2 (3)
laiendused. Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning
ühendada bussipeatustega.
Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,
ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava
projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse
teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).
1.4. Palume arvestada, et Transpordiamet riigiteede omanikuna ei võta arendustegevusest
tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust, kui riigiteede
võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.
2. Planeeringuala kruntide hoonestusala ja ehitusõiguse määramine
2.1. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus
siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega.
2.2. Olemasoleva tehase piirkonnal ei ole puutumust ühegi laevatatava veekogu, lennuvälja
kaitsevööndi ega piirangupinnaga, seega veeteede ning lennunduse seisukohast
täiendavaid kitsendusi olemasoleva tehase asukohale ei seata. Eriplaneeringu lahenduse
koostamisel teha koostööd Transpordiametiga, asukoha eelvalik ja detailne lahendus
kooskõlastada Transpordiametiga.
2.3. Üldjuhul loetakse üle 45 m kõrgused ehitised lennutakistusteks, kuna kõrguse tõttu
kujutavad ohtu lennuliiklusele. Eeltoodust lähtuvalt on vajalik arvestada näiteks kõrgetele
korstnatele lennuohutustulede paigaldamisega (LennS § 35 lg 21).
2.4. Transpordiametil on õigus enne detailplaneeringu kooskõlastamist küsida
eriplaneeringule aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiisi
(lennundusseadus (LennS) § 35 lg 2). Lähtudes LennS § 35 lg 9 ekspertiisi tegemise kulud,
sealhulgas eksperdi tasu, kannab maapinnast üle 45 m kõrgust ehitist ehitada sooviv isik
või ehitise omanik või sama paragrahvi lõikes 51 nimetatud seadmeid kasutada sooviv
isik.
3. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine
3.1. Planeeringus vältida tehnovõrkude kavandamist riigitee alusele maale. Riigitee alune maa
on riigitee rajatise teenindamiseks ning nõusoleku seda maad kasutada saab
Transpordiamet anda vaba ruumi olemasolul. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata
igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda
kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu.
3.2. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele
normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele,
tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele
riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist.
3.3. Arvestada, et üldjuhul ei ole lubatud arendusalade sademevee juhtimine riigitee maale või
tee koosseisu kuuluvatesse kraavidesse. See on erandkorras võimalik vaid põhjendatud
juhtudel, mis lepitakse kokku meiega koostöös.
Palume asukoha valikul meie ettepanekutega arvestada ning teha meiega planeeringute
koostamisel sisulist koostööd. Ettepanekute mittearvestamist palume sisuliselt põhjendada. Oleme
valmis vajadusel selgitama ja täpsustama käesoleva kirjaga esitatud ettepanekuid ning koostöös
välja töötama kohakeskselt sobivaimaid lahendusi.