Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering
18 / 24
4.7.3. Ehitus- ja hüdrogeoloogilised tingimused
Selgitamaks välja geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused Urge peatuse planeeringuala
territooriumil on Maves OÜ poolt juunis 2023 koostatud Rail Baltica Harjumaa, Raplamaa ja
Pärnumaa kohalike peatuste detailplaneeringute ehitus- ja hüdrogeoloogilised uuringud URGE, töö
nr 22063 (vt Lisa 6).
Selle kohaselt ei tohi veetaseme säilitamiseks praegusel tasemel drenaažisüsteemi kahjustada. Kui
ehitustööde käigus ulatuvad kaevised kuivendussüsteemini või sellest sügavamale tuleb tagada
dreenide edasine toimimine, juhtides kuivendusvee rajatistestkõrvale või ümber nende.
Veevarustuse lahendamiseks saab aluspõhjakivimitesse, mis on suhteliselt hea veeandvuse ja
rahuldava kvaliteediga, rajada Urge raudteepeatuse kaevu.
Reoveekäitluseks on mitmeid võimalusi: kasutada kogumismahutit või juhtida eelnevalt bioloogiliselt
puhastatud (biopuhasti, filterväljak) heitvesi maaparandussüsteemi, s.h maaparanduskraavi.
Imbväljaku rajamine on problemaatiline pinnase savika iseloomu tõttu, mis takistab immutusvee
infiltreerumist.
Ehitusgeoloogilised tingimused teede ja parklate rajamiseks on rahuldavad.
Hoone vundeerimissügavusele jääb suhteliselt nõrk savipinnas. Kergemad hooned saab rajada
madalvundamendile, olenevalt koormusest lint-või plaatvundamendile. Savi pinna ja vundamendi
taldmike vahele tuleb teha heade geotehniliste omadustega tihendatud täitepinnasest kiht. Vältida
tuleb vee kogunemist vundamendisüvenditesse kuna savi on kergesti loenduv pinnas, mille
kandevõime vee all seistes väheneb.
4.7.4. Abinõud valgusreostuse vähendamiseks
Suur osa öösel kasutatavast välisvalgustusest on ebaefektiivne, liiga hele, halvasti suunatud, valesti
varjestatud ja paljudel juhtudel täiesti tarbetu. Valgust ja selle loomiseks kasutatud elektri
raiskamise selle taevasse valgumise asemel tuleb keskenduda tegelikele objektidele ja aladele, mida
valgustada tahetakse.
Nutikas valgustus, mis suunab valguse sinna, kuhu vaja, loob tasakaalu ohutuse ja tähistaeva vahel.
Välisvalgustus on mõeldud öise ohutuse ja turvalisuse suurendamiseks, kuid liiga palju valgustust
võib anda vastupidise efekti. Alati peaks olema eesmärk nähtavus.
Säästev välisvalgustus tagab turvalisuse, loob atmosfääri ja mõjutab otsustavalt kohalikku
keskkonda ja elukvaliteeti.
Valgusreostuse kahjulike mõjude minimeerimiseks peaks valgustus:
• olema hämardatav töövälisel ajal minimaalsele tasemele;
• madala ja ebaregulaarsete kasutustega aladel olema juhitav läbi liikumisanduri;
• hämardatav võimalikult sujuvalt, et vältida liiga kiirelt valgustustasemete muutusi;
• valgustama ainult seda ala, mis seda vajab;
• projekteeritud selliselt, et valgus leviks naaberkinnistule võimalikult vähe;
• ei tohi olla eredam kui vaja;
• peab vähendama sinise valguse emissiooni;
• olema täielikult varjestatud (allapoole suunatud);
• eelistada katendites madala peegeldusvõimega materjale;
• eelistada asustatud piirkondadesse sobivat valgustite värvustemperatuuri 3000K.
4.8. Vertikaalplaneerimine
Vertikaalplaneerimine tuleb koostada ehitusprojekti mahus vastavalt teede ja hoone(te) täpsetele
asukohtadele. Sademevee ärajuhtimisel tuleb välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja