneraatorite puhul aluseks

võtta kõige rangemad nõuded ehk müra sihtväärtused.

3(3)

- Lisaks tuulikute poolt tekitavale mürale, tuleb arvesse võtta ka tuulepargiga seotud

seadmeid, näiteks alajaamade trafosid ja muid lisaseadmeid, mis annavad oma panuse

tekkivale müratasemele. Need komponendid võivad tekitada eelkõige tonaalset müra ja

neid tuleb hinnata koos tuuliku müraga.

- Mürahinnangu koostamisel on soovitav määrata vähemalt neli kohta, kus teostada

tuulikute käivitumisjärgselt kontrollmõõtmisi, et võrrelda müra modelleerimise tulemusi

tegeliku müratasemega maksimaalse võimsusega töötamise ajal.

- Soovitame KSH raames hinnata ka tuulikute käitamisega kaasnevat infraheli ja arvestada

sotsiaalministri 06.05.2002 määrusega nr 75 „Ultra- ja infraheli helirõhutasemete

piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine“.

- Vibratsiooni tekke ja leviku hindamisel arvestada sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega

nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“.

- Soovitame planeeringu menetlusprotsessis teha aktiivset koostööd kohalike elanikega,

et saavutada ümbruskonna elanikele sobiv tervist ja heaolu toetav planeeringulahendus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje Muusikus

osakonnajuhataja

Ida regionaalosakond

Marju Tõldsepp

58516457 [email protected]