Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus

EELNÕU

12.11.2024

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus

§ 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 150 lõike 4 esimesest lausest jäetakse välja sõna „üksnes“;

2) paragrahvi 150 lõiget 4 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

„Kohus võib riigilõivu tagastada riigilõivu tasunud menetlusosalisele ka omal algatusel.“;

3) paragrahvi 178 lõikes 2 asendatakse arv „280“ arvuga „500“;

4) paragrahvi 384 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohus lahendab hagi tagamise avalduse põhjendatud määrusega hiljemalt avalduse esitamise

päevale järgneval kolmandal tööpäeval.“;

5) paragrahv 404 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 405 lõikes 1 asendatakse arv „3500“ arvuga „5000“ ja arv „7000“ arvuga

„10 000“;

7) paragrahvi 415 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest teada.“;

8) paragrahvi 666 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Käesoleva seadustiku § 475 lõike 1 punktides 2–7, 9–11, 121, 122, 152 ja 16 nimetatud hagita

menetluses tehtud menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab

ringkonnakohtus läbi ja lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. septembril.

1

13.11.2024

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku (TsMS) eesmärgiga optimeerida

kohtute töökoormust, tõhustada kohtute tööd ja kiirendada kohtumenetlusi.

Kohtute töökoormus aasta-aastalt järjest kasvab. Peamiselt väljendub see kohtuasjade

lahendamisele kuluva aja pikenemises ning kohtunike ülemäärases töökoormuses1. Riigikohus

ja esimese ning teise astme kohtud esitasid sel aastal Justiitsministeeriumile ettepanekud

tsiviilkohtumenetluse optimeerimiseks. Justiitsministeeriumi ja Riigikohtu koostöös koostatud

väljatöötamiskavatsuse (VTK) ettepanekuid arutati kohtute juhtide nõupäeval 03.05.2024 ja

kohtute haldamise nõukoja istungitel 24.05.20242 ja 19.09.2024. Kohtute esimehed ja kohtute

haldamise nõukoja liikmed pidasid väga oluliseks, et Justiitsministeerium leiaks võimalusi

kohtute töökoormuse vähendamiseks ja töötaks selleks välja seadusemuudatused.

Ülevaade eelnõuga kavandatavatest muudatustest

 Luuakse õiguslik alus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks kohtu omal algatusel.

 Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 500 eurot. Hetkel on vaidlustatava summa piirmäär 280

eurot.

 Selleks et kohtunik saaks hagi tagamise avalduse lahendada mõistliku aja jooksul,

pikendatakse eelnõuga avalduse lahendamise tähtaega praeguselt ühelt tööpäevalt kolme

tööpäevani.

 Suurendatakse lihtmenetluse piirsummat. Muudatuse tulemusel suureneb nende

kohtuasjade hulk, kus kohtul on lubatud kasutada lihtmenetluse võimalusi. Kehtiva seaduse

kohaselt on lihtmenetluse rahaline piirmäär 3500 eurot põhinõudena ja koos kõrvalnõuetega

7000 eurot. Eelnõu kohaselt oleks piirmäärad vastavalt 5000 eurot ja 10 000 eurot.

 Muudetakse tagaseljaotsuse peale kaja esitamise regulatsiooni. Muudatuse eesmärk on

siduda tähtaja algus lahendist, mitte täitemenetlusest teadasaamisega. Muudatuse

tulemusena ei ole menetlusosalisel enam võimalust valida, kas esitada kaja lahendist või

täitemenetlusest teadasaamisel, ja sellega menetlust venitada.

 Teatud liiki hagita menetlustes tehtud lõpplahendite peale esitatud määruskaebused vaatab

läbi üks ringkonnakohtunik.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

1 Kohtute aastaraamat 2023. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2023. aasta menetlusstatistika kokkuvõte.

Riigikohus, 2023. https://aastaraamat.riigikohus.ee/maa-haldus-ja-ringkonnakohtute-2023-aasta-

menetlusstatistika-kokkuvote. 2 KHN-i 129. istungi protokoll.

https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/129.%20istungi%20protokoll%2024.05.24.pdf.

2

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna

kohtute talituse nõunik Marilin Reintamm (tel 680 3108, e-post [email protected]) ja

sama talituse nõunik Stella Johanson (e-post [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse

talituse toimetaja Inge Mehide (e-post [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni RT I,

22.03.2024, 8.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna

põhiseaduse § 104 lõike 2 punkti 14 järgi on tegemist konstitutsioonilise seaduse muutmisega.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu peamine eesmärk on tõhustada ja kiirendada tsiviilkohtumenetlust ning optimeerida ja

vähendada kohtute töökoormust, et jätta kohtunikele enam aega tegeleda keerukamate

õigusvaidlustega. Menetlusökonoomia on põhiseaduslikku järku õigusväärtus ja võimaldab

mõõdukaid ja proportsionaalseid põhiõiguste riiveid.3

Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-le 146 mõistab õigust ainult kohus.

Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.

Õigusemõistmise võrdlustabelis „Justice Scoreboard 2023“4 paigutati Eesti kohtusüsteem

tõhususe ja menetluste kiiruse poolest jätkuvalt Euroopa Liidu riikide etteotsa. Eesti asub

esimeses kohtuastmes tsiviil- ja haldusasjade lahendamiseks kuluva koguaja võrdluses jätkuvalt

teisel kohal Taani järel. Eesti kohtumenetluse kiirus kolmes kohtuastmes kokku on tsiviil- ja

kaubandusasjades kuuendal ning haldusasjades neljandal kohal Euroopas. Seejuures on meie

riigi rahaline panus kohtusüsteemi ning kohtunike ja advokaatide arv 100 000 elaniku kohta

pigem tabeli viimases kolmandikus. Kahjuks tuleb tõdeda, et kohtute töökoormus tasapisi

kasvab, jõudlus aga tasapisi väheneb ja menetlustähtajad pikenevad.5

2023. aastal saabus maakohtutesse lahendamiseks 35 116 tsiviilasja (kasv võrreldes 2022.

aastaga 0,7%) ja 51 072 maksekäsu kiirmenetlusasja (langus 1,2%).

3 Näiteks PSJKo 10.12.2013, 3-4-1-20-13, p 56. 4 2023. aasta Euroopa Liidu õigusemõistmise tulemustabel (EU Justice Scoreboard 2023).

https://commission.europa.eu/document/db44e228-db4e-43f5-99ce-17ca3f2f2933_en 5 V. Kõve. Ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/%C3%95igusalased%20materjalid/2023_oktoober_Riigikohtu_esim

ehe_ulevaade_kohtukorralduse_oigusemoistmise_ja_seaduste_uhetaolise_kohaldamise_kohta.pdf.

3

Joonis 1. Maakohtutesse saabunud tsiviilasjade koguarvu muutus 2013.–2023. aastal.6

2023. aastal laekus 49,9% tsiviilasjadest Harju Maakohtusse, 23,7% Tartu Maakohtusse, 13,8%

Viru Maakohtusse ja 12,6% Pärnu Maakohtusse. Asjade lahendamise jõudlus7 jäi 93,8% (Tartu

Maakohus) ja 96,6% (Viru Maakohus) vahele.

Lahendatud tsiviilasjade üldine keskmine menetlusaeg maakohtutes oli 106 päeva. Maakohtute

võrdluses erines keskmine menetlusaeg 36 päeva, ulatudes 88 päevalt Tartu Maakohtus 124

päevani Pärnu Maakohtus.

Joonis 2. Lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg päevades maakohtutes 2015.–2023.

aastal.

6 K. Luha. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2023. aasta menetlusstatistika kokkuvõte.

https://aastaraamat.riigikohus.ee/maa-haldus-ja-ringkonnakohtute-2023-aasta-menetlusstatistika-kokkuvote. 7 Kohtu jõudlus asjade lahendamisel – aruandeperioodil saabunud ja lahendatud asjade suhe, mis näitab kohtu

toimetulekut asjade menetlemisel. Kui jõudlus on üle 100%, siis on jõudlus positiivne ja lahendamata asjade hulk

kohtus väheneb. Kui jõudlus on alla 100%, siis on jõudlus negatiivne ja lahendamata asjade hulk kasvab.

4

Kõige pikemad on sisuliselt lahendatud (kohtuotsusega) hagiasjade menetlused. Sisuliselt

lahendati maakohtutes kokku 2649 tsiviilasja keskmise menetlusajaga 344 päeva. Sellest

arvestusest on välja jäetud tagaseljaotsusega8 lahendatud asjad. Hagita menetluste keskmine

menetlusaeg on 70 päeva.

Tabel 1. Hagi- ja hagita menetluses lahendatud tsiviilasjade arv ja keskmine menetlusaeg

päevades maakohtutes 2023. aastal.

Ringkonnakohtutes oli 2023. aastal apellatsiooni- ja määruskaebemenetluses tsiviilasju 7,6% ja

kriminaalmenetlusasju 6,3% vähem, ent haldusasju 8,9% ja väärteomenetlusasju 14,3% rohkem

kui 2022. aastal.

Joonis 3. Ringkonnakohtutesse saabunud asjade koguarvu muutus 2013.–2023. aastal.

Apellatsioonimenetluses lahendati ringkonnakohtutes tsiviilasjad keskmiselt 239 päevaga

(Tallinna Ringkonnakohtus 267 ja Tartu Ringkonnakohtus 169 päevaga) ning

määruskaebemenetluses keskmiselt 90 päevaga (vastavalt 114 ja 39 päeva).

8 TsMS-i § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

5

Joonis 4. Apellatsiooni- ja määruskaebusmenetluses lahendatud tsiviilasjade keskmine

menetlusaeg päevades ringkonnakohtute kaupa 2016.–2023. aastal.

Vaidlused maa- ja ringkonnakohtus on muutunud keerukamaks, nende lahendamine nõuab üha

rohkem nii ajalist kui ka tööjõuressurssi ning vastavalt on pikenemas ka menetlustähtajad.

Kasvava töökoormuse tõttu ei saa kohtunikud vajalikul määral suunata ressurssi keeruliste

õigusvaidluste lahendamisele, vaid seda tuleb jagada keerukamate ja lihtsamate, sealhulgas

perspektiivitute ning esimeses astmes selgelt õiguspäraselt lahendatud asjade menetlemisele.

Eelnevale tuginedes tuleb kahjuks tunnistada, et menetlustempo ja jõudlus on tasapisi pigem

vähenemas. Selle põhjuseid on tõenäoliselt mitu, aga üks nähtavamaid on peale asjade

mahukamaks ja keerulisemaks muutumise ka kohtunike põlvkonnavahetus. Pensioneeruvad

kohtunikud lahendavad oma viimasel tööaastal vaid väheseid asju, uued kohtunikud vajavad

sisseelamiseks ja täiskoormuse saavutamiseks aega ja alati ei saagi neilt oodata varasema tempo

järgimist.9

Eelnõu peamised muudatused, milleks on hagi tagamise avalduse läbivaatamise tähtaja

pikendamine, lihtmenetluse piirmäära tõstmine, riigilõivu tagastamise võimaldamine riigilõivu

tasunud menetlusosalisele kohtu algatusel ja teatud hagita menetlustes esitatud määruskaebuste

läbivaatamine ühe ringkonnakohtuniku poolt, võimaldavad kohtute ressurssi tõhusamalt

kasutada ning kohtute töökoormust optimeerida. Kohtunikel jääb enam aega tegeleda

keerukamate õigusvaidlustega.

2.1. Eelnõu menetluskäik

9 V. Kõve. Õigus- ja kohtusüsteemi areng. Ettekanne kohtunike täiskogul 30. mail 2024 Pärnus.

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/1.%20Uudised/2024/T%C3%A4iskogu/Riigikohtu_esimehe_ettekan

ne_2024_t%C3%A4iskogul.pdf.

6

Eelnõule eelnes VTK10, mis saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse

avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule,

Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Riigiprokuratuurile,

Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, TalTechi õiguse

instituudile ja Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudile. Kooskõlastusperiood kestis

01.07.2024–26.08.2024.

VTK kooskõlastasid märkustega Rahandusministeerium, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium. Arvamuse esitasid Tallinna Ringkonnakohus, Eesti Advokatuur,

Viru Maakohus, Pärnu Maakohus, Eesti Kohtunike Ühing, Tartu Ringkonnakohus,

Riigiprokuratuur, Harju Maakohus ja Tartu Maakohus.

Tagasiside andjad toetasid põhimõtteliselt ettepanekuid hagi tagamise avalduse läbivaatamise

pikendamiseks, lihtmenetluse piirmäära tõstmiseks, kaja esitamise tähtaja muutmiseks ja

riigilõivu tagastamiseks kohtu algatusel. Arvamustes toodi esile ning juhiti tähelepanu mitmele

probleemile ja küsimusele, mis võivad VTK-s välja pakutud seadusemuudatuste tõttu tekkida

ning mis vajavad lisaanalüüsi. Tagasisides esitatud ettepanekuid võeti eelnõu koostamisel

osaliselt arvesse. Ülevaade VTK-s käsitletud konkreetsete regulatiivsete ettepanekute11 kohta

saabunud arvamustest on teemade kaupa esitatud allpool.

Tallinna Ringkonnakohus tegi ettepaneku suurendada menetluskulude vaidlustamise summat

(TsMS-i § 178 lg 2). Eelnõu koostajad arvestasid ettepanekuga ja eelnõuga tõstetakse piirmäära

280 eurolt 500 eurole.

Tagasiside andjad esitasid lisaettepanekuid kohtuistungite protokollimise regulatsiooni

muutmiseks (Harju Maakohus), eestkoste seadmise tähtaja muutmiseks (Pärnu Maakohus) ja

menetluse lõpetamise aluste täiendamiseks eriseadustes (Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium). Justiitsministeerium analüüsib neid ettepanekuid ja vajadusel

algatab uue eelnõu.

Määruskaebuste otse ringkonnakohtusse esitamise ja kohtunikuabide pädevuse laiendamise

kohta tagasiside andjatel ühtset seisukohta ei olnud. Eelnõu koostajad leidsid, et küsimus vajab

terviklikumat analüüsi ning arutelu sihtrühmadega. Seega ei leia siinsest eelnõust regulatsiooni

määruskaebuste otse ringkonnakohtusse esitamise ja kohtunikuabide pädevuse laiendamise

kohta.

VTK-s tehtud ettepanek loobuda maksekäsu kiirmenetluse korral praegusest korraldusest, kus

vastuväite või kättetoimetamise võimatuse korral saadetakse avaldus ilma avaldaja sellekohase

tahteavalduseta kohtusse, sai kõigi toetuse. Nimetatud muudatuse jaoks on vaja arendada

kohtute ja maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi. Praegu ei ole täpselt selge, milline on

muudatuse mõju infosüsteemidele ning mis oleks menetlusosalistele ja kohtule parim lahendus.

Muudatus vajab lisaanalüüsi, mistõttu sellist seadusemuudatust eelnõus ei ole.

10 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus.

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fd8ec24b-02b1-4dbe-9ff3-edccb176d9ab#x3ftN4EF. 11 Väljatöötamiskavatsuse kohta esitatud arvamustega on võimalik tutvuda

https://adr.rik.ee/jm/dokument/15550617

7

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Eelnõu §-ga 1 muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku.

Eelnõu § 1 punktiga 1 jäetakse TsMS-i § 150 lõike 4 esimesest lausest välja sõna „üksnes“ ja

punktiga 2 täiendatakse TsMS-i § 150 lõiget 4 neljanda lausega. Muudatused on omavahel

seotud. Edaspidi saab kohus ka omal algatusel tagastada vastavale Rahandusministeeriumi

pangakontole riigilõivuks tasutud summa. Riigilõiv tagastatakse kohtumääruse alusel

menetlusosalisele, kes riigilõivu tasus.

Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamine on reguleeritud TsMS-i §-s 150. Seadus näeb ette

juhud, mil riigilõiv kuulub alati tagastamisele (näiteks kui riigilõivu on tasutud ettenähtust

rohkem, kui avaldust ei võeta menetlusse jne). Kehtiva õiguse kohaselt tagastab riigilõivu

kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes

riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle

pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (§ 150 lg 4). Vaatamata sellele, et seaduses on

kirjas tasutud riigilõivu tagastamise kohustus, peab riigilõivu tagastamiseks olema kohtule

esitatud ka menetlusosalise avaldus.

Riigilõivu tagastamise avalduse ootamine ja eraldi menetlemine ei ole kõigil juhtudel

otstarbekas. Praktikas on kohtud tagastanud enam tasutud riigilõivu ka omal algatusel, kuigi

normi sõnastuse kohaselt on vaja menetlusosalise taotlust. Riigilõivu tagastamise

lihtsustamiseks ja kohtu töökorralduse optimeerimiseks kehtestatakse õiguslik alus, mis

võimaldab kohtul tagastada enam tasutud riigilõivu ka omal algatusel.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 104 lg 8 näeb ette, et kohus võib riigilõivu tagastada ka

omal algatusel. Kui põhjendatud erinevusi menetluste vahel ei esine, siis võiksid

menetlusseadustike regulatsioonid olla võimalikult sarnased.

Muudatusega nähakse ette võimalus tagastada riigilõiv kohtu omal algatusel juhul, kui

riigilõivu tasus menetlusosaline ise. Muudatus ei laiene nendele olukordadele, kus riigilõivu

tasus menetlusosalise eest muu isik. Seda seetõttu, et kohus ei tea ega pea teadma

menetlusosalise ja tema eest riigilõivu tasunud isiku vahelisi õigussuhteid. Näiteks võib ette

tulla olukord, kus menetlusosalise arveldusarve on arestitud, kuid menetlustähtaja järgimiseks

tuleb kohtule esitada avaldus ja tasuda riigilõiv konkreetse tähtaja jooksul ning menetlusosaline

on leppinud menetlusvälise isikuga kokku, et too tasub riigilõivu menetlusosalise eest. Ajaks,

millal kohus riigilõivu tagastab, võib menetlusosalise võlgnevus menetlusvälise isiku ees olla

tasutud, kuid kohtul ei ole selle kohta teadmist ega peagi olema, kuna sellised kokkulepped ja

õigussuhted ei ole kohtuasja lahendamise seisukohalt asjassepuutuvad. Seetõttu tagastatakse

muu isiku poolt menetlusosalise eest tasutud riigilõiv ka edaspidi menetlusosalise avalduse

alusel, kust nähtub, kas muu isiku poolt menetlusosalise eest tasutud riigilõiv tuleb tagastada

menetlusosalisele või muule isikule.

Pärnu Maakohus riigilõivu tagastamist kohtu algatusel ei toetanud. Peamise murekohana toodi

esile, et enam tasutud või menetlusse võtmisest keeldumise korral vajaduseta tasutud riigilõivu

ilma avalduseta tagastades jäävad kõik konkreetse arvelduskontoga seotud riskid riigilõivu

tasunud isiku kanda. Eesti Kohtunike Ühing rõhutas, et riigilõivu tagastamine kohtu algatusel

peaks olema üks kohtule antud võimalustest, mida kohus saaks rakendada juhul, kui riigilõivu

8

tagastamine on mitte ainult põhjendatud, vaid ka võimalik ilma lisatoiminguid tegemata

(kohtule on selge, kellele ja millisele kontole riigilõiv tagastada). Harju Maakohus juhtis

tähelepanu, et kohtute töökoormus kasvaks märgatavalt, kui kohus peaks hakkama pärast

menetluse lõppemist otsima endise menetlusosalise kontaktandmeid, et temaga ühendust võtta.

Eelnõu muudatusega luuakse õiguslik alus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks kohtu omal

algatusel riigilõivu tasunud menetlusosalisele. Riigilõivu saab endiselt tagastada ka

menetlusosalise avalduse alusel. Muudatus annab kohtule menetluse juhtimiseks lisavõimaluse.

Kohus saab riigilõivu omal algatusel tagastada ainult siis, kui kohtule on teada andmed

menetlusosalise pangakonto kohta, kuhu tagastatav summa kanda. Nende puudumise korral

tuleb kohtul ka edaspidi oodata menetlusosalise avaldust.

Kohtute infosüsteemi andmetel tegid kohtud 2023. aastal tsiviilkohtumenetluses 2559 riigilõivu

tagastuskannet 1989 kohtumenetluses.

Muudatuse eesmärk on optimeerida kohtute töökoormust ja muuta töökorraldus tõhusamaks.

Vajadus muuta riigilõivu tagastamist tuleneb ka menetlusseadustike regulatsioonide

ühtlustamise eesmärgist. Muudatuse tulemusena väheneb kohtul menetluskoormus riigilõivu

tagastamise avaldusi menetledes. Kohus saab võimaluse tagastada tagastamisele kuuluv

riigilõiv omal algatusel, ilma et menetlusosaline peaks selleks avalduse esitama. Menetlus

muutub kiiremaks.

Paragrahvi 150 lõike 4 esimesest lausest sõna „üksnes“ väljajätmine on tingitud sellest, et üldist

riigilõivu tagastamise taotlemise loogikat muudetakse ja kohus võib riigilõivu tasunud

menetlusosalisele selle tagastada ka omal algatusel.

Eelnõu § 1 punktiga 3 tõstetakse § 178 lõikes 2 sätestatud menetluskulude summa

vaidlustamise piirmäära 280 eurolt 500 eurole.

Kehtiva õiguse kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

TsMS-i tervikteksti jõustumisega 1. jaanuaril 2006 kehtestati menetluskulude vaidlustamise

piirmäär 3000 krooni. Eurole üleminekul piirmäära ümardati ja alates 1. jaanuarist 2011

kehtestati piirmäärana 200 eurot. Menetluskulude vaidlustamise piirmäär 280 eurot on kehtinud

alates 1. jaanuarist 2022.12

Kohtute andmetel on üldjuhul lepingulise esindaja kulud (ka vaidlustatud osas) oluliselt

suuremad kui 280 eurot. Seega ei täida kehtiv piirmäär selle kehtestamise eesmärki ega taga

menetlusökonoomiat. Sellest tulenevalt tegi Tallinna Ringkonnakohus ettepaneku piirmäära

tõsta.

TsMS-i § 178 lõike 2 muutmise eesmärk on kohtumenetluse ressursi mõistlik kasutamine ja

seeläbi menetlusökonoomia. Samuti aitab menetluskulude vaidlustamise piirmäära tõstmine ära

hoida menetluskulude suuruse üle vaidlemisel menetlusosalistele tekkivaid lisakulusid ning

12 Piirmäära tõstmisel võeti aluseks majandusnäitajad 2014–2020. Riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse

seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus 443 SE.

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8fad2d24-dfa1-4204-81e5-bb35801db14c/, lk 9–10 ja 19.

9

suunab menetlusosalisi kiirema õigusrahu saavutamisele olukorras, kus vaidlustatav summa

oleks väike.

Muudatus puudutab selliseid menetluskulude kindlaksmääramise asju, kus kulud määratakse

kindlaks eraldi hagita menetluses pärast vaidluse lahendamise kohta tehtud lõpplahendi

jõustumist. Selleks ajaks on kahtluseta selge, kes ja millises ulatuses menetluskulud kannab,

kuna kulude jaotus märgitakse lõpplahendisse ka siis, kui lõpplahendiga ei määrata kindlaks

kulude suurust (TsMS-i § 173). Samuti puudutab muudatus selliseid menetluskulude

kindlaksmääramise asju, kus kulud määrati kindlaks lõpplahendiga, kuid vaidlustatakse üksnes

menetluskulude kindlaksmääramist, muus osas lõpplahendit ei vaidlustata. Muudatus ei

puuduta selliseid asju, kus kulud on kindlaks määratud lõpplahendiga, kuid see vaidlustatakse

tervikuna või vaidlustatakse menetluskulude jaotust.

Menetlusökonoomia on põhiseaduslikku järku väärtus ning sellel eesmärgil on võimalik

kehtestada vajalikke ning proportsionaalseid piiranguid PS-i §-s 15 sisalduva kohtusse

pöördumise põhiõiguse ja PS-i §-s 24 sisalduva kohtulahendi peale edasikaebamise põhiõiguse

suhtes. Kohtumenetluse ressurss on piiratud. Arvestades lisaks menetlusökonoomiale ka

tarbijahinnaindeksi kasvu,13 tõstetakse menetluskulude vaidlustamise piirmäära.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse § 384 lõiget 1 ning sätestatakse, et senise nõude asemel

lahendada hagi tagamise avaldus ühe tööpäeva jooksul tuleb see lahendada hiljemalt avalduse

esitamise päevale järgneval kolmandal tööpäeval.

Kehtiva TsMS-i § 384 lg 1 kohaselt peab kohus lahendama hagi tagamise avalduse põhjendatud

määrusega hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval. Kohus võib hagi tagamise

avalduse lahendada hiljem, kui ta soovib kostja eelnevalt ära kuulata.

Kohtu kohustus lahendada hagi tagamise avaldus hiljemalt avalduse esitamisele järgneval

tööpäeval on kehtiva TsMS-i terviktekstis selle kehtestamisest alates ehk alates 20.04.2005.

Samasugune lahendamistähtaeg kehtis ka alates 01.09.1998 kehtinud TsMS-i terviktekstis (§

158 lg 1). Tuleb möönda, et võrreldes sellise tähtaja kehtestamise ajaga on nii kohtute

töökorralduslikes võimalustes, riiklike teenuste kasutamisel kui ka info kättesaadavuses ja

liikumise kiiruses toimunud oluline tehnoloogiline progress.

Hagi tagamist on võimalik taotleda kohtumenetluse igas faasis ja kõigis kohtuastmetes; samuti

on võimalik kohtult taotleda hagi tagamist seoses vahekohtumenetluse või välisriigis toimuva

kohtumenetluse või vahekohtumenetlusega (TsMS-i § 377 lg 6). Hagi tagamist on võimalik

taotleda ka enne hagi esitamist (TsMS-i § 382). Kui seaduses on sätestatud võimalus kohaldada

hagita asjas esialgset õiguskaitset, kohaldatakse esialgsele õiguskaitsele samuti hagi tagamise

kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS-i 4771 lg 2).

Riigikohus tegi ettepaneku muuta hagi tagamise avalduse lahendamise tähtaega ning pakkus

välja, et tähtaeg võiks senise järgmise tööpäeva asemel olla kolmas tööpäev pärast avalduse

esitamist. Avalduse lahendamise tähtaja pikendamise vajaduse peamised argumendid olid, et

kehtiv lühike tähtaeg toob kohtutes kaasa töökorralduse muutmise ning hagi tagamise avalduste

ümberjagamise vajaduse; samuti on toodud esile, et kohtunikud pelgavad hagi tagada, kuna

avalduse lahendamine äärmiselt lühikese tähtaja jooksul võib põhjustada eksimusi.

13 Tarbijahinnaindeks on jaanuarist 2021 kuni augustini 2024 kasvanud 41,6%. Statistikaameti

tarbijahinnaindeksi kalkulaator. https://www.stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator.

10

Kui avaldus esitatakse kohtule elektrooniliselt pärast tööpäeva lõppu, saab kohtunik avalduse

järgmisel päeval ja peab juba samal päeval tegema otsustuse hagi tagamise põhjendatuse kohta.

Kohtunike tööjaotus nähakse ette kohtu tööjaotusplaanis (kohtute seaduse § 37 lg 1). Näiteks

Harju Maakohtus ei jaotata kohtunikule hagi tagamise, esialgse õiguskaitse ja hagi eeltagamise

taotlusi kohtuniku haiguse, puhkuse, lähetuse ja koolituse ajal, tervise- või

enesetäienduspäeval, isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja pikendamise taotluste jaotamise

nädalal ning kaitseväe õppekogunemisel osalemise ajal.14 Seega ei jagata hagi tagamise

avaldusi kohtunikule juba puhkusele, koolitusele, tervise- või enesetäienduspäevale eelneval

päeval ning sel ajal esitatud hagi tagamise avaldused jagatakse teistele kohtunikele. Hagi

tagamise avalduste ümberjagamine tähendab, et asenduskorras hagi tagamise taotlust lahendav

kohtunik peab endale lühikese aja jooksul selgeks tegema sellise kohtuasja asjaolud, millega ta

seni ei ole tegelenud. Lisaks võib ümberjagamine tekitada hagejal kiusatust esitada sama hagi

tagamise taotlus korduvalt lootuses, et asja vaatab läbi teine kohtunik, kes lahendab taotluse

taotlejale soodsamalt.

Riigikohtu ettepanek esitati avalikkusele arvamuse avaldamiseks VTK-s.15 Huvirühmad

esitasid VTK-s pakutud TsMS-i § 384 lg 1 esimese lause muudatuse kohta erinevaid arvamusi.

Tallinna Ringkonnakohus, Pärnu Maakohus, Harju Maakohus ja Eesti Kohtunike Ühing

toetasid muudatust pakutud kujul. Tartu Ringkonnakohus ja Tartu Maakohus tegid ettepaneku

tähtaega pikendada kuni viie päevani. Eesti Advokatuur oli muudatuse vastu. Advokatuuri

hinnangul muudaks kolme tööpäeva pikkune viivitus praktikas hagi tagamise mitmel juhul

võimatuks (näiteks laeva arestimine, kus aeglasema menetluse korral ei pruugi sadamas olla

enam laeva, mida arestida). Selleks, et kohtul oleks võimalik põhjalikumalt tagamise asjaolusid

kaaluda, pakkus advokatuur välja kaheosalise mudeli, mille kohaselt esmalt kohaldaks kohus

hagi tagamise meetmeid kõigil juhtudel, välja arvatud juhul, kui hagi tagamise avaldus on

selgelt põhjendamatu. Seejärel saaks vastaspool näiteks kahe tööpäeva jooksul esitada oma

seisukoha, misjärel otsustaks kohus näiteks kolme tööpäeva jooksul, kas jätta tagamise abinõud

jõusse või mitte. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tegi ettepaneku kaaluda erandite

kehtestamist sõltuvalt asja liigist, näiteks lähenemiskeelu kohaldamise korral. Riigiprokuratuur

toetas tähtaja üldreegli muutmata jätmist, kuid tegi ettepaneku võimaldada tähtaega vajadusel

pikendada kuni kolme tööpäevani. Prokuratuuri hinnangul võib avalduse lahendamise tähtaja

pikendamine suurendada tõenäosust, et avalduse esitaja õigusi rikutakse, ning kiireloomulistel

juhtudel (nt perekonna- ja ülalpidamisasjades) ei pruugi tagamisavaldus hiljem oma eesmärki

täita. Tartu Maakohus tegi ettepaneku pärast kella 17.00 kohtule laekunud hagi tagamise

avaldused, erinevalt muudest dokumentidest, lugeda kohtusse saabunuks järgmisel päeval.

Seega on huvirühmadel ettepaneku kohta üsna erinevad seisukohad.

Justiitsministeerium on otsustanud edasi minna Riigikohtu esialgse ettepanekuga muuta TsMS-

i § 384 lg 1 sõnastust selliselt, et avalduse lahendamise tähtaega pikendatakse ning edaspidi

tuleb kohtul hagi tagamise avaldus lahendada hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast avalduse

esitamist. Sellel variandil on huvirühmade seas ka mõningane toetus, tähtaja pikendamist

toetasid kohtud. Advokatuuri ettepaneku rakendamisega suureneks oht hagi tagamisega kahju

14 Harju Maakohtu tsiviilosakonna kohtunike tööjaotusplaan 2024. a. https://www.kohus.ee/dokumendid-

javormid/kohtute-toojaotusplaanid. 15 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus.

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fd8ec24b-02b1-4dbe-9ff3-edccb176d9ab#x3ftN4EF.

11

tekitada, samuti suureneks tagamise taotlusi mitmes osas menetledes oluliselt kohtu

halduskoormus.

TsMS-i § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et

tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Seega sisaldab

hagi tagamise alus iseenesest sisuliselt nõuet lahendada hagi tagamise avaldus kiireloomuliselt.

Kohtule tuleb avalduses põhistada asjaolusid, mis võimaldavad veenduda objektiivses ohus, et

hagi tagamata jätmisel oleks hagi rahuldava otsuse sundtäitmine raskendatud või võimatu.

Näiteks on hageja esitanud kostja vastu varalise nõude ja kostja on asunud pärast nõude

esitamisest teadasaamist tegema toiminguid, et ennast oma vara peites või seda realiseerides

varatuks muuta. Seega on hagi tagamise ja avalduse õigeaegse lahendamise eesmärk hoida ära

kahju, mida kostja võib hagi õigeaegselt tagamata jätmisel hagejale tekitada. Mida suurem on

hageja nõue, seda suurem kahju võib hagi tagamisega hilinedes või hagi tagamata jättes

hagejale tekkida.

Avalduse lahendamise lühikese tähtajaga kaasneb vältimatult kohtu suurem eksimisvõimalus

asja lahendamisel, kuid viivitamatu sekkumine on vajalik hagi tagamise eesmärgi täitmiseks.

Kohtu eksimisvõimalust tasakaalustab ühelt poolt hageja õigus taotleda hagi tagamist korduvalt

ning teiselt poolt kostja õigus hagi tagamine kõrgema astme kohtus vaidlustada.16 Samuti

võimaldab kehtiv õigus paindlikkust juhul, kui diskretsiooniotsustuse tegemiseks tuleks kohtul

vastaspool ära kuulata – sel juhul võib kohus avalduse lahendada TsMS-i § 384 lg 1 teise lause

kohaselt sama lõike esimeses lauses sätestatud tähtaega järgimata.

Kuigi avalduse lahendamise tähtaeg on muudatuse tulemusena senisest pikem, tuleb kohtul

diskretsiooniotsuse tegemisel ka edaspidi lähtuda avalduse asjaoludest, sealhulgas objektiivsest

ohust ja konkreetse olukorra kiireloomulisusest; muudetava sätte sõnastus viitab jätkuvalt

menetlustoimingu kiireloomulisusele. Siiski tuleb arvestada sellega, et kohus ei pruugi avaldust

saades suuta objektiivselt hinnata, kas hagi tagamist saaks riskivabalt otsustada kolmandal

tööpäeval avalduse esitamisest või tuleks tagamise küsimus otsustada viivitamata.

Aastal 2023 lahendati maakohtutes 212 hagi eeltagamise avaldust. Osaliselt või täielikult

rahuldati neist 60. Avalduse esitamise päeval lahendati 57 ja järgmisel päeval 79 avaldust. Hagi

eeltagamise avalduste keskmine menetlusaeg oli kaks kalendripäeva.17 See keskmine hõlmab

ka nädalavahetusi ja riigipühasid, samuti on arvesse võetud aeg nende võimalike avalduste

lahendamisel, kui kohus on pidanud TsMS-i § 384 lg 1 teise lause kohaselt vajalikuks enne hagi

tagamise otsustamist kostja ära kuulata. Kohtuasja menetluse käigus lahendati 591 avaldust.

Seega ei nähtu menetlusstatistikast, et lühikese tähtaja järgimisest hälbitakse. Viidatud

statistilistest andmetest ei ole samas võimalik järeldada, kas lühikese tähtaja järgimise tõttu on

kohus jätnud hagi tagamata seetõttu, et ei olnud piisavalt aega süveneda avalduse asjaoludesse.

Muudatuse eesmärk on vähendada kohtu ja menetlusosalise menetluskoormust. Hagi tagamise

avalduse läbivaatamistähtaja pikendamine jätab kohtunikule senisest rohkem aega kohtuasja

süveneda ja teha tagamise või tagamata jätmise kohta põhjendatud otsustus. Menetlusosaline

peaks saama kindluse, et tema avalduse läbivaatamiseks on olnud kohtunikul piisavalt aega ja

hagi tagamata jätmist ei otsustatud rutakalt. Kuna kohtul on muudatuse tulemusena senisest

enam aega hagi tagamise taotluse ja kohtuasja asjaoludesse süveneda, peaks muudatusega

16 M. Kärson, S. Kärson. Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, § 384 kommentaar p

3.1.1.a. 17 Kohtute menetlusstatistika. https://www.kohus.ee/eesti-kohtud/kohtute-menetlusstatistika.

12

kaasnema ka see, et hagejad ei pea esitama hagi tagamise taotlust korduvalt. Sellega omakorda

väheneb kohtu koormus. Muudatuse tulemusena ei kao hagi tagamise avalduste ümberjagamise

vajadus, kuid eeldatavasti see väheneb ja pikem tähtaeg võimaldab kohtu tegevust paremini

planeerida.

Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks § 404, mis reguleerib kirjalikku menetlust kohtu

määramisel, ja punktiga 6 tõstetakse § 405 lõikes 1 lihtmenetluse põhinõude piirmäära 3500

eurolt 5000 euroni ja lihtmenetluse piirmäära koos kõrvalnõuetega 7000 eurolt 10 000 euroni.

Muudatused on omavahel seotud.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise järgi lihtsustatud

korras, järgides üksnes TsMS-is sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise

nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole

ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Samas lõikes on esitatud näitlik loetelu menetluse

lihtsustamise võimalustest lihtmenetluses.

Lihtmenetluse rakendamine hagimenetluses võimaldab esimese astme kohtus väiksema

rahalise nõudega kohtuasjades tõhusamalt õigust mõista ning ka menetluskulusid kokku hoida.

VTK-le tagasiside andjad toetasid lihtmenetluse piirmäära tõstmist. Viru Maakohtu tagasisides

toodi esile, et ei tundu õige jätta menetlusosalised ilma korrakohasest õigusemõistmisest,

sealhulgas edasikaebeõigusest.

Eelnõuga ei muudeta lihtmenetluse asjades edasikaebeõiguse regulatsiooni ega soovita muuta

selle kohaldamispraktikat. TsMS-i § 442 lg 10 kohaselt võib maakohus lihtmenetluse asjas

tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks ja sellise loa annab kohus

eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu

seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. TsMS-i § 637 lg-s 21 on sätestatud, et

lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Viidatud normide

koostoimes on Riigikohus aga andnud juhise õiguse ühetaoliseks kohaldamiseks ja asunud

seisukohale, et ringkonnakohus saab menetlusökonoomia kaalutlusel lihtmenetluses tehtud

kohtulahendi peale esitatud kaebuse menetlemisest keelduda üksnes siis, kui kaebus tervikuna

on ilmselgelt põhjendamatu.18 Kuigi TsMS-i § 637 lg 21 sõnastusest võib välja lugeda, et

ringkonnakohtul ei ole õigust võtta menetlusse apellatsioonkaebust maakohtu sellise otsuse

peale, mille ilmselge ebaõigsus selgesti ei ilmne, on ringkonnakohtul siiski alati õigus

apellatsioonkaebus menetlusse võtta ning lihtmenetluses apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumine on pigem erand.19 Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse

seaduslikkust juba apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel. Kui ringkonnakohtul

tekib kahtlus, et apellatsioonkaebuse esitamine võib siiski olla põhjendatud, võtab

ringkonnakohus kaebuse menetlusse ja viib läbi kõikidele nõuetele vastava

apellatsioonimenetluse. Kui ringkonnakohus lihtmenetluse asjas tehtud otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldub, saab selle peale esitada määruskaebuse.

Seega ei saa väita, et lihtmenetluse asjas oleks rikutud apellandi põhiseadusest tulenevat õigust

18 Näiteks RKTKm 13.03.2012. a, 3-12-12-12 p 9. 19 V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, § 637, p 3.4. a).

13

tema asjas tehtud otsuse peale edasi kaevata. Lihtmenetluses on seadusandja näinud lihtsalt ette

võimaluse, et aja ja menetluses osalemisele kuluva ressursi kokkuhoiu eesmärgil kontrollib

ringkonnakohus esmalt, kas asjas tuleb üldse täiemahuline apellatsioonimenetlus läbi viia. Kui

maakohtu otsuse ebaõigsusele viitavaid asjaolusid ei nähtu, hoiab ringkonnakohus vastustaja

ressurssi kokku sellega, et vastustaja ei pea apellatsioonkaebusele vastama ega osalema

kohtuistungil. Lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keelduda on ka apellandi huvides, sest kui ringkonnakohus ilmselgelt põhjendamatut

apellatsioonkaebust menetleks, tuleks apellandil hiljem hüvitada vastustajale põhjendamatu

apellatsioonkaebuse menetlemisest tekkinud kulud (§ 171 lg 1).20

2023. aastal oli üldine keskmine menetlusaeg lihtmenetluses, asjades, mille tsiviilasja hind on

kuni 3500 eurot, 109 päeva; hagisid hinnaga 3500 – 10 000 eurot menetleti keskmiselt 166

päeva. Menetlusi, kus hagihind jäi vahemikku 3500 – 10 000 eurot, oli maakohtutes 2023. aastal

3500 (21,7% hagimenetlustest).

Muudatuse eesmärk on menetlusökonoomia. Menetlusökonoomia on põhiseaduslikku järku

õigusväärtus. Lihtmenetluse piirmäära tõstmisel on edaspidi kohtunikel võimalik kaaluda

lihtsustamisvõimaluste kasutamise otstarbekust kuni 5000 euro suuruse põhinõude ja koos

kõrvalnõuetega kuni 10 000 euro suuruse tsiviilasja hinnaga hagide läbivaatamisel. Muudatuse

tulemusel suureneb nende kohtuasjade hulk, kus kohtul on lubatud kasutada lihtmenetluse

võimalusi. Lihtmenetluses nõuete piirmäärade tõstmine annab kohtule kiiremini ja väiksemate

kuludega võimaluse lahendada senisest enam väiksema rahalise väärtusega ja sisult lihtsaid

asju. Samuti suureneb nende kohtumenetluste arv, mille puhul on ringkonnakohtul võimalus

keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kui kaebus on täies ulatuses ilmselgelt

põhjendamatu. Lihtmenetluse piirmäära tõstmine võimaldab kohtuasju senisest rohkem ja

tõhusamalt menetleda ning kohtumenetluse piiratud ressurssi säästlikumalt kasutada.

Lihtmenetluse piirmäära tõstetakse ka majandusnäitajate muutumise tõttu. Viimati tõsteti seda

2022. aastal. Statistikaameti kalkulaatori järgi kasvas tarbijahinnaindeks jaanuarist 2022. aastal

kuni maini 2024. aastal 25,9%.21 Prognoosi järgi kasvab tarbijahinnaindeks ka 2025. aastal.22

Kohtunikul on jätkuvalt võimalik ise otsustada, milliseid menetluse lihtsustamise võimalusi

kasutada. Lihtsustamisvõimaluste näitlik loetelu on kehtestatud TsMS-i § 405 lg-s 1. Kohtul

tuleb lihtmenetluse läbiviimisel järgida üldisi menetluspõhimõtteid. Mõningate kuni 5000 euro

suuruste põhinõuete ja koos kõrvalnõuetega kuni 10 000 euro suuruste nõuete menetlemisel

võib samas tekkida olukord, kus hagihinna järgi oleks võimalik kasutada lihtmenetluse sätteid,

kuid asja keerukuse tõttu ei ole lihtsustamisvõimaluste kasutamine otstarbekas.

Kuna eelnõu ettepaneku kohaselt tõstetakse märkimisväärselt selle summa ülempiiri, mille

raames on lubatud rakendada lihtmenetlust ja muu hulgas määrata asja lahendamiseks kirjalik

menetlus, siis ei ole § 40423 eriregulatsiooni järele enam vajadust ning § 404 tunnistatakse

kehtetuks.

20 Samas, p 3.4.c). 21 Statistikaameti tarbijahinnaindeksi kalkulaator. https://www.stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator. 22 Samas. 23 TsMS-i § 404 lg 1 kohaselt võib kohus varaliselt hinnatava hagi asjas määrata kirjaliku menetluse, kui

hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 4500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 8000 eurole.

14

Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse § 415 lõike 2 teist lauset. Muudatuse kohaselt võib juhul,

kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest teada.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest (TsMS-i § 415 lg 2).

Kehtiva regulatsiooni ja töökorralduse kohaselt toimub tagaseljaotsuse avaldamine tihti

Ametlikes Teadaannetes. Pärast tagaseljaotsuse Ametlike Teadaannete kaudu kättetoimetamist

võib sissenõudja pöörduda kohtutäituri poole kostja suhtes täitemenetluse algatamiseks.

Kehtiva TsMS-i § 415 lg 2 sõnastuse järgi võib menetlusosaline valida, kas esitada kaja

lahendist teadasaamisest või täitemenetlusest teadasaamisest. Praktikas tekib tihti olukordi, kus

kaja esitatakse ebamõistlikult pika aja möödumisel pärast tagaseljaotsuse tegemist. See, millal

täitemenetlust alustatakse, sõltub aga sissenõudjast. Sissenõudja võib otsustada, et esitab

avalduse täitemenetluse algatamiseks näiteks paar kuud pärast lahendi jõustumist või hoopis

üheksa aastat hiljem. Seetõttu võib tekkida ebamõistlikult pikk lõtk tagaseljaotsusest

teadasaamise ja täitemenetlusest teadasaamise vahel.

Muudatuse eesmärk on siduda kaja esitamise tähtaja algus lahendist, mitte täitemenetlusest

teadasaamisega. Kuigi kostja võib tagaseljaotsusest teada saada ka täitemenetluse algatamise

tõttu, ei ole muudatuse tulemusena menetlusosalisel enam võimalust valida, kas esitada kaja

lahendist või täitemenetlusest teadasaamisest, kui ta sai lahendist teada juba enne täitemenetluse

algatamist, ja sellega menetlust venitada. Selleks tuleb TsMS-i § 415 lg 2 teisest lausest välja

jätta tähtaja alguse sidumine täitemenetluse alustamisest teadasaamisega. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib muudatuse kohaselt esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest teada.

Maakohtud lahendasid 2023. aastal 5304 kohtuasja tagaseljaotsusega. Kaja esitati 80

tagaseljaotsuse peale.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse § 666 lõiget 3 teise lausega. Muudatuse kohaselt vaatab

edaspidi § 475 lg 1 punktides 2–7, 9–11, 121,122, 152 ja 16 nimetatud hagita menetluses tehtud

menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse ringkonnakohtus läbi ja lahendab üks

ringkonnakohtu kohtunik.

Ringkonnakohtu menetluses kehtib reegel, et apellatsioonikohus on kollektiivne kohus, mis

vaatab asju läbi kolmeliikmelises koosseisus (TsMS-i § 17 lg 1). TsMS-i § 666 lõige 1 sätestab

sellest reeglist erandi, mille kohaselt vaatab ringkonnakohus üldjuhul määruskaebuse läbi

üheliikmelises koosseisus.

Hagita asi lahendatakse määrusega. Hagita menetluses tehtud menetlust lõpetava määruse peale

esitatud määruskaebuse vaatab läbi ja lahendab kehtiva õiguse kohaselt ringkonnakohtu

kolmeliikmeline koosseis (TsMS-i § 666 lg 3). Enamik hagita menetluses lahendatavaid

kohtuasju ei ole aga PS-i § 146 mõttes esimeses kohtuastmes õigusemõistmise asjad. Nii

põhiseadusandja kui ka seadusandja võivad olla üksnes teatud põhjustel (sh otstarbekuse

kaalutlusel, autoriteetsuse huvides) soovinud anda mõne ülesande või tegevuse kohtuvõimu

pädevusse, ilma et seda ülesannet või tegevust (nt registripidamine, järelevalvemenetlus, mitu

15

hagita asja) oleks üldse peetud või oleks põhjust pidada sisuliselt õigusemõistmiseks, mis on

PS-i § 146 järgi kohtuvõimu monopol.24

Põhimõtteliselt võiks hagita menetluses esitatud avaldust lahendada seadusandja vastava otsuse

korral esimese astme kohtu asemel ka mõni haldusorgan.

Menetlusökonoomia eesmärgil tehakse muudatus, mille kohaselt teatud hagita menetluses

tehtud menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse lahendab üks ringkonnakohtu

kohtunik.

Eelnõu muudatuse järgi ei peaks edaspidi ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis asju

lahendama järgmistes menetlustes:

1) üleskutsemenetlus (TsMS-i § 475 lg 1 p 2);

2) isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine (TsMS-i § 475 lg 1 p 3);

3) äraolija varale hoolduse seadmine (TsMS-i § 475 lg 1 p 4);

4) piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine (TsMS-i § 475 lg 1 p 5);

5) isiku paigutamine kinnisesse asutusse (TsMS-i § 475 lg 1 p 6);

6) lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks (TsMS-i §

475 lg p 7);

7) pärandi hoiumeetmete rakendamine (TsMS-i § 475 lg 1 p 9);

8) registriasjad (TsMS-i § 475 lg 1 p 10);

9) asjaõiguse kohandamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 650/2012 artiklile 31 (TsMS-i § 475 lg 1 p 101);

10) juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja

likvideerija määramine (TsMS-i § 475 lg1 p 11);

11) juriidilise isiku sundlõpetamine (TsMS-i § 475 lg 1 p 121);

12) pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine, võlausaldajate nimekirja

kinnitamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses

(TsMS-i § 475 lg 1 p 122);

13) notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamine (TsMS-i § 475 lg 1 p 152);

14) väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine ning

väljaspool kohtumenetlust riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramine

vastavalt riigi õigusabi seadusele (TsMS-i § 475 lg 1 p 16).

Tallinna Ringkonnakohus toetas VTK-s tehtud ettepanekut. Tartu Ringkonnakohus ettepanekut

ei toetanud ja leidis, et ringkonnakohtul võiks olla võimalus lahendada teatud hagita asjades

lõpplahendite peale esitatud määruskaebusi ka üheliikmelises kohtukoosseisus, kuid mitte

keelata asjade lahendamist kolmeliikmelises kohtukoosseisus.

Eelnõu koostajad arvestasid tagasisidet osaliselt. Loobuti muudatusest maksekäsu

kiirmenetluse, välisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täitmise, kohtutäiturite otsuste peale

kaebuse esitamise, tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuste peale kaebuse esitamise ja

kohtu lahendatavates vahekohtumenetluse asjades.

Eelnõu muudatuse tulemusel vaatab eelnimetatud menetlustes ringkonnakohus hagita

menetluses esitatud määruskaebuse läbi üheliikmelises koosseisus. Neil kohtunikel, kes ei osale

24 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. 2020. § 146 komm. 10.

https://pohiseadus.ee/sisu/3630/paragrahv_146.

16

edaspidi kolmeliikmelises koosseisus, jääb enam aega tegeleda teiste kohtumenetlustega. Kohtu

töö muutub seeläbi efektiivsemaks ja menetlusosalise jaoks saabub õigusrahu kiiremini.

Ringkonnakohtud lahendasid 2023. aastal 1594 määruskaebust, sealhulgas vaadati hagita

menetluses läbi 945 määruskaebust (60%). See arv hõlmab nii hagita asjades tehtud

menetluslike määruste peale esitatud määruskaebusi kui ka hagita asjade lõpplahendite peale

esitatud määruskaebusi. Arvestades 2023. aasta menetlusstatistikat, võib eeldada, et

ringkonnakohtus vaataks edaspidi kolme kohtuniku asemel üks kohtunik läbi suurusjärgus 540

määruskaebust. Keskmine menetlusaeg hagita menetluses oli 101 päeva (2020. aastal oli 79

päeva). Määruskaebemenetluses oli keskmine menetlusaeg 90 päeva (2020. aastal 66 päeva).

See näitaja hõlmab nii hagi- kui ka hagita asjades esitatud määruskaebuste, sealhulgas nii hagita

asjades tehtud menetluslike määruste peale esitatud määruskaebuste kui ka hagita asjades

lõpplahendite peale esitatud määruskaebuste keskmist menetlusaega.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Kavandatavad muudatused ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Tsiviilkohtumenetluse muudatuste rakendamine toob kaasa sotsiaalse mõju ning mõju

riigiasutustele HÕNTE § 4625 tähenduses. Muudatus ei avalda olulist mõju riigi julgeolekule

ega välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule.

6.1. Sihtrühm

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmisest mõjutatud sihtrühma võib jagada kolmeks:

kohus, menetlusosalised ja lepingulised esindajad.

6.1.1. Kohtu all peetakse silmas tsiviilasju menetlevaid kohtunikke ja kohtuametnikke.

Kohtumenetluse läbiviimine on kohtu kohustus ning konkreetse toimingu teeb kohtus kas

kohtunik, kohtujurist või istungisekretär. Seisuga 31.12.2023 on maakohtute tsiviilosakondades

ametis 100 kohtunikku, reeglina on igal maakohtunikul oma kohtuistungisekretär ja kohtujurist.

Ringkonnakohtute tsiviilkolleegiumis on 24 kohtunikku ja kohtujuristi ning Riigikohtu

tsiviilkolleegiumis 7 kohtunikku ja 12 kohtunõunikku. Eelnõu muudatused mõjutavad kõiki

tsiviilasju menetlevaid kohtunikke ja kohtuametnikke. Mõju avaldub sageli.

6.1.2. Menetlusosalistena peetakse mõju hindamise seisukohalt silmas konkreetses kohtuasjas

osalevaid isikuid, kelleks on hageja, kostja, avaldaja, vastustaja ja kolmandad isikud, samuti

menetlusosaliste seaduslikke esindajaid. Kohtute infosüsteemi andmetel osales 2023. aastal

tsiviilkohtumenetluses 93 414 füüsilist isikut ja 38 015 juriidilist isikut. Tavaliselt ei pöördu

25 VV määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228.

17

inimene26 aasta jooksul kohtusse, seega enamikku inimesi eelnõus toodud muudatused ei

mõjuta.

6.1.3. Lisaks puudutavad muudatused lepingulisi esindajaid. Eesti Advokatuuris on

31.12.2023. a seisuga 779 vandeadvokaati ja 353 vandeadvokaadi abi.27 Tsiviilkohtumenetluses

võivad menetlusosalist esindada ka teised TsMS-i § 218 tingimustele vastavad lepingulised

esindajad, näiteks isikud, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud

magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike

22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni (§ 218 lg 1 p 2). Professionaalsed

esindajad osalevad kohtumenetluses regulaarselt.

6.2. Muudatuste mõju

6.2.1. ja 6.2.2. Kavandatav muudatus: riigilõivu tagastamise võimaldamine kohtu algatusel

Luuakse õiguslik alus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks kohtu omal algatusel riigilõivu

tasunud menetlusosalisele, siiani oli tagastamise eelduseks menetlusosalise taotlus. 2023. aastal

tegid kohtud tsiviilkohtumenetluses 2559 riigilõivu tagastuskannet. Paljudel juhtudel on

otstarbekas enam tasutud riigilõiv menetlusosalisele tagastada ilma vastava avalduseta ning

nendel juhtudel on edaspidi riigilõivu tagastamise menetlus lihtsam. Muudatus võimaldab

kohtu töökorraldust tõhusamaks muuta. Samuti võimaldab muudatus vältida mõnel juhul

menetlusosalise riigilõivu tagastamise nõude aegumist ja aegumise tõttu riigilõivusummade

riigituludesse kandmist. Kohtutoimingute eest Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud

riigilõivu puhul ei ole võimalik eristada, millises summas on lõivu enam tasutud või millises

summas riigilõivu tagastamise nõuded aeguvad, mistõttu ei ole selliseid statistilisi andmeid

võimalik esitada.

Muudatuse mõju ulatus on väike nii kohtute töökorralduse kui ka menetlusosaliste õiguste

seisukohalt.

6.2.3. Kavandatav muudatus: menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise piirmäära

tõstmine

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 500 eurot. Hetkel on vaidlustatava summa piirmäär 280 eurot.

Kohtute andmetel on kindlaksmääratud menetluskulu ja ka kaebuse hind üldjuhul suurem kui

kehtiv piirmäär.

Muudatuse mõju ulatus on väike nii kohtute töökorralduse kui ka menetlusosaliste õiguste

seisukohalt. Muudatus vähendab kohtute menetluskoormust ja hoiab ära menetlusosalistele

tekkivaid lisakulusid.

Menetluskulude vaidlustamise piirmäära tõstmine riivab PS-i §-s 15 sätestatud

kohtumenetlusele juurdepääsu põhiõigust ja §-s 24 sätestatud kohtulahendi peale

edasikaebamise põhiõigust. Põhiõiguse piirangu legitiimne eesmärk on menetlusökonoomia,

26 Statistikaameti andmetel oli jaanuaris 2024 Eesti rahvaarv 1 374 687. Kohtusse pöördub Eesti elanikest aastas

6,7%. 27 Eesti Advokatuur. https://advokatuur.ee/est/advokatuur.

18

mis on põhiseaduslikku järku õigusväärtus. Menetluskulude vaidlustamise piirmäära tõstmine

on menetlusökonoomia saavutamiseks sobiv meede, kuna võimaldab piiratud kohtumenetluse

ressurssi säästlikumalt kasutada ja menetleda vähem menetluskulude kindlaksmääramise peale

esitatud kaebusi. Menetluskulude piirmäära tõstmine 280 eurolt 500 euroni on eesmärgi

saavutamiseks vajalik, kuna esinduskulud on enamasti suuremad kui 280 eurot ning senine

piirmäär ei ole täitnud selle kehtestamise eesmärki. Piirang on proportsionaalne, kuivõrd

kindlaksmääratud esinduskulud on üldjuhul praegusest vaidlustamise piirmäärast suuremad

ning menetlusökonoomia eesmärgist lähtudes on põhjendatud mitte võimaldada vaielda

väiksemate summade üle.

6.2.4. Kavandatav muudatus: hagi tagamise avalduse läbivaatamise tähtaja pikendamine

2023. aastal vaadati maakohtutes läbi 803 hagi tagamise avaldust. Hagi tagamise avalduse

läbivaatamistähtaja pikendamine ühelt päevalt kolmele võimaldab kohtunikul rohkem

kohtuasja süveneda, et teha tagamise või tagamata jätmise kohta põhjendatud otsustus. Seda

saab pidada muudatuse positiivseks mõjuks. Negatiivse mõjuna tuleb arvestada riskiga, et kui

seadus võimaldab kohtul hagi tagamise avalduse lahendada senisest hiljem, on kostjal rohkem

aega astuda samme, et hagi rahuldava otsuse täitmist raskendada või see võimatuks muuta,

näiteks vara realiseerida ja muuta ennast varatuks. Muu hulgas tuleb arvesse võtta, et kohus

tagab hagi üksnes siis, kui esineb objektiivne oht, et lahendi täitmine võib olla raskendatud või

võimatu. Lähtudes hagi tagamise avalduse asjaolude kiireloomulisusest, on kohtul ka edaspidi

võimalik vaadata avaldus läbi enne tähtaja saabumist, kuid negatiivsed riskid on selgelt olemas.

Muudatuse põhjendusena on toodud esile, et kuna kehtiv tähtaeg on väga lühike, pelgavad

kohtunikud hagi tagada ja jätavad pigem tagamata ning et tähtaja pikendamine võimaldaks

rohkem asjaoludesse süveneda, sealhulgas juhul, kui hagi tagamise avalduse lahendab taotluse

ümberjagamise tulemusena muu kohtunik kui see, kelle menetluses on kohtuasi, kus hagi

tagamist taotletakse, ning kes ei ole kohtuasja asjaoludega eelnevalt kursis. Tegemist on

olukorraga, kus kohus jätab hagi tagamata. Hagi tagamata jätmise peale ei ole võimalik edasi

kaevata, mistõttu selliseid andmeid ei ole.

6.2.5. ja 6.2.6. Kavandatavad muudatused: lihtmenetluse piirmäära tõstmine ja kirjaliku

menetluse määramise sätte kehtetuks tunnistamine

Kehtiva õiguse kohaselt on lihtmenetluse rahaline piir põhinõudena 3500 eurot ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurot. Eelnõu kohaselt on vastavad piirmäärad 5000 eurot ja 10 000 eurot.

Lihtmenetluse piirmäära tõstmise tulemusena kaob vajadus sätte järele, mis võimaldab kohtul

määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab

4500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 8000 eurole.

Kui 2023. aastal oli keskmine menetlusaeg lihtmenetluses, asjades, kus tsiviilasja hind on kuni

3500 eurot, 109 päeva, siis hagisid hinnaga 3500 – 10 000 eurot menetleti keskmiselt 166 päeva.

Arvestades kohtule esitatud rahaliste nõuete suurust, võib lihtmenetluse asjade hulga kasvu,

menetlust lihtsustavate võimaluste kasutamise sagenemist ning eeldatavasti ka menetlusaja

lühenemist prognoosida umbes viiendiku hagimenetluste puhul.

Lihtmenetluse laialdasem kasutamine vähendab eeldatavasti kohtute töökoormust ning täidab

menetlusökonoomilist eesmärki. Kuivõrd menetlusliigi valik ei tohiks mõjutada kohtupidamise

resultaati, siis on mõju menetlusosalistele pigem väike.

19

Kohtu jaoks on muudatus positiivne. Kohtul on võimalik lahendada väikese rahalise väärtusega

ja sisult lihtsad asjad võimalikult kiiresti ning väikeste kuludega. Apellatsioonimenetluses

suureneb nende kohtumenetluste arv, mille puhul on ringkonnakohtul võimalik jätta ilmselgelt

põhjendamatud apellatsioonkaebused menetlusse võtmata. Muudatus võimaldab

kohtumenetluse ressurssi efektiivsemalt kasutada ja muudab seeläbi kohtumenetluse kiiremaks.

6.2.7. Kavandatav muudatus: tagaseljaotsuse peale kaja esitamise regulatsiooni muutmine

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib muudatuse kohaselt kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest teada.

Nendes asjades, mis lahendatakse tagaseljaotsusega, ei ole menetlusosalisel edaspidi võimalik

valida, kas arvestada kaja esitamise tähtaega alates otsusest teadasaamisest või täitemenetlusest

teadasaamisest.

Maakohtud lahendasid 2023. aastal 5304 kohtuasja tagaseljaotsusega. Kaja esitati 80 otsuse

peale. Muudatuse mõju on vähene. Võib eeldada, et menetlusaeg lüheneb ja õigusrahu saabub

kiiremini.

6.2.8. Kavandatav muudatus: teatud hagita menetlustes lahendab lõpplahendi peale esitatud

määruskaebuse üks ringkonnakohtunik

Ringkonnakohtusse edastatud määruskaebuste arv on viimastel aastatel püsinud stabiilselt suur.

Kui 2016. aastal saabus ringkonnakohtutesse 1639 määruskaebust, siis 2021. aastal 1812 ning

2023. aastal 1579. Need arvud sisaldavad nii hagi- kui ka hagita menetluses esitatud

määruskaebuseid.

Ringkonnakohtud lahendasid 2023. aastal 1594 määruskaebust, sealhulgas vaadati hagita

menetluses läbi 945 määruskaebust. Keskmine menetlusaeg hagita menetluses oli 101 päeva

(2020. aastal oli 79 päeva). See keskmine sisaldab nii hagita menetluses menetluslike määruste

peale esitatud määruskaebuseid kui ka lõpplahendite peale esitatud määruskaebuseid.

Määruskaebuste osakaal kõikidest edasikaebustest ringkonnakohtutes oli 2016. aastal 55% ja

2023. aastal 60%.

Määruskaebemenetluse osakaalu suurenemine on oluliselt mõjutanud ringkonnakohtu

töökoormust ja menetlusaegu. 2023. aastal lahendati ringkonnakohtutes

apellatsioonimenetluses tsiviilasjad keskmiselt 240 päevaga (2020. aastal 182 päevaga) ning

määruskaebemenetluses keskmiselt 90 päevaga (2020. aastal 66 päevaga).

Muudatus võimaldab ringkonnakohtu ressurssi säästlikumalt kasutada. Arvestades 2023. aasta

menetlusstatistikat, võib eeldada, et ringkonnakohtus vaataks edaspidi kolme kohtuniku asemel

üks kohtunik läbi suurusjärgus 540 määruskaebust. Neil kohtunikel, kes ei osale edaspidi

kolmeliikmelises koosseisus, jääb enam aega tegeleda teiste kohtumenetlustega. Kohtu töö

peaks muutuma efektiivsemaks ja menetlusosalise jaoks peaks saabuma kiiremini õigusrahu.

6.3. Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele

Planeeritavad muudatused füüsiliste ja juriidiliste isikute senist halduskoormust teadaolevalt ei

mõjuta. Vähesel määral väheneb nende isikute halduskoormus, kellele kohus tagastab edaspidi

riigilõivu omal algatusel.

7. Seaduse rakendamisega eeldatavad kulud ja tulud

20

Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile otseseid kulusid ega tulusid.

8. Rakendusaktid

Seadusemuudatuse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta olemasolevaid

rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse jõustumisajaks nähakse ette 2025. aasta 1. september. Kavandatud muudatused ei ole

sedavõrd olulised, et nendega kohanemine vajaks pikemat aega.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks

Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri

Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Riigiprokuratuurile, Registrite ja

Infosüsteemide Keskusele, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, TalTechi õiguse instituudile ja

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudile. Eelnõu esitatakse teadmiseks Riigikogule.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Haridus- ja Teadusministeerium Kaitseministeerium Kliimaministeerium Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Rahandusministeerium Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Esitame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Riigiprokuratuurile , Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, TalTechi õiguse instituudile ja Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudile tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu esitatakse teadmiseks Riigikogule. Palume Teil esitada oma kooskõlastus ja arvamused hiljemalt 15 tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister /*Lisaadressaadid: Riigikohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus MTÜ Eesti Kohtunike Ühing Õiguskantsleri Kantselei Eesti Advokatuur Eesti Juristide Liit Riigiprokuratuur Registrite ja Infosüsteemide Keskus Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskond Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Riigikogu Marilin Reintamm 680 3116 [email protected]

Meie 20.11.2024 nr 8-1/8228-1