Geodeesia uuringukava kooskõlastamine

Uuringu kava

Uuringu koostamise ajakava: Kuupäevad Teostatavad tööd

Ettevalmistustööd 46-47 nädal

Uurimistööde kava koostamine ja kooskõlastamine, tööde ettevalmistamine, andmepäringute tegemine tehnovõrkude valdajatelt, PTA-st, Maa-ametist ja kohalikust omavalitsusest.

Mõõdistamisvõrgu rajamine, topo-geodeetilised mõõdistustööd. 47-49 nädal Mõõdistamisvõrgu rajamine, topo-geodeetilised mõõdistustööd.

Kameraaltööd 49 nädal Geodeetilise alusplaani joonestamine, maapinnamudeli koostamine, esmase joonise ja maastiku mudeli esitamine (06.12.24)

Mõõdistamise välitööd, kameraaltööd 47-51 nädal Tehnovõrkude uuringud, tehnovõrkude tehniliste andmetabelite koostamine

Kameraaltööd 48-51 nädal

Joonise kooskõlastamine tehnovõrkude valdajatega ja kohaliku omavalitsusega. Põllumajandus- ja Toiduametiga. Lõplik joonise vormistus ja täiendamine vastavalt kooskõlastuste käigus saadud infole. Geodeetilise uuringu aruande koostamine.

Kameraaltööd 51 nädal Mõõdistustöö aruande esitamine (20.12.2024)

Mõõdistamisel kasutatavad mõõdistamisviisid

Maa-ala mõõdistatakse enam jaolt kasutades tahhümeetrilist mõõdistamist. Vastavalt vajadusele kasutatakse vähesel määral ka GNSS mõõdistamist. Mõõdistamisvõrk koordineeritakse GNSS meetodil. Mõõdistamisvõrk seotakse kõrguslikult geomeetrilise või trigonomeetrilise nivellerimise teel.

Mõõdistusseadmed (sh nende täpsus ja seadmete täpsuse kontrollimiseks kasutatavate töövõtete kirjeldus)

Töö teostamise lühikirjeldus

Fotogramm-meetria ja laserskaneerimise kasutamise korral kasutatavate kontrollpunktide rajamise põhimõtted

Mõõdistus teostatakse valdavalt tahhümeetrilisel meetodil. Tööde etapid on välja toodud ajakavas.

Trimble S seeria elektrohtahhümeetrid (Trimble S6 2" Robotic (Global), DR Plus, Trimble Vision; Trimble S5 1" Robotic, DR Plus, Active Tracking) vms. Tahhümeetritele teostatakse maksimaalselt aastase intervalliga hooldus ning kalibreerimine, mille kohta väljastatakse sertifikaat. Igapäevase töö käigus jälgib ning kontrollib kasutaja instrumendi korrasolekut visuaalselt ning jälgib igakordsel orienteerimisel, et mõõdistusvead jäävad normaalsuse piiresse. Pärast instrumendi orienteerimist ning pärast töö lõpetamist jaamas teeb geodeet kontrollmõõtmise mõõdistamisvõrgu punktil. GNSS vastuvõtjad Trimble R10 ja R8s vms. GNSS vastuvõtjaga töötades kontrollitakse seadme korrasolekut enne ja pärast mõõdistamist, tehes kontrollmõõtmised mõnel tuntud geodeetilisel punktil - kas riiklikul/kohalikul või objektile rajatud mõõdistamisvõrgu punktil.Trimble DiNi digitaalne nivelliir. Kasutatav nivelliir koos koodlattidega võimaldab nivelleerimistöödel saavutada täpsuse kuni 0,3mm/km. Nivelliirile teostatakse vähemalt aastase intervalliga hooldus ja kalibreerimine. Igapäevase töö käigus jälgib ning kontrollib mõõdistaja instrumendi korrasolekut visuaalselt. Lisaks teostatakse igakordselt enne töödega alustamist kontroll tuntud punktist tuntud punkti kõrguse ülekandmise näol.

Fotogramm-meetriat ei ole plaanis kasutada.

Kirjeldada põhimõtted, mil moel seotakse mõõdistamisvõrk riikliku geodeetilise süsteemiga

Kirjeldada ja selgitada mõõdistamisvõrgu punktide ja/või ajutiste reeperite rajamise põhimõtted ja erisused Selgitus mõõdistusala ulatuse täpsustamise kohta Töö teostamiseks vajalikud eriload

Varasemate teostusmõõdistuste, topo-geodeetiliste uuringute ja Maa-ameti kõrgusandmete kasutamise korral kirjeldada kontrolli meetodid ja põhimõtted

Lisad Mõõdistusala ulatus (.dwg või .dgn) GE24100 T60 müratõkkeseinad mõõtala.dwg

GE24100 T60 müratõkkeseinad mõõtala.pdf Tehniline kirjeldus.pdf

Uuringu kava esitamisega kinnitab uuringu koostaja, et kasutab töö teostamisel litsenseeritud tarkvara

- -

Praegusel hetkel pole näha vajadust kasutada Maa-ameti lidar andmeid ega varasemaid uuringuid. Samuti pole teada, kas ja milliseid teostusjooniseid on tehnovõrkude valdajatel väljastada.

Mõõdistamisvõrk rajatakse ca 300 m sammuga ja punktideks paigaldatakse armatuurvardad.

Mõõdistamisvõrk rajatakse GNSS meetodil ja seotakse kõrguslikult riikliku kõrgusvõrgu reeperiga nr. 478 (GPA ID 7936). GNSS seadmele tehakse enne ja pärast mõõdistamisvõrgu rajamist kontroll riikliku geod võrgu (ka riikliku kõrgusvõrgu osa) II klassi punktil AUDRU97 (GPA ID 7871).

/kinnitatud digitaalselt/

Tehniline kirjeldus

Riigitee 60 Pärnu-Lihula tee km 5,33-5,39 asuvale Mäe kinnistule ja km 5,94-6,02

asuvale Maidle kinnistule müratõkkeseinte eelprojektide koostamine

1. Projekti eesmärk

1.1. Riigitee 60 Pärnu-Lihula tee km 5,33-5,39 asuvale Mäe kinnistu kaitseks

müratõkkeseina rajamisega vähendada maanteelt levivat liiklusmüra.

1.2. Riigitee 60 Pärnu-Lihula tee km 5,94-6,02 asuvale Maidle kinnistu kaitseks

müratõkkeseina rajamisega vähendada maanteelt levivat liiklusmüra.

1.3. Müratõkkeseinte projekteerimisel arvestada, et ehitamisel tuleb ära kasutada

riigimaantee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 123,048-123,25 Sauga vallas

demonteeritud müratõkkeseina elemendid.

2. Olemasolev olukord

Müratõkete rajamine Mäe (15904:003:0814) ja Maidle (62401:001:2198) kinnistutele on

nähtud ette Transpordiameti tegevuskavaga „Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava

maanteelõikudes, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas 2025-2029“.

Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2023. aasta teeregistri andmetel on 9 608

autot/ööpäevas, millest 5% on raskeliiklust.

Varasemalt koostatud riigimaantee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 123,048-123,25

müratõkkeseina tehnilisest projektist on näha, missugune müratõkkesein oli varasemalt ehitatud

ning millega tuleb nüüd projekteerimisel arvestada. Projekt on laetud pilve lingile

https://pilv.mkm.ee/s/IUtPAeybrnxjiDq Arvestada, et demonteerimisel on säilitatud vaid

müratõkkeseina akustilised elemendid.

3. Lähteülesanne

3.1. Projekti koostamise aluseks on tehniline kirjeldus.

3.2. Enne projekteerimise alustamist koostada kvaliteedi tagamise plaan (vt Lisa 3. Nõuded

Töövõtjale).

3.3. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused.

3.4. Arvestada järgmiste parameetritega:

3.4.1. Riigitee ristlõige – ei muutu;

3.4.2. Lubatud suurim piirkiirus – 90km/h;

3.5. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa

riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.

3.6. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga,

mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.

3.7. Kaaluda Mäe (15904:003:0814) kinnistule juurdepääsu rajamist kohalikult teelt

1590138 Tilga tee L1.

2

4. Uuringud

4.1. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda juhendist

„Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja

korrashoiutöödel“.

4.2. Topo-geodeetilised uuringud teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete

äravoolurajatiste projekteerimist:

4.2.1. Topo-geodeetiline uuring teostada vastavalt majandus- ja taristuministri

14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“, juhendile „Täiendavad nõuded topo-

geodeetilisele uuringule teede projekteerimisel“ ja tehnilises kirjelduses toodud

täiendavatest nõuetest.

4.2.2. Topo-geodeetiline mõõdistamine teostada vastavalt topo-geodeetiliste tööde

kavale ja detailsusega, mis vastab geodeetilise joonise mõõtkavale 1:500.

4.2.3. Topo-geodeetilise uuringu viibimine ilmastikutingimustest põhjustatud asjaoludel

ja tehnoloogilise pausi kehtestamine toimub Tellijaga kokkuleppel Töövõtja poolt

esitatud taotluse ja põhjenduste alusel.

4.2.4. Topo-geodeetilise uuringu mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata

Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema eelprojekti ning

hiljem ka tööprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks

vajalikus mahus.

4.2.5. Mõõdistus teostada maantee koridoris järgnevalt (mõõdistusala ulatus määrata

topo-geodeetiliste tööde kavas koos selgitustega):

4.2.5.1.Ristuvatel suurematel vooluveekogudel, millel on olemas EELIS

registrikood teha mõõdistused üles- ja allavoolu vete ärajuhtimissüsteemi

(eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus vähemalt 100 m

üles- ja allavoolu (sh lisaharud, voolusängi ristlõiked iga 25 m tagant).

4.2.5.2.Mõõdistamisel arvestada, et mõõdistada tuleb ka mõõdistusalast välja

jäävad õhuliinide mastid, kaevud, kilbid jm elemendid, mis on vajalikud

tehnovõrgu ümberehituse projekteerimiseks.

4.2.5.3.Töövõtja peab arvestama eeldatava mõõdistusalaga 2,8 ha (lisa 8) ning

arvestama, et topo-geodeetiliste uuringute eest tasutakse vastavalt reaalselt

mõõdistatud maa-ala ulatusele. Mõõdistusala lõplik ulatus ja uuringute

täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki.

4.2.5.4.Kõrgusarvud peavad olema mõõdistatud terve mõõdistusala ulatuses ning

mõõdistusala piirav suletud murdjoon peab moodustuma reaalselt

mõõdistatud punktidest.

4.2.6. Tellija täiendavad nõuded tehnovõrkude mõõdistamiseks:

4.2.6.1.Töövõtja ja uuringu koostaja vastaval kokkuleppel määrata

projektlahendusega seotud kaevudel kaevu kaane reguleerimise ulatus (min-

max) ning sidekaevudel tõstmise ja langetamise ulatus.

4.2.6.2.Õhuliinide mõõdistamisel arvestada, et õhuliinide madalaima rippe

absoluutkõrgused tuleb mõõdistada ka nendes asukohtades, kus

olemasolevas olukorras teed ei ole, kuid projekteeritakse.

4.2.7. Tellija täiendavad nõuded mõõdistamiseks:

4.2.7.1.Mõõdistada maa-ala plaanile hoonete juurdepääsude (uksed, pandused),

valgusakende ja muude iseloomulike osade asukohad ja kõrgused.

Juurdepääsude mõõdistamisel esitada kõrguspunktid nii, et oleks

määratletud juurdepääsu laius ja läve kõrgus.

3

4.2.7.2.Taimkatte mõõdistamisel arvestada, et Mäe ning Maidle kinnistu

mõõdistusala ulatuses tuleb mõõdistada ja maa-ala plaanil kujutada:

 Puud ja põõsad;

 leppemärgina viljapuud.

4.2.8. Kontrollida Maa-ameti kitsenduste kaardile kantud puurkaevude olemasolu

projekteeritava müratõkkeseina teljest 75 m ulatuses.

4.2.9. Töövõtja ja uuringu koostaja vastaval kokkuleppel esitada uuringu koosseisus

truupide kohta koordinaatidega varustatud fotod ja märkida faili nimetusse truubi

number, mis ühtib maa-ala plaanil näidatud numbriga. Pildil peab olema selgelt

näha truubipäis ja truubi sisemus.

4.2.10. Mudelite vormistusnõuded:

4.2.10.1. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maapinnamudeli

vastavalt Lisas 5 esitatud formaadis.

4.2.11. Tellijaga kooskõlastatult võib topo-geodeetilise uuringu seletuskirjas teha

andmete esitamisel asjakohaseid muudatusi.

4.2.12. Topo-geodeetilise uuringu aruanne koos lisadega esitada vastavalt Lisa 6. „Tee

ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend“.

4.3. Teostada geotehnilised uuringud:

4.3.1. Juhinduda juhendist “Geotehniliste uuringute juhis”.

4.3.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste

uuringute kava, mis edastada tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellijale.

4.3.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab rajatiste

projekteerimist.

4.3.4. Geotehnilised uuringud peavad andma piisavad andmed ehituskoha ja selle

ümbruse pinnase ning pinnasevee tingimuste kohta. Nende põhjal peab olema

võimalik selgitada kõik olulised pinnase omadused ja anda projekteerimiseks

vajalike pinnase parameetrite normväärtuste usaldusväärne hinnang.

4.3.5. Rajatiste uuringud sisaldavad puuraukude ja penetratsiooni põhjal pinnase

omaduste määramist, et oleks tagatud standardijärgne uurimussügavus allapoole

projekteeritavaid vaiu või vundamente uuringupunktide asukohti ja arvu, mis peab

olema piisav usaldusväärse ehitusgeoloogilise lõike koostamiseks ja

pinnasekihtide omaduste määramist laboratoorsete uuringute näol.

4.3.6. Müratõkkeseinte projekteerimiseks näha ette rajatiste geotehnilised uuringud (iga

200 m kohta minimaalselt 3 uuringupunkti), mis annaksid piisavat teavet

vundamentide valiku kohta. Täpne puuraukude arv ja paigutus tuleb Tellijaga

kokku leppida uuringute kavas.

4.3.7. Geotulbad tuleb esitada värskeimas versioonis *.ags formaadis ja ka .xls

formaadis. Täpsemad juhised vt p. 4.3.1. juhendist.

4.3.8. Aruanne esitada projekteerimise käigus Tellijale digitaalselt.

4.4. Kitsendused, piirangud ning planeerimis- ja ehitustegevus:

4.4.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning

projekteerimise käigus taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega

arvestada projekti koostamisel.

4.4.2. Täpsustada kõik projektalale jäävate salv- ja puurkaevude asukohad ning selgitada

välja nendest tulenevad kitsendused. Lisaks tuleb aruandes kajastada projektalast

väljapoole jäävad puurkaevud, mille sanitaarkaitseala või hooldusala ulatub

projektalale.

4.4.3. Esitada aruanne, mis sisaldab seletuskirja ja jooniseid.

4

5. Projekteerimistingimuste menetlus

5.1. Tellija viib projekteerimistingimuste andmise menetluse läbi paralleelselt

projekteerimisega.

5.2. Töövõtja kohustub korrigeerima projekteerimistingimuste andmiseks koostatud

projektlahendust vastavalt Tellija korraldustele. Projekti muutmist võivad tingida

Tellija otsused projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud puudutatud asutuste

ja isikute arvamustele, kooskõlastavate asutuste märkustele ning vaided.

6. Krundijaotuskavad ja IKÕ plaanid

6.1. Koostada krundijaotuskava vastavalt juhendile „Krundijaotuskava- ja servituudi

seadmise plaani koostamise nõuded“.

6.2. IKÕ plaanid koostada vastavalt juhenditele „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ ja „Juhis isikliku kasutusõiguse plaani koostamiseks jalgratta- ja jalgtee

ehituse projektides“.

6.3. Lisaks koostada vajadusel joonised kinnistute osas, kus on planeeritud ehitustegevus,

märkuste osasse panna kirja kinnistuga piirneval alal tehtavad tööd (sh kinnistutest kust

võõrandamise vajadus puudub). Projekteerija peab arvestama, et ta selgitab lahendust

kinnistu omanikule, vajadusel ka kohapeal.

7. Ehitusloa andmise menetlus

7.1. Tellija viib ehitusloa andmise menetluse läbi eelprojekti alusel. Töövõtja valmistab ette

menetluse läbiviimiseks vajalikud joonised ja vajadusel projektlahenduse selgitused sh

kinnisasjade omanikele, keda projektiga ettenähtud tööd otseselt mõjutavad (nt

maavõõrandus, ristmike likvideerimine, kinnisasjale juurdepääs, kraavid, haljastuse või

ehitiste likvideerimine, kitsendused jms).

7.2. Projekteerija kohustub koostama vastuse menetluse raames esitatud märkustele,

küsimustele, vaietele jne 10 päeva jooksul peale Tellija poolt edastatud vastavasisulist

kirjaliku korraldust.

7.3. Töövõtja kohustub korrigeerima ehitusloa andmiseks koostatud projektlahendust

vastavalt Tellija korraldustele. Projekti muutmist võivad tingida Tellija otsused

menetluse käigus esitatud puudutatud asutuste ja isikute arvamustele, kooskõlastavate

asutuste märkustele ning vaided.

8. Projektide koostamise üldised nõuded

8.1. Mõlemale müraseinale koostada eraldiseisev (teineteisest eraldi vormistatud) projekt.

8.2. Koos müraseina projektiga projekteerida vajadusel ka juurdepääsuteede/jalgteede

ümberehitamine, kraavide puhastamine ja kõik muu, mida põhjustab müraseina

rajamine.

8.3. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks.

8.4. Koostada maanteelõigu asukohaskeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta

Eesti mastaabis.

8.5. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid koos puurtulpadega, vajadusel

geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristumiskohtadele.

8.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi

konstruktsioonid, olemasolev- ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on

vastav tüüp projekteeritud.

8.7. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse.

5

8.8. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt.

8.8.1. Projekteerida sademevete äravoolu lahendus.

8.8.2. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine,

amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued.

8.8.3. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja

taotleda Põllumajandus- ja Toiduametilt või maaparandussüsteemi valdajalt

tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti

koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise. Vajadusel tuleb

põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva

veekuivendussüsteemi (kraavid/ jõed/ veeviimarid/ sademeveesüsteemid)

seisukorra kindlakstegemiseks ja ümberehitamiseks.

8.8.4. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada

Põllumajandus- ja Toiduametiga või maaparandussüsteemi valdajaga.

8.8.5. Projekteeritav lahendus peab välistama pinnasevee sattumist

katendikonstruktsiooni.

8.9. Projektjoonisel tuleb kajastada topo-geodeetilise uuringu käigus tuvastatud

olemasolevad puurkaevud ja nende sanitaarkaitsealad/ hooldusalad. Juhul kui

sanitaarkaitseala/ hooldusala ulatub projektalale, tuleb koostöös Tellijaga hinnata

puurkaevu likvideerimise, ümberehitamise või andmete korrigeerimise vajadust.

8.10. Projekteerida sõiduki- ja jalgteepiirdesüsteemid lähtuvalt projektlahendusest ja

kehtivatest nõuetest.

8.11. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava

materjali mahud.

8.12. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt, vajadusel metsalangetustööd ja

kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

8.13. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse

projekt.

8.14. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegset liikluskorraldust oleks võimalik

teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus

maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos vajalike ehitustööde kirjeldustega.

8.15. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid.

8.16. Koostada töömahtude tabelid ja kululoendid vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele

kirjeldustele.

8.17. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel.

Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalgratta- ja jalgteede,

ristmike, rajatiste ja tehnovõrkude ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse,

ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete, maade võõrandamise, tehnilise

projekteerimise ja ehitusjärelevalve maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi.

9. Müratõkked

9.1. Projekteerida müratõkete eelprojektid.

9.2. Müratõkkeseina eelprojekt peab sisaldama:

9.2.1. Topo-geodeetilises uuringus peab määrama vastavalt mürauuringus käsitletavate

hoonete ja tee vahel täiendavaid punkte ja looma nendest kõrgusjoontega

maastikumudeli.

9.2.2. Maavajaduse analüüs (sh müratõkete hooldamiseks vajaminev maa-ala).

9.2.3. Suhtlus elanikega ning tiheasustusalal kohaliku omavalitsusega.

9.2.4. Müratõkete kõrgus teekattest ja pikkus.

6

9.2.5. Määrata ehitajale kohustuseks teostada müratõkke tõhususe kontrollimiseks

mõõtmine vastavalt põhjamaade mõõtemeetodile NT ACOU 039 ja NT ACOU

056.

9.2.6. Eelarve.

9.3. Teostada Mäe kinnistu osas insolatsiooniarvutus selgitamaks läbipaistvate

müratõkkepaneelide kasutamise vajadus (kui müratundliku hoone eluruumides on vaja

kontrollida varjutuse teket).

9.3.1. Arvutused teostada vastavalt standarditele EVS-EN

17037:2019+A1:2021/AC:2022 „Päevavalgus hoonetes“ või Eesti

Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu juhise „Ruumi otsese päikesevalguse

(insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend“ kohaselt, avaldatud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel https://www.mkm.ee/ehitus-ja-

elamumajandus/juhendid?view_instance=1&current_page=1#lepingute-

juhendid-j. Puudulike valgustingimuste korral määrata leevendusmeetmena

müratõkete minimaalne läbipaistva osa ulatus, et tagada standardiga nõutud

valgustingimused.

10. Tehnovõrgud

10.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada

projekt, mis võimaldab saada ehitusõiguse (ehitusluba, ehitusteatis, tööluba). Ehitusloa

kohustuslikel tehnovõrkudel taotleb projekteerija ka ehitusloa ja kannab kõik sellega

seotud kulud. Tehnovõrgu projekt peab sisaldama muuhulgas töömahtude loendit ja

ehitusmaksumuste kalkulatsiooni vastavalt tehnovõrkude valdajate tehnilistele

tingimustele.

10.2. Tehnovõrkude projekteerijal tuleb välja selgitada projektlahendusega seotud

tehnovõrgu kaevude seisukord ja ümberehitamise vajadus. Kaevudel, kus

projektlahendusest tingituna on vajalik kaevu kaane kõrguse muutmine, tuleb määrata

kaevu kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min-max). Töövõtja ja topo-geodeetilise

uuringu koostaja vastaval kokkuleppel võib kaevu kaane kõrguse reguleerimise ulatuse

määrata ja andmed esitada topo-geodeetilise uuringu koosseisus.

10.3. Riigitee alusele maale tehnovõrkude projekteerimisel lähtuda muuhulgas juhendist

„Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“.

10.4. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga

tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või

nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga.

11. Haljastus ja hooldus

11.1. Hooldusjuhendi koostamisel lähtuda juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise

põhimõtted“.

11.2. Haljastuse kavandmisel lähtuda juhisest „Riigiteede haljastustööde juhis“.

11.3. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri

pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt

loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad.

11.4. Koostada haljastustööde kirjeldus, tüüpjoonised ja esitada töömahud.

12. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine

12.1. Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohalike

omavalitsuste esindajatega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt üks kord

7

kuu jooksul, asukohaga Veski 23, Tartu (Tellijaga kooskõlastatult võib toimuda

virtuaalses keskkonnas). Töökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja

Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised

võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale

nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks.

12.2. Töövõtja peab arvestama, et juhul, kui kohalikud omavalitsused soovivad, siis toimuvad

korralised koosolekud ka kohalikes omavalitsustes sagedusega kuni 1 kord kahe kuu

jooksul.

12.3. Koosolekute sagedust võib Tellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis.

12.4. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest ja toimub

arutelu projektis esile kerkinud teemadel.

12.5. Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku

päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega.

12.6. Koosolekuid protokollib Töövõtja.

12.7. Töövõtja peab vajadusel kaasama projektlahenduse väljatöötamisel asjakohaseid

ametiasutusi.

12.8. Eelprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud tehnovõrkude valdajatega

ja asjakohaste ametiasutustega.

12.9. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluva ajaga (vähemalt 30

päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt

isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks

projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt

kättesaamisteade.

12.10. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt

30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on

kooskõlastamiseks esitatud.

12.11. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku

kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse

seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija

oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale.

13. Vormistusnõuded

13.1. Tee ehitusprojekt ja uuringute tulemused tuleb esitada vastavalt Lisale 6. Tee

ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend.

13.2. Uuringute faasis koostatud mudelite kohta esitada kaaskirjad vastavalt Lisale 4.

Kaaskirjad esitada paralleelselt mudelite avaldamisega nii projekteerimise kestel kui ka

projekteerimise lõpus üleantava ehitusprojektiga.

13.3. Projekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid ja Töö osad esitada digitaalselt.

13.4. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:

13.4.1. joonised peavad olema esitatud originaalformaadis (.dwg tuleb esitada igal juhul)

ning .pdf formaadis;

13.4.2. tabelite failid vormistada .xlsx ning .pdf formaadis;

13.4.3. tekstifailid vormistada .docx ning .pdf formaadis;

13.4.4. lisaks projekti failidele peavad olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi

kasutatud joonte liikide .shx failid.

13.5. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised

peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial.

8

13.6. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele

(https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#teetoode-tehnilised-) 2 eksemplaris (1

eksemplar ilma maksumusteta ja 1 maksumustega) digitaalselt .xlsx formaadis.

Koostas: Raimo Kivi, Transpordiamet, [email protected]

Lisad:

1. Maanteede müra vähendamise tegevuskava 2025-2029 (eraldi failina)

2. Projekteeritava lõigu asukohaskeem

3. Nõuded Töövõtjale (eraldi failina)

4. Mudeli kaaskirja nõuded (eraldi failina)

5. Esitatavate mudelite nimekirjad (eraldi failina)

6. Tee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend (eraldi failina)

7. Mõõdistusala (eraldi failina)

Lisa 2. Projekteeritava lõigu asukohaskeem

Uuringu kava

Uuringu koostamise ajakava: Kuupäevad Teostatavad tööd

Ettevalmistustööd 46-47 nädal

Uurimistööde kava koostamine ja kooskõlastamine, tööde ettevalmistamine, andmepäringute tegemine tehnovõrkude valdajatelt, PTA-st, Maa-ametist ja kohalikust omavalitsusest.

Mõõdistamisvõrgu rajamine, topo-geodeetilised mõõdistustööd. 47-49 nädal Mõõdistamisvõrgu rajamine, topo-geodeetilised mõõdistustööd.

Kameraaltööd 49 nädal Geodeetilise alusplaani joonestamine, maapinnamudeli koostamine, esmase joonise ja maastiku mudeli esitamine (06.12.24)

Mõõdistamise välitööd, kameraaltööd 47-51 nädal Tehnovõrkude uuringud, tehnovõrkude tehniliste andmetabelite koostamine

Kameraaltööd 48-51 nädal

Joonise kooskõlastamine tehnovõrkude valdajatega ja kohaliku omavalitsusega. Põllumajandus- ja Toiduametiga. Lõplik joonise vormistus ja täiendamine vastavalt kooskõlastuste käigus saadud infole. Geodeetilise uuringu aruande koostamine.

Kameraaltööd 51 nädal Mõõdistustöö aruande esitamine (20.12.2024)

Mõõdistamisel kasutatavad mõõdistamisviisid

Maa-ala mõõdistatakse enam jaolt kasutades tahhümeetrilist mõõdistamist. Vastavalt vajadusele kasutatakse vähesel määral ka GNSS mõõdistamist. Mõõdistamisvõrk koordineeritakse GNSS meetodil. Mõõdistamisvõrk seotakse kõrguslikult geomeetrilise või trigonomeetrilise nivellerimise teel.

Mõõdistusseadmed (sh nende täpsus ja seadmete täpsuse kontrollimiseks kasutatavate töövõtete kirjeldus)

Töö teostamise lühikirjeldus

Fotogramm-meetria ja laserskaneerimise kasutamise korral kasutatavate kontrollpunktide rajamise põhimõtted

Mõõdistus teostatakse valdavalt tahhümeetrilisel meetodil. Tööde etapid on välja toodud ajakavas.

Trimble S seeria elektrohtahhümeetrid (Trimble S6 2" Robotic (Global), DR Plus, Trimble Vision; Trimble S5 1" Robotic, DR Plus, Active Tracking) vms. Tahhümeetritele teostatakse maksimaalselt aastase intervalliga hooldus ning kalibreerimine, mille kohta väljastatakse sertifikaat. Igapäevase töö käigus jälgib ning kontrollib kasutaja instrumendi korrasolekut visuaalselt ning jälgib igakordsel orienteerimisel, et mõõdistusvead jäävad normaalsuse piiresse. Pärast instrumendi orienteerimist ning pärast töö lõpetamist jaamas teeb geodeet kontrollmõõtmise mõõdistamisvõrgu punktil. GNSS vastuvõtjad Trimble R10 ja R8s vms. GNSS vastuvõtjaga töötades kontrollitakse seadme korrasolekut enne ja pärast mõõdistamist, tehes kontrollmõõtmised mõnel tuntud geodeetilisel punktil - kas riiklikul/kohalikul või objektile rajatud mõõdistamisvõrgu punktil.Trimble DiNi digitaalne nivelliir. Kasutatav nivelliir koos koodlattidega võimaldab nivelleerimistöödel saavutada täpsuse kuni 0,3mm/km. Nivelliirile teostatakse vähemalt aastase intervalliga hooldus ja kalibreerimine. Igapäevase töö käigus jälgib ning kontrollib mõõdistaja instrumendi korrasolekut visuaalselt. Lisaks teostatakse igakordselt enne töödega alustamist kontroll tuntud punktist tuntud punkti kõrguse ülekandmise näol.

Fotogramm-meetriat ei ole plaanis kasutada.

Kirjeldada põhimõtted, mil moel seotakse mõõdistamisvõrk riikliku geodeetilise süsteemiga

Kirjeldada ja selgitada mõõdistamisvõrgu punktide ja/või ajutiste reeperite rajamise põhimõtted ja erisused Selgitus mõõdistusala ulatuse täpsustamise kohta Töö teostamiseks vajalikud eriload

Varasemate teostusmõõdistuste, topo-geodeetiliste uuringute ja Maa-ameti kõrgusandmete kasutamise korral kirjeldada kontrolli meetodid ja põhimõtted

Lisad Mõõdistusala ulatus (.dwg või .dgn) GE24100 T60 müratõkkeseinad mõõtala.dwg

GE24100 T60 müratõkkeseinad mõõtala.pdf Tehniline kirjeldus.pdf

Uuringu kava esitamisega kinnitab uuringu koostaja, et kasutab töö teostamisel litsenseeritud tarkvara

- -

Praegusel hetkel pole näha vajadust kasutada Maa-ameti lidar andmeid ega varasemaid uuringuid. Samuti pole teada, kas ja milliseid teostusjooniseid on tehnovõrkude valdajatel väljastada.

Mõõdistamisvõrk rajatakse ca 300 m sammuga ja punktideks paigaldatakse armatuurvardad.

Mõõdistamisvõrk rajatakse GNSS meetodil ja seotakse kõrguslikult riikliku kõrgusvõrgu reeperiga nr. 478 (GPA ID 7936). GNSS seadmele tehakse enne ja pärast mõõdistamisvõrgu rajamist kontroll riikliku geod võrgu (ka riikliku kõrgusvõrgu osa) II klassi punktil AUDRU97 (GPA ID 7871).

/kinnitatud digitaalselt/

Tehniline kirjeldus

Riigitee 60 Pärnu-Lihula tee km 5,33-5,39 asuvale Mäe kinnistule ja km 5,94-6,02

asuvale Maidle kinnistule müratõkkeseinte eelprojektide koostamine

1. Projekti eesmärk

1.1. Riigitee 60 Pärnu-Lihula tee km 5,33-5,39 asuvale Mäe kinnistu kaitseks

müratõkkeseina rajamisega vähendada maanteelt levivat liiklusmüra.

1.2. Riigitee 60 Pärnu-Lihula tee km 5,94-6,02 asuvale Maidle kinnistu kaitseks

müratõkkeseina rajamisega vähendada maanteelt levivat liiklusmüra.

1.3. Müratõkkeseinte projekteerimisel arvestada, et ehitamisel tuleb ära kasutada

riigimaantee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 123,048-123,25 Sauga vallas

demonteeritud müratõkkeseina elemendid.

2. Olemasolev olukord

Müratõkete rajamine Mäe (15904:003:0814) ja Maidle (62401:001:2198) kinnistutele on

nähtud ette Transpordiameti tegevuskavaga „Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava

maanteelõikudes, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas 2025-2029“.

Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2023. aasta teeregistri andmetel on 9 608

autot/ööpäevas, millest 5% on raskeliiklust.

Varasemalt koostatud riigimaantee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 123,048-123,25

müratõkkeseina tehnilisest projektist on näha, missugune müratõkkesein oli varasemalt ehitatud

ning millega tuleb nüüd projekteerimisel arvestada. Projekt on laetud pilve lingile

https://pilv.mkm.ee/s/IUtPAeybrnxjiDq Arvestada, et demonteerimisel on säilitatud vaid

müratõkkeseina akustilised elemendid.

3. Lähteülesanne

3.1. Projekti koostamise aluseks on tehniline kirjeldus.

3.2. Enne projekteerimise alustamist koostada kvaliteedi tagamise plaan (vt Lisa 3. Nõuded

Töövõtjale).

3.3. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused.

3.4. Arvestada järgmiste parameetritega:

3.4.1. Riigitee ristlõige – ei muutu;

3.4.2. Lubatud suurim piirkiirus – 90km/h;

3.5. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa

riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.

3.6. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga,

mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.

3.7. Kaaluda Mäe (15904:003:0814) kinnistule juurdepääsu rajamist kohalikult teelt

1590138 Tilga tee L1.

2

4. Uuringud

4.1. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda juhendist

„Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja

korrashoiutöödel“.

4.2. Topo-geodeetilised uuringud teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete

äravoolurajatiste projekteerimist:

4.2.1. Topo-geodeetiline uuring teostada vastavalt majandus- ja taristuministri

14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“, juhendile „Täiendavad nõuded topo-

geodeetilisele uuringule teede projekteerimisel“ ja tehnilises kirjelduses toodud

täiendavatest nõuetest.

4.2.2. Topo-geodeetiline mõõdistamine teostada vastavalt topo-geodeetiliste tööde

kavale ja detailsusega, mis vastab geodeetilise joonise mõõtkavale 1:500.

4.2.3. Topo-geodeetilise uuringu viibimine ilmastikutingimustest põhjustatud asjaoludel

ja tehnoloogilise pausi kehtestamine toimub Tellijaga kokkuleppel Töövõtja poolt

esitatud taotluse ja põhjenduste alusel.

4.2.4. Topo-geodeetilise uuringu mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata

Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema eelprojekti ning

hiljem ka tööprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks

vajalikus mahus.

4.2.5. Mõõdistus teostada maantee koridoris järgnevalt (mõõdistusala ulatus määrata

topo-geodeetiliste tööde kavas koos selgitustega):

4.2.5.1.Ristuvatel suurematel vooluveekogudel, millel on olemas EELIS

registrikood teha mõõdistused üles- ja allavoolu vete ärajuhtimissüsteemi

(eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus vähemalt 100 m

üles- ja allavoolu (sh lisaharud, voolusängi ristlõiked iga 25 m tagant).

4.2.5.2.Mõõdistamisel arvestada, et mõõdistada tuleb ka mõõdistusalast välja

jäävad õhuliinide mastid, kaevud, kilbid jm elemendid, mis on vajalikud

tehnovõrgu ümberehituse projekteerimiseks.

4.2.5.3.Töövõtja peab arvestama eeldatava mõõdistusalaga 2,8 ha (lisa 8) ning

arvestama, et topo-geodeetiliste uuringute eest tasutakse vastavalt reaalselt

mõõdistatud maa-ala ulatusele. Mõõdistusala lõplik ulatus ja uuringute

täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki.

4.2.5.4.Kõrgusarvud peavad olema mõõdistatud terve mõõdistusala ulatuses ning

mõõdistusala piirav suletud murdjoon peab moodustuma reaalselt

mõõdistatud punktidest.

4.2.6. Tellija täiendavad nõuded tehnovõrkude mõõdistamiseks:

4.2.6.1.Töövõtja ja uuringu koostaja vastaval kokkuleppel määrata

projektlahendusega seotud kaevudel kaevu kaane reguleerimise ulatus (min-

max) ning sidekaevudel tõstmise ja langetamise ulatus.

4.2.6.2.Õhuliinide mõõdistamisel arvestada, et õhuliinide madalaima rippe

absoluutkõrgused tuleb mõõdistada ka nendes asukohtades, kus

olemasolevas olukorras teed ei ole, kuid projekteeritakse.

4.2.7. Tellija täiendavad nõuded mõõdistamiseks:

4.2.7.1.Mõõdistada maa-ala plaanile hoonete juurdepääsude (uksed, pandused),

valgusakende ja muude iseloomulike osade asukohad ja kõrgused.

Juurdepääsude mõõdistamisel esitada kõrguspunktid nii, et oleks

määratletud juurdepääsu laius ja läve kõrgus.

3

4.2.7.2.Taimkatte mõõdistamisel arvestada, et Mäe ning Maidle kinnistu

mõõdistusala ulatuses tuleb mõõdistada ja maa-ala plaanil kujutada:

 Puud ja põõsad;

 leppemärgina viljapuud.

4.2.8. Kontrollida Maa-ameti kitsenduste kaardile kantud puurkaevude olemasolu

projekteeritava müratõkkeseina teljest 75 m ulatuses.

4.2.9. Töövõtja ja uuringu koostaja vastaval kokkuleppel esitada uuringu koosseisus

truupide kohta koordinaatidega varustatud fotod ja märkida faili nimetusse truubi

number, mis ühtib maa-ala plaanil näidatud numbriga. Pildil peab olema selgelt

näha truubipäis ja truubi sisemus.

4.2.10. Mudelite vormistusnõuded:

4.2.10.1. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maapinnamudeli

vastavalt Lisas 5 esitatud formaadis.

4.2.11. Tellijaga kooskõlastatult võib topo-geodeetilise uuringu seletuskirjas teha

andmete esitamisel asjakohaseid muudatusi.

4.2.12. Topo-geodeetilise uuringu aruanne koos lisadega esitada vastavalt Lisa 6. „Tee

ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend“.

4.3. Teostada geotehnilised uuringud:

4.3.1. Juhinduda juhendist “Geotehniliste uuringute juhis”.

4.3.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste

uuringute kava, mis edastada tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellijale.

4.3.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab rajatiste

projekteerimist.

4.3.4. Geotehnilised uuringud peavad andma piisavad andmed ehituskoha ja selle

ümbruse pinnase ning pinnasevee tingimuste kohta. Nende põhjal peab olema

võimalik selgitada kõik olulised pinnase omadused ja anda projekteerimiseks

vajalike pinnase parameetrite normväärtuste usaldusväärne hinnang.

4.3.5. Rajatiste uuringud sisaldavad puuraukude ja penetratsiooni põhjal pinnase

omaduste määramist, et oleks tagatud standardijärgne uurimussügavus allapoole

projekteeritavaid vaiu või vundamente uuringupunktide asukohti ja arvu, mis peab

olema piisav usaldusväärse ehitusgeoloogilise lõike koostamiseks ja

pinnasekihtide omaduste määramist laboratoorsete uuringute näol.

4.3.6. Müratõkkeseinte projekteerimiseks näha ette rajatiste geotehnilised uuringud (iga

200 m kohta minimaalselt 3 uuringupunkti), mis annaksid piisavat teavet

vundamentide valiku kohta. Täpne puuraukude arv ja paigutus tuleb Tellijaga

kokku leppida uuringute kavas.

4.3.7. Geotulbad tuleb esitada värskeimas versioonis *.ags formaadis ja ka .xls

formaadis. Täpsemad juhised vt p. 4.3.1. juhendist.

4.3.8. Aruanne esitada projekteerimise käigus Tellijale digitaalselt.

4.4. Kitsendused, piirangud ning planeerimis- ja ehitustegevus:

4.4.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning

projekteerimise käigus taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega

arvestada projekti koostamisel.

4.4.2. Täpsustada kõik projektalale jäävate salv- ja puurkaevude asukohad ning selgitada

välja nendest tulenevad kitsendused. Lisaks tuleb aruandes kajastada projektalast

väljapoole jäävad puurkaevud, mille sanitaarkaitseala või hooldusala ulatub

projektalale.

4.4.3. Esitada aruanne, mis sisaldab seletuskirja ja jooniseid.

4

5. Projekteerimistingimuste menetlus

5.1. Tellija viib projekteerimistingimuste andmise menetluse läbi paralleelselt

projekteerimisega.

5.2. Töövõtja kohustub korrigeerima projekteerimistingimuste andmiseks koostatud

projektlahendust vastavalt Tellija korraldustele. Projekti muutmist võivad tingida

Tellija otsused projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud puudutatud asutuste

ja isikute arvamustele, kooskõlastavate asutuste märkustele ning vaided.

6. Krundijaotuskavad ja IKÕ plaanid

6.1. Koostada krundijaotuskava vastavalt juhendile „Krundijaotuskava- ja servituudi

seadmise plaani koostamise nõuded“.

6.2. IKÕ plaanid koostada vastavalt juhenditele „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ ja „Juhis isikliku kasutusõiguse plaani koostamiseks jalgratta- ja jalgtee

ehituse projektides“.

6.3. Lisaks koostada vajadusel joonised kinnistute osas, kus on planeeritud ehitustegevus,

märkuste osasse panna kirja kinnistuga piirneval alal tehtavad tööd (sh kinnistutest kust

võõrandamise vajadus puudub). Projekteerija peab arvestama, et ta selgitab lahendust

kinnistu omanikule, vajadusel ka kohapeal.

7. Ehitusloa andmise menetlus

7.1. Tellija viib ehitusloa andmise menetluse läbi eelprojekti alusel. Töövõtja valmistab ette

menetluse läbiviimiseks vajalikud joonised ja vajadusel projektlahenduse selgitused sh

kinnisasjade omanikele, keda projektiga ettenähtud tööd otseselt mõjutavad (nt

maavõõrandus, ristmike likvideerimine, kinnisasjale juurdepääs, kraavid, haljastuse või

ehitiste likvideerimine, kitsendused jms).

7.2. Projekteerija kohustub koostama vastuse menetluse raames esitatud märkustele,

küsimustele, vaietele jne 10 päeva jooksul peale Tellija poolt edastatud vastavasisulist

kirjaliku korraldust.

7.3. Töövõtja kohustub korrigeerima ehitusloa andmiseks koostatud projektlahendust

vastavalt Tellija korraldustele. Projekti muutmist võivad tingida Tellija otsused

menetluse käigus esitatud puudutatud asutuste ja isikute arvamustele, kooskõlastavate

asutuste märkustele ning vaided.

8. Projektide koostamise üldised nõuded

8.1. Mõlemale müraseinale koostada eraldiseisev (teineteisest eraldi vormistatud) projekt.

8.2. Koos müraseina projektiga projekteerida vajadusel ka juurdepääsuteede/jalgteede

ümberehitamine, kraavide puhastamine ja kõik muu, mida põhjustab müraseina

rajamine.

8.3. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks.

8.4. Koostada maanteelõigu asukohaskeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta

Eesti mastaabis.

8.5. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid koos puurtulpadega, vajadusel

geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristumiskohtadele.

8.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi

konstruktsioonid, olemasolev- ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on

vastav tüüp projekteeritud.

8.7. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse.

5

8.8. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt.

8.8.1. Projekteerida sademevete äravoolu lahendus.

8.8.2. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine,

amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued.

8.8.3. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja

taotleda Põllumajandus- ja Toiduametilt või maaparandussüsteemi valdajalt

tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti

koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise. Vajadusel tuleb

põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva

veekuivendussüsteemi (kraavid/ jõed/ veeviimarid/ sademeveesüsteemid)

seisukorra kindlakstegemiseks ja ümberehitamiseks.

8.8.4. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada

Põllumajandus- ja Toiduametiga või maaparandussüsteemi valdajaga.

8.8.5. Projekteeritav lahendus peab välistama pinnasevee sattumist

katendikonstruktsiooni.

8.9. Projektjoonisel tuleb kajastada topo-geodeetilise uuringu käigus tuvastatud

olemasolevad puurkaevud ja nende sanitaarkaitsealad/ hooldusalad. Juhul kui

sanitaarkaitseala/ hooldusala ulatub projektalale, tuleb koostöös Tellijaga hinnata

puurkaevu likvideerimise, ümberehitamise või andmete korrigeerimise vajadust.

8.10. Projekteerida sõiduki- ja jalgteepiirdesüsteemid lähtuvalt projektlahendusest ja

kehtivatest nõuetest.

8.11. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava

materjali mahud.

8.12. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt, vajadusel metsalangetustööd ja

kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

8.13. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse

projekt.

8.14. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegset liikluskorraldust oleks võimalik

teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus

maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos vajalike ehitustööde kirjeldustega.

8.15. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid.

8.16. Koostada töömahtude tabelid ja kululoendid vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele

kirjeldustele.

8.17. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel.

Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalgratta- ja jalgteede,

ristmike, rajatiste ja tehnovõrkude ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse,

ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete, maade võõrandamise, tehnilise

projekteerimise ja ehitusjärelevalve maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi.

9. Müratõkked

9.1. Projekteerida müratõkete eelprojektid.

9.2. Müratõkkeseina eelprojekt peab sisaldama:

9.2.1. Topo-geodeetilises uuringus peab määrama vastavalt mürauuringus käsitletavate

hoonete ja tee vahel täiendavaid punkte ja looma nendest kõrgusjoontega

maastikumudeli.

9.2.2. Maavajaduse analüüs (sh müratõkete hooldamiseks vajaminev maa-ala).

9.2.3. Suhtlus elanikega ning tiheasustusalal kohaliku omavalitsusega.

9.2.4. Müratõkete kõrgus teekattest ja pikkus.

6

9.2.5. Määrata ehitajale kohustuseks teostada müratõkke tõhususe kontrollimiseks

mõõtmine vastavalt põhjamaade mõõtemeetodile NT ACOU 039 ja NT ACOU

056.

9.2.6. Eelarve.

9.3. Teostada Mäe kinnistu osas insolatsiooniarvutus selgitamaks läbipaistvate

müratõkkepaneelide kasutamise vajadus (kui müratundliku hoone eluruumides on vaja

kontrollida varjutuse teket).

9.3.1. Arvutused teostada vastavalt standarditele EVS-EN

17037:2019+A1:2021/AC:2022 „Päevavalgus hoonetes“ või Eesti

Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu juhise „Ruumi otsese päikesevalguse

(insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend“ kohaselt, avaldatud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel https://www.mkm.ee/ehitus-ja-

elamumajandus/juhendid?view_instance=1&current_page=1#lepingute-

juhendid-j. Puudulike valgustingimuste korral määrata leevendusmeetmena

müratõkete minimaalne läbipaistva osa ulatus, et tagada standardiga nõutud

valgustingimused.

10. Tehnovõrgud

10.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada

projekt, mis võimaldab saada ehitusõiguse (ehitusluba, ehitusteatis, tööluba). Ehitusloa

kohustuslikel tehnovõrkudel taotleb projekteerija ka ehitusloa ja kannab kõik sellega

seotud kulud. Tehnovõrgu projekt peab sisaldama muuhulgas töömahtude loendit ja

ehitusmaksumuste kalkulatsiooni vastavalt tehnovõrkude valdajate tehnilistele

tingimustele.

10.2. Tehnovõrkude projekteerijal tuleb välja selgitada projektlahendusega seotud

tehnovõrgu kaevude seisukord ja ümberehitamise vajadus. Kaevudel, kus

projektlahendusest tingituna on vajalik kaevu kaane kõrguse muutmine, tuleb määrata

kaevu kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min-max). Töövõtja ja topo-geodeetilise

uuringu koostaja vastaval kokkuleppel võib kaevu kaane kõrguse reguleerimise ulatuse

määrata ja andmed esitada topo-geodeetilise uuringu koosseisus.

10.3. Riigitee alusele maale tehnovõrkude projekteerimisel lähtuda muuhulgas juhendist

„Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“.

10.4. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga

tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või

nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga.

11. Haljastus ja hooldus

11.1. Hooldusjuhendi koostamisel lähtuda juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise

põhimõtted“.

11.2. Haljastuse kavandmisel lähtuda juhisest „Riigiteede haljastustööde juhis“.

11.3. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri

pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt

loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad.

11.4. Koostada haljastustööde kirjeldus, tüüpjoonised ja esitada töömahud.

12. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine

12.1. Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohalike

omavalitsuste esindajatega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt üks kord

7

kuu jooksul, asukohaga Veski 23, Tartu (Tellijaga kooskõlastatult võib toimuda

virtuaalses keskkonnas). Töökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja

Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised

võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale

nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks.

12.2. Töövõtja peab arvestama, et juhul, kui kohalikud omavalitsused soovivad, siis toimuvad

korralised koosolekud ka kohalikes omavalitsustes sagedusega kuni 1 kord kahe kuu

jooksul.

12.3. Koosolekute sagedust võib Tellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis.

12.4. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest ja toimub

arutelu projektis esile kerkinud teemadel.

12.5. Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku

päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega.

12.6. Koosolekuid protokollib Töövõtja.

12.7. Töövõtja peab vajadusel kaasama projektlahenduse väljatöötamisel asjakohaseid

ametiasutusi.

12.8. Eelprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud tehnovõrkude valdajatega

ja asjakohaste ametiasutustega.

12.9. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluva ajaga (vähemalt 30

päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt

isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks

projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt

kättesaamisteade.

12.10. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt

30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on

kooskõlastamiseks esitatud.

12.11. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku

kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse

seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija

oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale.

13. Vormistusnõuded

13.1. Tee ehitusprojekt ja uuringute tulemused tuleb esitada vastavalt Lisale 6. Tee

ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend.

13.2. Uuringute faasis koostatud mudelite kohta esitada kaaskirjad vastavalt Lisale 4.

Kaaskirjad esitada paralleelselt mudelite avaldamisega nii projekteerimise kestel kui ka

projekteerimise lõpus üleantava ehitusprojektiga.

13.3. Projekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid ja Töö osad esitada digitaalselt.

13.4. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:

13.4.1. joonised peavad olema esitatud originaalformaadis (.dwg tuleb esitada igal juhul)

ning .pdf formaadis;

13.4.2. tabelite failid vormistada .xlsx ning .pdf formaadis;

13.4.3. tekstifailid vormistada .docx ning .pdf formaadis;

13.4.4. lisaks projekti failidele peavad olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi

kasutatud joonte liikide .shx failid.

13.5. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised

peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial.

8

13.6. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele

(https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#teetoode-tehnilised-) 2 eksemplaris (1

eksemplar ilma maksumusteta ja 1 maksumustega) digitaalselt .xlsx formaadis.

Koostas: Raimo Kivi, Transpordiamet, [email protected]

Lisad:

1. Maanteede müra vähendamise tegevuskava 2025-2029 (eraldi failina)

2. Projekteeritava lõigu asukohaskeem

3. Nõuded Töövõtjale (eraldi failina)

4. Mudeli kaaskirja nõuded (eraldi failina)

5. Esitatavate mudelite nimekirjad (eraldi failina)

6. Tee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend (eraldi failina)

7. Mõõdistusala (eraldi failina)

Lisa 2. Projekteeritava lõigu asukohaskeem