Detailplaneeringu kehtestamise teade (Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering)

Aluskaart: Maa-amet 2023 Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]

Joonise nimetus

Huvitatud isik:

Staadium

Tellija:

Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering

Situatsiooniskeem

osaühing Rail Baltic Estonia Veskiposti 2/1 10138 Tallinn EESTI [email protected]

Tori Vallavalitsus Pärnu mnt 12 86705 Sindi EESTI Tel. +372 445 1881 [email protected]

Projektijuht Triin Koorits

Planeerija Evelin Kuusik DP

18.06.2024

1:20 000 2022_0008_04

DP-01

Planeeritav ala

40 m

11 5

m

Planeeritav ala

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]

Joonise nimetus

Huvitatud isik:

Staadium

Tellija:

Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering

Väljavõte kehtivast Sauga valla üldplaneeringust

osaühing Rail Baltic Estonia Veskiposti 2/1 10138 Tallinn EESTI [email protected]

Tori Vallavalitsus Pärnu mnt 12 86705 Sindi EESTI Tel. +372 445 1881 [email protected]

Projektijuht Triin Koorits

Planeerija Evelin Kuusik DP

18.06.2024

1:10 000 2022_0008_04

DP-02

73001:008:0213 M 100% 28.58 ha

Orasselja

73001:008:0993 L 100% 3.17 ha

19214 Jänesselja-Urge tee

LEPPEMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

KATASTRIÜKSUSE PIIR

73001:008:0213 M 100% 28.58 ha

Orasselja KINNISTU AADRESS

KATASTRITUNNUS SIHTOTSTARVE KINNISTU PINDALA

OLEV ASFALDKATTEGA TEE

OLEV KRAAV

MAAPARANDUSSÜSTEEMI MAA-ALA

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

TEE KAITSEVÖÖND 30 m

OLEV KRUUSAKATTEGA TEE

RAIL BALTIC TRASSI KORIDOR

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]

Joonise nimetus

Huvitatud isik:

Staadium

Tellija:

Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering

Tugiplaan

osaühing Rail Baltic Estonia Veskiposti 2/1 10138 Tallinn EESTI [email protected]

Tori Vallavalitsus Pärnu mnt 12 86705 Sindi EESTI Tel. +372 445 1881 [email protected]

Projektijuht Triin Koorits

Planeerija Evelin Kuusik DP

18.06.2024

1:500 2022_0008_04

DP-03

MÄRKUSED:

· Topo-geodeetiline uuring on koostatud AAMOS ATLAS OÜ poolt 2022. aasta novembris, töö nr 162-G-22-3. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis.

15.5016.0016.5017.00 17.50

18.00

18.50

19.00

19.50

20.00

20.50 21.00

21.50

22.00

22.50

23.00

23.50

15.1015.2015.3015.4015.60 15.70

15.80 15.90

16.10 16.20

16.30 16.40

16.60 16.70

16.80 16.90

17.10 17.20

17.30 17.40

17.60

17.70

17.80

17.90

18.10

18.20

18.30

18.40

18.60

18.70

18.80

18.90

19.10

19.20

19.30

19.40

19.60

19.70

19.80

19.90

20.10 20.20

20.30 20.40

20.60 20.70

20.80 20.90

21.10 21.20

21.30 21.40

21.60 21.70

21.80 21.90

22.10

22.20

22.30

22.40

22.60

22.70

22.80

22.90

23.10

23.20

23.30

23.40

23.60

23.60

4.00 4.00

1.50 1.10 3.00

0.85

25.00 25.00

1.50 4.00

4.00 1.10 3.00

0.85

4.50 4.50

2.10

3.00 0.85

0.60

12.50

15 .00

12 .50

10.00

22+700 22+800

22+700 22+800 XXXXXXXXXXXXXXXXXXX

X X X X X X X X X X X X X X X X X X

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX

1

LEPPEMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

KATASTRIÜKSUSE PIIR

MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR

POSITSIOONI NR

5 400 1000 1

LJ 80 ÄK 20 12 1

KRUNDI PLANEERITUD SIHTOTSTARVE %

MAX HOONE KÕRGUS (m)

MAX. HOONETE EHITISEALUNE PIND (m²)

MAX. HOONETE ARV KRUNDIL

MAX KORRUSTE ARV

KRUNDI PIND (m²)

HOONESTUSALA

VÕIMALIK JAAMAHOONE ASUKOHT

OLEV TEE KAITSEVÖÖND 30 m

PERSPEKTIIVNE URGE-JÄNESSELJA TEE KAITSEVÖÖND 30 m

VÄLIALA TÜÜPLAHENDUS

AJUTISE KRUNDI PIIR

OLEV KRAAV

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE

PLANEERITUD KERGLIIKLUSTEE

PERSPEKTIIVNE URGE-JÄNESSELJA TEE

RAIL BALTIC TRASSI KORIDOR

PLANEERITUD HALJASALA

SERVITUUDIVAJADUS TEHNOVÕRKUDELE

XX LIKVIDEERITAV OBJEKT

PLANEERITUD JALGRATTAHOIDLA VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD BUSSIOOTEPAVILJON

PROJEKTEERITAVA RAUDTEE KAITSEVÖÖND 30 m

PLANEERITUD MARGU TEE ÜHENDUS

PLANEERITUD PARKLA I ETAPP / II ETAPP

RAUDTEEPROJEKTIGA KAVANDATAV PLATVORM JA ALTPÄÄS

PLANEERITUD VÕIMALIK KÕRGHALJASTUS

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]

Joonise nimetus

Huvitatud isik:

Staadium

Tellija:

Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering

Põhijoonis

osaühing Rail Baltic Estonia Veskiposti 2/1 10138 Tallinn EESTI [email protected]

Tori Vallavalitsus Pärnu mnt 12 86705 Sindi EESTI Tel. +372 445 1881 [email protected]

Projektijuht Triin Koorits

Planeerija Evelin Kuusik DP

18.06.2024

1:500 2022_0008_04

DP-04

MÄRKUSED: · Täpsem haljastuse lahendus selgub edasise projekteerimise käigus. · Joonisele on kantud OBERMAYER PLANEN + BERATEN GmbH poolt peaprojekteerijana koostatud „Uue raudtee projekteerimine lõigus

Pärnu – Läti-Eesti piir“ projekteeritud Urge-Jänesselja tee viadukt. · Planeeringuala piir on loetavuse huvides nihutatud väljapoole moodustatavat krundipiiri. · Topo-geodeetiline uuring on koostatud AAMOS ATLAS OÜ poolt 2022. aasta novembris, töö nr 162-G-22-3. Koordinaadid riiklikus L-Est'97,

kõrgused EH2000 süsteemis.1 5400 LJ 80% ÄK 20% L 80% Ä 20%1000 11 Ä 1000

KRUNDI EHITUSÕIGUS JA PIIRANGUD

Pos nr

Krundi planeeritud suurus m²

Hoonete ehitise- alune pind m²

Suurim korruse- lisus

Maa sihtotstarve ja osakaal % (katastriüksuse liikide kaupa)

Suletud brutopind katastriüksuste sihtotstarvete kaupa

Märkused ja kitsendused

Maa sihtotstarve ja osakaal % (detailplaneeringu liikide kaupa)

Krundi aadress / aadressi ettepanek

2 13 384 L 100% 24- -

Hoonete kõrgus maa- pinnast

12

- -

Hoonete arv krundil

LT / LP 100%

-

ArhitektuurinõudedPlaneeritud parkimis- kohtade arv

-

- --

721000 1

ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa; LJ - reisijaid teenindava transpordihoone maa; LT - tee ja tänava maa-ala; LP - parkimisehitise maa; OV - vee tootmise ja jaotamise maa.

Kokku:

16

Ä 1000

PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD

Ala suurus ~3,1 ha

100%22 851 m²KOKKU

4Kavandatud kruntide arv Krunditud maa bilanss: 1Kavandatud hoonete arv

1000 m²Suletud brutopind1 080 m²Ä - ärimaa 5% 21 127 m²L - transpordimaa 92%

Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering Põhijoonis (1:500)

Ühendada kehtiva Sauga valla üldplaneeringuga kavandatatud planeeritava jalg- ja jalgrattateega

Parkimiskohtade arv Planeeritud 72

Kavandatud täisehitusprotsent 19%

10

4 644 T 100% -- - - - OV 100% - --

1

5400 1000 1

LJ 80 ÄK 20 12 1

2

13 384 - -

LT/LP 100 - -

4

644 - -

OV 100 - -

644 m²T - tootmismaa 3%

3

2161 - -

LP 100 - -

3 2161 L 100% 32- - - - LP 100% - --

5 1262 L 100% -- - - - LT 100% - --ajutine krunt

5

1262 - -

LT 100 - -

ÕP

TVM

PLANEERITUD VEETORUSTIK

PLANEERITUD KANALISATSIOONITORUSTIK

PLANEERITUD SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK

PLANEERITUD SADEMEVEETORUSTIK

PLANEERITUD KUIVHÜDRANT

PLANEERITUD REOVEEPUMPLA

PLANEERITUD TULETÕRJEVEE MAHUTI

PLANEERITUD LIIVA-ÕLIPÜÜDUR

PLANEERITUD KESKPINGE MAAKAABEL (Elektrilevi OÜ)

PLANEERITUD MADALPINGE MAAKAABEL

PLANEERITUD TARBIJA ALAJAAM

PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSE KAABEL

SERVITUUDIVAJADUS TEHNOVÕRKUDELE

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

PLANEERITUD VÄLISVALGUSTUSE JUHTIMISKILP

ÜM

PLANEERITUD PUURKAEV-PUMPLA

PLANEERITUD SADEMEVEE PUMPLA

PLANEERITUD REOVEE BIOPUHASTI

PLANEERITUD SADEMEVEE ÜHTLUSTUSMAHUTI

XX LIKVIDEERITAV OBJEKT

PLANEERITUD SADEMEVEE SURVETORUSTIK

1

LEPPEMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

KATASTRIÜKSUSE PIIR

MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR

POSITSIOONI NR

HOONESTUSALA

OLEV KRAAV

VÕIMALIK JAAMAHOONE ASUKOHT

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE

PLANEERITUD KERGLIIKLUSTEE

PERSPEKTIIVNE URGE-JÄNESSELJA TEE

VÄLIALA TÜÜPLAHENDUS

PLANEERITUD JALGRATTAHOIDLA VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD BUSSIOOTEPAVILJON

PLANEERITUD KESKPINGE MAAKAABEL (tarbija)

PLANEERITUD KOMPLEKTALAJAAM

PLANEERITUD LIITUMISPUNKT

PLANEERITUD MARGU TEE ÜHENDUS

AJUTISE KRUNDI PIIR

PLANEERITUD VÕIMALIK KÕRGHALJASTUS

15.5016.0016.5017.00 17.50

18.00

18.50

19.00

19.50

20.00

20.50 21.00

21.50

22.00

22.50

23.00

23.50

15.3015.4015.60 15.70

15.80 15.90

16.10 16.20

16.30 16.40

16.60 16.70

16.80 16.90

17.10 17.20

17.30 17.40

17.60

17.70

17.80

17.90

18.10

18.20

18.30

18.40

18.60

18.70

18.80

18.90

19.10

19.20

19.30

19.40

19.60

19.70

19.80

19.90

20.10 20.20

20.30 20.40

20.60 20.70

20.80 20.90

21.10 21.20

21.30 21.40

21.60 21.70

21.80 21.90

22.10

22.20

22.30

22.40

22.60

22.70

22.80

22.90

23.10

23.20

23.30

23.40

23.60

4.00 4.00

1.50 1.10 3.00

0.85

25.00 25.00

1.50 4.00

4.00 1.10 3.00

0.85

4.50 4.50

2.10

3.00 0.85

0.60

12.5012 .50

10.00

22+700 22+800

22+900

XXXXXXXXXXXXXXX

X X X X X X X X X X X X X X

XXXXXXXXXXXXXXX

PLANEERITUD PUURKAEV-PUMPLA (PÕHJAVESI SUHTELISELT KAITSTUD)

PLANEERITUD SANITAARKAITSEALA R=30 m

HÜDRANDI MINIMAALNE KAUGUS EHITISEST R=30 m

PLANEERITUD TULETÕRJEVEE MAHUTI 2x60 m³ (arvestatud 10l/s 3h)

TVM

K1

Ü M

PLANEERITUD SADEMEVEE ÜHTLUSTUSMAHUTI 96 m³

K1

PLANEERITUD REOVEE BIOPUHASTI

PLANEERITUD REOVEEPUMPLA Q=5 l/s

PLANEERITUD REOVEEPUMPA KUJA R=10 m

PLANEERITUD REOVEEPUHASTI KUJA R=25 m

Õ P

PLANEERITUD LIIVA-ÕLIPÜÜDUR MÖÖDAVOOLUGA ENS 50/150

PLANEERITUD SADEMEVEE PUMPLA Q=5 l/s

PLANEERITUD SADEMEVEE VÄLJALASK PÕHITRASSI KRAAVI

PLANEERITUD HEITVEE VÄLJALASK PÕHITRASSI KRAAVI

PLANEERITUD PROOVIVÕTUKAEVUD

LIITUMISKILP ELEKTRIAUTODE LAADIJATELE

PLANEERITUD JUHTIMISKILP

PLANEERITUD KUIVHÜDRANT

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]

Joonise nimetus

Huvitatud isik:

Staadium

Tellija:

Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering

Tehnovõrkude koondplaan

osaühing Rail Baltic Estonia Veskiposti 2/1 10138 Tallinn EESTI [email protected]

Tori Vallavalitsus Pärnu mnt 12 86705 Sindi EESTI Tel. +372 445 1881 [email protected]

Projektijuht Triin Koorits

Planeerija Evelin Kuusik

Projekteerija Piret Kikkas

DP

18.06.2024

1:500 2022_0008_04

DP-04

MÄRKUSED: · Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustub edasise projekteerimisekäigus. · Joonisele on kantud OBERMAYER PLANEN + BERATEN GmbH poolt peaprojekteerijana koostatud „Uue raudtee projekteerimine lõigus

Pärnu – Läti-Eesti piir“ projekteeritud Urge-Jänesselja tee viadukt. · Planeeringuala piir on loetavuse huvides nihutatud väljapoole moodustatavat krundipiiri. · Topo-geodeetiline uuring on koostatud AAMOS ATLAS OÜ poolt 2022. aasta novembris, töö nr 162-G-22-3. Koordinaadid riiklikus L-Est'97,

kõrgused EH2000 süsteemis.

Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering Tehnovõrkude koondplaan (1:500)

1

2

43

5

Töö number 2022_0008_04

Tellija Tori Vallavalitsus

Pärnu mnt 12, Sindi, Tori vald

Telefon 445 1881

e-post: [email protected]

Huvitatud isik Osaühing Rail Baltic Estonia

Veskiposti 2/1, Tallinn 10138 e-post: [email protected]

Registrikood: 12734109

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Seisund

Kuupäev

DP

18.06.2024

Rail Baltica Urge peatuse

detailplaneering

Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering

2 / 24

I SELETUSKIRI

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED ................................ 6

1.1. Planeeringu eesmärk ............................................................................................ 6

1.2. Detailplaneeringu koostamise alused ...................................................................... 6

1.3. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid ....................................................... 6

1.4. Planeeringu koostamiseks tehtud uuringud .............................................................. 6

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ...................................................... 7

2.1. Olemasolevad kitsendused .................................................................................... 8

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS JA FUNKTSIONAALSED SEOSED9

3.1. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed .................................................................... 9

3.2. Vastavus Pärnu maakonna planeeringu ning Pärnu maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

planeerimisdokumentidele. .................................................................................... 9

3.2.1. Pärnu maakonna planeering .................................................................................. 9 3.2.2. Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ ........................................................................................................ 9

3.3. Vastavus kehtivale üldplaneeringule ja valla arengukavale ...................................... 11

4. PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................ 13

4.1. Krundijaotus ja ehitusõigus ................................................................................. 13

4.2. Hoonetele ja rajatistele esitatavad nõuded ............................................................ 14

4.3. Teed, liiklus ja parkimine .................................................................................... 14

4.4. Haljastus ja heakord ........................................................................................... 15

4.5. Jäätmekäitlus .................................................................................................... 15

4.6. Tuleohutusnõuded .............................................................................................. 15

4.7. Keskkonnakaitse ja tervisekaitse abinõud .............................................................. 16

4.7.1. Radoon ............................................................................................................. 16 4.7.2. Keskkonnamüra ................................................................................................. 17 4.7.3. Ehitus- ja hüdrogeoloogilised tingimused.............................................................. 18 4.7.4. Abinõud valgusreostuse vähendamiseks ................................................................ 18

4.8. Vertikaalplaneerimine ......................................................................................... 18

4.9. Servituutide seadmise vajadus ............................................................................. 19

4.10. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed ............................................................. 19

5. TEHNOVÕRGUD ............................................................................................... 20

5.1. Veevarustus ...................................................................................................... 20

5.2. Tuletõrje veevarustus ......................................................................................... 20

5.3. Reovee kanalisatsioon ........................................................................................ 20

5.4. Sademevee käitlemine ........................................................................................ 21

5.5. Elektrivarustus ................................................................................................... 22

5.6. Sidevarustus ..................................................................................................... 22

5.7. Välisvalgustus .................................................................................................... 22

5.8. Soojusvarustus .................................................................................................. 22

5.9. Tingimused maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks planeeringualal ................... 22

6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ........................................................................... 24

Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering

3 / 24

II JOONISED

DP-01 Situatsiooniskeem

DP-02 Väljavõte kehtivast Sauga valla üldplaneeringust

DP-03 Tugiplaan

DP-04 Põhijoonis

DP-05 Tehnovõrkude koondplaan

III MENETLUSDOKUMENDID

1. Avaldus detailplaneeringu algatamiseks

2. Transpordiameti 29.04.2022 kiri nr 7.2-3/22/9043-2

3. Keskkonnaameti 10.05.2022 seisukohakiri KSH vajalikkuse kohta nr 6-5/22/7836-2

4. Rahandusministeeriumi 18.05.2022 seisukohakiri KSH vajalikkuse kohta nr15-3/3595-2

5. Tori Vallavalitsuse 27.05.2022 korraldus nr 401

6. Detailplaneeringu algatamise teade Ametlikes Teadaannetes

7. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade Ametlikes Teadaannetes

8. Tori Vallavalitsuse 13.06.2022 teavituskiri puudutatud isikutele nr 6-2.1/3626

9. Väljavõte detailplaneeringu algatamise teatest Tori Valla Teatajas nr 6 (58) 2022

10. L.Poska 27.09.2022 seisukohad planeeringulahendusele

11. Tori Vallavalitsuse 01.11.2022 eskiislahenduse avalikustamise kiri puudutatud isikutele nr

6-2.1/5505

12. Tarbijakaitse ja tehnilise Järelevalve Ameti 16.11.2022 kiri nr 16-6/22-15580-002

13. Transpordiameti 17.11.2022 kiri nr 7.2-2/22/24816-2

14. L.Poska 20.11.2022 seisukohad planeeringulahendusele

15. RB Urge peatuse detailplaneeringu eskiislahendust tutvustava arutelu protokoll 24.11.2022

16. Tori Vallavalitsuse 13.03.2024 korraldus nr 145

17. Tori Vallavalitsuse 21.03.2024 teavituskiri puudutatud isikutele nr 6-2.1/968

IV LISAD

Lisa 1 Liiklusuuring

Lisa 2 osaühing Sindi Vesi 23.05.2022 e-kiri

Lisa 3 Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 418213

Lisa 4 Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 36644239

Lisa 5 Keskkonnamüra hinnang

Lisa 6 Ehitus- ja hüdrogeoloogilised uuringud

Lisa 7 Illustratsioonid

V KOOSKÕLASTUSED JA ARVAMUSED

Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering

4 / 24

Planeeringu koostajad

Detailplaneering koostatakse Tori Vallavalitsuse, Osaühing Rail Baltic Estonia ning Skepast&Puhkim

OÜ konsultantide koostöös:

Skepast&Puhkim OÜ

Ivan Gavrilov projektijuht (kuni juuni 2023)

Triin Koorits projektijuht, vastutav planeerija (kutsetunnistus nr 151414)

Evelin Kuusik planeerija

Piret Kikkas projekteerija

Tori Vallavalitsus

Piret Kallas planeerimisspetsialist

Huvitatud isik

Rauno Lee vanemprojektijuht, Osaühing Rail Baltic Estonia

Jan-Ander Kaur nooremprojektijuht, Osaühing Rail Baltic Estonia

Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering

5 / 24

Sissejuhatus

Rail Baltica on 1435 mm rööpmelaiusega kaherööpmeline elektrifitseeritud rahvusvaheline

kiirraudtee koos kogu selle juurde kuuluva infrastruktuuriga. Kiirraudtee projektkiirus on

rahvusvahelisel reisijateveol 249 km/h, kaubaveol 120 km/h ja kohalikul reisijateveol 200 km/h.

Raudtee projekteeritakse ja ehitatakse ühtsetel tehnilistel alustel täielikus vastavuses

üleeuroopaliste raudtee koostalitlusvõime tehniliste nõuetega võimaldades reisi- ja kaubarongi

liiklust samal raudteel. Rail Baltica trassi pikkus on ligikaudu 870 kilomeetrit, millest Eesti Vabariigi

territooriumil 213 km. Eestis läbib trass Harju-, Rapla- ja Pärnumaad. Raudtee trassikoridori täpsem

asukoht on määratletud kehtestatud maakonnaplaneeringutes (Harju-, Rapla-, Pärnumaa).

Rail Baltica kohalike peatuste peamine eesmärk on rajada raudtee põhitrassile peatuste võrgustik,

mis tagab regionaalse ühendatuse, tugevdab piirkondade konkurentsivõimet ning pakub võimaluse

valida keskuste vahel liikumiseks kiire, ohutu ja keskkonnasäästlikuma viisi. Regionaalsete rongide

peatused on plaanis rajada 12 erinevasse asukohta.

Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering

6 / 24

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED

1.1. Planeeringu eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel

moodustada vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on vajalikud kohaliku

peatuse rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,

parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

1.2. Detailplaneeringu koostamise alused

• Planeerimisseadus;

• riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

• 08.03.2022 planeeringu algatamise ettepanek;

• Tori Vallavalitsuse 27.05.2022 korraldus nr 401 „Rail Baltica Urge peatuse detailplaneeringu

koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.

1.3. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid

• Riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 kehtestatud Pärnu

maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

• Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestatud Pärnu

maakonnaplaneering

• Rail Baltica Design Guidelines;

• Sauga Vallavolikogu 05.12.2016 otsusega nr 97 kehtestatud Sauga valla üldplaneering;

• koostatav Tori valla üldplaneering (algatatud Tori Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr

114);

• Tori Vallavolikogu 17.02.2022 määrusega nr 3 vastuvõetud Tori valla arengukava aastani

2030;

• muud Eesti Vabariigis kehtivad asjakohased õigusaktid, normid, standardid jm nõuded.

1.4. Planeeringu koostamiseks tehtud uuringud

• AAMOS ATLAS OÜ poolt 2022 novembris koostatud topo-geodeetiline uuring, töö

nr 162-G-22-3;

• Skepast&Puhkim OÜ poolt juulis 2022 koostatud Rail Baltica kohalikud peatused – Urge

peatuse liiklusuuring, töö nr 2021_0096_05;

• Kajaja Acoustics OÜ poolt novembris 2022 koostatud keskkonnamüra hinnang, töö

nr 22076-03.

• Maves OÜ poolt juunis 2023 koostatud Rail Baltica Harjumaa, Raplamaa ja Pärnumaa

kohalike peatuste detailplaneeringute ehitus- ja hüdrogeoloogilised uuringud URGE, töö nr

22063.

Lisaks on planeeringu koostamisel kasutatud Maa-ameti põhikaarti ja ortofotot.

Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering

7 / 24

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

2.1. Planeeringuala suurus ja selle muutmise ettepanek

Vastavalt Tori Vallavalitsuse 27.05.2022 korraldusele nr 401 on planeeringuala suurus kokku ca 3,1

ha hõlmates osa Orasselja (73001:008:0213) ning osa 19214 Jänesselja-Urge tee (73001:008:0993)

kinnistutest. Sama korralduse lisas „Asukohaskeem“ toodud planeeringuala ei hõlma 19214

Jänesselja-Urge tee transpordimaad ja on antud arvestamata tegelikku raudteekompleksi toimimise

tagamiseks vajalikku maavajadust.

Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lõikele 2 on detailplaneeringu eesmärk planeeringualale

ruumilise terviklahenduse loomine ning § 126 lõikele 2 on detailplaneeringu koostamisel kohustuslik

planeeringuala kruntideks jaotamine ja krundi ehitusõiguse määramine.

Detailplaneeringu koostamise käigus on läbiviidud liiklusuuring, mille tulemusel selgus

parkimiskohtade prognoositav arv. Kuna prognoositud parkimiskohtade arv ei mahu korraldusega nr

401 määratud detailplaneeringuala piiridesse, siis oli planeeringu koostamise käigus vajalik

konkreetses asukohas detailplaneeringuala piire suurendada.

Eeltoodust tulenevalt on tehtud ettepanek planeeringuala piiri korrigeerimiseks, et see kulgeks

loogiliselt seoses planeeringu lahendusega. Planeeringuala piiriettepaneku suurus on ca 2,6 ha.

2.2. Olemasolev olukord

Joonis 1. Vaade planeeritavale alale (kaldaerofoto, Maa-ameti fotoladu 20.04.2022)

Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering

8 / 24

Planeeritav ala asub Pärnu maakonnas Tori vallas Urge külas Jänesselja-Urge kõrvalmaantee vahetus

läheduses. Kavandatava peatuse asukohas asub hetkel haritav maatulundusmaa. Kavandatava Urge

peatuse asukoht asub Kilksama külast ca 2 km, Sindi linnast ca 5 km ja Sauga alevikust ligikaudu

8 km kaugusel. Urge peatus paikneb raudtee idapoolsel (Sindi linna poolsel) küljel.

Tabel 1. Planeeringuala kinnistud.

Aadress Katastri tunnus Pindala Sihtotstarve

Orasselja* 73001:008:0213 28.58 ha Maatulundusmaa 100%

* Osaliselt planeeringualasse haaratud maaüksused.

Peatuse kompleksi rajamiseks kavandatud maa-ala on hoonestamata ning planeeringuala vahetus

naabruses asub Orasselja talu. Juurdepääsutee on ühendatud 19214 Jänesselja-Urge teega.

Nimetatud teelõik planeeringuala vahetus naabruses on ettenähtud rekonstrueerida seoses Rail

Baltica eritasandilise ristumise rajamisega. Tee rekonstrueerimist käesolevas planeeringus ei

käsitleta.

2.3. Olemasolevad kitsendused

planeeringuala

Joonis 2. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardilt

Planeeringuala jääb MARGU maaparandushoiualale. Planeeringualal paikneb Sindi-Audru 35-110 kV

elektriõhuliin (kõrgepingeliin) kaitsevööndiga 25+25 m ning ulatub 19214 Jänesselja-Urge tee 30 m

kaitsevöönd. Samuti on tegemist üldgeoloogilise kaardistamisalaga U903.

Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering

9 / 24

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS JA

FUNKTSIONAALSED SEOSED

3.1. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Urge kohalik peatus kavandatakse Tori valda Urge küla lääneossa. Esialgselt kavandatud Kilksama

peatuse asukoht nihutati ligipääsetavuse parandamise huvides kõrvalmaantee nr 19214 äärde,

millega soodustatakse peatuse ligipääsetavust kavandatud kergliiklusteelt.1 Kavandatava Urge

peatuse asukoht asub Kilksama külast 1,5 km ja Sindi linnast 3 km kaugusel. Vaadeldavat ala

piiravad maatulundusmaa maaüksused.

Planeeritava ala vahetu lähedus on hoonestamata. Peatusele lähemad elamud jäävad sellest

vähemalt 160 m kaugusele Jänesselja-Urge kõrvalmaanteele projekteeritava riste muldkeha taha.

Järgmised lähimad elamud paiknevad kavandatavast peatusest lõunas ca 500 m kaugusel Kasela

maaüksusel ja ca 800 m kaugusel Margu maaüksusel.

Planeeritava ala vahetus läheduses asuvate maaüksuste kohta lähiajal kehtestatud või menetluses

olevad detailplaneeringud puuduvad.

3.2. Vastavus Pärnu maakonna planeeringu ning Pärnu maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

planeerimisdokumentidele.

3.2.1. Pärnu maakonna planeering

Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestatud Pärnu maakonna planeeringus

on välja toodud, et Pärnumaa ühendus reisiliikluse ja kaubavedude jaoks saab paraneda pärast

raudteetaristu kaasajastamist. Aeg-ruumiliste vahemaade vähendamiseks annab olulist efekti Rail

Balticu kiirraudtee valmimine, mis loob täiesti uue kvaliteediga ühenduse nii Tallinna ja Riia vahel

kui ka Lääne-Euroopa suunal.

Rail Balticu kiirraudtee rajamine, koos kohalike peatustega, toob maakonnale aegruumiliselt

lähemale nii Tallinna kui ka Riia, rääkimata sellele trassile jäävatest kaugematest keskustest. See

annab maakonna sotsiaalmajanduslikule arengule uue impulsi.

Detailplaneeringuga kavandatu vastab Pärnu maakonnaplaneeringule.

3.2.2. Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi

koridori asukoha määramine“

Rail Baltic trassi koridor (lõigud 4F, 5D) Tori valla territooriumil läbib Tammiste, Kilksama, Kiisa, Urge

ja Rütavere küla, Võlla, Suigu ja Murru küla kaguserva ning Kuiaru, Selja ja Elbi küla. Trass kulgeb

valdavalt metsamaadel, Urge külas paikneb trassi koridoris ka põllumaad. Kogu Tori valla ulatuses

on planeeritud trassi koridori laius 350 m. Elbi küla kirdeosas suundub trass olemasoleva 1520 mm

raudtee koridori.

Detailplaneeringuga kavandatu vastab Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule.

1 Rail Balticu Pärnumaa arengukoridor. Skepast&Puhkim OÜ 2021, töö nr 2020-0037

Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering

10 / 24

Joonis 3. Väljavõte Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust „Rail Baltic raudtee trassi

koridori asukoha määramine“

Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering

11 / 24

Joonis 4. Väljavõte Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu seletuskirjast. Skeem võimalike kohalike peatuste põhimõtteliste asukohtade osas.

3.3. Vastavus kehtivale üldplaneeringule ja valla arengukavale

Kuni uue, kogu ühinenud omavalitsuse territooriumi hõlmava üldplaneeringu (algatatud Tori

Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 114) kehtestamiseni kehtivad Tori vallas ühinenud valdade

senised üldplaneeringud.

Sauga valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt (kehtestatud Sauga Vallavolikogu 5. detsembri 2016

otsusega nr 97) paikneb planeeringuala juhtotstarbeta maal. Rail Baltica raudtee on üldplaneeringus

kajastatud perspektiivsena ning kohalikku peatust ei ole kajastatud. Raudtee maa-ala on kehtivas

üldplaneeringus määratletud kui raudtee ja seda teenindavate ehitiste maa-ala. Üldised kasutamis-

ja ehitustingimused raudtee maa-alal on:

• Maa-ala juhtotstarve on raudteemaa.

• Elamuala läbivale raudteelõigule kaitsehaljastuse rajamisel tuleb kaitsehaljastus rajada

väljapoole raudteemaad.

• Uue raudtee rajamisel või olemasoleva arendamisel tuleb järgida kõiki keskkonnakaitse

põhinõudeid ja vajadusel antakse keskkonnamõjude eelhinnang.

Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering

12 / 24

Kuna kavandatav kohalik peatus jääb üldplaneeringuga määratud raudtee trassikoridori ning

kavandatav kohalik peatus on joonehitise juurde kuuluv selle kasutamisega seotud hoonete ja

rajatiste kogum (raudteejaama hooned, alajaam või muu selline), siis antud juhul on tegemist

üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga.

planeeringuala

Joonis 5. Väljavõte Sauga valla kehtivast üldplaneeringust

Tori valla arengukava aastani 2030 kohaselt on valla soov olla näoga inimeste poole ja koos muuta

maailma. Tori valla üheks arengueesmärgiks on toimivad optimaalse sageduse ja kellaaegadega

ühistranspordiühendused valla suuremate asulate ja Pärnu vahel ning väiksema asustustihedusega

asumid omavad ühistranspordiühendusi valla linnaliste asustustega. Kiirraudtee ja sellest tuleneva

kohaliku peatuse kavandamine on kooskõlas valla arengukava eesmärkide ja selle ootustega.

Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering

13 / 24

4. PLANEERINGULAHENDUS

Urge peatuse rajamiseks ehitatakse jaamahoone, väliala koos parkimisalaga, juurdepääsu- ja

kergliiklustee, ooteplatvormid ja ooteplatvormide vaheline altpääs.

Planeeringu eesmärgiks on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada äri-

ja transpordimaa sihtotstarbega krundid, mis on vajalikud Rail Baltica Urge kohaliku peatuse

rajamiseks.

Alale kavandatakse ühekorruseline peatuse hoone ning välirajatised, lisaks luuakse reisijatele

ühendus altpääsuga.

Joonis 6. Illustratiivne pilt võimalikust peatusest

4.1. Krundijaotus ja ehitusõigus

Planeeringuga on kavandatud moodustada viis krunti. Jaama hoone ja selle väliala tarbeks

moodustatakse Orasselja maaüksusest 5 400 m2 suurune 80% reisijaid teenindava transpordimaa

ja 20% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa sihtotstarbega krunt pos.1, juurdepääsuks

ja parkimiseks 13 384 m2 suurune tee ja tänava ja parkimisehitise maa sihtotstarbega krunt pos.2,

II etapis vajadusel väljaehitatava parkla tarbeks 2 161 m2 suurune parkimisehitise maa krunt pos.3

ning puurkaevu tarbeks 644 m2 suurune vee tootmise ja jaotamise maa krunt pos.4. Juurdepääsu

tagamiseks planeeringualalt avalikult kasutatavale teele on ette nähtud ajutine krunt pos.5, mis

hiljem liidetakse viadukti tarbeks moodustava transpordimaa koosseisu.

Kavandatav jaamahoone koos seda teenindavate rajatistega ning tee- ja tänavamaad koos

parkimisega on ette nähtud munitsipaalomandisse, va II etapi parkla, mis esialgu jääb Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi bilanssi.

Planeeringuga nähakse ette, et krundi pos.1 hoonestusala ulatub kinnistu raudteepoolses küljes

krundi piirini, et jätta võimalus ühendada peatusehoone hilisema ooteplatvormiga. Kavandatavaid

raudteerajatisi (ooteplatvormid, raudtee ja raudteealune altpääs) näidatakse planeeringus

informatiivsena.

Alale kavandatakse ühekorruseline kuni 12 m kõrgune peatuse hoone ning välirajatised. Lisaks

luuakse ühendus altpääsuga, mille täpsemad lahendused jäävad järgmistesse

projekteerimisetappidesse ning mille osas väljastab projekteerimistingimused ning ehitus- ja

kasutusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Kavandatav ehitisealune pind on kuni

1000 m². Kavandatava väliala mõõtmed 40x115 m.

Planeeringulahendus hoone mahu ja asukoha osas täpsustub hoone projekteerimise etapis

planeeringuga etteantud piirides.

Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering

14 / 24

Lisaks jaamahoonele on lubatud püstitada ehitusteatise kohustusega väikeehitisi ehitisealuse

pinnaga 0…60 m2 ja kõrgusega kuni 5 m. Sellised hooned ja rajatised peavad olema põhihoone

funktsiooni toetavad, nagu nt katusealune jalgrattaparkla, prügihoone vms. Nimetatud rajatised ja

hooned peavad mahtuma lubatud ehitisealuse pinna sisse ja tuleb kavandada arhitektuurselt ning

mahuliselt sidusatena jaamahoonega ja kooskõlastada kohaliku omavalitsusega.

4.2. Hoonetele ja rajatistele esitatavad nõuded

Käesoleva planeeringu puhul on lähtutud keskkonnateadliku ja energiasäästu põhimõtetest ning

antud soovitus lähtuda jaamahoone projekteerimisel energiasäästliku hoone põhimõttest.

Jaamahoone projekteerimisel tuleb lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018

määrusest nr 63 „Energiatõhususe miinimumnõuded“. Lisaks hoone soojapidavusele ja

tehnosüsteemide heale kasutegurile tuleb hoone projekteerimisel tähelepanu pöörata ka hoone

jääksoojuse kasutamisele (ventilatsiooni soojustagastusele ja valgustite vabasoojus), taastuvenergia

ja looduslike ressursside kasutamisele (päikeseenergia ja sademevee kasutamine) ning automaatika

ja mugavusseadmete kasutamisele (tark hoone, valguse, valgusavade ja peegeldavate pindade

sihiteadlik planeerimine).

Jaamahoone projekteerimiseks on määratud nõue kasutada Balti riikidele iseloomulikke ja

arhitektuurselt sobivaid traditsioonilisi ehitusmaterjale ja konstruktsioone. Rajatav hoone peab

olema kaasaegse ja kõrge arhitektuurse tasemega, visuaalselt nauditav. Värvilahenduses eelistada

naturaalseid toone ja Balti riikide tunnusvärve, Eesti - sinine. Väikeehitised peavad sobima

terminalihoone arhitektuuriga.

Rongijaama terminalihoone konstruktsioon on planeeritud teraskarkass kandekonstruktsioonil

modulaarsete kergpaneelidest fassaadidega.

Arhitektuurinõuded:

Hoonestusviis: lahtine

Katuse kalle ja tüüp: vaba

Katuse harja suund: vaba

Piire: ei kavandata*

Välisviimistlus: betoon, metall, puit, klaas ja/või kombineeritud materjalid

* Piirdeaedu ei kavandata. Turvaaiad ja müratõkked on lubatud perrooni ja väliala vahele ning täpsed

lahendused antakse raudtee projekti koosseisus.

Tagamaks puudega inimeste takistuseta ehitise kasutamine, tuleb projekteerimisel arvestada

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest

tulenevad nõuded ehitisele“.

4.3. Teed, liiklus ja parkimine

Kavandatav Urge kohalik peatus asub Pärnu maakonnas Tori vallas Urge külas, küla keskusest ca

2,3 km kaugusel. Juurdepääsutee on ühendatud Jänesselja-Urge teega (nr 19214), mida mööda

pääseb Urge-Kuiaru teele nr 19274, mis omakorda on ühendatud Pärnu-Rakvere-Sõmeru

põhimaanteega nr 5.

Kõik piirkonna teed on 1+1 sõidurajaga teed, mis tulenevalt RB projektist rekonstrueeritakse ja

kohandatakse uuele olukorrale vastavaks.

Urge kohaliku peatuse osas on koostatud liiklusuuring, mille eesmärk on anda hinnang kohaliku

peatusega seotud liiklusele arvutamaks projekteeritavate ristmike läbilaskvusi, prognoosida

Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering

15 / 24

erinevaid liikumisviise, liiklussagedust ja vajalikku sõidukite parkimiskohtade arvu, määrata

teenindustasemed ning teha ettepanekuid ohutuse ja kasutusmugavuse tagamiseks (vt Lisa 1).

Urge peatuse ühendusteeks on Jänesselja-Urge tee nr 19214, mille liiklussagedus on suhteliselt

väike, mistõttu peatusest lisanduv liiklus ei põhjusta läbilaskvusprobleeme.

Üldparkimine on kavandatud eraldi krundil pos.2 ning II etapis vajadusel väljaehitatavasse parklasse

krundil pos.3. Hoone välialale on ette nähtud parkimiskohad 4 invasõidukile, 2 elektrilaadimisega

sõidukile ja minimaalselt 4 taksole. Kokku on kavandatud 72 parkimiskohta. Kuigi suur osa

kasutajaskonnast vajab peatusesse jõudmiseks lisatransporti kas sõiduauto või ühistranspordi näol,

on kavandatud parkimiskohtade arv eelpool nimetaud hinnangu kohaselt piisav. Üldparkla on

kavandatud välja ehitada kahes etapis. Esimeses järjekorras on kavas rajada esimene etapp

24-kohalise parklana krundil pos.2. II etapi rajamine selgub vastavalt reaalsele parkimisvajadusele

ning on omakorda võimalik jagada ehitusjärkudeks reaalsele parkimiskohtade vajadusele.

Jaamahoone juurde autode parkimise alast eraldi on kavandatud kaetud jalgrattahoidla. Vastavalt

Eesti standardis EVS 843:2016 „Linnatänavad“ toodud „Pargi ja reisi“ parklale on planeeringualal

tagatud vähemalt 10 kohta.

Jaama teenindav bussipeatus jääb juurdepääsutee äärde.

Paralleelselt kavandatud juurdepääsuteega on kavandatud 3 m laiune jalgratta- ja jalgtee

kergliiklejatele. Samuti on kavandatud jalgsi ligipääs Urge-Jänesselja teele kavandatud viaduktilt

trepistikuga.

4.4. Haljastus ja heakord

Jaamahoonega seotud välialal (krundil pos.01) tagada minimaalselt 20% haljastust. Haljastus on

ette nähtud rajada üksikpuudena ja väiksemate murualadena. Haljastuse kavandamisel juhinduda

standardist EVS 939-2:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute

kvaliteedinõuded“. Haljastuse planeerimisel tagada istikutele liigiomased kasvutingimused.

Kuumasaarte vältimiseks ja meeldiva keskkonna tagamiseks on parklaalad liigendatud

haljasaladega. Täpsem haljastuse lahendus selgub edasise projekteerimise käigus.

Võimalikud väikevormid selgitatakse välja edasisel projekteerimisel. Väliruumi projekteerimiseks on

vajalik kaasata 7. taseme maastikuarhitekt ning väliruumi kujundamisel tuleb tähelepanu pöörata ka

selle hoolduse võimalustele.

4.5. Jäätmekäitlus

Planeeringualal tagatakse heakord platside ja haljasalade hea ehitustava järgi väljaehitamisel ning

tekkivate jäätmete korralise äreveoga. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Tori

valla jäätmehoolduseeskirjast. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel

jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud

kohtadesse. Jäätmekonteinerid paigutada kõvakattelisele alusele.

Ehitusjäätmed kogutakse kokku ning antakse üle jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit

omavale isikule(firmale) ja käideldakse vastavalt Tori valla jäätmehoolduseeskirja nõuetele.

4.6. Tuleohutusnõuded

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel arvestatakse 30.03.2017 vastu võetud Siseministri

määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Konkreetsed nõuded täpsustatakse

ehitusprojekti käigus. Käesoleva detailplaneeringuga ei määrata ehitistevahelisi kujasid, tuleleviku

Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering

16 / 24

takistamine ühelt ehitiselt teisele toimub ehituslike meetmetega ja täpsustub ehitusprojektis. Väline

tuletõrje veevarustus on kajastatud peatükis 5.2.

4.7. Keskkonnakaitse ja tervisekaitse abinõud

Kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Vaadeldaval

alal ega lähipiirkonnas ei asu Natura 2000 alasid, hoiualasid, kaitsealasid, kaitsealuseid liike,

püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, väärtuslikku põllumajandusmaad ega

kultuurimälestisi.

Tegevuse elluviimisega kaasneb positiivne mõju regionaalse ühendatuse ja piirkondade

konkurentsivõime tugevdamisega, kuna tekib võimalus kasutada keskuste vahel liikumiseks kiiret,

ohutut ja keskkonnasäästlikumat viisi.

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonda saastavaid objekte. Käesoleva detailplaneeringuga

määratakse ehitusõigus ja hoonestustingimused Rail Baltica Urge kohaliku peatuse jaamahoone ja

seda teenindava infrastruktuuri ehitamiseks. Planeeringus kavandatud tegevusega kaasneda võivad

negatiivsed mõjud on valdavalt seotud ehitustegevusega. Nende ulatus piirneb planeeritava kinnistu

ning selle vahetu lähialaga, kuhu võib levida ehitustegevusest ja ehitustehnika liikumisest tulenev

vibratsioon, müra ja tolm. Nimetatud häiringud võivad kaasa tuua ebamugavusi piirkonna elanikele

ning takistusi liikluses. Nimetatud häiringud on ajutised ning ei ole ette näha ohtu inimeste tervisele

või varale. Ehitustööde kavandamisel tuleb tööohutuse plaanis kavandada ja kirjeldada ehitusplatsi

vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud ning

ehitustegevusega kaasnevate jäätmete veo korraldust.

4.7.1. Radoon

Vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardile varieerub Eestis pinnaseõhus

mõõdetud radoonisisaldus enamasti 23–75 kBq/m³ piirides, kuid võib ületada kohati 500 kBq/m³

piiri. Selleks, et Rn-sisaldus hoonete siseõhus ei ületaks paljudes EL maades tunnustatud viitetaset

200 Bq/m³, ei peaks radoonisisaldus pinnaseõhus ületama 50 kBq/m³.

Radooniriski kaardi kohaselt asub planeeritav ala normaalse radoonisisaldusega pinnasega alal.

Radooniohu täpsustamiseks planeeritaval alal on soovituslik enne hoone projekteerimist mõõta täpne

pinnase radoonisisaldus ja vastavalt mõõtmistulemustele rakendada ehituslikke meetmeid radooni

siseruumidesse sisseimbumise tõkestamiseks vastavalt Eesti standardis EVS 840:2017 “Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” esitatud nõuetele. Hea

ehituskvaliteet kõikide läbiviikude (postide ja kommunikatsioonide) hermetiseerimine ning hea

ventilatsioon tagavad madala radoonitaseme hoones.

Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering

17 / 24

Joonis 7. Väljavõte Eesti geoloogiateenistuse interpoleeritud radooniriski kaardist (andmed

2020. aasta seisuga)

4.7.2. Keskkonnamüra

Selleks, et hinnata Rail Balticu Urge kohaliku peatuse detailplaneeringu koosseisus kavandatava

tegevusega kaasnevat müraolukorda projektiala läheduses asuvatele müratundlikele hoonetele ja

aladele ning vajadusel välja pakkuda leevendusmeetmed on Kajaja Acoustics OÜ poolt novembris

2022 koostatud keskkonnamüra hinnang, töö nr 22076-03 (vt Lisa 5).

Planeeringualale lähim müratundlik kinnistu Orasselja piirneb vahetult Jänesselja-Urge teega.

Orasselja kinnistu eluhoone jääb ca 25 m kaugusele Jänesselja-Urge teest ning ca ≥250 m kaugusele

raudtee põhitrassist.

Raudtee ja maantee summaarse arvutusliku müra tasemed on Orasselja kinnistu õuealal madalamad

kui Ld =65 dB päevasel ajal ning Ln =55 öisel ajal. Kinnistul asuvale eluhoonele mõjuvad

müratasemed on arvutuslikult madalamad kui kui Ld =60 dB päevasel ajal ning Ln =50 öisel ajal.

Selliselt on Orasselja kinnistu õuealal täidetud II kategooria piirväärtuse nõuded. Kuna hoone

teepoolsel küljel on lubatud +5 dB kõrgemad müratasemed, siis Urge kohaliku peatuse

detailplaneeringu realiseerimiseks ei ole vaja müratundlike hoonete kaitseks lisaks raudtee põhitrassi

projektis ette nähtud leevendusmeetmetele täiendavaid liiklusmüra leevendavaid meetmeid

kavandada.

Kohaliku peatuse projekteerimisel peab olema tehnoseadmete valik ja paigutus tehtud selliselt, et

lähimate müratundlike kinnistuteni leviv müra oleks madalam kui keskkonnaministri 16.12.2016

määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ lisas 1 toodud tööstusmüra normtasemed.

Kui tulevikus tekib vajadus planeeringuala lähedusse (ca 100-300 m kaugusele) uute müratundlike

alade või kinnistute rajamiseks, siis tuleb planeerimisprotsessis arvestada perspektiivse raudtee ning

piirkonnas asuvate maanteede müra mõjuga, analüüsida müra levikut ning välja töötada sobivad

müra vähendamise võimalused.

Kui tulevikus selgub, et mingil ajahetkel kehtivaid keskkonnamüra normtasemeid ületatakse näiteks

seoses suurema raudtee või maantee liiklussagedusega, siis tuleb vajadusel rakendada täiendavaid

leevendusmeetmeid.

Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering

18 / 24

4.7.3. Ehitus- ja hüdrogeoloogilised tingimused

Selgitamaks välja geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused Urge peatuse planeeringuala

territooriumil on Maves OÜ poolt juunis 2023 koostatud Rail Baltica Harjumaa, Raplamaa ja

Pärnumaa kohalike peatuste detailplaneeringute ehitus- ja hüdrogeoloogilised uuringud URGE, töö

nr 22063 (vt Lisa 6).

Selle kohaselt ei tohi veetaseme säilitamiseks praegusel tasemel drenaažisüsteemi kahjustada. Kui

ehitustööde käigus ulatuvad kaevised kuivendussüsteemini või sellest sügavamale tuleb tagada

dreenide edasine toimimine, juhtides kuivendusvee rajatistestkõrvale või ümber nende.

Veevarustuse lahendamiseks saab aluspõhjakivimitesse, mis on suhteliselt hea veeandvuse ja

rahuldava kvaliteediga, rajada Urge raudteepeatuse kaevu.

Reoveekäitluseks on mitmeid võimalusi: kasutada kogumismahutit või juhtida eelnevalt bioloogiliselt

puhastatud (biopuhasti, filterväljak) heitvesi maaparandussüsteemi, s.h maaparanduskraavi.

Imbväljaku rajamine on problemaatiline pinnase savika iseloomu tõttu, mis takistab immutusvee

infiltreerumist.

Ehitusgeoloogilised tingimused teede ja parklate rajamiseks on rahuldavad.

Hoone vundeerimissügavusele jääb suhteliselt nõrk savipinnas. Kergemad hooned saab rajada

madalvundamendile, olenevalt koormusest lint-või plaatvundamendile. Savi pinna ja vundamendi

taldmike vahele tuleb teha heade geotehniliste omadustega tihendatud täitepinnasest kiht. Vältida

tuleb vee kogunemist vundamendisüvenditesse kuna savi on kergesti loenduv pinnas, mille

kandevõime vee all seistes väheneb.

4.7.4. Abinõud valgusreostuse vähendamiseks

Suur osa öösel kasutatavast välisvalgustusest on ebaefektiivne, liiga hele, halvasti suunatud, valesti

varjestatud ja paljudel juhtudel täiesti tarbetu. Valgust ja selle loomiseks kasutatud elektri

raiskamise selle taevasse valgumise asemel tuleb keskenduda tegelikele objektidele ja aladele, mida

valgustada tahetakse.

Nutikas valgustus, mis suunab valguse sinna, kuhu vaja, loob tasakaalu ohutuse ja tähistaeva vahel.

Välisvalgustus on mõeldud öise ohutuse ja turvalisuse suurendamiseks, kuid liiga palju valgustust

võib anda vastupidise efekti. Alati peaks olema eesmärk nähtavus.

Säästev välisvalgustus tagab turvalisuse, loob atmosfääri ja mõjutab otsustavalt kohalikku

keskkonda ja elukvaliteeti.

Valgusreostuse kahjulike mõjude minimeerimiseks peaks valgustus:

• olema hämardatav töövälisel ajal minimaalsele tasemele;

• madala ja ebaregulaarsete kasutustega aladel olema juhitav läbi liikumisanduri;

• hämardatav võimalikult sujuvalt, et vältida liiga kiirelt valgustustasemete muutusi;

• valgustama ainult seda ala, mis seda vajab;

• projekteeritud selliselt, et valgus leviks naaberkinnistule võimalikult vähe;

• ei tohi olla eredam kui vaja;

• peab vähendama sinise valguse emissiooni;

• olema täielikult varjestatud (allapoole suunatud);

• eelistada katendites madala peegeldusvõimega materjale;

• eelistada asustatud piirkondadesse sobivat valgustite värvustemperatuuri 3000K.

4.8. Vertikaalplaneerimine

Vertikaalplaneerimine tuleb koostada ehitusprojekti mahus vastavalt teede ja hoone(te) täpsetele

asukohtadele. Sademevee ärajuhtimisel tuleb välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja

Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering

19 / 24

transpordimaa kinnistutele ja arvestada transiitvee ärajuhtimisega. Sademevee ärajuhtimise

projekteerimisel lähtuda standardist EVS 843 „Linnatänavad“.

4.9. Servituutide seadmise vajadus

Seoses planeeritud tehnovõrkude lahendustega on vajalik seada järgmised servituudid:

• planeeritud veetorule ulatusega 2+2 m kummalegi poole toru teljest tehnovõrgu valdaja kasuks kruntidele pos.2, pos.3 ja pos.4;

• kavandatud puurkaevu 30 m sanitaarkaitseala kruntidel pos.2, pos.3, pos.4 ja naabermaaüksusel Orasselja;

• planeeritud isevoolsekanalisatsiooni torule ulatusega 2+2 m kummalegi poole toru teljest tehnovõrgu valdaja kasuks krundile pos.2;

• planeeritud survekanalisatsiooni torule ulatusega 2+2 m kummalegi poole toru teljest tehnovõrgu valdaja kasuks krundile pos.2;

• planeeritud sademeveetorustikule ulatusega 2+2 m kummalegi poole toru teljest tehnovõrgu valdaja kasuks krundile pos.2;

• planeeritud sademevee survetorustikule ulatusega 2+2 m kummalegi poole toru teljest tehnovõrgu valdaja kasuks kruntidele pos.1 ja pos.2;

• planeeritud keskpinge maakaablile ulatusega 1+1 m kaabli teljest tehnovõrgu valdaja kasuks

krundile pos.2 ja naabermaaüksusele Orasselja;

• planeeritud trafoalajaamale ulatusega 2 m alajaama välisseinast tehnovõrgu valdaja kasuks krundil pos.2 ja naabermaaüksusele Orasselja;

• planeeritud tänavavalgustuse kaablile ulatusega 1+1 m kaabli teljest tehnovõrgu valdaja kasuks krundile pos.2.

4.10. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed

Planeeritava ala turvalisuse tagamiseks vajalikud meetmed:

• Rajada hoone ümber, parkimisaladele ja juurdepääsuteedele välisvalgustus.

• Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale.

• Luua atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, tänavaruum jm avaliku ruumi elemendid.

• Hoida planeeritav ala korras.

• Kasutada süttimatust materjalist prügikonteinereid ja välimööblit.

• Orienteerida hoone peasissepääs tänava suunas.

• Kasutada turvavarustust – alarmid (signalisatsioon), videojälgimissüsteem.

Kuritegevuse ennetamise meetmete osas on lähtutud normatiivist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering

20 / 24

5. TEHNOVÕRGUD

Tehnovõrkude lahenduse aluseks on võrguvaldajate tehnilised tingimused.

Tehnovõrkude põhimõtteline lahendus on kajastatud tehnovõrkude koondplaanil ja seda

täpsustatakse ehitusprojektis.

5.1. Veevarustus

Veevarustuse planeerimise aluseks on OÜ Sindi Vesi 23.05.2022 saadetud e-kiri (vt Lisa 2).

Vastavalt tehniliste tingimustele on lähim võimalus ühendamiseks ühisveevärgiga on 1800 m

kaugusel.

Planeeringuala ligikaudsete olmevee ja reovee vooluhulkade arvutamisel on aluseks võetud

järgmised lähteandmed:

Külastajad - keskmiselt 142 inimest päevas, külastajatest ca 80% kasutab WC-d, ühiktarbimine 10

l/d.

Töötajad - 2 inimest, ühiktarbimine 30 l/d.

Hetke tarbimise (l/s) arvutuste aluseks on vastava hoone tüübi põhikorruse plaanil toodud

lahendused.

Planeeringuala arvutuslik olmevee tarbimine on:

Qkesk= 1,2 m³/d,

Qmax=0,5 m3/h

Qarv=0,68 l/s

Planeeringuala veevarustus on lahendatud planeeritud puurkaev-pumpla baasil. Planeeringuala asub

suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Vastavalt Veeseaduse § 149 on puurkaevu sanitaarkaitseala min

30 m. Puurkaevu sügavus ja vajalik veekäitlus täpsustatakse projekteerimisel.

Puurkaevust on planeeritud veetorustik hooneni.

Ühisveevärgi torustik tuleb rajada PE PN10 torustikust. Planeeritud veetorustike rajamissügavus on

minimaalselt 1,8 m torustiku peale.

Planeeringuala veetarve, puurkaev-pumpla parameetrid, torustike läbimõõdud ja paiknemine

täpsustatakse projekteerimistööde käigus.

5.2. Tuletõrje veevarustus

Väline tuletõrje veevarustus piirkonnas puudub.

Planeeringuala tuletõrje veevarustus on lahendatud lokaalselt. Planeeringuala välistulekustutusvee

vajadus on 10 l/s 3 tunni jooksul (EVS 812-6:2012+A1+A2), mis saadakse planeeritud tuletõrjevee

mahutist 2x60 m3 kuivhüdrandi abil. Hüdrandi kaugus hoonest peab olema min 30 m. Planeeritud

tuletõrjevee mahuti täitmine toimub planeeritud veetorustikust. Välistulekustutusvee vajadus tuleb

täpsustada hoone projektiga ning mahuti suurus vajadusel muuta.

5.3. Reovee kanalisatsioon

Kanalisatsiooni planeerimise aluseks on OÜ Sindi Vesi 23.05.2022 saadetud e-kiri (vt Lisa 2).

Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering

21 / 24

Vastavalt tehniliste tingimustele on lähim võimalus ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga 2000 m

kaugusel.

Planeeringuala arvutuslik reovee vooluhulk on:

Qkesk=1,2 m³/d

Qmax=0,5 m3/h

Qarv=4,0 l/s

Arvutuste alused vt peatükist Veevarustus.

Planeeringuala reovesi kogutakse isevoolselt kokku ja suunatakse planeeritud reoveepuhastisse

(biopuhastisse) kujaga 25 m. Peale reoveepuhastit on planeeritud reoveepumpla kujaga 10 m, mis

pumpab heitvee RB teeprojektiga projekteeritud kraavi. Enne heitvee kraavi juhtimist on planeeritud

proovivõtukaev.

Isevoolne torustik tuleb rajada De160 PVC või PP SN8 torudest, minimaalne rajamissügavus 1,2 m

toru peale. Survetorustik tuleb rajada PE PN10 torudest, minimaalne rajamissügavus 1,8 m toru

peale.

5.4. Sademevee käitlemine

Planeeringuala ärajuhtimist vajav sademevesi koguneb hoone katuselt ning kõvakattega teedelt ja

platsidelt.

Planeeringualalt kogutakse sademevesi restkaevude ja torustike abil kokku ning juhitakse

möödavooluga liiva-mudapüüduriga õlipüüdurisse. Peale lokaalset puhastust on sademevesi

planeeritud juhtida planeeritud ühtlustusmahutisse mahuga 96 m3. Ühtlustusmahuti võib rajada

mahutitest või geomembraaniga ümbritsetud plastist immutuskastidest. Juhul kui välialalt (v.a.

planeeritud asfaltkattega parkla) kogutakse kokku tinglikult puhas sademevesi, võib selle juhtida

eraldi sademeveetorustikuga õlipüüdurist mööda otse ühtlustusmahutisse.

Planeeringuala sademevee eesvooluks on RB teeprojektiga projekteeritud kraav. Sademevee

juhtimiseks nimetatud kraavi on planeeritud sademeveepumpla, mille abil pumbatakse kraavi

vooluhulka 5 l/s, mis ei tohiks kraavi läbilaskevõimet oluliselt mõjutada. Tingimused sademevee

juhtimiseks kraavi tuleb taotleda projekteerimise käigus.

Peale õlipüüdurit ja ka enne väljalasku kraavi tuleb paigaldada proovivõtukaev. Suublasse juhitav

sademevesi peab vastama Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 „Nõuded reovee

puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ kehtestatud

nõuetele.

Planeeringuala arvutuslik sademevee äravool on 158 l/s. Püüduri suuruse valikul arvestada ka

torustiku ja kaevude enda osalise akumuleeriva (ühtlustava) mahuga. Sademevee vooluhulga

arvutuste aluseks on EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk. Arvutusvihma korduvuseks on võetud

3 aastat ja kestuseks 5 minutit.

Sademeveetorustik tuleb rajada isevoolsetest PP SN8 torustikest, min rajamissügavus 1,2 m toru

peale. Survetorustik tuleb rajada PE PN10 torudest, minimaalne rajamissügavus 1,8 m toru peale.

Restkaevud settekotiga min 0,6 m, soovitavalt settepalliga mahuga 300 liitrit.

Täpne sademevee ärajuhtimise lahendus, täpsustatud vooluhulgad ja vajadusel

sademeveekoormuste vähendamise meetmed antakse projekteerimise käigus ning lahendatakse

koos ala vertikaalplaneerimisega.

Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering

22 / 24

5.5. Elektrivarustus

Elektrivarustuse planeerimise aluseks on OÜ Elektrilevi väljastatud tehnilised tingimused 418213 (vt

Lisa 3).

Detailplaneeringu alal on ette nähtud koht uuele komplektalajaamale võimalikult koormuskeskme

lähedusse, planeeritava tee äärde, et tagada selle teenindamiseks ööpäevaringne vaba juurdepääs.

Uue alajaama toide on planeeritud keskpinge maakaabelliiniga uue kavandatava juurdepääsu tee

algusest JÄNESSELJA:SND keskpinge õhuliinist.

Madalpinge liitumispunkt on ette nähtud planeeritavasse komplektalajaama peakaitsme suurusega

560 A. Elektritoide liitumispunktist nähakse ette maakaabliga.

5.6. Sidevarustus

Sidevarustus tagatakse raudtee sisevõrgu või 5G võrgu kaudu.

5.7. Välisvalgustus

Detailplaneeringuga on näidatud tänavavalgustuse põhimõtteline lahendus.

Käesolev detailplaneering näeb ette parkla, kõnni- ja sõidutee ning jaamahoone väliala nõuetekohase

valgustamise. Valgustuse toide saadakse kavandatava komplektalajaama vahetus lähedusse

kavandavast liitumiskilbist. Tänavavalgustusele nähakse ette juhtimiskilp ja tänavavalgustuse

elektrivarustus lahendatakse maakaabelliinidega.

Tänavavalgustuse lahendus peab arvestama, et oleks tagatud nii nägemisülesanneteks vajalik

valgustus, valgustuse kvalitatiivsed nõuded kui ka kasutajate nägemismugavus. Valgustuslahendus

ei tohi tekitada valgusreostust, häirivat valgust ümbritsevale keskkonnale ega kutsuks esile räiguse

aistinguid. Samuti peab valgustuspaigaldis olema keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik, sobituma

esteetiliselt ja disainilt keskkonda ning tekitama koos olemasolevate ehitistega ühtse terviku.

Valgustitena kasutada leedvalgusteid. Valgusti vandaalikindlus tuleb valida vastavalt valgusti

paigalduskõrgusele: kuni 6 m – IK08, 6 m ja kõrgem – IK07. Kasutatavad valgusallikad peavad

vastama fotobioloogilise ohutuse standardi ohutuse klassile minimaalselt RG0 või RG1. Kuna õhtusel

ja öisel ajal liikluse intensiivsus väheneb oluliselt, tuleks õhtusel ja öisel ajal valgustustaset

hämardada või lülitada välja, kuid tagades selle süttimise läbi andurite teede kasutamisel.

Täpsed valgustusklassid vastavalt teevalgustuse standardile, hämardamise graafik, valgustuse

värvsustemperatuur (CCT), värviedastuse üldindeks (CRI), valgustite paigalduskõrgused, mastide

paigustus ning maakaablite tüübid ja trasside täpsed asukohad lahendatakse ehitusprojekti käigus.

Valgustuse projekteerimisel lähtuda teevalgustuse standardist EVS-EN 13201 ja välistöökohtade

standardist EVS-EN 12464-2.

5.8. Soojusvarustus

Piirkonnas puudub soojusvõrk. Jaamahoone küte lahendatakse lokaalselt soojuspumba baasil.

5.9. Tingimused maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks planeeringualal

Kavandatav Urge peatus asub maaparandussüsteemide maa-alal. Vastavalt maaparandusseaduse

(edaspidi MaaParS) § 47 tuleb tagada maaparandussüsteemi toimimine. Ilma Põllumajandus- ja

Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering

23 / 24

Toiduameti (edaspidi PTA) loa või kooskõlastuseta on maaparandussüsteemis keelatud takistada

veevoolu ja paisutada vett.

Peatuse projekteerimise käigus tuleb tagada naaberkinnisasjadele jäävate maaparandussüsteemide

ja maaparandussüsteemi eesvoolu nõuetekohane toimimine. Ehitamisega ei tohi halvendada

naaberkinnisasjade kuivendusseisundit ega kahjustada naaberkinnisasjadele jäävate

maaparandussüsteemide toimimist.

Lisavee juhtimisega maaparandussüsteemi tuleb arvestada MaaParS § 53 toodud nõuetega.

Sadevee ehk lisavee suunamiseks kraavi, tuleb edasise projekteerimise käigus teha vajalikud

arvutused, mille tulemustest nähtub, et maaparandussüsteem toimib tõrgeteta ka peale lisanduvate

veehulkade saabumist ja kas on vajalik teha vee kraavijuhtimisel kraavikindlustustöid.

Hoonete projekteerimisel on soovitatav olemasoleva drenaaž hoonete alt eemaldada ning rajada uus

drenaažisüsteemi, et välistada hilisemaid liigniiskusest tekkida võivaid kahjusid.

Lahenduste koostamisel kaasata maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri (MATER)

registreeringuga spetsialist (MaaParS § 36 lg 2). Kui MATER registreeringuga spetsialisti hinnangul

takistavad kavandatavad ehitised maaparandussüsteemi toimimist, tuleb drenaažisüsteem ümber

ehitada. Projekteerimistingimused maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks väljastab PTA

(MaaParS § 50 lg 5 ja § 12).

Detailplaneeringu alusel maaparandussüsteemile, eesvoolule ja eesvoolu kaitsevööndisse rajatavate

ehitiste projektid kooskõlastada PTA-ga (MaaParS § 50 lg 1, § 48 lg 3).

Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering

24 / 24

6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE

Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on aluseks

ehitusprojektide koostamiseks.

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele.

Planeeringulahenduse kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine toimub planeerimisseaduses ette

nähtud korras.

Planeeringu elluviimiseks tuleb teostada järgmised toimingud:

• kehtestatud detailplaneeringu alusel katastriüksuste moodustamine ja kinnistusraamatusse kandmine;

• vajalike servituutide seadmine;

• enne kasutusloa taotlemist jaamahoonele tuleb välja ehitada tehnovõrgud kuni liitumispunktini;

• sõlmida liitumislepingud;

• ehitusprojekti koostamine ja ehitusloa taotlemine;

• jaamahoone ehitamine ja vastuvõtmine.

Raudteerajatistele väljastab projekteerimistingimused ning ehitus- ja kasutusloa Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet.

TORI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

1

Sindi 13. november 2024 nr 709

Rail Baltica Urge peatuse detailplaneeringu kehtestamine

Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering algatati ja keskkonnamõju strateegiline

hindamine jäeti algatamata Tori Vallavalitsuse 27. mai 2022 korraldusega nr 401.

Planeeringuala suurus kokku on ca 2,6 ha hõlmates osa Orasselja (73001:008:0213)

ning osa 19214 Jänesselja-Urge tee (73001:008:0993) kinnistutest.

Planeeritav ala asub Tori vallas Urge külas Jänesselja-Urge kõrvalmaantee vahetus

läheduses. Kavandatava peatuse asukohas asub hetkel haritav maatulundusmaa.

Kavandatava Urge peatuse asukoht asub Kilksama külast ca 2 km, Sindi linnast ca 5

km ja Sauga alevikust ligikaudu 8 km kaugusel. Urge peatus paikneb raudtee

idapoolsel (Sindi linna poolsel) küljel.

Urge peatuse rajamiseks ehitatakse jaamahoone, väliala koos parkimisalaga,

juurdepääsu- ja kergliiklustee, ooteplatvormid ja ooteplatvormide vaheline altpääs.

Planeeringu eesmärgiks on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel

moodustada äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid, mis on vajalikud Rail Baltica

Urge kohaliku peatuse rajamiseks.

Alale kavandatakse ühekorruseline peatuse hoone ning välirajatised, lisaks luuakse

reisijatele ühendus altpääsuga.

Planeeringuga on kavandatud moodustada viis krunti. Jaama hoone ja selle väliala

tarbeks moodustatakse Orasselja maaüksusest 5400 m2 suurune 80% reisijaid

teenindava transpordimaa ja 20% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa

sihtotstarbega krunt pos.1, juurdepääsuks ja parkimiseks 13384 m2 suurune tee ja

tänava ja parkimisehitise maa sihtotstarbega krunt pos.2, II etapis vajadusel

väljaehitatava parkla tarbeks 2161 m2 suurune parkimisehitise maa krunt pos.3 ning

puurkaevu tarbeks 644 m2 suurune vee tootmise ja jaotamise maa krunt pos.4.

Juurdepääsu tagamiseks planeeringualalt avalikult kasutatavale teele on ette nähtud

ajutine krunt pos.5, mis hiljem liidetakse viadukti tarbeks moodustava transpordimaa

koosseisu.

Alale kavandatakse ühekorruseline kuni 12 m kõrgune peatuse hoone ning

välirajatised. Lisaks luuakse ühendus altpääsuga, mille täpsemad lahendused jäävad

järgmistesse projekteerimisetappidesse.

Lisaks jaamahoonele on lubatud püstitada ehitusteatise kohustusega väikeehitisi

2

ehitisealuse pinnaga kuni 60 m2 ja kõrgusega kuni 5 m. Sellised hooned ja rajatised

peavad olema põhihoone funktsiooni toetavad, nagu nt katusealune jalgrattaparkla,

prügihoone vms. Nimetatud rajatised ja hooned peavad mahtuma lubatud ehitisealuse

pinna sisse ja tuleb kavandada arhitektuurselt ning mahuliselt sidusatena

jaamahoonega.

Sauga valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt (kehtestatud Sauga Vallavolikogu 5.

detsembri 2016 otsusega nr 97) paikneb planeeringuala juhtotstarbeta maal.

Üldplaneeringus on Rail Baltica raudtee kajastatud perspektiivsena. Kohalikku peatust

ei ole üldplaneeringus kajastatud. Raudtee maa-ala on kehtivas üldplaneeringus

määratletud kui raudtee ja seda teenindavate ehitiste maa-ala. Üldised kasutamis- ja

ehitustingimused raudtee maa-alal on:

• Maa-ala juhtotstarve on raudteemaa.

• Elamuala läbivale raudteelõigule kaitsehaljastuse rajamisel tuleb

kaitsehaljastus rajada väljapoole raudteemaad.

• Uue raudtee rajamisel või olemasoleva arendamisel tuleb järgida kõiki

keskkonnakaitse põhinõudeid ja vajadusel antakse keskkonnamõjude

eelhinnang.

Kuna kavandatav kohalik peatus jääb üldplaneeringuga määratud raudtee

trassikoridori ning kavandatav kohalik peatus on joonehitise juurde kuuluv selle

kasutamisega seotud hoonete ja rajatiste kogum (raudteejaama hooned, alajaam või

muu selline), siis ei ole antud juhul tegemist üldplaneeringut muutva

detailplaneeringuga.

Detailplaneering võeti vastu Tori Vallavalitsuse 13. märtsi 2024 korraldusega nr 145,

avalik väljapanek toimus 08.04-22.04.2024, mille käigus esitas Orasselja kinnistu

omanik täiendavaid küsimusi, mis puudutasid planeeringu lahendust ja ka maade

omandamist. Põhilised teemad olid seotud Jänesselja-Urge tee ja RB põhitrassi

lahendustega. 25. aprillil toimunud kohtumisel RBE esindajatega selgitati lahendust ja

vastati täpsustavatele küsimustele. Kohtumisel sai Orasselja kinnistu omanik

küsimustele vastused ning see võimaldas planeeringumenetlusega edasi liikuda.

Planeeringulahendus on kooskõlastatud asjaomaste riigiasutustega ja menetlusse on

kaasatud piirinaabrid.

Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 139 lõike 1 ning Tori

Vallavolikogu 20. veebruari 2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja

ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine

Tori vallas“ § 3 punkti 2, annab Tori Vallavalitsus

k o r r a l d u s e:

1. Kehtestada Tori vallas Urge külas Rail Baltica Urge peatuse detailplaneering

lisatud kujul ja mahus.

2. Detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate rajatiste väljaehitamiseks on

detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmitud vastav haldusleping nr 2024-

K134.

3. Vallavalitsusel korraldada teatamine detailplaneeringu kehtestamisest 30 päeva

jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates vastavas kohalikus

ajalehes Pärnu Postimees ning 14 päeva jooksul Tori valla veebilehel ja

veebilehel Ametlikud Teadaanded.

4. Vallavalitsusel saata detailplaneeringu kehtestamise korraldus ning kehtestatud

3

detailplaneering Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalministrile

ja riigi maakatastri pidajale 14 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamise

päevast arvates.

5. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest,

esitades vaide Tori Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses või kaebuse

Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud korras.

6. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Luur (allkirjastatud digitaalselt)

vallavanem Siiri Jõerand

vallasekretär

TORI VALLAVALITSUS

Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected]

Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341

86705 PÄRNUMAA

Detailplaneeringu koostamisse

kaasatavad isikud ja koostöötegijad 21.11.2024 nr 6-2.1/4193

Detailplaneeringu kehtestamisest teatamine

Vastavalt planeerimisseaduse § 139 lg 4 ja lg 6 p 4 teatame 13. novembri 2024

korraldusega nr 709 kehtestatud Rail Baltica Urge peatuse detailplaneeringust Urge

külas.

Planeeringuala suurus kokku on ca 2,6 ha hõlmates osa Orasselja (73001:008:0213)

ning osa 19214 Jänesselja-Urge tee (73001:008:0993) kinnistutest.

Planeeritav ala asub Tori vallas Urge külas Jänesselja-Urge kõrvalmaantee vahetus

läheduses. Kavandatava peatuse asukohas asub hetkel haritav maatulundusmaa.

Kavandatava Urge peatuse asukoht asub Kilksama külast ca 2 km, Sindi linnast ca 5

km ja Sauga alevikust ligikaudu 8 km kaugusel. Urge peatus paikneb raudtee

idapoolsel (Sindi linna poolsel) küljel.

Urge peatuse rajamiseks ehitatakse jaamahoone, väliala koos parkimisalaga,

juurdepääsu- ja kergliiklustee, ooteplatvormid ja ooteplatvormide vaheline altpääs.

Planeeringu eesmärgiks on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel

moodustada äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid, mis on vajalikud Rail

Baltica Urge kohaliku peatuse rajamiseks. Alale kavandatakse ühekorruseline peatuse

hoone ning välirajatised, lisaks luuakse reisijatele ühendus altpääsuga.

Planeeringuga on kavandatud moodustada viis krunti. Jaama hoone ja selle väliala

tarbeks moodustatakse Orasselja maaüksusest 5400 m2 suurune 80% reisijaid

teenindava transpordimaa ja 20% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa

sihtotstarbega krunt pos.1, juurdepääsuks ja parkimiseks 13384 m2 suurune tee ja

tänava ja parkimisehitise maa sihtotstarbega krunt pos.2, II etapis vajadusel

väljaehitatava parkla tarbeks 2161 m2 suurune parkimisehitise maa krunt pos.3 ning

puurkaevu tarbeks 644 m2 suurune vee tootmise ja jaotamise maa krunt pos.4.

Juurdepääsu tagamiseks planeeringualalt avalikult kasutatavale teele on ette nähtud

ajutine krunt pos.5, mis hiljem liidetakse viadukti tarbeks moodustava transpordimaa

koosseisu.

Alale kavandatakse ühekorruseline kuni 12 m kõrgune peatuse hoone ning

välirajatised. Lisaks luuakse ühendus altpääsuga, mille täpsemad lahendused jäävad

järgmistesse projekteerimisetappidesse. Lisaks jaamahoonele on lubatud püstitada

ehitusteatise kohustusega väikeehitisi ehitisealuse pinnaga kuni 60 m2 ja kõrgusega

kuni 5 m. Sellised hooned ja rajatised peavad olema põhihoone funktsiooni toetavad,

nagu nt katusealune jalgrattaparkla, prügihoone vms. Nimetatud rajatised ja hooned

peavad mahtuma lubatud ehitisealuse pinna sisse ja tuleb kavandada arhitektuurselt

ning mahuliselt sidusatena jaamahoonega.

Sauga valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt (kehtestatud Sauga Vallavolikogu 5.

detsembri 2016 otsusega nr 97) paikneb planeeringuala juhtotstarbeta maal.

Üldplaneeringus on Rail Baltica raudtee kajastatud perspektiivsena. Kohalikku peatust

ei ole üldplaneeringus kajastatud. Raudtee maa-ala on kehtivas üldplaneeringus

määratletud kui raudtee ja seda teenindavate ehitiste maa-ala. Üldised kasutamis- ja

ehitustingimused raudtee maa-alal on:

• Maa-ala juhtotstarve on raudteemaa.

• Elamuala läbivale raudteelõigule kaitsehaljastuse rajamisel tuleb kaitsehaljastus

rajada väljapoole raudteemaad.

• Uue raudtee rajamisel või olemasoleva arendamisel tuleb järgida kõiki

keskkonnakaitse põhinõudeid ja vajadusel antakse keskkonnamõjude eelhinnang.

Kuna kavandatav kohalik peatus jääb üldplaneeringuga määratud raudtee

trassikoridori ning kavandatav kohalik peatus on joonehitise juurde kuuluv selle

kasutamisega seotud hoonete ja rajatiste kogum (raudteejaama hooned, alajaam või

muu selline), siis ei ole antud juhul tegemist üldplaneeringut muutva

detailplaneeringuga.

Olulisi majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja looduskeskkonnale kaasnevaid

negatiivseid mõjusid detailplaneeringuga ei kaasne.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Rõngas

abivallavanem

Lisa: kehtestamise korraldus, lisana planeering

Esitatud: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Päästeamet, Põllumajandus- ja

Toiduamet, Maa-amet, Transpordiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,

Keskkonnaamet, Sotsiaalministeerium, piirinaabrid, puudutatud isikud

Piret Kallas

planeerimisspetsialist

5198 4663 [email protected]