2
Paragrahviga 3 sätestatakse eelnõu jõustumine 1. jaanuaril 2025. a.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu seondub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2041, 19. oktoober
2022, mis käsitleb piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus. Direktiivi eesmärk on parandada
miinimumpalga piisavust ja vähendada palkade ebavõrdsust. Direktiiv jaotab riigid kahte
rühma: riigid, kus miinimumpalk lepitakse kokku kollektiivlepingutega ja riigid, kus
miinimumpalk kehtestatakse õigusaktiga. Eestis lepivad töötasu alammääras kokku
sotsiaalpartnerid, mistõttu on Eesti kollektiivlepingujärgse miinimumpalgaga riik. Riikidele,
kus miinimumpalk kehtestatakse kollektiivlepinguga, ei näe direktiiv ette täiendavaid tingimusi
või kriteeriume piisava miinimumpalga kehtestamiseks.
4. Määruse mõjud
Määrus näeb ette suurema töötasu alammäära võrreldes kehtiva regulatsiooniga. Kehtiva
määruse järgi on töötasu alammääraks tunnis 4,86 eurot ja töötasu alammääraks täistööajaga
töötamise korral kuus 820 eurot.
Töötasu alammäära tõus tähendab alammääraga seotud töötasude ja palga tõusu era- ning
avalikus sektoris. Samuti suurenevad töötasu alammääraga seotud hüvitiste summad (näiteks
vanemahüvitis, täiendava puhkuse tasud). Alammäära tõus aitab kaasa vähekindlustatud isikute
toimetuleku paranemisele.
Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2024. aastal üheksa kuu keskmisena 16 600 täisajaga tööle
märgitud töötajat, kes teenisid töötasu alammäära (820 eurot), moodustades 3,5% kõigist
töötasu saanud täisajaga tööle märgitud töötajatest. Sellele lisaks teenis ühes kuus
keskmiselt 18 800 täisajaga tööle märgitud töötajat töötasu vahemikus 821 kuni 902 eurot
ehk kuni 10% töötasu alammäärast kõrgemat töötasu, mis moodustab 3,9% täisajaga töötajatest.
Töötasu alammäära tõus 66 euro võrra 820-lt eurolt 886-le eurole 2025. aastal toob
Rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarvesse võrreldes 2024. aastaga täiendavat maksutulu
ligi 17 miljonit eurot. Suureneb sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse, füüsilise isiku
tulumaksu ning tarbimisse mineva netopalga tõusu mõjul tarbimismaksude laekumine.
Riigieelarve maksutulude prognoosis on juba arvestatud töötasu alammäära tõusuga läbi
keskmise palga prognoosi.
Riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste tööjõukulud suurenevad võrreldes 2024. aastaga
Rahandusministeeriumi hinnangul 5,6 miljoni euro võrra. Riigieelarvelistele asutustele
tööjõukuludeks riigieelarvest täiendavaid vahendeid ei eraldata ning kokkuleppeliselt kaetakse
alammäära tõus palgafondi siseselt.
Arvestades prognoositavat maksutulu ning riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste tööjõukulude
suurenemist, sotsiaalmaksu ravikindlustuse ja kohalikele omavalitsustele eraldatava füüsilise