Välisministri määruse „Välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise alused ja kord ning välisesinduses töötava teenistuja kasutuses olevale eluruumile esitatavad tingimused ning eluruumi ja välisesinduse juhi residentsi kulude hüvitamise kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõuga kehtestatakse välisteenistuse seaduse (edaspidi VäTS) § 64 alusel välisministri määrus „Välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise alused ja kord ning välisesinduses töötava teenistuja kasutuses olevale eluruumile esitatavad tingimused ning eluruumi ja välisesinduse juhi residentsi kulude hüvitamise kord“ (edaspidi määrus).
Määrusega kehtestatakse välisesinduse juhi residentsi (edaspidi residents) soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise alused ja kord, välisesinduses töötava teenistuja kasutuses olevale eluruumile (edaspidi eluruum) esitatavad tingimused ning residentsi ja eluruumi kulude hüvitamise kord.
Kehtivas õiguses on residentsiga seonduv reguleeritud välissuhtlemisseaduse § 5 lõike 4 alusel antud välisministri 27.11.2006. a määruses nr 6 „Välisesinduse juurde kuuluva esinduse juhi residentsi kasutamise, sisustamise ja kulude hüvitamise alused ning kord“ ning eluruumiga seonduv välisteenistuse seaduse § 64 alusel antud välisministri 27.11.2006. a määruses nr 7 „Välisesinduses töötava teenistuja kasutusse antav eluruum ja selle taotluse vorm“. Välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, mis jõustub 01.01.2025, muudetakse asjakohaseid volitusnorme selliselt, et välissuhtlemisseaduse § 5 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks ning välisteenistuse seaduse § 64 muudetakse. Alates 01.01.2025 jõustuva volitusnormi kohaselt kehtestab välisminister määrusega välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise alused ja korra ning välisesinduses töötava teenistuja kasutuses olevale eluruumile esitatavad tingimused ning eluruumi ja välisesinduse juhi residentsi kulude hüvitamise korra. Sellest tulenevalt tunnistatakse seni kehtinud välisministri määrused kehtetuks ja kehtestatakse uus välisministri määrus, milles reguleeritakse nii residentsi kui ka eluruumiga seonduv.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna 3. büroo (riigisisese õiguse büroo) jurist Perit Soininen (637 7421;
[email protected]), personaliosakonna peadirektor Riina Pihel, haldusosakonna peadirektor Ann Hänni ja rahandusosakonna peadirektor Jaanus Karv. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs (
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu eesmärk on ajakohastada residentsi ja eluruumiga seonduvaid norme, arvestades 01.01.2025 jõustuvaid VäTSi ja Vabariigi Valitsuse 14.12.2006. a määruse nr 256 „Välislähetustasu ja abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“ muudatusi ning praktikas kerkinud vajadusi.
Eelnõu koosneb 4 peatükist ja 24 paragrahvist.
1. peatükis „Üldsätted“ on toodud määruse reguleerimisala, määruse alusel otsuste tegemise kord, Eesti Vabariigile kuuluva residentsi või eluruumi kasutusse andmise kord ning residentsi või eluruumi üürilepingu sõlmimise, residentsi või eluruumi ja selle sisustuse vastuvõtmise, üleandmise ning kasutamise ja teenistuja vastutusega seonduv.
Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise alused ja kord, eluruumile esitatavad tingimused ning residentsi ja eluruumi kulude hüvitamise kord. Kehtivas õiguses on residentsi ja eluruumiga seonduv reguleeritud kahes eraldi välisministri määruses, kuid kuna mõlema puhul on tegemist pikaajalisse välislähetusse saadetud teenistujate eluruumidega, on otstarbekas kehtestada kõik asjakohased normid ühes määruses. Selle kasuks räägib ka asjaolu, et paljud põhimõtted on samad nii residentsi kui ka eluruumi puhul.
Määruses ei ole reguleeritud residentsi ja eluruumi kulude katmise ja hüvitamise määrasid, mis on sätestatud Vabariigi Valitsuse 14.12.2006. a määruses nr 256 „Välislähetustasu ja abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“.
Eelnõu § 1 lõikes 2 on toodud, milliste välisesinduste juurde kuulub residents. Residents kuulub järgmiste välisesinduste juurde: suursaatkond Abu Dhabis, Ankaras, Berliinis, Canberras, Haagis, Helsingis, Kairos, Kiievis, Londonis, Moskvas, New Delhis, Pariisis, Pekingis, Riias, Singapuris, Stockholmis, Vilniuses ja Washingtonis ning alaline esindus Euroopa Liidu, NATO, OSCE ja ÜRO juures. Välisesinduse, mille juurde ei kuulu residentsi, juhi eluruumile kohaldatakse eluruumi kohta sätestatut. Eelnõuga lisanduvad nende suursaatkondade hulka, mille juurde kuulub residents, suursaatkonnad Haagis ja Riias.
Arvestades eelarvelisi piiranguid ning lähtudes välisesinduste juhtide esindusülesannete täitmise vajadusest oma asukohas, kuuluvad residentsid vaid osa välisesinduste juurde. Samuti on residentsid asukohariikides, kus kohalikud kultuurilised eripärad eeldavad kodust võõrustamist. Väiksemate välisesinduste juhid saavad esindusülesannete täitmiseks kasutada välisesinduse ruume või muid sobivaid ruume.
Eelnõu §-s 2 reguleeritakse määruse alusel otsuste tegemise korda, sätestades, et otsused teeb Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi kantsler või kummagi volitatud isik, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.
Eelnõu §-s 3 reguleeritakse Eesti Vabariigile kuuluva residentsi või eluruumi kasutusse andmist. Eelnõuga ei tehta sisulisi muudatusi kehtivates määrustes sätestatud residentsi või eluruumi kasutusse andmise korras. Eesti Vabariigile kuuluva residentsi või eluruumi kasutusse andmiseks ei pea välisesinduse juht või teenistuja taotlust esitama. Eluruumi puhul otsustab selle teenistuja kasutusse andmise välisesinduse juht ja välisesinduse juhi kasutusse andmise Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsler. Residentsi välisesinduse juhi kasutusse andmiseks ei ole vaja eraldi otsust. Nii residentsi kui ka eluruumi kasutusse andmise korral sõlmitakse kasutamise leping. Eesti Vabariigile kuuluva eluruumi võib anda ka erialadiplomaadi või koosseisuvälise haldusteenistuja kasutusse.
Eelnõu §-s 4 reguleeritakse residentsi või eluruumi üürilepingu sõlmimist. Sättes ei ole tehtud põhimõttelisi muudatusi võrreldes üürilepingute sõlmimisega kehtivate määruste alusel. Üürilepingu sõlmimiseks tuleb esitada taotlus, milles märgitakse järgmised andmed:
1) residentsis või eluruumis elama asuvad isikud;
2) aadress;
4) kirjeldus (sh andmed sisustuse kohta);
5) üürilepingu sõlmimisega seotud asjaolud;
6) rahalised kohustused;
7) muud andmed või lisateave (nt asukoha kirjeldus, andmed gaasi- ja elektrikulude kohta).
Määrusega ei kehtestata enam taotluse vormi, kuna see ei ole vajalik. Välisministeeriumis esitatakse taotlus dokumendihaldussüsteemis selleks ettenähtud vormil. Lähetajaministeeriumitele jääb õigus korraldada taotluste vastuvõtmine sobival viisil. Sarnaselt kehtivatele määrustele tuleb ka edaspidi esitada taotlus, kui teenistuja jätkab teise teenistuja kasutuses olnud eluruumi kasutamist, ja eraldi taotlus, kui muutuvad üürilepingu tingimused.
Üürilepingu võib sõlmida pärast taotluse kohta heakskiitva otsuse tegemist ja on oluline, et sõlmitav üürileping vastaks taotlusele. Üürileping sõlmitakse võimaluse korral välisesinduse nimel (kui see ei ole võimalik, siis teenistuja nimel, kui see on eelnevalt välisesinduse juhiga kooskõlastatud) ning säilitatakse kooskõlas ministeeriumites kehtivate reeglitega. Kuna asutuse dokumendiregistris registreeritakse üksnes asutuse nimel sõlmitavad lepingud, nähakse eelnõus ette, et teenistuja nimel sõlmitud üürileping tuleks säilitada taotluse juures.
Eelnõuga pannakse kohustus võimaluse korral lisada üürilepingusse nn diplomaatiline klausel, mis lubaks lõpetada üürileping üürniku algatusel enne tähtaega, ilma et sellega kaasneks trahv või üüritagatise tagastamata jätmine. Diplomaatiline klausel on vajalik eelkõige olukordades, kus teenistujal tuleb asukohariigist lahkuda enne tähtaega ja kiiresti.
Eelnõu §-s 5 reguleeritakse residentsi või eluruumi ja nende sisustuse vastuvõtmist ja üleandmist. Sättes ei ole tehtud põhimõttelisi muudatusi võrreldes kehtiva residentsi või eluruumi ja nende sisustuse vastuvõtmise ja üleandmise korraga. Residentsi või eluruumi üüri- või kasutamislepingu sõlmimisel või selle lõpetamisel tuleb koostada olemasoleva sisustuse nimekiri. Teenistuja, residentsi puhul välisesinduse juht, või välisesinduse vastutav teenistuja kontrollib residentsi või eluruumi vastuvõtmisel ja üleandmisel sisustuse nimekirjas loetletud esemete olemasolu ja seisundit ning ruumide seisundit ja fikseerib ilmsed puudused (fotod, video, olukorra kirjeldus), kinnitades seda oma allkirjaga. Sisustuse nimekirjale võetakse ka residentsi või eluruumi üürileandja allkiri. Lõikes 2 täpsustatakse, et sisustuse nimekiri koostatakse ja nimekirjas loetletud esemete olemasolu ja seisundit ning ruumide seisundit kontrollitakse nii residentsi või eluruumi vastuvõtmisel üürileandjalt, lahkuvalt teenistujalt või välisesinduse vastutavalt teenistujalt kui ka üleandmisel üürileandjale, uuele teenistujale või välisesinduse vastutavale teenistujale.
Eelnõu §-s 6 kehtestatakse residentsi või eluruumi kasutamise reeglid. Sättes ei ole tehtud põhimõttelisi muudatusi võrreldes kehtivate residentsi või eluruumi kasutamise reeglitega. Välisesinduse juht peab residentsi ja selle sisustust ning teenistuja peab eluruumi ja selle sisustust kasutama heaperemehelikult ja lähtudes selle otstarbest ning hoidma seda nii, et selle väärtus ei väheneks, välja arvatud harilik kulumine. Esinduse juht peab residentsi ja selle sisustust kasutama otstarbekohaselt. Lisaks elukoha funktsioonile on esinduse juhi residentsil poliitiline ja protokolliline tähendus, sest diplomaatilise praktika üheks oluliseks valdkonnaks on kontaktide loomine, süvendamine ja hoidmine asukohariigis, suhtlemine ja tegevus ka väljaspool ametiruume. Lõige 2 sätestabki põhimõtte, et esindusruumide olemasolul tuleb neid kasutada esindusülesannete täitmiseks: korraldada seal eineid, vastuvõtte ning kultuuri- ja muid esindusüritusi. Näiteks asukohariiki külastaval riigipeal on sobilik võtta külalisi vastu esinduse juhi residentsis, kui see on piisavalt funktsionaalne, mitte välisesinduse ametiruumides. Lõigetes 3 ja 4 on kehtestatud residentsi või eluruumi või nende sisustuse kahjustamisest teatamise kord.
Eelnõu § 7 reguleerib teenistuja vastutusega seonduvat. Sättes ei ole tehtud põhimõttelisi muudatusi võrreldes kehtivates määrustes sätestatud teenistuja vastutusega. Nii välisesinduse juht kui muu teenistuja on kohustatud hüvitama enda, oma perekonnaliikmete ja isiklike külaliste süülise tegevuse, tegevusetuse või hooletuse tagajärjel, kaasa arvatud lemmikloomade poolt eluruumile või selle sisustusele tekitatud kahju. Esindusülesannete täitmise raames tekkinud kahju hüvitamise eest välisesinduse juht ei vastuta.
2. peatükki „Residents“ on koondatud sätted, mis reguleerivad residentsi valiku üldpõhimõtteid, soetamist, üürimise taotlemist, vahetamist, sümboolikat, sisustamise aluseid ja korda ning kulude hüvitamise korda.
Eelnõu §-s 8 on toodud residentsi definitsioon, mille kohaselt on residents omandivormist sõltumata elamu, elamu osa või korter, mida välisesinduse juht kasutab elukohana ja esindusülesannete täitmiseks Viini diplomaatiliste suhete konventsiooni ja teiste rahvusvahelise õiguse normide, üldtunnustatud põhimõtete, tavade ja praktika tähenduses.
Residents võib olla nii Eesti Vabariigi omanduses kui ka üüripind. Residents oma traditsioonilises tähenduses koosneb kahest alast: privaatalast ehk välisesinduse juhi eluruumidest ja avalikust alast ehk esindusruumidest. Eluruumides toimub välisesinduse juhi ja tema perekonnaliikmete igapäevaelu, esindusruumid on eeskätt esindusülesannete täitmiseks (vastuvõttude jt esindusürituste korraldamine).
Eelnõu §-s 9 on toodud residentsi valiku üldpõhimõtted. Need on jäänud võrreldes kehtivas määruses sätestatuga samaks. Residentsi valikul tuleb arvestada elamu, elamu osa või korteri ja selle asukoha sobivust ning esinduslikkust, turvalisust, tuleohutust, funktsionaalset ruumilahendust, eluruumide eraldatust esindusruumidest, võimalust paigaldada valvesüsteeme või olemasolevate valvesüsteemide korral võimalust neid ise hallata. Esindus- ja eluruumid võiksid residentsis olla eraldatud, eluruumide poolel võiks olla perele eraldi elutuba ning ka täiendav köök või kööginurk. Üldjuhul tuleb lähtuda põhimõttest, et sama residentsi kasutamist saaks jätkata järgmine välisesinduse juht.
Eelnõu §-s 10 reguleeritakse residentsi soetamist. Residentsi soetamine toimub sarnaselt residentsi soetamisele kehtiva määruse alusel. Sobiva residentsi leidmise korraldab endiselt välisesinduse juht, kes teeb seda haldusküsimuste asekantsleri ülesandel ja haldusosakonna peadirektori juhendamisel, kasutades vajaduse korral asukohariigi kinnisvaraettevõtte teenuseid. Välisesinduse juht esitab haldusküsimuste asekantslerile võimaliku residentsi kohta pakkumised koos hindamisaktide, plaanide ja võimaluse korral fotode või videosalvestisega. Residentsi soetamist arutab Välisministeeriumis moodustatud residentsi valimise komisjon, mille liikmed on haldusküsimuste asekantsler, haldusosakonna, riikliku protokolli osakonna ja diplomaatilise julgeoleku osakonna esindaja ning välisesinduse juht. Residentsi soetamise otsuse langetab kantsler komisjoni ettepanekul.
Eelnõu §-s 11 on erisätted residentsi üürimise taotlemise kohta. Sätetega ei nähta ette põhimõttelisi muudatusi võrreldes kehtiva määrusega. Määruse § 4 lõikest 1 tulenevalt esitab välisesinduse juht enne residentsi üürilepingu sõlmimist taotluse. Määruse §-s 11 täpsustatakse, et taotlus esitatakse koos residentsi plaanide ja võimaluse korral fotode või videosalvestisega ning taotlust menetleb Välisministeeriumis moodustatud residentsi valimise komisjon, mille liikmed on haldusküsimuste asekantsler, haldusosakonna, riikliku protokolli osakonna ja diplomaatilise julgeoleku osakonna esindaja ning välisesinduse juht. Otsuse residentsi üürimise kohta teeb kantsler komisjoni ettepanekul.
Eelnõu §-s 12 sätestatakse sarnaselt kehtivale määrusele, et välisesinduse juht võib põhjendatult taotleda residentsi vahetamist tingimusel, et järgitakse käesolevas määruses sätestatut ja seda võimaldab Välisministeeriumi eelarve. Samas sätestatakse ka Välisministeeriumi õigus nõuda residentsi vahetamist.
Eelnõu §-s 13 sätestatakse residentsi sümboolikaga seotud põhimõtted. Sättega ei nähta ette muudatusi võrreldes kehtiva määrusega. Kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja tavaga ning Eesti õigusaktidega kasutab esinduse juht residentsil Eesti Vabariigi lippu ja suure riigivapi kujutisega nimesilti. Residentsil sümboolika kasutamise põhimõte on eelkõige sätestatud Viini diplomaatiliste suhete konventsiooni artiklis 20: „Esindusel ja selle juhil on õigus kasutada esinduse hoonetel, sealhulgas ka esinduse juhi residentsil ja tema sõiduvahendeil, lähetajariigi lippu ja vappi.“
Eesti lipu kasutamisel juhindub esinduse juht Eesti lipu seadusest ja ajalooliselt väljakujunenud heast tavast. Kortermajas asuva Eesti Vabariigi omandis oleva või üüritava residentsi korral on lipu ja suure riigivapiga nimesildi kasutamiseks vajalik kas ühistu või üürileandja nõusolek, et vältida hilisemaid pretensioone residentsi kahjustamise kohta.
Eelnõu §-s 14 nähakse ette residentsi sisustamise alused. Sättega ei nähta ette põhimõttelisi muudatusi võrreldes kehtiva määrusega. Residentsi eluruumid sisustab üldjuhul välisesinduse juht koostöös Välisministeeriumi haldusosakonnaga. Eluruumid on välisesinduse juhi ja tema perekonnaliikmete igapäevasteks isiklikeks vajadusteks kasutatavad ruumid. Eluruumid on elutuba, magamistoad, tualettruum, köök, ühenduskoridorid, riidehoid ja teised ruumid, mis ei ole seotud esindusülesannete täitmisega. Esindusruumid sisustab haldusosakond. Esindusruumid on sissepääsu hall riidehoiuga, salong, söögisaal, kabinet, serveerimisruum, tualettruum ja ühenduskoridorid ning terrass ja aed nende olemasolu korral ning teised esindusülesannete täitmisega seotud ruumid. Esindusruumid peavad tutvustama Eestit parimal võimalikul moel, sealhulgas esitlema Eesti disaini ja kunsti, ning seetõttu võib haldusosakond kaasata professionaalseid Eesti sisearhitekte. Esindusruumides kasutatakse võimalust mööda ka Eesti kunstimuuseumitest deponeeritud kunstiteoseid.
Eelnõu §-s 15 sätestatakse residentsi sisustamise kord. Sättega ei nähta ette põhimõttelisi muudatusi võrreldes kehtiva määrusega. Kui residentsi eluruumid on sisustamata, tagab Välisministeerium ettenähtud korras eluruumide sisustamise järgmiste esemetega: kirjutuslaud, tool, raamaturiiul, pehme mööbel (diivan, tugitoolid), diivanilaud, nõudekapp, pliit, külmik, köögilaud, toolid, magamisasemed, öökapid, riidekapp, valgustid, kardinad ja vaibad. Kui residentsi esindusruumid on sisustamata, tagab Välisministeerium ettenähtud korras esindusruumide sisustamise järgmiste esemetega: optimaalse suurusega söögilaud koos toolidega ja nõudekapp, esindusülesannete täitmiseks vajalik köögi- ja serveerimisvarustus (sh nõudepesumasin), esindusserviis vähemalt 14 inimesele koos klaasikomplektiga, optimaalse suurusega pehme mööbli komplekt salongi, pesumasin, tolmuimeja, muu sisustus (nt kardinad, vaibad ja valgustid). Kui residentsi juurde kuulub terrass, rõdu või aed, mis võimaldab esindusülesandeid täita vabas õhus, tagatakse ka aiamööbli ja aiatarvikute, sealhulgas vajaduse korral grillahju ja telkkatuse olemasolu. Samuti säilib võimalus haldusküsimuste asekantsleri nõusolekul ja põhjendatud vajaduse korral soetada eespool nimetamata esemeid Välisministeeriumi kulul.
Eelnõu §-s 16 sätestatakse, et residentsi kulud kaetakse kuludokumentide alusel.
3. peatükki „Eluruum“ on koondatud sätted, millega reguleeritakse eluruumi valiku üldpõhimõtteid, üüri piirmäärasid, üürimise taotlemist, vahetamist, sisustamise aluseid ja korda ning kulude hüvitamise korda.
Eelnõu §-s 17 kehtestatakse eluruumi valiku üldpõhimõtted. Sättega ei nähta ette põhimõttelisi muudatusi võrreldes eluruumi valiku kehtivate põhimõtetega. Eluruumi valikul tuleb arvestada üüri suurust ja üürimisega kaasnevaid kulusid, samuti eluruumi seisundit, turvalisust ning paiknemist välisesinduse, ühistranspordi ja sotsiaalse infrastruktuuri suhtes. Üldjuhul üüritakse remonti mittevajav sisustatud eluruum. Võimaluse korral lähtutakse põhimõttest, et sama eluruumi kasutamist saaks jätkata järgmine välisesindusse roteeriv teenistuja. Kui eluruum valitakse lastega teenistujale, tuleb arvestada ka teenistujaga kaasasolevate laste arvu ning tugiisiku kaasasolekut. Võimaluse korral arvestatakse ka eluruumi paiknemist lasteaedade ja õppeasutuste suhtes.
Eelnõu §-s 18 sätestatakse, et eluruumi üüri piirmäärad on kehtestatud määruse lisas. Alates 01.05.2024 on pikaajalises välislähetuses teenistujate eluruumide üürimisel ruutmeetrite piirmäärad asendatud rahaliste piirmääradega. Üüri rahaline piirmäär võimaldab käsitleda eri linnade üüriturge universaalsemalt võrreldava kriteeriumi alusel. Rahaline üüri piirmäär võimaldab teenistujal oma eluruumi valikul paindlikult arvestada talle olulisi aspekte ja vajadusi (nt väiksem eluruum kulukamas piirkonnas vs. suurem eluruum soodsamas piirkonnas). Rahaline piirmäär on ka eelarve planeerimise kontekstis alus, mis võimaldab ruutmeetrite piirmääraga võrreldes adekvaatsemat prognoosi. Eeltoodut arvestades jätkatakse kehtivat praktikat ja kehtestatakse rahalised üüri piirmäärad.
Piirmäärade väljatöötamisel on lähtutud eesmärgist kehtestada limiidid vastavalt turuhindadele iga asukohalinna kohta eraldi, arvestades teenistuja positsiooni ja kaasasoleva pere suurust. Piirmäärade kehtestamisel on tuginetud ECA (Employment Conditions Abroad) andmebaasile ja need on kehtestatud valdavalt kohalikus valuutas. Piirmäärade arvestuse aluseks on sisustatud eluruumi rendihind, mis ei sisalda kommunaalkulusid.
Kuna alalises esinduses Euroopa Liidu juures on peale esinduse juhi veel kaks suursaadikut (erakorraline ja täievoliline suursaadik poliitika- ja julgeolekukomitees, asejuht PSC küsimustes; erakorraline ja täievoliline suursaadik, esindaja alaliste esindajate komitees, asejuht Coreper I küsimustes), rakendatakse esinduse juhile kehtestatud üüri piirmäära ka nende eluruumile.
Eluruumi piirmäärad kehtestatakse arvestades kaasasolevate laste arvu. Kui teenistujaga on pikaajalises välislähetuses kaasas tugiisik, loetakse ta üüri piirmäära mõttes võrdseks ühe lapsega. Näiteks, kui teenistujaga on kaasas üks laps ja tugiisik, siis kohaldub talle kahe kaasasoleva lapsega teenistuja üüri piirmäär.
Eluruumi üüri piirmäära loetelus mittekajastuvate olukordade (nt linnad, mille kohta ECA andmebaasis teavet ei pakuta, enam kui nelja kaasasoleva lapsega lähetujad) ja ka muude erandlike juhtude (nt teatud põhjusel sätestatud piirmäärast kõrgem hind) puhul otsustatakse eluruumi taotluse rahuldamine § 2 tuginedes eelkõige sel hetkel ECA andmebaasis olevale teabele ja selle puudumise korral parimale kättesaadavale teabele asukohalinna üürituru kohta (nt kinnisvaraportaalid, teenistujate info).
Eluruumide piirmäärad vaadatakse üle vähemalt kord aastas (ECA andmebaasi märtsikuise uuenduse alusel).
Eelnõu §-s 19 reguleeritakse eluruumi vahetamisega seonduvat. Sättega ei nähta ette põhimõttelisi muudatusi võrreldes kehtiva määrusega. Teenistuja võib välislähetuse ajal põhjendatult taotleda eluruumi vahetamist tingimusel, et vahetamisega ei kaasne olulisi lisakulutusi. Üldjuhul ei vahetata eluruumi, kui teenistuja lähetustähtaja lõpuni on jäänud vähem kui üks aasta. Lõikes 3 on sätestatud Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi õigus nõuda teenistuja eluruumi vahetamist, kui teenistujaga kaasasolevate perekonnaliikmete arv muutub.
Eelnõu §-s 20 sätestatakse eluruumi sisustamisega seonduv. Määruse kohaselt tuleb üldjuhul üürida sisustatud eluruum. Üksnes juhul, kui see ei ole võimalik või otstarbekas, üüritakse sisustamata või osaliselt sisustatud eluruum. Sisustamata või osaliselt sisustatud eluruumi üürimisel ei hüvitata esemeid eluruumi sisustamiseks automaatselt. Sellisel juhul on teenistujal õigus taotleda § 20 lõikes 1 loetletud esemeid: kirjutuslaud, tool, raamaturiiul, pehme mööbel (diivan, tugitoolid), diivanilaud, nõudekapp, pliit, külmik, söögilaud ja toolid, magamisasemed, öökapid, riidekapp, valgustid ning põhjendatud juhtudel muud esemed. Taotluse rahuldamisel lähtutakse eelarvelistest võimalustest ning arvestatakse määruses kehtestatud sisustatud eluruumi üüri piirmäära. Esemeid hüvitatakse maksimaalselt summas, mis üldjuhul jääb eluruumi eest makstava üüri ja teenistujale kohaldatava üüri piirmäära vahele ühe aasta kohta. Sätte alusel eluruumi sisustamiseks soetatud esemed jäävad Eesti Vabariigi omandisse.
Eelnõu §-s 21 kehtestatakse eluruumi kulude hüvitamise kord. Eluruumi kulud kaetakse kuludokumentide alusel. Välisministeeriumi teenistuja eluruumi kulud tasub või hüvitab Välisministeerium ning erialadiplomaadi või koosseisuvälise haldusteenistuja eluruumi kulud tasub või hüvitab lähetajaministeerium. Lõikes 2 on täpsustatud, et määrusega kehtestatud piirmääradest suurema üüri korral maksab teenistuja piirmäära ületava osa üürist üldjuhul ise. Jäetud on ka võimalus, et eluruumi üürimise taotluse kohta otsuse langetamisel on vajaduse korral võimalik otsustada teisiti.
4. peatükis „Lõppsätted“ on toodud ülemineku- ja rakendussätted ning määruse jõustumine.
Eelnõu §-s 22 on toodud üleminekusätted. Lõike 1 kohaselt jäävad enne eelnõu jõustumist sõlmitud residentsi või eluruumi üüri- ja kasutamislepingud kehtima kuni residentsi või eluruumi vahetamiseni või hiljemalt teenistuja lähetuse lõpuni. Lõike 2 kohaselt võib teenistuja taotlusel otsustada, et eluruumile, mille üürileping on sõlmitud enne 01.05.2024 ja mille normiülese pinna eest tasub üüri teenistuja, rakendatakse üüri piirmäära. Samas tuleb teenistujal arvestada, et kui üürisumma ületab üüri piirmäära, tasub piirmäära ületava osa üürist teenistuja. Säte puudutab üürilepinguid, mis on sõlmitud enne 01.05.2024, kui eluruumi üürimisel kehtisid üüri piirmäärade asemel ruutmeetrilised piirmäärad.
Eelnõu §-s 23 tunnistatakse kehtetuks välisministri 27.11.2006. a määrus nr 7 „Välisesinduses töötava teenistuja kasutusse antav eluruum ja selle taotluse vorm“.
Eelnõu § 24 kohaselt jõustub määrus 01.01.2025.
Määruse lisas kehtestatakse eluruumi üüri piirmäärad. Piirmäärasid ei ole muudetud võrreldes 01.05.2024 kehtestatud piirmääradega, kuna need vaadatakse üle kord aastas ECA andmebaasi märtsikuise uuenduse alusel.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määrusega kaasneb sotsiaalne ja majanduslik mõju ning mõju riigivalitsemise valdkonnas, täpsemalt mõju Välisministeeriumi ja lähetajaministeeriumite töökorraldusele. Määrusel on ka kaudne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Määrusel puudub mõju haridusele, kultuurile ja spordile, keskkonnale, infotehnoloogiale ja -ühiskonnale, siseturvalisusele ning regionaalarengule.
Muudatuse sihtrühm
Muudatuste sihtrühmad on Välisministeeriumi diplomaadid (u 180) ja erialadiplomaadid teistest riigiasutustest (u 75), samuti välisesindusse lähetatavad haldusteenistujad (u 35 Välisministeeriumist ja u 5 teistest riigiasutustest). Lõplikku sihtrühma suurust ei ole võimalik prognoosida, kuna roteerivas süsteemis muutub see arv pidevalt.
Muudatused puudutavad ka Välisministeeriumi ja lähetajaministeeriumite teenistujaid, kelle ülesannete hulka kuulub residentsi- ja eluruumiküsimustega tegelemine, sealhulgas taotluste menetlemine (kokku u 25 inimest).
1) Kaasnev sotsiaalne mõju
Oluline mõju puudub
Eelnõuga kaasneb teatav sotsiaalne mõju diplomaatidele ja haldusteenistujatele (edaspidi teenistuja), kes töötavad välisesindustes, eelkõige mõju nende heaolule, kuna määrusega reguleeritakse residentside ja eluruumidega seonduvat. See mõjutab teenistuja ja tema perekonna võimalust leida endale pikaajalises välislähetuses sobiv kodu. Eelnõuga ei kehtestata võrreldes kehtiva korraga eluruumi või residentsi valikut mõjutavaid uusi kriteeriume ega muudeta sisuliselt eluruumi või residentsi taotlemise ja üürilepingu sõlmimise korda või teenistuja vastutust puudutavat regulatsiooni. Muutusena võib nimetada vaid lisanduva võimaluse eluruumi valikul arvestada ka tugiisikuga, kelle kaasasoleku korral kohaldatakse teenistujale ühe kaasasoleva lapse võrra kõrgemat üüri piirmäära. Samuti on eelnõus võrreldes kehtiva korraga selgemalt esile toodud põhimõte, mille kohaselt peaks teenistuja üldjuhul üürima sisustatud eluruumi ning sisustamata eluruumi üürimisel hüvitatakse selle sisustamine teenistuja taotlusel, mille rahuldamisel arvestatakse eelarvelisi võimalusi ja üüri piirmäära. Määruses on kehtivast õigusest ülevõetud põhimõtete sõnastust vajaduse korral selguse huvides ajakohastatud ja korrastatud, mistõttu võib muudatuste mõju pidada positiivseks.
Eelnõuga tehtavate muudatuste sotsiaalset mõju ei saa pidada oluliseks, kuna välisesindustes töötavatele teenistujatele ei kaasne määruse jõustumisel võrreldes kehtiva korraga olulisi muudatusi, muu hulgas on tagatud eluruumi üürimisega kaasnevate kulude katmine. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väiksed ning ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole ette näha.
2) Kaasnev majanduslik mõju
Oluline mõju puudub
Eelnõuga võib kaasneda teatav majanduslik mõju, eelkõige juhul, kui teenistujal on välislähetuses kaasas tugiisik. Sel juhul võib teenistuja üürida eluruumi ühe lapse võrra kõrgemas piirmääras ega pea suurema eluruumi eest ise tasuma.
Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väiksed ning ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole ette näha.
3) Kaasnev mõju riigiasutuste korraldusele
Oluline mõju puudub
Määrus avaldab teatavat mõju Välisministeeriumi ja lähetajaministeeriumite töökorraldusele, kuid kuna residentside ja eluruumidega seonduv regulatsioon jääb sarnaseks kehtiva korraga, ei saa seda mõju pidada märkimisväärseks.
Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väiksed ning ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole ette näha.
4) Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Oluline mõju puudub.
Määrus mõjutab teenistujaid, kelle põhiülesanne on viia ellu välissuhtlemise tegevusi asukohariigis. Seega kaasneb sellega teatav mõju riigi välissuhetele. Määrus mõjutab Välisministeeriumi töökorraldust, kuid ei tähenda Välisministeeriumi või välisesinduste funktsioonide muutumist. Määruse rakendamisel on positiivne mõju välissuhtlemisele, kuna näiteks residentside ringi laienemisega paraneb võimalus esindada Eestit välisriikides.
Mõju välissuhetele on pigem kaudne, selle ulatus ja avaldumise sagedus on väiksed ning ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole ette näha.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määrusega ei nähta ette kulusid, mis ei tulene VäTSist. VäTSi 1. jaanuaril 2025 jõustuvate muudatustega kaasnevate kulude hinnang on toodud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (353 SE) seletuskirjas.1
Määruse rakendamisega olulisi lisakulusid ei kaasne. Eelnõu koostamisel oli eesmärk vältida residentside ja eluruumidega seotud kulude kasvu võrreldes praegusega. Seetõttu ei ole eelnõus tehtud sisulisi uuendusi võrreldes kehtiva õigusega, vaid tegemist on kehtivate eri määruste kooskõlastamisega, mille käigus on küll praktikas kerkinud vajaduste tõttu mõnda asjaolu täpsustatud, kuid need ei too kaasa lisakulusid.
Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 01.01.2025 volitusnormi jõustumisel.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Riigikantseleile ja Riigikogu Kantseleile.
Margus Tsahkna
Välisminister