Otsus

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Väike-Maarja Vallavalitsus

[email protected]

Pikk tn 7

46202, Lääne-Viru maakond, Väike-

Maarja vald, Väike-Maarja alevik

Teie 22.10.2024 nr 7-1/23-15

Meie 20.11.2024 nr 7.2-2/24/11862-3

Seisukohtade väljastamine Väike-Maarja

valla Tuuleala 6 detailplaneeringu

koostamiseks

Olete teavitanud meid elektrituulikutest koosneva tuulepargi rajamise eesmärgil koostatava

detailplaneeringu algatamisest Väike-Maarja valla üldplaneeringuga määratud tuuleenergia

tootmiseks põhimõtteliselt sobival alal nr 6 (Väike-Maarja Vallavolikogu 27.06.2024 otsus nr 86)

ning esitasite meile ettepanekute saamiseks detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise programmi.

Võttes aluseks ehitusseadustiku, planeerimisseaduse ja Transpordiameti põhimääruse esitame

seisukohad planeeringute koostamiseks järgnevalt.

1. Avalikult kasutatavatelt teedelt võimalike juurdepääsuteede asukohtade ja

liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine.

1.1.Planeeringuala ei piirne riigiteedega. Vastavalt planeeringu lähteseisukohtadele (Lisa

1) jääb planeeringuala tugimaanteest nr 22 Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva tee

linnulennult ca 1,8 km kaugusele ning kõrvalmaanteest nr 17190 Uudeküla – Väike-

Maarja teest ca 1,1 km kaugusele.

1.2. Planeeringu lahenduse eesmärgiks on liikluskorralduse põhimõtete määramine ning

servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks

määramise vajaduse märkimine. Asukoha eelvaliku tegemisel tuleb analüüsida

olemasoleva teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel, määrata

planeeringualal perspektiivsete kohalike teede üldised asukohad ja nende

ristumiskohad riigiteedega ning oluliselt ümberehitatavad riigitee lõigud või ristmikud

(nende olemasolul).

Tuulikute tootja lähteandmete alusel määrata riigiteede liikluskorralduse ja

ümberehituse vajadus seoses eri- ja ehitusaegsete veostega. Muuhulgas määrata

planeeringuga riigiteede lõikes konkreetsed trassikoridorid (tuua välja riigiteede nr-d

ja km ulatus); loetleda olemasolevad riigitee(de) ristumiskohad (km asukohad) ning

planeeringuga kavandatavad riigitee ristumiskohad (km asukohad), mida kasutatakse

või mille rajamine on vajalik planeeringu realiseerimiseks; kirjeldada vajadust

olemasolevate riigitee ristumiskohtade (ajutiseks) ümberehitamiseks; määrata

riigiteede lõigud, mida on planeeringu realiseerimiseks vaja õgvendada ja/või

laiendada; hinnata vajadust ehitusaegsete ajutiste möödasõidukohtade rajamiseks;

2 (3)

kirjeldada kavandataval juurdepääsumarsruudil asuvate riigiteede katendite

kandevõimet, vajadusel määratleda lõigud, kus on vajalik riigitee kandevõime

suurendamine.

Arvestada, et planeering on järgnevate ehitusprojektide koostamise alus ning selle

koostamise käigus ja kehtestamise järgselt peaks arendajal (ning puudtatud isikutel)

olema ülevaade, mida tähendab planeeringuga kavandatava tegevuse realiseerimine

(aja- ning rahakulu).

1.3. Transpordiamet riigiteede omanikuna ei võta tuuleparkide arendustegevusest tingitud

uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust, kui riigiteede

võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.

2. Planeeringuala kruntide hoonestusala ja ehitusõiguse määramine.

2.1.Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning

planeeringulahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja

teeprojektide lahendustega.

2.2. Elektrituulikute asukohtade määramisel lähtuda Kliimaministri 25.11.2023 määruse

nr 71 „Tee projekteerimise normid“ § 63 lg 5, mis sätestab elektrituuliku kauguse

avalikult kasutatava tee teekatte servast.

2.3.Planeeritava tuulikupargi detail- ega eriplaneeringualadel ei ole puutumust ühegi

lennuvälja lähiümbruse, lennuvälja kaitsevööndi ega piirangupindadega, seega

lennunduse vaatest täiendavaid kitsendusi ei seata. Kuna tegemist on kõrgtakistustega,

siis tuleb arvestada tuulikutele rakenduva valgustamiskohustusega (lennuohutustuled).

3. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine.

3.1. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja

kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Võimalusel vältida tehnovõrkude

kavandamist riigitee alusele maale. Riigitee alune maa on mõeldud eelkõige riigitee

rajatise teenindamiseks ning nõusoleku selle maa kasutamiseks saame anda vaba ruumi

olemasolul. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes

geodeetilise alusplaani olemasolul ning menetleda seda kas läbi

projekteerimistingimuste või detailplaneeringu. Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb

kavandada kinnisel meetodil.

3.2. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele

normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele,

tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele

riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist.

Palume kohalikul omavalitsusel tuulikute asukoha valikul meie ettepanekutega arvestada ning teha

meiega planeeringute koostamisel sisulist koostööd. Ettepanekute mittearvestamist palume

sisuliselt põhjendada.

Oleme valmis vajadusel selgitama ja täpsustama käesoleva kirjaga esitatud ettepanekuid ning

koostöös välja töötama kohakeskselt sobivaimaid lahendusi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

3 (3)

Lisad:

1. VM_TP6_DP_KSH_PR_241017

2. Planeeringuala_skeem

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6

detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja

asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiline, hindamise (KSH) programm

(eelnõu 17.10.2024)

Planeerimisprotsessi korraldaja: Väike-Maarja Vallavalitsus

Huvitatud isikud: Sunly Wind OÜ ja Enery Estonia OÜ

DP konsultant: AB Artes Terrae OÜ

KSH läbiviija: OÜ Alkranel

DP juhtkonsultant: Heiki Kalberg (kutsetunnistused 163359 ja 155390)

KSH juhtekspert: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098)

Tartu 2024

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 2

Sisukord

_Toc180061353

Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 4

1. Planeeringu, sh mõjude hindamise, koostamise vajadus, eesmärk ja ülesanded, mida

planeeringuga kavatsetakse lahendada .................................................................................................... 6

2. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste dokumentidega ............................................................ 10

2.1. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste dokumentidega ................................................... 10

2.1.1. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (2017/2023) ................................................ 10

2.1.2. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (2017) ............................... 10

2.1.3. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030; 2019/2023-2024) .... 10

2.1.4. Lääne-Viru maakonna kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava (KEKK; 2022)

11

2.1.5. Energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK; 2017), ENMAK 2035 ja

energiamajanduse korralduse seadus ............................................................................................ 12

2.1.6. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019) ......................................................... 12

2.1.7. Väike-Maarja valla üldplaneering (2024) ................................................................... 14

2.1.8. Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2023 – 2035 (2022) ..................................... 19

3. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ................................................................................. 20

3.1. Asustus ja maakasutus (Taristu ning DP ala ümbruskonna maakasutuse funktsioonid) ..... 20

3.2. Maastik, mullastik ja geoloogia (sh maardlad) .................................................................... 22

3.3. Pinnavesi .............................................................................................................................. 23

3.4. Põhjavesi .............................................................................................................................. 23

3.5. Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused .......................................................... 24

3.6. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid .................................................................... 27

3.7. Tuuleolud ............................................................................................................................. 27

4. Detailplaneeringu ja selle reaalsete alternatiivide lühikirjeldused ................................................ 29

5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju (sh

mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad), mõjuala suurus ning KSH sisu .......... 30

5.1. Mõjuala suurus .................................................................................................................... 30

5.2. Mõjuallikad .......................................................................................................................... 30

5.2.1. Tuulikute paigutus ...................................................................................................... 30

5.2.2. Tuulikute vundamendid .............................................................................................. 31

5.2.3. Montaažiplatsid ........................................................................................................... 31

5.2.4. Ligipääsuteed .............................................................................................................. 32

5.2.5. Ühendus elektri ülekandevõrguga ............................................................................... 32

5.3. Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ................................................................................... 32

5.2.1. Veerežiim, põhja- ja pinnavee kvaliteet .............................................................................. 33

5.2.2. Jäätmeteke ................................................................................................................... 33

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 3

5.2.3. Müra ja vibratsioon, varjutus, õhukvaliteet, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ............... 33

5.2.4. Mõju maastikule (sh visuaalne mõju) ......................................................................... 36

5.2.5. Mõju elusloodusele (sh kaitstavad loodusobjektid, mets (mh vääriselupaigad) ning

rohevõrgustik) ............................................................................................................................... 36

5.3.1. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale .................................................................. 40

5.2.6. Mõju kultuuripärandile ............................................................................................... 40

5.2.7. Mõju kliimamuutusele ................................................................................................ 40

5.2.8. Kumulatiivne mõju ..................................................................................................... 41

5.2.9. Riigipiiriülene mõju .................................................................................................... 42

5.3.2. Muud mõjud ................................................................................................................ 42

6.1. Natura eelhindamine ............................................................................................................ 43

6.1.1. Üldteave ...................................................................................................................... 43

6.1.2. Detailplaneeringu seos Natura-alade kaitsekorraldusega ........................................... 43

6.1.3. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ................................................................ 43

6.1.4. Planeeringualale jäävad Natura 2000 alad .................................................................. 44

6.1.5. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura alade kaitse-eesmärkidele . 44

6.1.6. Natura eelhindamise tulemused ja järeldused ............................................................. 47

6.2. KSH sisu .............................................................................................................................. 47

7. KSH hindamismetoodika kirjeldus ning uuringute vajadus .......................................................... 49

8. Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapooled ....................................................... 51

9. Protsessi eeldatav ajakava ning strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH protsessiga seotud

osapooled .............................................................................................................................................. 53

10. Kasutatud kirjandus ................................................................................................................. 56

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 4

Sissejuhatus

Planeeringu lähteseisukohad (edaspidi LS) on planeerimismenetluses algatamisel või pärast

algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planee-

ringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahen-

dada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koos-

tamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programm on dokument, milles mär-

gitakse keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus, sisu ja eeldatav ajakava ning detailpla-

neeringu (edaspidi DP) rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sh

inimese tervist, piiriülest mõju ja Natura 2000 võrgustiku alasid silmas pidades. KSH prog-

ramm on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja aruande eelnõu koostamisel.

KSH käigus hinnatakse DP-ga kavandatava tegevuse elluviimisel kaasnevat olulist keskkon-

namõju ning määratletakse meetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks

või soodsate mõjude suurendamiseks. KSH programmi etapis määratletakse võimalikud oluli-

sed valdkonnad, millele täpsemalt KSH aruande koostamise käigus mõju hindama hakatakse.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS; RT I, 30.06.2023, 57) § 2 lg 3 kohaldatakse planeeringu

koostamise käigus läbiviidavale KSH-le PlanS tulenevaid menetlusnõudeid. PlanS § 124 lg 7

sätestab, et kui DP koostamisel on nõutav KSH, lähtutakse DP menetlemisel üldplaneeringu

(edaspidi ÜP) menetlemisele ettenähtud nõuetest. Planeerimisseaduses viidatud juhtudel arves-

tatakse ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) nõudeid.

Nt nõuded keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande sisule ning muudele

tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.

KSH programm keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lg 2

(KeHJS; RT I, 28.09.2023, 10) kohaselt:

1) määrab keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuse, lähtudes strateegilise planeeri-

misdokumendi iseloomust ja sisust;

2) sisaldab eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust;

3) sisaldab strateegilise planeerimisdokumendi seoseid muude strateegiliste planeeri-

misdokumentidega;

4) selgitab strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat olulist

keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esine-

mise võimalikkust ja võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alale;

5) kirjeldab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatavat hindamismetoodikat;

6) nimetab isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav

tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegi-

lise planeerimisdokumendi vastu;

7) sisaldab keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise aja-

kava, mis tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast;

8) sisaldab andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja kohta ning programmi

koostanud juhteksperdi nime, sealhulgas juhteksperdi käesoleva seaduse § 34 lõike 4

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 5

punkti 6 kohast allkirjastatud kinnitust, ja eksperdirühma koosseisu, nimetades, milli-

seid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama;

9) kirjeldab käesoleva seaduse § 361 kohaseid asjaomaste asutuste või planeerimisseaduse

§ 18 lõikes 1, § 35 lõikes 1, § 61 lõikes 1, § 81 lõikes 1 ja § 103 lõikes 1 nimetatud

isikute ja asutuste esitatud seisukohti.

Seejuures saab p 9 andmed esitada pärast nimetatud isikute käest seisukohtade küsimist.

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 6

1. Planeeringu, sh mõjude hindamise, koostamise vajadus, ees-

märk ja ülesanded, mida planeeringuga kavatsetakse lahen-

dada

Väike-Maarja Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr 86 „Detailplaneeringu koostamise ja kesk-

konnamõju strateegilise hindamise algatamine, Tuuleala 6“ algatati DP koostamine.

DP eesmärgiks on Väike-Maarja valla ÜP-ga määratud tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt

sobival alal nr 6 asuvate katastriüksuste ligikaudu 555 ha suurusel maa-alal elektrituulikutest

koosneva tuulepargi rajamine. Koos DP-ga on algatatud KSH DP-ga kavandatud tegevuse el-

luviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks koos vajalike uuringute

teostamisega. DP koostamine kogu tuulealale 6 võimaldab välja selgitada DP-ga kavandatava

tegevuse mõju ka neile kinnistutele, mis jäävad tuulealale, kuid mille maa-alale elektrituulikute

rajamiseks õigust ei ole (edaspidi kaasatavad kinnistud).

Joonis 1.1. Kavandatava tegevuse asukoht Väike-Maarja vallas (valla piir helesinise joonena).

Lilla viirutusena märgitud Väike-Maarja valla ÜP järgi määratud perspektiivsed tuuleenergia

arendusalad, sh käsitletava tuuleenergia arendusala (Väike-Maarja tuuleala) nr 6. Aluskaart:

Maa-amet, 2024.

DP-ga määratakse alad elektrituulikute püstitamiseks, ehitusõigused, tehnovõrkude trassid

ning teenindusteede võrk. KSH teostatakse kogu tuuleala 6 ulatuses. Tuulikute maksimaalne

taotletav tipukõrgus (koos labadega) maapinnast on kuni 300 m. Täpne tuulikute arv, paikne-

mine, kõrgus ja muud ehitamise tingimused lahendatakse DP-ga, lähteseisukohtade staadiumis

on eeldatav tuulikute arv 20. Tuulepargi ja elektrivõrgu liitumispunkti vaheliste maakaablite

võimalikud asukohad ja ligikaudsed pikkused (sh vajadusel erinevad alternatiivsed lahendu-

sed) määratakse planeerimise käigus. Tuulepargi liitumiseks elektrivõrguga on eelistatud ole-

masolevad alajaamad või liitumine otse 110 või 330kV elektriliinile. Lisaks tuleb võimalusel

kasutada tuulepargi ja 110/330 kV alajaama vaheliste liinidena olemasolevate liinide koridore.

DP koostamise käigus võib tekkida vajadus tuulepargi tehnovõrkude rajamise eesmärgil

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 7

planeeringuala laiendada. DP ala laiendamise vajaduse tekkimisel tehakse selleks eraldi otsus,

kaasates menetlusse DP laienenud alale jäävate maade omanikud.

Tuulikute asukoha valikul arvestatakse õigusaktidest ja ÜP-st tulevate piirangute ja kitsendus-

tega, ametkondade poolt tehtud soovitustega (sh juhendid taastuvenergia tootmise kavandami-

seks) ja kaasatud isikute põhjendatud avaldustega. Arvestama peab nii avalike huvide kui ka

riigi ülesannete ja kohustustega kasvuhoonegaaside heitekoguste vähendamisel ning klii-

mamuutuste mõjude leevendamisel, samuti tuuleenergia tootmise tehnoloogia arenguga.

Katastriüksuse Kuriste 92701:001:0027 omanik on väljendanud soovi, et tema maale tuule-

parki ei rajataks. Katastriüksuse Taga-Pupso 92701:001:0181 osas on maaomanik väljendanud

soovi, et ei nõustu nimetatud katastriüksusele elektrituulikute püstitamise ega nende teeninda-

miseks vajalike tehnovõrkude trasside ning teenindusteede rajamisega, samuti naaberkinnistul

paikneva tuuliku labade horisontaalprojektsiooni langemisega kõnealusele katastriüksusele

(ega muude asjaoludega, mis põhjustaksid temale kuuluva kinnisasja koormamist kinnistus-

raamatusse kantava piiratud asjaõigusseadusega). Lisaks on vajalik DP koostamisel arves-

tada, et elektrituulikute ja nende teenindamiseks vajalike tehnovõrkude trasside ning teenin-

dusteede rajamisega kaasnevate kitsenduste alad (isikliku kasutusõiguse alad rajatise hoolda-

miseks või juurdepääsuteed hoolduse teostamiseks) ei langeks kõnealuse katastriüksuse piiri-

desse. Nimetatud rajatiste planeerimisel on vajalik arvestada nende paiknemiseks piisav kau-

gus katastriüksuse 92701:001:0181 piirist, et rajatisest ei tuleneks piiranguid kõnealusel kin-

nistul toimuvale majandustegevusele. Mõlema maaomaniku tahteavaldused võetakse edasisel

planeerimisel aluseks ja nende maadele ei planeerita tuulepargi toimimiseks täiendavaid vaja-

likke ehitisi seni kuni nad ei avalda teistsugust arvamust.

Tuulepargi planeerimisel arvestatakse järgmisega:

1) tuulepark, Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses, on

mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest

seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam;

2) planeeritav tuulepark võib koosneda ka mitmest eraldiseisvast elektrituulikute grupist samal

planeeringualal, millel on eraldi liitumispunkt, elektri- ja sidevõrk ning vajadusel ka juurde-

pääsuteede võrk;

3) tuulikute suurim lubatud kõrgus ja arv planeeringu alal määratletakse lähtudes tuulikutele

sobiva ala asukohast, suurusest ja tuulikute efektiivsest paiknemise põhimõttest. Tuulikute lu-

batud maksimaalse kõrguse piirang selgitatakse välja koostöös Kaitseministeeriumiga;

4) maakaablil eraldiseisva rajatisena puudub oluline ruumiline mõju planeerimisseaduse § 6

punkti 13 tähenduses.

Edasisel planeerimisel ja mõjude hindamisel arvestatakse järgnevaga (sh keskkonnatasude sea-

duses tooduga):

1) linnustiku uuringu läbiviimise käigus selgitatakse välja mõju nii elupaikadele kui ka rännu-

teedele (toitumisränded, kevad- ja sügisränded), määrata kaitsealuste linnuliikide olulised toi-

tumisalad, puhkealad ning liikumisteed elupaikade ja puhkealade vahel ning hinnata kaasne-

vaid mõjusid. Arvesse võetakse ka erinevatelt arendusaladelt lähtuvate mõjude kumuleeruvust.

Tuulikutega ei tohi tekitada liigile olulist hukkumisriski ega ohustada linnustikule olulisi paiku

ning nende omavahelist sidusust;

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 8

2) käsitiivaliste uuringu läbiviimise käigus täpsustatakse vastava ala olulisust nahkhiirte elu-

ja toitumisalana ning hinnata võimalikke mõjusid ja leevendusmeetmeid;

3) keskkonnamõjude hindamisel pööratakse tähelepanu lisaks kaitsealustele liikidele ja aladele

ka mõjule ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele laiemalt;

4) rohevõrgustikule avalduva mõju väljaselgitamisel lähtutakse ÜP KSH-st ja ÜP läbiviimise

käigus koostatud rohevõrgustiku analüüsist, sh rohevõrgustiku toimimist tagavatest tingimus-

test. Tagada tuleb rohevõrgustiku sidusus ja toimimine;

5) tagatakse väärtusliku põllumajandusmaa väärtuse ja põllumassiivi terviklikkuse säilimine,

hinnatakse kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale ning põhjendada maakasus-

tuse muudatust. Võimalusel eelistatakse põllumassiivide ebakorrapäraseid servaalasid, mille

põllumajanduslik kasutamine on raskendatud;

6) tuulegeneraatorite paigaldamisel metsamaadele säilitatakse metsa vääriselupaigad koos

nende valgus- ja veerežiimi säilitamise jaoks vajalike puhveraladega. Tuulepargi planeerimisel

tuleb hinnata tegevuse mõju metsakooslustele nii ökoloogilises, süsinikuringe kui ka metsama-

janduslikus vaates;

7) teostatakse mürauuring, st müra arvutuslik hindamine, milles arvestatakse tuulikute paikne-

mist ja nende toimimise tõttu tekkida võivaid müraemissioone, sh tuulikute koosmõjust tekkiv

müra. Tuulikute kavandamisel tagatakse välisõhus leviva müra ja madalsagedusliku müra vas-

tavus normtasemetele ning infraheli vastavus piirväärtustele. Teostatakse välisõhus leviva

müra modelleerimine. Arvestatakse Väike-Maarja valla välisõhus leviva keskkonnamüra vä-

hendamise tegevuskava ja mürakaardiga;

8) teostatakse varjutuse modelleerimine (varjutuskaart), mis arvestab kavandatavate tuulikute

asukohta ja mõõtmeid. Juhul, kui tuulikud on kavas paigutada metsa või metsaga piirnevale

alale, arvestatakse varjutuse modelleerimisel ka taimestikuga (sh metsaga). Kui varjud lange-

vad eluhoonetele või puhkealale, hinnatakse varjutuse häirivust lähtudes asjakohastest Euroopa

riikide standarditest, st 10 h aastas arvestades ilmastikuolusid, või kui Eestis tehakse õigusakt

või standard, siis sellest. Tuulikud kavandatakse üldjuhul selliselt, et eluhoonetel või puhkea-

ladel ei esine häirivaid varjutustasemeid. Kui selle vältimine ei ole võimalik, on tuulikute püs-

titamiseks vajalik mõjutatud maaomaniku kirjalik nõusolek;

9) teostatakse visuaalse mõju analüüs hindamaks tuulikute sobivust maastikku ning selgitada

välja selline paigutus, millel on kõige väiksem võimalik mõju maastikule ja vaadetele;

10) tuulepargi või üksiktuuliku kavandamine maardlatel on võimalik maapõueseaduses toodud

tingimustel. Üldjuhul on see võimalik pärast maavara ammendumist või kui selleks on saadud

maapõueseaduse kohane kooskõlastus või luba. Kooskõlastuse tuuleparkide kavandamiseks

maardlate maa-alale annab valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus;

11) kui tuuliku tiiviku horisontaalprojektsioon maapinnal ulatub naaberkinnistule (tuuleala si-

seselt), siis tuleb naaberkinnisasi koormata kinnistusraamatusse kantava piiratud asjaõigusega;

12) tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel analüüsitakse, kas lähikonnas on olemas sobivad

elektrivõrguga liitumise võimalused. Tuulepargi või üksiktuuliku ühendamisel elektri põhivõr-

guga järgitakse ÜP-s toodud põhimõtteid;

13) DP kehtestamise ajaks peavad olema fikseeritud kohaliku kasu saamise tingimused.

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 9

DP vormistatakse paberkandjal ja digitaalselt (nii pdf-formaadis kui ka joonise andmekihti-

dena) planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja

moodustavad ühtse terviku. Planeering esitatakse, kujul, mis on sobilik planeeringute andme-

kogusse esitamiseks.

DP puhul toimub avalikkuse kaasamine nii e-menetluses valla kodulehel kui ka valmis eelnõu

puhul avalikustatakse see ka paberkandjal vallavalitsuses. Kõik isikud, kes soovivad olla kaa-

satud, saavad sellest teada anda valla e-aadressil andes teada teadete edastamise viisi ja selleks

vajalikud kontaktandmed.

DP avalikustamise ajaks peavad olema määratud ka DP elluviimiseks vajalikud tegevused.

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 10

2. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste dokumentidega

2.1. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste dokumentidega

2.1.1. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (2017/2023)

Kliimapoliitika põhialuste dokumendis lepiti esimest korda kokku Eesti kliimapoliitika pi-

kaajalises visioonis ja teekonnas selle poole liikumisel. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle

vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja

energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidliku-

maks. Aastal 2023 ajakohastatud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ näeb ette, et Eesti

pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks

ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini.

Kliimapoliitika põhialustes tuuakse energeetika ja tööstuse valdkonnas poliitikasuunisena

välja:

✓ soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutusele-

võttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning va-

jadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustatakse kodumaiste bio- ning

teiste taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia

tootmisel kui ka transpordikütustena.

DP-ga kavandatav tegevus on „Kliimapoliitika põhialustega aastani 2050“ kooskõlas.

2.1.2. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (2017)

Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti

riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ning võimet kliimamuutuste mõjuga kohane-

miseks.

Arengukavas on energeetika ja varustuskindluse valdkonna alaeesmärgiks seatud: „Klii-

mamuutuste tõttu ei ole vähenenud energiasõltumatus, -turvalisus, varustuskindlus ja taastuve-

nergiaressursside kasutatavus ning ei suurene primaarenergia lõpptarbimise maht“.

Seejuures on eesmärgi täitmisel oluline energiasõltumatuse juhtmõte, mis hõlmab sõltumatust

energiakandjate impordist, energiatootmisel kodumaistele ja eelkõige taastuvatele kütustele tu-

ginemist ning taastuvenergiaallikate kasutamist ja energiatootmise portfelli mitmekesistamist.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava liidetakse uue koostatava keskkonnavaldkonna

strateegiadokumendiga „Keskkonnavaldkonna arengukava aastani 2030“ (KEVAD). KEVAD

hakkab sisaldama suuniseid kliimapoliitika üleste valdkondade poliitikate ja meetmete planee-

rimiseks ning arendamiseks.

DP-ga kavandatava tuulepargi arendamine aitab kaasa eelnimetatud energiasõltumatuse juht-

mõtte rakendamisele.

2.1.3. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030; 2019/2023-

2024)

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 11

REKK 2030 laiem eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele liikmesriiki-

dele võimalikult täpselt informatsiooni sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti riik saavu-

tada Euroopa Liidus kokku lepitud energia- ning kliimapoliitikat puudutavad eesmärgid.

2017. a jõustunud REKK 2030 eesmärkidest on DP iseloomu arvestades asjakohaseimad järg-

mised:

• Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030);

• taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema

vähemalt 42%: aastal 2030 moodustab taastuvenergia 16 TWh ehk 50% energia lõpp-

tarbimisest, sh taastuvelekter 4,3 TWh (2018 = 1,8 TWh), taastuvsoojus 11 TWh (2018

= 9,5 TWh), transport 0,7 TWh (2018 = 0,3 TWh);

• energiajulgeoleku tagamine hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult

madalal: hoitakse kohalike kütuste kasutust võimalikult kõrgel (sh suurendatakse kütu-

sevabade energiaallikate kasutust), rakendatakse biometaani tootmise ja kasutuse po-

tentsiaali.

Aastail 2023-2024 ajakohastatakse REKK 2030 vahepeal valminud arengudokumentide alusel.

Viimase ajakohastatud versiooni kavandi järgi (2023) on mitu eesmärki vahepealse nelja aasta

jooksul muutunud – näiteks kui varem oli kasvuhoonegaaside heidet sajandi keskpaigaks 1990.

aastaga võrreldes kavas vähendada 80 protsenti, siis nüüdne suund on olla 2050. aastaks klii-

maneutraalne riik.

Energiamajanduse korralduse seaduse muudatusega aastal 2023 täpsustusid taastuvenergia ees-

märgid, mis on toodud ka REKK 2030 kavandis koos taastuvenergia toodangu prognoosiga.

Kui senise kava järgi pidi taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest 2030.

aastal olema aastas 42 protsenti, siis nüüd on vastav eesmärk 65 protsenti riigisisesest energia

summaarsest lõpptarbimisest. Kui siiani oli eesmärk, et taastuvelektri toodang moodustab

2030. aastal 40 protsenti elektrienergia summaarsest aastasest lõpptarbimisest, siis nüüd on

eesmärk katta 2030. aastaks 100 protsenti elektrienergia summaarsest aastasest elektritarbimi-

sest taastuvatest allikatest.

Tuuleenergeetika, kui taastuvenergeetika arendamine aitab ka edaspidi kaasa REKK 2030 ees-

märkide täitmisele.

2.1.4. Lääne-Viru maakonna kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava (KEKK;

2022)

Kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavade (KEKK) koostamise eesmärgiks on kaaluda

kliimamuutuste mõjuga kaasnevaid võimalikke tagajärgi ja võimalusi, mis toetavad valdasid

pikaajaliste strateegiliste otsuste tegemisel, panustades kohalike elanike elukvaliteedi ja elu-

keskkonna säilitamisesse ning parandamisesse.

Lääne-Viru maakonna KEKK järgi on Väike-Maarja suurimad kasvuhoonegaaside heite sek-

torid põllumajandus (51%) ja energeetika (21%), mistõttu tuleks Väike-Maarja vallas senisest

enam tähelepanu pöörata taastuvenergia osakaalu suurendamisele lõpptarbimisest.

Lääne-Viru maakonna KEKK tegevuskavas 8. eesmärgi „Kliimamuutuste tõttu ei vähene ener-

giasõltumatus, -turvalisus, -varustuskindlus ja taastuvenergia ressursside kasutatavus ega suu-

rene primaarenergia lõpptarbimise maht" alameesmärgiks on sätestatud 8.1 alameesmärk “Tar-

bitava energia vähendamine ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises”.

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 12

Mistõttu tuuleenergeetika, kui taastuvenergeetika arendamine aitab ka edaspidi kaasa Lääne-

Viru maakonna KEKK eesmärkide täitmisele.

2.1.5. Energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK; 2017), ENMAK 2035 ja ener-

giamajanduse korralduse seadus

Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 koondab elektri-, soojuse- ja kütusemajan-

duse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajanduse energiakasutusega seonduvad tule-

viku tegevused. Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 üldeesmärgiks on: „Tagada

tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa

Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majan-

duskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.“

Arengukava eesmärkideks on mh soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia

tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis ning tagada ühtlasi varustuskindlus. Aastal 2017 kinnita-

tud arengukava järgi on seatud aastaks 2030 kütusevabade energiaallikate (päike, tuul, hüdroe-

nergia) osakaaluks elektri lõpptarbimises >10% (algtase 2012. a oli 0,75%). Kogu energia lõpp-

tarbimises on seatud taastuvenergia osakaalu sihttasemeks 2030. aastaks 50% (algtase 2012.

aastal oli 25,8%).

Aastal 2021 algatati ENMAK 2035 koostamine ning Vabariigi Valitsusele esitatav eelnõu peaks

valmima 2024-2025. ENMAK 2035 koostamise eesmärgiks on ajakohastada kehtivas energia-

majanduse arengukavas aastani 2030 sisalduvad energiamajanduse suundumused, eesmärgid

ja tegevused ning kirjeldada Eesti energiamajanduse arenguvisiooni, eesmärke, kitsaskohti

ning poliitikainstrumente kliimaneutraalse energiatootmise ja -tarbimise suunas liikumisel ja

energiajulgeoleku tagamisel.

Energiamajanduse korralduse seaduse (RT I, 30.06.2023, 8) §321 on sätestatud, et aastaks 2030

moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbi-

misest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia 100 protsenti ja

soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti. Maantee- ja raudteetranspordis

kasutatud taastuvenergia moodustab vähemalt 14 protsenti kogu transpordisektoris tarbitud

energiast.

DP-ga kavandatav tuuleparkide arendamine aitab kaasa energiamajanduse arengukava eesmär-

kide täitmisele.

2.1.6. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019)

Maakonnaplaneeringu eesmärk on tasakaalustada keskkonna kasutusviise, kavandada kest-

likku arengut ja parandada inimeste elamistingimusi. Olulisemateks trendideks, millega maa-

konnaplaneeringu koostamisel on arvestatud ning mis mõjutab maakonna arengut on: IT aren-

duste levik ja kasvav mobiilsus, rahvastiku vähenemine ja vananemine, üldine linnastumine,

ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine ja taastuvenergeetika laiem levik, kliimamuutused.

Maakonnaplaneeringus tõdetakse, et tuuleenergia tootmiseks sobivaid alasid on maakonnas

vähe, kuna rannikualal, kus tuuletingimused on kõige soodsamad, on looduskaitsest tulenevad

piirangud. Lisaks ei pruugi tuulepotentsiaalilt sobivad tuuleenergia arendusalad olla

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 13

realiseeritavad riigikaitselistel põhjustel. Maakonna keskosas läbi viidud analüüsi tulemusel

paiknevad võimalikud sobivad alad üksikult ja on tuulepargi paigutamiseks väikesed, mahuta-

des vaid mõne tuulegeneraatori. Lääne-Viru maakonnaplaneering ei välista tuuleparkide ka-

vandamist, kuid sel juhul tuleb sobivust tõestada konkreetse asukohavaliku ja KSH-ga.

Maakonnaplaneering seab tuuleenergiaga seotud planeeringute koostamisele järgmised tingi-

mused:

• määrata tuulegeneraatorite paigutus maastikul;

• kaaluda tuulegeneraatorite visuaalset sobivust maastiku suhtes;

• hinnata strateegilisi keskkonnamõjusid;

• määrata liitumiskohad põhivõrguga;

• määrata tuulegeneraatorite paigutus maanteetaristu suhtes;

• määrata juurdepääsude võimalused;

• korraldada riigikaitselise ehitise töövõime hindamine.

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (2019) järgi jääb Väike-Maarja valla tuulealale nr 6

kaks maakondliku tähtsusega rohevõrgustiku koridori, mis ühendavad omakorda rohevõrgus-

tiku tugialasid (Joonis 2.1). Maakonnaplaneeringus on sätestatud järgmised asjakohased tingi-

mused: rohelise võrgustiku aladel tuleb üldjuhul hoiduda metsamaa sihtotstarbe muutmisest ja

metsa raadamisest (raie, võimaldamaks maa kasutamist muul otstarbel peale metsa majanda-

mise), v.a maavara kaevandamise lubadega määratud aladel; tuleb säilitada haruldasi taime-

koosluseid ja väärtuslikke elupaiku; rohelises koridoris säilitatakse olemasolevaid looduslikke

ja poollooduslikke alasid. Lähimad väärtuslikud maastikud asuvad maakonnaplaneeringu ko-

haselt 2,3 km kaugusel lõunas ning 2,3 km kaugusel põhjas.

Joonis 2.1. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, Väike-Maarja tuuleala nr 6 ning rohe-

võrgustiku koridorise ja tugialade asukoht.

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 14

2.1.7. Väike-Maarja valla üldplaneering (2024)

ÜP-ga määratakse tulevikku suunatud pikaajalised ruumilise arengu eesmärgid ja täpsemad

tingimused, mille kaudu neid eesmärke ellu viiakse. Väike-Maarja valla ÜP ruumiliste aren-

gueesmärkide seas on mh ettevõtluse arengu edendamine läbi olemasolevate ja kavandatavate

äri- ja tootmispiirkondade maakasutus- ja ehitustingimuste määratlemise; elektri- ja soojus-

energia ning muu toetava taristu kättesaadavuse tagamine ennekõike valla hajaasustatud piir-

kondades.

ÜP tugineb üleriigilisele planeeringule Eesti 2030+, mille kohaselt on energeetikavaldkonna

üheks peamiseks eesmärgiks saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses. ÜP

toob välja, et taastuvenergeetika arendamiseks on Väike-Maarja vallas kõige suurem potent-

siaal bio- ja kombijaamadel sümbioosis energiakuluka tootmisega ning maismaa tuuleparkidel.

Väike-Maarja valla territooriumile on elektrituulikuid ja tuuleparke võimalik rajada pärast tuu-

leenergeetikale avatavate riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete rakendumist, eeldatavasti

aastal 2025.

ÜP-ga on välja selgitatud tuuleenergia arendamiseks põhimõtteliselt sobivad alad välistades

järgnevad alad:

• elu- või ühiskondlikule hoonele lähemal kui 700 m, riigiteele lähemal kui 300 m, raud-

teele lähemal kui 300 m,

• kõrgepingeliinile lähemal kui 300 m, puhke ja loodusliku juhtotstarbega maa-alale lä-

hemal kui 1000 m,

• kaitse- ja hoiualad, Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualad, püsielupaigad ja nende

puhvertsoonid (Kaitstavate alade puhul, mille kaitse-eesmärgiks ei ole linnud ega nahk-

hiired, on puhvervööndi ulatus 100 m, muul juhul puhvervööndi ulatus 600 m, va juhul,

kui alal esineb linnuliik, mille liigikaitse puhver on suurem – sel juhul rakendub konk-

reetse liigi puhver. Püsielupaikade puhul rakendub liigipõhine puhver),

• kaitsealuste liikide elupaigad, sh must-toonekure püsielupaigast või kaitstaval alal asu-

vast pesapaigast 3000 m ulatuses; kotkaliigi püsielupaigast või kaitstaval alal asuvast

pesapaigast 2000 m ulatuses; metsise püsielupaigast, kaitsealal asuvast elupaiga piirist

või mängualast 1000 m ulatuses; kanakulli püsielupaigast või kaitsealal asuvast pesa-

paigast 1000 m ulatuses; käsitiivaliste kaitsealal asuvatest elupaikadest 600 m ulatuses;

hiireviu kaitsealusest pesapaigast 1000 m ulatuses; I ja II kaitsekategooria looma- või

taimeliikide pindalalised elupaigad/leiukohad; projekteeritavad kaitsealuste liikide elu-

paigad/kasvukohad ja nende puhvervööndid.

ÜP-ga on lisaks sätestatud järgmised asjakohased tingimused tuuleenergia tootmise aladel:

• tuuleparkide või üksiktuulikute rajamine on võimalik vaid selleks põhimõtteliselt sobi-

vatel aladel, mis on leitud eespool kirjeldatud alade välistamisel;

• tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobivatel aladel on elamute ehitamine

lubatud vaid elamumaa sihtotstarbega katastriüksustel. Arvestamise vajadus hakkab

kehtima alates hetkest, kui vallavalitsus on projekteerimistingimused elamu rajamiseks

väljastanud;

• tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel elamust 700–1000 m kaugusele tuleb elamu

aluse maa omanikuga saavutada kirjalik kokkulepe;

• tuuliku laba ulatumisel naaberkinnistule tuleb saada naaberkinnistu omaniku kirjalik

nõusolek konkreetse tuuliku püstitamiseks;

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 15

• tuulepargi või üksiktuuliku rajamise võimalikkus tuuleenergia tootmiseks sobivatel ala-

del täpsustatakse DP koostamise ning selle mõjude hindamise, sh KSH läbiviimise käi-

gus. Paralleelselt DP ja mõjude hindamisega (sh KSH) viiakse läbi ka vajalikud alu-

suuringud. Tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel ja selle rajamisega kaasnevate

mõjude hindamisel arvestatakse olemasolevatest tuuleparkidest ja tuulikutest, teistest

kavandatavatest tuuleparkidest ning muudest asjakohastest objektidest ja arendustest

kaasnevate kumulatiivsete mõjudega. Uuringute tulemusi võetakse arvesse mõjude hin-

damisel (sh KSH aruande koostamisel), mis omakorda annab sisendi tuulepargi lahen-

duse väljatöötamiseks (sh vastuse millises ulatuses on võimalik kasutusele võtta käeso-

levas ÜP-s planeeritud tuuleparkide arendamiseks põhimõtteliselt sobivaid alasid);

• tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb DP staadiumis teha järgmist:

o kindlaks teha kaitsealuste linnuliikide olulised toitumisalad, puhkealad ning lii-

kumisteed elupaikade ja nende vahel ning hinnata kaasnevaid mõjusid. Arvesse

tuleb võtta ka erinevatelt arendusaladelt lähtuvate mõjude kumuleeruvust. Tuu-

likutega ei tohi tekitada liigile olulist hukkumisriski kokkupõrkel tuulikutega

ega ohustada linnustikule olulisi paiku ning nende omavahelist sidusust;

o kindlaks teha lindude olulised rändekoridorid ja rändepeatuspaigad väljaspool

kaitsealasid ja hinnata mõjusid. Arvesse tuleb võtta ka erinevatelt arendusala-

delt lähtuvate mõjude kumuleeruvust. Tuulikutega ei tohi tekitada liigile olulist

hukkumisriski kokkupõrkel tuulikutega ega ohustada linnustikule olulisi paiku

ning nende omavahelist sidusust;

• tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb välistada ebasoodne mõju kaitstavatele

loodusobjektidele. Kaitsealuste liikide elupaikade puhul lähtuda kaalutlusotsusest (sh

mõju hindamisest) järgmiselt:

o Must-toonekure pesapaikadele või püsielupaikadele tuleb hinnata mõjusid.

Kuna liigi toitumisalad võivad paikneda pesapaigast rohkem kui 10 km kaugu-

sel, siis tuleb tuulepargi kavandamisel DP staadiumis selgitada välja must-too-

nekure elupaigakasutus ning mitte kavandada tuuleparke must-toonekure pü-

sielupaiga ning toitumis- ja puhkealade vahele, samuti toitumis- ja puhkeala-

dele;

o Kotkaliikide pesapaikadele või püsielupaikadele tuleb DP staadiumis välja sel-

gitada kotkaste toitumisalade paiknemine ja toitumisaladele liikumine ning hin-

nata kaasneda võivaid mõjusid. Uuringu tulemustest lähtuvalt selgub, kas ja

millistel tingimustel on võimalik vastavasse asukohta tuuleparki rajada. Üksik-

tuulikute kavandamisel on vastava uuringu läbiviimise vajadus juhtumipõhine

kaalutlusotsus;

o Metsise elupaigad tuleb inventeerida DP koostamise staadiumis, et kindlaks

teha elupaikade omavaheliseks sidususeks vajalikud alad (metsise elupaigaka-

sutuse uuring) ja hinnata kaasnevaid mõjusid. Tuuleparkide rajamise ja tuule-

pargilahendusega ei tohi ohustada erinevate elupaikade omavahelist sidusust.

Uuritavate alade ulatus tuleb kindlaks määrata DP koostamise käigus;

• tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb arvestada töös „Üle-eestiline maismaa-

linnustiku analüüs“ toodud soovitustega tuuleparkide rajamiseks vajalike eeluuringute

läbiviimise ja tuuleparkide rajamise järgselt vajalike järelseire meetodite (nt 3D rada-

ruuringute vajadus, uuringute kestus ja perioodid jt) kohta;

• tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb DP koostamise staadiumis liikide le-

vikuandmeid täpsustada ning:

o juhul, kui tuvastatakse uusi I ja II kaitsekategooriasse kuuluvate liikide elu-

paiku/kasvukohti, tuleb nendega arvestada lähtuvalt konkreetsetest oludest DP

koostamise ja KSH läbiviimise käigus. Linnustiku puhul tuleb vajadusel hinnata

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 16

mõju toitumisalade ja elupaikade vahelisele liikumisele. Nende loomastiku elu-

paikade puhul, mis ei ole kaitstud püsielupaigana ega asu kaitsealal ning taime-

, seene- ja samblikuliikide mitte pindalaliste kasvukohtade puhul on nendega

arvestamine juhtumipõhine kaalutlusotsus;

o juhul, kui tuvastatakse uusi III kategooria liikide elupaiku/kasvukohti, tuleb ka

nende puhul hinnata mõjusid liikidele ning võimalusel arvestada liikide elupai-

kade/kasvukohtade kaitse vajadusega;

• tuulepargi kavandamisel tuleb hinnata mõjusid käsitiivalistele. Juhul, kui käsitiivaliste

levikuandmestik on puudulik, kuid alal esinevad neile sobivad biotoobid, tuleb teostada

käsitiivaliste uuring. Hinnata tuleb ka kumulatiivseid mõjusid, võttes arvesse piirkon-

nas paiknevaid või teadaolevaid kavandamisel olevaid tuuleparke ning muid olema-

solevaid objekte ja arendusi;

• üldjuhul tuleb vältida kõrge loodusliku väärtusega taimkattega alasid (kõrge loodusliku

väärtusega taimkattega aladeks on Natura 2000 elupaigatüübid, vääriselupaigad, loo-

duslikus seisundis sood, loodusliku taimkattega rannikualad, poollooduslikud kooslu-

sed (niidud), samuti suurema pindalaga (vähemalt 5 ha) III kategooria taimeliikide kas-

vukohad.);

• tuulepargi või üksiktuuliku (ning nendega kaasneva taristu ja muude objektide) kavan-

damisel rohevõrgustiku alale tuleb hinnata mõju võrgustiku sidususele ja toimimisele.

Mõju hindamisel tuleb arvestada koosmõju ka muude objektide ja võimalike teadaole-

vate arendustega. Tuulikute asukohad ning nendega seotud taristu tuleb paigutada nii,

et rohevõrgustikku ei killustata ja selle sidusus on tagatud. Samuti ei tohi langeda tu-

gialade kvaliteet;

tuuleparki või üksiktuulikut võib põhjendatud juhul kavandada väärtuslikule põlluma-

jandusmaale, kuid sel juhul tuleb kavandamise etapis tagada väärtusliku põllumajan-

dusmaa väärtuse ja põllumassiivi terviklikkuse säilimine, hinnata kaasnevaid mõjusid

ning maakasutuse muudatust põhjendada. Eelistada tuleb põllumassiivi ebakorrapära-

seid servaalasid, mille põllumajanduslik kasutamine on raskendatud;

• tuulikute kavandamisel tuleb kaaluda visuaalse mõju hindamise vajalikkust. Kuna vi-

suaalse hinnangu vajadus sõltub konkreetsest kavandatavast arendusest ja selle asuko-

hast, on see juhtumipõhine kaalutlusotsus;

• tuulepargi või üksiktuuliku kavandamine maardlatel on võimalik maapõueseaduses

toodud tingimustel. Üldjuhul on see võimalik pärast maavara ammendumist või kui

selleks on saadud MaaPS kohane kooskõlastus või luba. Kooskõlastuse tuuleparkide

kavandamiseks maardlate maa-alal annab valdkonna eest vastutava ministri volitatud

asutus;

• mistahes kõrgusega tuuliku planeeringud, ehitusprojektid, projekteerimistingimused,

ehitusloa eelnõu, ehitamise teatis vms tuleb koostada koostöös kohaliku omavalitsuse

ja Kaitseministeeriumiga. Koostööd Kaitseministeeriumiga tuleb alustada tuulikute

planeerimise algusetapis;

• tuulikute kavandamisel tuleb asukohavaliku staadiumis teha koostööd Siseministeeriu-

miga, kes hindab, kuidas tuulikud võivad mõjutada ministeeriumi sideteenuste levi;

• tuuliku kaugus taristu suurtest elementidest (kõrgepingeliinid, riigimaanteed, raudtee,

sidemastid) peab olema vähemalt võrdne tuuliku kogukõrgusega (mast + laba pikkus).

Raudtee puhul arvestada kaugust raudtee kaitsevööndi servast. Erisuste lubamine toi-

mub taristu omaniku või valdaja nõusolekul;

• tuulepark või üksiktuulik tuleb kavandada selliselt, et tagatud peab olema välisõhus

leviva müra ja madalsagedusliku müra vastavus normtasemetele ning infraheli vastavus

piirväärtustele. Teostada tuleb välisõhus leviva müra modelleerimine. Arvestada ka

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 17

Väike-Maarja valla välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava ja mü-

rakaarti;

• tuulikute kavandamisel tuleb hinnata tuulikute töötamisega kaasnevat varjutust (koos-

tada varjukaart). Juhul, kui elektrituulikud paigutatakse metsa või metsaga piirnevale

alale, tuleb varjutuse modelleerimisel arvestada ka taimestikuga (sh metsaga). Kui var-

jud langevad eluhoonetele või puhkealale, tuleb hinnata varjutuse häirivust lähtudes kas

Eestis kehtivatest õigusaktidest või nende puudumisel asjakohastest Euroopa riikide

standarditest. Tuulikud tuleb üldjuhul kavandada selliselt, et eluhoonetel või puhkeala-

del ei esine häirivaid varjutustasemeid. Kui selle vältimine ei ole võimalik, on tuulikute

püstitamiseks vajalik mõjutatud maaomaniku nõusolek;

• kui tuuliku tiiviku horisontaalprojektsioon maapinnal ulatub naaberkinnistule, siis tuleb

naaberkinnisasi koormata piiratud asjaõigusega (reaalkoormatis, servituut), mis kan-

takse kinnistusraamatusse;

• tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb analüüsida, kas lähikonnas on olemas

sobivad elektrivõrguga liitumise võimalused. Tuulepargi või üksiktuuliku ühendamisel

elektri põhivõrguga tuleb järgida elektrivarustuse peatükis (5.2.1) toodud põhimõtteid;

• DP kehtestamise ajaks peavad olema fikseeritud kohaliku kasu saamise tingimused.

Kavandatav tegevus asub ÜP-ga kinnitatud tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobival alal

(Väike-Maarja tuuleala nr 6). Tegemist on alaga, kus tuuleenergia tootmine ei ole välistatud,

kuid tuulikute rajamine vajab täiendavat kaalutlemist (sh DP koostamist, KSH protsessi alga-

tamist). ÜP maakasutuse kaardikihi järgi asub kavandatava tegevuse alal peale perspektiivse

tuuleenergeetika ala (tuulepark ORME) lisaks kaks mäetööstuse maa-ala (Tm), avalikult kasu-

tatav tee (Vao tee), ÜP-ga kehtestatud tingimusega alad, sh väärtusliku põllumajandusmaa alad

ja rohevõrgustiku rohekoridorid. Lähim väärtuslik maastik ÜP kohaselt asub 2,2 km kaugusel

lõunas (Ebavere-Äntu). 2,3 km kaugusel põhja suunas asub teine väärtuslik maastik (Porkuni-

Võhmetu-Lemmküla-Assamalla).

Joonis 2.2. Väike-Maarja valla ÜP, maakasutus. Väike-Maarja tuuleala nr 6 märgitud pruunika

alana, mäetööstuse maa-ala (Tm), avalikult kasutatav tee märgitud tumepruuni joonega, Väike-

Maarja tiheasustusega ala märgitud kollasega ÜP-ga kehtestatud tingimusega alad märgitud

rohelise piirjoonega.

Rohevõrgustiku aladel ehitamiseks on ÜP-s määratud järgmised asjakohased tingimused:

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 18

• kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et rohevõrgustik jääks toimima. Vajalik on

säilitada ja parandada võrgustiku terviklikkust, sidusust ja vältida looduslike alade kil-

lustamist;

• rohevõrgustiku aladel (va väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, Natura 2000

võrgustiku alad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised

seadustest tulenevate piirangutega alad) võib arendada tavapärast, rohelise võrgusti-

kuga arvestavat majandustegevust, arvestades muudest õigusaktidest tulenevaid tingi-

musi ja piiranguid, mis alale on kehtestatud;

• rohevõrgustikul paiknevat maakasutuse otstarvet ja ÜP kohast otstarvet üldjuhul ei

muudeta. Juhul kui on vajadus otstarvet muuta, peab kavandatav tegevus sobituma ro-

hevõrgustikku ning selle toimimist mitte kahjustama;

• ;

• rohevõrgustiku alale ehitise kavandamine on lubatud, kui sellega säilib rohevõrgustiku

terviklikkus ja toimimine. Kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et võrgustik säiliks.

Vältida tuleb looduslike alade killustamist ning vajadusel tuleb parandada võrgustiku

terviklikkust ja sidusust. Kui nimetatud tingimused ei ole täidetud, võib omavalitsus

keelduda rohevõrgustikku ohustava planeeringu algatamisest projekteerimistingimuste

väljastamisest või ehitusloa andmisest;

• raadamine rohevõrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud, välja arvatud maaparandus-

süsteemide, tehnovõrkude ja taristu hooldamise ja rajamise korral, maavara kaevanda-

mise lubadega määratud aladel ning rajatiste (sh elektrituuliku) ehitamisel. Raadamine

on lubatud juhul, kui on tagatud rohevõrgustiku toimimise ja sidususe säilimine. Sidu-

suse säilimiseks vajalikud tingimused määratakse DP koostamise käigus rohevõrgusti-

kule avalduva mõju hindamise tulemusena (va kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks va-

jalike nõuete täitmiseks);

• rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad haljasribad ja

puittaimestikuga kaetud alad;

• ojade, jõgede ja järvede kaldad tuleb rohevõrgustiku alal säilitada võimalikult loodus-

likuna, et oleks tagatud bioloogiliselt mitmekesise ökotoni olemasolu ja säiliks seisu-

ja vooluveekogude tähtsus ökoloogiliste koridoridena. Vältida looduslike veekogude

kuju (voolusängi) muutmist, kuna see enamasti vähendab nende ökoloogilist tähtsust

rohevõrgustiku osana.

Väärtuslike põllumajandusmaade aladel ehitamiseks on ÜP-s määratud järgmised asjakohased

tingimused:

• väärtuslikul põllumajandusmaal peab üldjuhul jätkuma põllumajanduslik maakasutus

ning väärtusliku põllumajandusmaa väärtus ei tohi ajas kahaneda. Muude tegevuste ka-

vandamine väärtuslikule põllumajandusmaale peab toimuma juhtumipõhise kaalutle-

mise tulemusena, olema põhjendatud ja hoolikalt läbi kaalutud, vajadusel tuleb hinnata

kaasnevaid mõjusid;

• väärtuslikud põllumajandusmaad säilitatakse võimalusel avatud maastikuna, nende

alade metsastamine vms maastiku avatust kaotav tegevus peab olema põhjendatud ja

läbi kaalutud;

• väärtuslikele põllumajandusmaadele tuuleparkide kavandamisel tuleb tagada väärtus-

liku põllumajandusmaa väärtuse ja põllumassiivi terviklikkuse säilimine, hinnata

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 19

kaasnevaid mõjusid ning maakasutuse muudatust põhjendada. Eelistada tuleb põllu-

massiivi ebakorrapäraseid servaalasid, mille põllumajanduslik kasutamine on rasken-

datud;

• põldude läheduses olev looduslik taimkate, samuti üksikud puud ja puude grupid põl-

dudel, hekid, metsaribad on soovitatav säilitada. Sellised loodusliku taimestikuga kae-

tud alad võimaldavad suurendada põllumajanduspiirkondade bioloogilist mitmekesi-

sust ja moodustavad kohaliku tasandi rohevõrgustiku. Nende alade metsastamine vms

maastiku avatust kaotav tegevus peab olema põhjendatud ja läbi kaalutud.

2.1.8. Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2023 – 2035 (2022)

Lääne-Viru maakonna arengustrateegia eesmärgiks on maakonna jätkusuutliku arengu kavan-

damine, et tagada maakonna kestlik areng. Arengustrateegias on toodud välja, et energiavaja-

dus kasvab ning on vajadus suurendada taastuvenergia osakaalu energiabilansis. Eelnev hõl-

mab mh energiaparkide (tuul, päike) ehitamist.

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 20

3. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

KSH eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata planeeringuga kavandatava tegevuse (sh

võimalike alternatiivide) rakendumisega kaasneda võivat olulist (sh ebasoodsat) keskkonna-

mõju ning välja pakkuda negatiivse (ebasoodsa) keskkonnamõju leevendamise ja/või vältimise

või positiivse (soodsa) mõju suurendamise meetmeid. KSH ruumilise ulatusega hõlmatakse nii

planeeritav ala kui ka seda ümbritsev ala, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust, nende

kestvust, olulisust, koostoimet ja kumuleeruvust.

Sõltuvalt kaugusest ja inimeste tundlikkusest võib ebasoodne mõju olla oluline. Üldiselt lähtu-

takse põhimõttest, et tuulikuid ei kavandata elamutele lähemale kui 1 km, v.a erandjuhul, kui

saavutatakse kokkulepe konkreetse majapidamise omanikuga. Sellisel kaugusel on enamik mõ-

jusid minimeeritud. Mistõttu eeldatav mõjuala on piiritletav eelkõige DP ala ja seda ümbritseva

alaga – käesolevas dokumentatsioonis on vaadeldud kuni 1 km tsooni. Linnustiku ja visuaalsete

mõjude osas on vaadeldud ala 7 km raadiuses, kohati ka suuremas raadiuses (nt merikotka,

väike-konnakotka ja must-toonekure osas).

3.1. Asustus ja maakasutus (Taristu ning DP ala ümbruskonna maakasu-

tuse funktsioonid)

DP ala suurus on orienteeruvalt 555 ha ja hõlmab kogu tuuleala 6. DP koostamine kogu tuu-

lealale 6 võimaldab välja selgitada DP-ga kavandatava tegevuse mõju ka neile kinnistutele, mis

jäävad tuulealale, kuid mille maa-alale elektrituulikute rajamiseks õigust ei ole, kuna puuduvad

vastavad kokkulepped arendajatega.

DP ala asub järgmiste katastriüksuste maa-alal:

• Männimäe 92701:001:0004, Maatulundusmaa 100%,

• Kuriste 92701:001:0027, Maatulundusmaa 100%,

• Põlluserva 92701:001:0030, Maatulundusmaa 100%,

• Meibaumi karjäär 92701:001:0058, Maatulundusmaa 100%,

• Meibaumi karjäär 92701:001:0059, Maatulundusmaa 100%,

• Kaarna 92701:001:0087, Maatulundusmaa 100%,

• Kaarnaale 92701:001:0089, Maatulundusmaa 100%,

• Sopi 92701:001:0094, Maatulundusmaa 100%,

• Ivalo 92701:001:0130, Maatulundusmaa 100%,

• Rohemetsa 92701:001:0131, Maatulundusmaa 100%,

• Jänese 92701:001:0134, Maatulundusmaa 100%,

• Kruusa 92701:001:0135, Mäetööstusmaa 100%,

• Tisleri 92701:001:0141, Maatulundusmaa 100%,

• Karjamaa 92701:001:0143, Maatulundusmaa 100%,

• Urgase 92701:001:0151, Maatulundusmaa 100%,

• Urgase 92701:001:0152, Maatulundusmaa 100%,

• Vao tee 92701:001:0153, Transpordimaa 100%,

• Vao tee 92701:001:0154, Transpordimaa 100%,

• Hõbediku 92701:001:0176, Maatulundusmaa 100%,

• Taga-Pupso 92701:001:0181, Maatulundusmaa 100%,

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 21

• Ees-Pupso 92701:001:0182, Maatulundusmaa 100%,

• Ees Pupso 92701:001:0183, Maatulundusmaa 100%,

• Liivapõllu 92701:001:0190, Mäetööstusmaa 100%,

• Porkuni metskond 196 92701:001:0195, Maatulundusmaa 100%,

• Mänukse 92701:001:0220, Maatulundusmaa 100%,

• Nõmmevälja 92701:001:0240, Maatulundusmaa 100%,

• Metsavahi 92701:001:0281, Maatulundusmaa 100%,

• Metsavahi 92701:001:0282, Maatulundusmaa 100%,

• Metsavahi 92701:001:0283, Maatulundusmaa 100%,

• Kusto 92701:001:0290, Maatulundusmaa 100%,

• Soo 92701:001:0350, Maatulundusmaa 100%,

• Kiviste 92701:001:0360, Mäetööstusmaa 90%, Maatulundusmaa 10%,

• Rakkamäe 92701:001:0370, Maatulundusmaa 100%,

• Kangru 92701:001:0381, Maatulundusmaa 100%,

• Kangru 92701:001:0382, Maatulundusmaa 100%,

• Kure 92701:001:0570, Maatulundusmaa 100%,

• Uus-Vansi 92701:001:0582, Maatulundusmaa 100%,

• Vahepeenra 92701:001:0921, Maatulundusmaa 100%,

• Metsamäe 92702:004:0004, Maatulundusmaa 100%,

• Uuetoa 92702:004:0038, Maatulundusmaa 100%,

• Porkuni metskond 195 92702:004:0208, Maatulundusmaa 100%,

• Porkuni metskond 197 92702:004:0264, Maatulundusmaa 100%,

• Siimu 92702:004:0421, Maatulundusmaa 100%,

• Siimu 92702:004:0422, Maatulundusmaa 100%,

• Mänukese 92702:004:0483, Maatulundusmaa 100%,

• Mänukse 92702:004:0484, Maatulundusmaa 100%,

• Kusto 92702:004:0551, Maatulundusmaa 100%,

• Kusto 92702:004:0552, Maatulundusmaa 100%,

• Soo 92702:004:0642, Maatulundusmaa 100%,

• Uuetoa 92702:004:0743, Maatulundusmaa 100%,

• Kure 92702:004:1151, Maatulundusmaa 100%,

• Kure 92702:004:1152, Maatulundusmaa 100%,

• Rebase 92801:001:0076, Maatulundusmaa 100%,

• Jänku 92801:001:0077, Mäetööstusmaa 100%,

• Kitse 92801:001:0078, Maatulundusmaa 100%,

• Heinapõllu 92801:001:0672, Maatulundusmaa 100%,

• Heina 92801:001:0673, Maatulundusmaa 100%,

• Ilmari 92801:001:0852, Maatulundusmaa 100%,

• Jaani 92801:001:0889, Maatulundusmaa 100%.

Kavandatava tegevuse alast (ÜP tuuleala nr 6) linnulennult ca 1,8 km kaugusel paikneb tugi-

maantee nr 22 Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva tee ning ca 1,1 km kaugusel kõrvalmaantee

nr 17190 Uudeküla - Väike-Maarja tee. Kavandatud tegevuse alast ida suunas ca 1,2 km kau-

gusel asub Väike-Maarja alevik, loode suunas ca 1,3 km kaugusel Tamsalu linn ning 1,7 km

kaugusel Sauvälja küla, edela suunas ca 3,3 km kaugusel Kiltsi alevik. Lähimad elamuga kin-

nistud (1 km raadiuses) on lõuna suunas ca 0,66 km kaugusel Mäeotsa kinnistu

(92801:001:0856) ning 0,90 km kaugusel Jõekääru kinnistu (92702:004:0143) Vao külas, ida

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 22

suunas ca 536 m kaugusel Teeääre kinnistu (92801:001:0178), 0,73 km kaugusel Paju kinnistu

(92702:004:0500) ning 0,94 km kaugusel Pae kinnistu Ebavere külas. Alale ei ulatu ohtlike

ettevõtete ohualasid.

3.2. Maastik, mullastik ja geoloogia (sh maardlad)

DP ala aluspõhja geoloogia moodustavad Siluri ladestu Llandovery ladestiku Tamsalu kihistu

afaniitsete vahekihtidega lubjakivi, borealis-lubjakivi, Siluri ladestu Llanddovery ladestiku

Varbola kihistu detriitne savikas muguljas lubjakivi mergli vahekihtidega ja mikrokristalne lub-

jakivi ning Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Ärina kihistu purd-, detriitne, biohermne, liivakas,

ooidne lubjakivi, dolokivi ning kerogeenne mergel (Maa-amet, geoloogiline baaskaart 1:50

000, 2024)

Väike-Maarja tuuleala nr 6 ülemise pinnakatte kihi (v.a muld) moodustab valdavas osas moreen

ning eriteraline liiv (purdsete valdava terasuurusega 0,063...2 mm, milles võib peenemat ja/või

jämedamat fraktsiooni leiduda <50% sette mahust), edela suunal esineb vähesel määral ka pin-

nakatteta aluspõhja avamusala (Maa-amet, geoloogiline baaskaart 1:50 000, 2024).

Maa-ameti mullakaardi kaardirakenduse (2024) alusel esinevad kavandatava tegevuse kinnis-

tutel rähkmullad (K), koreserikkad rähkmullad (Kr), leostunud mullad (Ko), kahkjad leetunud

mullad (LP), nõrgalt leetunud mullad (LkI), leostunud gleimullad (Go), leetjad gleimullad (GI),

paljandpinnas (Pp) (Joonis 3.1).

Joonis 3.1. Väike-Maarja tuulealal nr 6 levivad mullad (alus: Maa-amet, 2024).

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 23

Aktiivse tarbevaruga maardlatest asuvad kavandatava tegevuse alal Meibaumi II kruusakarjäär

(TM Energy OÜ, kaevandamisloa nr. L.MK/323393) ja Meibaumi liivakarjäär (FIE Tiiu El-

mend Mäeotsa Talu, kaevandamisloa nr. L.MK/320214). Kavandatava tegevuse edela suunal

asuvad prognoosvaruna Vao tehnoloogiline lubjakivi (2 plokk) ja tehnoloogilise lubjakivi ak-

tiivse reservvaruna Vao maardla (MRD0000619) (Maa-amet, maardlate rakendus, 2024).

Ligikaudu pool alast nr 6 asub Kesk-Eesti üldgeoloogilise kaardistamise alal (luba

YGUL/508483).

3.3. Pinnavesi

Kavandatava tegevuse ala läbib idas Põltsamaa jõgi (VEE1030000), mille 2023. aasta koond-

seisund oli hinnatud „kesiseks“, põhilisteks koormusteks varasemad toitained, settekoormus,

hüdromorfoloogia, jõesängi muutmine, koprapaisud, seirekohtade süvendamine (Keskkonna-

portaal, 2024). Lisaks asuvad kavandatava tegevuse ala kagu osas endistest kaevandustest pä-

rinevad tiigid.

Maa-ameti kaardirakenduse andmetel (2024) ei jää kavandatava tegevuse alale maaparandus-

süsteeme (Maa-amet, maaparandussüsteemid, 2024).

3.4. Põhjavesi

Maa-ameti kaardirakenduse andmetel (2024) on kavandatud tegevuse alal põhjavesi valdavas

osas kaitsmata või nõrgalt kaitstud, esineb ka üks karstiauk planeeringuala lõunaosas (Joonis

3.2) (Maa-amet, geoloogiline baaskaart 1:50 000, 2024).

Joonis 3.2. Piirkonna põhjaveekaitstus: tume roosa ala – kaitsmata, roosa ala – nõrgalt kaits-

tud. Alus: Maa-amet, 2024.

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 24

Kavandatav tegevus paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. Kavanda-

tud tegevuse kinnistutel puurkaeve ei asu. Lähimad puurkaevud 1 km raadiuses on loode suunal

ca 0,53 km ja 0,77 km kaugusel paiknevad puurkaevud (vastavalt PRK0003048, sügavusega

75 m ja PRK0003708, sügavusega 43,5 m), kirde suunal ca 0,87 km kaugusel paiknev puurkaev

(PRK0030282, sügavusega 37 m) ning kagu suunal ca 0,70 km, 0,75 km, 0,79 km ja 0,90 km

kaugusel paiknevad puurkaevud (vastavalt PRK0019092, sügavusega 10,8 m; PRK0019338,

sügavusega 30 m; PRK0023048, sügavusega 50 m ja PRK0003053, sügavusega 27 m) (Maa-

amet, kitsenduste kaart, 2024; Keskkonnaportaal, 2024).

3.5. Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused

Kavandatav tegevus (Väike-Maarja tuuleala nr 6 piirides) ei asu Natura 2000 võrgustiku alal

ega kaitse- või hoiualal. Lähim kaitseala on ca 700 m kaugusel edelas paiknev Põdrangu loo-

duskaitseala (KLO1000714, pindala kokku 1258,8 ha). Põdrangu looduskaitseala (siinkohal

asjakohane) kaitse-eesmärk1 on kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi.

Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala jääb kavandatava tegevuse alast kagu suunas ca 2,3

km kaugusele - Ebavere loodusala (RAH000377, pindala kokku 39 ha), mis kattub siseriikliku

kaitse all oleva Ebavere maastikukaitsealaga (KLO1000465, pindala kokku 39 ha). Ebavere

loodusala kaitse-eesmärkideks2 on:

• I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vanad laialehised metsad (*9020) ja ro-

hunditerikkad kuusikud (9050);

• II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on karvane maarjalepp (Agri-

monia pilosa);[RT III, 04.04.2017, 1 - jõust. 31.03.2017].

Ebavere maastikukaitseala kaitse-eesmärkideks3 on kaitsta:

• loodusliku ja ajaloolis-kultuurilise väärtusega Ebavere mäge, sealhulgas metsaökosüs-

teemi, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike;

• elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodus-

liku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab

I lisas. Need on vanad laialehised metsad (9020*)3 ja rohunditerikkad kuusikud (9050);

• kaitsealust taimeliiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II ja IV lisas, ning

tema elupaiku. See liik on karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa);

• kaitsealust taimeliiki ja tema elupaika. See liik on varju-püsikluste ehk varjuluste (Bro-

mus benekenii).

Kavandatavast tegevusest 3,4 km kaugusel põhjas asub Natura 2000 võrgustikku kuuluv Por-

kuni loodusala (RAH000374, pindala kokku 316,5 ha), mis kattub osaliselt Porkuni maastiku-

kaitsealaga (KLO100270, pindala kokku 1240 ha). Porkuni loodusala kaitse-eesmärkideks4 on:

1 Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2019. a määrus nr 11 "Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moo-

dustamine ja kaitse-eeskiri" 2 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri 3Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2016. a määrus nr 101 "Ebavere maastikukaitseala kaitse-eeskiri" 4 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 25

• I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised

järved (3140), karstijärved ja -järvikud (*3180) ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga

niidud (6510);

• II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harivesilik (Triturus cris-

tatus), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) ja tõmmuujur (Graphoderus bilineatus).

Porkuni maastikukaitseala kaitse-eesmärkideks5 on kaitsta:

• Porkuni-Neeruti oosistu lõunaosa pinnavorme, Jaanitulemäge, Liivamäge, Porkuni

paemurdu, Porkuni mändi, parki ja parkmetsa, maastikuilmet, metsa- ja poolloodus-

likke kooslusi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike;

• Porkuni järve, Võhmetu-Lemmküla-Piisupi karstijärvi ja Assamalla karstiala;

• elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodus-

liku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab

I lisas. Need on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), karstijärved ja -

järvikud (3180*) ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510);

• kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elu-

paiku. Need liigid on lai-tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), suur-rabakiil (Leucorr-

hinia pectoralis) ja harivesilik (Triturus cristatus);

• kaitsealuseid liike kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus), tiigilendlast (Myotis

dasycneme), harilikku mudakonna (Pelobates fuscus) ja rabakonna (Rana arvalis) ning

nende elupaiku.

Lähim hoiuala on edela suunal 3,3 km kaugusel paiknev Ilmandu hoiuala (KLO2000032, pin-

dala kokku 169,3 ha), mis kattub Natura 2000 võrgustikku kuuluva Ilmandu loodusalaga

(RAH0000371, pindala kokku 169,3 ha). Ilmandu loodusala kaitse-eesmärkideks6 on:

• I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad madalsood (7230) ning soos-

tuvad ja soo-lehtmetsad (*9080);

• II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripe-

dium calceolus).

Ilmandu hoiuala kaitse-eesmärkideks7 on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

elupaigatüüpide - liigirikaste madalsoode (7230) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080)

kaitse.

EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem –Keskkonnaagentuur 03.09.2024) andmete alusel ei asu

kavandatava tegevuse alal (Väike-Maarja tuuleala nr 6 piires) ega 500 m raadiuses kaitstavaid

taime-, seene-, samblike liike. Kavandatava tegevuse alal on tuvastatud II kaitsekategooria loo-

maliigi laanerähni (Picoides tridactylus) leiukoht (KLO9100003, viimane vaatluskuupäev

07.02.2000). Kavandatava tegevuse ala ümbruses tuvastatud asjakohased loomaliigid on too-

dud tabelis 3.1, sh on arvestatud käsitletava loomaliigi puhveraladega lähtuvalt liigi kaitse

5 Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2022. a määrus nr 6 "Porkuni maastikukaitseala kaitse-eeskiri" 6 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri 7 Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2005. a määrus nr 237. Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne-Viru maakonnas

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 26

tegevuskavadest või asjakohastest kaitsekorralduskavadest ja analüüsidest (sh „Üle-eestiline

maismaalinnustiku analüüs“ Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi, 2022).

Tabel 3.1. Kaitsealused loomaliigid Väike-Maarja tuuleala nr 6 ümbruses. Allikas: EELIS 03.09.2024

Kaitsealune liik Kaitse-ka-

tegooria

KR kood Kaugus kavandatavast

tuulepargi alast

Haliaeetus albicilla (merikotkas) I KLO9129223 5,7 km

Clanga pomarina (väike-konna-

kotkas)

I KLO9132501 8,0 km

Haliaeetus albicilla (merikotkas) I KLO9127712 8,7 km

Ciconia nigra (must-toonekurg) I KLO9127690 19,0 km

Accipiter gentilis (kanakull) II KLO9128141 1,3 km

Accipiter gentilis (kanakull) II KLO9133143 2,7 km

Myotis dasycneme (tiigilendlane) II KLO9124248 3,9 km

Eptesicus nilssonii (põhja-nahk-

hiir)

II KLO9124241 3,9 km

Tetrao urogallus (metsis) II KLO9117149 6,6 km

Buteo buteo (hiireviu) III KLO9110501 1,9 km

Circus aeruginosus (roo-loorkull) III KLO9112420 3,9 km

Tabel 3.1. põhjal jääb kavandatava elektrituuliku ümbruskonda mitmeid kaitsealuseid linnu-

liike, keda võidakse kavandatava elluviimisel häirida:

• Merikotkas – lähim leiukoht u 5,7 km kaugusel (KLO3002423). Tegemist on Porkuni

merikotka püsielupaigaga. Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi (2022) andmetel

kattub osaliselt merikotka tsoon 3 kavandatava tuulepargi alaga;

• Must-toonekurg – lähim leiukoht u 19,0 km kaugusel (KLO9127690). Üle-eestilise

maismaalinnustiku analüüsi (2022) andmetel ei kattu musta-toonekure tsoonid (sh

tsoon 3, kus 99% kodupiirkonnast asub 14 km raadiuses) kavandatava tuulepargi alaga.

Küll aga must-toonekure kaitse tegevuskavas (2018) on märgitud, et kui tuuleparke ka-

vandatakse metsamassiivi lähedale (kuni 20 km pesapaigast), kus on teada must-toone-

kure elupaik, on vaja enne tuuleparkide ehitamist selgitada välja must-toonekure elu-

paigakasutus nendel aladel ja mitte kavandada tuuleparke must-toonekure toitumis-,

puhke ega pesitsusaladele ning nende vahele. EELIS (Eesti looduse infosüsteem),

Keskkonnaagentuur, 20.09.2024) andmete kohaselt oli viimane teadaolev pesitsus an-

tud leiukohas 2000. aastal. 2011. a seire kohaselt oli pesa asustamata ning varisenud,

sama ka 2012. a ja 2023. a seire alusel. Lisaks on elupaigale rakendatud üle-eestilise

maismaalinnustiku analüüsi tsoon 1 erisust(Eesti Ornitoloogiaühing & Kotkaklubi,

2022), millega vähendati Keskkonnaameti ja Kotkaklubi läbirääkimiste tulemusena

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 27

tavapärast must-toonekure tsoon 1 raadiust (4,2 km) kolmele kilomeetrile pesast (KeA

ja Kotkaklubi kompromisslahendus EOÜ ja Kotkaklubi poolt koostatud töö „Üle-ees-

tiline maismaalinnustiku analüüs“ rakendamisel - must-toonekure teatud pikemat aega

asustamata pesade puhul 3 km ulatusega tsoon 1, vahemik 3-14 km pesast tsoon 3);

• Kanakull – lähim leiukoht u 1,3 km kaugusel. Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi

(2022) andmetel kattub osaliselt kanakulli tsoon 3 kavanda tuulepargi alaga. Kanakulli

tsoon 1 asub u 600 m kaugusel kavandatava tuulepargi alast.

• Põldtsiitsitaja - Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi (2022) andmetel asub kattub

põldtsiitsitaja tsoon 1 kavandatava tuulepargi alaga;

• Suur-laukhani – Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi (2022) andmetel kattub suur-

laukhane tsoon 3 kavandatava tuulepargi alaga. Suur-laukhane tsoon 2 asub kavanda-

tava tuulepargi alast u 3,0 km kaugusel loode suunas;

• Väikeluik - Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi (2022) andmetel jääb kavantavast

tuulepargi alast ca 460 m edela suunas väikeluige tsoon 3;

• Laanepüü - Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi (2022) andmetel jääb kavantavast

tuulepargist u 2,6 km edela suunas laanepüü tsoon 2 ning 3,0 km edela suunas laanepüü

tsoon 1.

Väike-Maarja tuuleala nr 6 ala läänepoolses osas asub üks pinnakattejärsakute vääriselupaik

(VEP nr 143012). Kuigi kavandatava tegevuse alale ei ulatu Natura 2000 loodus- ega linnuala,

siis ulatub alale väljaspool loodusalasid ja kaitse- ja hoiualasid paiknev Natura elupaigatüüp -

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430).

3.6. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid

Kultuurimälestisi DP alal ega ka sellest 500 m raadiuses ei leidu. Väike-Maarja tuuleala nr 6

500 m alas asuvad järgmised pärandkultuuriobjektid: 30 m kaugusel Kutsari talu varemed (põ-

line talukoht, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20-50%), 60 m kaugusel

Kangru talukoht (põline talukoht, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20-

50%), 350 m kaugusel Vao (Õbediku) lubjaahjud ja paemurd (objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud 20-50%).

Väike-Maarja valla ÜP kohaselt ei kattu tuuleala nr 6 arheoloogiatundlike aladega.

3.7. Tuuleolud

IRENESe (Integrating RENewable energy and Ecosystem Services in environmental and en-

ergy policies - Taastuvenergia ja ökosüsteemiteenuste integreerimine keskkonna- ja energiapo-

liitikates) projekti raames loodud 100 m kõrgusel esineva tuule kiiruse kaardikihi (Keskkon-

naagentuur, 2023) alusel on 100 m kõrgusel Väike-Maarja tuuleala nr 6 ja selle ümbruses kesk-

mine tuule kiirus 5,6 – 6,68 m/s (Joonis 3.3). IRENES projekti raames loodud kombineeritud

kaardi järgi on ala määratud suuremas osas kui ala 0 ehk väikse tuule kiiruse ja madala öko-

süsteemi teenuste pakkumisega ala. Väike tuule kiirus võib olla tingitud hetkel olemasolevast

metsamaast. Ida suunal esineb ka ala 1 ehk madala tuule kiiruse ja kõrge ökosüsteemi teenus-

tega ala. Lõuna ning lääne suunal on määratud ka ala 2 ehk kõrge tuule kiiruse ja madala öko-

süsteemi teenuste kogupakkumisega ala ning vähesel määral ala 3 ehk kõrge tuule kiiruse ja

väga madala ökosüsteemi teenuste kogupakkumisega ala.

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 28

Joonis 3.3. IRENES projekti raames loodud 100 m kõrgusel esineva tuule kiiruse kaart. Alus:

Keskkonnaagentuur, 2023.

Euroopa tuuleatlase8 andmetel on 100 m kõrgusel keskmine tuulekiirus piirkonnas 100 m kõr-

gusel 7,1 m/s ning 200 m kõrgusel 8,8 m/s.

Näiteks Vestas tuuliku (V172-7.2 MW™) tuulik lülitub tööle tuule kiirusel 3 m/s ning lülitub

välja kui tuule kiirus on 25 m/s.

8 New European Wind Atlas: https://map.neweuropeanwindatlas.eu/

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 29

4. Detailplaneeringu ja selle reaalsete alternatiivide lühikirjeldu-

sed

KSH käigus analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (sh null-alternatiivi).

Kuna tegemist on DP-ga, mille maa-ala on määratletud, siis ei vaadelda tegevuse võimalikke

alternatiivseid asukohti väljaspool antud planeeringuala.

KSH läbiviija näeb olemasoleva olukorra ja kavandatava tegevuse alusel kahte reaalset alter-

natiivi, mida on kirjeldatud allpool.

Oluline on asjaolu, et DP KSH peamiseks eesmärgiks on selgitada välja, kas kavandataval te-

gevusel on oluline mõju või mitte ning millised on mõjud siis, kui DP-d ellu ei viida (null-

alternatiiv).

KSH käsitletavad alternatiivid on järgmised:

• Alternatiiv I – planeeritav tegevus;

• Null-alternatiiv – olemasoleva olukorra jätkumine. Null-alternatiivi on keskkonnamõju

hindamise metoodikast tulenev kohustuslik alternatiiv, mis seisneb senise olukorra ja

protsesside edasises toimumises. Tegevusalternatiividega keskkonnamõjusid võrrel-

dakse 0 alternatiivi puhul toimuvate muutustega.

Alternatiiv I – Planeeritav tegevus

Alternatiiv I korral planeeritakse Väike-Maarja valla ÜP tuulealale nr 6 kuni 20 elektrituulikust

tipu kõrgusega kuni 300 m (koos labadega) koosnev tuulepark või- pargid. Tuulepark või -

pargid koosnevad tuulegeneraatoritest, tuuleparki teenindavatest teedest ja rajatistest (nt tuule-

mõõturid jm), pargisisesest elektrivõrgust ja alajaama(de)st.

Alternatiivi I alamalternatiividena käsitletakse tuulikute erinevaid paigutuslahendusi ja erine-

vate tehniliste parameetritega lahendusi juhul kui selleks ilmneb KSH koostamisel vajadus.

Lisaks tuulikute arvule ja paigutusele käsitletakse KSH aruandes tuulepargi põhivõrguga ühen-

damise trassikoridoride alamalternatiive. Nimetatud alamalternatiivid selguvad täpsemalt DP

ja selle KSH koostamise käigus.

0-alternatiiv – olemasoleva olukorra jätkumine, st alternatiiv I ei rakendu ja planeeritavat

tuuleparki välja ei ehitata. Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 kinnistutel säilib olemasolev maak-

asutus.

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 30

5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt

kaasnev keskkonnamõju (sh mõjutatavad keskkonnaelemen-

did ja eeldatavad mõjuallikad), mõjuala suurus ning KSH

sisu

5.1. Mõjuala suurus

Eeldatav mõjuala on piiritletav eelkõige DP ala ja seda ümbritseva alaga – käesolevas doku-

mentatsioonis on vaadeldud enamike mõjude osas 1 km tsooni ümber Väike-Maarja valla tuu-

leala nr 6. Linnustiku, varjutuse ja visuaalsete mõjude osas on vaadeldud ala 7 km raadiuses,

kohati ka suuremas raadiuses (nt merikotka, väike-konnakotka ja must-toonekure osas).

Lähimad elamuga kinnistud (1 km raadiuses, mõõdetud õuealade/majapidamiste kaugust DP

alast) on põhja suunas Loksa külas, Tapa vallas ca 0,77 km kaugusel Hussari kinnistu

(78701:004:0140); lääne suunas Põdrangu külas, Tapa vallas ca 0,66 km kaugusel Aarepi kin-

nistu (78701:004:0300) ja ca 0,65 km kaugusel Tisleri kinnistu (78701:004:0500); kagu suunas

Vao külas, Väike-Maarja vallas ca 0,71 km kaugusel Mäeotsa kinnistu (92801:001:0856), ca

0,62 km kaugusel Killi kinnistu (92702:004:1680), ca 0,90 km kaugusel Jõekääru kinnistu

(92702:004:0143), Ebavere külas, Väike-Maarja vallas ca 0,65 km kaugusel Koidu kinnistu

(92702:004:1480), ca 0,68 km kaugusel Paju kinnistu (92702:004:0500), ca 0,53 km kaugusel

Teeääre kinnistu (92801:001:0178) ning 0,90 km kaugusel Pae kinnistu (92702:004:1500); ida

suunas Ärina külas, Väike-Maarja vallas ca 0,67 km kaugusel Laanepüü kinnistu

(92702:004:0074), ca 0,65 km kaugusel Kändliku kinnistu (92601:001:0269) ja ca 0,68 km

kaugusel Volli kinnistu (92702:004:0067); kirde suunas Ärina külas, Väike-Maarja vallas ca

0,83 km kaugusel Rahula kinnistu (92702:004:1410) ning ca 0,65 km kaugusel Mere kinnistu

(92702:004:1860).

Täpsemalt hinnatakse mõjuala ulatust KSH aruande koostamise käigus. Seejuures võib sõltu-

valt valdkonnast mõjuala ulatus varieeruda.

5.2. Mõjuallikad

Tuulepargi rajamisega kaasnevad mõjud sõltuvad kujunevast tuulepargi lahendusest, mis sõl-

tub tuulikute täpsest paigutusest, kasutatavatest tuulikute vundamentidest, montaažiplatside

suurusest, ligipääsuteede paiknemisest ja elektri ülekandevõrguga ühenduse paiknemisest ja

tehnilisest lahendusest.

5.2.1. Tuulikute paigutus

Tuulikuid paigutatakse üldiselt tuulepargis valdavas tuulesuunas üksteisest ligikaudu 5–9 roo-

tori diameetri kaugusele ja teistes tuulesuundades ligikaudu 3–5 rootori diameetri kaugusele.

Kaugus sõltub tuulikute tehnilistest nõuetest, soovitavast tootlusest ja tuuleoludest. Täpne tuu-

likute paigutus ja selle erinevad variandid ning täpne tuulikute arv selgub DP koostamise käi-

gus, arvestades mh KSH käigus välja selgitatavaid keskkonnamõjusid ning KSH raames läbi-

viidavate uuringute tulemusi.

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 31

5.2.2. Tuulikute vundamendid

Tuulikute vundamendi tüüp ja tehniline lahendus valitakse vastavalt pinnase ehitusgeoloogi-

listele omadustele. Maismaa tuulikute puhul on levinuimaks vundamenditüübiks gravitatsioo-

nivundament –raudbetoonist vundamendi tüüp, mis hoiab tuulikut püsti raskusjõu mõjul. Gra-

vitatsioonivundament on ka kõige suurema maavajadusega vundamenditüüp.

Tänapäevaste tuulikute vundamendid on üldjuhul kuni 25 m läbimõõduga, mis teeb vunda-

mendi ehitusalaseks pinnaks u 490 m2. Tuuliku mõõtmete suurenemisel võib eeldada ka vun-

damendi läbimõõdu suurenemist. Tuulikute puhul enim levinud gravitatsioonivundamendi sü-

gavus võib olla ligikaudu vahemikus 2–6 m.

Soistele aladele ja väikese kandevõimega pinnasele tuulikute rajamisel kasutatakse gravitat-

sioonivundamendi asemel sageli vaivundamente või kombinatsiooni vaiadest/ankrutest ja gra-

vitatsioonvundamendist (Tõrge! Ei leia viiteallikat.). Vaiade kasutamisel on väljakaevatava

materjali hulk ja kasutava betooni hulk oluliselt väiksem, samas võivad vaiad ulatuda 10–20 m

sügavusele. (LEMMA OÜ 2022)

Joonis 5.1. Vundamendi tüübid (Annan 2019).

Tuulikute vundamendi täpset lahendust ei määrata DP-ga ning see selgub ehitusprojekti käigus.

5.2.3. Montaažiplatsid

Iga tuuliku püstitamiseks rajatakse nn montaažiplats, millele saab püstitada tuuliku ehituse pe-

rioodiks kraana ning muu vajaliku tehnika. Samuti saab montaažiplatsil hoiustada tuuliku de-

taile püstitamise eelselt. Igal tuulikutootjal on vastavalt tuuliku mudelile välja töötatud mon-

taažiplatside standardlahendused, mida vajadusel lähtuvalt asukoha eripäradest modifitseeri-

takse. Montaažiplats rajatakse vahetult tuuliku kõrvale võimaldamaks kraanal tuuliku kompo-

nente paika tõsta. Plats peab olema tasane ja piisava kandevõimega. Platsi peale ehitustööde

lõppu tavapäraselt ei likvideerita, sest seda võib olla vaja kasutada ka tuuliku hooldustöödeks.

Hoiustatavate tuuliku detailide jaoks ei pea tingimata eraldi platsi kandevõimet suurendama ja

neid saab ladustada ka nt olemasoleval rohu- või põllumaal montaažiplatsi kõrval.

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 32

Mida suurem on püstitatav tuulik, seda suurem on ka montaažiplatsi ulatus, sest suurenevad

püstitatavate detailide mõõtmed ja kasutatava kraana suurus. Nt Vestas V150 tehnilised jooni-

sed näevad maksimaalse torni kõrguse 166 m korral ette 77×35 m ehk 2695 m2 montaažiplatsi9.

Igal tuuliku tootjal on üldjuhul oma väljatöötatud montaažiplatsi kuju ja suuruse nõuded. Kui

arvestada, et Vestas V150 rootori diameeter on 150 m (st raadius 75 m) ja laba pikkus 73,5 siis

näiteks Vestas V172 rootori diameeter 172 m (st raadius 86 m) ja maksimaalne torni kõrgus

169 m, siis võib järeldada, et vajalik on montaaži plats ligikaudsete mõõtmetega 90 x 50 m =

4500 m2. Olenevalt kohapealsetest oludest, võib montaažiplatsi suurus ulatuda ka mõnel juhul

kuni ühe hektarini.

5.2.4. Ligipääsuteed

Kõigile tuulikutele tuleb rajada ligipääsuteed, mis peavad võimaldama tuulikute rajamist (sh

tuuliku komponentide transporti) ja hilisemat hooldust. Teid hoitakse töötavate tuuleparkide

puhul aastaringselt ligipääsetavatena. Rajatavad teed peavad olema piisava kandevõimega ja

piisavalt laiad. Tuulepargi teede teekatte laius on tavapäraselt u 5 m ja teekoridori laius u 10

m. Tee kurvide ja kallete puhul tuleb arvestada eriti suuremõõtmeliste detailide transpordiva-

jadusega. Teede ristumisel kraavide või suuremate veekogudega on vajalik truupide/sildade

kavandamine. Teede püsivuse tagamiseks võib olla vajalik teega külgnevate sademeveekraa-

vide kavandamine.

Täpne ligipääsuteede paiknemine sõltub detailplaneeringu käigus kujunevast tuulikute paigu-

tusest ning avalduda võivatest keskkonnamõjudest, selle tõttu selgub ligipääsuteede paigutus

DP koostamise käigus, arvestades mh KSH tulemustega.

5.2.5. Ühendus elektri ülekandevõrguga

DP alale rajatakse alajaam või alajaamad. Tuulikud ühendatakse tuulepargi alajaamaga maa-

kaablitega. Maakaablid paigaldatakse üldjuhul u 0,5 laiusesse ja kuni 1 m sügavusse kaevi-

kusse. Võimalik on paigutada maakaabelliinid ligipääsuteedega paralleelselt.

Tuulepargi alajaam tuleb elektri võrku müümiseks ühendada põhivõrguga. Lähim võimalik

olemasolev põhivõrgu alajaam on Väike-Maarja alajaam. Samas on võimalik rajada ka uus

alajaam ning liituda sealt 110 või 330 kV liinile. DP algatamise otsuse kohaselt tuleb võimalu-

sel kasutada tuulepargi ja 110 või 330 kV alajaama vaheliste liinidena olemasolevate liinide

koridore.

Täpne elektri ülekandeliinide paiknemine selgub DP koostamise käigus.

5.3. Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju

Tuuleparkidega seonduvad mõjud võib ajaliselt jagada kolme etappi:

1. Ehitusaegsed mõjud: tuuleparkide, kaabelliinide jm vajaliku taristu ehitamise ja raja-

mise etapp. Võimalikud mõjud on seotud ehitustegevusega ja valdavalt lokaalsed ehk

ehitusalaga seonduvad, v.a ehitusmaterjalide transport;

9 Vestas. 2017. Hardstand V150 max 166m HH

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 33

2. Kasutamise aegsed mõjud: tuulikute töötamise etapp, millega võivad kaasneda häirin-

gud piirkonna elanikele ja elustikule. Mõjuala ulatus sõltub valdkonnast ning mõjuta-

tavate objektide tundlikkusest;

3. Lammutamise etapp: tuulikute eluea (u 25-30 aastat) järgne demonteerimine ja tuule-

pargi likvideerimine. Sõltuvalt kujunenud olukorrast võidakse eluea lõppu jõudnud tuu-

likud asendada uutega ja maa-alal jätkub tuulikute kasutamine. Siiski saab siinkohal

nentida, et kaasaegsed tuulikud koosnevad materjalidest, mida on suures osas võimalik

taas- või korduvkasutada. Arendustegevused käivad ka 100% taaskasutatavate tuulikute

osas.

5.2.1. Veerežiim, põhja- ja pinnavee kvaliteet

Tuuleparkide rajamisega saab potentsiaalselt esineda ehitusetapis mõju veekogudele juhul, kui

ehitustegevust kavandatakse veekogudele või nende kaldaaladele. Kavandatava tegevuse ala

läbib idas Põltsamaa jõgi (VEE1030000). Lisaks asuvad kavandatava tegevuse ala kagu osas

endistest kaevandustest pärinevad tiigid. Tuulepargi püstitamine ja kasutuselevõtt ei oma olu-

list negatiivset mõju veestikule, kuivõrd arvestatakse veekogude ehituskeeluvööndiga. Tuule-

pargi kasutusetapis võib potentsiaalselt mõju veekogudele avalduda avariiolukorras (nt õlide

lekked).

Kavandatav tegevus paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal, sh kavan-

datud tegevuse alal on põhjavesi valdavas osas kaitsmata või nõrgalt kaitstud, esineb ka üks

karstiauk planeeringuala lõunas. Põhjaveele võidakse tuuleparkide puhul mõju avaldada ehitu-

setapis (vundamentide rajamine) või kasutusetapis. Kasutusetapis võib vundament muuta lo-

kaalselt põhjavee liikumist vundamendi asukohas. Samuti võib mõju esineda avariiolukordade

(nt õlide lekked) esinemisel.

KSH käigus hinnatakse võimalikku ehitus- ja kasutusaegset mõju pinna- ja põhjaveele eks-

perthinnanguna.

5.2.2. Jäätmeteke

Tuuleparkide jäätmeteke on seotud ehitamisaegsete jäätmetega, kasutamisaegsete hooldus-

tööde jäätmetega ja tuulikute likvideerimisega seotud jäätmetega. Tuulikute ehitamisega kaas-

nevad jäätmed on sarnased nö tavaehitusele. Kui juhindutakse kehtivast jäätmealasest seadu-

sandlusest ning teostatakse jäätmete korrektset kokkukogumist, äravedu ning käitlemist, siis ei

ole oodata jäätmetekke alast olulist keskkonnamõju.

Kuna nõuetekohasel jäätmete käitlemisel ei ole ehituse ja kasutuse ajal olulist ebasoodsat mõju

ette näha, siis jäätmetekke mõjusid täpsemalt KSH aruandes ei käsitleta. Tuulikute likvideeri-

misega seotud mõjusid käesoleva etapi KSH aruandes täpsemalt ei käsitleta.

5.2.3. Müra ja vibratsioon, varjutus, õhukvaliteet, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Tuulepargi ehitamisega kaasneb müra, seda hinnatakse KSH läbi viimisel eksperthinnanguga.

Arvestades ehitusala kaugust elamualadest ei ole oodata tuulegeneraatori rajamisega kaasne-

vana ehitusmüra tasemetel, mis võiks põhjustada lähiala elamualadel müra normtasemete üle-

tamist.

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 34

Müra tekib samuti tuulikute töötamisel. Tuulikute kasutusaegsed müraallikaid võib jagada ka-

heks:

• tuuleturbiini käigukasti, mootori jt mehhanismide tekitatud mehaaniline heli;

• rootorilabade õhust läbi liikumisel tekkiv aerodünaamiline heli.

Kaasaegsetel tuulikutel on suurt tähelepanu pööratud müra vähendamisele ning mehhaaniline

müra on erinevate isolatsioonimaterjalide ning tehniliste võtetega viidud võrdlemisi väheolu-

lisele tasemele. Ka aerodünaamilise müra vähendamiseks on kasutusele võetud tehnilisi lahen-

dusi, kuid kuna on tegu suurte tehniliste seadmetega, siis müraemissioon tuulikute töötamisel

esineb.

Tuulikute käitamisaegse müra hindamisel saab lähtuda atmosfääriõhu kaitse seadusest ja kesk-

konnaministri määrusest 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürata-

seme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Tuulikute müra on liigituv tööstusmüraks.

Tuulikute kasutusaegset müra hinnatakse KSH käigus. Hindamine teostatakse arvutuslikult

(teostatakse müralevi modelleerimine ja koostatakse mürakaardid kasutades spetsiaaltarkvara

WindPro. Arvutamisel kasutatakse rahvusvahelist standardit EVS-ISO 9613-2:2006. :

“Acoustics – Abatement of sound propagation outdoors, Part 2: General method of calcula-

tion“, mis on Euroopa Liidu soovituslik tööstusmüra arvutusmeetod liikmesriikidele, kellel ei

eksisteeri siseriiklikke arvutusmeetodeid (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv

2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega). Ni-

metatud standard on tuulikuparkide müra leviku hindamisel laialt kasutatav ka muu maailma

praktikas.

Keskkonnaministeerium on oma 2021. a juhendmaterjalis ja seisukohtades (nt Keskkonnami-

nisteeriumi kirja 13.09.2021 nr 7-15/21/3300-2 kohaselt: „Juhul, kui elamuala on elamualana

toimiv enne 2002. aastat, siis rakenduvad sellele müra piirväärtused, kui üldplaneering on ela-

mualale kehtiv alates 2002. aastast, rakenduvad sihtväärtused.“) andnud suunise lähtuda tuule-

parkide planeeringutes müra piirväärtustest. Samas on Riigikohus (kohtuasi nr 3-3-1-88-15,

https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-88-15) kuni 2017. a kehtinud müraregu-

latsiooni (sotsiaalministri määrus nr 42) korral leidnud, et tuuleparkide puhul tuleks lähtuda

taotlustasemest (kehtivates õigusaktides võrreldav sihtväärtusega). Kuna tuulikud töötavad öö-

päevaringselt ning tuulikute müra võib pidada iseloomult häirivamaks kui mõnda muud töös-

tusmüra liiki, siis on soovitatav tuuleparkide planeeringutes võtta eesmärgiks öise sihtväärtuse

(40 dB elamualadel) tagamine.

Elektrituulikute müras on oluline osa ka madalsageduslikul helil (20-200 Hz) ja infrahelil (0-

20 Hz). Inimese kõrv kuuleb tüüpiliselt heli sagedusi 20 Hz-20 kHz. Helisid, mille sagedus

jääb alla 20 Hz nimetatakse infraheliks. Madalsageduslikuks müraks loetakse helilaineid, mille

sagedus on vahemikus 20-200 Hz. Madalsagedusliku heli komponent on olemas enamikes he-

lides. Seda põhjustavad nii inimtekkelised (liiklus) kui looduslikud (tuul) allikad. Madalsage-

duslik müra levib kaugemale ja sumbub õhus (müratase väheneb) halvemini kui müra kõrge-

mate sageduste juures. On leitud, et mõõdetud infrahelitase välitingimustes ja ruumis sees ei

erine olulisel määral (Jakobsen, 2005) ehk hoone konstruktsioon ei vähenda olulisel määral

välistingimustest ruumi jõudva infraheli taset. Samuti on leitud, et inimene on võimeline

kuulma ka infraheli, kui helirõhutase (müratase) on piisavalt kõrge (Moller & Pedersen, 2010;

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 35

Victorian Government Department of Health, 2013). Uuringud on näidanud, et madalsagedus-

lik ja infraheli ei avalda inimesele mõju u 1 km kaugusel tuulikutest või sellest suurematel

kaugustel ning infrahelitase sellisel kaugusel on võrreldav loodusliku infrahelitasemega

(NYSERDA, 2013). Eestis on madalsageduslik müra normeeritud eluruumides sotsiaalministri

4.03.2002 määrusega nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutu-

sega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri määruses nr 42 on küll esi-

tatud müra mõõtmise ja hindamisega seonduv meetod, kuid Eestis puuduvad siseriiklikud suu-

nised, kuidas arvutada elektrituulikute madalsagedusliku müra levikut ja vastavust ruumides

kehtivatele soovituslikele väärtustele. Samas Soomes on vastav hindamisjuhis olemas (Ympä-

ristöhallinnon Ohjeita 2, 2014. Modellering av buller från vindkraftverk). Nimetatud hindamis-

juhisel põhinevast madalsagedusliku müra modelleeringust teiste tuuleparkide (nt Pärnumaal;

Lemma OÜ, 2022) puhul on ilmnenud, et 1 km kaugusel tuulikutest paiknevate elamualade

puhul ei ole oodata eluruumides kehtiva madalsagedusliku müra soovitatava väärtuse ületa-

mist. Käesolevas töös asub kavandatava tegevuse ala lähemal kui 1000 m lähimatest elamutest.

Seega arvestades eeltoodut tuleb müra leviku modelleerimisel modelleerida ka madalsagedus-

liku müra levikut.

Elektrituulikutega seonduv häirimist põhjustav faktor on ka varjutamine. Tuulikud kui kõrg-

konstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Tuntakse kahte

tüüpi tuulikute ja päikesepaiste koosmõjul tekkivaid mõjureid – liikuvad varjud ja perioodilised

peegeldused. Liikuvad varjud on põhjustatud tuuliku konstruktsiooniosade poolt, sh tuuliku

pöörlevad labad. Kuna tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari. See võib häirida lä-

hedal asuvates elamutes inimesi ja maanteedel sõitvaid autojuhte hommikuti ja õhtuti (Alkranel

OÜ, 2023). Teoreetiliselt võivad varjud ulatuda mitmete kilomeetrite kaugusele. Reaalselt ei

põhjusta varjutus aga märkimisväärset häiringut tuulikust kaugemal kui ca 10 tuuliku rootori

läbimõõtu. (Lemma OÜ, 2022).

KSH käigus hinnatakse varjutuse ulatust ja kestvust spetsiaaltarkvara WindPRO abil. Varju-

tuse kestvus arvutatakse välja kolme erineva lähenemisega:

1) halvim olukord (eeldus, et esineb otsene päikesepaiste päiksetõusust päikseloojanguni ja

tuulikud töötavad pidevalt, arvestatakse maapinna reljeefi)

2) reaalne olukord (kasutatakse paljuaastasi keskmisi meteoroloogilisi andmeid päikesepaiste

kestvuse osas, piirkonnas domineerivate tuulte jaotust, tuulikute eeldusliku tööaja infot ning

maapinna reljeefi infot);

3) reaalne olukord taimestikuga (kasutatakse paljuaastasi keskmisi meteoroloogilisi andmeid

päikesepaiste kestvuse osas, piirkonnas domineerivate tuulte jaotust, tuulikute eeldusliku

tööaja infot, taimkatte kõrguse infot ja hoonete paiknemise infot).

Kuna varjutuse osas Eestis soovitatavad väärtused või normid puuduvad, siis varjutuse oluli-

suse hindamisel lähtutakse teistes riikides (Saksamaal, Taanis, Rootsis jt) kehtivatest soovitus-

test. Varjutamise kestuse ja ulatuse hindamisel on kasutatav Riigi Ilmateenistuse paljuaastaste

keskmisi meteoroloogilisi andmeid päikesepaiste kestvuse osas ja piirkonnas domineerivate

tuulte jaotust.

Tuuleturbiinide töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooni teke labades, rootoris, mis kan-

dub sealt edasi tuuliku torni. Vibratsiooni teke on tehnoloogiliste lahendustega viidud

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 36

miinimumini. Maapinna vibratsiooni korral on tundlikumatel inimestel tajutavaks tasemeks

0,15 mm/s. Mõõtmised tuulikuparkides on üksikutel ajahetkedel suutnud inimese tundlikkust

ületavaid vibratsioonitasemeid mõõta otseselt tuulikute vahetus läheduses (tuuliku vundamendi

jalamil). Tuulikust eemal on vibratsiooni tasemed allapoole inimese tajuvusläve (Meunier,

2013). Tuulikute lähialadel paiknevates elamutes ei ole mõõdetud vibratsioonitasemeid, mis

ületaksid inimese tajuvusläve (Borowski, 2019). Eelnevat arvestades ei kaasne tuulikute kasu-

tusega olulist vibratsiooni, mis mõjutaks piirkonna elanikke (olulise vibratsiooni puudumine

on vajalik ka tuuliku stabiilsuse tagamiseks).

Kavandatavad tuulikud ei ole atmosfääriõhu kaitse seaduse § 19 mõistes saasteaineid välisõhku

väljutavad objektid ehk saasteainete heiteallikad. Seega ei kaasne nende kasutamisega õhu-

saastet. Ehitusaegsed mõjud on seotud ehitusmasinate liikumise ja õhusaastega, kuid need on

lühiajalised ja lokaalsed. Tuulepargi ehitamisel ja ekspluatatsioonil ei esine lõhnaheiteid.

Kavandatava tegevuse korral ei ole ehitusperioodil ega ka tuulepargi võimalikul kasutusajal

ette näha vibratsiooni, õhukvaliteedi, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna valdkondade puhul

tegureid, mis võiksid kaasa tuua olulist või leevendamist vajavaid negatiivseid mõjusid. Seega

vastavaid valdkondi KSH aruandes detailsemalt ei käsitleta.

5.2.4. Mõju maastikule (sh visuaalne mõju)

Kavandatava tegevuse elluviimise tulemusel muutuks osaliselt senise maatulundusmaa maak-

asutus tuulikute, nende montaažiplatside ning ligipääsu teede alla jääval maa-alal. Mujal saab

maatulundusmaa maakasutus eelduslikult jätkuda. Maastikuilme muutub, kuna planeeritavale

alale kavandatakse tuulepargi rajamist. Käesoleval hetkel on valdavalt tegemist metsa- ning

põllumajandusmaaga. Arvestades aga tuulegeneraatori maksimaalset võimalikku kõrgust kuni

300 m, tuleb maastikuilme muutusi ja visuaalset mõju täpsemalt hinnata. Tuulikutel on märki-

misväärne mõju maastikupildile, kuna tegu on visuaalselt kaugele paistvate tehislike objekti-

dega.

Tuuliku nähtavus sõltub tuulikute suurusest, vaatleja kaugusest, maastiku omadustest, sh rel-

jeefist ja taimkattest, kellaajast, atmosfääri tingimustest jpm. Eesti puhul ei mõjuta tuulikute

nähtavust olulisel määral reljeef, kuid mõjutavad metsaalad. Metsasuse tõttu maismaal ulatus-

likud vaatekoridorid valdavalt puuduvad. Tuulikunähtavuse hindamiseks kasutatakse spetsiaal-

tarkvara WindPRO vms. Reljeefi andmestikuna saab kasutada Maa-ameti maapinna kõrgus-

mudelit täpsusega 5 m ja taimestiku andmestikuna – Maa-ameti taimkatte kõrgusmudelit. Te-

hakse fotomontaaži tuulikust kuni 5-7 km kaugusel.

Maastikele, sh väärtuslikele maastikele avalduvat mõju hinnatakse KSH käigus eksperthinnan-

guna, lähtudes seejuures töö käigus läbiviidavast tuulikute visualiseerimise uuringust.

5.2.5. Mõju elusloodusele (sh kaitstavad loodusobjektid, mets (mh vääriselupaigad)

ning rohevõrgustik)

Hetkel kehtiva Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (2019) ning Väike-Maarja valla ÜP

(2024) järgi jääb Väike-Maarja valla tuulealale nr 6 kaks rohevõrgustiku koridori, mis ühenda-

vad omakorda rohevõrgustiku tugialasid. Seega on vajalik KSH aruande koostamise käigus

hinnata mõjusid rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele.

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 37

Tuuleparkide puhul võib taimestikule mõju avalduda ehitusaegses etapis läbi otsese ehitusa-

lustelt aladelt taimestiku eemaldamise ja ehitustegevusega kaasneva taimestiku kahjustamise

(masinatega tallamine ehitusalade vahetus läheduses). Otsene mõjuala ulatus piirneb sealjuures

ehitusaluse pinnaga ning selle vahetu ümbrusega. Raadamist ja pinnasetöid teostatakse vaja-

dusel tuuliku vundamendi alalt ja selle ümbruses montaažiplatside alalt, uute ühendusteede

alustelt aladelt, 110-330 kV alajaamaga ühendusliini kaitsevööndi ulatuses (kuni 25 m kaitse-

vöönd) ja tuulepargi siseste maakaablite aladelt (maakaablitele kehtib 1 m kaitsevöönd). Raa-

damist teostatakse juhul kui eelpool nimetatud alad kattuvad metsamaaga. Metsa raadamine ei

ole vajalik teostada kogu tuuliku tiiviku maapinna projektsiooni ulatuses, sest tiiviku ulatus

jääb oluliselt kõrgemale kui metsa kõrgus.

Kaudsemalt võib tuuliku ehitustegevus avaldada mõju taimekooslustele läbi veerežiimi või

valgustingimuste muutumise. Kaudsete mõjude ulatus sõltub koosluse tüübist, kuid jääb tava-

liselt paarikümne kuni paarisaja meetri ulatusse otsese mõju alast. Mõju taimestikule võib olla

oluline eeskätt juhul kui tegevus puudutab kaitsealuste taimeliikide leiukohti või kõrge väärtu-

sega taimekooslusi nagu metsa vääriselupaigad või inventeeritud loodusdirektiivi elupaigad.

Taimestikule avaldatavat olulist negatiivset mõju saab vältida paigutades tuulikud ja nendega

kaasnevad taristuobjektid väljapoole tundlikke taimekooslusi, metsa vääriselupaiku ning kait-

sealuste taimeliikide esinemisalasid. Oluline kasutusaegne mõju taimestikule tuuleparkidel

puudub.

Loomastiku mõjud on seotud tuulikute, alajaama(de), ühenduskaablite ja juurdepääsuteede

(jäävad kasutusse ka tuulikute kasutusajal) rajamisega ning seeläbi võimalike elupaikade pin-

dala vähenemise, killustatuse ning elustiku häirimisega. Tuulepargi kasutusaegsed mõjud on

seotud eelkõige võimaliku müra ja varjutuse häiringuga, kokkupõrkeriskiga jms. Loomastikust

mõjutab tuulepark kõige enam lendajaid, kui tekib oht tuulikuga kokkupõrkeks, tuulik takistab

liikumist ja kaasneb tuuliku müra. Müra temaatikat on käsitletud eelnevas osas.

KSH protsessi käigus arvestatakse mh Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud uuringuga „Üle-

eestiline maismaalinnustiku analüüs“, milles esitatud tsoonide osas võib teatud muutusi kaas-

neda kohapõhiste uuringute tulemustest lähtuvalt.

• Merikotkas – lähim leiukoht u 5,7 km kaugusel (KLO3002423). Tegemist on Porkuni

merikotka püsielupaigaga. Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi (2022) andmetel

kattub osaliselt merikotka tsoon 3 kavandatava tuulepargi alaga;

• Must-toonekurg – lähim leiukoht u 19,0 km kaugusel (KLO9127690). Üle-eestilise

maismaalinnustiku analüüsi (2022) andmetel ei kattu musta-toonekure tsoonid (sh

tsoon 3, kus 99% kodupiirkonnast asub 14 km raadiuses) kavandatava tuulepargi alaga.

Küll aga must-toonekure kaitse tegevuskavas (2018) on märgitud, et kui tuuleparke ka-

vandatakse metsamassiivi lähedale (kuni 20 km pesapaigast), kus on teada musttoone-

kure elupaik, on vaja enne tuuleparkide ehitamist selgitada välja must toonekure elu-

paigakasutus nendel aladel ja mitte kavandada tuuleparke must-toonekure toitumis-,

puhke ega pesitsusaladele ning nende vahele;

• Kanakull – lähim leiukoht u 1,3 km kaugusel. Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi

(2022) andmetel kattub osaliselt kanakulli tsoon 3 kavanda tuulepargi alaga. Kanakulli

tsoon 1 asub u 600 m kaugusel kavandatava tuulepargi alast.

• Põldtsiitsitaja - Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi (2022) andmetel asub kattub

põldtsiitsitaja tsoon 1 kavandatava tuulepargi alaga;

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 38

• Suur-laukhani – Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi (2022) andmetel kattub suur-

laukhane tsoon 3 kavandatava tuulepargi alaga. Suur-laukhane tsoon 2 asub kavanda-

tava tuulepargi alast u 3,0 km kaugusel loode suunas;

• Väikeluik - Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi (2022) andmetel jääb kavantavast

tuulepargi alast ca 460 m edela suunas väikeluige tsoon 3;

• Laanepüü - Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi (2022) andmetel jääb kavantavast

tuulikust u 2,6 km edela suunas laanepüü tsoon 2 ning 3,0 km edela suunas laanepüü

tsoon 1.

Kaitstavad linnuliigid ja nende kaugused Väike-Maarja tuulealast nr 6 on toodud ptk. 3.5. DP

alal on 2023. aastal läbi viidud linnustiku uuring (Linnuekspert OÜ, 2024). Uuringualaks oli

potentsiaalne tuulepargi arendusala koos 500 m laiuse puhvervööndiga.

Joonis 5.2. Linnustiku uuringu uuringuala (lilla viirutus) + 500m puhver (välispiir punase pi-

devjoonega). Aluskaart: Maa-ameti ortofoto.

Linnustiku uuringu metoodika lähtus Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsiga seatud uurin-

gute soovitustest. Teostati:

1) Punktvaatlused: kevad- ja sügisränne, suvine linnustik – arendusala õhuruumi kasuta-

vad linnud.

2) Klassikaline lindude punktloendus (meetod: https://www.eoy.ee/ET/13/14/punktloen-

dus/, Keskkonnaagentuur10).

3) Röövlindude uuring:

a) Suurte raopesade otsimine tuulepargi arendusalal ja selle 500 m puhvris.

b) Kanakulli peibutamine pesitsusterritooriumite kaardistamiseks ja pesade otsimiseks

(toimus koos rähnide peibutamisega).

10 https://keskkonnaagentuur.ee/seireankeedid (haudelinnustiku punktloendused)

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 39

c) Pesitsusterritooriumite kaardistamine uuringu teema „punktvaatlused“ käigus;

Meetod: Keskkonnaagentuur11.

d) Kakkude uuring

4) Rähnide uuring toimub valgeselg-kirjurähni ja hallpea-rähni salvestisega peibutami-

sega metsaalal määratud punktides. Kontrollimist vajab ka alal registreeritud laanerähni

elupaik. Meetod: Nellis,2013, Keskkonnaagentuur12.

5) Metsakanaliste uuring: Laanepüü pesitsusterritooriumite kaardistamine, mis toimub

koos rähnide peibutamisega samadest punktidest. Peale rähnide peibutussalvestise

mängimist mängitakse ka laanepüü peibutussalvestist (Nellis 2013). Meetod: Nellis

2013; Keskkonnaagentuur13.

6) Kaitsekorralduslikult oluliste liikide uuring avamaastikul.

Linnustiku uuringu tulemusi käsitletakse KSH aruandes ning uuringu tulemusi arvestatakse DP

lahenduse koostamisel.

Euroopa nahkhiirte kaitse leping EUROBATS on koostanud juhendmaterjali nahkhiirtega ar-

vestamiseks tuuleenergeetika planeeringutes (Rodrigues et al. 2015). Juhend toob välja, et tur-

biine ei tohiks paigaldada metsadesse ja nende servadest vähem kui 200 meetri kaugusele, kuna

see suurendab nahkhiirte hukkumise riski. Eriti tuleks tähelepanu pöörata laialehistele metsa-

dele. Eesti kontekstis tuleb olulise metsatüübina tuua välja ka haava segametsad. Samuti tuleks

tuuleparkide planeerimisel vältida kolooniate lähiümbrust ning olulisi nahkhiirte elupaikasid,

nagu veekogud ja nende kaldakooslused. Samas toob EUROBATS välja, et metsarikastes Põh-

jamaades võib olla vältimatu tuulikute rajamine metsapiirkondadesse (Rodrigues et al. 2015).

Sellisel juhul tuleb koha valikusse kaasata erialaeksperdid ning lähtudes parimast teadmisest

ning vajadusel välitöödel kogutud andmetest, valida välja piirkonnad, kus võiks leiduda nahk-

hiiri vähe ja nende hukkumisrisk ning elupaiga kadu olla võimalikult madal.

Teadaolevat infot kavandatavate tuulikute lähialal nahkhiirte elupaikade osas ei leidu. Väike-

Maarja tuuleala nr 6 piires kasvab Metsaportaali (04.09.2024) andmetel valdavalt keskealine

mets, vähesel määral esineb ka küpset ja latimetsa. Puistu on valdavalt okaspuu (kuusk) ena-

musega, kuid seal leidub vähesel määral ka kaske, leppa, haaba. Tegemist ei ole nahkhiirlastele

olulise sobivusega metsaelupaikadega.

Arendajad on tellinud tuulealale nr 6 käsitiivaliste uuringu, mille lõpparuanne peaks valmima

2024. a jooksul. Väike-Maarja valla ÜP koostamisel on mh arvestatud, et tuuleenergia tootmi-

seks on välistatud aladena kaitse- ja hoiualad, Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualad,

püsielupaigad ja nende puhvertsoonid (Kaitstavate alade puhul, mille kaitse-eesmärgiks ei ole

linnud ega nahkhiired, on puhvervööndi ulatus 100 m, muul juhul puhvervööndi ulatus 600 m,

va juhul, kui alal esineb linnuliik, mille liigikaitse puhver on suurem – sel juhul rakendub konk-

reetse liigi puhver. Püsielupaikade puhul rakendub liigipõhine puhver). Välistatud on samuti

kaitsealuste liikide elupaigad ja puhver nendest, sh must-toonekure püsielupaigast või kaitsta-

val alal asuvast pesapaigast 3000 m ulatuses; kotkaliigi püsielupaigast või kaitstaval alal

11 https://keskkonnaagentuur.ee/seireankeedid (röövlinnud) 12 https://www.keskkonnaagentuur.ee/seireankeedid (Rähnid) 13 https://www.keskkonnaagentuur.ee/seireankeedid (Teder)

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 40

asuvast pesapaigast 2000 m ulatuses; metsise püsielupaigast, kaitsealal asuvast elupaiga piirist

või mängualast 1000 m ulatuses; kanakulli püsielupaigast või kaitsealal asuvast pesapaigast

1000 m ulatuses; käsitiivaliste kaitsealal asuvatest elupaikadest 600 m ulatuses; hiireviu kait-

sealal asuvast pesapaigast 1000 m ulatuses; I ja II kaitsekategooria looma- või taimeliikide

pindalalised elupaigad/leiukohad; projekteeritavad kaitsealuste liikide elupaigad/kasvukohad

ja nende puhvervööndid.

KSH raames uuritakse mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh liikidele ning pakutakse vaja-

dusel välja meetmeid olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks. Meet-

mete väljapakkumisel lähtutakse õigusaktides sätestatud kaitstavaid loodusobjekte puudutava-

test piirangutest.

5.3.1. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Vastavalt eelpool esitatud teabele saab järeldada, et arendatav tegevus sobitub vastavasse piir-

konda lähtudes mh hetkel kehtivast ÜP-st. Tuulepargi arendamine lähemal kui 1 km võib

omada negatiivse mõju ohu eeldusi paikkonna inimeste tervisele ja heaolule, mh arvestades

lähimate elamute paiknemist (alla 1 km). Võimalikku mõju inimeste tervisele ja heaolule kä-

sitletakse KSH aruandes eksperthinnanguna.

Kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele, heaolule ja varale võib avalduda eelkõige läbi

muutuse varjutuses ja tuuliku poolt põhjustatava müraga. Vastavaid teemasid on käsitletud eel-

nevate valdkondade juures ning täpsem hinnang seoses mõjuga inimese tervisele ja heaolule

antakse KSH aruande koosseisus.

Tuuliku rajamine ja käitamine võib omada mõjusid isikute varale, sh mõjutada teataval määral

maakasutust, kinnisvara väärtust ning puhkamis- ja vabaaja veetmise võimalusi. Senist sihtots-

tarbejärgset kasutust maatulundusmaana tuulikupargi rajamine üldjuhul siiski ei kitsenda.

Mõju varale võib ilmneda näiteks kui ehituse käigus rikutakse olemasolevaid maaparandussüs-

teeme, mille kahjustamine mõjutab veerežiimi ja veerežiimi muutuse läbi ka maad kui maao-

maniku vara. Võimalikku mõju kinnisvara väärtusele ja majandamisvõimalustele käsitletakse

KSH aruandes eksperthinnanguna.

Samuti on üheks aspektiks tuuliku rajamisega seotud võimalikud mõjud teedele (eeskätt ehi-

tustegevuse perioodil). Raskete tuulikukomponentide transport võib põhjustada teede seisundi

halvenemist ning vajalik on leida sobilikud meetmed mõjude minimeerimiseks või kompen-

seerimiseks. Mõju teedele käsitletakse KSH aruandes eksperthinnangu vormis.

Lisaks võib inimeste heaolu mõjutada tuulegeneraatori püstitamisega seotud visuaalne mõju.

Visuaalse mõju hindamist on kirjeldatud KSH programmi ptk 6.2.4.

5.2.6. Mõju kultuuripärandile

Vastavalt ptk 3.6 toodud infole olulist mõju kultuuripärandile ei ole ette näha ja seega KSH

aruandes kultuuripärandile avalduva mõju hindamist ette ei nähta.

5.2.7. Mõju kliimamuutusele

Kavandatava tegevuse tulemusel suureneb piirkonnas taastuvelektrienergia tootmine ja sellega

seoses on mõju õhule ja kliimale (sh keskkonnale) positiivne. Tuuleenergeetika kasutamine

omab võimekust vähendada emissioone, mis kaasnevad traditsioonilise elektri tootmisega

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 41

(Kaffine et al., 2013). Taastuvatest allikatest pärit energia tootmisega vähendatakse oluliselt

CO2 kui kasvuhoonegaasi paiskamist atmosfääri (võrreldes mittetaastuvate allikatest toodetud

energiaga) (Mylläri et al., 2017). Välditud CO2 emissioon 1 MWh toodetud elektrienergia

kohta on 0,16 tonni, seda Taani näite varal (Carlini et al., 2023). Tuuleenergia ja CO2 emis-

soone 37 riigis käsitletakse artiklis „Wind energy and CO2 emissions: AMG estimations for

selected countries“ (Güney ja Üstündağ, 2022) toob näiteks välja, et 1% tuule energia tarbimise

kasvu vähendab süsiniku emissiooni 0,018%.

Siiski kaasneb Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 tuulepargi rajamisega metsamaa raadamise

vajadus. Seega mõjutatakse ka maakasutuse muutuse tõttu süsiniku talletamist ja sidumist.

Täpsemalt kirjeldatakse mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kaasnevaid mõjusid KSH

aruandes eksperthinnanguna.

Erialakirjanduse andmetele tuginedes käsitletakse ka kliimamuutuste (sagenevate tormide, tu-

gevnevate tuulte ja jäitepäevade sagenemise tingimuses) võimalikku mõju tuuleparkidele ja

nendega seotud taristule.

5.2.8. Kumulatiivne mõju

Liitmõju ehk kumulatiivne mõju on üksikute mõjutegurite kuhjuv mõju. Nt eri kavade ja pro-

jektide ellurakendamisel ühteaegu tekkiv mõju. Mõjude kumulatiivsust arvestatakse eespool

peatükkides käsitletud iga teema hindamise juures integreeritult tavapärase keskkonnamõjude

hindamise loogilise osana.

KSH käigus käsitletakse mõjude kumuleerumist ja koosmõjusid piirkonna teiste teadaolevate

arendusprojektidega kui selliseid planeeringuid või projekte planeeringu protsessi käigus tu-

vastatakse. Hindamist viiakse läbi lähtudes olemasolevast teabest teiste arenduste osas (koos-

mõju ja mõjude kumuleerumist ei ole võimalik hinnata kui teada ei ole koosmõju avaldada

võivate projektide parameetrid). Peamiselt võivad koosmõjud avalduda teiste tuuleparkide pro-

jektidega. Mõjuvaldkonnad, kus mõjude kumuleerumine võib esineda, on:

− visuaalne mõju - Visuaalse mõju kumuleerumist on oodata eeskätt piirkondades, kus aren-

datakse välja mitmeid lähestikku asuvaid parke, mis võib kaasa tuua keskkonna taluvusläve

ületamise. Kui KSH aruande koostamise ajaks laekub vajalik info nähtavusanalüüsi ja visuali-

seeringute koostamiseks ka teiste piirkonnas kavandatavate tuuleparkide suhtes, siis arvesta-

takse koosmõju hindamisel ka neid parke.

− müra – Tuulikupargi tuulikute müra kumuleerumist võetakse müra hindamisel arvesse, kui

KSH aruande koostamise ajaks laekub vajalik info ka teiste piirkonnas kavandatavate tuule-

parkide osas. Võimalikku kumulatiivset müra mõju piirkonnas määratud ja potentsiaalselt mää-

ratavate arenduspiirkondade realiseerumisel saab esialgsel hinnangul pidada väheoluliseks,

sest perspektiivsete arendusalade vaheline kaugus on mõju minimeerimiseks piisav (lähim, on

ÜP tuuleala nr 10, mis asub pea 6 km kaugusel);

− mõju linnustikule - Tuuleenergeetika arendamise kumuleeruvad mõjud linnustikule võivad

avalduda eeskätt rändekoridori mõjutamistes. Teemat käsitletakse KSH aruandes;

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 42

− roheline võrgustik - Arvestades määratud rohevõrgustiku ulatuslikkust võrrelduna tuulener-

geetika perspektiivsete arenduspiirkondadega ning tuulikute mõju iseloomu looduslikele koos-

lustele, ei ole oodata olulist negatiivset mõju kumuleerumist rohevõrgustikule. Seda siiski eel-

dusel, et iga tuulikupargi tuulikute planeerimisele rohevõrgustikku eelneb põhjalik analüüs.

5.2.9. Riigipiiriülene mõju

Tulenevalt asukohast (planeeringuala asub riigipiirist eemal) ja tegevuse iseloomust ei ole ka-

vandatava tegevusega riigipiiriülest keskkonnamõju ette näha, seega KSH aruandes antud tee-

mat täiendavalt ei käsitleta.

5.3.2. Muud mõjud

Riigikaitselistele objektidele (eeskätt radaritele) mõju hindamisel lähtutakse Kaitseministee-

riumi vastavast hinnangust.

Vabariigi Valitsuse 2019. ja 2021. aasta otsused investeerida täiendavasse lisaradarisse Kirde-

Eestis ning passiivradaritesse on Eestis huvi tuuleenergeetika arendamise vastu märgatavalt

kasvatanud. Otsuse tulemusena vabaneb Mandri-Eestis 2025. aastal kõrguspiirangutest ligi-

kaudu 27 000 ruutkilomeetri (60%) suurune maa-ala. (https://kliimaministeerium.ee/energee-

tika-maavarad/taastuvenergia/tuuleenergia).

Tuulegeneraatoreid seostatakse mobiili-, raadioside- ja televisioonisignaali häiringutega. KSH

aruandes antakse kirjandusallikatel põhinev ülevaade antud mõjude esinemise võimalikkuse

osas. DP koostamisel tehakse koostööd sidevõrkude haldajatega.

KSH aruandes käsitletakse avariiolukordade esinemise võimalikkust ja tagajärgi ning kirjelda-

takse meetmeid, millega on võimalik negatiivset keskkonnamõju leevendada/vältida. Mõju

hinnatakse eksperthinnangu vormis lähtudes erialakirjandusest.

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 43

6.1. Natura eelhindamine

6.1.1. Üldteave

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade kaitse. Natura 2000 loodus-

ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (loodus-

direktiiv) ja 79/409/EMÜ (linnudirektiiv).

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava

tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas ja millises

mahus on vajalik liikuda asjakohase ehk täishindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse

läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning vajadusel ka-

vandatakse leevendavad meetmed.

Natura hindamisel on kriteeriumiks ala kaitse-eesmärgid, st tõenäoliselt avalduvat ebasoodsat

mõju hinnatakse ala kaitse-eesmärkidest lähtuvalt. Kavandatava tegevuse mõjud loetakse olu-

liseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkides nimetatud elupaigatüüpide või

liikide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke

saavutada.

Natura 2000 ala eelhindamine viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artiklile 6. Natura 2000

aladele ja nende kaitseväärtustele avalduvate mõjude hindamisel on toetutud mh järgnevatele

juhendmaterjalidele:

✓ Euroopa Komisjon, 2021. Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine.

Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete

kohta;

✓ Kutsar et al, 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6

lõike 3 rakendamisel Eestis;

✓ Peterson et al, 2020. Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõike 4 rakendamiseks Eestis.

Natura eelhindamise läbiviijateks on Alar Noorvee (OÜ Alkranel keskkonnaekspert,

KMH0098) ja Tanel Esperk (OÜ Alkranel keskkonnaekspert, KMH0157).

6.1.2. Detailplaneeringu seos Natura-alade kaitsekorraldusega

DP-ga kavandatav ei ole seotud Natura-alade kaitse korraldamisega.

6.1.3. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

DP eesmärgiks on Lääne-Virumaal Väike-Maarja valla ÜP-ga (kehtestatud Väike-Maarja Val-

lavolikogu 27.03.2024 otsusega nr 80)määratud Väike-Maarja vallas asuval perspektiivsel tuu-

leenergia arendusalal (edaspidi tuuleala) nr 6 kavandatava tuuleenergiapargi (edaspidi tuule-

park) rajamine Täpsem teave peatükis 1 ja ptk 4.

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 44

6.1.4. Planeeringualale jäävad Natura 2000 alad

Kavandatav tegevus (Väike-Maarja tuuleala nr 6 piirides) ei asu Natura 2000 võrgustiku alal.

Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala jääb kavandatava tegevuse alast kagu suunas ca 2,3

km kaugusele - Ebavere loodusala (RAH000377, pindala kokku 39 ha). Kavandatavast tege-

vusest 3,4 km kaugusel põhjas asub Natura 2000 võrgustikku kuuluv Porkuni loodusala

(RAH000374, pindala kokku 316,5 ha).

Lähim Natura 2000 linnuala paikneb 18 km kaugusel loodes - Ohepalu linnuala (RAH0000088,

pindala kokku 5934,6 ha).

6.1.5. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura alade kaitse-eesmärki-

dele

Järgnevalt hinnatakse DP kavandatava tegevusega kaasneda võivat mõju planeeringualale või

lähialale jäävate ja potentsiaalselt mõjutatud Natura 2000 alade lõikes (Tabel 6.1.).

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 45

Tabel 6.1. DP alale või lähedusse jäävate ja potentsiaalselt mõjutatud Natura 2000 loodus- ja linnualadel kaitstavad elupaigatüübid ja liigid ning

nendele avalduva mõju prognoos ja eelhindamise tulemus.

Kaitse-eesmärgis nimetatud elupaigatüübi nimetus (kood) või liigi ni-

metus Võimaliku mõju prognoos

Natura eelhindamise tule-

mus

Ebavere loodusala

vanad laialehised metsad (*9020) ja rohunditerikkad kuusikud (9050)

Tuulepargiala asub 2,3 km kaugusel loodusa-

last. Arvestades kaitse-eesmärki ja kaugust, siis

ei ole ette näha ebasoodsat mõju loodusala

kaitse-eesmärgi täitmisele ja ala terviklikkuse

säilimisele.

Ebasoodne mõju on välistatud.

Porkuni loodusala

vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), karstijärved ja -järvi-

kud (*3180) ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510);

II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harivesilik

(Triturus cristatus), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) ja tõmmuujur

(Graphoderus bilineatus).

Tuulepargiala asub 3,4 km kaugusel loodusa-

last. Arvestades kaitse-eesmärki ja kaugust, siis

ei ole ette näha ebasoodsat mõju loodusala

kaitse-eesmärgi täitmisele ja ala terviklikkuse

säilimisele.

Ebasoodne mõju on välistatud.

Ilmandu loodusala

liigirikkad madalsood (7230) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080);

II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on kaunis kuldking

(Cypripedium calceolus).

Tuulepargiala asub 3,4 km kaugusel loodusa-

last. Arvestades kaitse-eesmärki ja kaugust, siis

ei ole ette näha ebasoodsat mõju loodusala

kaitse-eesmärgi täitmisele ja ala terviklikkuse

säilimisele.

Ebasoodne mõju on välistatud.

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 46

Ohepalu linnuala

Liigid, kelle isendite elupaiku kaitstakse, on kaljukotkas (Aquila chrysaetos),

sõtkas (Bucephala clangula), must-toonekurg (Ciconia nigra) ja sookurg

(Grus grus).

Tuuleala nr 6 valimisel Väike-Maarja valla ÜP-

s on arvestatud puhvriga must-toonekure pü-

sielupaigast või kaitstaval alal asuvast pesapai-

gast 3000 m ulatuses; kotkaliigi püsielupaigast

või kaitstaval alal asuvast pesapaigast 2000 m

ulatuses.

DP alal on 2023. aastal läbi viidud linnustiku

uuring (Linnuekspert OÜ, 2024). Uuringus ei

registreeritud uuringualal must-toonekure, kal-

jukotka esinemist. Sookurge registreeriti Põltsa-

maa jõe piirkonnas uuringuala kagunurgas. Sa-

mas ei ole eeldada, et tegemist on 18 km kaugu-

sel asuva linnualalt lähtuvalte sookurgedega.

Seega puuduvad otsesed füüsilised mõjud

kaitse-eesmärkides nimetatud liikidele.

Ebasoodne mõju on välistatud.

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 47

6.1.6. Natura eelhindamise tulemused ja järeldused

Natura eelhindamise tulemusena jõuti järeldusele, et eriplaneeringu mõjualasse jäävate Natura

2000 loodusalade kaitse-eesmärkide täitmisele ja alade terviklikkuse säilimisele ebasoodsat

mõju ette näha ei ole.

6.2. KSH sisu

KSH eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata planeeringuga kavandatava tegevuse (sh

võimalike alternatiivide) rakendumisega kaasneda võivat olulist (sh ebasoodsat) keskkonna-

mõju ning välja pakkuda negatiivse (ebasoodsa) keskkonnamõju leevendamise ja/või vältimise

või positiivse (soodsa) mõju suurendamise meetmeid.

Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, sisust, KSH algatamisotsustest ning eelnevates

peatükkides esitatud teabest käsitletakse KSH aruande koostamise käigus vähemalt järgmisi

valdkondi:

• Mõju põhja- ja pinnaveele;

• Mõju maastikule, sh visuaalne mõju;

• Mõju elustikule ja bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemidele, sh:

− kaitstavad loodusobjektid (sh linnustik ja nahkhiired- lisaks elupaikadele ja pe-

sitsuskohtadele ka rändeteedele ning toitumisaladele avaldatav mõjud);

− varjutus;

− müra;

− rohevõrgustiku toimimine ja sidusus;

− mõju VEPidele.

• Mõju inimese heaolule, tervisele ja varale ning sotsiaal-majanduslikule keskkonnale,

sh:

− Varjutuse mõju;

− Müra mõju;

− Visuaalne mõju;

− Mõju teedele ja liiklusohutusele;

− Mõju ettevõtluskeskkonnale ja varale, sh mõju väärtuslikule põllumajandus-

maale, põllumajandusele ja metsamajandusele;

− Mõju elanike sotsiaalsetele vajadustele, sh analüüsitakse ka võimalikke kom-

pensatsioonimeetmeid ehk kohaliku kasu võimalusi kohalikule kogukonnale.

• Mõju kliimamuutustele.

• Muud mõjud (mõju riigikaitsele, raadiosidele ja avariiolukordade mõju)

KSH koostamise käigus ei hinnata täiendavalt mõjusid järgnevatele keskkonnavaldkondadele,

mille osas on selge, et oluline mõju puudub:

• soojus;

• kiirgus;

• lõhn;

• vibratsioon;

• jäätmeteke;

• pärandkultuuriobjektid ja kultuuriväärtused;

• piiriülene mõju.

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 48

Vähemalt nimetatud valdkondi käsitletakse KSH protsessi ajal sellises ulatuses ja detailsuse

astmes, mis võimaldab anda hinnangu olulise (sh ebasoodsa) keskkonnamõju kohta ning seada

vajalikke leevendus- ja seiremeetmeid.

KSH protsessi käigus võib võimaliku uue ja olulise informatsiooni ilmnemisel käsitletavate

teemade ring laieneda. KSH aruande eelnõu põhiosade struktuuris tehakse vajadusel muuda-

tusi, et tagada aruande loogiline ülesehitus.

KSH aruande eelnõu sisu osas lähtutakse mh KeHJS § 40 lg 2, 3 ja 4 toodud nõuetest. KSH

aruanne (sh eelnõu) koosneb vähemalt järgnevatest põhiosadest:

1. Üldosa (asukoht, eesmärk, õiguslikud alused, kasutatud infoallikad ja olemasoleva

informatsiooni piisavus);

2. Olemasoleva olukorra ülevaade ja mõjutatava keskkonna kirjeldus (teave DP mõjuala

ja paikkonna looduskeskkonna ning sotsiaalmajandusliku keskkonna, sh strateegiliste

dokumentide ja õigusaktide kohta);

3. DP ja selle alternatiivi(de) kirjeldus;

4. Keskkonnamõju analüüs (sh kumulatiivne) ja vajalikud leevendavad meetmed;

5. Alternatiivide võrdlus;

6. Seiremeetmed;

7. Ülevaade avalikkuse kaasamisest ning protsessi raames esinenud raskustest;

8. Hindamistulemuste kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad.

KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks ning KSH aruande

eelnõus antakse vajadusel ülevaade, mis mõjud ja mis mahus võivad avalduda vaid ehitusajal,

kasutusajal või mõlemal ajajärgul. Kui töö käigus esineb raskusi, siis nimetatakse need ära

KSH aruande eelnõus, et edasiste võimalike tegevusetappide menetlejatele oleks tagatud

igakülgne teave vastuvõetavate otsuste võimalikest tagajärgedest. KSH protsessi käigus võib

võimaliku uue ja olulise informatsiooni ilmnemisel käsitletavate teemade ring laieneda. KSH

aruande eelnõu põhiosade struktuuris tehakse vajadusel muudatusi, et tagada aruande loogiline

ülesehitus.

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 49

7. KSH hindamismetoodika kirjeldus ning uuringute vajadus

KSH käigus hinnatakse DP ja selle reaalsete alternatiivi(de) rakendumisega kaasnevaid

võimalikke keskkonnamõjusid. Mõjude olulisust hinnatakse tabelis 7.1 toodud intervallskaala

alusel, seejuures hinnatakse eelnevalt mõjusid ka kvalitatiivselt (kirjeldavalt).

Tabel 7.1. Mõjude olulisuse hindamise skaala (negatiivne mõju defineeritud ka kui ebasoodne

mõju).

0 Mõju puudub () Soovitatud meetmetega vähendatav või ära hoitav negatiivne

mõju; potentsiaalne positiivne mõju

-1 Vähene negatiivne mõju +1 Vähene positiivne mõju

-2 Nõrk negatiivne mõju +2 Nõrk positiivne mõju

-3 Mõõdukas negatiivne

mõju

+3 Mõõdukas positiivne mõju

-4 Oluline negatiivne mõju +4 Oluline positiivne mõju

Erinevate keskkonnamõju kriteeriumite ja nende osakaalu määramiseks arvestatakse

ekspertgrupi liikmete hinnanguid, kasutades otsustamisel Delphi-meetodit. Kaalkriteeriumite

hindepallide saamiseks korrutatakse kriteeriumite alusel antud hindepallid kriteeriumi kaaluga.

Alternatiivide lõplik järjestus saadakse kõigi kaalkriteeriumite hindepallide summeerimisega

alternatiivide lõikes järgnevalt (kehtib nii lühi- kui ka pikaajaliste mõjude osas ning ka

leevendusmeetmete välja toomisel):

1. KSH ekspertrühm, võttes mh arvesse ka protsessi kaasatavate (sh avalikustamised)

erinevate ja asjakohaste asutuste ning isikute seisukohti, viib läbi kavandatava tegevuse

ja selle reaalsete alternatiividega kaasneda võivate tagajärgede analüüsi;

2. KSH ekspertrühm leiab kriteeriumite kaalud. Esmalt hindab iga KSH ekspertrühma

liige iga teema kui sellise olulisust (skaala 1–4; mitu teemat võivad saada tähistatud nt

„4“), summeerides mh kogu tulemuse, kust leitakse ka iga teema protsentuaalne

osakaal. Kõigi (KSH ekspertrühm) isikute poolt saadud osakaalude keskmistest

tulemitest leitakse iga teema kaal (kogusumma „1,00“);

3. KSH aruande eelnõu koostamisel korrutatakse iga teema mõjude olulisuse hinne

(käesoleva töö tabel 7.1) käesoleva loetelu punktis 2 leitud kaaluga. Iga teema kaalutud

hindepall summeeritakse ehk leitakse kõigi teemade summaarne kaalkriteeriumi

hindepall. Eelnevalt kirjeldatud tegevusi korratakse niipalju kordi kui on hinnatavaid

alternatiive. Tulem võimaldab ka järjestada alternatiive, võttes arvesse koondatud

kaalkriteeriumide hindepalle (hinnatud alternatiivide lõikes).

KSH aruande eelnõu koostamisel kasutatakse vähemalt Maa-ameti kaardirakendusi, Eesti

Geoloogiateenistuse kaarte, Keskkonnaportsaali, EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem –

Keskkonnaagentuud) andmeid, erialakirjandust, asjakohaseid strateegilisi

planeerimisdokumente, õigusakte jm saadaval olevat temaatilist informatsiooni. Samuti

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 50

konsulteeritakse erinevate ja asjakohaste asutuste ja isikutega ning teostatakse välivaatlusi,

kasutades selleks sobivaid metoodikaid. Seega kasutatakse varasemalt kogutud

uuringuandmeid, analoogiaid, erinevaid seisukohti, geoinfosüsteemide (GIS) rakendusi jm

asjakohast teavet, mis võimaldab tagada järelduste adekvaatsuse (sh mõju ja olulise mõju

eristamise). KSH raames antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks ehk nt

ehitus- ja kasutusaegseteks. Võib eeldada, et lühiajaline mõju on enamjaolt ja maksimaalselt

kuni kahe aastase kestvusega, kuna umbes nii kaua võivad aega võtta erinevad ning peamised

ettevalmistus-, ehitus- ja korrastustööd.

KSH läbiviimise tarbeks viiakse läbi järgmised uuringud või koostatakse järgmised tööd:

• linnustiku uuring ja ornitoloogiline eksperthinnang. Linnustiku uuringu läbiviimise käi-

gus selgitatakse välja mõju nii elupaikadele kui ka rännuteedele (toitumisränded, ke-

vad- ja sügisränded), määrata kaitsealuste linnuliikide olulised pesitsus- rände- ja toi-

tumisalad, ning liikumisteed elupaikade ja toitumisalade vahel ning hinnata kaasnevaid

mõjusid;

• käsitiivaliste uuring. Käsitiivaliste uuringu läbiviimise käigus täpsustatakse vastava ala

olulisust nahkhiirte elu- ja toitumisalana ning hinnata võimalikke mõjusid ja leeven-

dusmeetmeid;

• mürauuring (sh müraleviku modelleerimine);

• varjutuse modelleerimine;

• tuuliku nähtavusanalüüs ja visualiseeringud eri vaatepunktidest ning visuaalse mõju

analüüs.

Looduslike alade osas (metsaalad ja rohumaad, sh looduslikud lagedad alad) tuuakse andme-

baaside alusel välja seal esinevate kaitsealuste taimeliikide paiknemine, väärtuslike elupaikade

(loodusdirektiivi elupaikade, sh väärtuslike poollooduslike koosluste, väärtuslike metsaelupai-

kade ja sooelupaikade) paiknemine. Aluseks võetakse ETAKi, EELISe, eElurikkuse andme-

baasid, KESE seireandmed, Maa-ameti, Keskkonnaportaali, Metsaregistri andmed ja Keskkon-

naagentuuri ELME kaardikihid „Elupaigad ja geneetilised ressursid“ alamkihid „Ökosüstee-

midele iseloomulike suunisliikide elupaigad“. Kaardianalüüsi põhjal tuuakse välja olulisemad

alad, kus võib olla suurem potentsiaal kaitsealuste taimeliikide või väärtuslike elupaikade esi-

nemiseks ning kuhu oleks soovitav taristu rajamist alade looduskaitselise potentsiaali tõttu väl-

tida.

Samuti analüüsitakse mõjusid rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele. Selleks koondatakse

varasemad uuringud ja analüüsid. Selgitatakse välja planeeringualal eksisteerivad loodus- ja

poollooduslikud maastikud. Antakse juhised rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ning soovi-

tusi planeeringulahenduse koostamiseks arvestades rohevõrgustiku paiknemist.

Saadud hinnangute ja uuringute tulemuste põhjal hinnatakse mõju olulisust ning leevendus-

meetmete seadmise vajalikkust.

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 51

8. Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapooled

Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel DP võib eeldatavalt mõju-

tada või kellel võib olla põhjendatud huvi antud strateegilise dokumendi vastu, on esitatud ta-

belis 8.1.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja (kohalik omavalitsus ehk KOV –

Väike-Maarja vald) korraldab teavitamistoiminguid tabelis 8.1 nimetatud isikute ja asutuste

suhtes ning teavitab nt DP ja selle KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja avaliku aru-

telu toimumisest vastavalt PlanS sätestatud korrale (sh kuulutused ajalehtedes vastavate tööe-

tappide lõikes). Kui teavitatavad isikud on kohalikule omavalitsusele esitanud teabe saamise

viiside kohta andmeid, siis võib teavitaja neid kasutada. Kui isikud või asutused teadete edas-

tamise viisi ei teata, edastab planeeringu koostamise korraldaja planeerimisseaduses nimetatud

teated posti teel või elektrooniliselt. Kui teated edastatakse posti teel, võib need kätte toimetada

lihtkirjaga, tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.

Tabel 8.1. Strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatavast huvitatud isikud ja asutused ja

muud organisatsioonid.

Seos DP-ga Asutus/isik

Planeeringuga kavandatakse tuuleparki ja pla-

neeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitse-

liste ehitiste planeeritud töövõime vähenemise.

Koostöö tegija

Kaitseministeerium

Kaitsealuste loodusobjektide valitseja. Koostöö

tegija

Keskkonnaamet

Planeeringualal asub maavarade registris olev

maardla või selle osa

Maaamet

Planeering kavandab enam kui 28 m kõrgust

tuulegeneraatorit. Koostöö tegija

Politsei- ja Piirivalveamet

Planeering käsitleb tuleohutusnõudeid. Koostöö

tegija

Päästeamet

Planeeringuga kavandatakse üle 28 m kõrgust

ehitist. Koostöö tegija

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete

rakendamist, sealhulgas müra ja vibratsiooni

küsimusi. Koostöö tegija

Terviseamet

Planeeringuga kavandatakse üle 45 m kõrgust

ehitist. Koostöö tegija

Transpordiamet

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 52

Seos DP-ga Asutus/isik

Kaasatavad isikud

Valitsusvälised organisatsioonid ja keskkon-

naühendused

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Elektripaigaldiste valdajad Elering AS, Elektrilevi OÜ

Kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga piir-

nevate kinnisasjade omanikud ja isikud, kelle

valduses olevat kinnisasja kavandatud tegevus

mõjutab määral, mis ületab oluliselt tavapärast

mõju

Kinnisasjade omanikud kolme km raadiuses ka-

vandatavatest elektrituulikutest. Seni kuni elekt-

rituulikute asukoht ei ole teada, üldplaneeringus

esitatud tuuleala nr 6 olulise ruumilise mõjuga

objekti maa-ala piires ja selle välispiirist kolme

kilomeetri ulatuses

Maardlate puhul on volitatud isikuks Maaamet,

kuid infoväljas hoidmiseks Kliimaministeerium

kaasatakse

Kliimaministeerium

Alal küll puuduvad muinsuskaitsealused objek-

tid, kuid infoväljas hoidmiseks amet kaasatakse

Muinsuskaitseamet

Alal küll puuduvad maaparandussüsteemid,

kuid infoväljas hoidmiseks amet kaasatakse

Põllumajandus- ja Toiduamet

Detailplaneeringu järelevalve teostaja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Naaberomavalitsus Tapa vald

Piirkonnas teadaolevad mobiilside ja sidetee-

nuste pakkujad ning TTJA kui raadiolinkide

kohta infot omav isik

Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS,

AS STV, AS Levira, LEVIKOM EESTI OÜ.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Laiem avalikkus, asjast huvitatud/mõjutatud isi-

kud, nt piirkonna elanikud ja ettevõtted

Piirkonna keskkonnaseisundist huvitatud isikud,

KeHJS § 16 lg 3 (muud menetlusosalised)

Soovi avaldanud isikud MTÜ Eesti Metsa Abiks

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 53

9. Protsessi eeldatav ajakava ning strateegilise planeerimisdoku-

mendi ja KSH protsessiga seotud osapooled

Protsessi läbiviimise orienteeruv ajakava on toodud tabelis 9.1. Tabelis 9.2. on esitatud info

strateegilise planeerimisdokumendi ja selle KSH koostamisega seotud osapoolte osas. Vastava

tabeli all on kirjeldatud ka KSH ekspertrühma kooseisu.

Tabel 9.1. KSH ja DP etappide läbiviimise orienteeruv ajakava.

Jrk

nr Tegevus

Tööde teostamise aeg

(mitte hiljem kui)

1 DP ja KSH algatamine 27.06.2024

2 DP lähteseisukohtade ja KSH programmi eelnõu koostamine September-oktoober

2024

3

PlanS § 81. DP lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta ettepa-

nekute küsimine ja ettepanekute saamine (vajalik koostöö Väike-

Maarja Vallavalitsusega, kes on planeeringu koostamise korral-

daja)

Oktoober – november

2024

4 Laekunud ettepanekute analüüsimine ja vajadusel DP lähteseisu-

kohtade ja KSH programmi täiendamine November 2024

5 DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse (koos esi-

tatud ettepanekutega) avalikustamine veebilehel November 2024

6 DP ja KSH aruande eelnõude koostamine Detsember 2024

7

PlanS § 82. kohase avaliku väljapaneku teavituse korraldamine.

(teade peab olema ilmunud 14 päeva enne avaliku väljapaneku al-

gust) koostöös planeeringu koostamise korraldajaga

Jaanuar 2025

8 PlanS § 82. kohane DP lahenduse ja KSH aruande eelnõu avalik

väljapanek Jaanuar – veebruar 2025

9

Avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele

põhjendatud seisukohtade koostamine arvamuste kohta ja nende

esitamine

Veebruar 2025

10 PlanS § 83. kohane avalik arutelu Märts 2025

11 PlanS § 84. kohane DP ja KSH korrigeerimine arutelu tulemuste

alusel Märts 2025

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 54

12 PlanS § 85. kohane kooskõlastamine ja arvamuste küsimine; esita-

mine PlanS § 86. kohaseks vastu võtmiseks Aprill – mai 2025

13

PlanS § 86. kohane vastu võtmine Väike-Maarja Vallavolikogu

poolt. Selle etapiga lõppeb üldjuhul KSH etapp DP menetluses,

kuid jätkub veel DP menetlus

Juuni 2025

14 PlanS § 87. kohane DP avalik väljapanek koos eelneva teavitami-

sega Juuli 2025

15 PlanS § 88. kohane avalik arutelu Juuli 2025

16 PlanS § 89. kohane DP paranduste sisse viimine & info avalda-

mine August 2025

17 PlanS § 90. kohane DP heakskiitmine ja DP vallale kehtestamiseks

esitamine Oktoober 2025

18 PlanS § 91. DP kehtestamine November 2025

Tabel 9.2. Strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH osapooled.

OSAPOOL ASUTUS AADRESS KONTAKTANDMED

Planeerimisprotsessi

korraldaja

Väike-Maarja Valla-

valitsus

Pikk 7, Väike-Maarja

46202

Üldtelefon: 329 5750, e-

post: valitsus@v-

maarja.ee

Kontaktisik: Diana Seep-

ter, tel: 329 5755, e-post:

diana.seepter@v-

maarja.ee

Huvitatud isikud Sunly Wind OÜ ja

Enery Estonia OÜ

Sunly Wind OÜ

Harju maakond, Tal-

linn, Põhja-Tallinna lin-

naosa, Telliskivi tn

60/5, 10412

Enery Estonia OÜ

Harju maakond, Tal-

linn, Põhja-Tallinna lin-

naosa, Telliskivi tn

60/1, 10412

Sunly Wind OÜ kontakt-

isik: Erki Kallas, tel: 507

4940, e-post: erkki.kal-

[email protected]

Enery Estonia OÜ kon-

taktisik: Marthen-Patrik

Kummer, tel: 558 8905, e-

post: marthen.kum-

[email protected]

Detailplaneeringu

koostaja

AB Artes Terrae OÜ Küütri tn 14, Tartu

51007

Kontaktisik: Heiki Kal-

berg, tel: 509 1874, e-post:

[email protected]

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 55

KSH läbiviija OÜ Alkranel Riia 4, Tartu 51004 Kontaktisik: Alar Noor-

vee, tel: 554 0579, e-post:

[email protected]

KSH ekspertrühma (töötab läbi mh KSH menetluse sisenduuringud, vt ptk 7) koosseis:

• Alar Noorvee (OÜ Alkranel) – keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0098), sh

KSH juhtekspert; Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju inimeste heaolule, tervisele

ja varale ning sotsiaal-majanduslikule keskkonnale; mõju elustikule, sh Natura

hindamine ja rohevõrgustiku toimimine;

• Elar Põldvere (OÜ Alkranel) – keskkonnaspetsialist; KSHs: mõju pinna- ja põhjaveele;

mõju maastikule, mõju kliimamuutustele;

• Tanel Esperk (OÜ Alkranel) – keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0157);

Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju elustikule, sh Natura hindamine ja

rohevõrgustiku toimimine, mõju inimeste heaolule ja tervisele ning varale;

• Diana Materjuk (OÜ Alkranel) – keskkonnakonsultant; Mõjuvaldkonnad käesolevas

KSHs: mõju kliimamuutustele, mõju riigikaitsele, raadiosidele ja avariiolukordade

mõju.

Uuringute ja sisendanalüüside koostajad:

1) Aarne Tuule – OÜ Linnuekspert (ornitoloog) – linnustiku uuringu koostaja;

2) Müra, varjutuse ja nähtavusanalüüsi (sh visualiseeringud) koostajad – Lemma OÜ

eksperdid Piret Toonpere, Laura Elina Tuovinen ja Astrid Koplimäe;

3) Lauri Lutsar – käsitiivaliste uuringu koostaja.

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 56

10. Kasutatud kirjandus

Esitatud olulisim valik kasutatud allikatest:

• Annan, D. Getting Your Wind Farm On The Right Footing https://www.wsp.com/en-

gl/insights/getting-your-wind-farm-on-the-right-footing 16.10.2019.

• Borowski, S. (2019) Ground vibrations caused by wind power plant work as envi-

ronmental pollution - case study. MATEC Web of Conferences: 18th International Con-

ference Diagnostics of Machines and Vehicles.

• Carlini, F.; Christensen, B. J.; Gupta, N. D; de Magistris P. S. (2023) Climate, wind

energy, and CO2 emissions from energy production in Denmark. Energy Economics

125, 106821.

• EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem). Keskkonnaagentuur (03.09.2024).

• Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Vabariigi Valitsus 2017.

• Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) 2019 (Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi)

• Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 2017.

• Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri Vabariigi Valit-

suse vastu võetud 05.08.2004 korraldus nr 615 (Redaktsiooni jõustumise kp:

31.03.2017).

• Güney, T.; Üstündağ, E. (2022) Wind energy and CO2 emissions: AMG estimations for

selected countries. Environ Sci Pollut Res 29, 21303–21313.

• Jakobsen, J. (2005) Infrasound Emission from Wind Turbines. Journal of low frequency

noise, vibration and active control Vol 24 No 3 145-155.

• Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel

Eestis. R. Kutsar jt, 2019.

• Kaffine, D. T.; McBee B. J.; Lieskovsky, J. (2013) Emissions Savings from Wind Power

Generation in Texas. The Energy Journal 34, 1.

• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 11.06.2024, 7).

• Keskkonnaportaal (https://register.keskkonnaportaal.ee/register), 03.09.2024.

• Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Riigikogu (2017)

• Kutsar, R.; Metspalu, P.; Eschbaum, K.; Vahtrus, S.; Sepp K. 2018. Rohevõrgustiku

planeerimisjuhend.

• Lemma OÜ, 2022. Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu

asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne. EEL-

NÕU seisuga 05.07.2022.

• Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2023 – 2035 Rakvere Linnavolikogu (2022).

• Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+. Lääne-Viru Maavalitsus, 2019

• Maa-ameti kaardirakendus, 2023.

• Meunier, M. (2013) Wind Farm - Long term noise and vibration measurements. The

Journal of the Acoustical Society of America 133.

• Møller, H. ja Pedersen, C.S. (2011) Low-frequency noise from large wind turbiines.

The Journal of the Acoustical Society of America 129, 3727-3744.

• Mylläri, F.; Karjalainen, P.; Taipale, R.; Aalto, P.; Häyrinen, A.; Rautiainen, J.; Pirjola,

L.; Hillamo, R.; Keskinen J. (2017) Physical and chemical characteristics of flue-gas

Väike-Maarja valla tuuleala nr 6 detailplaneeringu lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju

strateegiliste mõjude, hindamise programm, lk 57

particles in a large pulverized fuel-fired power plant boiler during co-combustion of

coal and wood pellets. Combustion and Flame 176, 554-566.

• Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Euroopa Komis-

jon, 28.09.2021. a.

• New York State Energy Research and Development Authority (NYSERDA), (2013)

Wind Turbine Noise: Current Knowledge and Research Needs.

• Planeerimisseadus (RT I, 11.06.2024, 12).

• Rodrigues, L.; Bach, L.; Dubourg-Savage, M.-J.; Karapandža,B.; Rnjak, D.; Kervyn,

T.; Dekker, J.; Kepel, A; Bach, P.; Collins, J.; Harbusch, C.; Park, K.; Micevski, B.;

Minderman, J. (2015) Guidelines for consideration of bats in wind farm projects: Re-

vision 2014. UNEP/EUROBATS.

• Tuulepargi arendus ala de P9 ja P10 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hin-

damise programm. LEMMA OÜ 2022.

• Väike-Maarja valla üldplaneering.

• V172-7.2 MW https://www.vestas.com/en/products/enventus-platform/V172-7-2-MW

viimati vaadatud 09.09.2024.

• Victorian Government Department of Health (2013). Wind farms, sound and health.

Technical information.

• Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi, 2022.