Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 20.02.2024, Narva

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin

Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond

Kriminaalasja number: 23233050832

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X., ik xxxxxxxxxxx

Kuriteo toimepanemise aeg: ajavahemik september 2021 kuni august 2023

Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna menetluses on kõnesolev kriminaalasi, mille raames

on esitatud X.X. kahtlustus oma alaealise kasupoja X.X. korduvas kehalises väärkohtlemises.

Kriminaalmenetluse raames kogutud tõendite alusel on leidnud tuvastamist, et eelnevalt nimetatud

ajavahemikul X.X. lõi X.X. kahel erineval kuupäeval nahast rihmaga keha piirkonda ning ühel

korral tiris kõrvast. Sellise tegevusega põhjustas X.X. oma kasupojale iga kord füüsilist valu.

Korduvuse (antud juhul KarS § 121 lg 2 p 3) mõiste ja ulatuse on Riigikohus ammendavalt kokku

võtnud lahendis 1-17-1327/52. Selle kohaselt on korduvus ehk retsidiiv eriline isikutunnus § 24 lg

1 mõttes. Isik peab olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. See näitab

tema spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama kuritegu. Seetõttu

kätkeb uus kehaline väärkohtlemine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Oluline ei ole, kas

isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud

(juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei

ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv,

RKKK 1-17-1327/52 p 8).

Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme

kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,

tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus-

huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul,

kus isiku süü ei ole suur.

Menetluse käigus on leidnud tuvastamist, et X.X. süü ei ole suur. Kriminaaltoimikus puuduvad

andmed selle kohta, et korduva kehalise väärkohtlemisega kaasnesid kehavigastused. Võimalik on

jaatada füüsilise valu põhjustamist, mis on üldjuhul rihmaga löömise ja kõrvast tirimise korral

kannatanu jaoks tüüpiliseks tagajärjeks. Seega kriminaalmenetluse tuvastatud asjaolud ei ole antud

juhul ületamatuks takistuseks kriminaalmenetluse lõpetamisel.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu

2

nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse

koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus.

Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka

oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et

isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole

ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku

alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata

kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest

tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-

hüvede võimalikult ulatuslik kaitse.

Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on

menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul

enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus

otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise

õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada

mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest

vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui

kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku

karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale

kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.

Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine

prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt X.X. osas KrMS § 202 kohaldamist

välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole

kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik.

Antud kuriteo eest näeb KarS eriosa ette karistusena kas rahalise karistuse või (maksimaalselt)

kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid

asjaolusid KarS § 58 mõttes. Kahtlustataval puuduvad kehtivad väärteo- ja kriminaalkaristused.

Puudub informatsioon, et X.X. oleks enne või pärast talle etteheidetavaid episoode pannud toime

kuritegusid, mis viitaks uute kuritegude toimepanemise võimalikkusele.

X.X. on mõistnud kriminaalmenetluse käigus, et kahtlustuse aluseks olev käitumine oli lubamatu

ning edaspidi on võimalik lahendada perekondlikke konflikte rahumeelsel teel, mistõttu prokuröri

hinnangul jääb riigi reageering kriminaalasja kohtusse saatmise kaudu sedavõrd abstraktseks, et ei

võimalda tajuda kahtlustataval enda antisotsiaalse käitumise tegelikku mõju ega tagajärgi.

Kuritegude toimepanemise põhjusteks olid kahtlemata puudulikud vanemlikud oskused ning

enesekontrolli puudulikkus. Sedastatav on X.X. soov omandada vajalikud teadmised ning oskused

enesekontrolli säilitamiseks olukordades, kus ta on rahulolematu oma poja käitumisega ning

püstitatud ootused erinevad suuresti reaalsusest.

Seega prokurör on seisukohal, et X.X. õiguskuulekale käitumisele suunamist on võimalik

saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kahtlustatava edaspidise

õiguskuulekuse tagamiseks tuleb X.X. suunata vägivallast loobumise tugiliini nõustamisele, mis

seisneb vestlustel osalemises. Nõustamiskohtumiste raames tegeletakse eri teemadega, sh

õigusrikkumiste toimepaneku ja enesekontrolli puudulikkuse küsimustega, samuti riski- ja

ebamugavate olukordade äratundmisega.

Prokrurör pöörab siinkohal tähelepanu sellele,et kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse

kaalutlusel ei tähenda seda, et kahtlustatav on käitunud õiguspäraselt. Prokuröri hinnangul ei saa

3

sellist menetluse lõpetamist käsitleda ka kui avalikkusele signaali saatmisena, et selliseid tegusid

võib toime panna. Vastupidi, lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et

kahtlustatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused, lihtsalt selle hukkamõistu

väljendamiseks, ülekohtu heastamiseks ja kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise

tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend.

Lisaks eeltoodule räägib otsuse kasuks lõpetada kriminaalasjas menetlus KrMS § 202 alusel

asjaolu, et X.X. käib enda sõnul pereteraapias ning tal on terapeudiga hea kontakt. Kuigi tegemist

on kahtlustatava suusõnalise väitega, siis prokuröril ei ole alust kahelda saadud info

usaldusvääruses. Seda esiteks põhjusel, et X.X. meenus prokuröriga kohtumisel teda

pereteraapiasse suunanud Narva Linnavalitsuse töötaja nimi kui ka asjaolu, et prokuröri

juuresolekul tegi kahtlustatav abikaasale telefonikõne, et kontrollida tema käest üle terapeudi nime

õigsust.

Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23233050832 menetlus X.X. suhtes, kuna kahtlustatava süü ei

ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

2. Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

1) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub X.X. pöörduma hiljemalt 27.02.2024

Sotsiaalkindlustusameti poole nõustamisteenuse (seisneb vestluste läbiviimises)

saamiseks. Nõustajaks on Sotsiaalkindlusameti vägivallast loobumise tugiliini

spetsialist Anna Pivneva, kellega tuleb võtta ühendust telefonil 5887 9478. Kui

määratud tähtaja jooksul ei õnnestu/õnnestub vägivallast loobumise tugiliini

spetsialistiga kontakteeruda, siis palun võtta ühendust Viru

Ringkonnaprokuratuuri Narva prokuratuuri konsultandi Milena Kulikovaga

telefonil 359 1181 või 5851 5745 või e-posti aadressil

[email protected]. Anna Pivneva viib läbi esmase hindamise ning

määrab seejärel kindlaks nõustamiskohtumiste arvu. Nõustaja poolt määratud

arvul nõustamiskohtumistel tuleb osaleda hiljemalt 01.08.2024.

2) KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub X.X. tasuma menetluskulud, s.o kaitsjatasu,

summas 100.80 eurot hiljemalt 29.02.2024 (vt makseinfo eraldi lehel).

3. Tõkendi tühistamine: ei ole kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: DVD-R plaat jätta

kriminaalasja materjalide juurde.

5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete

kustutamine: ei kustutata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: vt p 2.

7. Kahju hüvitamine vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusele:

puudub.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 saata kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamatult

kuriteoteate esitajale Sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefoni nõustajale Lidia Reima-

Tammele, alaealise kannatanu X.X. seaduslikule esindajale X.X., nõustajale Anna

Pivnevale e-postiga ning määratud kaitsjale v.adv. Oleg Gorškaljovile e-toimiku kaudu ja

anda kahtlustatavale X.X. prokuratuuris allkirja vastu kätte.

9. Kui kannatanu seaduslik esindaja ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

4

10. Kannatanu seaduslikul esindajal on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda

kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates

kümne päeva jooksul Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonnas aadressil Koidula 3a,

Narva.

11. Kannatanu seaduslikul esindajal on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus

Riigiprokuratuurile (Wismari 7, Tallinn 15188) käesoleva määruse koopia saamisest alates

kümne päeva jooksul.

Ragnar Plistkin

Mina, X.X., kinnitan, et määrus on mulle arusaadav. Olen nõus kriminaalmenetluse

lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti olen nõus täitma käesoleva määruse punktis 2

nimetatud kohustusi. Olen teadlik sellest, et KrMS § 202 lg 6 kohaselt on kohustuste

rikkumise tagajärjeks kriminaalmenetluse uuendamine ja kriminaaltoimiku kohtusse

saatmine. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia sain kätte. Kaitsjat ei soovi.

X.X.