Taimetervise järelevalve tasu määra kehtestamine 2025. aastaks

MÄÄRUS

xx.xx.2024 nr …..

Taimetervise järelevalve tasu määra kehtestamine

2025. aastaks

Määrus kehtestatakse taimekaitseseaduse § 441 lõike 6 alusel.

§ 1. Taimetervise järelevalvetoimingu tegemise eest makstava järelevalvetasu määr

2025. aastal

Taimetervise järelevalvetoimingu tegemise eest makstava järelevalvetasu määr 2025. aastal on

115,90 eurot.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

EELNÕU

17.11.2024

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/1155

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Taimetervise järelevalve tasu määra

kehtestamine 2025. aastaks” eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu: EN_jarelevalvetasu.pdf

2. Määruse seletuskiri: SK_jarelevalvetasu.pdf

Sama: Põllumajandus- ja Toiduamet, Eesti Aiandusliit, Eesti Turbaliit

Meelis Kõiv

625 6535, [email protected]

Katrin Pööra

625 6147, [email protected]

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Taimetervise järelevalve tasu määra

kehtestamine 2025. aastaks“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Taimetervise järelevalve tasu määra

kehtestamine 2025. aastaks“ kehtestatakse taimekaitseseaduse (edaspidi TaimKS) § 441 lõike 6

alusel, mille kohaselt kehtestab regionaal- ja põllumajandusminister igaks aastaks

järelevalvetoimingu tegemise eest võetava järelevalvetasu määra.

Nimetatud määra rakendatakse ametliku kontrolli puhul, mida esialgu ei olnud kavas teha, kuid

mis on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/6251 (edaspidi ametliku

kontrolli määrus) kohase ametliku kontrolli käigus avastatud asjaomase ettevõtja rikkumise

tõttu. Kontrolli tehakse selleks, et hinnata rikkumise ulatust ja mõju või teha kindlaks, kas

rikkumine on kõrvaldatud. Kui tuvastatud taimetervisenõuete rikkumise tõttu on vaja teha

laboratoorseid lisauuringuid, siis maksab kohustatud isik nende uuringute tegemise eest lisaks.

Määruse eelnõu rakendamine toetab „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava

aastani 2030“ eesmärki „Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest“. Ametlik kontroll on tähtis

lüli ohtlike taimekahjustajate leviku tõkestamises. Juba tuvastatud rikkumise puhul on oluline

teha kindlaks, et rikkumine kõrvaldatakse ja edaspidi tegutsetakse nõuetekohaselt.

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

taimetervise osakonna taimetervise peaspetsialist Meelis Kõiv (625 6535,

[email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi eelnõule õigusosakonna nõunik Katrin Pööra

(625 6147, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt sama osakonna

peaspetsialist Leeni Kohal (625 6165, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Taimetervise järelevalve tasu (edaspidi järelevalvetasu) TaimKS-i tähenduses on ametliku

kontrolli määruse artikli 79 lõike 1 ja artikli 79 lõike 2 punktis c nimetatud juhtudel teatamis-

või loakohustusega ettevõtja tegevuse ja taime, taimse saaduse või muu objekti nõuetekohasuse

hindamisega seotud ametliku kontrolli ja muu ametliku toimingu (edaspidi järelevalvetoiming)

tegemise eest tasutav summa.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke

toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade

heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009,

(EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja

(EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ

ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja

(EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ,

96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 095, 07.04.2017, lk 1–

142)

KAVAND

17.11.2024

Ametliku kontrolli määruse artikli 79 lõike 2 punktis c sätestatud juhtudel maksab kohustatud

isik järelevalvetoimingu tegemise eest järelevalvetasu TaimKS-i § 441 lõike 6 alusel

kehtestatud määras. Järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isik on taimetervise registrisse

kantud isik, kelle suhtes on Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA) teinud ametlikku

kontrolli, mida esialgu ei olnud kavas teha, kuid mis on vajalik ametliku kontrolli määruse

kohase ametliku kontrolli käigus avastatud asjaomase ettevõtja rikkumise tõttu. Kontrolli

tehakse selleks, et hinnata rikkumise ulatust ja mõju või teha kindlaks, kas rikkumine on

kõrvaldatud. Järelevalvetasu tuleb maksta iga järelevalvetoimingu tegemise eest. Kui rikkumise

korral tekib vajadus hinnata selle ulatust ja mõju või kui rikkumise kõrvaldamise

kindlakstegemiseks on vaja teha mitmepäevane järelevalvetoiming, arvestatakse

järelevalvetasu iga järelevalvetoimingu eest eraldi.

Järelevalvetasu määra arvutamisel lähtutakse ametliku kontrolli määruse artiklist 82, mille

kohaselt kasutatakse lõivude ja tasude kehtestamisel ühte kahest sama artikli lõikes 1 nimetatud

arvutusmeetodist või nende kombinatsiooni. Kõnealusel juhul on valitud kahe arvutusmeetodi

kombinatsioon, mille puhul arvutatakse järelevalvetasu määr kindla summana. See summa

sõltub PTA ametliku kontrolliga seotud kogukuludest (ametniku töötasu ja sellelt makstavad

maksud, sõidukulu) teatud ajavahemikul (nagu on kirjeldatud esimeses meetodis), kuid seda

kohaldatakse vaid nende ettevõtjate suhtes, kes on ametlikus kontrollis osalenud (teise meetodi

järgi). Põhjusel, et järelkontroll on vajalik ametliku kontrolli käigus avastatud rikkumiste tõttu

ning selle eesmärk on hinnata rikkumise ulatust ja mõju või teha kindlaks, kas rikkumine on

kõrvaldatud, ei ole põhjendatud kohaldada tasu nende ettevõtjate suhtes, kelle tegevuses ei ole

rikkumist tuvastatud.

Eelnõu § 1 kohaselt on taimetervise järelevalvetoimingu tegemise eest võetava järelevalvetasu

määr 2025. aastal 115,90 eurot.

Järelevalvetasu määr arvutatakse kindla summana, lähtudes:

1) järelevalvetoimingut tegeva ametniku keskmisest palgast ning sellelt makstavast

sotsiaalmaksust ja töötuskindlustusmaksest;

2) PTA ametisõidukite kasutamise keskmisest kulust ühe järelevalvetoimingu tegemise kohta;

3) järelevalvetoimingut tegeva ametniku keskmisest ajakulust ühe järelevalvetoimingu

tegemise kohta.

Järelevalvetasu määra kehtestamisel tuginetakse määruse vastuvõtmise kvartalile eelnenud

nelja kvartali asjakohastele andmetele ehk 2023. aasta IV kvartali ja 2024. aasta I, II ja III

kvartali andmetele (ajavahemik 01.10.2023–30.09.2024).

Esimene järelevalvetasu määra komponent on järelevalvetoimingut tegeva ametniku keskmine

palk ning sellelt makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, mille põhjal arvutatakse

taimetervise järelevalvetoimingu tegemise eest võetava tunnitasu määr. Töötasu arvutamisel

võetakse arvesse igas kuus makstav töötasu. Nende arvutuste järgi oli PTA

järelevalvetoimingut tegeva ametniku keskmine tunnitasu nimetatud ajavahemikul 14,05 eurot,

millele lisandus sotsiaalmaks 4,63 eurot ja töötuskindlustusmakse 0,11 eurot. Kokku oli seega

järelevalvetoimingut tegeva ametniku keskmine palk ning sellelt makstav sotsiaalmaks ja

töötuskindlustusmakse 18,79 eurot.

Teine komponent on PTA ametisõidukite kasutamise keskmine kulu ühe järelevalvetoimingu

tegemise kohta. See tähendab, et kohustatud isik tasub ametniku taimetervise kontrolli tegemise

kohta kohalesõidu ja sealt tagasisõidu kulud. Kui ametnik kasutab taimetervise kontrollipaika

kohalesõiduks ja sealt tagasisõiduks PTA ametisõidukit, arvutatakse sõidukulu

täiskilomeetrites. Sõidukulu arvutamisel lähtutakse PTA ametisõidukite kasutamise keskmisest

kulust sõidukilomeetrites, tuginedes määruse vastuvõtmise kvartalile eelnenud nelja kvartali

asjakohastele andmetele. Keskmise kilomeetrikulu arvutamisel liidetakse omavahel

ametiautode selle ajavahemiku läbisõit kilomeetrites ja sõidukite ülalpidamiskulud

(kütusekulu, korrashoiu- ja remondimaterjalid, remondikulud, kindlustus, rent) sõidupäevikute

alusel. Kulude jagamisel kilomeetrite arvuga saadakse kulu ühe kilomeetri kohta. Et arvutada

ühe järelevalvetoimingu kulu, tuleb see kulu sõidukilomeetri kohta korrutada ühe

järelevalvetoimingu tegemiseks kuluvate sõidukilomeetrite keskmise arvuga. Nimetatud

ajavahemikul kulus ühe järelevalvetoimingu tegemiseks keskmiselt 61 kilomeetrit. PTA

ametisõidukite kasutamise keskmine kulu oli 21,96 eurot ühe järelevalvetoimingu kohta.

Kolmandaks võetakse järelevalvetasu määra arvutamisel arvesse järelevalvetoimingut tegeva

ametniku keskmine ajakulu ühe järelevalvetoimingu tegemiseks. Järelevalvetoimingut tegeva

ametniku keskmine ajakulu ühe järelevalvetoimingu tegemise kohta ajavahemikul 01.10.2023–

30.09.2024 oli viis tundi.

Nimetatud komponente ning 2023. aasta IV kvartali ja 2024. aasta I, II ja III kvartali andmeid

arvesse võttes on taimetervise järelevalve tasu määr 2024. aastal 115,90 eurot. Järelevalvetasu

määra arvutamiseks on keskmine ajakulu ühe toimingu tegemiseks korrutatud keskmise

tunnitöö tasuga ja sellele on omakorda liidetud ametisõidukite kasutamise keskmine sõidukulu.

2024. aastal oli järelevalvetasu määr 105,35 eurot, mis oli 10,55 euro võrra väiksem

2025. aastaks kehtestatavast määrast. Arvutuste tegemisel võeti arvesse 2022. aasta IV kvartali

ja 2023. aasta I, II ja III kvartali andmeid. Järelevalvetoimingut tegeva ametniku keskmine palk

ning sellelt makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse oli nimetatud ajavahemikul

17,41 eurot (millest 4,29 eurot moodustas sotsiaalmaks ja 0,10 eurot töötuskindlustusmakse).

See on võrreldes 2025. aasta tasu määra arvutamisel aluseks võetud andmetega 1,38 euro võrra

väiksem. Ametisõidukite keskmine sõidukilomeetrite arv ühe järelevalvetoimingu tegemise

kohta oli nimetatud ajavahemikul 61 kilomeetrit ja sõidukite kasutamise keskmine kulu

18,30 eurot. Võrreldes eelnõuga kehtestatava määra aluseks oleva perioodiga (01.10.2023–

30.09.2024) jäi keskmine sõidukilomeetrite arv ühe järelevalvetoimingu tegemise kohta samaks

ning PTA ametisõidukite kasutamise keskmine kulu tõusis 3,66 euro võrra.

Järelevalvetoimingut tegeva ametniku keskmine ajakulu ühe järelevalvetoimingu tegemiseks

oli viis tundi, mis jäi võrreldes 2024. aasta järelevalvetasu määra arvutamisel aluseks võetud

andmetega samaks. Võrreldes 2024. aasta määraga suureneb järelevalvetasu määr 10,55 euro

ehk 10% võrra ning on eelnõu kohaselt alates 2025. aasta 1. jaanuarist 115,90 eurot.

Eelnõu § 2 kohaselt jõustub määrus 1. jaanuaril 2025. aastal. TaimKS-i § 441 lõike 6 kohaselt

kehtestab regionaal- ja põllumajandusminister järelevalvetoimingu tegemise eest võetava

järelevalvetasu määra igaks aastaks, mistõttu regionaalministri 13. detsembri 2023. aasta

määrus nr 89 „Taimetervise järelevalve tasu määra kehtestamine 2024. aastaks“ muutub

kehtetuks 31. detsembril 2024. aastal.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas ametliku kontrolli määruse artikli 79 lõikes 2 punktis c sätestatud pädevate

asutuste poolt kohustuslike lõivude ja tasude kogumise põhimõtetega. Samal õiguslikul alusel

koguvad pädevad asutused lõive ja tasusid, millest katta oma kulusid seoses ametliku

kontrolliga, mida esialgu ei olnud kavas teha ja mis on vajalik ametliku kontrolli käigus

avastatud asjaomase ettevõtja rikkumise tõttu; ning mida tehakse selleks, et hinnata rikkumise

ulatust ja mõju, või selleks, et teha kindlaks, kas rikkumine on kõrvaldatud.

Eelnõuga ei kehtestata täiendavaid riigisiseseid nõudeid.

4. Määruse mõjud

Määrus mõjutab taimetervise registrisse kantud ning järelevalvetasu maksmiseks kohustatud

isikuid, kelle suhtes on PTA teinud ametlikku kontrolli ja kelle tegevuses tuvastati rikkumine,

mille kõrvaldamise tuvastamiseks tehakse ametlik kontroll, mida esialgu ei olnud kavas teha.

Seega mõjutab määrus üksnes neid ettevõtjaid, kelle tegevuses on tuvastatud rikkumine ning

kelle suhtes tehakse järelkontroll selleks, et hinnata selle rikkumise ulatust ja mõju. Arvestades

keskmist ametlike kontrollide toimingute arvu aastas ja järelevalvetasude määra, ei kaasne

määruse rakendamisega olulist mõju majandusele. Määruse rakendamisega ei kaasne ka olulist

sotsiaalset mõju ega mõju regionaalarengule, samuti mõju julgeolekule ning riigi ja kohalike

omavalitsuse asutuste korraldusele.

Kuna muudatuste mõju ei ole oluline, siis puudub vajadus koostada Vabariigi Valitsuse

22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 65 lõike 2

kohane mõjude analüüs.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu määrusena kehtestamine ei too kaasa lisakulutusi riigieelarve vahenditest. Riigi kulud

on pigem vähenenud, kuna ettevõtjal on kohustus alates 2020. aasta 1. juulist tasuda ise sellise

järelkontrolli eest, mida esialgu ei olnud kavas teha ja mida tehti ettevõtja tegevuses tuvastatud

rikkumise tõttu. 2023. aastal tehti 100 sellist ametliku kontrolli toimingut. Järelevalvetoimingu

tegemise eest võetava järelevalvetasu määr oli 2023. aastal 97,80 eurot. Seega laekus

2024. aastal järelkontrolli eest kokku 9780 eurot. 2024. aastal on 30. septembri seisuga selliseid

kontrolle tehtud 46 ja järelevalvetasu on laekunud 4846,10 euro väärtuses. Järelevalvetasu määr

2024. aastal on 105,35 eurot. 2025. aastal on taimetervise järelevalvetoimingu tegemise eest

võetava järelevalvetasu määr võrreldes 2024. aastaga 10,55 euro võrra kõrgem.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile, Eesti

Aiandusliidule ja Eesti Turbaliidule.