Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2025. aastal

MÄÄRUS

xx.12.2024 nr …..

Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute

tegemise eest võetava tunnitasu määr 2025. aastal

Määrus kehtestatakse söödaseaduse § 293 lõike 6, toiduseaduse § 493 lõike 5 ja

veterinaarseaduse § 87 lõike 7 alusel.

§ 1. Toidujärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2025. aastal

Toidujärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2025. aastal on 38,9 eurot.

§ 2. Söödajärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2025. aastal

Söödajärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2025. aastal on 43,8 eurot.

§ 3. Veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2025. aastal

Veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2025. aastal on 33,1

eurot.

§ 4. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

EELNÕU

13.11.2024

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/1141

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise

eest võetava tunnitasu määr 2025. aastal“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. eelnõu: EN_tasud2025.pdf

2. seletuskiri: SK_tasud2025.pdf

Sama: Põllumajandus- ja Toiduamet, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit

Allan Aleksašin 5650 1793 [email protected]

Katrin Tuula 625 6166 [email protected]

1

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve

toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2025. aastal“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Sisukokkuvõte

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve

toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2025. aastal“ eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja

töötatud söödaseaduse (edaspidi SöS) § 293 lõike 6, toiduseaduse (edaspidi ToiduS) § 493 lõike 5

ja veterinaarseaduse (edaspidi VS) § 87 lõike 7 alusel.

Määrusega kehtestatakse 2025. aastaks toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute

tegemise eest võetava tunnitasu määr.

Määruse eelnõu väljatöötamise vajadus tuleneb SöS-is, ToiduS-is ja VS-is sätestatud

volitusnormidest, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister nimetatud seadustes

sätestatud järelevalvetoimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra igaks aastaks.

Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu on ette valmistanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna

nõunik Allan Aleksašin ([email protected], 625 6277). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi

teinud õigusosakonna nõunik Katrin Tuula ([email protected], 625 6166). Eelnõu ja

seletuskirja on keeleliselt toimetanud sama osakonna peaspetsialist Leeni Kohal

([email protected], 5698 3427).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Paragrahvides 1–3 kehtestatakse toidu-, sööda- ja

veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2025. aastaks ning §-s 4

nähakse ette määruse jõustumise tähtpäev.

Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest tasu võtmise õigus tuleneb

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja

muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide

ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide

kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001,

(EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr

652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr

1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja

2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused

(EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ,

90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ

(edaspidi määrus (EL) 2017/625), artiklist 80.

Määruse (EL) 2017/625 rakendamise alused ja kord on sätestatud SöS-is, ToiduS-is ja VS-is.

2

Asjaomastes seadustes on sätestatud toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve tasu määratlused.

ToiduS-i § 491 lõike 1 kohaselt on toidujärelevalve tasu teatamis- või loakohustusega ning selle

kohustuse täitnud ettevõtja ettevõtte, toidu ja toidu käitlemise nõuetekohasuse ametliku kontrolli

ja muude ametlike toimingute tegemise eest ToiduS-i alusel kehtestatud määras tasutav summa.

SöS-i § 291 lõike 1 kohaselt on söödajärelevalve tasu teatamis- või loakohustusega ja selle

kohustuse täitnud ettevõtja ettevõtte, sööda ja sööda käitlemise nõuetekohasuse ametliku

kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemise eest SöS-i alusel kehtestatud määras tasutav

summa. VS-i § 85 lõike 1 kohaselt on veterinaarjärelevalve tasu veterinaarjärelevalve tegemise

ja veterinaarkontrolli toimingu tegemise eest VS-is ja selle alusel kehtestatud määras tasutav

summa.

Järelevalvetasu võetakse tunnitasuna ToiduS-i § 491 kohaselt tehtavate toidujärelevalve

toimingute eest ning SöS-i § 291 kohaselt tehtavate söödajärelevalve toimingute eest. VS-i

kohaselt võetakse järelevalvetasu tunnitasuna ainult sama seaduse § 87 lõigetes 3, 8 ja 9 loetletud

veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest. Kohustatud isik maksab tunnitasu toimingu

tegemisele kulunud aja põhjal.

Määruse (EL) 2017/625 nõuete kohaselt peab järelevalvetasu suurus tulenema tehtud

järelevalvetoimingutega seotud kuludest. Asjaomased kululiigid, mida tuleb kulude arvestamisel

arvesse võtta, on sätestatud sama määruse artiklis 81.

Määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 sätestatu kohaselt võib ametliku kontrolli tegemise eest

võetava tasu kindlaksmääramisel arvesse võtta järgmisi kulukomponente, niivõrd kui need kulud

tulenevad asjaomasest ametlikust kontrollist:

a) ametliku kontrolliga seotud töötajate, sealhulgas abi- ja haldustöötajate palgad,

sotsiaalkindlustus-, pensioni- ja kindlustuskulud;

b) rajatiste ja seadmete kulud, sealhulgas hooldus- ja kindlustuskulud ning muud seotud

kulud;

c) kulumaterjalide ja töövahendite kulud;

d) selliste teenuste kulud, mida nõuavad volitatud isikud pädevalt asutuselt neile

delegeeritud ametliku kontrolli tegemise eest;

e) punktis a nimetatud töötajate koolituskulud, välja arvatud pädeva asutuse poolt

töölevõtmiseks vajaliku kvalifikatsiooni omandamise kulud;

f) punktis a nimetatud töötajate reisikulud ja reisimisega seotud elamiskulud;

g) proovivõtmise ning laboratoorsete analüüside ja uuringute tegemise ning diagnoosimise

kulud, mida ametlikud laborid küsivad nende ülesannete täitmise eest.

ToiduS-i § 493 lõike 4, SöS-i § 293 lõike 4 ja VS-i § 87 lõike 5 kohaselt võetakse järelevalve

tunnitasu määra arvutamise aluseks määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 nimetatud kulud, mis on

seotud Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalvetoimingute tegemisega. Järelevalvetoimingute

tegemisega seotud töötasu ja majanduskulu, sealhulgas laboratoorsete analüüside ja uuringute

kulu arvutamisel lähtutakse tegelikust kulust toimingueelsel kalendriaastal. Sellel ajavahemikul

tekkinud järelevalvetoimingutega seotud kogukulu jagatakse samal ajavahemikul

järelevalvetoimingute tegemisele kulunud töötundidega, välja arvatud laboratoorsete analüüside

ja uuringute tegemisele kulunud töötunnid (sest selle kuluga on analüüside hinnas juba

arvestatud). Järelevalvetoimingute tegemisega seotud töötasu hulka arvestatakse

järelevalveasutuse järelevalveametnike ning muude valdkonnaga seotud ametnike ja töötajate

kulud proportsionaalselt. Arvesse võetavate kulude hulka kuuluvad näiteks kulutused

töövahenditele, inventarile, tööriistadele, kulumaterjalidele, koolitustele, sõidule ja lähetustele

ning rajatiste ja seadmete kulud. Arvesse võetakse ka proovide võtmise ning laboratoorsete

3

analüüside ja uuringute tegemise kulud, mida volitatud laboratooriumid küsivad nende

ülesannete täitmise eest. Kõikidest kuludest eelmisel kalendriaastal moodustunud kogukulu,

sealhulgas laboratoorsete analüüside ja uuringute tegemise kulu, jagatakse järelevalveasutusel

järelevalvetoimingute tegemisele kulunud töötundidega, mille põhjal saadakse töötunni hind.

Selle alusel saadakse arvestuslik tunnitasu määr. Määruse (EL) 2017/625 artiklis 82 sätestatud

nõuete kohaselt peab järelevalvetasu suurus tuginema tehtud kuludele. Eespool kirjeldatud

tunnitasu määra arvutusmeetod on sama määruse artikli 82 punktides a ja b sätestatud

arvutusmeetodite kombinatsioon, mille puhul jagatakse ära valdkonnas tehtavate toimingute

kogukulu, kuid ajapõhise tunnitasu arvestamisel saadakse iga käitleja kohta individuaalne

järelevalvetoimingute tegemise eest võetava tasu suurus.

Laboratoorsete analüüside kulu on oluline kulukomponent nii pädeva asutuse kui ka käitleja

seisukohast. Järelevalve seisukohast on analüüside tulemused tihti määravad, et otsustada, kas

ettevõte vastab nõuetele või mitte. Samas on analüüside hinnad oma eripära tõttu võrreldes muu

majanduskuluga kõrged ja mõjutavad seega oluliselt käitlejale makstava tasu suurust.

Otstarbekas on jagada laboratoorsete analüüside kulu ühe valdkonna piires sarnaselt muudele

majanduskuludele ja arvestada ühe komponendina tunnitasu sisse, mitte küsida seda igal üksikul

juhul käitlejalt, kuna see võib seada teatud käitlejad teistega võrreldes ebavõrdsesse olukorda.

2025. aastaks kehtestatavad tunnitasu määrad tõusevad 2024. aasta tegelikel kuludel

põhinevatele andmetele tuginedes. Üldiste sisendkulude tõusu arvestades on keskmisest rohkem

tõusnud palgakulu, laboratoorsete analüüside ja uuringute tegemise ning diagnoosimise kulud.

Ettevõtete arv on kasvanud ja üldiste sisendkulude tõusu ning inflatsiooni tõttu tõusid eelmise

aastaga võrreldes toimingute tegemisega seotud kogukulud kõigis valdkondades.

Eelnõu § 1 kohaselt kehtestatakse toidujärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu

määraks 2025. aastal 38 eurot ja 90 senti. Võrreldes kehtiva määraga tõuseb tunnitasu määr 8,8

protsenti.

Tunnitasu arvutamisel on arvestatud määruse (EL) nr 2017/625 artiklis 82 sätestatud põhimõtet,

mille kohaselt peab järelevalvetasu suurus tulenema järelevalvetoimingute tegemisega seotud

kuludest ega tohi neid ületada. Eestis on selliseks ajavahemikuks, mille jooksul tehtud kuludele

tuginedes järelevalvetoimingu tegemise eest võetava tunnitasu suurus arvestatakse,

järelevalvetoimingu tegemisele vahetult eelnev kalendriaasta.

ToiduS-i § 493 lõikes 4 on viidatud määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 sätestatud kuludele.

Tunnitasu arvutamise aluseks võetakse toidujärelevalve toimingute tegemisega seotud töötasud

ja tegelik majanduskulu, sealhulgas laboratoorsete analüüside kulu toimingueelsel kalendriaastal.

Toidujärelevalve toimingute tegemisega seotud töötasude hulka arvestatakse järelevalveasutuse

järelevalveametnike ning muude valdkonnaga seotud ametnike ja töötajate kulud

proportsionaalselt. Arvesse võetavate kulude hulka kuuluvad näiteks kulutused töövahenditele,

inventarile, tööriistadele, kulumaterjalidele, koolitustele, sõidule ja lähetustele ning rajatiste ja

seadmete kulud. Arvesse võetakse ka proovide võtmise ning laborianalüüside ja uuringute

tegemise kulud, mida volitatud laboratooriumid küsivad ülesannete täitmise eest. Kõigist

komponentidest tekkiv eelmise perioodi kogukulu, sealhulgas laboratoorsete analüüside ja

uuringute tegemise kulu, jagatakse ära järelevalveasutusel toidujärelevalve toimingutele kulunud

töötundidega (välja arvatud laboratoorsete analüüside ja uuringute tegemisele kulunud

töötunnid), mille põhjal saadakse töötunni hind ja selle kaudu arvestuslik tunnitasu määr.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalas tegevuspõhisele eelarvele ülemineku

4

käigus on Põllumajandus- ja Toiduamet teinud kindlaks kõik toimingud ja nendega seotud

eespool nimetatud tegevused. See tähendab, et ka kõik järelevalvetoimingutega seotud ja neisse

panustavad tegevused on kirjeldatud ja hinnatud ning hinnastatud.

Kirjeldatud meetodi abil arvutades saab määrata tunnitasu täpse ja valdkonna kulupõhise

suuruse. 2024. aasta põhjal arvestatud toidujärelevalve tunnitasu kulukomponendid eurodes ning

kulude osakaalud on järgmised:

• tööjõukulu: 552 402 (68%)

• rajatiste ja seadmete ning muud nendega seotud kulud: 53 157 (6,5%)

• kulumaterjalid ja töövahendid/inventar: 11 002 (1,4%)

• ametnike ja töötajate koolituskulud: 6636 (0,8%)

• sõidu- ja lähetuskulu: 27 284 (3,3%)

• laboratoorsete analüüside ja uuringute kulu: 165 309 (20%).

Kogukulu: 815 792 eurot, järelevalve töötunde 20 962. Jagades kogukulu toidujärelevalve

tegemisele kulunud töötundidega, saadi tunnihind 38,9 eurot (ümardatud käitlejale soodsamas

suunas).

Eespool kirjeldatud tasumäära arvutusmeetod on määruse (EL) 2017/625 artikli 82 punktides a

ja b sätestatud arvutusmeetodite kombinatsioon, mille puhul jagatakse ära valdkonnas tehtavate

toimingute kogukulu. Ajapõhise tunnitasu arvestamise korral saadakse iga käitleja kohta

individuaalne järelevalvetoimingute tasu suurus. Tunnitasu arvestatakse kõikide määruses (EL)

2017/625 lubatud komponentide põhjal.

Keskmine kontrolli tegemisele kuluv aeg on 2024. aasta andmete põhjal kolm tundi ja 14 minutit.

Seega on kontrolli tegemisele kuluv aeg võrreldes varasematel aastatel kulunud ajaga sarnaseks

jäänud. Keskmine makstav tasu on võrreldes kehtiva määraga 11 euro võrra suurem. Ettevõtjaid,

kes peavad järelevalvetasu maksma tunnitasu alusel, on umbes 14 500. Suurima ettevõtete

hulgaga tegevusalade – jaemüük ja toitlustamine – valdkondades jääb enamik ettevõtteid kas

keskmise või väga madala riskiga tasemele. Riskimaatriksi järgi on nende järelevalveks

kavandatud kontrollisagedus enamasti kas kord aastas või kord kolme aasta jooksul, seega kõiki

ettevõtteid igal aastal ei kontrollita ning neil tasu maksmise kohustust ei teki.

Eelnõu § 2 kohaselt kehtestatakse söödajärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu

määraks 2025. aastal 43 eurot ja 80 senti. Võrreldes kehtiva määraga tõuseb tunnitasu määr 2,6

protsenti.

2020. aasta 1. jaanuaril jõustunud SöS-i muudatuste kohaselt tagati söödajärelevalve tasu

kehtestamisega järelevalve põhimõtete ühtsem rakendamine kõikidele söödakäitlejatele.

Sarnaseid järelevalvetoimingute rahastamise põhimõtteid järgiti juba varem toidu- ja

veterinaarvaldkonnas. Kõigi ettevõtete puhul johtus esmane kokkuhoid pärast muudatust juba

asjaolust, et erinevalt varasemast ei tule igal aastal riigilõivu maksta.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalas tegevuspõhisele eelarvele ülemineku

käigus on Põllumajandus- ja Toiduamet teinud kindlaks kõik toimingud ja nendega seotud,

söödajärelevalve toimingute hulka kuuluvad tegevused. See tähendab, et ka kõik

järelevalvetoimingutega seotud ja neisse panustavad tegevused on kirjeldatud ja hinnatud ning

hinnastatud.

5

Kirjeldatud meetodi abil arvutades saab määrata tunnitasu täpse ja valdkonna kulupõhise

suuruse. 2024. aasta põhjal arvestatud söödajärelevalve tunnitasu kulukomponendid eurodes

ning kulude osakaalud on järgmised:

• tööjõukulu: 12 245 (58,3%)

• rajatiste ja seadmete ning muud seotud kulud: 1822 (8,7%)

• kulumaterjalid ja töövahendid / inventar: 646 (3,1%)

• ametnike ja töötajate koolituse kulud: 154 (0,8%)

• sõidu- ja lähetuskulu: 1064 (5,1%)

• laboratoorsete analüüside ja uuringute kulu: 5000 (24%).

Kogukulu: 20 932 eurot, järelevalve töötunde 478. Jagades kogukulu söödajärelevalvele

kulunud töötundidega, saadi tunnihind 43,8 eurot (ümardatud käitlejale soodsamas suunas).

Järelevalvetasu maksmisest on Riigi toidu ja sööda käitlejate registri 2024. aasta andmete põhjal

vabastatud 3908 söödakäitlejat, kes on ühtlasi ka esmatootjad. Järelevalvetasu subjektideks on

655 sööda käitlejat, 2025. aasta jooksul plaanitakse teha umbes 850 järelevalvetoimingut.

Keskmine kontrolli tegemisele kuluv aeg on 2024. aasta andmete põhjal 49 minutit.

Arvestades ettevõtete riske ja nende kontrollimise sagedust, teeb see ühe kontrolli keskmiseks

hinnaks 43,8 eurot, mis on 1.1 euro võrra kõrgem võrreldes kehtiva tasumääraga. Kõrgema

riskiga ettevõtte puhul makstakse järelevalvetasu mõnevõrra rohkem, sest selle kontrollimine

võtab rohkem aega. Samas on kontrollimise sagedus väiksem ehk ettevõtteid ei kontrollita enam

igal aastal.

Eelnõu § 3 kohaselt kehtestatakse veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava

tunnitasu määraks 2025. aastal 33 eurot ja 10 senti. Võrreldes kehtiva määraga tõuseb tunnitasu

määr 48 protsenti (10,8 eurot). Märkimisväärse tunnitasu määra tõusu taga on kumulatiivne seos

eelnevatel aastatel väiksemas arvestatud määras kehtestatud tasu suurusega. Lisaks on tõusu

põhjus selles, et eelmistel arvestusperioodidel tunnitasu arvutamisel ei arvestatud kogukulude

arvestuses kõiki kulukomponente. 2024. aasta andmete põhjal arvutatud tunnitasu määr vastab

PTA veterinaarjärelevalvele tehtud kulutustele.

VS-i kohaselt võetakse järelevalvetasu tunnitasuna ainult sama seaduse § 87 lõigetes 3, 8 ja 9

loetletud veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest. Ülejäänud veterinaarjärelevalve

toimingute tegemise tasud on kehtestatud kohustuslike kogusepõhiste tasudena määruse (EL)

2017/625 IV lisa kohaselt. Järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isik maksab tunnitasu

toimingu tegemisele kulunud aja põhjal. Tunnitasu määra arvutamise aluseks võetakse

veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega seotud töötasu ja tegelik majanduskulu, sealhulgas

laboratoorsete analüüside ja uuringute kulu toimingueelsel kalendriaastal. Veterinaarjärelevalve

toimingute tegemisega seotud töötasu hulka arvestatakse järelevalveasutuse järelevalveametnike

ning muude valdkonnaga seotud ametnike ja töötajate kulud proportsionaalselt. Arvesse

võetavate kulude hulka kuuluvad näiteks kulutused töövahenditele, inventarile, tööriistadele,

kulumaterjalidele, koolitustele, sõidule ja lähetustele ning rajatiste ja seadmete kulud. Vajaduse

korral võetakse arvesse ka proovide võtmise ning laborianalüüside ja uuringute tegemise kulud,

mida volitatud laboratooriumid küsivad nende ülesannete täitmise eest. Kõigist komponentidest

tekkiv eelmise perioodi kogukulu, sealhulgas laboratoorsete analüüside ja uuringute tegemise

kulu jagatakse asjaomaste veterinaarjärelevalve toimingute tegemisele kulunud töötundidega,

välja arvatud laboratoorsete analüüside ja uuringute tegemisele kulunud töötundidega, mille

alusel saadakse toimingu töötunni hind ja selle kaudu arvestuslik tunnitasu määr.

6

Kirjeldatud meetodi abil arvutades saab määrata tunnitasu täpse ja valdkonna kulupõhise

suuruse. 2024. aasta põhjal arvestatud veterinaarjärelevalve tunnitasu kulukomponendid eurodes

ning kulude osakaalud on järgmised:

• tööjõukulu: 206 242 (80%)

• rajatiste ja seadmete ning muud seotud kulud: 26 192 (10%)

• kulumaterjalid ja töövahendid / inventar: 2801 (1%)

• ametnike ja töötajate koolituse kulud: 2180 (1%)

• sõidu- ja lähetuskulu: 21 160 (8%)

• laboratoorsed analüüsid ja uuringud: kulu ei olnud.

Kogukulu: 258 575 eurot, järelevalve töötunde 7802. Jagades kogukulu veterinaarjärelevalvele

kulunud töötundidega, saadi tunnihind 33,1 eurot (ümardatud käitlejale soodsamas suunas).

Keskmine kontrolli tegemisele kuluv aeg on 2024. aasta andmete põhjal kolm tundi ja 6 minutit,

seega on see võrreldes varasematel aastatel kulunud ajaga veidi vähenenud. Järelevalve tunnitasu

maksmiseks kohustatud isikuid on umbes 866.

Arvestades ettevõtete riske ja nende kontrollimise sagedust, teeb see ühe kontrolli keskmiseks

hinnaks kokku 115 eurot. Võrreldes kehtiva tasumääraga on see 37 euro võrra kõrgem. Kõrgema

riskiga ettevõtte puhul makstakse järelevalvetasu mõnevõrra rohkem, sest selle kontrollimine

võtab rohkem aega, väiksema ettevõtte puhul kulub aega veidi vähem.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse määruse jõustumise kuupäev, mis on 1. jaanuar 2025. a, kuna tunnitasu

määr kehtestatakse kalendriaasta kohta.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas määrusega (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid

ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning

loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide

kohaldamine (ELT L 95, 07.04.2017, lk 1–142).

Määruse (EL) 2017/625 rakendamise alused ja kord on sätestatud SöS-is, ToiduS-is ja VS-is.

4. Määruse mõjud

Mõju valdkond: mõju majandusele ja riigiasutuse korraldusele

Mõju sihtrühm: toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve tasu maksmiseks kohustatud isikud ehk

loomade ja loomsete saaduste käitlejad, toidukäitlejad, söödakäitlejad ning Põllumajandus- ja

Toiduameti järelevalveametnikud

Kaasnev mõju: määrus mõjutab tunnitasuna arvestatava järelevalvetasu maksmiseks kohustatud

isikuid, kelle suhtes on järelevalveametnik teinud toidu-, sööda- või veterinaarjärelevalve

toimingu. Võrreldes 2024. aastal kehtinud toidu- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise

eest võetava tunnitasu määradega tõusevad tasumäärad keskmiselt 20 protsendi võrra, põhjuseks

on sisendite kulu muutused ja inflatsioon. Tasumäära arvestamise aluseks olevad

kulukomponendid tulenevad määruse (EL) 2017/625 artiklist 81. Sama määruse kohaselt peab

7

pädeval asutusel olema võimalus küsida tasu ettevõtjatelt, et katta oma ametliku kontrolli

tegemise tegelikud kulud. Eesmärk on vähendada ametliku kontrolli süsteemi sõltumist avaliku

sektori eelarvest (vaata lähemalt määruse (EL) 2017/625 preambuli punktist 65 ja artiklist 80).

Järelevalvetoimingute hulka kuuluvad näiteks järgmised tegevused, mille eest ettevõtja maksab

järelevalvetasu tunnitasuna:

• registrisse käitleja kohta kantud andmete kontroll;

• õigusaktides sätestatud asjakohaste nõuete täitmise kontroll, sealhulgas:

• käitlemiskoha ja käitlemisprotsesside ülevaatus, mille eesmärk on teha kindlaks, kas

kontrollieseme kohta kehtestatud nõudeid täidetakse ja kas käitlemine vastab nõuetele;

• füüsiline kontroll – seadmete, vahendite, temperatuuri ja märgistuse kontrollimine, proovide

võtmine ja analüüsimine ning mis tahes muu kontroll, mis on vajalik selleks, et veenduda

õigusaktides sätestatud nõuete täitmises;

• asjakohaste dokumentide kontroll;

• käideldava toote või kauba identsuse kontroll;

• kontrollakti vormistamine (nii kohapeal kui ka kontoris, olenevalt olukorrast).

Tegevusloa taotluse menetlemise eest võetakse tunnitasu nii toidu-, sööda- kui ka

veterinaarjärelevalve puhul. Sööda käitlemiseks antav tegevusluba erineb selle poolest, et selle

eest järelevalvetasu kogumine on määruse (EL) 2017/625 kohaselt kohustuslik, teiste

valdkondade puhul on see liikmesriigi otsustada.

Söödajärelevalve tasu kehtestamisega alates 2020. aastast vähenesid nii andmeid töödelnud

Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalveametniku töökoormus kui ka sööda käitleja

halduskoormus. Kuna riigilõiv, mida tasutakse ametliku kontrolli tegemise eest, asendati

kontrollitoimingute tegemise eest võetava järelevalvetasuga, puudus vajadus koormata sööda

käitlejaid kohustusega esitada perioodiliselt andmeid toodetud ja turule viidud sööda koguste

kohta. Ametliku kontrolli tegemiseks vajalikke andmeid on võimalik koguda ametliku kontrolli

tegemise käigus.

Loomatauditõrje seaduse, riigilõivuseaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse

seaduse muutmise seaduse (endine eelnõu SE 90) seletuskirjas (kättesaadav aadressil Eelnõu -

Riigikogu) on tunnitasu kehtestamist põhjendatud järgmiselt:

„Eelnõu koostamisel kaaluti ka võimalust sätestada erinevad tunnitasu ülemmäärad

järelevalvetoimingu liikide, ettevõtete suuruse ja tegevusvaldkondade või muude kriteeriumide

kaupa, kuid jõuti järeldusele, et selline tunnitasu süsteem ei ole proportsionaalne ega arvesta

tegelikke järelevalvekulusid ning seab teatud ettevõtjad ebavõrdsesse olukorda. See oleks aga

vastuolus määruse (EL) 2017/625 nõuetega. Järelevalveametnikud oskavad küll hinnata, kui

palju neil võiks ideaalolukorras mingi järelevalvetoiminguks aega kuluda, kuid nad ei saa ette

näha kohapealset olukorda ning seda, millised võivad olla ettevõttes esinevad probleemid ja

puudused. Iga ettevõte on erinev, seega ei saa ülitäpselt ette näha kohapealset töömahtu ega

võetavate proovide ja nendest tehtavate analüüside arvu. Kindlaksmääratud tasu puhul võib

võetava järelevalvetasu määr osutuda kõrgemaks kui tegelikult tehtud kulud, mis omakorda võib

ametlike kontrollide rahastamisel põhjustada konkurentsimoonutust. Määruse (EL) 2017/625

ühtlustatud sätete eesmärk on nimelt vältida ametlike kontrollide rahastamisel

konkurentsimoonutusi, mis võivad sellel alal liikmesriikide vaheliste erinevuste tõttu tekkida.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 288 tulenevalt peavad liikmesriigid võtma kõik

vajalikud üld- ja erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad EL-i

õigusaktist, ja aitama kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Kulude täpse suuruse saab

arvestada vaid kindla määraga tunnitasu alusel, sest ühe ja sama järelevalvetoimingu tegemise

8

töömaht võib sõltuvalt ettevõttest olla väga erinev. Tunnitasu võimaldab järelevalveasutusel

paindlikult arvestada ettevõtte suurust, liiki, riskiastet ja muid omadusi. Euroopa Komisjoni

tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraat on väljendanud seisukohta oma 08.12.2006. a kirjas

nr SANCO/A2/SC/CG al D(2006) 121225 Justiitsministeeriumile, et Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 sätted, mis näevad ette tasu kogumise, tagavad, et tasu

suurus tuleneb kantud kuludest (artikli 27 lõike 4 kohaselt) ning tasu kujunemine on läbipaistev

(artikli 27 lõike 12 kohaselt). Samad põhimõtted on üle võetud ka määrusesse (EL) 2017/625.

Siseriiklikke tasusid erinevas vormis korjavad vähemalt 19 EL-i liikmesriiki. Järelevalvetasu

võetakse tunnitasuna näiteks Lätis (17,60 €/t, millele lisanduvad laboratoorsete analüüside kulud,

ametniku majutus- ja sõidukulud), Soomes (50−70 €/t olenevalt regioonist, millele lisanduvad

sõidukulud), Rootsis (950–1250 SEK/t, millele lisanduvad sõidukulud 1500–2100 SEK),

Itaalias, Taanis (1704 DKK/t, millele lisandub visiiditasu 635 DKK), Poolas (12–25 €/t, millele

lisanduvad visiiditasud), Austrias, Slovakkias ja Suurbritannias. Riigivõimu omavoli ei ole

tõenäoline, sest juhul, kui järelevalveametnik peaks järelevalvetasu arvestamisel panema kirja

järelevalvetoimingute tegemisele tegelikult kulutatust suurema tundide arvu, või kui ettevõtja

leiab, et järelevalveametnik on järelevalvet teostades olnud põhjendamatult aeglane või lihtsalt

aega raisanud, on ettevõtjal võimalik tasu suurus vaidlustada.“.

Mõju olulisus: mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine, sest kokku on Põllumajandus- ja

Toiduameti järelevalve all toidu- ja söödavaldkonnas ligikaudu 19 000 käitlejat. Nendest umbes

4600 on söödakäitlejad, keda SöS-i järelevalve tasustamise põhimõtted mõjutavad.

Majanduslikku mõju söödavaldkonnas saab hinnata positiivseks, sest enamik ettevõtjaid

maksavad järelevalvetoimingute eest vähem kui varem kehtinud riigilõivu korral ning kohustatud

isikuid on umbes 655. Toiduvaldkonnas on tunnitasu maksmiseks kohustatuid isikuid umbes

4360. Veterinaarjärelevalves on PTA järelevalve all kokku umbes 10 000 isikut, kellest tunnitasu

maksmise kohustus on umbes 866-l. Seega on kolme valdkonna peale kohustatud isikuid kokku

umbes 5800.

Kõikide kulukomponentide puhul on arvestatud määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 loetletud

kulusid tegelikus mahus. Ametliku kontrolli määruse põhimõtte kohaselt peaksid tasud katma

pädeva asutuse poolt ametliku kontrolli tegemisega seotud kulud, sealhulgas üldkulud, kuid ei

tohiks neid ületada. Üldkulud võivad hõlmata toetus- ja korralduskulusid, mis on vajalikud

ametliku kontrolli kavandamiseks ja tegemiseks. Tunnitasu arvutamisel ei võeta arvesse hoonete

kulu, mis on Riigi Kinnisvara AS- i bilansis ja riigieelarves eraldi real. Majanduskulude hulka

arvatavate laboratoorsete analüüside kulud on oma eripära tõttu võrreldes muude

majanduskuludega võrdlemisi suured ja moodustavad käitleja makstava tasu määrast

arvestuslikult keskmiselt 22%.

Laboratoorsete analüüside tegemise kuluga seotud tunnitasu suuruse arvestamisel ei võeta

arvesse riiklike seiretega seotud kulusid. Riiklike toiduohutuse ja loomatervisega seotud

seireprogrammide käigus tehtavate tegevuste eest nagu pestitsiidijääkide, toidu lisaainete ja

veterinaarravimite jääkide seire käitlejalt raha ei küsita ja nende tegemist rahastab jätkuvalt riik.

Riiklike seireprogrammide teabe leiab Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehelt aadressil

https://pta.agri.ee/jarelevalve-korraldus-ja-tulemused/jarelevalve-tulemused. Muude,

tavapäraste toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemiseks vajalikuks osutunud

proovide analüüsimise eest maksab käitleja, kuid see kulu on arvestatud tunnitasu sisse. Toidu

puhul on sellisteks analüüsideks enamasti näiteks mikrobioloogilised ja keemilised analüüsid.

9

Tegevuspõhise eelarvestamise käigus on kulukomponente võimalik arvestada

valdkonnapõhiselt, seega saab ka järelevalvetasu suurust täpsemalt arvutada.

Mõju ulatus on väike, kuna puudub tarvidus teha muutustega kohanemiseks vajalikke tegevusi.

Mõju avaldumise sagedus on väike, sest tunnitasu määrad kehtestatakse üks kord aastas.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk puudub. Kuna määrusel puudub oluline mõju, ei ole vaja

koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ § 65 lõike 2 kohast mõjude analüüsi ja esitada selle aruannet.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu määrusena kehtestamine ei too kaasa lisakulutusi riigieelarve vahenditest.

Järelevalvetasu laekub Rahandusministeeriumi riigikassa kontsernikonto koosseisus olevale

arvelduskontole. Viitenumbri alusel maksmise korral saab kontrollida laekumist Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi tulukontole ja seda on võimalik pädeva asutuse

kuluarvestussüsteemis siduda tehtud kuluga. Eestis moodustavad järelevalvetasud alla

40 protsendi toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise kogukuludest. See

vastab määruse (EL) 2017/625 artiklis 82 sätestatud põhimõttele, mille kohaselt ei tohi kogutav

tasu olla suurem kui pädeva asutuse tehtud kulud. Eeldatavalt laekub 2025. aastal tunnitasuna

kogutavat järelevalvetasu kokku umbes 1 095 100 eurot. Sellest 815 700 eurot moodustab

toidujärelevalve tasu, 258 500 eurot veterinaarjärelevalve tasu ning 20 900 eurot

söödajärelevalve tasu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile, Eesti

Toiduainetööstuse Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale ning Eesti Kaupmeeste Liidule.