Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 2-3/2956 |
Registreeritud | 21.11.2024 |
Sünkroonitud | 22.11.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 2-3/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Vastutaja | Marie Allikmaa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Ettevõtluse osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
Meie: Kuupäev digiallkirjas nr 1.4-3/1162
Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja
põllumajandusministri määruse „Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete
välisturgude avamise toetus“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Piret Hartman
Regionaal- ja põllumajandusminister
Lisad:
1. Eelnõu, M_2024_EMKVF_valisturud.pdf;
2. Seletuskiri, SK_2024_EMKVF_valisturud.pdf
Kairi Šljaiteris
5677 8301, [email protected]
MÄÄRUS
x. detsember 2024 nr x
Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete
välisturgude avamise toetus
Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 42 lõike 1 ja § 52 lõike 3 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava
2021–2027“ meetme „Välisturgude avamise toetus“ raames antava toetuse (edaspidi toetus)
andmise, kasutamise ja maksmise tingimused ning kord.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused
(1) Toetuse eesmärk on luua kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja
turustamisega tegelevatele ettevõtjatele võimalusi uutele välisturgudele sisenemiseks ning
hoida avatuna juurdepääs olemasolevatele välisturgudele, mis koos vähendavad nende
ettevõtjate sõltuvust üksikutest välisturgudest.
(2) Toetust antakse järgmiste tegevuste elluviimiseks, mis aitavad saavutada lõikes 1 sätestatud
eesmärki:
1) valdkondlik riigisisene ja rahvusvaheline koostöö ettevõtjate, organisatsioonide ja
asutustega;
2) valdkondliku teabe, sealhulgas oskusteabe, nõuande ja heade tavade levitamine infopäevade,
teabematerjalide ning meediakanalite kaudu;
3) valdkondlike andmete kogumine ja analüüsimine ning selleks vajaliku andmekogu ja
veebilehe haldamine.
§ 3. Toetuse vorm ja määr
(1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 53 lõike 1 punktis e nimetatud
EELNÕU
20.11.2024
2(6)
vormis.
(2) Toetuse maksimaalne määr on 100 protsenti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu
minimaalne määr puudub.
(3) Kulud on abikõlblikud alates 1. jaanuarist 2025.
(4) Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud abikõlblik otsene kulu hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktis a sätestatud vormis.
(5) Paragrahvi 4 lõikes 3 sätestatud abikõlblik kaudne kulu hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti d ja artikli 54 punkti a kohaselt
ühtse määra alusel, mis on kuus protsenti § 4 lõikes 2 sätestatud abikõlblikest kuludest.
§ 4. Abikõlblikud kulud
(1) Abikõlblikud on sellised § 2 lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis
tehakse sihtotstarbeliselt, mõistlikult, majanduslikult otstarbekalt ja kõige säästlikumal viisil
ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 63 ning mis
on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks.
(2) Abikõlblikud on järgmised otsesed kulud:
1) töö või teenuse tellimise kulu;
2) toetatavat tegevust elluviiva ametniku tööjõukulu, mis vastab asutusesisesele palgajuhendile
ning on kooskõlas asutusesisese palgatasemega, koos seadusest tulenevate maksude ja
maksetega;
3) Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määruses nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse
saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning
päevaraha määr“ sätestatud tingimustel makstud ametniku lähetuskulu ning sellega kaasnev
sõidu- ja majutuskulu;
4) ametialase koolituse, sealhulgas seminaril või konverentsil osalemise kulu;
5) regionaalministri 19. juuli 2023. a määruses nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu
osalusele viitamise tingimused ja kord“ sätestatud toetuse objekti tähistamise ja Euroopa Liidu
osalusele viitamise kulu.
(3) Abikõlblikud on järgmised kaudsed kulud:
1) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu;
2) kontoritehnika, varustuse ja mööbli soetamise, hoolduse ja paranduse kulu;
3) tark- ja riistvara soetamiskulu, kui vara soetusmaksumus ilma käibemaksuta on alla
2000 euro, ning tark- ja riistvara hoolduskulu;
4) transpordikulu, sealhulgas mootorsõiduki kasutusrendi-, kindlustus- ning kütuse- ja
hoolduskulu;
5) administreerimisega seotud personalikulu, mis on kaudselt seotud toetatava tegevuse
elluviimisega, sealhulgas raamatupidamine, sekretäri- ja personalitöö, vara haldamine,
juriidiline nõustamine, riigihanke korraldamine ning infotehnoloogiline tugitegevus;
6) kommunaalkulu, sealhulgas kütte-, vee- ja elektrikulu ning ruumide koristus- ja valveteenuse
kulu;
7) tööruumide üürimise või rentimise kulu.
(4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 64 nimetatud kulud samas
3(6)
artiklis sätestatud tingimustel;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa
Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247,
13.07.2021, lk 1–49), artiklis 13 nimetatud kulud;
3) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse
ja finantsteenusega seotud muu kulu;
4) riigilõiv, tollimaks, trahv ja finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral
menetluskulud;
5) amortisatsioonikulu;
6) kulu, mille kohta on toetuse taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa
Liidu või välisabi vahenditest või muud tagastamatut abi;
7) esinduskulu ja kingitused;
8) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.
§ 5. Toetuse taotleja ja nõuded taotlejale
(1) Toetust antakse Põllumajandus- ja Toiduametile (edaspidi taotleja).
(2) Taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja
tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud.
(3) Taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud
intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud.
§ 6. Taotluse esitamine ja nõuded taotlusele
(1) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) teavitab taotlejat
taotluse esitamise tähtajast kirjalikult hiljemalt 25 tööpäeva enne taotluse esitamise tähtaja
algust.
(2) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt PRIA
e-teenuse keskkonna kaudu avalduse ning selles esitatud andmeid ja nõuetele vastavust
tõendavad dokumendid (edaspidi koos taotlus).
(3) Taotleja esitab taotluses järgmised andmed:
1) taotleja nimi ja registrikood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;
2) taotluse selgelt sõnastatud sisu, sealhulgas toetatava tegevuse eesmärk, põhjendus, kirjeldus,
sihtrühm, korduvalt toimuvate sündmuste toimumiskordade arv ja oodatav tulemus;
3) toetatava tegevuse elluviimise algus- ja lõppkuupäev;
4) toetatava tegevuse prognoositav eelarve, esitades kogukulu aastate kaupa, sealhulgas
abikõlblike kulude suurus § 4 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kulude kaupa;
5) toetatava tegevuse Euroopa Liidu tulemusnäitaja sihttaseme prognoos.
(4) Lõike 3 punktis 5 nimetatud Euroopa Liidu tulemusnäitaja kohta märgib taotleja toetatavast
tegevusest kasu saavate isikute arvu.
§ 7. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava
tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele, lähtudes kalandusturu korraldamise seaduse
§-st 43.
4(6)
(2) PRIA teeb nõuetekohase taotluse rahuldamise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse
§ 45 lõike 3 punktis 2 sätestatud alusel ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse § 45 lõikes 6
sätestatud alustel.
(3) PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates
taotluse esitamisest.
§ 8. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele
(1) Toetuse saaja esitab pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest
täielikult või osaliselt tasumist PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu pärast
iga kvartali lõppu järgmise kuu 15. kuupäevaks maksetaotluse koos järgmiste dokumentidega:
1) selle isiku väljastatud kuludokument, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse või soetas
vara;
2) tellitud töö või teenuse vastuvõtmist tõendav dokument;
3) kulu tegemist tõendav dokument;
4) ametniku tööjõukulude hüvitamiseks esmakordsel makse taotlemisel ametniku teenistusse
nimetamise käskkiri ja vajaduse korral selle muutmise käskkiri;
5) töö või teenuse tellimisega seoses töövõtulepingu alusel teenust osutava isiku puhul
töövõtuleping või käsunduslepingu alusel teenust osutava isiku puhul käsundusleping;
6) esmakordsel makse taotlemisel ametniku kohta dokument, milles on kirjeldatud toetatava
tegevusega seotud tööülesanded;
7) ametniku kuutöötasu arvestuse kohta tööjõukulude arvestusleht, millel on näha tööpäevad,
töötasu, reservõppekogunemisel viibimise ajal makstav töötasu, puhkusetasu, puhkusetoetus,
lapsepuhkuse tasu, haigushüvitis, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ja palgakulu kokku
koos juurdearvestusega;
8) töötasu maksmist tõendav dokument;
9) vajaduse korral dokument teenistussuhte lõpetamise kohta;
10) vajaduse korral ametniku lähetuskulusid tõendav dokument;
11) vajaduse korral ametniku koolitusel osalemist tõendav dokument;
12) koolituse ja muu ürituse korraldamise korral lisaks kuludokumendile ja selle alusel arve
tasumist tõendavale dokumendile osavõtjate nimekiri ning päevakava;
13) hanke viitenumber või hankedokumendid, kui need ei ole kättesaadavad riigihangete
registrist või kui neid ei ole varem PRIA-le esitatud, ja hankija otsus pärast pakkumuste
läbivaatamist;
14) kalendriaasta toetatavate tegevuste aruanne koos aasta viimase kvartali kohta tehtava
maksetaotlusega.
(2) Lõike 1 punktis 14 nimetatud aruandes märgib toetuse saaja järgmise asjakohase teabe:
1) toetatava tegevuse nimetus, eesmärk, sisu, tagasiside ja kokkuvõte või vahekokkuvõte,
tegevuses osalenute arv ning tegevuse elluviija ja maksumus, sealhulgas personalikulu ning
tellitud tööde ja teenuste kulu;
2) teabe levitamise korral selle levitamise viis ja toimumiskordade arv;
3) tellitud töö või teenuse tulemus;
4) välisturge käsitleva veebilehe külastajate arv;
5) välisturgudele juurdepääsuga seoses toimunud olulise mõjuga muutused;
6) kalapüügi- või vesiviljelustoote liigi nimetus või sellest valmistatud toode, mille suhtes
saavutati esimest korda juurdepääs välisturule, ning nende välisturgude arv ja selle riigi nimi,
mille suhtes saavutati esimest korda juurdepääs.
(3) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed:
1) toetuse saaja nimi ja registrikood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus
5(6)
esitatakse;
2) teave elluviidud toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta;
3) ajavahemik, mille kohta maksetaotlus esitatakse;
4) elluviidud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude summa;
5) taotletav kaudsete kulude summa;
6) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta;
7) teave toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta;
8) Euroopa Liidu ja riigisisene saavutatud tulemusnäitaja, mis esitatakse koos viimase
maksetaotlusega.
(4) Lõike 3 punktis 8 nimetatud Euroopa Liidu tulemusnäitaja kohta märgib toetuse saaja
toetatavast tegevusest tegelikult kasu saanud isikute arvu.
(5) Lõike 3 punktis 8 nimetatud riigisisese tulemusnäitaja kohta märgib toetuse saaja kalapüügi-
või vesiviljelustoote Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ)
nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr
104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1–21), I lisas nimetatud CN- koodi nelja koha täpsusega
nende välisriikide kaupa, mille suhtes saavutati esimest korda välisturule juurdepääs.
§ 9. Toetuse maksmise tingimused ja kord
(1) PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja kulusid tõendavates dokumentides esitatud
andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud tingimustele, taotluses esitatud kavatsusele, Euroopa Liidu asjakohastele
õigusaktidele ning kalandusturu korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud
õigusaktidele.
(2) Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse
saaja on järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid.
(3) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse
kindlaks kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud taotluse rahuldamata
jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi.
(4) PRIA teeb toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates
§-s 8 nimetatud maksetaotluse ja nõuetekohaste dokumentide saamisest.
§ 10. Toetuse saaja kohustused
(1) Toetuse saaja täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 65
lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul järgmisi kohustusi:
1) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid
kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
2) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet või teha muud toetuse saamisega seotud
kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja
kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;
3) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud
andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;
4) näitab, et tegemist on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetuse abil
elluviidava tegevusega, kasutades selleks regionaalministri 19. juuli 2023. a määrusega nr 45
„Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti
6(6)
tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“ ettenähtud sümboleid
ja teavitustegevusi;
5) teavitab PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või
tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas tegevusega seotud vara üleandmisest
teisele isikule.
(2) Lisaks lõikes 1 sätestatule peab toetuse saaja:
1) viima ellu toetatava tegevuse, sealhulgas esitama kõik tegevusega seotud kuludokumendid,
taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtpäevaks;
2) täitma § 5 lõigetes 2 ja 3 sätestatud taotlejale esitatavaid nõuded kuni PRIA poolt viimase
toetuseosa maksmiseni;
3) järgima kalandusturu korraldamise seaduse § 52 lõikes 4 sätestatut ja tagama PRIA-le
riigihangete registris juurdepääsu hankele;
4) esitama PRIA-le kalendriaasta toetatavate tegevuste aruande koos aasta viimase kvartali
kohta tehtava maksetaotlusega;
5) teavitama PRIA-t kalandusturu korraldamise seaduse § 46 lõikes 4 sätestatust kuni PRIA
poolt viimase toetusosa maksmiseni.
(allkirjastatud digitaalselt)
Piret Hartman
Regionaal- ja põllumajandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marko Gorban
Kantsler
1(15)
SELETUSKIRI
regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete välisturgude avamise toetus“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete turuarendustoetus“ kehtestatakse 1. jaanuaril 2023. aastal jõustunud
kalandusturu korraldamise seaduse (edaspidi KTKS) § 42 lõike 1 ja § 52 lõike 3 alusel.
Määrus on koostatud „Euroopa Merendus,- Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–
2027“ (edaspidi rakenduskava) erieesmärgi „Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamise,
kvaliteedi ja lisandväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine“ meetme „Välisturgude
avamise toetus“ eesmärkide saavutamiseks. Rakenduskavaga viiakse ellu Euroopa Liidu ühist
kalanduspoliitikat.
Määruse eesmärk on võimestada Põllumajandus- ja Toiduametit (edaspidi PTA) tegevusteks,
mis loovad võimalusi uutele välisturgudele sisenemiseks ning hoiavad avatuna juurdepääsu
olemasolevatele välisturgudele. Seega väheneb kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise,
töötlemise ja turustamisega tegelevate ettevõtjate sõltuvus üksikutest välisturgudest.
PTA-l on võtmeroll kalapüügi- ja vesiviljelustoodete ekspordi võimaldamisel ja edendamisel
välisturgudel väljaspool Euroopa Liitu. Kalapüügi- ja vesiviljelustooted saavad riikide vahel
liikuda, kui sihtturg on Eestile avatud ehk sõlmitud on kokkulepped toiduohutuse tagamise
koostöös Eesti ja sihtturu riigi vahel. Ekspordiks avatud sihtturu riikide loetelu on PTA
kodulehel1. Sihtturu riigiga toiduohutuse tagamise koostöös kokkuleppimine võib sisaldada
erineva mahuga tegevusi nii PTA-le kui ettevõtjale. Vahel võib turu avamine vajada ka
poliitilise tasandi esindajate visiite. Eestis haldab loomse toidu (sh kalapüügi- ja
vesiviljelustooted) sanitaarmeetmete ja toiduohutusega seotud vastastikuse tunnustamise
protsessi välisriikidega ainukese asutusena PTA.
PTA-lt oodatakse, et Euroopa Liidu väliste turgude kaubandusega seotud küsimuste
lahendamine on efektiivselt korraldatud ja välja on töötatud selge ja arusaadav teenus
toidusektori ettevõtetele. Määrus võimestab PTA-d neid ootusi täitma kalapüügi- ja
vesiviljelussektori valdkonnas.
Määrusest mõjutatud sihtrühm on kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamisega
tegelevad ettevõtjad ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootjad ehk kalapüügi ja
vesiviljelusega tegelevad ettevõtjad, sealhulgas tootjaorganisatsioonid. Kalapüük,
vesiviljelustoodete tootmine ja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine ja turustamine on
osa Eesti toidutootmisest. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele välisriikide turgude avamine ja
avatuna hoidmine on oluline sektori majandusliku konkurentsivõime säilitamiseks ja toiduga
1 https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/rahvusvaheline-kaubavahetus/eli-valised-avatud-turud
KAVAND
20.11.2024
2(15)
kindlustatuse tagamiseks, kuna sektor toodab rohkem, kui Eestis tarbitakse. Julgeoleku
seisukohast on toidutootmine strateegiline sektor.
Määrus on kooskõlas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“
(PõKa) kestliku kalanduse programmiga, mille eesmärgiks on võimaldada jätkusuutlik ja
konkurentsivõimeline kalandus- ja vesiviljelussektor, kvaliteetne toodang ning kõrge
lisandväärtus ja suur ekspordipotentsiaal, mis väljendub ettevõtete müügitulus ja eksporditavate
toodete koguväärtuses eurodes.
Määrus on vastavuses rakenduskava ja Euroopa Liidu asjakohaste määrustega.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
kalanduspoliitika osakonna vee-elusressursside väärindamise ja turustamise valdkonna nõunik
Kairi Šljaiteris (tel 625 6569, [email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Karina Torop (tel 625 6520,
[email protected]) ning eelnõu keeletoimetaja on sama osakonna peaspetsialist Laura Ojava
(tel 625 6523, [email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
PTA üheks ülesandeks teiste seas on korraldada ametliku kontrolli ja muude ametlike
toimingute, sealhulgas veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli, ning järelevalve
rakendamisega, nagu sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete vastastikune tunnustamine, seotud
läbirääkimisi ning teha koostööd kolmandate riikide asjaomaste ametiasutustega. Kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete eksportimisel on eeltingimuseks, et sihtturu välisriigiga on sanitaarmeetmed
vastastikku tunnustatud kas riiklikul või eksportiva ettevõtja tasandil. Eestis haldab loomse
toidu (sh kalapüügi- ja vesiviljelustooted) sanitaarmeetmete ja toiduohutusega seotud
vastastikuse tunnustamise protsessi välisriikidega ainukese asutusena PTA.
PTA-lt oodatakse, et Euroopa Liidu väliste turgude kaubandusega seotud küsimuste
lahendamine on efektiivselt korraldatud ja välja on töötatud selge ja arusaadav teenus
toidusektori ettevõtetele. Selleks on tagatud vajalik ressurss ja ettevõtete asjakohane
nõustamine, sh ekspordisertifikaatide väljastamisel, ettevõtete nõustamisel Euroopa Liidu
väliste turgude osas; turgude avamise valdkonnas tekkinud kitsaskohad on üle vaadatud,
analüüsitud ja võetud kasutusele meetmed, kuidas uute turgude avamine toimiks võimalikult
kiirelt ja efektiivselt selles osas, mis PTA-st sõltub. Ettevõtete nõustamine turgudele
juurdepääsuks on kooskõlas Eesti välispoliitiliste prioriteetide ja Eesti äridiplomaatia strateegia
ja tegevustega, et tagada proaktiivsus ning ressursside süsteemsem kasutamine. Määrus
võimestab PTA-d neid ootusi täitma kalapüügi- ja vesiviljelussektori valdkonnas.
Rakenduskava rahastus on projektipõhine. Vahendite kasutamisel kehtivad kokkulepitud
protseduurid alates taotluste esitamisest, projektide valikust, elektroonilisest andmevahetusest
kuni aruandluseni. Erandina saab lihtsamat protseduuri järgides kasutada rakenduskava
tehnilise abi vahendeid, kuid käesolev meede tehnilise abi alla ei kuulu. Ehkki toetus liigub
valitsemisala sees, on tavapärase protseduuri järgimisega (meetmemäärus ministeeriumilt,
menetlemine ja väljamaksmine PRIAlt) läbipaistvus tagatud väiksema halduskoormusega, kui
seda oleks toetuse andmisega seotud erilahenduse väljatöötamine, rakendamine ja haldamine.
Analoogne on EMKVF perioodi 2021–2027 kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus, kus
taotlejateks ja tegevuse elluviijaks samuti vaid asjakohast pädevust omavad riigiasutused.
3(15)
Määruse koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr
1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr
1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr
2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354 28.12.2013, lk
22) (edaspidi määrus (EL) nr 1380/2013).
Määruse koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)
2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159-706) (edaspidi määrus (EL) 2021/1060).
Määruse koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)
2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse
määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.7.2021, lk 1-49) (edaspidi määrus (EL) 2021/1139).
Määruse koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr
1379/2013 kalapüügi ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse
nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks
nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1–21) (edaspidi määrus (EL)
nr 1379/2013). Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetena käsitletakse määruse (EL) nr 1379/2013 I
lisas loetletut.
Määrus (EL) nr 1379/2013, määrus (EL) 2021/1139 ja määrus (EL) 2021/1060 kasutavad
üksteisele viidates sarnaselt kalapüügi- ja vesiviljelustoote mõistet, milleks on püügi- või
vesiviljelustegevuse tulemusena saadud veeorganismid, vesiviljeluse puhul veeorganismid oma
elutsükli mistahes etapis, või nendest valmistatud tooted. Täpsem loetelu kalapüügi- ja
vesiviljelustoodetest on kehtestatud määruse (EL) nr 1379/2013 I lisas. Näiteks loetakse
kalapüügi- ja vesiviljelustooteks lisaks kalale ka vähilised (CN kood 0306, nt krevett), limused
(CN kood 0307, nt rannakarp) ning mere- ja muud vetikad (CN kood 1212 20 001, nt agarik)
ning tavamõistes tooted eelpoolnimetatud toorainest (CN kood 1604-1605, 2301, nt konservid,
kalajahu).
KTKS-i ja rakenduskava kontekstis ei tehta vahet kalapüügitoodete töötlejatel ja
vesiviljelustoodete töötlejatel ega töötlejatel, kes töötlevad mõlemal viisil saadud toorainet.
Neid käsitletakse koos kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlejana.
Ekspordina välisturule käsitletakse kaupade viimist Euroopa Liidu välisesse riiki.
Määruse eelnõu koosneb kümnest paragrahvist.
Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala.
Eelnõu §-ga 2 sätestatakse toetuse eesmärk ja toetatav tegevus.
Eelnõu § 2 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse eesmärk on luua võimalusi uutele välisturgudele
sisenemiseks ning hoida avatuna juurdepääsu olemasolevatele välisturgudele. See eesmärk on
kokku lepitud rakenduskavas ning aitab vähendada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise,
töötlemise ja turustamisega tegelevate ettevõtjate sõltuvust üksikutest välisturgudest.
4(15)
Eesti isevarustatuse tase kalapüügitoodetega on üle 360%, mis tähendab suunatust ekspordile.
Rakenduskavas on kokku lepitud välisturgude edendamises. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete
tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevad ettevõtjad on eksportinud ligi 50 erinevale
sihtturule, kuid püsiv ekspordisuhe on arenenud üksikute sihtriikidega. Kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete nõudlus Euroopa Liidus ja maailmas on jätkuvalt kasvutrendis2. Juurdepääs
mitmetele välisturgudele aitab maandada ohtusid, mis tulenevad üksikute turgude
ebastabiilsusest ja äralangemisest ning tarbijate ostujõu langusest nendel välisturgudel. Üle
poole ekspordist on kalapüügi- ja vesiviljelustooted toorainena. Kõrgema lisandväärtusega
toodete turg võib paikneda senisega võrreldes hoopis muus sihtriigis. Seetõttu on oluline
võimestada uute turgude leidmiseks vajalikke tegevusi. Juurdepääs välisturule võib olla Eestile
saavutatud üldiselt kalapüügi- ja vesiviljelustoodete, konkreetse liigi või toote suhtes.
Rahvusvahelises kaubanduses kasutatakse tollikoode3, et olla kindel kauba samaväärsuses.
Eesmärk on seotud tulemusnäitajaga. Eesmärgi puhul tuleb olla realistlik ja mõista, et ei PTA
ega ettevõtja ainuvõimuses ole juurdepääs uuele välisturule, palju võib sõltuda ka sihtturu riigi
otsustest. Töö uuele turule juurdepääsu saavutamiseks võib päädida tulemusega, et juurdepääsu
saavutada ei ole võimalik või mõttekas. Põhjused võivad olla erinevad, sh meie tegevusest
sõltumatud. Samas on ka selline tulemus väärtuslik teadmine edasises tegevuses.
Eelnõu § 2 lõikes 2 sätestatakse toetatavad tegevused üldisemal tasandil. Perioodil 2021–2027
on rõhk eesmärgi saavutamisel ja selleni viivate tegevuste osas on suurem paindlikkus.
Eesmärgini viivad konkreetsed tegevused on näiteks järgmised:
⦁ sihtturule juurdepääsu saavutamise protsessi kirjelduse ja infomaterjali koostamine, sh
veterinaarsertifikaatide taotlemine jm uuele turule sisenemiseks vajalikud etapid sõltuvalt
välisriigist;
⦁ PTA kodulehel kalapüügi- ja vesiviljelustoodete ekspordi info koondamine ja
ettevõtjate/ametnike nõustamine – milliste riikide sihtturgudele on kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete jaoks juurdepääs olemas, kuidas toimub uue turu avamine, mida peab
tegema, et eksportida oma toodangut või vahendada teiste riikide toodangut, kuidas toimub
ettevõtete registreerimine, kuidas taotleda sertifikaati, sertifikaadi menetlusprotsess jms;
⦁ juurdepääsuga sihtturgude bilateraalsete kokkulepete kohustuste täitmisest teavitamine
(aruandlus, ametnike allkirjad jms), vajadusel registrikannete tegemine;
⦁ koostöö Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega, Kalaliiduga, Toiduliiduga, ülikoolidega
jt ekspordi edendamisest huvitatud pooltega ning toiduohutuse ja loomatervise valdkonnaga;
⦁ uutele sihtturgudele juurdepääsu võimaldamine - vajaduse väljaselgitamine, sihtturu
juurdepääsutingimuste hindamine (vajadusel tööd tellides) aspektist, kas Eesti suudab täita
sihtturule pääsemise nõudeid, millised on juurdepääsu saavutamise kulud suhtena turu
potentsiaali, läbirääkimised ja lepingute sõlmimine (sh tõlge), sertifikaatide kooskõlastamine,
2 OECD-FAO põllumajandusprognoos 2024-2033 https://www.oecd-ilibrary.org/agriculture-and-food/oecd-fao- agricultural-outlook-2024-2033_4c5d2cfb-en 3 ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatiooni ning maailma tolliorganisatsiooni väljaanne kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tollikoodide kohta FAO & WCO. 2023. HS Codes for fisheries and aquaculture products – Harmonized System. Nomenclature 2022. Second edition, updated and expanded. Rome and Brussels. https://doi.org/10.4060/cc6347en
5(15)
sihtturule pääsemiseks vajaliku eelneva kalapüügi- ja vesiviljelustoodete toiduohutust kinnitava
auditi organiseerimine ja läbiviimine, küsimustike täitmine;
⦁ teemakohaste infopäevade ja koolituste korraldamine.
Uuele välisturule juurdepääsu loomisel võib ette tulla olukord, kus tuleb teha valikuid, millise
turu ja millise tootega edasi liikuda, kui ressursse kõigi ettepanekute rahuldamiseks ei ole
piisavalt. Ettevõtja ettepanek/taotlus välisturule juurdepääsu loomiseks peab olema põhjalik ja
motiveeritud, koos konkreetse plaaniga valitud sihtturu osas. Ettevõtja ja PTA vahel toimub
tihe kahepoolne koostöö protsessi igas etapis nii, et ettevõtja tajub oma vastutust ja riigi
ressursse ei raisata.
Ressursside planeerimise osas on üheks raskuskohaks turu avamisega kaasnevate kulude
määratlemine, kuna protsessi alustades ei ole võimalik veel väga täpselt hinnata, kui suured
kulud kaasnevad (nt kas auditi raames tuleb kohale 1 või 4 audiitorit, millal auditid täpselt
toimuvad). PTA saab siiski kogemuse põhjal paika panna hinnangulise eelarve suurusjärgu.
Samuti saab määratleda nö kergemad ja raskemad turud. Selle hinnangu saab anda esimese
etapina, kui ettevõte oma taotlusega VTA poole pöördub. Kui tegemist on „kerge turuga“,
võetakse see töösse ilma põhjalikuma hinnanguta. Kui tegemist on „keerulise turuga“, siis on
võimalik taotluse hindamiseks abi paluda ekspertidelt, kelle kasutamine vastavalt vajadusele
tuleb PTAl eelnevalt õiguslikult kokku leppida või vastav teenus hankida.
Turule juurdepääsu saavutamise protsess kulgeb tinglikult ühena kolmest võimalikust
stsenaariumist:
1 – turule juurdepääsu on kerge avada, väikesed avamis- ja avatuna hoidmise kulud: PTA võtab
taotluse menetlusse;
2 – keeruline avada, turule juurdepääsu tingimused kalapüügi- ja vesiviljelustoodete kohta on
teada: PTA teeb kulude kalkulatsiooni, vajadusel kaasab hindamisel eksperte;
3 – raske avada, tingimused teada ei ole: PTA küsib tingimused, peale teada saamist teeb
kalkulatsiooni, vajadusel kaasab hindamisel eksperte.
Eelnõu §-ga 3 sätestatakse toetuse vorm ja määr.
Eelnõu § 3 lõigete 1, 4 ja 5 kohaselt antakse toetust tagastamatu abina selliselt, et abikõlblikud
kulud, mis on seotud otseselt toetatava tegevusega, hüvitatakse kuludokumentide alusel, ja
abikõlblikud kaudsed kulud hüvitatakse lihtsustatud kulumäära alusel.
Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt on toetuse määr on 100 protsenti, sest seda lubab EMKVF määruse
III lisa, rida 8. Omafinantseeringu minimaalne määr puudub.
Eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt loetakse abikõlblikuks kulud, mis on tehtud ajavahemikus 1.
jaanuar 2025 kuni 31. detsember 2029. Alguskuupäev on erandina võrreldes teiste
meetmemäärustega sätestatud, et raamistada konkreetselt tegevuste elluviimist ja kulude
abikõlblikkuse perioodi, kuna tegevuste elluviimiseks on vajalik värbamine. Määruses
abikõlblikkuse lõppkuupäeva ei sätestata, sest kulud on abikõlblikud kuni 2029. aasta 31.
detsembrini, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 63
lõikega 2. Täpsem abikõlblikkuse periood sõltub taotlejast ning on toetuse taotluse rahuldamise
otsuses sätestatud ajavahemik. Selle ajavahemiku kehtestamiseks otsuses annab teavet taotleja
toetuse taotlusel. Konkreetse tegevuse abikõlblik periood algab hetkest, mil taotleja võtab selle
6(15)
tegevusega seoses esimese kohustuse ning lõppeb hetkel, mil taotleja esitab viimase vajaliku
dokumendi PRIA-le toetuse viimase osa välja maksmiseks.
Eelnõu §-ga 4 sätestatakse abikõlblikud otsesed ja kaudsed kulud ning kulud, mis abikõlblikud
ei ole.
Eelnõu § 4 lõike 1 kohaselt on abikõlblikud üksnes need kulud, mis vastavad tegevuste
eelarvele ja on tegevustega otseselt seotud ning on kooskõlas kõikide õigusaktidega. Tegevuste
kulud on põhjendatud, kui need on seotud §-s 2 sätestatud tegevuste elluviimisega ning kui
tagatakse rahaliste vahendite kasutamine sihtotstarbeliselt, mõistlikult, majanduslikult
otstarbekalt ja kõige säästlikumal viisil.
Eelnõu § 4 lõikes 2 sätestatakse abikõlblikud otsesed kulud. Abikõlblikuks otseseks kuluks
loetakse otseselt toetatava tegevusega seotud ning asjakohaste dokumentide abil tõendatud
kulu. Toetuse makse saamiseks tuleb esitada kuludokumendid ja tõendid kululiikide kaupa,
tõendades kulude põhjendatust, nende tekkimist ja nende eest maksmist. Maksmist võib
tõendada asjakohase dokumendi abil, näiteks arve, saateleht, üleandmis-vastuvõtmisakt või
sellesisuline kinnitus, osalejate registreerimisleht. Maksetaotluse esitamisest ja toetuse
maksmisest on täpsemalt seletuskirja osas eelnõu § 8 kohta.
Töö või teenuse tellimisel toetuse eesmärgiga seotud tegevuste elluviimisel on abikõlbliku
kuluna hõlmatud ka sellega seotud füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud
töövõtu- või käsunduslepingu alusel makstavat tasu. Hüvitatavad on ka abikõlblikult töötasult
makstavad seadusest tulenevad tasud, sh tööjõumaksud (sotsiaalmaks ja tööandja
töötuskindlustusmakse). Abikõlbliku kulu arvestamisel kehtib põhimõte, et hüvitatakse ainult
otseselt toetatava tegevusega seotud tööülesannete täitmise kulud. Kui teenuseosutaja on
juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, käsitatakse lepingujärgset kulu sisse ostetud
teenusena, millelt tööjõumakse ei arvestata. Töö või teenuse osutamise eest makstav tasu peab
olema lepingus selgelt eristatud.
Eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatakse abikõlblikud kaudsed kulud. Toetatava tegevuse kaudsed kulud
on sellised kulud, mis ei ole otseselt seotud toetatava tegevuse sisutegevuse ehk toetatava
tegevuse rakendamisega, vaid mis toetavad neid tegevusi. Kaudsete kulude täpse ulatuse
määramine on üldjuhul keerukas ja nõuab suhteliselt palju aega ehk on liiga halduskoormav.
Seega loetakse kaudseteks kuludeks toetuse saaja administreerimistegevustega seotud
personalikulud ja üldkulud ehk halduskulud abikõlblikuks lihtsustatuna ühtse määra alusel.
Kaudsete kulude hüvitamise korral ühtse määra alusel kulu tegelikku maksumust ja tasumist ei
tõendata ega kontrollita.
Eelnõu § 4 lõikes 4 on loetletud vaid need mitte-abikõlblikud kulud, mille puhul võib tekkida
kahtlus, kas kulu on abikõlblik või mitte. Lähtutakse põhimõttest, et kulu, mis on või ei ole
loetletud mitte-abikõlblike kulude loetelus ega ole abikõlblike kulude loetelus, ei ole abikõlblik.
Vastuvõtukulud on tulumaksuseaduse tähenduses külaliste või koostööpartnerite vastuvõtmisel
tehtud kulud toitlustamisele, majutamisele, transpordile või meelelahutusele.
Vastuvõtukulutusi nimetatakse ka esinduskuludeks. Oleme mõistet „esinduskulu“ kasutanud
läbivalt ka varasemate perioodide toetusmeetmetes.
Eelnõu §-ga 5 sätestatakse toetuse taotleja ja talle esitatavad nõuded. Toetuse taotlejaks on
määratud Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi taotleja). Taotlejal on võimekus eelnõu §-s 1
7(15)
sätestatud eesmärgini viivate tegevuste elluviimiseks. Taotleja on toiminud finantsiliselt
korrektselt.
Eelnõu §-ga 6 sätestatakse taotluse esitamine ja nõuded taotlusele. Põllumajanduse Registrite
ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) teavitab taotlejat taotluse esitamise tähtajast kirjalikult.
Taotleja esitab seejärel toetuse taotlemiseks selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt
PRIA e-teenuse keskkonna kaudu nõuetele vastava taotluse koos andmete ja täpsema eelarvega
elluviidavate tegevuste kohta.
Esitatavate andmete loeteluga selgitatakse taotluses esitatud andmete õigsus ja prognoositava
eelarve põhjendatus ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavus toetuse saamise
nõuetele. Prognoositav eelarve kululiikide kaupa ja kokku annab kindluse, et tegevus on hästi
läbi mõeldud. Tegevuste elluviimise prognoositav kulu taotluse esitamisel ja tegelik kulu,
millega seoses esitatakse edaspidi maksetaotlus, võivad erineda, kuid kogu tegelik kulu
maksetaotlusel ei saa olla suurem kui toetuse andmise otsuses kinnitatud tegevuste elluviimise
kulu. Taotlus peab olema esitatud ettenähtud viisil ja ajaks koos nõutud dokumentidega.
Eelnõu § 6 lõikes 4 sätestatakse toetuse taotlusega esitatav teave tegevuse mõõdikute kohta.
Taotleja esitab teabe Euroopa Liidu ühise tulemusnäitaja kohta prognoosina oma kogemust
arvestades. Ühised tulemusnäitajad tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/1139 I lisast. Taotlusega esitatav ühine tulemusnäitaja on toetatavast edendus- ja
teavitustegevusest kasusaavate isikute (inglise keeles entities on nii eraisik, FIE kui äriühing)
arv, keda tegevuse elluviimine reaalselt mõjutab. Seire- ja tulemusnäitajate arvulised väärtused
prognoosib taotleja võimalikult realistlikud, sest hilisemalt projekti elluviimisel oodatakse
nende saavutamist.
Tegevuse elluviimisel viimase maksetaotlusega kalendriaasta või kogu tegevusperioodi kohta
palutakse esitada andmed või hinnang reaalselt saavutatud tulemuste kohta, sellest täpsemalt
seletuskirja osas eelnõu § 8 kohta. Ka tegevuse elluviimise kaudu saadud teadmine, et turule
juurdepääs ei ole kaasnevate kulude ja/või halduskoormuse keerukuse tõttu mõttekas, on
tulemus.
Eelnõu §-ga 7 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine.
Kui toetuse taotlus on nõuetekohane ja vastab meetmes sätestatud tingimustele, siis
rahuldatakse taotlus ettenähtud vahendite piires. Kui taotluse vastavuse kontrollimisel selgub,
et taotluses esitatud teave ei ole siiski piisav või mõni nõue ei ole täidetud, antakse taotlejale
võimalus puudused kõrvaldada, sh esitada lisateavet, ja määratakse selleks tähtaeg. Nõude
täitmiseks lisatähtaja andmine sõltub nõude olemusest ja võimalusest seda mõistliku lisatähtaja
jooksul täita. Kui taotleja kõrvaldab puuduse ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse nõue
täidetuks.
Kui puuduste kõrvaldamise korral esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks,
tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. EMKVF-i toetuse taotluse rahuldamata jätmise
otsus tehakse, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) toetuse taotleja, taotlus või kavandatav tegevus ei vasta nõuetele, mis on taotlejale,
taotlusele või toetatavale tegevusele esitatud;
2) toetuse taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid
või takistab kohapealset kontrollimist;
8(15)
3) taotluses või taotluse menetlemise käigus on teadlikult esitatud valeandmeid, mille alusel
otsustatakse toetuse andmine või selle suurus;
4) nõuetekohast taotlust ei ole võimalik rahuldada käesoleva paragrahvi lõike 2, 3, 4 või 5
kohaselt (KTKS § 45 lg 6).
PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates
taotluse esitamisest.
Eelnõu §-ga 8 sätestatakse maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele. Toetuse saaja
esitab PRIA-le maksetaotluse koos andmete ja dokumentidega pärast toetatava tegevuse
täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist elektrooniliselt
PRIA e-teenuse keskkonna kaudu. Maksetaotlus esitatakse pärast eelnenud kvartali lõppu
järgmise kuu 15. kuupäevaks. Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku
sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 9 lõike 3 kohaselt tehakse aasta lõpu seisuga
esitatud saldoandmikes korrigeerimisi (sealhulgas auditeerimise käigus ilmnenud puuduste
likvideerimiseks) kuni järgmise aasta 31. märtsini, millest tulenevalt peavad kõik eelneva aasta
kuludokumentidega seotud kanded olema raamatupidamises tehtud hiljemalt järgmise aasta 31.
märtsiks. Eeltoodud põhjusel on oluline, et viimase kvartali maksetaotluse menetlemine ja
toetuse makse toetuse saaja arvelduskontole toimub hiljemalt 31. märtsiks.
Taotleja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, kes peab hanke korraldamisel järgima
riigihangete seadust. Hange on üks ostumenetluse viisidest, seetõttu on määruse alusena
viidatud ka KTKS-i § 52 lõikele 3.
Eelnõu § 8 lõikes 2 sätestatud aruande abil selguvad kokkuvõtlikult perioodi lõpuks näiteks
järgmised asjaolud:
- PTA kodulehel on ettevõtjate vajadusi arvestades selge teabega sisustatud kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete ekspordi vaheleht;
- kalapüügi- ja vesiviljelustoodetega ekspordi protsessi kirjeldus on koostatud, avaldatud PTA
kodulehel ja tutvustatud asjast huvitatud osapooltele (nt kalapüügi- ja vesiviljelusega tegelevad
ettevõtjad, Eesti Kalaliit, Eesti Toiduliit, EISA), sh on läbipaistev protsess uuele välisturule
juurdepääsu taotlemiseks ning alused taotluse tagasi lükkamiseks;
- kalapüügi- ja vesiviljelustoodete ekspordiks vajalikud veterinaarsertifikaadid on ajakohased,
avaldatud PTA kodulehel ja tutvustatud asjast huvitatud osapooltele;
- üldine kokkuvõte soovitud sihtturu kohta koostatud majandusliku tasuvuse hinnangust:
millised on sihtriigi loomatervise ja toiduohutuse nõuded ja Eesti vastavus nendele, kuidas
toimub eksportija registreerimine sihtriigis, auditiprotsessi läbimise vajadus, prognoos
auditeeritava ettevõtja suhtes langetatava otsuse kohta, riigi ressursside kulu, prognoositav tulu
sihtturule eksportimisest;
- iga-aastane kokkuvõte potentsiaalsete uute turgude analüüsi kohta;
- iga-aastane infopäev kalapüügi- ja vesiviljelussektorile ning regiooni spetsialistile ekspordi
küsimustes, lisaks vähemalt kolm spetsiifilisemat infopäeva regiooni spetsialistidele kalapüügi-
ja vesiviljelustoodete inspekteerimise ja sertifikaadi väljastamise kohta.
Aruande abil antakse ülevaade kalendriaastal toimunud tegevustest järgmisel aastal toimuval
ekspordinõukogu, Eesti Toidu välistegevuste ümarlaua või mõnes muus asjakohases formaadis
toimuval ametkondade ja sektori vahel toimuval kohtumisel.
9(15)
Eelnõu § 8 lõigetes 4-5 sätestatakse, et tegevuse elluviimise ajavahemiku lõpus viimase
maksetaotlusega esitatakse Euroopa Liidu ja riigisiseste tulemusnäitajate tegelikud tulemused.
Riigisisese tulemusnäitaja teatamisel on riigi nimi ISO 3166-1 alfa-2 kood ja kaubagrupp, mille
suhtes juurdepääs välisriigi turule saadi, määruse (EL) nr 1379/2013 I lisas nimetatu CN koodi
nelja koha täpsusega. Andmeid kasutatakse toetusmeetme analüüsimisel. Euroopa Liidu ühised
tulemusnäitajad tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 lisast I.
Taotlusega esitatav Euroopa Liidu tulemusnäitaja on toetatavast tegevusest kasusaavate isikute
(inglise keeles entities on nii eraisik, FIE kui äriühing) arv, keda tegevuse elluviimine reaalselt
mõjutab.
Eelnõu §-ga 9 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord. Toetus makstakse välja, kui
makse tegemise aluseks olevad kulud on abikõlblikud. Kui toetuse saaja maksetaotluses on
puudusi, teavitab PRIA toetuse saajat puudustest. Enne makse tegemist esitab toetuse saaja
parandatud maksetaotluse või lisateabe esitatud maksetaotluse kohta.
Eelnõu §-ga 10 sätestatakse toetuse saaja kohustused, mida tuleb järgida tegevuse elluviimise
järgselt viis aastat või kuni viimase toetusosa maksmiseni. Toetuse saaja käesoleva määruse
tähenduses on toetuse taotleja, kelle toetuse taotlus on rahuldatud. Toetuse saaja kohustus on
tegevuse projekti kõik etapid ellu viia selle ajavahemiku jooksul, mis ta on taotluses teada
andnud ning mille põhjal on tehtud toetuse määramise otsus. Ettenägematute asjaolude
ilmnemisel, mis takistavad tegevuse projekti elluviimist kokkulepitud ajavahemiku jooksul,
saab sellest PRIA-le teada anda ning tegevuse projekti elluviimise aega on võimalik pikendada
kuni kaks aastat esimese toetuse määramise otsuse tegemisest arvates. EMKVF perioodi lõpu
lähenedes võib tekkida olukord, kus kahte aastat kasutamiseks enam ei jää, alles siis peab
tegevus olema ellu viidud mitte hiljem kui 31. detsember 2029. a. Tähtaeg on kooskõlas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060 ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1139. Eelnõuga kehtestatavad toetuse põhimõtted
kooskõlastatakse EL Komisjoni ja EMKVF seirekomisjoni liikmetega. Eelnõuga ei võeta üle
Euroopa Liidu õigust, ei rakendata Euroopa Liidu direktiivi ega kehtestata uusi kohustusi Eesti
elanikele. Eelnõuga luuakse tingimused toetuse saamiseks Euroopa Liidu ühise
kalanduspoliitika ellu viimiseks. Toetuse taotlemine on vabatahtlik.
4. Määruse mõjud
Määrusel on oluline sotsiaalne ja majanduslik mõju ning mõju regionaalarengule. Mõju
riigiasutuste töökorraldusele on keskmine. Määrusel puudub oluline mõju riigi välissuhetele,
julgeolekule, kohaliku omavalitsuse korraldusele ning elu- ja looduskeskkonnale. Siiski on
määrusega kehtestatava tulemus oluliselt sõltuv riigi välissuhetest ning aitab kaasa
(toidu)julgeoleku tagamisele.
Määrusest mõjutatud sihtrühm on eksportiv või ekspordiks valmistuv füüsilisest isikust
ettevõtja, äriühing või kalandusturu korraldamise seaduse kohaselt tunnustatud kalapüügi- või
vesiviljelussektori tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit, kelle põhitegevusala
või põhikirjaline eesmärk on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
1379/2013 I lisas nimetatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja
turustamisega.
10(15)
Määruse otsene kasusaaja on Põllumajandus- ja Toiduamet. Kaudset kasu saab iga Eesti elanik
ettevõtjate majandustegevuse edenemise ning sellest laekuva maksutulu läbi.
Mõju majandusele. Eesti toorainega isevarustatuse tase on kalapüügitoodete puhul sõltuvalt
aastast kolm-neli korda suurem, kui me ise suudame ära tarbida, ning seepärast suur osa
toodangust eksporditakse. Globaalne turg on kriisides ebastabiilsem, mistõttu on oluline omada
juurdepääsu erinevatele sihtturgudele. Konkurentsivõimeline eksportiv kalapüügi- ja
vesiviljelussektor annab oma panuse Eesti majanduse toimimisse ja riigieelarve tasakaalu.
Kala käitlemise tegevusloaga ettevõtjate tegevuskohti on riiklikus toidu ja sööda käitlejate
registris 2024. aasta 11. juuli seisuga 107. Ettevõtetest ~50% on mikroettevõtted, kus on alla
10 töötaja. Suuri, üle 250 töötajaga ettevõtteid otseselt ei ole, küll aga on paar ettevõtet, keda
võib suureks lugeda ettevõtete gruppi kuulumise kaudu. Osad kala käitlevad ettevõtjad on ka
vesiviljelejad ehk kasvatavad kalu või vähke. Merevetikaid töötlevad lisaaine saamiseks
üksikud ettevõtjad. Kalakasvatajaid, kes kala käitlemisega ei tegele, on lisaks 13 ettevõtjat ja
vähikasvatajaid 21 ettevõtjat. Seega on sihtgrupp kokku ligi 142 ettevõtjat, kes on väga erinevad
nii suuruse, tegevussuundade, mahtude kui ekspordivõimekuse poolest. Suurema
ekspordipotentsiaaliga on olnud ligi 20 ettevõtjat. Kalapüügiga või vesiviljelusega tegelevaid
tunnustatud tootjaorganisatsioone on viis, lisaks üks tootjaorganisatsioonide liit. Kalapüügi ja
vesiviljelusega ehk tootmisega tegeleb 3334 inimest. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete
töötlemisse on hõivatud 1400 inimest.
Kalasektori ekspordikäive oli 2023. aastal4 153 mln eurot. Aastases võrdluses kahanes käive
1%. Ekspordikäibest moodustab suurima osa vähilaadsed (27%), külmutatud kala (21%) ning
kalatooted ja –konservid (17%). Kalasektori olulisemad sihtriigid olid Ukraina (15%
ekspordikäibest), Hiina (14%), Rootsi (12%) ja Soome (8%). Rootsi, Soome, Norra, Läti,
Ukraina, Šveits, Island ja Hiina on läbi aastate kalasektori kõige püsivamad ekspordipartnerid.
Joonis 1. Kala ja kalatoodete eksport, sh Eesti päritolu eksport ja import rahalises väärtuses
2019-2023 (mln €) Allikas: Statistikaamet
4 Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade 2023. a kohta | 2.27 MB | pdf https://www.agri.ee/maaelu-pollumajandus-toiduturg/pollumajandus-ja-toiduturg/ulevaated-ja- statistika?view_instance=0¤t_page=1
183 163
174
209 201
143 123 130
154 153 139 136
151
183 189
0
50
100
150
200
250
2019 2020 2021 2022 2023
m ln
€
Eksport sh Eesti päritolu kaupade eksport Import
11(15)
Tabel 1. Eesti päritolu kala ja kalatoodete eksport kaubagruppide lõikes (mln €)
Kaubaartikkel 2022 2023 väärtuse
muutus %
koguse
muutus %
peamised sihtriigid 2023,
mln € mln € % kaubagrupi ekspordikäibest
Värske või jahutatud kala 0.9 5.6 0.9 5.6 Valgevene 90%, Läti 3%, Taani 2%,
Saksamaa 1%, Soome 1%
Külmutatud kala 39.9 31.5 39.9 31.5
Ukraina 52%, Läti 10%, Valgevene
8%, Norra 6%, Moldova 5%, Poola
3%
Kalafileed ja muu kalaliha 24.5 22.9 24.5 22.9
Šveits 32%, Soome 13%, Ameerika
Ühendriigid 11%, Hispaania 9%,
Valgevene 7%, Rootsi 7%
Kuivatatud, soolatud,
suitsukala 6.7 9 6.7 9
Belgia 60%, Leedu 11%, Soome
8%, Saksamaa 7%, Läti 5%, Taani
3%
Vähilised 39 42 39 42
Hiina 49%, Island 25%, Rootsi
13%, Taani 5%, Ukraina 4%,
Jaapan 1%
Limused ja molluskid 0 0.1 0 0.1 Moldova 64%, Ukraina 36%
Tooted ja konservid kalast 26.9 26.4 26.9 26.4 Soome 26%, Ukraina 15%, Leedu
10%, Serbia 9%, Norra 8%, Läti 5%
Tooted vähilistest 15.9 15.3 15.9 15.3 Rootsi 77%, Norra 14%, Soome
5%, Serbia 3%, Läti 1%
Kala ja kalatooted kokku 153.8 153.0
Allikas: Statistikaamet
Joonis 2. Eesti päritolu kala ja kalatoodete koguseline eksport I pa 2019-2023 (tuh t) Allikas:
Statistikaamet
80
66 70 70
56
18 16 14 13 12
99
82 84 83
68
0
20
40
60
80
100
120
2019 2020 2021 2022 2023
tu h
t
Kala ja vähilaadsed
Kalatooted ja -konservid, tooted vähilaadsetest
Kokku
12(15)
Joonis 3. Eesti päritolu kala ja kalatoodete koguseline eksport I pa 2019-2023 (tuh t) Allikas:
Statistikaamet
Tabel 2. Peamised ekspordi- ja impordiriigid koguse järgi 2023
Eesti päritolu
eksport tonnides Import (päritoluriik) tonnides
Ukraina 29 940 Soome 24 886
Island 5 552 Norra 8 395
Läti 4 951 Leedu 8 241
Hiina 3 770 Läti 4 401
Valgevene 3 419 Ameerika Ühendriigid 1 628
Moldova 2 336 Venemaa 1 627
Rootsi 2 287 Ecuador 1 501
Soome 2 121 Kanada 1 393
Leedu 1 993 Taani 931
Poola 1 938 Vietnam 923
Kasahstan 1 374 Hiina 637
Serbia 1 163 Poola 607
Norra 1 132 Rootsi 580
Taani 770 Albaania 499
Šveits 495 Holland 499
Allikas: Statistikaamet
Vesiviljelusettevõtted (kala- ja vähikasvatused) müüsid 2023. aastal kaubakala ja jõevähki 918
tonni, 5,7 miljoni euro väärtuses5. Tarbimiseks müüdi kalamarja peaaegu 10 tonni. Kasvatatud
kala müügikogused suurenesid pärast kolmeaastast vähenemist, kalamarja müük kasvas
võrreldes 2022. aastaga 3,5 korda. Eestis enim kasvatatud ja müüdud kalaliik on jätkuvalt
vikerforell, mille osakaal on viimastel aastatel suurenenud, olles 2023. aastal peaaegu 785 tonni
4,5 miljoni euro väärtuses, mis moodustas 87% kogu müüdud kasvatatud kala kogusest.
5 Statistikaamet https://www.stat.ee/et/uudised/kalakasvatuste-toodang-kasvas-hinnad-jaid-suuresti-samaks
80 66 70 70
56
18 16 14 13 12
99 82 84 83
68
143 123 130
154 153
0 20 40 60 80
100 120 140 160 180
2019 2020 2021 2022 2023
tu h
t /m
ln €
Kala ja vähilaadsed, tuhat t
Kalatooted ja -konservid, tooted vähilaadsetest, tuhat t
Kala ja kalatooteid kokku, tuhat t
Kala ja kalatoodete eksport, mln €
13(15)
Mõju looduskeskkonnale. Kala on loodusvara, mille väärindamisel tuleb olla vastutustundlik.
Looduslik kalavaru on piiratud ning kasutamine omab mõju keskkonnale. Majanduse
toimimiseks tegutsetakse majandusmõjude ja keskkonnamõjude tasakaalus, määratud on
optimaalsed tingimused ja mahud loodusvaru kasutamiseks.
Kalavarude suurust jälgitakse teaduslike meetoditega. Kalavarude seisundist lähtuvaid
püügivõimalusi ehk kvoote osade kalaliikide (nt räim, kilu) puhul arvutatakse teadussoovituste
ja poliitiliste kokkulepete tulemusel. Meede pakub võimalusi majandada kvoodi alusel või ilma
kvoodita vabalt püütud või kasvatatud kalapüügi- ja vesiviljelustooteid kasumlikult, sh leida
sihtturgu meie vetes muret valmistavatele võõrliikidele (nt ümarmudil).
Mõju sotsiaalsele keskkonnale. Meede omab otsest positiivset mõju ettevõtluskeskkonnale
ning seeläbi kaudset soodsat mõju ka inimeste tervisele ja varale ning teadus- ja
arendustegevusele. Kalandussektori müügivõimekuse edendamine omab samuti soodsat mõju
kalapüügi traditsioonide säilimisele ja kaudselt aitab kaasa kliimamuutustega kohanemisele.
Kõik rakenduskavaga kavandatud sekkumised aitavad kas otseselt või kaudselt kaasa
sotsiaalsele kaasatusele, vaesuse vähendamisele ja majanduskasvu edendamisele
maapiirkondades.
Meede edendab kaudselt toiduohutust, kindlustab toidujulgeolekut ja väldib toidukadu, sest
ekspordiks sobiliku hügieeni ja kvaliteediga kalapüügi- ja vesiviljelustoode jõuab tarbijani seal,
kus seda vajatakse.
Mõju regionaalarengule ja maapiirkondadele. Statistikaameti metoodika kohaselt on
maapiirkond maalise ja väikelinnalise asustusega piirkond. Eelnõu omab positiivset mõju
maapiirkonna konkurentsivõimele, sest sihtrühma ettevõtjad paiknevad üle Eesti, nii maa- kui
linnapiirkonnas. Eelnõu ei mõjuta maapiirkondasid teistmoodi kui linnapiirkondi.
Maapiirkonna elaniku SKP elaniku kohta eurodes võib suureneda ning suhtelise vaesuse piir
maapiirkonnas (protsent) tulla allapoole, kui üle Eesti paiknevad ettevõtjad on
konkurentsivõimelised ja müügitegevuses edukad. Ettevõtted, kus tegeletakse kalapüügiga,
vesiviljelustoodete tootmise või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega, paiknevad üle
Eesti pea kõigis maakondades, erineva suurusega asumites. Toidutootmine on riigi julgeoleku
strateegiline osa.
Mõju riigiasutuste töökorraldusele on keskmine. Määruse rakendamisega kaasneb PRIA-le
mõningane lühiajaline lisakoormus toetuse taotluste vastuvõtmiseks vajaliku infotehnoloogilise
lahenduse seadistamiseks, kuid see ei ületa kompetentsi piire. PRIA on valitsusasutus, mis
Euroopa Liidu makseagentuurina võimaldab muu hulgas Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi
2014‒2020 toetuste andmist juba 20 aastat.
Taotlus ja maksetaotlus esitatakse PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuste keskkonna kaudu
ning menetlusprotsess on kujundatud nii, et taotleja ja menetleja halduskoormus (ajakulu) on
võimalikult väike.
PRIA halduskoormus seoses toetuse taotluse jt seotud dokumentide esitamise ja menetlemisega
võrreldes EMKF perioodiga oluliselt ei muutu. Taotluse, maksetaotluse jt dokumentide
esitamine ja menetlemine elektrooniliselt jätkub. Samuti jätkub andmete kogumine, mis aitavad
EMKVF rakenduskava tulemusi hinnata. Lisanduvad mõned riigisisesed seire- ja
tulemusnäitajad, mille kohta palutakse taotlejalt teavet, et täpsemalt analüüsida toetusmeetme
tulemuslikkust.
14(15)
PTA halduskoormus ajutiselt tõuseb ametikoha loomise ja ametniku värbamise perioodil, kuid
pikas perspektiivis peaks toetatav tegevus muutma PTA asjakohaste tööülesannete täitmist
sujuvamaks ja tulemuslikumaks ning suurendama kliendisõbralikkust.
Määrusel puudub oluline mõju riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele, kohaliku
omavalitsuse korraldusele, elukeskkonnale, infotehnoloogia ja infoühiskonnale,
haridusele, kultuurile ja spordile. Eelnimetatud mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju
avaldumise risk on väike. Riigi välissuhted võivad mõningal määral mõjutada ekspordi
sihtturgude valikut või edenemist sihtturgudel.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Meedet rahastatakse rakenduskavas kirjeldatud tavapärase korra alusel, mil meetme eelarvest
70% kaetakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist ning 30% Eesti Vabariigi
eelarvest. Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega tulusid riigieelarvele.
Rakendamisega seotud kulud planeeritakse tavapäraselt Regionaal- ja
põllumajandusministeeriumi eelarves biomajanduse programmis.
Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete välisturgude avamise toetuse kogu
eelarve on kokku 425 000 eurot. Perioodi jooksul määratakse ministri käskkirjaga tegevuste
elluviimise perioodi aastateks täpsem eelarve (KTKS § 5).
Taotluse vastuvõtmine algab eeldatavasti 2025. aasta I kvartalis.
Meetme kohta kogutakse Euroopa Liidu tasemel ühtset tulemusnäitajat taotluse esitamise ja
viimase maksetaotluse esitamise etapis.
Meedet ei loeta määruse (EL) 2021/1139 artikkel 10 lõike 2 kohaselt riigiabiks, sest see on
suunatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise (kalapüük, vesiviljelus) ja töötlemise
edendamiseks.
Rakenduskava rahastus on projektipõhine. Vahendite kasutamisel kehtivad kokkulepitud
protseduurid alates taotluste esitamisest, projektide valikust, elektroonilisest andmevahetusest
kuni aruandluseni. Erandina saab lihtsamat protseduuri järgides kasutada rakenduskava
tehnilise abi vahendeid, kuid käesolev meede tehnilise abi alla ei kuulu. Ehkki toetus liigub
valitsemisala sees, on tavapärase protseduuri järgimisega (meetmemäärus ministeeriumilt,
menetlemine ja väljamaksmine PRIAlt) läbipaistvus tagatud väiksema halduskoormusega, kui
seda oleks toetuse andmisega seotud erilahenduse väljatöötamine, rakendamine ja haldamine.
Analoogne on EMKVF perioodi 2021–2027 kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus, kus
taotlejateks ja tegevuse elluviijaks samuti vaid asjakohast pädevust omavad riigiasutused.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse väljatöötamisel on konsulteeritud töötlemisettevõtjaid esindava erialaliiduga Eesti
Kalaliit, rahvusvahelistes vetes tegutsevaid kalapüügiettevõtjaid esindava erialaliiduga Eesti
Kaugpüüdjate Liit, Läänemerel tegutsevaid kalapüügiettevõtjaid esindava erialaliiduga Eesti
Kalurite Liit, tootjaorganisatsioonidega Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu, Eesti
15(15)
Kalapüügiühistu, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, Eesti Traalpüügi Ühistu, Peipsi
Kalandusühistu ning tootjaorganisatsioonide liiduga Eesti Kalatootjate Keskühistu.
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 seirekomisjon kooskõlastas
toetatava tegevuse valimise metoodika (eelnõu §-d 2 ja 5 ning § 7 lõiked 1 ja 2 ) ajavahemikul
22. oktoober kuni 5. november 2024. a.
Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning e-posti
teel arvamuse esitamiseks PTA-le ja PRIA-le.
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/24-1179 - Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete välisturgude avamise toetus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 04.12.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5e2d4db1-0a83-4a38-a7ed-663810ca228e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5e2d4db1-0a83-4a38-a7ed-663810ca228e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main