Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 19.11.2024

Kehtib kuni: 19.11.2099

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 1, 12

Teabevaldaja: PROKURATUUR

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 19.11.2024, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Anna-Maria Rahamägi

Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 22730000190

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 3811 lg 2

Kahtlustatava nimi: XXX (ik XXX)

Kriminaalasjas nr 22730000190 esitati XXX 07.03.2024 KarS § 381¹ lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo s.o raamatupidamise kohustuse rikkumises kui kohus on välja kuulutanud

raamatupidamiskohustuslase pankroti, mis seisnes selles, et tema olles alates 06.07.2015 kuni

käesoleva ajani ÄS § 180 lg 1 kohaselt XXX (rg-kood XXX; pankrotis 29.11.2021) esindava ja

juhtiva organi ainuliige, rikkus teadvalt raamatupidamise seadusest ja heast raamatupidamise tavast

tulenevaid nõudeid ning varjas teadvalt raamatupidamisdokumente, mille tagajärjel on oluliselt

raskendatud ülevaate saamine XXX varalisest seisundist ja nimelt:

XXX olles XXX juhatuse liige ning kohustatud korraldama XXX raamatupidamist ja

finantsaruandlust, rikkus teadvalt RPS § 2 ja 4 sätestatut, mille kohaselt ta oli kohustatud korraldama

raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni

saamine XXX finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma

majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide

alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama

majandusaastaaruande ning muud finantsaruanded raamatupidamise seaduses sätestatud korras;

säilitama raamatupidamise dokumente.

Seega jättis XXX XXX juhatuse liikmena alates 2019. a. algusest dokumenteerimata äriühingu

majandustehingud ning need kirjendamata raamatupidamisregistrites. XXX kujundas olukorra, kus

XXX raamatupidamine ei vastanud raamatupidamise seaduse nõuetele. RPS § 6 lg 2 tulenevalt on

raamatupidamiskohuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama

raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks

tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. Samuti peab

raamatupidamiskohustuslane koostama iga aasta kohta majandusaasta aruande (ÄS § 179 lg 1, RPS

§ 4 p 4 ja § 14). Majandusaasta kestab üldjuhul 12 kuud (RPS § 13) ning aruanne tuleb äriregistrile

esitada kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest (ÄS § 179 lg 4). Kuna äriregistri

andmetel algas XXX majandusaasta 01.01 ja lõppes 31.12, pidi XXX korraldama XXX

majandusaasta aruannete esitamise igale ettevõtte majandusaastale järgnenud aasta 30. juuniks.

Viimane XXX majandusaasta aruanne on esitatud äriregistrile 07.11.2019. a. perioodi 01.01.2018. a.

kuni 31.12.2018. a. kohta. Alates 2019. aastast ei ole aastaaruandeid koostatud ega äriregistrile

esitatud ehk esitamata on jäänud majandusaasta aruanded 2019-2021 aastate kohta.

XXX 2019-2021 aastate majandusaasta aruannete esitamata jätmisega rikkus XXX oma ÄS § 183 ja

§ 187 lg 1 tulenevaid kohustusi ning RPS tulenevaid raamatupidamise korraldamise nõudeid, millega

raskendas oluliselt XXX kui raamatupidamiskohustuslaste varalisest seisundist ülevaate saamist.

2 (5)

Samuti, 15.10.2021 Harju Maakohtu määrusega (tsiviilasi nr 2-21-13904) nimetati ajutiseks

pankrotihalduriks vandeadvokaat Maire Arm. 26.10.2021 ja 08.04.2022 esitas haldur Maire Arm

XXX nõuded XXX dokumentatsiooni ja informatsiooni esitamiseks.

29.11.2021 kuulutas Harju Maakohus välja XXX (rg-kood XXX) pankroti. Kohtumääruses on

juhatuse liiget XXX kohustatud esitama pankrotihaldurile Maire Armile

raamatupidamisdokumendid.

XXX ei ole tänaseni vaatamata halduri nõudmistele esitanud haldurile andmeid XXX maksejõuetuse

tekkimise aja ja põhjuste kohta; vara ja kohustuste nimekirju; andmeid raamatupidamise korraldamise

kohta; bilansse ja kasumiaruandeid; pearaamatu väljavõtteid; infot äriühingute tehingute kohta

põhivaraga ja muude suuremate tehingute kohta; kassa dokumente; andmeid debitoorsete nõuete,

töötajate ja teistele isikutele kuuluva vara jms kohta.

Tulenevalt eelnevast on XXX juhatuse liige XXX ebaseaduslikult varjanud halduri eest

raamatupidamisdokumente, mille tulemusena on halduril olnud oluliselt raskendatud ülevaate

saamine osaühingu varalisest seisundist.

Oma sellise tegevusega pani XXX toime teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku

varjamise ning raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise, kui sellega oli oluliselt

raskendatud ülevaate saamine pankrotis oleva raamatupidamiskohuslase varalisest seisundist,

so KarS § 381¹ lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

22.10.2024 lõpetas prokuratuur käesoleva kriminaalmenetluse osaliselt s.o XXX suhtes KarS § 3811

lg 2 kahtlustuses (dokumentide ebaseaduslik varjamine). Menetlusse jäi KarS § 3811 lg 2 järgi

(raamatupidamise korraldamise nõuete teadev rikkumine).

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et XXX esitatud

kahtlustus on põhjendatud. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse esitada isikule süüdistus

KarS § 3811 lg 2 (raamatupidamise korraldamise nõuete teadev rikkumine) järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises.

Samas näeb kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 1 ette, et kui kriminaalmenetluse ese on

teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud

heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse

tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur

kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse otstarbekuse

kaalutlustel lõpetaks. KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme

kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb

karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib nimetatud paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel

kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur.

Eeltoodu tähendab, et seadusandja on jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel

ka oportuniteediprintsiipi. See võimaldab isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist eeldusel, et

isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine ei ole

tingimata vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku

alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata

3 (5)

kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest

tulenevalt kasutada menetluslikke ressursse võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede

võimalikult ulatuslik kaitse.

Käesoleval juhul leiab prokurör, et kriminaalasja asjaolusid arvestades esinevad XXX puhul eeldused

kriminaalasja lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. Oma seisukohta põhjendab prokurör järgnevalt.

KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt on oportuniteediprintsiibi kohaldamise esimeseks eelduseks asjaolu, et

kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu

süütegu, mille eest on nimetatud seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis

aastat või rahaline karistus. Käesolevas kriminaalasjas on XXX etteheidetav tegu kvalifitseeritav

KarS § 3811 lg 2 järgi, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane

vangistus. Seega on tegu teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest ei ole nähtud ette vangistuse

alammäära. Järelikult võib antud juhul kriminaalasjas menetluse lõpetada prokuratuur.

Samuti tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt tuvastada, et

isiku süü ei ole suur. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o

vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid

preventsioone. Seega, süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-is toodud põhimõtted, eelkõige

§-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet,

tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja sätestatud

karistusraame.

Kuriteoga ei ole põhjustatud rasket tagajärge, väiksemale süüle viitab ka toimepandud teise astme

kuriteo eest ette nähtud sanktsioonimäär. XXX on talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist

tunnistanud ning andnud selgitusi, et ta ei olnud suuteline füüsilistel ja vaimsetel põhjustel

majandusaasta aruandeid koostama. Varasemalt ostis ta raamatupidamise teenust sisse XXX, kuid

teenus osutus kalliks, mistõttu tõi ta raamatupidamise sealt 2019. aastal ära. Seoses

terviseprobleemidega viibis ta tihti välismaal. Lisaks on XXX avaldanud kahetsust.

Eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et XXX süü ei ole suur. Rõhutada tuleb, et KrMS

§ 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamine saab toimuda ainult kahtlustatava nõusolekul, mis

tähendab ühtlasi, et isik loobub talle inkrimineeritud kuriteos kohtulahendi taotlemisest, seega ka

enda võimalikust õigeksmõistmisest. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima

ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks.

Kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on vajalik tuvastada ka avaliku menetlushuvi

puudumine. Praktikast lähtuvalt hinnatakse nimetatud kriteeriumi täidetust läbi eri- ja

üldpreventiivsete kaalutluste.

Niisiis, käesoleval juhul tuleb ühelt poolt arvestada, et tegu, milles XXX kahtlustatakse, on

seadusandja poolt kehtestatud sanktsioonimäärast lähtuvalt käsitletav keskmisest kergema teise astme

kuriteona. Samuti tuleb ka arvestada, et XXX ei ole kriminaalkorras karistatud ning temal puuduvad

ka kehtivad väärteokaristused, tema suhtes ei ole viimase kahe aasta jooksul oportuniteediprintsiipi

kohaldades kriminaalmenetlusi lõpetatud ning tema suhtes ei menetleta praegusel ajal muid

kriminaalasju. Lisaks ei ole XXX näol tegemist ametilt erilist usaldusväärsust eeldava isikuga. Seega

ei esine eripreventiivseid kaalutlusi, mis tingiksid vajaduse isiku karistamise järele. Lisaks ei ole

võimalik möönda, et XXX elatuks kuritegude toimepanemisest. Puudub alus arvata, et XXX jätkab

4 (5)

kuritegude toimepanemist.

Samuti annavad prokuröri hinnangul kriminaalmenetlusele allutamise fakt, sellest tingitud vajadus

osaleda kahtlustatavana menetlustoimingutel avalikkusele piisavalt mõjusa signaali, et sellistele

rikkumistele järgneb riigi reaktsioon isikute põhivabadusi enim piiravate vahendite ehk

kriminaalmenetluse näol. Seega on XXX puhul üldpreventsiooni eesmärkide saavutamine tagatud

piisaval määral.

Puutuvalt menetluse lõpetamisel KrMS § 202 alusel XXX kohustuse määramisse, märgib prokurör,

et XXX ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline tegema üldkasulikku tööd. XXX töötab

minimaalse koormusega ning tema igakuine sissetulek ei võimalda täita temale rahalise kohustuse

määramist. Lisaks on XXX suhtes käimas mitmeid täitemenetlusi, millede kohaselt on tema vastu

nõudeid üle 80 000 euro. Seega rahalise kohustuse määramine ei täidaks oma eesmärki, kuivõrd isikul

puudub võimalus seda täita – XXX toetab majanduslikult tema pere.

XXX (pankrotis) tekkinud menetluskulud summas xxx eurot on jäetud Tallinna Ringkonnakohtu

21.10.2022 määrusega riigi kanda KrMS § 187 lg 1 alusel, muud menetluskulud antud asjas

puuduvad.

Kokkuvõtvalt on käesoleval ajal mõistlik jätta kahtlustatavale XXX kohustused määramata.

Menetleja on kahtlustatavale selgitanud, millised võivad olla tema poolt toime pandud kuritegude

tagajärjed ning selgitanud, et käesoleva kriminaalasja lõpetamise otsus saab olema temale võimalus

käituda edaspidi seaduskuulekalt – kui ta jätkab kuritegude toimepanemist, siis järgmisel korral

võidakse määrata talle kriminaalkaristus. Kahtlustatav on sellest aru saanud ning kahetseb oma tegu

siiralt. Prokuröri hinnangul ei ole vajalik kahtlustatava avalik süüdimõistmine kohtuistungil, kuivõrd

kahtlustatava käitumist on võimalik mõjutada kriminaalasja lõpetamisega.

Kõiki ülaltoodud asjaolusid kogumis hinnates on prokurör seisukohal, et käesolevas asjas on

kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks vajalik avalik menetlushuvi ära langenud.

Esinevad KrMS §-s 202 sätestatud alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning kahtlustatavat on

võimalik suunata seaduskuulekusele ja saavutada üld- ja eripreventsiooni eesmärke muul viisil kui

kriminaalkorras karistamisega.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör

m ä ä r a s :

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22730000190 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: kohustusi ei määrata.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kogutud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: XXX (pankrotis) tekkinud menetluskulud summas xxx eurot on

jäetud Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2022 määrusega riigi kanda KrMS § 187 lg 1 alusel.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: kuriteoteate esitanud isikule XXX (pankrotis, rg-kood 12225193) esindajale

pankrotihaldurile Maire Arm ja kahtlustatavale XXX.

5 (5)

8. Põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

on kannatanul õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile, mille asukoht

on Wismari 7, Tallinn 15188.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne

päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti

tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

10. Kui isiku suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib

ta vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (edaspidi SKHS) § 14 lõigetele

2 ja 3 esitada menetluse lõpetanud prokuratuurile taotluse kahju hüvitamiseks kuue kuu jooksul

arvates päevast, kui ta sai teada või pidi teada saama prokuratuuri või uurimisasutuse määrusest,

mille alusel tekkis õigus nõuda kahju hüvitamist. Isikul on õigus nõuda kahju hüvitamist, kui

kahju on tekitatud SKHS § 5 lõike 1 punktides 1-6 (vahistamisega; kahtlustatavana

kinnipidamisega; elukohast lahkumise keeluga; ametist kõrvaldamisega; vara arestimise või

äravõtmisega; ebamõistliku menetlusajaga) või § 6 lõikes 1 (teistmise tõttu uuendatud

kriminaalasja uue arutamise tulemusel mõistetakse isikule varasemaga võrreldes kergem karistus,

isik mõistetakse õigeks või isiku suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1

punkti 1, 2 või 5 kohaselt) sätestatud alustel. Taotluses tuleb välja tuua kõik SKHS § 12 punktides

1-10 märgitud asjaolud (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/SKHS).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anna-Maria Rahamägi

Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia, olen kriminaalmenetluse

lõpetamisega nõus.

(allkirjastatud digitaalselt)

XXX