Kiri

OLEMASOLEVA TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

PLANEERITUD KRAAVI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD VEETORU

PLANEERITUD TARBIJA VEETORU

PLANEERITUD SURVEKANALISATSIOONI TRASS

PLANEERITUD TARBIJA KANALISATSIOONI TRASS

PLANEERITUD REOVEEPUMPLA

PLANEERITUD VÕIMALIK HÜDRANT

PLANEERITUD KAUGKÜTTETORUSTIK

PLANEERITUD GAASITRASS

XW2 XW2

XW21 XW21

W1.1 W1.1

PLANEERITUD ALAJAAMA VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KP KAABLIKORIDOR

PLANEERITUD TARBIJA KP KAABLIKORIDOR

PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSE KAABELLIIN

/ /

PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOONIKAEV

PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOON

OLEMASOLEV VEETORU

PLANEERITUD SURVEKANALISATSIOONI TRASS (ALTERNATIIV)

8

8

8

8

35

35

35

8

5,77

35

30

13

18

7

8, 5

500

22 0

XXXX X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

X X

X

X X X X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

PLANEERITUD VEEMÕÕDUKAEV

V11 V11

V11 V11

V11 V11

V11 V11

V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11

V1 1

V1 1

V1 1

V1 1

V1 1

PLANEERITUD REOVEEKANALISATSIOONI LIITUMISPUNKT (ALTERNATIIVNE LAHENDUS)

PLANEERITUD VEEVARUSTUSE LIITUMISPUNKT

ÜHENDUS OL.OLEVA ÜVK VEETORUSTIKUGA

põhja kõrgus 27.55

PLANEERITUD VEEMAHUTI V=600 m3 KOOS SURVETÕSTEPUMPLAGA

PLANEERITUD MAAPEALNE VEEVÕTUKOHT

De225PE

põhja kõrgus 26.58

põhja kõrgus 28.30

põ hja

kõ rgu

s 2 6.6

7

V1 V1

PLA NEERITUD Ü

HENDUS O LE

MASOLE VA

VEETORUSTIKUGA (A LT

ERNATIIV NE

LA HENDUS)

KS1

KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1

PLANEERITUD REOVEEPUMPLA

K11

K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11

K11 K11

K11 K11

PLANEERITUD REOVEEKANALISATSIOONI LIITUMISPUNKT

PLANEERITUD PROOVIVÕTUKAEV

K11

K11

K11

XW2 XW2 XW2 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21

XW 21

XW 21

XW 21

XW 21

XW 21

XW 21

XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21

XW 21

XW 21

XW 21

XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21 XW21

XW 21

XW 21

XW 21

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W 1.

1 W

1. 1

W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/ /

/

/ /

/ /

/ /

/ /

/ / / / / / / / / / / / /

/ /

/ /

/ / / / / / / / / / / / / /

/ /

/ /

/ / / / / / / / / / / / / / / /

W1.1

Planeeringuala sideühendus on ette nähtud olemasolevast Kadastiku tööstuspargi sidevõrgu sidekapist OSK4

Planeeritava tänavavalgustuse lülitus-juhtimiskilp

19 ,2

8

14,14

01

LEPPEMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

KATASTRIÜKSUSE PIIR

MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR

POSITSIOONI NR

KRUNDI PLANEERITUD SIHTOTSTARVE %

MAX HOONE KÕRGUS (m)

MAX. HOONETE EHITISEALUNE PIND (m²)

MAX. HOONETE ARV KRUNDIL

MAX KORRUSTE ARV

KRUNDI PIND (m²)

HOONESTUSALA

OLEMASOLEV KRAAV

HOONESTUSALA KRUNTIDE LIITMISE KORRAL*

PLANEERITUD SÕIDUTEE / PLATS

PLANEERITUD VÕIMALIK KERGTEE

PLANEERITUD VÕIMALIK HALJASALA

PLANEERITUD VÕIMALIK JUURDEPÄÄS KRUNDILE

LIKVIDEERITAV OBJEKT

OLEMASOLEV SÕIDUTEE

44 475 31 130 3

TT/TL80% ÄB20% 40 3

PLANEERITUD VÕIMALIK HOONE

PLANEERITUD VÕIMALIK KÕRGHALJASTUS

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]

Joonise nimetus

Staadium

Huvitatud isik: Korraldaja:

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering

Põhijoonis tehnovõrkudega

SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur Keskväljak 4 41531 Jõhvi linn Tel. +372 511 4685 [email protected]

Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet Peetri plats 5 20308 Narva Tel. +372 359 9050 [email protected]

Projektijuht Evelin Kuusik

Planeerija Triin Koorits

Projekteerija Svetlana Kivistik

DP

09.09.2024

1:1000 23000025

DP-04

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering Põhijoonis (1:1000)

MÄRKUSED: · Joonise paremaks loetavuseks on planeeringuala piir toodud väljapoole olemasolevat katastripiiri ja kavandatud kruntide piire. · Kruntide liitmisel liituvad ka kavandatud ehitusõigus, va kõrgus ja korruselisus. · Liiklus- ja haljastuse ning tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustub edasise proejkteerimise käigus. · OÜ Hades Geodeesia poolt 2023. aasta veebruaris koostatud topo-geodeetiline alusplaan, töö nr G2235. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis,

kõrgused EH2000 süsteemis.

01

41 171 28 750 3

TT/TL80% ÄB20% 25/40*

3

02 03

04

42 147 29 500 3

TT/TL80% ÄB20% 25/40*

3 43 805

30 660 3 TT/TL80% ÄB20%

25/40* 3

46 375 23 190 3

TT/TL80% ÄB20% 25/40*

3

1 41 171 TT/TL80% ÄB 20% T 80% Ä 20%28 750 370%

KRUNDI EHITUSÕIGUS JA PIIRANGUD

Pos nr

Krundi planeeritud suurus m²

Hoonete ehitise- alune pind m²

Täisehitus- protsent

Maa sihtotstarve ja osakaal % (katastriüksuse liikide kaupa)

Suletud brutopind katastriüksuste sihtotstarvete kaupa

Märkused ja kitsendused

Maa sihtotstarve ja osakaal % (detailplaneeringu liikide kaupa)

Krundi aadress / aadressi ettepanek

2 42 147 9029 500 70%

Hoonete kõrgus maa- pinnast

25 / 40*

3

Hoonete arv krundil

ArhitektuurinõudedPlaneeritud parkimis- kohtade arv

560112 122 12**

* max kõrgus 1/3 ehitisealusest pinnast ** juhul kui krundid liidetakse, on max hoonete arv krundil 3. Pos.01 lisaks on lubatud püstitada ka alajaam.

Kokku:

90

PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD

Ala suurus ~18 ha

100%180 457 m²KOKKU

5Kavandatud kruntide arv

Parkimiskohtade arv Planeeritud 560

Krunditud maa bilanss: 12**Kavandatud hoonete arv 280 272 m²Suletud brutopind34 678 m²Ä - ärimaa 19%

138 820 m²T - tootmismaa 77% Kavandatud täisehitusprotsent 70%

3 43 805 11430 660 70% 3

10

4 46 375 26623 190 50% 3

TT/TL80% ÄB 20% T 80% Ä 20%

TT/TL80% ÄB 20% T 80% Ä 20%

TT/TL80% ÄB 20% T 80% Ä 20%

TT/TL 57 500 ÄB 14 375

TT/TL 59 000 ÄB 14 750

TT/TL 61 320 ÄB 15 330

TT/TL 46 380 ÄB 11 595

TT/TL 224 200 ÄB 56 050

OE 22

Hoonestusviis: vaba Katusekalle: vaba Viimistlusmaterjalid: määratakse konkreetsete ehitusprojektidega Piirded: h = 6 m Vt ka seletuskiri ptk 4.2 ja ptk 4.4

05

6959 - -

LK100% - -

6 959 m²L - transpordimaa 4%

5 6 959 -- - - - LK 100% L 100% - - IKÕ olemasolevale vee- torule 2+2 m toru teljest.

-

-

-

IKÕ olemasolevale vee- torule 2+2 m toru teljest.

ÄB - kontori- ja büroohoone maa, Ä - ärimaa; TT - tootmishoone maa, TL - laohoone maa, OE - elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa, T - tootmismaa; LK - kergliiklusmaa, L - transpordimaa.

>24

25 / 40*

25 / 40*

25 / 40*

Töö number 23000025

Korraldaja Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja

Linnaplaneerimise Amet

Peetri plats 5, 20308 Narva

Telefon: +372 359 9050; e-post: [email protected]

Registrikood: 75029820

Huvitatud isik SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur

Keskväljak 4, 41531 Jõhvi

Telefon: +372 511 4685; e-post: [email protected]

Registrikood: 90003841

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Seisund DP

Kuupäev 9.09.2024

Narva metskond 103 ja selle

lähiala detailplaneering

Maa-amet kaldaerofoto 25.05.2022

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering

2 / 33

Algatamine 21.04.2022

Eskiisi avalik arutelu 14.11.2023

Eskiisi avalik väljapanek 25.06-25.07.2024

Eskiisi avalik arutelu 06.08.2024

Vastuvõtmine …

Avalik väljapanek …

Avalik arutelu …

Kehtestamine …

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki põik 2

12915 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee

www.skpk.ee

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering

3 / 33

I SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED ................................ 7

1.1. Planeeringu eesmärk ............................................................................................ 7 1.2. Detailplaneeringu koostamise alused ...................................................................... 7 1.3. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid ....................................................... 7 1.4. Koostamiseks tehtud uuringud ............................................................................... 7

2. OLEMASOLEV OLUKORRA ISELOOMUSTUS ........................................................ 8

2.1. Planeeritava ala asukoht ja iseloomustus ................................................................ 8 2.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus ................................................................ 8 2.3. Olemasolevad teed ja juurdepääsud ....................................................................... 8 2.4. Olemasolev tehnovarustus .................................................................................... 8 2.5. Olemasolev haljastus ja keskkond .......................................................................... 8 2.6. Kehtivad piirangud ............................................................................................... 8

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS JA FUNKTSIONAALSED SEOSED9

3.1. Vastavus kõrgema astme planeeringutele ning valla arengukavale ............................. 9 3.2. Kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendused ................................... 10 3.2.1. Kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek .......................................................... 10 3.2.2. Kehtiva üldplaneeringu muutmise põhjendused ...................................................... 10 3.3. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed .................................................................. 16

4. PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................ 18

4.1. Krundijaotus ja ehitusõigus ................................................................................. 18 4.2. Hoonetele ja rajatistele esitatavad nõuded ............................................................ 18 4.3. Teed, liiklus ja parkimine .................................................................................... 19 4.4. Haljastus ja heakord ........................................................................................... 20 4.5. Jäätmekäitlus .................................................................................................... 20 4.6. Tuleohutusnõuded .............................................................................................. 20 4.7. Keskkonnakaitse ja tervisekaitse abinõud .............................................................. 20 4.8. Mõju rohevõrgustikule ........................................................................................ 21 4.9. Vertikaalplaneerimine ......................................................................................... 23 4.10. Servituutide seadmise vajadus ............................................................................. 24 4.11. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed ............................................................. 24

5. TEHNOVÕRGUD ............................................................................................... 25

5.1. Veevarustus ja kanalisatsioon .............................................................................. 25 5.1.1. Veevarustus ...................................................................................................... 25 5.1.2. Tuletõrje veevarustus ......................................................................................... 25 5.1.3. Kanalisatsioonisüsteem ....................................................................................... 26 5.1.4. Sademeveekanalisatsioon ................................................................................... 26 5.2. Gaasivarustus .................................................................................................... 27 5.3. Soojavarustus .................................................................................................... 28 5.4. Elektrivarustus ................................................................................................... 28 5.5. Sidevarustus ..................................................................................................... 28 5.6. Tänavavalgustus ................................................................................................ 28

6. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD ASJAKOHASED MAJANDUSLIKUD,

KULTUURILISED, SOTSIAALSED JA LOODUSKESKKONNALE AVALDUVAD MÕJUD

....................................................................................................................... 30

6.1. Majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud ...................................................................... 30 6.2. Kultuurilised mõjud ............................................................................................ 32

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering

4 / 33

6.3. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud ................................................................... 32

7. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ........................................................................... 33

7.1. Üldnõuded ehitusprojekti koostamiseks ................................................................. 33

II JOONISED

Situatsiooniskeem DP-01

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed

ja linnaehituslikud seosed DP-02

Olemasolev olukord DP-03

Põhijoonis tehnovõrkudega DP-04

Kruntimise skeem DP-05

Planeeritud veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduse skeem

III MENTLUSDOKUMENDID

1. Narva Linnavolikogu 21.04.2022 korraldus nr 22 „Narva metskond 103 ja sele lähiala

detailplaneeringu koostamise algatamine;

2. Detailplaneeringu algatamise teade Ametlikes Teadaannetes 05.05.2022;

3. Narva Linnavolikogu 25.08.2022 otsus nr 43 „Narva metskond 103 maa-ala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“;

4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade Ametlikes Teadaannetes

31.08.2022;

5. Eskiisi avaliku arutelu koosoleku protokoll (14.10.2023 nr 4.2-10/13001);

6. Maa-ameti 02.07.2024 kiri nr 6-3/22/10572-10;

7. Enefit Power AS 03.07.2024 kiri nr NJ-HLD-1/615-2;

8. Kaitseministeeriumi 11.07.2024 kiri nr 12-3/24/91;

9. Keskkonnaameti 24.07.2024 kiri nr 6-2/24/12167-2;

10. Riigimetsa Majandamise Keskuse 25.07.2024 kiri nr 3-1.1/2022/5717;

11. Narva Linnavalitsuse 29.07.2024 kiri nr 4.2-17/5590-25 ja lähteseisukohtadele esitatud

ettepanekute koondtabel;

12. Narva Linnavalitsuse 30.07.2024 kiri nr 4.2-17/5909-4 ja eskiislahenduse avaliku

väljapaneku ajal (25.06.-25.07.2024) esitatud ettepanekute koondtabel;

13. Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneeringu eelnõu avaliku arutelu protokoll

(06.08.2024 nr 4.2-10/8044).

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering

5 / 33

IV LISAD

Lisa 1 OÜ Hades Geodeesia poolt 2023. aasta veebruaris koostatud topo-geodeetiline

alusplaan, töö nr G2235;

Lisa 2.1 AS Gaasivõrk 19.10.2023 tehnilised tingimused detailplaneeringu koostamiseks

nr 3-6/246-23;

Lisa 2.2 Aktsiaselts NARVA SOOJUSVÕRK 01.11.2023 tehnilised tingimused nr 13-23

soojusvõrgu liitumiseks;

Aktsiaselts NARVA SOOJUSVÕRK 09.08.2024 e-kiri;

Lisa 2.3 Viru Elektrivõrgud OÜ (end. Osaühing VKG ELEKTRIVÕRGUD) 13.11.2023 eelnevad

tehnilised tingimused detailplaneeringu koostamiseks nr VEV.07-7/20;

Lisa 2.4 Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti 15.11.2023 e-kirjaga saadetud

tänavavalgustuse tehnilised tingimused;

Lisa 2.5 SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur 16.05.2024 e-kirjaga saadetud sidevarustuse

tehnilised tingimused;

Lisa 2.6 Aktsiaselts Narva Vesi 21.05.2024 muudetud tehnilised tingimused nr TTN-0014;

Lisa 2.7 SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur 27.05.2024 ja 04.06.2024 e-kirjaga saadetud

VK tehnilised tingimused;

Lisa 3 Illustratsioon

V KOOSKÕLASTUSED JA ARVAMUSED

• Koostöö ja kooskõlastuste koondtabel

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering

6 / 33

Planeeringu koostajad

Detailplaneering koostatakse Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneermise Amet,

SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur ning Skepast&Puhkim OÜ konsultantide koostöös:

Skepast&Puhkim OÜ

Evelin Kuusik detailplaneeringute projektijuht

Triin Koorits vastustav planeerija (kutsetunnistus nr 151414)

Piret Kirs maastikuarhitekt

Marion Mets asjakohaste mõjude hindaja

Svetlana Kivistik VK insener

Korraldaja

Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneermise Amet

Huvitatud isik

SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering

7 / 33

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA

ALUSED

1.1. Planeeringu eesmärk

Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk on Narva metskond 103 katastriüksuse jagamine

viieks krundiks, maakasutuse juhtotstarbe muutmine ja täpsustamine. Planeeringuga lahendatakse

liikluskorralduse (juurdepääsud ja parkimine), maa-ala heakorrastuse ja haljastuse küsimused ning

määratakse tehnovõrkude asukohad.

Detailplaneeringu peamised ülesanded on:

• täpsustada krundipiire;

• muuta ja täpsustada maakasutuse juhtotstarvet;

• määrata ehitusõigus;

• lahendada liikluskorraldus (sh juurdepääsud ja parkimine, heakorrastus ja haljastus);

• määrata tehnovõrkude asukohad.

Detailplaneering teeb ettepaneku kehtiva Narva linna tööstuspiirkonna linnaosa üldplaneeringu

muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe osas.

1.2. Detailplaneeringu koostamise alused

• planeerimisseadus;

• riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

• Narva Linnavolikogu 21.04.2022 korraldus nr 22;

1.3. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid

• Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 kehtestatud Ida-Viru

maakonnaplaneering 2030+

• Narva Linnavolikogu 21.10.2010 otsusega nr 143 kehtestatud Narva linna tööstuspiirkonna

linna osa üldplaneering;

• Narva Linnavolikogu 30.06.2022 määrusega nr 15 kinnitatud Narva linna arengukava 2035;

• Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

• Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur.

Osa 1: Linnaplaneerimine“

• muud Eesti Vabariigis kehtivad asjakohased õigusaktid, normid, standardid jm nõuded.

1.4. Koostamiseks tehtud uuringud

• OÜ Hades Geodeesia poolt 2023. aasta veebruaris koostatud topo-geodeetiline alusplaan,

töö nr G2235.

Lisaks on planeeringu koostamisel kasutatud Maa-ameti põhikaarti ja ortofotot.

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering

8 / 33

2. OLEMASOLEV OLUKORRA ISELOOMUSTUS

2.1. Planeeritava ala asukoht ja iseloomustus

Planeeritav ala asub Narva linna tööstuspiirkonna keskosas Elektrijaama linnaosas Elektrijaama tee,

Kadastiku ja Nahavabriku tänavate vahelisel alal.

Planeeringuala piirneb kirdest Kadastiku tn 52 (51101:001:1539) ja lõunast Elektrijaama tee 23

(51101:001:1665) sihtotstarbeta ning edelast Nahavabriku tänav L1 (51106:001:0180) ja L2

(51106:001:0181) ja loodest Kadastiku tänav L7 (51106:001:0160) transpordimaa maaüksustega.

2.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus

Tabel 1. Planeeringualale jäävad kinnistud

Aadress Katastritunnus Pindala Sihtotstarve

Narva metskond 103* 51106:001:0184 531 254 m² Maatulundusmaa 100%

* Osaliselt planeeringualasse haaratud maaüksused.

Planeeritava ala suurus on ca 18 ha. Maaüksused on hoonestamata ja kaetud metsaga.

2.3. Olemasolevad teed ja juurdepääsud

Juurdepääs planeeringualale on Nahavabriku tänavalt.

2.4. Olemasolev tehnovarustus

Lähi piirkonnas on olemas elektrivõrk, gaas ja side, mis kulgevad piki Nahavabriku ja Kadastiku

tänavaid. Maaüksust läbib veetoru.

2.5. Olemasolev haljastus ja keskkond

Planeeringuala on suhteliselt tasase reljeefiga ühtlase langusega kagu suunas. Kõrgused jäävad

vahemikku 26.77 kuni 28.71. Maaüksus on kaetud kõrghaljastusega.

2.6. Kehtivad piirangud

Narva metskond 103 maaüksust edela servast läbivale olemasolevale veetorustikule on seatud isiklik

kasutusõigus Aktsiaselts Narva Vesi kasuks. Lisaks läbivad Narva metskond 103 maaüksust

kõrgepinge elektriõhuliinid, mis jäävad väljapoole käesoleva planeeringuga haaratud ala. Ühtlasi

paikneb ala muuhulgas ka maardla alal – ehituslubjakivi aktiivse reservvaru 4. plokil.

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering

9 / 33

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS JA

FUNKTSIONAALSED SEOSED

3.1. Vastavus kõrgema astme planeeringutele ning valla arengukavale

Planeeringuala paikneb Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema

28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278) linnalise asutusega alale kavandatud rohevõrgustikus.

Kehtiv Narva linna tööstuspiirkonna linnaosa üldplaneering (kehtestatud Narva Linnavolikogu

21.10.2010 otsusega nr 143) järgi läbivad planeeringuala ökovõrgustiku põhisuunad, mis on linna

rohestruktuuri osaks. Käesolev planeeringuala paikneb tööstuspiirkonna üldplaneeringuga

käsitletaval Väike-Kadastiku järve (karjäär Kadastik-2) tuumalal. Planeeringuga täpsustatakse

rohevõrgustiku piire, aga ei muudeta rohekoridori ega selle toimivust. Olemasoleva haljastuse

säilitamisega ja uue haljastuse rajamisega tuleb saavutada või säilitada rohekoridoride sidusus.

Väljavõte kehtivast Narva linna tööstuspiirkonna linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaanist

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala alal, mille maakasutuse juhtotstarbeks on

looduslik haljasmaa. Väike-Kadastiku järve ümbritsev piirkond on valdavalt looduslikuna säilitatav

ala, kuhu hoonestust ette nähtud ei ole. Rohealadele ei ole lubatud arendada ehitustegevust va

tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvad ehitisi. Käesolev

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering

10 / 33

detailplaneering teeb ettepaneku üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks

tootmis- ja ärimaaks.

Narva linna arengukava 2035 kohaselt on Narva linna üheks eesmärgiks olla tugeva rohelise mainega

energiasäästlik ja kliimasõbralik linn, mis meelitab roheenergia tootjaid ning keskkonnasõbralikku

tööstust, olles eeskujuks Eestis ja kaugemal. Linna eesmärgiks on olla atraktiivne investoritele

energeetika- ja tööstussektoris, mille üheks meetmeks on tööstusalade arendamine. Käesolev

detailplaneering on kooskõlas Narva linna arengukava 2035 eesmärkidega.

3.2. Kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendused

3.2.1. Kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek

Kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek on esitatud järgmisel joonisel.

Üldplaneeringu muutmise ettepanek

3.2.2. Kehtiva üldplaneeringu muutmise põhjendused

Planeerimisseaduse järgi on võimalik kehtestada üldplaneeringut muutev detailplaneering, kusjuures

selleks ei seata konkreetseid piiranguid või tingimusi, vaid üldplaneeringu muutmine on võimalik

„põhjendatud vajaduse korral“ (PlanSi § 142). Riigikohtu praktikas on seda täpsustatud, et „[k]uivõrd

DP koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle

T

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering

11 / 33

menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu KOV territooriumil valitsevat olukorda.

Seetõttu on DP-ga ÜP muutmine erandlik võimalus, mis võimaldab paindlikumalt reageerida

muutuvatele oludele ja vajadustele.“1

Narva metskonna 103 planeeringu puhul on selliseks vajaduseks võimaldada tehase rajamist, et tuua

piirkonda vajalikke töökohti ning edendada majandust. Selline lahendus arvestaks ka koostatava uue

üldplaneeringuga.

Töökohtade loomine

Nagu kogu Eestis, on ka Narvas registreeritud töötute arv alates COVID-19 epideemiast tõusnud.

Seda on näidatud järgmisel graafikul.

Graafik 1. Registreeritud töötute arvu muutus 2018–2023. Andmed: Statistikaamet2;

graafik ja arvutused: Skepast & Puhkim.

Graafikul on esitatud aasta keskmine registreeritud töötute arv.

Graafikult on näha, et Narvas on töötute arvu kasv olnud väiksem ja taastumine kiirem kui kogu

Eestis, kuid 2023. aastal oli Narvas keskmiselt siiski 3007 registreeritud töötut, kellele oleks vaja

töökohti luua.

Lisaks olemasoleva töötuse leevendamisele, on oluline arvestada, et Narva linn on kahanev

omavalitsus – prognoositakse nii rahvaarvu vähenemist kui ka ruumilist kahanemist3. Kahanemise

tingimustes peab rakendama meetmeid, mis tagaksid piirkonna elujõulisuse. Üks olulisim eesmärk

elujõulisuse tagamiseks on hoida piirkonnas piisavalt ettevõtteid ning tööjõudu. Kui piirkonnas ei ole

ettevõtteid, kes teeksid investeeringuid ning pakuksid kohalikele elanikele tööd, toob see endaga

kaasa palju töötusega kaasnevaid sotsiaalseid probleeme. Ettevõtetele on tegutsemiseks vaja aga

1 Riigikohtu 15. detsembri 2022. a lahend asjas 3-20-1310, p 17. Kättesaadav:

https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-20-1310/52 (05.01.2024) 2 Statistikaamet. TT064: registreeritud töötud. Kättesaadav: andmed.stat.ee (05.01.2024) 3 Narva linna arengukava 2035. Lisa 1: lähteolukorra analüüs. Kättesaadav:

https://www.narva.ee/documents/29877749/31405835/2022V12_Arengukava_2035.pdf/8f79bd8d-c30b-4428-

addc-47f961d8d468 (05.01.2024); TalTech, SPINUnit, Linnlabor. „Ida-Viru maakonna ruumilise kahanemise

analüüs“, 2022. Kättesaadav Narva linna koostatava üldplaneerignu lehel: https://dge.ee/maps/Narva-

linn/dokumendid/uuringud/Ida-Viru%20ruumilise%20kahanemise%20mustrid_Ida-Viru%20koondraport.pdf

(05.01.2024)

2491 2598

3477 3439

2829

3007

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

0,8

0,9

1,0

1,1

1,2

1,3

1,4

1,5

1,6

1,7

1,8

2018 2019 2020 2021 2022 2023

Registreeritud töötute arvu muutus

(baasaasta 2018 = 1)

Narva töötute arv kogu Eesti

Ida-Virumaa Narva linn

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering

12 / 33

piisavalt tööjõudu – seda nimetavad ka ettevõtted peamise piirava tegurina piirkonnas äri tegemisel.4

Kuna loomulikku tööjõudu püsivalt negatiivse iibe tõttu peale ei kasva, peaks omavalitsus looma

sobivad tingimused, et hoida piirkonnas olemasolevaid noori töötajaid (mis võib suurendada ka iivet)

ning meelitada piirkonda uut tööjõudu, kes sooviks Narvas töötada ja elada. Praegu on Narva

palgatöötajate arv üldiselt olnud püsivas langustrendis, nagu näitab ka järgmine graafik.

Graafik 2. Palgatöötajate arvu muutus 2013–2022. Andmed: Statistikaamet5; graafik ja

arvutused: Skepast & Puhkim.

Kui üldiselt on Eestis palgatöötajaid viimase 10 aasta jooksul juurde tulnud, siis Ida-Virumaal ja

Narvas on neid jäänud vähemaks. 2021. ja 2022. aasta vahelise hüppe on tinginud Ukraina

sõjapõgenike saabumine Ida-Virumaale.

4 SPINUnit, Linnalabor, Smoked Sparrow. „Narva ettevõtete taju-uuring 2021“. Kättesaadav:

https://hendrikson.ee/maps/Narva-linn/dokumendid/uuringud/Narva%20ettev%C3%B5tjate%20taju-

uuring%202021.pdf (05.01.2024) 5 Statistikaamet. ST004: palgatöötaja kuu keskmine brutotulu ja brutotulu saajad. Kättesaadav:

andmed.stat.ee (05.01.2024)

1,08

0,89

0,93

0,7

0,8

0,9

1,0

1,1

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Palgatöötajate arvu muutus (baasaasta 2013 = 1)

Kogu Eesti Ida-Virumaa Narva

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering

13 / 33

Graafik 3. Narva palgatöötajate arvu muutus 2013–2022 vanuserühmade kaupa. Andmed:

Statistikaamet6; graafik ja arvutused: Skepast & Puhkim.

Narvas on vähenenud nooremas tööeas palgatöötajad, aga piirkonna elujõulisuse tagamiseks on

oluline see, et just nooremad töötajad piirkonda jääksid. Kui neil töökohti ei ole, siis peavad nad tulu

teenimiseks mujale rändama.

Kehtiva üldplaneeringu muutmine aitab tagada, et Narvas oleks piisavalt töökohti. Kuna Narva on

kahanev omavalitsus, peab arenguks valima strateegiad, mis aitavad Narval kahanemisega edukalt

kohaneda ning omavalitsuse elujõulisus tagada. Planeeringu elluviimisel luuakse umbes 700

töökohta.7 Töökohtade olemasolu toetab Narva elujõulisust mitmel viisil: aitab leevendada

olemasolevat töötust ja leevendada sellest tulenevaid sotsiaalseid probleeme ning luua tingimused,

et mujalt sisserännanud tööjõud ja nooremad töötajad tahaks ja saaks Narvas elada. Tegemist on

veefiltreid tootva tehasega, kus enamus loodavatest töökohtadest ei nõua tõenäoliselt erialast

haridust või kõrgemat spetsialiseerumist ning kus võivad seetõttu tööd leida väga erineva profiiliga

tööotsijad. Samas on tegemist uuema, täisrobotiseeritud tehasega, kus pakutavad töökohad on

erinevad tavapärastest liinitöölistest – see pakub ka nooremale tööjõule sobivaid positsioone.

Ka ettevõtte pakutav palk (ettevõtte peamine tegevus on praegu Sillamäel) on kõrgem kui piirkondlik

keskmine – ettevõttes töötas Eestis 2022. aastal 616 inimest, keskmise brutopalgaga 2157 eurot

(Ida-Virumaal keskmiselt 1270 eurot8). Olukorras, kus Ida-Virumaa ja Narva palgad on püsivalt olnud

Eesti keskmisest madalamad (vt järgmine graafik), on ettevõtte palgatase oluline argument tööjõu

piirkonnas hoidmisel ja piirkonda toomisel.

6 Samas. 7 SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur 22.03.2022 kiri nr 1-523. 8 Statisikaamet. PA117: keskmine brutokuupalk, mediaanpalk ja töötajate arv. Kättesaadav: andmed.stat.ee

(08.01.2024)

0

5000

10000

15000

20000

25000

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Narva palgatöötajad vanuserühmade kaupa

Alla 25 25-49 50-62 63 ja vanemad

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering

14 / 33

Graafik 4. Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu 2013–2022. Andmed: Statistikaamet9;

graafik ja arvutused: Skepast & Puhkim.

Piirkonna ja riigi majanduse edendamine

Lisaks töökohtade loomisele, tehakse planeeringu elluviimisel piirkonda suuri investeeringuid ning

suureneb eksport.

Aquaphor International OÜ on viimase 6 aasta jooksul rajanud Ida-Virumaale 4 tootmisüksust ning

investeerinud kokku umbes 50 miljonit eurot. Ettevõttel on plaanis kogu kasum reinvesteerida ning

ka majanduslanguse ajal ei lükatud investeeringuid edasi. 2022. aastal investeeriti 9,4 miljonit eurot.

Kui planeering kehtestatakse ning tehas rajatakse, on ettevõttel plaanis sellesse investeerida 200

miljonit eurot ning kogu teadus-arenduskeskus Eestisse tuua.10

Ettevõttes töötas Eestis 2022. aastal keskmiselt 616 inimest, keskmise brutopalgaga 2157 eurot.

Tööjõukuludelt laekus 2022. aastal riigieelarvesse umbes 4,6 miljonit ning omavalituse eelarvesse

1,4 miljonit eurot.11 Eestis maksustatav käive oli 2022. aastal Maksu- ja Tolliameti andmete järgi üle

89 miljoni euro.

Käesoleva detailplaneeringu elluviimisel planeerib ettevõte palgata täiendavalt 700 inimest, mis

tähendab et riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuv maksutulu tööjõukuludelt

kahekordistuks. Lisaks on ettevõttel plaan planeeringuga kavandatud tehase täiel võimsusel

töötamisel kasvatada ekspordikäivet 2 miljardi euroni. Arvestades, et viimase 10 aasta jooksul on

Eesti väliskaubandusbilanss olnud püsivalt negatiivne, kusjuures 2023. aastal väärtuses -3,7

miljardit eurot,12 on planeeringu elluviimisel oluline positiivne mõju Eesti väliskaubandusbilansile (ja

selle kaudu kogu majandusele).

9 Statistikaamet. ST004: palgatöötaja kuu keskmine brutotulu ja brutotulu saajad. Kättesaadav:

andmed.stat.ee (05.01.2024) 10 SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur 22.03.2022 kiri nr 1-523; Aquaphor International OÜ konsolideeritud

majandusaasta aruanne 01.01.2022–31.12.2022. Kättesaadav äriregistrist:

https://ariregister.rik.ee/est/company/11207974/Aquaphor-International-O%C3%9C (08.01.2024) 11 Aquaphor International OÜ konsolideeritud majandusaasta aruanne 01.01.2022–31.12.2022; Eesti Maksu- ja

Tolliameti andmed 2022. aasta I, II, III ja IV kvartali kohta. Kättesaadav: https://www.emta.ee/ariklient/amet-

uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo-statistika/statistika-ja-avaandmed#tasutud-maksud-failid (08.01.2024).

Skepast & Puhkim arvutused. 12 Eesti Pank. Statistika: majanduse põhinäitajad. Kättesaadav:

https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/MAJANDUSKOOND/r/2053/1902 (08.01.2024)

900,11

1619,79

766,38

1263,97

703,73

1199,50

500

700

900

1100

1300

1500

1700

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu (eurot)

Kogu Eesti Ida-Virumaa Narva linn

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering

15 / 33

Planeeringualal asub ehituslubjakivi maardla (MRD0000030), kus kaevandatakse killustikku (Narva

Stone OÜ ja Ikaros Grupp OÜ). Maardlate registri13 andmete järgi on maardlas lubjakivi varu 1836

tuhat m3. Arvestades, et üks kuupmeeter killustikku maksab praegu umbes 10–12 eurot,14 siis oleks

kogu varu väärtus (tänastes hindades) 18,4–22,0 miljonit eurot. Sellele lisanduksid karjääris asuvad

töökohad ning nendelt makstavad tasud. Riigi vaates võib olla maardla eelistamine muul põhjusel

õigustatud (näiteks välispoliitilistel või varustuskindluse tagamise eesmärkidel), kuid rahaliselt on

kasulikum oleks kõnealuse tehase rajamine.

Kaevandustegevusest tulenev loodusliku ala mitte säilimine

Kehtiva üldplaneeringu kohane looduslik haljasmaa (tähisega HL) on reeglina looduslik madal või

kõrghaljastusega roheala. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt tuleb haljasala maal säilitada olemasolev

kõrghaljastus (v.a elektriliinide koridoris, kus seda on lubatud maha võtta). Samuti on lubatud sinna

täiendava kõrghaljastuse rajamine (v.a elektriliini koridori). Haljasala maale võib kujundada parke

jms haljastuid kokkuleppel maaomanikuga. Alale on lubatud vajadusel rajada teid ja tehnovõrke (st

on lubatud transpordimaa kõrval sihtotstarve). Loodusliku haljasmaad võib vajadusel kasutada ka

riigi kaitselistel eesmärkidel või senise kaevandustegevuse jaoks kuni selle ammendumiseni.

Juhul, kui lubjakivimaardla võetakse tulevikus aktiivselt kasutusse lubjakivi kaevetöödeks, on

kehtivas üldplaneeringus antu nõue peale lubjakivi maardla sulgemist antud ala heakorrastada ja

luua karjääri ümber looduslik park. Rekultiveerimisprojekti käigus loodav park on inimese poolt

mõjutatud ja ei säili peale kaevandustegevust enam loodusliku alana.

Kooskõla uue, koostatava Narva linna üldplaneeringuga

Planeerimisseaduse § 11 lõike 1 järgi peab planeeringu koostamisel arvestama kehtiva

üldplaneeringuga, kuid ka kõikide muude asjakohaste ruumilist arengut mõjutavate dokumentidega.

Üheks selliseks võib olla ka koostatav planeering. Seda on rõhutanud ka Riigikohus ning kinnitanud,

et: „[K]oostamisel olevat üldplaneeringut ei tule detailplaneeringu kehtestamisel järgida kui

õigusakti. /…/ Samas ei ole kohalikul omavalitsusel keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse

asjakohaseid mittesiduvaid dokumente, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke.

Avalik haldus peab vältima vastuolulist tegutsemist. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada

üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega /…/.“15 Seega on oluline, et linnavalitsus võtab

arvesse uue üldplaneeringu eesmärke juba praeguste planeeringute kehtestamisel.

Koostava üldplaneeringu (vastuvõetud Narva Linnavolikogu 21.03.2024 otsusega nr 15) järgi

nähakse planeeringualale ette äri ja tootmise maa-ala (B/T), milleks on kaubandus-, teenindus-,

toitlustus-, büroo-, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid

teenindavate rajatiste maa-ala ning taastuvenergeetika tootmise maa-alad.16 Seda on näidatud

järgmisel joonisel.

13 Registri andmed on kättesaadavad Maa-ameti maardlate kaardirakenduses:

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad (08.01.2024) 14 Ain Alvela, „Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada“ – TööstusEST

märts 2023; Eesti killustik: hinnakiri. Kättesaadav: https://www.eestikillustik.ee/karjaar/lubja-raikkula/

(08.01.2024) 15 Riigikohtu 20. märtsi 2014. a lahend asjas 3-20-1310, p 17. Kättesaadav:

https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-87-13 (05.01.2024) 16 Koostatava Narva üldplaneeringu dokumentidega saab tutvuda: https://www.narva.ee/uldplaneeringud ning

https://dge.ee/maps/Narva-linn/index.html (06.06.2024)

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering

16 / 33

Joonis 1. Planeeritud tootmise ja ärimaa koostatavas üldplaneeringus. Väljavõte

üldplaneeringu eelnõust (20.03.2023).17

2024. aasta jaanuari seisuga oli eelnõu läbinud esimese avalikustamise, mille käigus ei esitatud

kõnealuse ala äri ja tootmise maa-alaks muutmise kohta ühtki vastuväidet ega kommentaari.

Käesolev detailplaneering vastab linna uutele arengusuundadele, nagu need on kavandatud

koostatavas üldplaneeringus.

3.3. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala paikneb Narva linna keskosas Elektrijaama linnaosa tööstuspiirkonnas Kadastiku,

Nahavabriku ja K.Sentšugovi tänavate ja Elektrijaama tee vahelisel alal Väike-Kadastiku järvest

edelas jäädes Narva linna keskusest linnulennult ca 4 km kaugusele.

Planeeringuala ümbritsevad valdavalt riigi omandis olevad sihtotstarbeta ja maatulundusmaad ning

eraomandis olevad tootmis- ja ärimaa maaüksused (vt joonis DP-02).

Peamine (raske)liiklus toimub Elektrijaama teel (13109 Narva – Auvere kõrvalmaantee). Sealtkaudu

on ühendus riigi 1 Tallinn – Narva põhimaanteega.

Bussiliiniga nr 6 on tagatud ühendus Narva kesklinna ja teiste linnaosadega ning planeeringualast

läände jääva Narva-Jõesuu linnas paikneva Arumäe külaga. Lähim bussipeatus „Nahavabriku“ asub

planeeringualast ca 100 m kaugusel läänes aadressil Kadastiku tn 57.

17 Hendrikson & Ko. Tööstusalade skeem. Kättesaadav: https://dge.ee/maps/Narva-

linn/dokumendid/skeemid/2023-03-20%20T%C3%B6%C3%B6stusalad.png (05.01.2024)

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering

17 / 33

Planeeritava ala vahetus läheduses asuvate maaüksuste kohta on lähiajal koostatud ja kehtestatud

(seisuga 26.05.2023) järgmised detailplaneeringud:

• Narva Linnavolikogu 04.10.2012 otsusega nr 118 kehtestatud Narva Tööstuspargi

territooriumi detailplaneering pindalaga ca 70 ha, mille eesmärgiks oli luua võimalused antud

maa-alale logistika- ja tööstuspargi rajamiseks.

• Narva Linnavalitsuse 13.07.2016 korraldusega nr 787-k kehtestatud Kadastiku tn 33 maa-

ala detailplaneering pindalaga ca 6,5 ha, millega jagati olemasolev Kadastiku tn 33 kinnistu

viieks 75% tootmis- ja 25%ärimaa krundiks.

• Narva Linnavalitsuse 08.12.2021 korraldusega nr 984-k kehtestatud Kadastiku 29 maa-ala

detailplaneering, millega jagati Kadastiku tn 29 kinnistu kaheks uueks krundiks ja muudeti

maakasutuse sihtotstarvete osakaalu ning määrati uued hoonestustingimused.

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering

18 / 33

4. PLANEERINGULAHENDUS

4.1. Krundijaotus ja ehitusõigus

Planeeringuga on kavandatud Narva metskond 103 maaüksusest moodustada kokku neli tootmis- ja

ärimaa sihtotstarbega krunti ja üks transpordimaa krunt. Tootmis- ja ärimaa krundid on kavandatud

suurusega vahemikus 41 171 m2 kuni 46 375 m2, transpordimaa kergtee ja kommunikatsioonide

tarbeks suurusega 6 959 m2. Narva metskond 103 maaüksusest kruntimisel nö üle jääv 350 796 m2

suuruses osas säilib senine maakasutus, see jääb maatulundusmaaks.

Lubatud on planeeritud tootmis- ja ärimaa kruntide liitmine, sealjuures liituvad ka ehitusõigus, va

hoonete kõrgus ja korruselisus. Põhijoonisel DP-03 on välja toodud eraldi hoonestusala kruntide

liitmise korral.

Planeeringu koostamisel on lähtutud printsiibist, et tootmis- ja ärimaa kruntide ehitisealune pind

moodustab maksimaalselt 70% krundi pindalast.

Hooneid on lubatud püstitada vaid hoonestusalale. Igale tootmis- ja ärimaa krundile on lubatud

püstitada kuni kolm maksimaalselt kuni 25 m kõrgust tootmis- ja ärihoonet. Tehnoloogilisest

vajadusest lähtuvalt on lubatud 1/3 osal ehitisealusest pinnast hoone kõrguseks maksimaalselt 40

m.

Tabel 2. Ehitusõigus

Pos.

nr

Krundi kasutamise

sihtotstarve

Hoonete

arv krundil

Hoonete

suurim ehitise- alune pind m2

Täis-

ehitus- protsent

Hoonete max

kõrgus maapinnast

1 TT/TL80% ÄB20% 3 28 750

70% 25 / 40* m

2 TT/TL80% ÄB20% 3 29 500 70% 25 / 40* m

3 TT/TL80% ÄB20% 3 30 660 70% 25 / 40* m

4 TT/TL80% ÄB20% 3 23 190 50% 25 / 40* m

5 L100% - - - -

*max kõrgus 1/3 ehitiselausest pinnast

ÄB - kontori- ja büroohoone maa, Ä - ärimaa; TT - tootmishoone maa, TL - laohoone maa, T –

tootmismaa; LK – kergliiklusmaa, L - transpordimaa.

Lisaks on lubatud püstitada alla 60 m2 suuruse ehitisaluse pindala ja kuni 5 m kõrguse ehitusteatise

kohustusega väikeehitisi (sh pos.01 kavandatud alajaam). Väikeehitiste alune pind on arvestatud

krundil lubatud maksimaalse hoonealuse pinna sisse ning neid on lubatud püstitada samuti vaid

hoonestusalale.

4.2. Hoonetele ja rajatistele esitatavad nõuded

Planeeritavate äri- ja tootmishoonete välisviimistlus- ja katusekatte materjale ei määratleta.

Välisviimistlus määratakse konkreetsete ehitusprojektidega. Küll aga on keelatud kasutada

imiteerivaid materjale (plastvooder jmt). Samuti ei määratleta hoonete lubatud katusekallete

vahemikku, kuna see võib sõltuda hiljem hoonesse kavandatavast võimalikust tehnoloogilisest

seadmest. Suurema kui 300 m² lamekatuse kasutamisel tuleb kuumasaare efekti leevendamiseks

katusele rajada taastuvenergia tootmise lahendused ja/või haljaskatus või peab lamekatuse

kattematerjal olema heledat tooni.

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering

19 / 33

Hoonete põhikonstruktsioonide materjalide valik on samuti vaba. Hooned tuleb projekteerida

selliselt, et need häiriks keskkonda võimalikult vähe ja sobituksid välisilmelt ümbritseva piirkonnaga

ning oleksid kaasaegse vormikeelega.

Piirete tingimused vt ptk 4.4.

4.3. Teed, liiklus ja parkimine

Liikluskorralduse planeerimisel on lähtutud kehtivast standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“.

Juurdepääsud kavandatud kruntidele on planeeritud olemasolevatelt avalikult kasutatavatelt

Kadastiku ja Nahavabriku tänavatelt. Arvestatud on pöörderaadiusega 15 m. Planeeritud kruntide

laiad sissepääsud võimaldavad veoautodel kruntidele siseneda.

Jalgsi juurdepääs on tagatud Kadastiku ja Nahavabriku tänavate äärde kavandatud kergteelt.

Tootmis- ja ärihoonete teenindamiseks ja tootmishoonete töötajate ja külastajate jaoks vajalik

parkimine tuleb lahendada krundi siseselt. Parklate täpne lahendus antakse ehitusprojekti

staadiumis. Eesti standard EVS 843:2016 Tabel 9.1 reguleerib tööstusettevõtete ja ladude

parkimisnormi laialdase tootmismaa puhul, kui see paikneb linna äärealal väikeelamute ala järgi 1/90

parkimiskohtade arv suletud brutopinna m2 kohta.

Tabel 3. Parkimiskohtade kontrollarvutus

Pos.

nr

Ehitise otstarve

Normatiivsete parkimiskohtade arvutus

Normatiivne parkimis-

kohtade arv

Planeeringus ettenähtud

parkimis- kohtade arv

krundil

1 T80% Ä20% 71 875 /: 90 = 798,61 ~ 799 799 90

2 T80% Ä20% 73 750 /: 90 = 819,44 ~ 819 819 90

3 T80% Ä20% 76 650 /: 90 = 851,66 ~ 852 852 114

4 T80% Ä20% 57 975 /: 90 = 644,16 ~ 644 644 266

Kokku 3 114 560

Käeoleva detailplaneeringuga on alale kavandatud 560 parkimiskohta sõiduautodele, mis on

ligikaudu 20% standardiga ette nähtud parkimiskohtadest. Täna ei ole teada alal tööle asuvate

töötajate arv ega nende töögraafik, samuti ei oma neist kõik autot. Piirkonnas on olemas toimiv

ühistransport ning piirkonnas tegutsema asuvatel ettevõtetel on võimalik korraldada oma töötajate

transport tööle ja koju eribussidega või kasutatakse sõidujagamise teenust. Samuti nähakse

planeeringuga ette parkimiskohad jalgratastele. Tulenevalt sellest, tootmistehnoloogia spetsiifikast

ning töötajate arvust võib parkimiskohtade vajadus erineda normatiivist, mistõttu määratakse

parkimiskohtade arv erikalkulatsiooni alusel vastavalt tegelikule parkimisvajadusele koostöös Narva

Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametiga ehitusprojekti koostamise käigus.

Parklates iga 50 sõiduauto parkimiskoha kohta tuleb ette näha koht liikumispuudega inimese

sõidukile. Samuti tuleb vastavalt ehitusseadustikule ette näha juhtmetaristu igale viiendale

parkimiskohale ja vähemalt üks elektriautode laadimispunkt.

Vastavalt EVS 843:2016 tuleb tööstusettevõtete ja ladude kavandada 1/30 parkimiskohta töötaja

või 1/400 parkimiskohta suletud brutopinna m2 kohta jalgratastele. 700 töötaja puhul oleks vajalik

minimaalne jalgrataste parkimiskohtade arv 24. Jalgrataste parkimiskohad ning arv täpsustub samuti

ehitusprojekti koostamise käigus.

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering

20 / 33

4.4. Haljastus ja heakord

Planeeringualal paikneb mets. Olemasolev kõrghaljastus võimalusel säilitada maksimaalselt.

Tootmisalade üldkujundusel lähtuda eelkõige tootmistegevuse spetsiifikast, hoonete paiknemisest ja

nende vahelistest liikumisteedest. Haljastus kavandada sissepääsude ja teede äärde ning võimalusel

hoonete ümber. Haljastuse paigutus peab võimaldama ala lihtsat ja mugavat kasutust ning hooldust.

Haljastuse projekteerimisel tagada puudele ja taimedele vajalikud kasvutingimused arvestades

hoonest ja olemasolevast kõrghaljastusest tulenevate võimalike mõjutustega kasvuruumi osas.

Tootmis- ja ärimaa kruntide minimaalne haljastusprotsent on 10% krundi pinnast, sellest vähemalt

pool kõrghaljastusena. Murukivi vms katend ei loeta haljastuse osaks.

Kliimamõju leevendamiseks parklate ja platside rajamisel tuleb eelistada katet, mis tagab sadevee

läbilaskevõime. Asfaldi ja betooni kasutamist võimalusel vältida või liigendada suuri tehispindasid

rohealade või kõrghaljastusega. Iga rajatava autoparklarea kohta on soovitatav rajada üks rida varju

andvat kõrghaljastust (va tehisvarju olemasolu puhul). Hoonete katustel kasutada heledates

toonides katusekattematerjale.

Ehitusprojektiga tuleb kavandada puhkekohad, mis peavad jääma eemale müra- ja saasteallikatest,

kuid võimalikult sissepääsude lähedale. Puhkekohad peaksid olema kasutatavad ka ebasoodsate

ilmadega, pakkuma kaitset nii vihma kui ka külgtuule eest ning pakkuma päikesevarju.

Planeeritud hoonete juurde kuuluva inventari paigutus ja loetelu määratakse järgmises projekti

staadiumis vastavalt tegelikule vajadusele. Piirdeaed on lubatud krundi perimeetrile ja täiendavalt

erinevate funktsionaalsete alade moodustamiseks. Lubatud on kuni 6 m kõrgused võrkpiirded.

Läbipaistmatuid plankpiirdeid võib rajada vaid ümber tööstus- või liiklusalade, kui see on vajalik

müratõkke rajamiseks või ohutuse tagamiseks.

4.5. Jäätmekäitlus

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Jäätmeseadusest ja Narva jäätmehoolduseeskirjast. Vastavalt

jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide

kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse.

Olmeprügi konteiner paigutada kinnistule sissesõidu lähedale kõva alusega platsile. Olmejäätmed

kogutakse prügikastidesse ja konteineritesse ning organiseeritakse nende regulaarne äravedu

kehtivat jäätmeluba omava firma poolt.

Ehitusjäätmed kogutakse kokku ning antakse üle jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit

omavale isikule(firmale) ja käideldakse vastavalt Narva jäätmehoolduseeskirja nõuetele.

4.6. Tuleohutusnõuded

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel arvestatakse 30.03.2017 vastu võetud siseministri

määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Planeeritava hoonestuse tulepüsivusklass

esitatakse ehitusprojektis. Tuleleviku takistamiseks on hoonetevaheliseks kauguseks planeeritud

vähemalt 8 m. Kruntidele on tagatud tuletõrjemasinate juurdepääs.

Planeeringuala väliskustutusvee varustust lahendatakse detailplaneeringu staadiumis vastavalt

võrguvaldaja tehnilistele tingimustele.

4.7. Keskkonnakaitse ja tervisekaitse abinõud

Käesoleval ajal ei ole teada täpne tootmistegevus, kuid kavandatava tegevuse elluviimisega ei

kaasne eeldatavalt olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Vaadeldaval alal ega lähipiirkonnas ei asu

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering

21 / 33

Natura 2000 alasid, hoiualasid, kaitsealasid, kaitsealuseid liike, püsielupaiku, kaitstavaid looduse

üksikobjekte, väärtuslikku põllumajandusmaad ega kultuurimälestisi. Kavandatava tegevusega ei

kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Vibratsioon võib esineda ehitamisel ning

jäätmete teke on seotud põhiliselt ehitustegevusega. Samuti ei kavandata planeeringuga tegevusi,

mille elluviimisel võiks kaasneda müra normtaseme ületamine.

Ettevõtlustegevuse arendusala rajamine loob uusi töökohti ning sobivaid võimalusi piirkonna

funktsioone toetava ettevõtluse tekkeks, kuid ei oma eeldatavalt olulist mõju Narva linna

asustusstruktuurile ega rahvaarvule.

Planeeringus kavandatud tegevusega kaasneda võivad negatiivsed mõjud on valdavalt seotud

ehitustegevusega. Nende ulatus piirneb planeeritava kinnistu ning selle vahetu lähialaga, kuhu võib

levida ehitustegevusest ja ehitustehnika liikumisest tulenev vibratsioon, müra ja tolm. Nimetatud

häiringud võivad kaasa tuua ebamugavusi ja takistusi liikluses. Nimetatud häiringud on ajutised ning

ei ole ette näha ohtu inimeste tervisele või varale. Ehitustööde kavandamisel tuleb tööohutuse

plaanis kavandada ja kirjeldada ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja

vibratsiooni tõkestamise abinõud ning ehitustegevusega kaasnevate jäätmete veo korraldust.

Kavandatav tegevus paikneb looduslikult kaitsmata põhjaveega alal. Seega on oluline pöörata

tähelepanu ehitusaegse veereostuse vältimisele. Ehitustegevuse ajal peavad ehitusmasinate

parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Samuti

ehitamise ajal peab ehitaja täitma kehtiva Narva linna heakorra eeskirja nõudeid.

Narva metskond 103 detailplaneeringu alast ca 280 m kaugusel ida suunas asub Kadastiku II

lubjakivikarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa ning tulevikus läheneb kaevandamisala kuni

kõrgepinge elektriõhuliinide kaitsevööndini, mis külgneb detailplaneeringu alaga. Kavandatavad

tootmishooned jäävad lähedal toimuva kaevandamise mõju piirkonda ja tuleb arvestada

kaevandamise käigus võimaliku müra, tolmu ja vibratsiooni tekkega. Planeeritavad hooned ja

tootmine on vajalik projekteerida ja ehitada selliselt, et kõrgepingeliinidest ida pool säilib Narva

lubjakivimaardla maavarale juurdepääs ja maavara kaevandamisväärsus.

4.8. Mõju rohevõrgustikule

Rohevõrgustiku olemasolu ja selle sidususel linnades on väga oluline roll. Linnades olev rohevõrgustik

aitab leevendada kliimamuutustest tulenevaid mõjusid, võimaldab säilitada looduslikku

mitmekesisust ja pakub inimestele erinevaid hüvesid.

Käesoleva planeeringulahendusega täpsustatakse rohevõrgustiku piiri, kuid ei muudeta selle

toimivust. Linnasiseseid puhkealasid toetavad linnaäärsed metsad, mis on ühendatud

kergliiklusteede ja matkaradadega linnalisse puhkevõrgustikku.

Kavandatava tegevuse ala kattub Ida Viru maakonnaplaneeringu 2030+ ja Narva linna

tööstuspiirkonna linna osa üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku alaga. Lähtudes Ida-Viru

maakonnaplaneeringuga 2030+18 toodust jääb ala linnalise asutusega alale kavandatud

rohevõrgustikus. Piirkonda on käsitletud kui perspektiivse kaitsemetsana, mis paikneb kohaliku

tähtsusega rohevõrgustiku tuumalal luues puhvri Balti SEJ tootmiskompleksi vahel.

18 kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering

22 / 33

Väljavõte Ida-Viru maakonnaplaneeringu Ruumilised väärtused kaardilt. Planeeringuala tähistatud

kollase kastiga.

Samuti kehtiva Narva linna üldplaneeringu järgi läbivad planeeringuala ökovõrgustiku põhisuunad,

mis on linna rohestruktuuri osaks. Planeeringualal on tegemist Narva linna tööstuspiirkonna linna

osa üldplaneeringuga19 käsitletava Väike-Kadastiku järve (karjäär Kadastik-2) tuumalaga, mida on

käsitletud eelkõige kui potentsiaalse rekreatsioonialana, mis ilmestaks tööstusmaastikku.

Planeeritav ala paikneb linnalise asustuse alal tootmis- ja tööstuspiirkonnas. Linnas olev rohevõrk

peab olema sidus ja polüfunktsionaalne, ehk terve süsteem peab olema omavahel loogiliselt seotud

ja omama mitmeid funktsioone. Rohealade hea kättesaadavus inimeste kodude lähedal on positiivse

mõjuga nii inimeste füüsisele kui ka vaimsele tervisele. Samaväärselt on oluline Narva linna

rohealade kaitse ökoloogiline aspekt, tasakaalustades hoonestatud alade keskkonnamõjusid ning

kaitstes hoonestatud alasid soovimatute mõjude eest. Lisaks, suurem kõvakattega maapinna osakaal

ja tihedam hoonestus võib suviste kõrgete temperatuuridega kaasa tuua nn kuumasaarte tekkimise,

ning linnasiseste rohealade olemasolu ja linna ümbritsev kõrghaljastus pakub sellele olulist

looduslikku leevendust. Rohevõrgustiku alla kuulub ka sinivõrgustik ehk alale jäävad veekogud, mis

toetavad ja täiendavad rohevõrgustiku ülesandeid nt. mageveeliikidele elupaikade pakkumisel, mis

aitab kaasa elurikkuse säilimisele. Veekogude kaldad toimivad siin omakorda elupaikade ning

liikumiskoridoridena mitmetele maismaa liikidele.

Planeeringuga kavandatav ei mõjuta oluliselt negatiivselt rohevõrgustiku toimimist. Planeeringualast

kirdes ja edelas kulgevad kõrgepingeliinide koridorid, kus liinide kaitsetsoonis puude istutamine on

keelatud. Planeeringu realiseerimisel väheneb olemasolev metsaala. Tegemist on peamiselt

keskmiselt 70 aasta vanuste jänesekapsa-mustika kasvukohatüübi kaasikute ja haavikutega, kus

19 Narva linna tööstuspiirkonna linna osa üldplaneering kehtestati 21.10.2010 Narva Linnavolikogu otsusega nr

143

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering

23 / 33

planeeringuala serva jääb ka väiksem männiku osa. Tegemist on küpse metsaga. Väike-Kadastiku

järve ümbruse metsad on Narva elanike seas hinnatud puhkealad piirkonnas. Valdav osa olevast

rohevööndist siiski säilib ning tagatud on sidusus kogu võrgustikuga. Väike-Kadastiku järve ümbruse

metsad jäävad looduslikeks, kuhu on võimalik rajada korralik ja tänapäevane kasutustaristu lähtudes

kasutajate vajadustest, eelkõige korralikud jalgratta ja jalgteed koos nt jalgrataste parkimise

võimalustega, loodusesse sulanduv tagasihoidlik supluskoha inventuur, laudteed jm. Antud kohal on

oluline säilitada ala looduslik väljanägemine ning mitte muuta ala parkmetsaks.

Väljavõte Narva linna tööstuspiirkonna linna osa üldplaneeringu väärtusliku maastiku ja rohelise võrgustiku kaardist

Planeeringualale jääva rohevõrgustiku tuumala puhul ongi tegemist pigem puhkeväärtusega

rohealaga, mille kujundamisel peab arvestama eelkõige inimestele kättesaadavusega. Samas tuleb

arvestada, et see on inimese kõrval liikumiskoridoriks ka paljudele väiksematele liikidele (linnud,

putukad, pisi- ja väikeimetajaid). Suurulukite aktiivset liikumist piirkonnas tõenäoliselt ei toimu ning

tegu pole rändekoridoriga, kuna roheala lõpeb idas piirnedes Narva linnaga. Seega tuleb

puhkväärtusega rohealal arvestada, et esindatud oleks nii rohu-, põõsa-, kui ka puurinne. Vältida

tuleb tihedat hooldust.

Eeltoodust tulenevalt, siis planeeringualal tootmishoone kavandamisega eeldatavalt olulist mõju

looduskeskkonnale ei kaasne. Mõju avaldub küll lokaalselt (lokaalne raadamine), kuid rohevõrgustiku

toimimise aspektist see antud asukohas olulist negatiivset mõju ei too ja rohevõrgustiku toimimist

antud kohal oluliselt ei muuda. Tootmishoone rajamine ei katkesta rohevõrgustiku sidusust. Ala

tootmismaana käsitlemist toetab ka Narva linna koostatav üldplaneering, millega samuti nähakse

alale ette tootmismaa kasutus.

4.9. Vertikaalplaneerimine

Vertikaalplaneerimine tuleb koostada ehitusprojekti mahus vastavalt teede ja hoone(te) täpsetele

asukohtadele. Sademevee ärajuhtimisel tuleb välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja

transpordimaa kinnistutele ja arvestada transiitvee ärajuhtimisega. Ehitusprojektis lahendada

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering

24 / 33

kuivenduskraavide täpsed asukohad. Vajadusel asendada kraavid toruga tagades sealjuures

piirkonna liigniiskuse ära juhtimine.

4.10. Servituutide seadmise vajadus

Narva metskond 103 maaüksusele on seatud tähtajatu isiklik kasutusõigus veetorustiku ehitamiseks,

valdamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja

muul viisil ekspluateerimiseks kasutusõiguse alal Aktsiaselts Narva Vesi kasuks.

Kõikidele olemasolevatele säilivatele ja planeeritud tehnovõrkudele tuleb seada isiklik kasutusõigus

ehitusseadustikus, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruses nr 73 „Ehitise kaitsevööndi

ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ ning

keskkonnaministri 16.12.2005 määruses nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“

toodud ulatuses tehnovõrgu rajamiseks ja hooldamiseks võrguvaldaja kasuks.

4.11. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed

Kuritegevuse ennetamise meetmete osas on lähtutud normatiivist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

Turvalisuse tagamiseks on hoonete projekteerimiseks määratud järgmised:

• Rajada hoonete ümber, parkimisaladele ja juurdepääsuteedele välisvalgustus.

• Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud, klaasid).

• Hoida planeeritav ala korras.

• Kasutada süttimatust materjalist prügikonteinereid ja välimööblit.

• Haljastus projekteerida nii, et ei tekiks kurjategijatele varjumisvõimalusi.

• Kasutada turvavarustust – alarmid (signalisatsioon), videojälgimis süsteem.

• Piirata juurde- ja sissepääs territooriumile ja parklatesse.

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering

25 / 33

5. TEHNOVÕRGUD

Tehnovõrkude lahenduse aluseks on võrguvaldajate tehnilised tingimused. Tehnovõrkude

varustatuse lahendus on põhimõtteline ja täpsustub edasise projekteerimise käigus.

5.1. Veevarustus ja kanalisatsioon

Detailplaneeringu veevarustuse ja kanalisatsiooni osa lahenduse aluseks on AS Narva Vesi

21.05.2024 väljastatud tehnilised tingimused TTN-0014.

Kõik tehnilised lahendused peavad vastama AS Narva Vesi tehnilistele nõuetele.

Tehnovõrkude põhimõtteline lahendus on kajastatud põhijoonisel tehnovõrkudega ja seda

täpsustatakse ehitusprojektis.

5.1.1. Veevarustus

Planeeringuala veevarustuse tagamiseks tuleb vastavalt AS Narva Vesi tehnilistele tingimustele

planeerida uus De250mm veetorustik olemasolevast Kadastiku tn – Elektrijaama tee ristmiku juures

asuvast Dn400 mm GRP veetorustikust kuni olemasoleva veetorustikuni PE De250mm, mis asub

Elektrijaama tee 59c kinnistu territooriumil. Olemasolev De250-225 mm PE veetorustik kulgeb edasi

piki Nahavabriku tänavat ja seejärel läbib planeeringu ala ning keerab Kadastiku tänava suunas kuni

Kadastiku tn 51 kinnistuni. Sellest olemasolevast veetorustikust on planeeritud veeliitumispunkt

planeeringuala krundile. Liitumispunktiks on planeeritud veemõõdukaev.

Alternatiivseks lahenduseks on planeeritud võimalus ringistada olemasolev planeeringuala läbiv

veetorustik Kadastiku tööstuspargi veevõrguga.

Planeeritavale alale rajatava hoonekompleksi eeldatav ööpäevane veevajadus on kuni 240 m³/d.

Tehniliste tingimuste kohaselt tuleb projekteerida ja ehitada veekogumismahuti, et tagada tarbimine

kaheks ööpäevaks. Eeldatav maksimaalne ööpäevane tarbimine on 240 m3/d, seega

veereservuaaride maht peab olema 480 m3/d. Arvestades sinna juurde tuletõrjeks vajaliku

vooluhulgaga 10 l/s kolme tunni jooksul ehk 108 m3, siis tuleb reservuaarides hoida vähemalt 588

m3 veevaru. Vajalik mahuti arvutuslik maht täpsustatakse projekteerimise käigus.

Tehnovõrkude joonisel on näidatud veevarustus trasside põhimõtteline asukoht. Torude täpsed

asukohad, läbimõõdud ja kruntide veesisendid täpsustatakse ning määratakse edasise

projekteerimise käigus, võttes aluseks kinnistute arvutusliku veetarbimise.

Planeeritud veetorustike sügavus on minimaalselt 1,8 m torustiku peale.

5.1.2. Tuletõrje veevarustus

Välise tuletõrje veevarustuse lahenduse koostamisel on lähtutud AS-i Narva Vesi 21.05.2024

väljastatud tehnilistest tingimustest TTN-0014.

Lähim olemasolev tuletõrjehüdrant planeeringuala piirkonnas asub hoone Kadastiku tn 51 vastas.

Väline tuletõrje veevarustus on planeeritud vastavalt siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,

tingimused ning kord“ ja EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus.

Olemasolevale Nahavabriku tn veetorustikule on planeeritud 5 maapealse asetusega hüdranti.

Hüdrantide tööraadius on projektialal maksimaalselt ~100m. Ühisveevärgi hüdrantidest tagatav

tuletõrjevee vooluhulk pole tehnilistes tingimustes täpsustatud. Planeeringuala välistulekustutusvee

normvooluhulk on 20 -30 l/s kolme tunni jooksul. Eeldusel, et 10 l/s hüdrandist on tagatud, tuleb

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering

26 / 33

ülejäänud vajalik tuletõrjevee vooluhulk krundil tagada oma kinnistusisese tuletõrjeveemahutiga ehk

peab krundil olema tagatud lisaks tuletõrjevee kasulik maht 108-216 m3.

Uute hüdrantide asukoha valikul on arvestatud, et veevõtukoht peab paiknema ehitisest vähemalt

30 meetri kaugusel.

Hüdrantide valikul ja paigaldamisel tuleb lähtuda määruse nr 10 nõuetest ning standardist EVS 812-

6:2012+A1+A2.

Vastavalt tehnilistele tingimustele on olemasolevas ühisveetorustikus tagatud tavaolukorras

vabasurve 3,0-3,5 bar.

Tulekustutusvee vooluhulgad täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus. Sisetulekustutusvee

vooluhulgad täpsustatakse siseosade tööprojektidega.

5.1.3. Kanalisatsioonisüsteem

Planeeringuala reovesi kogutakse torustikuga kokku ja suunatakse planeeritud reoveepumplasse.

Reovee ülepumpamiseks on ette nähtud rajada kinnistusisene reoveepumpla, mille vooluhulk on üle

10 m3/d ja kuja 20 m. Vastavalt AS Narva Vesi tehnilistele tingimustele tuleb planeerida

survekanalisatsioonitorustik planeeringuala reoveepumplast kuni reoveepuhastusjaamani, mis asub

Rahu tn 55 kinnistul. Kavandatava suvetorustiku täpne asukoht ja parameetrid pannakse paika

ehitusprojekti koostamise käigus. Ühendamine olemasoleva survekanalisatsioonisüsteemiga tuleb

teha joonisel tähistatud liitumispunktis K1. Enne liitumispunkti tuleks paigaldada tagasilöögiklapp ja

kommertslikku tüüpi reovee ultraheli vooluhulgamõõtur, mis võimaldab edastada vooluhulga

andmeid Narva reoveepuhasti dispetšeriruumi juhtimisarvutisse (SCADA-sse). Vahetult enne või

peale vooluhulgamõõturit ette näha automaatselt juhitav (avatav ja suletav) kilpsiiber reoveetoru

sulgemiseks. Kilpsiibri avamine ja sulgemine peab olema võimalik distantsilt kas Narva reoveepuhasti

dispetšeriruumi juhtimisarvutist (SCADA-st) või vähemalt telefonitsi.

Alternatiivse lahendusena on planeeritud võimalus kasutada planeeritava ala reoveekanalisatsiooni

eelvooluks olemasolev Kadastiku tööstuspargi kanalisatsioonitorustik. Kinnistu reoveepumplast

pumbatakse reovesi planeeritud survekanalisatsioonitorustiku kaudu lähimasse isevoolse

kanalisatsioonitorustikku Kadastiku tn 43 kinnistu vastas.

Tehnovõrkude joonisel on näidatud kanalisatsioonitorustike põhimõtteline asukoht. Torude täpsed

asukohad ja läbimõõdud täpsustatakse ja määratakse ehitusprojekti käigus võttes aluseks kinnistult

arvutuslikult tekkiva reovee vooluhulga.

Planeeringuala kanaliseerimine on lahendatud lahkvoolselt. Drenaaživee ja sademevee juhtimine

kanalisatsiooni on keelatud.

5.1.4. Sademeveekanalisatsioon

Piirkonnas sademeveetorustikud puuduvad. Olemasolev planeeringuala läbiv kraav likvideeritakse.

Planeeringualale on sademevee kokku kogumiseks ja ärajuhtimiseks ette nähtud kogu ala

perimeetrile kraavid ja truubid. Planeeritaval kinnistul sademevee kogumiskohad on hoonete katused

ning kõvakattega teed ja parklad.

Sademevesi parklatest tuleb restkaevudega kokku koguda ja enne planeeritud kraavi suunamist

juhtida läbi I klassi õlipüüduri koos liiva-mudapüüduriga. Sademeveekanalisatsiooni kaevude,

restkaevude ja puhastite asukohad määratakse ehitusprojektiga. Suublasse juhitav sademevesi peab

vastama määrusele nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-

ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused”.

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering

27 / 33

Katustelt kogutakse sademevesi kokku ja suunatakse planeeritud kraavidesse ilma puhastamata.

Sademeveetorustike arvutamisel on aluseks võetud EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk toodud

sademeveekanalisatsiooni arvutamise nõuded. Arvutustes on võetud aluseks arvutusvihm

korduvusega 5 aastat ja kestusega 20 minutit.

Arvutuslik sademevee vooluhulk, mis tekib kinnistu piires:

Katusepindala: A=110000 m2. Sademeveekanalisatsiooni äravool katuselt: Qa=2115 l/s

Kinnistusisene asfalteeritud pindala: A=48771 m2. Sademeveekanalisatsiooni äravool parklast:

Qa=750 l/s

Kokku kinnistult 2865 l/s.

Selleks, et mitte oluliselt täiendavalt koormata olemasolevaid eelvoole, tuleb tippvooluhulgad enne

planeeringualast väljasaatmist ühtlustada. Krundi idapoolses osas on kavandatud tiigi rajamine

sademevee äravoolu ühtlustamiseks. Tiigi ülevool juhitakse olemasolevasse Tehase tn kraavi ja sealt

edasi kraavide võrgustiku kaudu Narva veehoidlasse.

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Kinnistute sademevete juhtimine

olmereoveekanalisatsiooni ei ole lubatud.

Täpne sademeveelahendus, sademeveekoormuste vähendamise meetmed ja täpsustatud

vooluhulgad antakse edasiste projekteerimise etappide käigus ning lahendatakse koos

vertikaalplaneeringuga.

5.2. Gaasivarustus

Planeeringuala gaasivarustuse lahenduse aluseks on AS Gaasivõrgud tehnilised tingimused nr 3-

6/246-23 19.10.2023.

Tehniliste tingimuste kohaselt on planeeringuala uute kinnistute gaasiga varustamiseks planeeritud

„B“-kategooria gaasitorustik alates olemasolevast gaasitorustiku 160x14,6 MOP3,0 bar pimeotsast

„Kadastiku tänav L7 (51106:001:0160) “ kinnistul.

Planeeritud on plasttorudest B –kategooria gaasitorustik Kadastiku tänava teemaa alas ja kinnistute

juurdepääsutee alas hargnemistega kinnistutele. Kinnistute liitumispunktina maakraan, kuid mitte

lähemale kui 1 meeter teiste kommunikatsioonide liitumis- ja sõlmpunktidest ning mitte

sissesõiduteede alla.

AS Gaasivõrgud tehnilised tingimuste kohaselt moodustatavate kinnistute jaoks planeerida kinnistu

piirile võimalikult lähedale nõuetele (sh õigusaktidele, standarditele) vastava liitumispunktina

maakraan, kuid mitte lähemale kuni 1 meeter teiste kommunikatsioonide liitumis- ja sõlmpunktidest

ning mitte sissesõiduteede alla.

Kinnistute gaasivajadused ja liitumistorustike läbimõõdud määratakse järgnevates

projekteerimisstaadiumites.

AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitsevööndis võib teostada töid ainult põhi- või tööprojekti

olemasolul, mis tuleb enne töödega alustamist esitada AS-ile Gaasivõrk e-posti aadressile

[email protected].

Gaasivõrguga liitumiseks on vajalik esitada avaldus, mis on leitav AS Gaasivõrk kodulehelt

Täiendavad täpsemad nõuded gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemise osas

väljastatakse eel-, põhi- või tööprojekti staadiumis tehniliste tingimuste väljastamisel, mille

taotlemiseks pöörduda e-posti aadressile: [email protected].

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering

28 / 33

5.3. Soojavarustus

Planeeringuala soojusvarustuse lahenduse aluseks on Aktsiaselts NARVA SOOJUSVÕRK 01.11.2023

tehnilised tingimused nr. 13-23 ning 09.08.2024 e-kiri uue liitumispunktiga, mille kohaselt on

planeeringuala kinnistute ühendamine olemasoleva kaugküttevõrguga võimalik liitumispunktiks

oleva maapealse soojuskambriga K.Sentšugovi tänaval (51101:001:1522).

Olemasoleva soojusvõrgu pealevoolu maksimaalne temperatuur 120°C (soojusallikatest väljumisel

Balti EJ), tagasivoolu maksimaalne temperatuur 60°C pealevoolu maksimaalne töörõhk 7 baari.

Vastavalt tehnilistele tingimustele kaugküttetorustik rajada maa-alusena eelisoleeritud pealevoolul

III klassi isolatsiooniklassiga, tagasivoolu torustik II klassi isolatsiooniklassiga torudest K.Sentšugovi

ja Nahavabriku tänavate maa-alas kuni planeeringualani,

Planeeritud kinnistute liitumistorustikele paigaldada maa-alused sulgeseadmed kuni 1 meeter

kinnistute piirist.

Kinnistute soojuskoormused ja liitumistorustike läbimõõdud määratakse järgnevates

projekteerimisstaadiumites.

Soojusvõrgu liitumiseks on vajalik esitada AS Narva Soojusvõrgud liitumisavaldus ja taotleda

tehnilised tingimused eel-, põhi- või tööprojekti koostamiseks.

5.4. Elektrivarustus

Elektrivarustus on lahendatud vastavalt VKG Elektrivõrgud OÜ poolt 13.11.2023 väljastatud

tehnilistele tingimustele detailplaneeringu koostamiseks nr VEV.07-7/20. Detailplaneeringuala

elektrivarustuseks on ette nähtud asukoht alajaamale, nii et selle teenindamiseks oleks tagatud

ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide on ette nähtud keskpinge maakaabelliini(de)ga

alates olemasolevast keskpinge kaablikoridorist. Olemasolevasse kaablikoridori kaablite lisamise

vajadus alates Elektrijaama tee 99 kinnistul paiknevast NEMK 110/6 kV või P.Kerese tn 38b kinnistul

paiknevast Pea 110/35/6 kV sõlmalajaamast lahendatakse edasistes projekteerimise etappides

vastavalt vajadusele.

Planeeringuala esialgne elektrienergia tarbimisvõimsus on 5 MW. Planeeritavate kruntide

elektrivarustus on planeeritud keskpinge liitumiste baasil. Keskpinge liitumispunktid elektrivõrguga

hakkavad olema planeeritava alajaama keskpinge jaotlas. Liitumispunktist hoonete elektripaigaldiste

alajaamadeni paigaldatakse vastavalt hoonete vajadustele vastavad keskpinge toitekaablid.

5.5. Sidevarustus

Planeeringualale näha ette sidekanalisatsiooni põhitrass alates Kadastiku tööstuspargi sidevõrgust.

Sidevarustuse liitumispunktiks on olemasolev sidekapp OSK4. Igale krundile on ette nähtud

individuaalne sidekanalisatsioonisisestus planeeritavast põhitrassist. Vastavalt vajadusele kasutada

KKS tüüpi sidekaevusid, millede täpsem hulk ja asukohad määratakse ehitusprojekti käigus.

Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus on pinnases 0,7 m ja teekatte all 1,0 m. Sidekaevud ei tohi jääda

sõiduteede alale.

5.6. Tänavavalgustus

Tänavavalgustuse lahenduse planeerimisel on arvestatud Narva linna tänavavalgustuse rajamise

üldiste nõuetega.

Planeeringualal on ette nähtud tänavavalgustus avalikus kasutuses olevatele jalgratta- ja

jalgteedele. Tänavavalgustuse elektrivarustuseks on planeeritud uus elektrivarustuse liitumiskilp ja

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering

29 / 33

lülitus-juhtimiskilp planeeritava alajaama lähedusse. Kuna olemasolevad Kadastiku tn

tänavavalgustusmastid jäävad planeeringuala sissesõidu teedele, tuleb olemasolev tänavavalgustuse

mastid tõsta ümber alates Nahavabriku tn kuni Kadastiku tn 52 kinnistuni. Tänavavalgustuse

elektrivarustuse kaablitrassid rajada teedega paralleelselt, mis võimaldaks kõige optimaalsemalt

ehitada välja tervet tänava maa-ala hõlmav tänavavalgustust.

Tänavavalgustuse lahendus peab arvestama, et oleks tagatud nii nägemisülesanneteks vajalik

valgustus, valgustuse kvalitatiivsed nõuded kui ka kasutajate nägemismugavus. Valgustuslahendus

ei tohi tekitada valgusreostust, häirivat valgust ümbritsevale keskkonnale ega kutsuks esile räiguse

aistinguid. Samuti peab valgustuspaigaldis olema keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik, sobituma

esteetiliselt ja disainilt keskkonda ning tekitama koos olemasolevate ehitistega ühtse terviku.

Kasutatavad valgusallikad peavad vastama fotobioloogilise ohutuse standardi ohutuse klassile

minimaalselt RG0 või RG1. Kuna õhtusel ja öisel ajal liikluse intensiivsus väheneb oluliselt, tuleks

õhtusel ja öisel ajal valgustustaset hämardada. Täpsed valgustusklassid vastavalt teevalgustuse

standardile, hämardamise graafik, valgustuse värvsustemperatuur (CCT), värviedastuse üldindeks

(CRI), valgustite paigalduskõrgused ja mastide paigutus lahendatakse ehitusprojekti käigus.

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering

30 / 33

6. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD

ASJAKOHASED MAJANDUSLIKUD, KULTUURILISED,

SOTSIAALSED JA LOODUSKESKKONNALE

AVALDUVAD MÕJUD

6.1. Majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud

Majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid on käsitletud punktis 3.2.2 alapunktides „Töökohtade loomine“

ja „Piirkonna ja riigi majanduse edendamine“.

Olulisemalt võib välja tuua järgmist.

• Planeeringu elluviimisel luuakse umbes 700 uut töökohta, kusjuures ettevõtte keskmine

palgatase on seni olnud piirkondlikust keskmisest tunduvalt kõrgem.

• Uute erineva profiiliga töökohtade loomine on oluline selleks, et tagada piirkonna elujõulisust.

• Aquaphor International OÜ-l on plaanis planeeringu elluviimisel investeerida tehasesse

umbes 200 miljonit eurot ning tuua Eestisse kogu teadus- ja arenduskeskus.

• 2022. aastal maksis ettevõte Eestis maksudeks peaaegu 6 miljonit eurot; 2023. aastal

6,3 miljonit eurot20.

Kokkuvõttes on planeeringu elluviimisel selgelt positiivne mõju Eesti ja kohalikule majandusele ning

see loob ka erineva profiiliga ning keskmisest kõrgema töötasuga töökohti kahanevasse piirkonda,

kus on Eesti keskmisest madalamad palgad ning kus on palgatöötajaid (ennekõike kuni 50-aastaseid)

viimase 10 aasta jooksul vähemaks jäänud.

Kuna ettevõte on finantsiliselt heas seisus (vt järgmine tabel), ei ole põhjust arvata, et ettevõte

pärast planeeringu kehtestamist investeeringut ei tee (ehk planeeringut tegelikkuses ellu ei viida).

Viimastel aastatel on majandusaasta aruannete järgi kõik planeeritud investeeringud ettevõttes

tehtud.

Tabel 4. Aquaphor International OÜ peamised finantsnäitajad (mõju hindaja valik

majandusaasta aruandes välja toodud näitajatest)21

Näitaja 2020 2021 2022 2023

Käibe puhasrentaablus22 9,52% 7,17% 2,88% 7,19%

Koguvarade rentaablus23 12,80% 8,09% 2,67% 6,72%

Maksevõime kordaja24 1,73 2,76 2,41 2,78

20 Eesti Maksu- ja Tolliameti andmed 2023. aasta I, II, III ja IV kvartali kohta. Kättesaadav:

https://www.emta.ee/ariklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo-statistika/statistika-ja-

avaandmed#tasutud-maksud-failid (viimati külastatud 12.08.2024) 21 Aquaphor International 2021. ja 2023. majandusaastate aruanded. Kättesaadavad e-äriregistrist:

https://ariregister.rik.ee/est/company/11207974/Aquaphor-International-O%C3%9C (viimati külastatud

12.08.2024) 22 Näitab puhaskasumi suhet käibesse ning iseloomustab ettevõtte kasumiteenimise võimet käibe (müügitulu)

suhtes. Arvutatakse: puhaskasum/müügitulu*100%. Mida suurem näitaja on, seda suurem on kasumi

teenimise võime. Kui näitaja on negatiivne, on ettevõte kahjumis. 23 Näitab, kui palju suudab ettevõte kasumit teenida varade pealt. Arvutatakse: puhaskasum/varad*100%.

Mida suurem näitaja on, seda suurem on kasumi teenimise võime. Kui näitaja on negatiivne, on ettevõte

kahjumis. 24 Näitab, kas ettevõtte lühiajalised kohustused on käibevaraga kaetud. Lihtsustatult öeldes näitab seda, kas

ettevõttel on piisavalt likviidset vara, millega (või mille müügist) täita saabuvate tähtaegadega nõuded.

Arvutatakse: käibevara/lühiajalised kohustused. Mida suurem näitaja on, seda paremini on lühiajaliste

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering

31 / 33

Seega on väga tõenäoline, et planeering ellu viiakse ning positiivne majanduslik ja sotsiaalne mõju

avaldub.

Negatiivne mõju võib avalduda selle kaudu, et suureneb surve sotsiaalsele taristule – kui planeeringu

elluviimise tulemusel saabub linna uusi töötajaid peredega, peab omavalitsus tagama omavalitsusse

saabuvatele lastele piisavalt lasteaia- ja koolikohti. Mõju hindajal ei ole alusandmeid loodavate

töökohtade ega Narva praeguse tööjõu struktuuri kohta, et hinnata täpsemalt võimalikku

sisserännet. Kui eeldada, et umbes pooled töötajatest on pärit Narvast väljastpoolt ning nendest

omakorda pooled soovivad elada Narvas, võib Narva elanikkond suureneda 175 inimese võrra.

Arvestades, et umbes pooled Eesti inimestest keskmiselt elavad koos alaealiste lastega (eelmise

rahvaloenduse järgi 45%25), siis võiks nendest umbes 88-l olla alaealised lapsed. Keskmiselt on Eesti

alaealiste lastega peres 1,7 last, võiks lisanduvaid lapsi olla umbes 150. On oluline märkida, et see

on väga umbkaudne hinnang ning täpsema hinnangu andmiseks oleks vaja põhjalikumalt analüüsida

lisanduvaid töökohti ning piirkonna tööjõu struktuuri, samuti ettevõtte personalipoliitikat uue tööjõu

leidmisel.

Sotsiaalse taristu puhul on oluline arvestada, et kuna Narva on kahanev ja tühjenev omavalitsus26,

on Narvas vajadus lasteaia- ja koolikohtade järele vähenenud ning lasteaia- ja koolikohti on

lähitulevikus pigem üle. Narva linna munitsipaalharidussüsteemi arengukava lähteolukorra analüüsi

järgi on lasteaias ja gümnaasiumites ning munitsipaalpõhikoolis käivate laste arv viimase 10–15

aasta jooksul pideva trendina vähenenud (põhikoolis käivate laste arv on jäänud samaks, kui

arvestada ka riiklikke põhikoole).27 Seega võib eeldada, et Narvas on piisavalt lasteaia- ja koolikohti

võimalikult lisanduvatele lastele.

Sama võib öelda ka eluruumide kohta. Kui eeldada, et tehase rajamine toob piirkonda uut tööjõudu,

kes soovivad ka Narvas elada, on selleks vaja sobivaid eluruume. Narva linna uue, 21.03.2024 vastu

võetud üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande28 järgi ei ole Narvas tühjade

eluruumide osakaal veel väga suur (u 7%), kuid on oodata kahanemise kiirenemist ning tühjade

eluruumide kasvu. Seega on linnas vabu eluruume, kuhu on sisserändajatel võimalik asuda, kuid

probleemiks võib osutuda eluruumide kvaliteet (paljud vabad eluruumid on amortiseerunud). Seda,

et Narvas ei ole piisavalt renoveeritud või uusi eluruume, on ka Narva ettevõtjad üldplaneeringu

koostamiseks läbi viidud taju-uuringus nimetanud ühe ettevõtluse arengut pidurdava tegurina. Võib

arvata, et uute eluruumide vähesuse põhjus on arendajate vähene huvi (sest tegemist on kahaneva,

mitte kasvava piirkonnaga) ning renoveerimisprojektideks vajaliku finantseerimise puudumine

(pangad ei soovi finantseerida projekte, mille teostatavus ei ole vähese nõudluse tõttu kindel).

Elamufondi uuendamiseks on nii uues üldplaneeringus kui ka nt Ida-Viru arengustrateegias ette

nähtud mitmeid meetmeid. Samuti on oluline, et kui planeeringu elluviimine suurendab nõudlust

eluruumide järele, motiveerib see amortiseerunud eluruume renoveerima (et tõsta eluruumi üüri-

või müügihinda) ning suurendab arendajate huvi uusi elamuid rajada.

Mõju hindajal ei ole täpsemaid andmeid Narva vabade eluruumide kohta, mistõttu ei ole võimalik

mõju täpselt hinnata, kuid kinnisvaraportaalis KV.ee oli 12.08.2024 seisuga 51 üürikorterit, mis olid

kohustustuste täitmine kaetud. Samas ei saa öelda, et suurem arv on alati parem, sest finantsjuhtimise vaates

peab varade ja kohustuste vahel olema mõistlik tasakaal (eeldades, et laenatud rahalt on võimalik teenida

suuremat kasu kui olemasoleva vara pealt). 25 Rahvaloendus: Eesti perede keskmine suurus on kasvanud. Kättesaadav:

https://www.stat.ee/et/uudised/leibkonnad-ja-perekonnad-31-detsember-2021 26 Vt SpinUnit, TalTech. Ida-Viru maakonna ruumilise kahanemise analüüs: Narva raport (2022). Kättesaadav:

https://dge.ee/maps/Narva-linn/dokumendid/uuringud/Ida-

Viru%20ruumilise%20kahenemise%20mustrid_Narva%20raport.pdf (viimati külastatud 12.08.2024). 27 Narva Linnavolikogu 30.06.2022 määrusega nr 16 kehtestatud Narva linna munitsipaalharidussüsteemi

arengukava 2030 lisa 1: „Lähteolukorra analüüs“. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4290/2202/4012/arenguk_Lisa_1.pdf# (viimati külastatud 12.08.2024) 28 Hendrikson DGE. Narva linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (2023). Kättesaadav:

https://dge.ee/maps/Narva-linn/dokumendid/2023-12-14_Narva_up_ksh_aruanne_kooskolastamisele.pdf

(viimati külastatud 12.08.2024).

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering

32 / 33

elamiseks kõlbulikus29 seisukorras: 9 3-toalist, 27 2-toalist ning 15 1-toalist korterit. Üür jäi

vahemikku 110–450 eurot. Müügis oli 235 elamiseks kõlbulikus seisukorras korterit (enamus 1- kuni

4-toalised, müügis ka üks uus 6-toaline korter), 178 nendest olid vähemalt „heas seisukorras“.

Esitatud pealiskaudse analüüsi põhjal võiks pigem öelda, et turul on ka praegu elamiskõlbulikke

eluruume, kuigi täiesti uusi kortereid ei ole (praegu on ehituses Joaoru Residentside arendus,

esimene maja peaks valmima märtsis 2025)30. Müügihind oli 13 000–215 000 eurot (uusarenduse 6-

toalisel 664 000 eurot), kusjuures vaid viie korteri hind oli üle 100 000 euro, ülejäänutel alla 100 000

euro.

➔ Kokkuvõttes avaldub planeeringu elluviimisel positiivne sotsiaalne ja majanduslik mõju.

6.2. Kultuurilised mõjud

Planeeringu elluviimisega ei kaasne kultuurilisi mõjusid, sest planeeringualal ega selle vahetus

läheduses ei asu kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte.

6.3. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid on käsitletud alapeatükkides 4.7 ja 4.8.

29 Korteri seisukorraks märgitud vähemalt „keskmine“. 30 Kreek, R. „Narvas kerkib moodne kortermaja“ – Postimees, 14.07.2024. Kättesaadav:

https://majandus.postimees.ee/8058851/narvas-kerkib-moodne-kortermaja (viimati külastatud 12.08.2024).

Narva metskond 103 ja selle lähiala detailplaneering

33 / 33

7. PLANEERINGU ELLUVIIMINE

Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on aluseks

ehitusprojektide koostamiseks.

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele.

Planeeringulahenduse kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine toimub planeerimisseaduses ette

nähtud korras.

Planeeringu elluviimiseks tuleb teostada järgmised toimingud:

• kehtestatud detailplaneeringu alusel katastriüksuste moodustamine ja kinnistusraamatusse kandmine;

• vajalike servituutide seadmine;

• enne ehitusloa taotlemist kinnistutele tuleb välja ehitada tehnovarustus kuni liitumispunktini;

• sõlmida liitumislepingud;

• hoone(te) ehitusprojekti koostamine ja ehitusloa taotlemine;

• hoone(te) ehitamine ja vastuvõtmine.

7.1. Üldnõuded ehitusprojekti koostamiseks

Hoonete ja tehnorajatiste projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti Vabariigis kehtivatest

projekteerimisnormidest ja õigusaktidest.

Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusest

nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“.

Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel peavad olema tagatud puude ja ehitiste või rajatiste

vahelised kujad vastavalt Eesti Standard EVS 843:2016 esitatud nõuetele.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb tehnovõrkude projekteerimisel taotleda uued tehnilised tingimused

ja projekt täiendavalt kooskõlastada vastavate tehnovõrkude valdajatega.

Uue võrguühenduse väljaehitamise ja/või elektrivõrgu ümberehitamisega seotud tööd teostab

Viru Elektrivõrgud OÜ vastavalt kehtivale korrale. Protsessi alustamiseks on vajalik esitada

(liitumis)taotlus soovitud teenusega, sõlmida leping ja tasuda lepingus ette nähtud tasud. Lisainfo

kontaktisikult või ettevõtte koduleheküljelt. Elektrivarustus on vajalik välja arendada

terviklahendusena, et tagada parima võimalik tehnilis-majanduslik lahendus. Pärast

detailplaneeringu kehtestamist ja enne elektripaigaldiste ehitustööde alustamist peab olema

kõigile elektripaigaldistele (sh kaitsevöönd) sõlmitud Viru Elektrivõrgud OÜ kasuks tähtajatu

notariaalne isikliku kasutusõiguse leping vastavalt seadusandlikule korrale.

V1

PLANEERITUD ÜHENDUS OLEMASOLEVA VEETORUSTIKUGA Dn400 GRP

PLANEERITAV ALA

PLANEERITUD ÜHENDUS OLEMASOLEVA VEETORUSTIKUGA De250 mm PE V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V2

PLANEERITUD REOVEEKANALISATSIOONI LIITUMISPUNKT KADASTIKU TÖÖSTUSPARGI KANALISATSIOONIVÕRGUGA (ALTERNATIIVNE LAHENDUS)

PLANEERITUD REOVEEPUMPLA

PLANEERITUD TIIK SADEMEVEE VOOLUHULKADE ÜHTLUSTAMISEKS

PLANEERITUD SADEMEVEE VÄLJALASK OLEMASOLEVASSE KRAAVI

PLANEERITUD ÜHENDUS OLEMASOLEVA KADASTIKU TÖÖSTUSPARGI De110mm PE VEETORUSTIKUGA (ALTERNATIIVNE LAHENDUS)

PLANEERITUD ÜHENDUS OLEMASOLEVA VEETORUSTIKUGA (ALTERNATIIVNE LAHENDUS)

KS1

KS1

KS1 KS1 KS1 KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS1

KS 1

PLANEERITUD ÜHENDUS OLEMASOLEVA SURVEKANALISATSIOONIGA

K1

KS1_ 1

KS1_ 1

KS1_ 1

KS1_ 1

KS1_ 1

KS1_ 1

PLANEERITUD VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI LAHENDUSE SKEEM

olemasolev veetorustik

V1 V1 planeeritud ühisveetorustik planeeritud kanalisatsiooni survetorustik KS1 KS1

planeeritud kraav

olemasolev kanalisatsioonitorustik

V1_1 planeeritud ühisveetorustik, alternatiiv

KS1_1 planeeritud kanalisatsiooni survetorustik, alternatiiv

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri-

ja Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Peetri plats 5

20308, Narva, Ida-Viru maakond

Teie 07.11.2024 nr 4.2-17/5590-28

Meie 19.11.2024 nr 7.2-2/24/23722-7

Narva linnas Narva metskond 103 ja selle

lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Narva linnas Narva metskond 103 ja selle lähiala

detailplaneeringule (katastritunnus 51106:001:0184, edaspidi planeering). Planeeringuga

soovitakse luua eeldused 4 tootmis- ja ärimaa krundi moodustamiseks, igale krundile kuni kolme

maksimaalselt kuni 25 m kõrguse tootmis- ja ärihoone püstitamiseks. Tehnoloogilisest vajadusest

lähtuvalt on planeeringuga kavandatud 1/3 osal ehitisealusest pinnast hoone kõrguseks

maksimaalselt 40 m.

Võttes aluseks lennundusseaduse, ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse, kooskõlastame

planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee või lennuvälja kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid

tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis või Narva lennuvälja lähiümbruses, siis palume

kaasata Transpordiametit menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisad:

1. 23000025_Narva_metskond_103_DP_SK_2024.09.11

2. 23000025_Narva_metskond_103_DP_4_Põhijoonis tehnovõrkudega_2024.09.09

3. 23000025_Narva_metskond_103_DP_VK_skeem

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]