| Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
| Viit | 16-6/241848/2406838 |
| Registreeritud | 21.11.2024 |
| Sünkroonitud | 22.11.2024 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 16 Muu seadusest tulenev tegevus |
| Sari | 16-6 Puuetega inimeste õiguste edendustöö |
| Toimik | 16-6/241848 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Liisi Uder (Õiguskantsleri Kantselei, Juhtkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Vladimir Svet
Kliimaministeerium
Teie nr
Meie 21.11.2024 nr 16-6/241848/2406838
Elamute ligipääsetavusest
Austatud taristuminister
6. novembril toimus õiguskantsleri puuetega inimeste nõukoja koosolek, kus arutati muu hulgas
elumajade ligipääsetavuse probleeme.
Tänan Teid põhjaliku ettekande eest. Kõnelesite sellest, mida riik kavatseb ette võtta kinnisvara
ligipääsetavaks muutmiseks ja ehitatavatele hoonetele uute nõuete kehtestamisel. Leppisite
nõukojaga kokku, et kõik vastuseta jäänud küsimused saame esitada Teile kirjalikult. Need
küsimused on siin:
1. Riik kavatseb kehtestada nõude, et 10 protsenti elumajadest või ühe elumaja korteritest
peavad olema sellised, mida saab hõlpsasti ümber ehitada erivajadusega inimeste jaoks.
Miks selleks määraks on valitud just 10 protsenti ja mitte rohkem?
2. Lifti peab edaspidi ehitama kõikidesse vähemalt kolmekorruselistesse kortermajadesse.
Miks see nõue ei kehti kahekorruseliste majade kohta?
3. Hoolimata riigi toetusmeetmetest, millega tahetakse parandada elumajade ligipääsetavust,
ei ole veel keegi Euroopa Liidu raha toel maja energiasäästlikumaks ehitades teinud neisse
lifti. Järelikult on olemas takistused, miks omanikud ei suuda või ei taha seda teha.
Ligipääsetavuse rakkerühma elumajasid puudutavas raportis oli ettepanek, et riigi abiga
võiks teha mõned kortermajade tüüpprojektid, et hoone ümberehitust kavandades saaks
ühesugust lahendust kasutada mitmel pool. Miks ei ole riik seni koostanud ühtki
universaalset lahendust, mis hõlmaks ümberehitust alates projektist kuni selle teostuseni?
4. Kas Kliimaministeerium on oma plaane tehes kasutanud MTÜ Ligipääsetavuse Foorum
tehtud uuringuid („KREDEX korterelamute meetme ligipääsetavuse analüüs“,
„Ligipääsetavuse tulu-kulu analüüs“ ja „Projekteeritavate korterelamute ligipääsetavuse
miinimumnõuete analüüs“)?
5. Rekonstrueerimistoetuse 2022–2027 raames on võimalik parandada ka hoonete
ligipääsetavust. Selle toetuse teises taotlusvoorus, mis avati 28. oktoobril, on enamiku
piirkondade (sh Tallinna linn) kohta taotluste vastuvõtmine praegu lõppenud, sest taotlusi
on esitatud rohkem, kui eelarve võimaldab. Kas rekonstrueerimistoetuse taotlemiseks on
kavas korraldada veel taotlusvoore ja millal need avatakse? Kas lähitulevikus on
planeeritud veel toetusi (ainult) vanemate hoonete ligipääsetavuse parandamiseks? Kas on
2
kavas selliseid toetusi ette näha ka eraisikutele, et nad saaksid ise oma korteri
ligipääsetavust parandada, juhul kui korteriühistu ei ole valmis sellega tegelema?
6. Kas planeeringutega võiks ette näha ka avalike tualettruumide ehitamist linnaruumi?
7. Kui hoonete energiatõhusust parandatakse ja seejuures vahetatakse välja ka aknad ja
rõdude uksed, kas võiks siis teha need uksed piisavalt laiad, et rõdule pääseks ka
ratastooliga?
Lisaks leppisite nõukoja liikmetega kokku, et kui valmib taristuministri määruse eelnõu eluruumile
esitatavate nõuete kohta, saadate selle ametliku kooskõlastamise käigus ka õiguskantslerile, et ka
nõukoja liikmed saaksid selle kohta esitada parandusettepanekud.
Ootame Teilt vastuseid hiljemalt aasta lõpuks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Liisi Uder 693 8437